Gordianus II

Image:Sestertius Gordian II-RIC 0008.jpg
Gordianus II (Imperator Caesar Divi Maecii Marvilli Marcus Antonius ''Gordianus'' Sempronianus Romanus Africanus Iunior Augustus; sünninimi Marcus Antonius Gordianus Sempronianus; 192 - 20. jaanuar 238) oli Vana-Rooma keiser 1. jaanuarist 238 kuni surmani.
Tapeti. Oli Gordianus I kaaskeiser.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 192
Kategooria:Surnud 238
ar:كورديان الثاني
bs:Gordian II
bg:Гордиан II
ca:Gordià II
cs:Gordianus II.
da:Gordian 2. (romersk kejser)
de:Gordian II.
el:Γορδιανός Β'
en:Gordian II
es:Gordiano II
eo:Gordiano la 2-a
eu:Gordiano II.a
fa:گوردیان دوم
fr:Gordien II
gl:Gordiano II
ko:고르디아누스 2세
hr:Gordijan II.
it:Gordiano II
ka:გორდიანე II
sw:Gordian II
la:Gordianus II
hu:II. Marcus Antonius Gordianus római császár
mk:Гордијан II
nl:Gordianus II
ja:ゴルディアヌス2世
no:Gordian II
pl:Gordian II
pt:Gordiano II
ro:Gordian al II-lea
ru:Гордиан II
sk:Gordián II.
sr:Гордијан II
sh:Gordijan II
fi:Gordianus II
sv:Gordianus II
tl:Gordian II
tr:II. Gordian
uk:Гордіан II
yo:Gordian 2k
zh:戈爾迪安二世

Gordianus III

Image:Bust Gordianus III Louvre Ma1063.jpg
Gordianus III (Imperator Caesar Divi Marcus Antonii Gordiani Divi Antonii Gordiani Sororis Maximus Antonius ''Gordianus'' Augustus); sünninimi Marcus Antonius Gordianus; 20. jaanuar 225 – 11. veebruar 244 oli Vana-Rooma keiser 9. maist 238 kuni surmani.
Ta tapeti.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 225
Kategooria:Surnud 244
ar:جورديان الثالث
id:Gordian III
bg:Гордиан III
ca:Gordià III
cs:Gordianus III.
cy:Gordian III
da:Gordian 3. (romersk kejser)
de:Gordian III.
el:Γορδιανός Γ'
en:Gordian III
es:Gordiano III
eo:Gordiano la 3-a
eu:Gordiano III.a
fa:گوردیان سوم
fr:Gordien III
fy:Gordianus III
gl:Gordiano III
ko:고르디아누스 3세
hr:Gordijan III.
is:Gordianus 3.
it:Gordiano III
he:גורדיאנוס השלישי
ka:გორდიანე III
sw:Gordian III
la:Gordianus III
hu:III. Marcus Antonius Gordianus római császár
mk:Гордијан III
nl:Gordianus III
ja:ゴルディアヌス3世
no:Gordian III
pl:Gordian III
pt:Gordiano III
ro:Gordian al III-lea
ru:Гордиан III
scn:Gordianu III
sk:Gordián III.
sr:Гордијан III
sh:Gordijan III
fi:Gordianus III
sv:Gordianus III
tl:Gordian III
tr:III. Gordian
uk:Гордіан III
yo:Gordian 3k
zh:戈爾迪安三世

Gruusia õigeusu kiriku juhtide loend


Gruusia õigeusu kiriku juhtide loend esitab nimekirja Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik eestseisjatest (piiskoppidest, patriarhidest ja eksarhidest) alates kristluse vastuvõtmisest riigiusuna 4. sajandil.
Iseseisvuse ehk autokefaalia sai Gruusia õigeusu kirik 486. aastal Antiookia patriarhaat, teised õigeusu kirikud tunnistasid seda 20. sajandil.

Mtshetha peapiiskopid


Ioane I 335–363
Iakobi 363–375
Iobi 375–390
Elia I 390–400
Svimeon I 400–410
Mose 410–425
Iona (piiskop) 425–429
Ieremia 429–433
Grigol I 433–434
Vasili I 434–436
Glonakor 436–448
Iovel I 448–452
Mikael I 452–467

Ibeeria


Petre I 467–474
Samoel I 474–502
Gabriel I 502–510
Tavfechag I 510–516
Chirmagi-Chigirmane 516–523
Saba I 523–532
Evlavi 532–544
Samoel II 544–553
Makari 553–569
Svimeon II 569–575
Samoel III 575–582
Samoel IV 582–591
Bartlome 591–595
Kirion I 595–610
Ioane II 610–619
Babila 619–629
Tabor 629–634
Amoel V 634–640
Evnon 640–649
Tavfechag II 649–664
Evlale 664–668
Iovel II 668–670
Amoel VI 670–677
Giorgi I 677–678
Kirion II 678–683
Izid-bozidi 683–685
Teodore I (Teodose) 685–689
Petre II (Svimeoni) 689–720
Talale 720–731
Mamai 731–744
Ioane III 744–760
Grigol II 760–767
Sarmeane 767–774
Mikael II 774–780
Samoel VII 780–790
Kirile 791–802
Grigol III 802–814
Samoel VIII 814–826
Giorgi II 826–838
Gabriel II 838–850
Ilarion I 850–860
Arsen I 860–887
Evsuki 887–900
Kimentos 900–914
Basili II 914–930
Mikael III 930–944
Davit I 944–955
Arseni II 955–980
Oqropiri (Ioane I) 980–1001
Svimeon III 1001–1012
Melkisedek I 1001–1030, 1039–1045
Okropir II (Ioane) 1031–1039, 1045–1049
Ekvtime I 1049–1055
Giorgi III Taoeli 1055–1065
Gabriel III Safareli 1065–1080
Dimitri 1080–1090
Basili III Karichisdze 1090–1100
Ioane IV Safareli 1100–1142
Svimeon IV Gulaberisdze 1142–1146
Saba II 1146–1150
Nikoloz I GulaberiZe 1150–1174
Mikel IV 1178–1186
Teodore II 1186–1206
Basili IV 1206–1208
Ioane V 1208–1210
Epiphane 1210–1220
Ekvtime II 1220–1222
Arseni III 1222–1225
Giorgi IV 1225–1230
Arseni IV Bulmaisidze 1230–1240
Nikoloz II 1240–1280
Abraam I 1280–1310
Ekvtime III 1310–1325
Mikel V 1325–1330
Basil V 1330–1350
Doroteoz I 1350–1356
Shio I 1356–1364
Nikoloz III 1364–1380
Giorgi V 1380–1399
Elioz Gobirakhisdze 1399–1411
Mikel VI 1441–1426
Davit II 1426–1430
Teodore III 1430–1435
Davit II Gobeladze 1435–1439, 1443–1450
Shio II 1440–1443
Markoz 1460–1466
Davit IV 1466–1479
Evagre 1480–1492, 1500–1503
Abraam II, Abalaki 1492–1497
Efrem I 1497–1500
Doroteoz II 1503–1510, 1511–1516
Dionise 1510–1511
Basil VI 1517–1528
Malakia 1528–1538
Melkisedek II Bagrationi 1538–1541
Germene 1541–1547
Svimeon V 1547–1550
Zebede I 1550–1557
Domenti I 1557–1562
Nikoloz IV Baratašvili 1562–1584
Nikoloz V 1584–1591
Doriteoz III 1592–1599
Domenti II 1599–1603
Zebede II 1603–1610
Ioane VI Avališvili 1610–1613
Kristefore I 1613–1622
Zakaria Jorjadze 1623–1630
Evdemoz I Diasamidze 1630–1638
Kristefore Urdubegisdze Amilakhvari II 1638–1660
Domenti II Kaikhosro Mukhran Batonisdze 1660–1675
Nikoloz VI Magaladze 1675–1676
Nikoloz VII Amilakhvari 1676–1687, 1691–1695
Ioan VII Diasamidze 1687–1691, 1696–1700
Evdemoz II Diasamize 1700–1703
Domenti III 1704–1725, 1739–1741
Besarion Orbeliani 1725–1737
Kirile 1737–1739
Nikoloz VII Kherkheulidze 1742–1744
Anton I Didi 1744–1755, 1764–1788
Ioseb Jandieri 1755–1764
Anton II 1788–1811

Eksarhid


1801. aastal okupeeriti Gruusia Venemaa poolt. 11. veebruaril (vkj 30. jaanuaril) 1811 tühistasid tsaar Aleksander I ja Vene Õigeusu Kiriku Pühim Valitsev Sinod Gruusia õigeusu kiriku autokefaalia. Kirikust moodustati Vene Õigeusu Kiriku eksarhaat, mida juhtisid alates 20. juulist (vkj 8. juulist) 1811 Pühima Valitseva Sinodi ametisse nimetatud eksarhid.
25. märtsil (vkj 12. märtsil) 1917 kuulutas Gruusia õigeusu kirik ennast taas iseseisvaks. Sama aasta 9. aprillil (vkj 27. märtsil) tunnistas autokefaaliat ka Venemaa Ajutine Valitsus ja 23. juulil (vkj 10. juulil) likvideeriti ametlikult Vene Õigeusu Kiriku Gruusia eksarhaat. Vene Õigeusu Kirik ilmaliku valitsuse otsuseid ei tunnustanud ja moodustas Gruusia eksarhaadi asemele Kaukaasia eksarhaadi, mis eksisteeris aprillini 1920.
Piiskopkondlikult juhtisid Gruusia eksarhid 1811–1817 Mtshetha piiskopkonda, aastatel 1818–1917 Kharthli ja Kahhethi piiskopkonda. Kõik nad kandsid kas peapiiskopi või metropoliit tiitlit. Kaukaasia eksarhid kandsid aastatel 1917–1920 Thbilisi ja Bakuu metropoliidi tiitlit.

Patriarhid


25. märtsil (vkj 12. märtsil) 1917 taastas Gruusia õigeusu kirik oma autokefaalia ja koos sellega ka patriarhiameti. Vene Õigeusu Kirik tunnistas Gruusia kiriku autokefaaliat 1943. aastal, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat 1990. aastal.
Patriarhi ametlik tiitel on: Kogu Gruusia katoolikos–patriarh, Mtshetha ja Thbilisi peapiiskop.

