Butka

Butka butk'aa on küla Venemaal Sverdlovski oblastis Talitsa rajoonis, 36 km kaugusel Talitsast, umbes 250 km kaugusel Jekaterinburgist. Geograafilised koordinaadid on 56,7° põhjalaiust ja 63,8° idapikkust.
Külas oli 4239 elanikku (1. jaanuar 1996), ja 3600 elanikku (2003).
Butkas on 8-klassiline kool ja keskkool, kino ja kultuurimaja. Internaat-abikoolis õpib 100 vaimselt alaarenenud last kõige õnnetumatest perekondadest.
Külas on 1993. aastal taastatud telliskividest kirik, mis on pühitsetud Moskva piiskopi Tihhoni auks.
Butka oli enne 1917. aastat 37 perega kolkaküla keset metsi ja soid. Küla jäi karukolkaks kuni 1930. aastateni. Hiljem muutus suureks asulaks. Arenesid loomakasvatus, aiandus ja mesindus. Avati õli- ja tärklisetehas ning kunstilise vaibakudumise vabrik (asutati 1950).
Enne 1990. aastat oli vaipade käsitsikudumise vabrikuid Nõukogude Liit 158. Nüüdseks on see ainuke niisugune ettevõte Venemaal. Selles vabrikus valmistati vaipu riigi sümboolikaga ning presidentide ja kuberneride portreedega. Vaipu kasutati kingitustega riigiametnikele ning riputati üles riigiasutustes. Viimane suurem tellimus oli 2001. aastal, kui telliti Vladimir Putini portreega vaipu. Vaibakudujate arv vähenes tellimuste vähenemise tõttu 2002. aastaks 400-lt 8-le. Vabrik sattus sulgemise äärele. Tootmispinnad müüdi Sverdlovski raadiotehasele. Kaabli tootmiseks loodi 300 töökohta. Vaipu kooti ainult eratellimustel sünnipäevadeks.
1936. aastal ehitati esimene maantee, mis ühendas küla rajoonikeskuse Talitsaga. 1936. aastal näidati külas esimest helifilmi "Hukkunud laeva aarded".
1937. aastal avati Butkas esimene kool. 1941. aastal lõpetas esimene lend – 7 tüdrukut ja 5 poissi. Ükski 5 poisist ei tulnud sõjast tagasi.
1949. aastal ehitati rahvaehituse meetodil 50-kilomeetriline raudteeharu, mis ühendas Butkad Pokljovskaja sõlmjaamaga. Praegu seda raudteed enam ei ole, sest 1990. aastatel andsid kohalikud elanikud rööpad vanarauaks.
Külavanem on Vassili Hlopotov.
Külast on pärit Venemaa esimene president Boriss Jeltsin.
Kui Boriss Jeltsin sai 1976 oblasti parteijuhiks, siis kõik küla tänavad asfalteeriti ning ehitati puhkekodud. Ka Venemaa presidendina aitas Jeltsin oma koduküla.
Küla on nüüdseks väga viletsas seisukorras. Teed on katki, kolhoose ega sovhoose enam ei ole.
1997. aastal eraldas president Jeltsin Butkale miljard rubla.
2000. aastal Boriss Jeltsini külaskäigu ajal Sverdlovski oblastisse oodati Jeltsinit Butkas asjatult kaks päeva. Küla keskväljak puhastati kioskidest, et helikopter, millega Jeltsinit oodati saabuvat, saaks maanduda.
Jeltsin ignoreeris küla juubelit 2001. aastal. Küla otsustas järgmisel sünnipäeval Jeltsinile õnnitluskaarti mitte saata.
2002. aasta lõpus sai küla Boriss Jeltsini heategevusfondilt abi 1,5 miljoni rubla ulatuses. Täiendati kohalike raamatukogude fonde. Saadi PAZ-buss õpilaste veoks ning 12 arvutit, mis paigaldati kooli arvutiklassi. Kool sai ka suuski. Jeltsini abiga oli varem rajatud Talitsa ja Butka vaheline asfalttee.
2003. aastal oodati, et Jeltsin oma külaskäigul Sverdlovski oblastisse külastab ka Butkad.
Kategooria:Sverdlovski oblast
Kategooria:Venemaa külad
ar:بوتكا
de:Butka
it:Butka
nl:Boetka
ru:Бутка
sk:Butka
fi:Butka
sv:Butka

Boriss Jeltsini noorpõlv


''See artikkel kirjeldab Boriss Jeltsini elu kuni parteikarjääri alguseni.''
Boriss Jeltsin sündis 1. veebruaril 1931 Sverdlovski oblastis Talitsa rajoonis Butka külas.
Isa Nikolai Ignatjevitš Jeltsin (1906) ja ema Klavdija Vassiljevna Jeltsina (Stavrõgina; 1908–1993) olid venelased. Vanemad abiellusid 1926. aastal. Isa oli pikk ja tugeva kehaehitusega. Ta laulis kirikukooris. Naaberkülast Basmanovost ehk Basmanovskojest pärit emal olid sinised silmad ja tumepruun pats, mis ulatus allapoole taljet. Ta oli meistertikkija ning õppis iseseisvalt lugema ja kirjutama. Boriss oli nende esimene laps. Hiljem sündisid vend Mihhail (1937) ja õde Valentina (1944).
Ühetoalises puumajas, kus Ignat Jeltsin ja tema naine elasid nelja poja – Nikolai, Ivani, Dmitri ja Andrianiga – oli ainult üks voodi, kus magasid vanemad. Pojad magasid põrandal, suvel õlgmadratsitel, talvel lambanahkadel. Kui Nikolai noorik majja elama asus, vabastasid vanemad voodi tema jaoks. Selles voodis sünnitaski Klavdija esimese lapse.
Ristimine ja nime andmiseks viisid vanemad lapse naaberküla kirikusse. Preester oli võimude luba ristimiseks ainult üks kord kuus, mistõttu kirik oli täis vanemaid, sugulasi ja pealtvaatajaid. Et vanemad pakkusid preestrile puskarit, siis oli preester poisi ristimise ajaks purjus ning unustas lapse ristimisveest välja võtta. Klavdija hakkas karjuma, tormas ristimisvaagen juurde ja võttis lapse välja. Poiss oli veel elus. Preester kuulutas, et nii tugev ja võidukas poiss peab saama nimeks Boriss ('sõdalane').
Mõni nädal hiljem algas kollektiviseerimine.
Jeltsini vanaisa Ignati Jeltsin, jõukas talupoeg, sepp ja vöörmünder, kes oli 80-aastane ja peaaegu pime, tehti 1930 kulakuks. Tema maja, veski ja muu varandus konfiskeeriti. Ta saadeti 1931 koos naisega asumisele põhja poole Serovi linna lähedale. Koos Borissi vanavanematega küüditati Butka külast veel kümme peret. Mõni kuu hiljem vanaisa suri.
Sama aasta sügisel võttis riik vastkollektiviseeritud Butka küla elanikelt ära kogu viljasaagi.
Borissi isa Nikolai otsustas külast igaveseks lahkuda ning sõitis koos perekonnaga ja venna Andrianiga 1932 nii kaugele kui said: üle 1000 km kaugusele Kaasanisse lennukitehase ehitusele. Vennad töötasid kaks aastat puuseppadena. Seejärel nad arreteeriti kui "dekulakiseerunud kulakud" ning mõisteti seal 1934 KGB troika (organ) poolt süüdi "nõukogudevastane propaganda eest"; isa oli kolm aastat vangilaagris ning vabastati sügisel 1936 ennetähtaegselt. Pärast seda ei saanud isa tükk aega tööd, hiljem töötas ehitusel. Ema töötas õmblejana.