Vaata ka


Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik
Kategooria:Gruusia loendid
Kategooria:Religiooni loendid
Kategooria:Usujuhid
de:Liste der Patriarchen der Georgischen Orthodoxen Apostelkirche
en:List of head bishops of the Georgian Orthodox Church
fr:Liste des primats de l'Église orthodoxe de Géorgie
it:Lista dei primati della Chiesa ortodossa georgiana
ka:საქართველოს მართლმადიდებელი ეკლესიის მეთაურები
nl:Lijst van Katholikoi-Patriarchen van Geheel Georgië
pl:Patriarcha Gruzji
ru:Список Предстоятелей Грузинской православной церкви

Gaius Caesar

Pilt:Gaius Cäsar.jpg
Gaius Julius Caesar ehk Gaius (20 eKr – 4 pKr) oli Vana-Rooma keiser Augustuse tütrepoeg, kasupoeg ja pärija, Marcus Vipsanius Agrippa ja Julia (Augustuse tütar) poeg.
Augustus adopteerimine Gaiuse ja tema venna Lucius Caesari 17 eKr.
15-aastasena (täisikka jõudnuna) sai Gaius Senati liikmeks. Aastal 1 pKr sai ta konsul (Vana-Rooma)iks ning talle anti tiitel ''princeps juventutis''.
Pärast konsuliaega läks Gaius aastal 1 pKr prokonsul (Rooma)ina Partiasse. Seal kohtus ta 2 Partia kuningaga, määras Armeeniasse sõltlasest kuninga ning surus seal maha mässu.
Artagira piiramisel sai Gaius tõsiselt haavata ning suri 18 kuud hiljem tagasiteel Rooma.
Et Gaius ja Lucius olid nüüd mõlemad surnud, oli keiser Augustus sunnitud adopteerima Livia poja Tiberiuse.
Pärast Gaiuse ja Luciuse surma pühendati neile mitmeid monumente ja hooneid.

Välislingid


http://sights.seindal.dk/sight/1085_Gaius_Caesar.html Foto skulptuurist
http://www.davidgill.co.uk/portraits/gaiuscaesar.htm Skulptuur
----
Gaius Caesari nime all tunti ka Gaius Julius Caesar Germanicust ehk Vana-Rooma keiser Caligulat.
Kategooria:Vana-Rooma poliitikud
Kategooria:Sündinud 20 eKr
Kategooria:Surnud 4
ast:Gaius Caesar
bg:Гай Цезар
ca:Gai Agripa
cs:Gaius Caesar
de:Gaius Caesar
el:Γάιος Καίσαρας
en:Gaius Caesar
es:Cayo César
eu:Gaio Zesar
fr:Caius Julius Caesar Vipsanianus
it:Gaio Cesare
he:גאיוס קיסר
la:Gaius Iulius Caesar Vipsanianus
lv:Gajs Cēzars
hu:Caius Caesar
nl:Gaius Vipsanius Agrippa
ja:ガイウス・カエサル
no:Gaius Cæsar
pl:Gajusz Juliusz Cezar (wnuk Augusta)
pt:Caio César
ru:Гай Юлий Цезарь Випсаниан
simple:Gaius Caesar
sh:Gaj Cezar
fi:Gaius Caesar
tr:Gaius Caesar
uk:Гай Юлій Цезар Віпсаніан

Gallienus

Image:Gallienus.jpg, Köln.]]
Gallienus (Imperator Caesar Divi Valeriani Publius Licinius Egnatius ''Gallienus'' Augustus); sünninimi Publius Licinius Egnatius Gallienus; umbes 218 – september/oktoober 268) oli Vana-Rooma keiser oktoobrist 253 kuni surmani.
Lisanimed: Germanicus maximus (254), Dacicus maximus (257). Tapeti sõdurite poolt.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 218
Kategooria:Surnud 268
id:Gallienus
bg:Галиен
ca:Gal·liè
cs:Gallienus
cy:Gallienus
da:Gallienus
de:Gallienus
diq:Gallienus
en:Gallienus
es:Galieno
eo:Galieno
eu:Galieno
fa:گالینوس
fr:Gallien
fy:Gallienus
gl:Galieno
ko:갈리에누스
hr:Galijen
is:Gallienus
it:Gallieno
he:גליאנוס
ka:გალიენუსი
sw:Kaizari Galienus
la:Gallienus
lmo:Gallien
hu:Publius Licinius Egnatius Gallienus római császár
mk:Галиен
nl:Gallienus
ja:ガッリエヌス
no:Gallienus
nds:Gallienus
pl:Galien
pt:Galiano
ro:Gallienus
ru:Галлиен
scn:Gallienu
sk:Gallienus
sr:Галијен
sh:Galijen
fi:Gallienus
sv:Gallienus
tl:Gallienus
tr:Gallienus
uk:Галлієн
yo:Gallienus
zh:加里恩努斯

Galerius

Image:Galerius.jpg
Galerius (Imperator Caesar Caius ''Galerius'' Valerius Maximianus Augustus); sünninimi Maximinus; 255 – 5. mai 311) oli Vana-Rooma keiser 1. maist 305 kuni surmani.
Kuulutas 311. aasta aprillis, veidi enne oma surma, kristluse praktiseerimise lubatuks Rooma keisririigi aladel.
Lisanimed: Germanicus maximus (293), Gothicus maximus (293), Aegyptiacus maximus (294), Thebaicus maximus (294), Sarmaticus maximus (294), Persicus maximus (295?), Britannicus maximus (296?), Carpicus maximus (297?), Medicus maximus (298), Adiabenicus maximus (298). Loomulik surm.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 255
Kategooria:Surnud 311
bg:Галерий
ca:Galeri
cs:Galerius
cy:Galerius
da:Galerius
de:Galerius
el:Γαλέριος
en:Galerius
es:Galerio
eo:Kajo Galerio
eu:Galerio
fa:گالریوس
fr:Galère (empereur romain)
fy:Galerius
gl:Galerio
ko:갈레리우스
hy:Գալերիոս
hr:Galerije
it:Galerio
he:גלריוס
ka:გალერიუსი
kk:Галерий
la:Galerius
lv:Galērijs
hu:Caius Galerius Valerius Maximianus római császár
mk:Галериј
nl:Galerius
ja:ガレリウス
nap:Galerio
no:Galerius
pl:Galeriusz
pt:Galério
ro:Galerius
ru:Галерий
sq:Galerius
simple:Galerius
sr:Галерије
sh:Galerije
fi:Galerius
sv:Galerius
tl:Galerius
th:จักรพรรดิกาเลริอัส
tr:Galerius
uk:Галерій
yo:Galerius
zh:伽列里乌斯

Gruusia


Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Must meri idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidžaani, Armeenia ja Türgiga.

Nimi


Gruusia gruusia keel nimi on ''Sakharthvelo'' (საქართველო). See on tuletatud paganlus jumala, grusiinide (''kharthvelebi'') müütilise esivanema Kharthlose nimest.
Eesti keel nimi on laen (keeleteadus) vene keelest.
Lääne-Euroopas kasutatakse Gruusia kohta nime ''Georgia'' ning selle variante. Kuigi seda nime seostatakse Gruusia kaitsepühaku püha Jüriga (Georgiosega), on see nähtavasti tuletatud vormidest Kurdž ja Gurdž.
Gruusia valitsus on palunud sõbralikel riikidel hoiduda nimekuju 'Gruzia' kasutamisest ja asendada see kujuga 'Georgia'. Parlamendi väliskomisjoni esimehe põhjenduse kohaselt assotsieeruvat slaavipäraseks peetav nimekuju Gruusia 200 aastaga "Vene impeeriumi" koosseisus. Teiste riikide esindajad on aga kirjeldanud lingvistilisi ja praktilisi põhjuseid, miks üleminek mõistlik poleks. Valitsuse algatust on kritiseeritud ka Gruusia-siseselt.
Gruusia nimed naabermaade keeltes:
armeenia keel Վրաստան (Vrastan)
aserbaidžaani keel ''Gürcüstan'' gürdžüst'an
türgi keel ''Gürcistan'' gürdžist'an
vene keel ''Грузия'' gr'uuzija
Abhaasi keeles on Gruusia ''Қырҭтәыла'' (Khõrthtvõla) ning osseedi keeles ''Гуырдзы'', ''Гуырдзыстон'' (Guõrdzõ, Guõrdzõston).

Riik


Haldusjaotus


Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomne vabariik, 9 piirkond ja keskalluvusega linnast (pealinn). Need omakorda jagunevad rajoonideks (''raioni'') ja rajooni õigustega linnadeks (''khalakhi'').
Pilt:Geo_reg_ee.jpg]]
Pilt:Georgia,_Ossetia,_Russia_and_Abkhazia_(et).svg ja Lõuna-Osseetia on ''de facto'' iseseisvad.]]

Piirkonnad (''mkhare'')


Guria
Imerethi
Kahhethi
Khvemo Kharthli (Alam-Kharthli)
Mtshetha-Mthianethi
Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi
Samegrelo–Zemo Svanethi
Samtshe-Džavahhethi
Šida Kharthli (Sise-Kharthli)

Keskalluvusega linn


Thbilisi

Autonoomsed vabariigid


Abhaasia (''de facto'' iseseisev)
Adžaaria
Märkus: ''de facto'' iseseisev on ka Lõuna-Osseetia.

Sisejulgeolek


Gruusia sisejulgeolekuametkondade ühenduse moodustavad: Gruusia Rahvuslik Julgeolekunõukogu, Gruusia siseministeerium, Välisluure Eriteenistus, Riigikaitse Eriteenistus. Gruusia kaitseministeeriumi - Luure Valitsus (J-2), Sõjaväeluure Valitsus, Sõjaväepolitsei valitsus.

Majandus


Aastatel 2006–2007 oli Gruusia SKT aastane kasv suurem kui 10%. Kiirele kasvule aitasid kaasa suured investeeringud välisriikidest ja valitsussektori kulutused. 2008. aastal aeglustus SKT kasv seoses augustisõjaga 2,1% peale. 2009. aastal kahanes majanduskasv 7% võrra, kuna rahvusvaheline finantskriis vähendas välisinvesteeringuid ning võõrsil töötavate kodanike rahasaadetisi.
Inflatsioonimäär oli 2009. aastal 1,7%, aastal 2008 oli sama näitaja 10%.
2001. aastal elas 54% rahvastikust alla vaesuspiiri, 2006. aastal 34% või 31%.
2007. aastal hinnati tööjõulist elanikkonda Gruusias 1,918 miljonile. Tööpuuduse määr oli 2009. aastal 16,4%.

Eksport


Gruusia suurimad ekspordiartiklid on
vanaraud
vein
mineraalvesi
maak
sõidukid
puuviljad ja pähklid
Gruusia tähtsaimad ekspordipartnerid on Türgi 17,87%, Aserbaidžaan 12,3%, Bulgaaria 9,6%, Kanada 8,78%, Suurbritannia 7,49%, Ukraina 6,82%, Hispaania 5,27%, Ameerika Ühendriigid 4,99% (2009).

Import


Gruusia suurimad impordiartiklid on
kütused
sõidukid
masinad ja varuosad
teraviljad ja muud toidud
ravimid
Gruusia tähtsaimad impordipartnerid on Türgi 16,81%, Aserbaidžaan 9,72%, Ukraina 9,17%, Venemaa 7,39%, Ameerika Ühendriigid 6,63%, Saksamaa 6,22% (2009).

Rahvastik


Viimane rahvaloendus viidi läbi 2001. aastal. Selle andmetel elas Gruusias 4,4 miljonit inimest. 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Gruusias 5,4 miljonit inimest.
2011. aastal hindas esitas riiklik statistikaamet hinnangu, mille kohaselt rahvaarv oli Abhaasia ja Lõuna-Osseetia elanikke arvestamat jaanuari seisuga 4 469 200. Hinnangu kohaselt oli 52,4% elanikest naissoost. Linnades elas 53,1% rahvastikust. Üle 65-aastaste osakaal oli 13,8%.
2006. aasta hinnangu kohaselt oli rahvaarv 4 661 473. Grusiinid moodustasid 83,8% elanikkonnast. Teised suuremad rahvusgrupid olid aserid (6,5%), armeenlased (5,7%), venelased (1,5%), abhaasid ja osseedid.

Suuremad linnad


:
Thbilisi (1,1 miljonit elanikku)
:
Khuthaisi (185 000)
:
Bathumi (120 000)
:
Rusthavi (115 000)
:
Gagra
:
Gori
:
Phothi
:
(Suhhumi)
:
Tkibuli
:
Tskaltubo
:
Tšiathura
:
Zugdidi

Vaata ka


Gruusia linnade loend
Gruusia asulate loend

Ajalugu


7. mail 1920 sõlmiti Vene SFSR ja Gruusia DV vahel diplomaatilised suhted ja kirjutati alla lepingule, millega Venemaa tunnustas Gruusia suveräänsust.

Kultuur


Religioon


Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest (82%) on õigeusklikud ja kuuluvad Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik. Kiriku roll ühiskonnas on väga suur.
Ligi 10% elanikest on islamiusulised, ligi 4% Armeenia Apostlik Kirik ja 2% Vene Õigeusu Kiriku liikmed.

Sport


Võidusõidutrass Rustavi asub umbes 20 km kaugusel Gruusia pealinnast Thbilisist. Ta on saanud nime lähima asula Rusthavi järgi. Aastal 2011-2012. täielikult rekonstrueeritud FIA 2. Kategooria standardite järgi ta sai esimene professionaalne autodrom, mis oli ehitatud Kaukaasia piirkonnas. Renoveeritud autotrassi avatseremoonial, mis toimus 29. aprill 2012, osales president Mihheil Saakašvili, ise olles klassi Vormel-3 boliidi roolis.

Vaata ka


Gruusia NSV
Gruusia Demokraatlik Vabariik
Gruusia asevalitsejate loend
Gruusia riigipeade loend
Gruusia valitsusjuhtide loend
Augustimäss
Gruusia sõda (2008)
Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel
Rooside revolutsioon
Gruusia jalgpallikoondis
Thbilisi veretöö
Sakrebulo
Gruusia meedia

Ajakirjanduses kajastatu


Diplomaatia nr 10 (110) oktoober 2012, Juku-Kalle Raid, http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews[tt_news=1512&tx_ttnewsbackPid=615&cHash=a0d341acf0 Kuus grusiini pimedas toas], Gruusia parlamendivalimised moodustasid omamoodi pettumuse mõlemale poolele. diplomaatia.ee, lk 2

Viited

Välislingid


http://www.4dw.net/royalark/Georgia/georgia.htm Gruusia valitsejadünastiad
http://www.allgeo.org Full information about (country) Georgia
Heiki Suurkask: http://www.epl.ee/artikkel/449753 Viis aastat möödas ja Gruusia õpib ikka veel, EPL, 25. november 2008
http://www.postimees.ee/?id=53051 Gruusia katkestas Nicaraguaga suhted, Postimees, 29. november 2008
http://www.postimees.ee/?id=60344 Kaarel Kaas: verevahetus Thbilisi võimuladvikus, Postimees, 19. detsember 2008
Mart Helme. http://www.epl.ee/artikkel/473052 Saakašvili saba raiutakse jupikaupa EPL.ee, 9. juuli 2009
Kategooria:Aasia maad
Category:Euroopa maad
Category:Gruusia
Category:Kaukaasia
ace:Georgia
kbd:Хъырцей
af:Georgië
als:Georgien
am:ጂዮርጂያ
ang:Georgia (land)
ab:Қырҭтәыла
ar:جورجيا
an:Cheorchia
arc:ܓܘܪܓܝܐ (ܐܬܪܐ)
frp:Jôrg·ie (payis)
ast:Xeorxa
av:Гуржи
az:Gürcüstan
bjn:Jorjiya
id:Georgia
ms:Georgia (negara)
bn:জর্জিয়া (রাষ্ট্র)
zh-min-nan:Sakartvelo
jv:Georgia
su:Géorgia
be:Грузія
be-x-old:Грузія
bcl:Georgya
bar:Georgien
bo:འཇོར་ཇི་ཡ། (རྒྱལ་ཁབ།)
bs:Gruzija
br:Jorjia (bro)
bg:Грузия
ca:Geòrgia
ceb:Georgia (nasod)
cv:Грузи
cs:Gruzie
cy:Georgia
da:Georgien
de:Georgien
dv:ޖޯޖިޔާ (ޤައުމު)
nv:Jóojah (Kéyah)
dsb:Georgiska
na:Djiordjiya
el:Γεωργία
en:Georgia (country)
es:Georgia
eo:Kartvelio
ext:Geólgia
eu:Georgia
ee:Georgia
fa:گرجستان
hif:Georgia
fo:Georgia (land)
fr:Géorgie (pays)
fy:Geörgje
ga:An tSeoirsia
gv:Yn Çhorshey
gag:Gruziya
gd:A' Chairtbheil
gl:Xeorxia - საქართველო
gu:જ્યોર્જીયા (દેશ)
hak:Kak-lû-kit-â
xal:Гүрҗмүдин Орн
ko:조지아 (국가)
haw:Keokia
hy:Վրաստան
hi:जॉर्जिया
hsb:Georgiska
hr:Gruzija
io:Gruzia
ilo:Georgia (pagilian)
ia:Georgia (pais)
ie:Georgia
os:Гуырдзыстон
is:Georgía
it:Georgia
he:גאורגיה
kn:ಜಾರ್ಜಿಯ
pam:Georgia (country)
ka:საქართველო
csb:Grëzóńskô
kk:Грузия
kw:Pow Grouzi
rw:Geworugiya
ky:Грузия
sw:Georgia (nchi)
kv:Грузия
ht:Jeoji
ku:Gurcistan
lbe:Гуржисттан
lez:Гуржистан
la:Georgia
ltg:Gruzeja
lv:Gruzija
lb:Georgien
lt:Gruzija
lij:Geòrgia (stato)
li:Georgië
lmo:Georgia
hu:Grúzia
mk:Грузија
ml:ജോർജ്ജിയ
krc:Гюрджю
mt:Ġeorġja
mi:Hōria
mr:जॉर्जिया
xmf:საქორთუო
arz:جيورجيا
mzn:گرجستون
cdo:Gáh-lū-gék-ā
mdf:Грузие
mn:Гүрж
my:ဂျော်ဂျီယာနိုင်ငံ
nah:Georgia
nl:Georgië
ne:जर्जिया
new:ज्योर्जिया
ja:グルジア
ce:Гуьржий-Мохк
frr:Georgien
pih:Jorja
no:Georgia
nn:Georgia
nov:Georgia
oc:Georgia (Caucàs)
mhr:Грузий
or:ଜର୍ଜିଆ
uz:Gurjiston
ps:ګرجستان
pms:Geòrgia
nds:Georgien
pl:Gruzja
pnt:Γρουζία
pt:Geórgia
crh:Gürcistan
ro:Georgia
qu:Kartulsuyu
ru:Грузия
sah:Грузия
se:Georgia
sc:Georgia
sco:Georgie (kintra)
stq:Georgien
sq:Gjeorgjia
scn:Giorgia
si:ජෝර්ජියා
simple:Georgia (country)
ss:IJojiya
sk:Gruzínsko
sl:Gruzija
cu:Гєѡргїꙗ
szl:Gruzyjo
so:Joorjiya
ckb:گورجستان
sr:Грузија
sh:Gruzija
fi:Georgia
sv:Georgien
tl:Heorhiya
ta:சியார்சியா (நாடு)
tt:Гөрҗистан
te:జార్జియా (దేశం)
th:ประเทศจอร์เจีย
vi:Gruzia
tg:Гурҷистон
tr:Gürcistan
tk:Gruziýa
udm:Грузия
uk:Грузія
ur:جارجیا
ug:گرۇزىيە
vec:Zorzania
vep:Gruzii
vo:Grusiyän
fiu-vro:Gruusia
war:Georgia (nasod)
wo:Jeoorji
wuu:格鲁吉亚
yi:גרוזיע
yo:Georgia
zh-yue:格魯吉亞
diq:Gurcıstan
zea:Georhië
bat-smg:Grozėjė
zh:格鲁吉亚

Gruusia lipp

Pilt:Flag_of_Georgia.svg
Gruusia lipp on Gruusia (Sakharthvelo) riigilipp.
Lipu proportsioonid on 100:147.
Lipp seostub kuningas David Ehitaja ning kuninganna Thamari lipuga ning meenutab Gruusia hiilgeaegu keskajal. On võimalik, et seda lippu kasutati juba tol ajal.
"Viieristilippu" on kasutatud hiljemalt 14. sajandist saadik, kui seda esmakordselt kirjeldas tundmatu keskaegne geograaf raamatus ''Libro del Conoscimiento de todos los Reinos'' (''Kõikide kuningriikide tundmise raamat''). Lipu keskne element on Püha Jüri rist, mida seniajani kasutatakse Inglismaa lipp. Püha Jüri on Gruusia kaitsepühak.
Giorgi Gabeskiria arvab, et neli lisaristi lisati tõenäoliselt Giorgi V valitsemisajal. See valitseja tõrjus välja mongolid. Umbes samal ajal võeti kasutusele risti uus kuju variandina Jeruusalemma ristist, mida kasutasid ristisõdijad Püha Maa, kes samuti kasutasid suurt keskel asuvat risti nelja väiksema ristikesega neljas kvadrandis. Ristid esindasid nähtavasti Jeesus Kristus viit Pühad Haavad.
Keskaja lõpul lakati seda lippu kasutamast.
Paljud grusiinid, sealhulgas Gruusia Õigeusu Kiriku patriarh, toetasid selle lipu saamist riigilipuks. 1999. aastal hääletas Gruusia parlament lipu muutmise poolt. Vastuseks kutsus president Eduard Ševardnadze kokku heraldikakomisjoni, mis pidi tegelema riigi uute sümbolitega. Kuid komisjon ei teinud mingeid ettepanekuid.
Lipp oli kasutusel Mihhail Saakašvili poolt juhitud Ühinenud Rahvuslik Liikumine lipuna alates selle asutamisest 2001.
19. november 2002 otsustati, et see lipp hakkab koos riigilipuga lehvima Thbilisi linnavalitsuse hoone kohal.
Roosirevolutsiooni ajal novembris 2003 vallutasid opositsioonilised rahvahulgad Riigikantselei hoone ja heiskasid hoonele viie ristiga lipu. President Eduard Ševardnadze hindas seda (mõni päev enne tagasiastumist) riigipöördekatsena.
See lipp kuulutati pärast päev läbi kestnud ägedaid debatte parlamendi poolt Gruusia riigilipuks 14. jaanuaril 2004. Vastav muudatus riigilipuseaduses tehti häälte vahekorraga 147:1. Ühtlasi kuulutati 14. jaanuar riigilipupäevaks.
Otsuse kinnitas 25. jaanuaril 2004 kohe pärast presidendiks saamist Mihhail Saakašvili.
Parlamendi plenaaristungile eelnenud õiguskomitee istungil nõudsid Ühinenud Demokraatide esindajad riigilipuseaduse muudatuste eelnõu hääletusele panekut. Komitee aseesimees Zakaria Kutsnašvili ei olnud nõus küsimuse päevakorda panemisega, sest ta leidis, et küsimus nõuab üldrahvalikku arutelu. Et tema arvamust ignoreeriti, siis ta väljus protesti märgiks ruumist. Lõpuks pani justiitsminister Zurab Adeišvili eelnõu plenaaristungil hääletusele ilma õiguskomitee otsuseta.
Uute Õiguste partei oli kategooriliselt selle vastu, et kuulutada see lipp Gruusia riigilipuks, sest lipp peab väljendama kogu rahva ühiseid huve, mitte ühe partei huve. Lõpuks väljusid Uute Õiguste partei esindajad protesti märgiks saalist.
Parlamendi liige Zurab Kapianidze leidis, et ristidega lipp võib olla vastuvõtmatu mittekristlus Gruusia kodanikele. Kuid aserbaidžaanlased saadikud ei jaganud seda muret.
Rahvusliku Liikumise esindajad heiskasid eelnõu arutamise alguses parlamendi istungitesaalis arutusel olevad lipud (ning pärast eelnõu heakskiitmist lehvitasid neid).
Riigiminister Zurab Žvania kutsus üles hääletama eelnõu poolt, öeldes, et lipp on Gruusia võidu sümbol.