1935 ei suutnud Borissi isa Nikolai vend Ivan, kes oli sepp nagu tema isagi, kolhoosile oma viljanormi tarnida. Ta arreteeriti kui saboteerija ja kahjur ning saadeti asumisele Bereznikisse Permi oblastis 400 km kaugusel Jekaterinburgist.
Vanemad elasid 1930. aastate lõpust 1970. aastate alguseni Permi (Molotovi) oblastis Bereznikis. Nad põgenesid sinna Ivani juurde nälja eest. Isa sai koha kaaliumitehase ehitusel, mis oli teise viisaastaku tähtis projekt.
Perekond sai toa barakk, väga pikas õhukestest laudadest tehtud majas. Barakk oli tol ajal kõige tavalisem korteritüüp linnas. Jeltsinite barakk koosnes pikast koridorist, kuhu avanes 20 tuba, üks igale perekonnale. Baraki taga oli puuklosett ja kaev, kust saadi vett pesemiseks ja söögitegemiseks.
Varsti pärast Bereznikisse saabumist, augustis 1937 sündis Borissi vend Mihhail. Jeltsinid ostsid kitse, et lapsed saaksid piima. Kogu perekond koos kitsega magas koos põrandal üksteise vastu surutuna. Kits oli soe nagu ahi ja poisid hoidsid talvel ennast kitse vastas. Sooja barakis ei saanud, sest tuul puhus seintest läbi.
Kui Jeltsinid kolisid oma esimesse barakki Kaasanis, oli Boriss aastane. Kui ta sai 14-aastaseks, sai perekond omaette korteri.
Kui isa sai 1930. aastate lõpus töödejuhatajaks, hakkas Jeltsinitel olema piisavalt süüa. Kuid esimesel sõjatalvel (1941-1942) tuli nälg tagasi. Bereznikis said töölised 800 g leiba päevas ning nende perekonnaliikmed 400 g. Peale leiva oli väga vähe midagi süüa.
Klavdija õmbles naabritele ning sai mõnikord tasuks leiba. Kits oma rasvase piimaga (mida oli küll päevas alla liitri), aitas lastel ellu jääda.
10-aastane Boriss istus koolist koju tulles nurka ja oigas vahet pidamata: "Mul on nälg."
Selleks ajaks oli Borissil hulk kohustusi. Ta pidi tooma kaevult vett, hoidma vend Mihhaili (ja hiljem õde Valentinat, kes sündis juulis 1944), keetma lõunaks kartuleid, pesema nõusid ja pühkima põrandat.
Suvisel koolivaheajal käis Boriss koos emaga ümberkaudsetes kolhoosides heina tegemas. Nad niitsid mõnelt hektarilt heina ja panid kuhja. Selle eest ei makstud, kuid poole heina võis endale võtta. Jeltsinid müüsid heina talupoegadele ja ostsid leiba.
Väljaspool barakki oli töölisasula vaene keskkond mustuse, nälja, joomise, naiste peksmise, pisivarguste ja roppustega. Selles keskkonnas sai end maksma panna ainult füüsilise jõuga. Kaastunnet ei olnud oodata. Iga füüsilise defekti pärast pilgati. Et vabaneda kiusamisest, tuli näidata otsustavust iga solvamise või füüsilise kallaletungi eest halastamatult kätte maksta.
Kambajuhil pidi olema kaks omadust. Esimene oli füüsiline julgus: hoolimatus võimalikust ohust, vigastusest, isegi surmast. Teine omadus oli väljakutse esitamine täiskasvanute maailmale nii koolis, tänaval kui ka kodus.
Boriss oli igasuguste ohtlike meeleavalduste eestvedajate seas. Sõja ajal tuli paaril poisil pähe mõte käsigranaat koost lahti võtta, et vaadata, mis seal sees on. 11-aastane Boriss võttis enda peale ülesande varastada relvalaost granaat.