Varasem lipp


Pilt:Flag of Georgia (1990-2004).svg
Lipul oli punakaspruun väli väikese ristkülikuga ülemises vardapoolses nurgas. See ristkülik oli horisontaalselt jaotatud kaheks võrdseks osaks, millest ülemine oli must ja alumine valge.
Lipu proportsioonid olid 3:5. Ristküliku pikkus ja laius olid 2/5 lipu pikkusest ja laiusest.
Lipp oli (teistes proportsioonides) kasutusel 1918–1921 ning võeti uuesti kasutusele 14. november 1990. Ta kinnitati parlamendi poolt 1995.
Lipu veinipunane värv on Gruusia rahvusvärv, mis sümboliseerib rõõmu ja õnne. Must ja valge triip tähendavad Gruusia traagilist minevikku ja tulevikulootusi.
1917. aastal kuulutati välja konkurss Gruusia lipu saamiseks, mille 25. mail võitis gruusia skulptor Jakob Nikoladze (Jakov Nikoladze), kes kunagi töötas koos Auguste Rodiniga.
Mereväelipuks oli 1918–1920 sama värvi punase põhjaga lipp viltuse ristiga. Mereväelipu kavandatud alternatiivsed variandid olid valge põhi punakaspruuni viltuse ristiga ning valge põhi otsese ristiga must-valge ristkülikuga ülemises vardapoolses nurgas. Neid tarvitusele ei võetud ning ka merevägi jäi loomata.

Vaata ka


Gruusia NSV lipp

Välislingid


http://www.crwflags.com/fotw/flags/ge.html Detailid inglise keeles
http://slate.msn.com/id/2091667/#ContinueArticle Foto: lipp roosirevolutsiooni ajal
http://flagspot.net/flags/ge_feud.html Vanad Gruusia lipud
http://www.vik-lomancov.narod.ru/gruzia/history.htm Gruusia ajaloolised lipud
http://www.vik-lomancov.narod.ru/gruzia/army1918.htm Gruusia kunagine sõjaväelipp ja rahvuskaardilipp
http://www.vik-lomancov.narod.ru/gruzia/border.htm Gruusia piirivalvelipud
http://www.vik-lomancov.narod.ru/gruzia/party.htm Ševardnadze-vastase opositsiooni lipud
http://www.vik-lomancov.narod.ru/gruzia/vvs.htm Õhujõudude lipud
http://www.vik-lomancov.narod.ru/gruzia/navy.htm Mereväelipud
http://www.vik-lomancov.narod.ru/gruzia/army.htm Relvajõudude lipud ja vastuvõtmata kavandid
http://www.vik-lomancov.narod.ru/gruzia/gorod.htm Thbilisi lipp
http://www.vik-lomancov.narod.ru/gruzia/collabor.htm Teise maailmasõja aegse Gruusia leegioni lipp (Gruusia leegion)
Kategooria:Gruusia lipud
Kategooria:Riigilipud
ab:Қырҭтәылa aбирaҟ
ar:علم جورجيا
az:Gürcüstan bayrağı
id:Bendera Georgia
ms:Bendera Georgia
jv:Gendéra Georgia
be:Сцяг Грузіі
be-x-old:Сьцяг Грузіі
bs:Zastava Gruzije
bg:Национално знаме на Грузия
ca:Bandera de Geòrgia
cs:Gruzínská vlajka
cy:Baner Georgia
da:Georgiens flag
de:Flagge Georgiens
el:Σημαία της Γεωργίας
en:Flag of Georgia (country)
es:Bandera de Georgia
eo:Flago de Kartvelio
eu:Georgiako bandera
fa:پرچم گرجستان
fr:Drapeau de la Géorgie
gl:Bandeira de Xeorxia
ko:조지아의 국기
hy:Վրաստանի դրոշ
hr:Zastava Gruzije
os:Гуырдзыстоны тырыса
it:Bandiera della Georgia
he:דגל גאורגיה
ka:საქართველოს სახელმწიფო დროშა
lt:Gruzijos vėliava
hu:Grúzia zászlaja
mk:Знаме на Грузија
nl:Vlag van Georgië
ja:グルジアの国旗
no:Georgias flagg
pl:Flaga Gruzji
pt:Bandeira da Geórgia
ro:Drapelul Georgiei
ru:Флаг Грузии
sco:Banner o Georgie (kintra)
sk:Vlajka Gruzínska
sl:Zastava Gruzije
sr:Застава Грузије
sh:Zastava Gruzije
fi:Georgian lippu
sv:Georgiens flagga
th:ธงชาติจอร์เจีย
tr:Gürcistan bayrağı
uk:Прапор Грузії
yo:Àsìá ilẹ̀ Georgia
zh:格鲁吉亚国旗

Gruusia kirjandus

Gruusia kirjandus on gruusia keeles kirjutatud kirjandus.

Gruusia kirjanikke


Alekhsandre Abašeli
Grigol Abašidze
Irakli Abašidze
Tšabua Amiredžibi
Nikoloz Barathašvili
Guram Dotšanašvili
Mihheil Džavahhišvili
Nodar Dumbadze
Konstantine Gamsahhurdia
Thengiz Gudava
Revaz Inanišvili
Otia Ioseliani
Amiran Kaladze
Amiran Kurašvili
Guram Petriašvili
Guram Phandžikidze
Moriss Potshišvili
Šotha Rusthaveli
Giorgi Šatberašvili
Rezo Tšeišvili
Othar Tšiladze
Thamaz Tšiladze
Daniel Tšonkhadze
Kategooria:Gruusia
Kategooria:Kirjandus keeleti
ca:Literatura georgiana
es:Literatura en georgiano
fi:Georgian kirjallisuus

Grigol Abašidze

Pilt:თბილისი, 1939 წ. (გრიგოლ აბაშიძე) (2).JPG
Grigol Abašidze (გრიგოლ აბაშიძე; 1. august (Juliuse kalender 19. juuli) 1914 – 29. juuli 1994 Thbilisi) oli Gruusia kirjanik ja tõlkija, Gruusia hümni sõnade kaasautor.

Teosed


1942 "Giorgi Kuues" (ajalooline poeem)
1950 "Lenin Samgoris" (luuletsükkel)
1966 "Kuldne viinamägi" (luulekogu kaasaegsest elust)
romaane 13. sajandi Gruusiast ("Kuninga armuke", "Kuninganna öö", "Lašareli pikk öö")

Tunnustused


1951 Stalini preemia luuletsükli "Lenin Samgoris" eest
1974 sotsialistliku töö kangelane
1979 Gruusia Teaduste Akadeemia akadeemik
Kategooria:Gruusia kirjanikud
Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased
Kategooria:Stalini preemia laureaadid
Kategooria:Tõlkijad
Kategooria:Sündinud 1914
Kategooria:Surnud 1994
Kategooria:Akadeemikud
en:Grigol Abashidze
it:Grigol Abashidze
ka:გრიგოლ აბაშიძე
lt:Grigolas Abašidzė
pl:Grigol Abaszydze
ru:Абашидзе, Григол Григорьевич
sk:Grigol Abašidze
uk:Абашидзе Григол Григорович

Gertrude Stein


Pilt:Gertrude Stein 1935-01-04.jpgi foto. 1935]]
Gertrude Stein (3. veebruar 1874 – 27. juuli 1946) oli USA kirjanik ja feminist ning modernism kujutav kunsti ja kirjanduse katalüsaator, kes veetis suurema osa elust Prantsusmaal.
Gertrude Stein sündis Pennsylvania osariigis Alleghenys (praegu Pittsburghi North Side). Tema vanemad olid trammifirma asepresident Daniel Stein ja Amelia Keyser Stein. Gertrude oli nende seitsmest lapsest noorim. Gertrudi vanavanemad olid jõukad Saksa-juudi immigrant, kellel oli Baltimore'is edukas äri.
Kui ta oli kolmeaastane, kolis tema perekond Viin (linn)i, hiljem Pariisi. Pisut vähem kui kahe aasta pärast (teistel andmetel olid nad välismaal 1875–1879) tulid nad USA-sse tagasi ja asusid elama Põhja-Californiasse. Vanemad surid, kui Stein oli noorukieas, kuid jätsid viiele elusolevale lapsele piisavalt raha.
Kui Gertrude'i lemmikvend Leo Stein läks õppima Harvardi ülikooli, läks Gertrude temaga kaasa ning õppis 1893–1897 Massachusettsi õppeasutuses nimega ''The Society for the Collegiate Instruction of Women'', mis 1894 nimetati ümber ''Radcliffe College''<nowiki>'</nowiki>iks, ning lõpetas selle kooli 1898. Seal õppis ta filosoof William Jamesi käe all psühholoogiat.
Kui vend läks Johns Hopkinsi ülikooli bioloogiat õppima, läks Gertrude jälle temaga kaasa ning õppis kaks aastat ''Johns Hopkins Medical School''<nowiki>'</nowiki>is. Sealt olevat ta mitmel põhjusel meelega välja langenud: ta tahtis koos vennaga Euroopasse minna, ta tahtis tegelda kirjutamisega ning tal oli armulugu kahe naisega (mille põhjal ta kirjutas romaani ''Q.E.D.'', mis avaldati 1950, neli aastat pärast tema surma).
1902, Montparnasse'i kunstnike loovuse kõrgajal, asus Gertrude Stein elama Prantsusmaale. 1903–1912 elas ta Pariisis koos oma venna Leoga, kellest sai kunstikriitik.
Gertrude Stein oli lesbi. Oma eluaegse kaaslase Alice Toklasega sai ta tuttavaks 1907. Aastal 1909 kolis Alice Gertrude'i ja Leo juurde elama. Gertrude Stein sai kogu elu elatisraha perekonna ärist.
Pariisis hakkas ta tõsiselt kirjutama: romaane, näidendeid, jutustusi, libretosid ja luuletusi. Tal kujunes järk-järgult välja väga omapärane, mänglev, mõnikord kordav ja puhuti humoorikas stiil. Tüüpilised tsitaadid on:
Need teadvuse voolu eksperimendid ja rütmilised sõnamaalingud pidid esile manama "puhta olemise põnevuse" ning neid võib pidada kubismi vasteks kirjanduses. Avangard armastas neid, kuid peavoolus neil menu polnud.
Stein sõbrunes ka paljude lootustandvate eksperimentaalsete maalikunstnikega, sealhulgas Pablo Picasso (kellest sai sõber ja kes maalis Gertrude'i portree), Henri Matisse'i ja George Braque'iga. Ta hakkas koguma maalikunstnike töid, enne kui nad kuulsaks said. Gertrude ja tema vend panid kokku ühe esimestest kubistliku kunsti kunstikogudest. Neil oli Picasso, Matisse'i, André Deraini ja teiste tollal noorte maalikunstnike varajasi töid. Hiljem käisid sugulased nende maalide pärast kohut. Lõpuks hajus kogu mitme USA kogu vahel.
Ta oli nende kunstnike toetaja ning kubism (Picasso ja Matisse) mõjutasid tugevalt tema loomingut. See liikumine eitas nende kunstnike konventsionaalseid kujutisi, kes ei joonistanud, mida nägid, vaid seda, mida kultuur ja ühiskond oli õpetanud neid nägema. Kubistid tahtsid minna kultuuri õpetuste juurest puhta visuaalse kogemuse juurde. Nad joonistasid inimesi geomeetriliste kujunditena, mis muutuvad sõltuvalt vaatenurgast.
Stein püüdis teha midagi kubismile paralleelselt, keskendudes käesolevale momendile. Ta kasutas sõnade kergelt varieerivat kordamist, äärmist lihtsustamist ja fragmenteerimist. Tema essee ''Composition and Explanation'' seletas tema kirjutamisteooriat kõige paremini. See essee põhines tema loengutel Oxfordis ja Cambridge'is. ''Tender Buttons'' (kirjutatud 1914) oli kubismist tugevasti mõjutatud teos, mis viis fragmenteerituse ja abstraktsuse äärmuseni.
Kui Suurbritannia kuulutas Esimene maailmasõda Saksamaale sõja, olid Stein ja Toklas külas Inglismaal Alfred North Whiteheadil. Nad läksid Prantsusmaale tagasi ja töötasid Prantsusmaa hospidalides.
1920. aastad tõmbas Steini salong ''Rue de Fleurus'' 27, mille seinad olid kaetud avangardkunstnike maalidega, ligi paljusid suuri kunstnikke ja kirjanikke, sealhulgas Ernest Hemingway, Thornton Wilder, Sherwood Anderson ja Georges Braque. Ta mõtles mõningate võõrsil elavate USA kirjanike kohta välja nimetuse "''Lost Generation''". Steini ja Toklase korteri ümber Pariisis kujunes välja tähtis kirjandusrühmitus, mille liikmeid Stein julgustas välja arendama oma isikupärast stiili.
Ta oli äärmiselt võluv, kõneosav, vitaalne ja elurõõmsalt ülekaaluline. Sellisena oli tal lai sõprade ring. Ta reklaamis end väsimatult. Tema arvamused kirjanduse ja kunsti alal olid väga mõjukad.
1932 kirjutas ta tavalugejale arusaadavat stiili kasutades raamatu ''The Autobiography of Alice B. Toklas'' (''Alice B. Toklase autobiograafia''), millest sai tema esimene
bestseller. Pealkirja kiuste oli see tegelikult tema enda autobiograafia. Ta kirjeldas end jultumuseni enesekindla inimesega, kes oli alati veendunud, et ta on geenius. Ta põlastas argiseid asju; nendega tegeles Alice Toklas. Autobiograafia stiil oli sarnane Alice Toklase enda poolt kirjutatud raamatu ''The Alice B. Toklas Cookbook'' omale.
1934–1935 käis Stein loenguturneel Ameerikas. Oma kompositsiooniteooriaid selgitas ta teoses ''Lectures in America''.
Gertrude Stein kirjutas tavaliselt pool tundi päevas. Alice B. Toklas kogus leheküljed kokku, lõi need masinal ümber ja tegeles nende avaldamisega. Toklas asutas Steini teoste levitamiseks kirjastuse "Plain Editions". Praegu hoitakse enamikku käsikirju Yale'i ülikooli raamatukogus ''Beinecke Library''.
Ühes 1932 kirjutatud käsikirjas on iga sõna ''may'' ja ''May'' maha tõmmatud ning asendatud vastavalt sõnaga ''can'' või sõnadega ''day'' või ''today''. Need muudatused tegi Toklas armukadedusest, kui ta oli lugenud Steini varajast avaldamata lühiromaani ''Q.E.D.'', mis räägib armuloost Steini ja May Bookstaveri nimelise naise vahel.
Poliitiliselt oli Gertrude Stein väga konservatiivne. Ta pidas töötuid laiskadeks, oli vastu Franklin Rooseveltile ja tema ''New Deal''<nowiki>'</nowiki>ile ning oli Hispaania kodusõda ajal Francisco Franco poolt. Hiljem laskis ta käiku projekti Vichy valitsuse juhi Philippe Pétaini kõnede tõlkimiseks inglise keelde.
Teise maailmasõja puhkedes asusid Stein ja Toklas elama üüritud maamajja Rhône-Alpes'i regioonis Aini departemangus Biligninis. Naabritele olid juudi päritolu Gertrude ja Alice teada ainult "ameeriklastena". Nad pääsesid tagakiusamisest tõenäoliselt ainult tänu sõprusele Bernard Faÿga, kes tegi koostööd Vichy valitsusega ja kellel oli sidemeid gestaapoga. Kui Bernard Faÿ mõisteti pärast sõda eluks ajaks sunnitööle, tegid Gertrude ja Alice kampaaniat tema vabastamise eest. Mõni aasta hiljem andis Alice raha, et Faÿ saaks vanglast põgeneda.
Pärast sõda tõstis Gertrude'i staatust Pariisis see, et teda külastasid paljud noored ameerika sõdurid.
Gertrude Stein suri Pariisis 27. juulil 1946 maovähki. Tema kõrval olid Alice B. Toklas, üks venna- või õetütar, üks venna- või õepoeg ja arst kolonel Rogers. Ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule.
Gertrude Steini tööd jagunevad kolmeks faasiks. Kõikides faasides kasutas ta sümboolikat, et kirjutada lesbilistest tunnetest ja käitumistest, mida ühiskond ei aktsepteeri. 1. faasis kujutas ta olevikku, seda, kuidas elu tema meelest subjektiivselt kogetakse. 2. faasis käsitles ta sõnu asjadena. Ta ignoreeris sõnade ja tähenduste vahelisi seoseid, luues katkendlikku korratut sõnadevoolu. 3. faas (1930. aastad lõpus) tähendas seda, et Stein reklaamis ennast ja oma tugevat isiksust.
Gertrude Stein oli ekstsentriline kirjanik, kes mõjutas 20. sajandi kultuuri oma kirjutiste, tugeva isiksuse ning kunstide toetamisega. Tema kaaslane Alice B. Toklas nimetas teda naiseks, kellel on Vana-Rooma keiser pea. Ernest Hemingway ütles, et tema ja Stein olid otsekui vennad. Stein ise ütles enda kohta: ''Einstein oli sajandi filosoofiline loovvaim ja mina olin sajandi kirjanduslik loovvaim.''
Mitmed Steini teosed on viisistatud. Virgil Thompson on tema libretole kirjutanud ooperid ''Four Saints in Three Acts'' ja ''The Mother of Us All''. James Tenney on teinud ''Rose is a rose is a rose is a rose''<nowiki>'</nowiki>ist lühikese kaanoni, mis algab sõnaga ''a'' rõhuta löök rõhuline löök ees, nii et iga kordus paiskab sõnad segamini, näiteks ''a/rose is a rose/is a rose is/a rose is a/rose''.

Teosed:


''Three Lives'' (''Kolm elu''; 1909; uurimus kolme naise karakterist)
''Tender buttons: objects, food, rooms'' (''Õrnad nööpaugud: objektid, toit, ruumid''; 1914; tugeva kubismi mõjuga teos, milles fragmenteeritus ja teemade abstraktsus on viidud äärmuseni)
''Geography and Plays'' (1922)
''The Making of Americans'' (kirjutatud 1906]–[[1908, avaldatud 1925)
''Lucy Church Amiably'' (1930, romaan)
''Four Saints in Three Acts'' (ooperilibreto; 1929; Virgil Thompsoni muusika 1934)
''Useful Knowledge'' (1929)
''How to Write'' (1931)
''The Autobiography of Alice B. Toklas'' (Alice B. Toklase autobiograafia; 1933; Steini enda autobiograafia).
Eesti keeles: "Alice B. Toklase autobiograafia: romaan". Tõlge ja järelsõna: Malle Talvet. Loomingu Raamatukogu 1985, nr. 35/38
"Alice B. Toklase autobiograafia". Tõlge Malle Talvet. Eesti Ekspressi Kirjastus, sari Mõte ja mälu, 2008.
''Prayers and Portraits'' (1934)
''Lectures in America'' (1935)
''The Geographical History of America or the Relation of Human Nature to the Human Mind'' (1936)
''Everybody's Autobiography'' (1937)
''Picasso'' (1938)
''Paris France'' (1940); sellest, kuidas ta peab lugu oma uuest kodumaast)
''Ida; a novel'' (1941)
''Wars I Have Seen'' (''Sõjad, mida ma olen näinud; 1945; lugu tema elust Saksa okupatsiooni aegses Pariisis Teine maailmasõda ajal)
''Reflections on the Atom Bomb''
''Brewsie and Willie'' (''Brewsie and Willie''; 1946; sõduritest, kellega Stein Teise maailmasõja ajal sõbrunes)
''The Mother of Us All'' (''Meie kõikide ema''; ooperilibreto; avaldatud 1949; Virgil Thompsoni muusika 1947; lugu, mis põhineb feminist Susan Anthony elul)
''Last Operas and Plays'' (1949)
''The Things as They Are'' (kirjutatud pealkirja all ''Q.E.D.'' 1903; avaldatud 1950)
''Patriarchal Poetry'' (1953)
''Alphabets and Birthdays'' (1957)

Välislingid


http://www.salon.com/mwt/feature/1999/11/18/alice/ (foto koos Alice'iga)
http://www.jocelync.com/hvpress/pages/stein_toklas_psd.htm (foto töötoas koos Alice'iga)
http://shop.store.yahoo.com/pomegranate/2131.html (foto koos Alice'iga)
Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud
Kategooria:Sündinud 1874
Kategooria:Surnud 1946
Kategooria:Feministid
ar:جيرترود شتاين
id:Gertrude Stein
be:Гертруда Стайн
be-x-old:Гертруда Стайн
ca:Gertrude Stein
cs:Gertrude Steinová
da:Gertrude Stein
de:Gertrude Stein
en:Gertrude Stein
es:Gertrude Stein
eo:Gertrude Stein
eu:Gertrude Stein
fr:Gertrude Stein
ga:Gertrude Stein
gl:Gertrude Stein
ko:거트루드 스타인
io:Gertrude Stein
is:Gertrude Stein
it:Gertrude Stein
he:גרטרוד שטיין
ka:გერტრუდ სტაინი
ku:Gertrude Stein
la:Geretrudis Stein
hu:Gertrude Stein
nl:Gertrude Stein
ja:ガートルード・スタイン
no:Gertrude Stein
oc:Gertrude Stein
pl:Gertrude Stein
pt:Gertrude Stein
ro:Gertrude Stein
ru:Стайн, Гертруда
sk:Gertrude Steinová
sh:Gertrude Stein
fi:Gertrude Stein
sv:Gertrude Stein
vi:Gertrude Stein
tr:Gertrude Stein
uk:Гертруда Стайн
zh:格特鲁德·斯泰因

Kwangju

Pilt:Gwangju map.png
Kwangju (korea omaladinas Gwangju gwang'džu; hangõlis 광주; hani kiri 光州) on keskalluvusega linn Lõuna-Koreas.
2005. aastani oli Kwangju Lõuna-Chŏlla provintsi halduskeskus.
Linna pindala on 501 ruutkilomeetrit ja elanike arv 1,3 miljonit.
Linnas asub Chonnami Riiklik Ülikool.

Sõpruslinnad


Tainan, Hiina Vabariik (1968)
San Antonio, USA (1981)
Guangzhou, Hiina (1996)
Medan, Indoneesia (1997)
Sendai, Jaapan (2002)
Maceió, Brasiilia (2009)
Kategooria:Lõuna-Korea linnad
ace:Gwangju
af:Gwangju
ar:غوانغجو
id:Gwangju
ms:Gwangju
bg:Куанджу
ca:Gwangju
cs:Kwangdžu
da:Gwangju
de:Gwangju
en:Gwangju
es:Gwangju
eo:Gŭangĝu
eu:Gwangju
fa:گوانگجو
fr:Gwangju
ko:광주광역시
io:Gwangju
it:Gwangju
he:קוואנגג'ו
kl:Gwangju
sw:Gwangju
ht:Gouanjou
la:Quansua
lt:Kvandžu
lmo:Gwangju
mi:Gwangju
mr:ग्वांगजू
nl:Gwangju
ja:光州広域市
no:Gwangju
pnb:گوانگجو
pl:Gwangju (metropolia w Korei Południowej)
pt:Gwangju
ro:Gwangju
ru:Кванджу (город прямого подчинения)
sco:Gwangju
sr:Квангџу
sh:Gwangju
fi:Gwangju
sv:Gwangju
tl:Gwangju
th:ควังจู
vi:Gwangju
tr:Gwangju
uk:Кванджу
vo:Gwangju
zh-classical:光州
war:Gwangju
wuu:光州广域市
zh-yue:光州
zh:光州廣域市

Kangwŏni provints


Kangwŏni provints (korea omaladinas Gangwon-do) on 1. järgu haldusüksus Lõuna-Korea kirdeosas.
Provintsi linnad: Ch'unch'ŏn (keskus), Kangnŭng, Samch'ŏk, Sokch'o, T'aebaek, Wŏnju ja Tonghae.
Pilt:Gangwoni kaart1.png

Välislingid


http://eng.gwd.go.kr/ Provintsi koduleht inglise keeles
Kategooria:Lõuna-Korea provintsid
ace:Gangwon
id:Gangwon (Korea Selatan)
ms:Gangwon
bg:Кануън-до
ca:Gangwon-do
de:Gangwon-do
en:Gangwon Province (South Korea)
es:Gangwon
fa:گانکون-دو (کره جنوبی)
fr:Gangwon
ko:강원도 (남)
it:Gangwon
lt:Kangvono provincija (Pietų Korėja)
lmo:Gangwon-do
nl:Gangwon-do
ja:江原道 (南)
no:Gangwon
pnb:صوبہ گانگوان
pl:Gangwon (prowincja w Korei Południowej)
pt:Gangwon
ru:Канвондо (Южная Корея)
sco:Gangwon-do
fi:Gangwon
sv:Gangwon
th:จังหวัดคังว็อน (เกาหลีใต้)
vi:Gangwon (Nam)
uk:Провінція Канвон (РК)
zh:江原道 (韓國)

Kangnŭng


Gangneung on linn Lõuna-Korea idarannikul Gangwoni provintsis.
Linnas on 2003. aasta andmete järgi 230 000 elanikku.

Välislingid


http://www.gangneung.gangwon.kr/english/ Gangneungi linna koduleht (''inglise, korea, jaapani ja hiina keeles'')
Kategooria:Lõuna-Korea linnad
id:Gangneung
bg:Каннин
ca:Gangneung
cs:Kangnung
de:Gangneung
en:Gangneung
es:Gangneung
fa:گانگ‌نئونگ
fr:Gangneung
ko:강릉시
it:Gangneung
lmo:Gangneung
ja:江陵市
no:Gangneung
pl:Gangneung
ru:Каннын
sah:Каннын
sv:Gangneung
tl:Gangneung
vi:Gangneung
war:Gangneung
zh:江陵市

Ganghwa-gun


Ganghwa maa-alev on Incheoni haldusüksus. Jaguneb 1 ''eup''iks ja 12 ''myeon''iks.

Välislink


http://210.90.108.90/english/default.htm Koduleht
Kategooria:Lõuna-Korea
en:Ganghwa County
ko:강화군
ja:江華郡
vi:Ganghwa (huyện)
zh:江华郡

Kyŏnggi provints


Kyŏnggi provints (Lõuna-Korea omaladinas ''Gyeonggi-do'') on 1. järgu haldusüksus Lõuna-Korea loodeosas, 126° ja 127° idapikkuse ning 36° ja 38° põhjalaiuse vahel. Provints hõlmab 10,2% kogu Lõuna-Korea pindalast.
Provintsis oli 2000 aasta rahvaloenduse andmetel 9,28 miljonit elanikku.
Kyŏnggi provintsi haldussüsteem koosneb kubernerist ja kolmest leitnant-kubernerist. Provintsivalitsuses on 16 osakonda ja 64 sektsiooni. Provintsis on 25 linna ja 6 maakonda.
Pilt:Gyeonggido_Provints.gif
Kategooria:Lõuna-Korea provintsid
ace:Gyeonggi
id:Gyeonggi
ms:Gyeonggi
su:Gyeonggi-do
bg:Кьонги-до
ca:Gyeonggi-do
cs:Gjŏnggi
de:Gyeonggi-do
en:Gyeonggi Province
es:Gyeonggi
fa:گیونگی-دو
fr:Gyeonggi
ko:경기도
it:Gyeonggi
sw:Gyeonggi-do
lt:Kiongi provincija
lmo:Gyeonggi-do
mn:Кёнги
nl:Gyeonggi-do
ja:京畿道
no:Gyeonggi
pl:Gyeonggi
pt:Gyeonggi
ro:Gyeonggi-do
ru:Кёнгидо
simple:Gyeonggi-do
fi:Gyeonggi
sv:Gyeonggi
vi:Gyeonggi
tpi:Gyeonggi
uk:Провінція Кьонгі (РК)
zh-classical:京畿道
wuu:京畿道
zh:京畿道

Põhja-Kyŏngsangi provints


Põhja-Kyŏngsangi provints (Lõuna-Korea omaladinas Gyeongsang-bukdo) on 1. järgu haldusüksus Lõuna-Korea edelaosas.
Provints on Lõuna-Korea suurim &ndash; ta hõlmab 19,2% kogu riigi pindalast.
Kategooria:Lõuna-Korea provintsid
ace:Gyeongsangbuk
id:Gyeongsang Utara
ms:Gyeongsang Utara
bg:Кьонсан-Пукто
ca:Gyeongsangbuk-do
de:Gyeongsangbuk-do
en:North Gyeongsang Province
es:Gyeongsang del Norte
fa:جئونسانگبوک-دو
fr:Gyeongsang du Nord
ko:경상북도
it:Nord Gyeongsang
sw:Gyeongsangbuk-do
lt:Šiaurės Kiongsango provincija
lmo:Gyeongsangbuk-do
nl:Gyeongsangbuk-do
ja:慶尚北道
no:Nord-Gyeongsang
pl:Gyeongsang Północny
pt:Gyeongsang do Norte
ro:Gyeongsangbuk-do
ru:Кёнсан-Пукто
sco:Gyeongsangbuk-do
fi:Pohjois-Gyeongsang
sv:Nordgyeongsang
th:จังหวัดคย็องซังเหนือ
vi:Gyeongsang Bắc
uk:Північна провінція Кьонсан
zh-classical:慶尚北道
zh:庆尚北道

Lõuna-Kyŏngsangi provints


Lõuna-Kyŏngsangi provints (Lõuna-Korea omaladinas Gyeongsang-namdo) on 1. järgu haldusüksus Lõuna-Koreas.
Pindalalt on ta riigi neljas provints ja võtab enda alla 10,5% kogu Lõuna-Korea pindalast.
Lõuna-Kyŏngsangi provints on tasane ja madal maa. 37% on madalam, kui 100 m, 49% on 100-500 m kõrgune, 12% on 500-1000 m kõrgune ja 2% on ulatub üle 1000 m. Provintsi idaosas on palju orge ja üle 1000 kõrguvaid mägesid: Ch'ŏnhwangsan (1189 m), Sinbulsan (1209 m), Wonhyosan (922 m) ja Ch'ŏnsŏngsan (840 m).
Praegune nimi Lõuna-Kyŏngsangi anti provintsile kohalikku omavalitsuste süsteemi reformi käigus Joseoni perioodi lõpul (edikt nr. 36 4. augustist 1896). Eelmine süsteem asendati, 23 ''bu'' 'd muudeti 13 ''do'' 'ks ja Kyŏngsangi provints jagati põhja- ja lõunaprovintsiks.
Kategooria:Lõuna-Korea provintsid
ace:Gyeongsangnam
id:Gyeongsang Selatan
ms:Gyeongsang Selatan
bg:Кьонсан-Намдо
ca:Gyeongsangnam-do
de:Gyeongsangnam-do
en:South Gyeongsang Province
es:Gyeongsang del Sur
fa:جئونسانگنام-دو
fr:Gyeongsang du Sud
ko:경상남도
it:Sud Gyeongsang
sw:Gyeongsangnam-do
lt:Pietų Kiongsango provincija
lmo:Gyeongsangnam-do
nl:Gyeongsangnam-do
ja:慶尚南道
no:Sør-Gyeongsang
pnb:صوبہ تھلواں گیونگسونگ
pl:Gyeongsang Południowy
pt:Gyeongsang do Sul
ru:Кёнсан-Намдо
sco:Gyeongsangnam-do
fi:Etelä-Gyeongsang
sv:Sydgyeongsang
th:จังหวัดคย็องซังใต้
vi:Gyeongsang Nam
uk:Південна провінція Кьонсан
zh-classical:慶尚南道
zh:庆尚南道

Gladiaator


Pilt:Jean-Leon Gerome Pollice Verso.jpg "''Pollice Verso''" (1872)]]
Gladiaator (ladina keeles ''gladiator'') oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale.
Sõna 'gladiaator' tuleb sõnast ''gladius'', mis tähendas ladina keeles lühikest kaheteralist mõõka, mida kasutasid ka leegionärid.
Gladiaatorite relvadeks olid mõõk ja kilp, võrk ning kolmhark.

Ajalugu


Gladiaatorite võitlused said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimeste ohverdamine.
Esimesed gladiaatorite võitlused Roomas toimusid 264 eKr Forum Boariumil Marcus Brutus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matused. Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti rituaalsete toimingutena, siis üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. Vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi selleks, et teenida rahva poolehoidu.
Pilt:Colosseum-interior.01.JPG
Pilt:Ludus magnus Rome 2006.jpg
Gladiaatorite mängud (''munus'', mitmuses ''munera'') toimusid amfiteater. Nende mängude tähtsust näitab asjaolu, et nendeks rajati väga suuri areene. Suurim amfiteater oli Colosseum, mis mahutas 50 tuhat pealtvaatajat.
Gladiaatorite võitlused sisustasid päeva teise poole pärast võitlusi loomadega (''venationes'') ja avalikke hukkamine (''noxii''). Hukati pigem neid, kes polnud nõus gladiaatoriks saama. Algselt korraldasid neid rikkad üksikisikud, sageli poliitikud, et pälvida publiku poolehoidu. Vaatemängu korraldajat nimetati ''editor'', ''munerator'' või ''dominus'' ja teda austati magistraat ametlike märkidega. Hiljem oli Vana-Rooma keiser peaaegu täielik monopol metsloomade jahti, avalikke hukkamisi ja gladiaatorite võitlusi hõlmavate "mängude" (''ludi circenses'') etendamisel. Tavaliselt oli neil muusikaline saade.
Gladiaatorite võitluste tippaeg oli 1. sajand eKr kuni 2. sajand. 65 eKr korraldas Caesar oma ediiliks saamise tähistamiseks suurejoonelised vaatemängud 640 gladiaatori võitlustega. Caesar oleks tahtnud enamat, kuid Rooma senat, kes kartis äsjasele Spartacuse ülestõusule sarnast mässu gladiaatorite seas, ei andnud rohkemaks luba. Seni olid kõik gladiaatorite võitlused kuulunud matusetseremooniate juurde; Caesar laskis need mängud pühendada oma isale, kes oli surnud kakskümmend aastat varem, ja selle mõjul ei peetudki hiljem vajalikuks gladiaatorite võitlusi kellegi surmaga seostada.
Mõnedki keisrid püüdsid hiljem vastu võtta seadusi gladiaatorite arvu piiramiseks, aga mõju sellel ei olnud. Näiteks Traianus tähistas oma võite Daakias väidetavalt 10 000 gladiaatori ja 11 000 looma tapmisega amfiteatrites 123 päeva jooksul aastail 108 ja 109.
Ajaloolased Keith Hopkins ja Mary Beard hindasid Rooma riigis korraga tegutsenud amfiteatrite arvu 400-ni ja kokku hukkus neil aastas 8000 inimest (siia on juurde arvatud ka hukkamised ja õnnetusjuhtumid). See tähendab, et amfiteatris hukkus aastas keskmiselt 20 inimest, enamikus vähemgi.
Kreeklased suhtusid nendesse veristesse vaatemängudesse põlastavalt, roomlased vaimustusega.
5. sajandil lõpetati gladiaatorite võitlused kui paganlikud pidustused. Kristlus olid gladiaatorite võitluste vastu ka sellepärast, et nägid neis inimeste ohverdamist, mis oli kristluses keelatud. Keiser Valentinianus III keelas gladiaatorite võitlused aastal 438 eKr. Nende võitlusi metsloomadega korraldati siiski edasi vähemalt 536. aastani. Muundununa elavad nad edasi härjavõitluses.

Gladiaatorite valik


Pilt:Borghese gladiator 1 mosaic dn r2 c2.jpg Villa Gorghesest]]
Gladiaatorid valiti sunniviisiliselt sõjavangide, ori, kurjategijate ja hiljem kristlaste seast. Siiski eeldas gladiaatoriks saamine teatud füüsilisi ja psüühilisi omadusi ning soovi võitluses osaleda. Gladiaatorite võitlus oli etendus. Etenduse andjad eeldasid professionaalidelt kvaliteeti. See saavutati vabatahtlikega, isegi kui vabatahtlikkus oli tingitud elu hädadest. Statistika selles osas on küll ebakindel, kui aga usaldada leitud gladiaatorivõitluste programme, näib, et kolmandik gladiaatoritest olid vabad mehed, kes sõlmisid lanistaga lepingu, ning kaks kolmandikku orjad ja süüdimõistetud. Gladiaatoreid õpetati välja vastavates koolides (''ludi gladiatorii''). Üks suurimaid koole oli Ravennas. Roomas oli neli kooli, millest kõige suurema nimi oli ''Ludus Magnus''. See oli Colosseumiga tunneli kaudu ühenduses.
Gladiaatorid kuulusid sageli rändtruppi (''familia''). Gladiaatorite väljaõpetajat nimetati lanistaks. See sõna pärineb etruski keel sõnast ''lani'' 'timukas'. Trupi omanik rentis gladiaatoreid neile, kes tahtsid mänge etendada. Üks gladiaator ei võidelnud tavaliselt sagedamini kui kolm korda aastas. Gladiaator võis kuuluda ka rikkale üksikisikule, kes palkas tema väljaõpetamiseks lanista. Mitmel senaatoril ja keisril olid favoriit.
Kurjategijatest eeldati, et nad kas surevad aasta jooksul (''ad gladium'') või saavad kolme aasta pärast vabaks (''ad ludum''), kui neil on õnnestunud ellu jääda.

Võitlejatüübid


Pilt:Secutor vs Retiarius FOUL relief.jpg
Pilt:GladiatorFeldflasche.jpg
Gladiaatorid jaotati võitlejatüüpideks ehk erialadeks (''armatura''). Primitiivsem jaotus on jaotamine kerge- ja raskevõitlejateks.
Tuntuimad võitlejatüübid olid järgmised:
Samniit oli soomusrüüga raskegladiaator, kes kasutas pikka kilpi ja jalgade kaitseks suuri sääreturviseid. Peas oli tal sulgedega ehitud kiiver. Relvadeks olid tal piik ja mõõk. Hilisemal ajal moderniseeriti seda võitlejatüüpi ja seda asendas uus võitlejatüüp, mille nimeks oli ''hoplomachus'' ehk ''cataphractus'' ('soomusrüüsse riietatu').
''Hoplomachus'' oli samniitide nn järeltulija. Ta kandis samuti sulgedega kiivrit, suurt nelinurkset kilpi ja üht (mitte kaht) sääreturvist, mida kanti vasakul jalal. Tavaliselt võitles ta Traaklasega - kergegladiaatoriga.
''Secutor'' tähendab ka tagaajajat. Ta kasutas umbes samasugust varustust kui ''hoplomachus''. Tal oli samuti vaid üks sääreturvis. Ta kandis väikest kiivrit ja suurt nelinurkset kilpi ehk ''scutumit'' ning kasutas lisaks piigile ja mõõgale ka pistoda, millega purustas sobival hetkel tagaaetava vastase, retiaari, võrgu.
''Gallica'' - gallialased ehk gallused. Need võitlejad olid paljad ja kandsid vaid mõõgarihma. Neil oli pikk habe ja paelaga kinnitatud pikad juuksed. See võitlejatüüp läks moest ja loovutas oma koha uuele versioonile ''armatura mirmillo''le.
''Mirmillo'' ei olnud enam päris alasti nagu tema eelkäija ''gallica''. Lisaks mõõgale oli tal väike kilp ja kiiver. ''Mirmillo'' seati tavaliselt võitlema retiaariga.
Retiaar (''retiarius'') oli kergegladiaator, kelle varustuse hulka kuulusid võrk, kolmhark ja pistoda. Ta võitles peaaegu alasti, ilma kiivrita, kandes vaid niudevööd (''subligaculum''). Kaitseks oli tal ''galerius'' ehk metallplaat, mis kaitses tema paremat(või vasakukäelistel vasakut) õlga ning olenevalt mudelist ka kõri, kaela ja külge. Käsivarsi ja käelabasid katsid kindataolised kaitsed - ''manica'''d.
''Provocator'' - sellest küllalt levinud võitlejatüübist on vähe teada. Neist on teada vaid see, et nad kasutasid väikest kilpi nimega ''parma''.
Veliit oli varustatud raske odaga (''hasta''), millega ründas vastast kaugelt.
''Tharex'' (''armatura tharex'') oli ainus võitlejatüüp, mis kasutas kaht sääreturvist. Kaitseks oli väike kilp ''parma'', peas kandis traaklane harjaga kiivrit, mille ees oli aukudega visiir, See kiiver kaitses küll pead, aga takistas vaatevälja. Traaklase mõõk ''sica'' oli hästi lühike, harilikult kõver ja hambulise teraga.
''Andebata'' oli raske soomusrüüga kaetud gladiaator. Tema kiivris ei olnud silmade kõrgusel ühtegi auku ja ta pidi võitlema pimesi, andes vastasele lööke huupi.
''Cupelarius'' oli raskegladiaator, kes oli pealaest jalatallani soomustatud. Niikaua, kui ta püsti püsis, oli ta vastasele praktiliselt võitmatu. Kui aga juhtus kukkuma, oli ta võimetu oma raskes varustuses tõusma ja jäi täiesti kaitsetuks.

Kirjandus


Anne Bernet. Gladiaatorid. Tallinn, Olion, 2004

Viited


Kategooria:Vana-Rooma
Kategooria:Meelelahutus
az:Qladiator
id:Gladiator
ms:Gladiator
be:Гладыятар
bs:Gladijator (borac)
bg:Гладиатор
ca:Gladiador
cs:Gladiátor
da:Gladiator
de:Gladiator
el:Μονομάχος
en:Gladiator
es:Gladiador
eo:Gladiatoro
eu:Gladiadore
fa:گلادیاتور
fr:Gladiateur
ko:검투사
hi:ग्लैडीएटर
hr:Gladijatori
io:Gladiatoro
is:Skylmingaþræll
it:Gladiatore
he:גלדיאטור
ka:გლადიატორი
ku:Gladiyator
la:Gladiator
lv:Gladiators
lt:Gladiatorius
hu:Gladiátor
mk:Гладијатор
my:ဂလေဒီယေတာ
nl:Gladiator
ja:剣闘士
no:Gladiator
oc:Gladiador
uz:Gladiator
pl:Gladiator
pt:Gladiador
ro:Gladiator
ru:Гладиатор
sq:Gladiatori
simple:Gladiator
sk:Gladiátor
sr:Гладијатор
sh:Gladijator
fi:Gladiaattori
sv:Gladiator
tl:Gladyador
ta:கிளாடியேட்டர்
vi:Võ sĩ giác đấu
tr:Gladyatör
uk:Гладіатор
zh:角鬥士

Gala Éluard


Gala Éluard elü'aar (sünninimi Jelena Dmitrijevna (või Ivanovna) Djakonova dj'akonova (Елена Дмитриевна Дьяконова); arvatavasti 7. september 1894 Kaasan – 10. juuni 1982 Portlligat (Port Lligat)) oli Paul Éluard'i ja Salvador Dalí abikaasa.
Jelena isa oli ametnik, ema oli Moskva intellektuaal, kes kirjutas muinasjutte.
Hiljem levisid Gala kohta kuuldused, et ta on pärit Karpaadid mägikülast, kus inimesed toituvad jogurtist ja elavad saja-aastaseks.
1913 saadeti ta tuberkuloosihaigena Šveitsi Clavadeli sanatooriumi. Davoses tutvus ta prantsuse luuletaja Paul Éluard'iga, kes oli tema esimene suur armastus. Esimene maailmasõda lahutas nad. 1916. aastal saabus Gala Moskvast Pariisi. 1917 nad abiellusid.
Gala sattus Pariisi sürrealism liikumise keerisesse. Selles osalesid tema abikaasa ning selle sõbrad André Breton, Louis Aragon ja Max Ernst.
Suvel 1929 külastasid Éluard ja Gala koos René Magritte'i ja teiste sõpradega noort maalikunstnikku Salvador Dalíd tema Portlligati peidupaigas Cadaquési lähedal.
Gala kehastas Dalí jaoks tüdrukukuju Dullitat tema lapsepõlve unenägudest. Dalí tundis ta ära palja selja järgi. Samasugune kehaehitus on enamikul naisfiguuridel tema joonistustel ja maalidel.
Dalí püüdis ekstravagantsel viisil Gala tähelepanu võita: ta võttis kõige ilusama särgi ja tegi selle lühemaks, nii et naba paistis, siis käristas selle käiste ja rinna kohalt katki ning võttis ka krae ära. Ta pööras püksid pahempidi, raseeris oma kaenlaalused ja värvis need siniseks. Et ta ei olnud tulemusega rahul, siis ta eemaldas punase värvi, raseeris kaenlaalused uuesti ja värvis need veripunaseks. Et tal ei olnud muud parfüümi peale odekolonni, siis ta keetis kalaliimi, millesse oli segatud kitsemustust ja želatiini. Kui ta nägi aknast, et Gala tuleb, läks ta ruttu pesema, püüdes haisvat segu eemaldada nii hästi, kui sai. Ta vahetas riided ja jooksis Galale vastu, viskudes naeruhoos tema jalge ette. Galale tundus Dalí algul vastik ja talumatu, kuid ometi said nad sõpradeks.
Iga kord, kui Dalí tahtis Galaga rääkida, haaras meest naeruhoog, ja niipea kui Gala end pööras, väänles Dalí maas, püherdades naerust. Ühe jalutuskäigu ajal Creusi neemele avaldas Dalí ühes lahesopi käärus Es Cayalsis Galale armastust.
Dalí jutustab: ''"Ta oleks olnud minu Gradiva (edasitõukaja), minu võidujumalanna, minu naine. Selleks pidin ma terveks saama. Ja see ravis mind terveks tänu tema armastuse võitmatule ja põhjatule jõule, milles mõttesügavus ja praktiline oskus ületasid kõige auahnemad psühhoanalüüs meetodid."'' Dalí küsis Galalt vabisedes: ''"¿Qué-quie-res-que-ha-ga?"'' (Mis sa tahad, et ma teen?). Gala vastas moondunud, kalgi ja türanliku näoga: "Tahan, et sa mind tapad!" Dalí mõtles: "¿Ja kui ma viskaksin ta Toledo katedraali kõrguselt alla?" Dalí jutustab edasi: ''"Gala vabastas mind minu roimast ja ravis mind terveks minu hullusest. Aitäh! Tahan sind armastada! Abiellun sinuga. Minu hüsteeria sümptoomid kadusid üksteise järel nagu võluväel ja ma sain jälle oma naeratuse, oma naeru, oma näoilmete peremeheks. Uus tervis puhkes minu peast nagu roos."''
Gala tegi kindla otsuse: "Enam me ei lähe kunagi lahku." ("''Ya no nos separaremos nunca más.''") Kui teised külalised, sealhulgas Éluard, läksid Pariisi tagasi, jäi Gala koos Dalíga Cadaquési.
''Sürrealismi lühendatud sõnaraamatus, mille autorid on Breton, Dalí ja Éluard, on Gala kohta öeldud: "Vägivaldne ja steriliseeritud naine".
Dalí: ''"Gala andis mulle sõna tõsises mõttes struktuuri, mis minu elul oli puudunud. Varem ma ei eksisteerinud rohkem kui auke täis kott, lõtv ja ähmane, alati tugesid otsides. Gala näol leidsin selgroo ja temaga armastades täitsin uuesti oma naha. Kuni selle hetkeni läks mu sperma masturbatsiooniga asjatult kaotsi, Galaga sain selle tagasi ja see trööstis mind. Alguses uskusin, et ta neelab mu alla; aga vastupidi, ta õpetas mind sööma seda, mis on tõeline. Kui ma signeerin oma pilte Gala-Dalí, siis ma ei tee midagi muud kui annan nime eksistentsiaalsele tõele, sest mind ei oleks olemas ilma minu kaksiku Galata".''
Gala oli Salvador Dalí modell, muusa ja lahutamatu kaaslane, kes saatis teda reisidel kogu Euroopas ja Ameerika Ühendriigid.
Dalí hakkas isegi oma maale signeerima "Gala-Dalí". Nad elasid koos 52 aastat.
Dalí isa ei kiitnud tema suhet Galaga heaks ja katkestas suhted temaga. See jättis nad sissetulekutest ilma. Nad asusid elama hurtsikusse väikeses Port Lligati külas.
1934 sõlmisid Gala ja Dalí ilmaliku abielu.
Teine maailmasõda ajal põgenesid nad 1940 Acheronist (Prantsusmaa) Ameerika Ühendriigid. Laevapiletid tellis ja maksis kinni Pablo Picasso. Pärast sõda (1948) naasid nad Hispaaniasse.
1949 käisid Gala ja Dalí paavst Pius XII audientsil. Nad kinkisid paavstile ühe Dalí lõuenditest teemal "Port Lligati madonna". Sellel oli kujutatud Gala madonnana. Inspiratsiooni selleks maaliks sai Dalí Piero della Francesca maalilt ''Neitsi ja laps inglite ja pühakutega''.
Samal audientsil küsisid nad paavstilt luba kiriklikult abielluda. See oli väga raske, sest Gala esimene abikaasa Paul Éluard oli elus ja abielu tühistamiseks ei olnud põhjust.
Igatahes nad kuidagi nõusoleku said, sest 8. augustil 1958 sõlmisid nad kanoonilise abielu Gerona ''Mare de Déu dels Àngels'' 'i kirikus. Dalí toonasel sekretäril kapten John Peter Moore'il oli Vatikanis sidemeid.
Gala ja Dalí vaheline armastus, mida iseloomustas täielik sõltuvus, andis ainet spekulatsioonideks kunstniku vaimse tervise teemadel.
Kui Dalíl käis Pariisis külas holograafia leiutaja Dennis Gabor, olevat Dalí öelnud: "Ma tahaksin lasta Galast hologrammi teha, rebida selle tuhandeks tükiks ja ära süüa, et ma tunneksin, et olen teda täis, nagu armulaud puhul." Gabor vastas: "Ma ei soovita teil seda teha, sest emulsioon, mida hologrammide valmistamisel kasutatakse, on väga mürgine." Dalí vahetas ruttu teemat.
Aastatel 1971 kuni 1980 elas Gala hooti keskaegses Púboli lossis, mille Dalí talle ostis ja korda tegi. Sellesse lossi Gala ka maeti. Alates 1996. aastast asub seal Gala-Dalí loss-majamuuseum (''Casa-Museo Castillo Gala-Dalí'').
Gala suri 10. juunil 1982 pärast pikka agooniat Port Lligatis. Dalí viis koos oma autojuhiga Gala surnukeha salaja Púboli lossi, kuhu nad mõlemad tahtsid, et neid maetaks. Nad tahtsid jätta mulje, et Gala suri lossis, kuhu talle keldris oli valmistatud haud. Selles hauas ta puhkab üksi, sest Dalí on maetud Figuerese muuseumi.
Dalí veetis üle kahe aasta, väljumata Púboli lossist, kuhu ta Gala eluajal polnud kordagi sisenenud.

Kirjandus


Dominique Bona, "Gala". Prantsuse keelest tõlkinud Margot Endjärv; toimetanud Tiiu Viirand. Kirjastus Kunst (kirjastus), Tallinn 2008, 456 lk

Välislingid


http://www.salvador-dali.org/esp/index.htm Fotod koos Dalíga ja Dalí maalid Galast ''Galarina'' ja ''Sfääride Galatea''
http://www.almargen.com.ar/sitio/seccion/arte/dali2/ Oluline allikas; foto; Dalí maalid Galast ''Gala angelus'' (''El Ángelus de Gala''), ''Minu alasti naine kontempleerimas oma enda keha muutudes trepiks, samba kolmeks lüliks, taevaks ja arhitektuuriks'' (''Mi mujer desnuda contemplando su propio cuerpo convirtiéndose en escalera, tres vértebras de una columna, cielo y arquitectura''))
http://www.elitemagazin.hu/9903/dali.html Fotod: koos Dalíga 1930. aastad; New York 1942: Gala vajutab vatipintslitega Dalí silmadele, et nägemusi esile kutsuda; koos Dalíga 1978. aasta talvel New York)
http://www.publispain.com/salvadordali/gala.htm Dalí maal ''Gala Vahemerd kontempleerimas''
http://www.grafos-verlag.com/graphics/german/DALI015.htm Dalí graafiline leht "Gala taevaminek"
http://www.grafos-verlag.com/graphics/german/DALI050.htm Dalí graafiline leht "Gala kevad"
Kategooria:Sündinud 1894
Kategooria:Surnud 1982
Kategooria:Inimesed
als:Gala Éluard Dalí
bg:Гала Дали
ca:Gala Dalí
de:Gala Éluard Dalí
en:Gala Dalí
es:Gala Éluard Dalí
fr:Gala Dalí
it:Gala Éluard Dalí
ka:გალა
nl:Gala Dalí
ja:ガラ・エリュアール
pl:Gala Dalí
pt:Gala Éluard Dalí
ru:Гала Дали
sr:Гала Дали
fi:Gala Dalí
sv:Gala Dalí