Öösel ronis ta kolme okastraadi alt läbi. Kui tunnimees oli teisel pool hoonet, saagis ta aknatrelli läbi. Ta hüppas sisse, varastas kaks granaati ja tuli tagasi, oodates kogu aeg, et selja tagant tulistatakse. Järgmisel päeval hakkas Boriss metsas granaati koost lahti võtma, samal ajal kui teised poisid seisid ettevaatlikult saja meetri kaugusel. Kui Boriss oli mõned korrad haamriga löönud, siis granaat plahvatas.
Haiglas eemaldas kirurg Borissi vasaku käe pöial ja nimetissõrme tömbid. Selle vigastuse tõttu vabastati Jeltsin sõjaväeteenistusest.
Mängukaaslased hakkasid Borissi vigase käe pärast narrima. Jeltsin häbenes oma kätt ka aastaid hiljem.
Jeltsin osales suurtes kaklustes, kus võis olla isegi sada osavõtjat. Ühes kakluses löödi teda pika puuga vastu nägu, nii et ta jäi oimetult lebama. Kaaslased kandsid ta koju. Sellest ajast paistab Jeltsini näol silma murtud nina.
Boriss õppis Aleksandr Puškin-nimelises Berezniki keskkoolis. Jeltsin õppis hästi, kuid oli üks ulakamatest poistest. Viiendas klassis, kui Boriss oli 11-aastane, hüppas kogu klass tema järel aknast välja ja peitis ennast lattu, samal ajal kui õpetaja tormas neid taga otsides mööda koolimaja ringi. Teine kord puistati õpetajale tooli peale väikseid grammofoninõelu.
Kodus anti Borissile koerustükkide eest tõsiselt naha peale. Kui isa kuulis poisi pahateost, võttis ta rihma, lausumata sõnagi. Ema nuttis, palus halastust ja püüdis poega varjata. Ta lükati toast välja ja uks pandi lukku. Boriss pidi püksid maha võtma ja pikali heitma. Kuigi isa metoodiliselt peksis, ei tulnud poja suust piiksugi. See vihastas isa veel rohkem. Karistamine lõppes tavaliselt siis, kui ema pääses tuppa ja lükkas isa eemale.
Seitsmeklassilise kooli lõpetamisel palus 14-aastane Jeltsin sõna. 1945. aastal oli avalik kõnelemine terrori tõttu väga haruldane. Poisile anti siiski sõna, sest ta oli viiemees ning kõik arvasid, et tema sõnavõtt on kooskõlastatud. Oodati, et ta tänab parteid ja "laste parimat sõpra" Stalinit "kuldse lapsepõlve" eest. Jeltsin tänaski lühidalt kõiki. Seejärel ta ütles, et üks õpetajatest piinab vaimselt lapsi. See on košmaarne õpetaja, kes lööb lapsi raske joonlauaga, alandab neid ja käsib neil oma sea jaoks toidujäätmeid otsida. Aktus lõpetati ruttu ära.
Järgmisel päeval kutsuti Borissi isa direktori juurde ning öeldi, et poisi lõputunnistus ning ühtlasi luba keskkooli astuda on tühistatud. Boriss ei aktsepteerinud seda otsust ning kaebas kooli juhtkonna peale. Jeltsini asja uurimiseks moodustati komisjon. Õpetaja, keda Boriss oli süüdistanud, kõrvaldati ametist ning poisile anti tunnistus tagasi. Ent poisil oli viite kõrval korralikkuse hinne kaks. Jeltsin lõpetas keskkooli viitega enamikus ainetes.
Poisina oli Boriss, kes polnud kunagi merd näinud, tahtnud hakata meremeheks, kuid ta mõtles ümber ja otsustas ehitusinseneri eriala kasuks. Sisseastumiseksamitel Uurali Polütehniline Instituut Jekaterinburgis, kus õppis 5000 üliõpilast, sai ta kaks viit ja kaks nelja. Septembris 1949 asus ta elama ühiselamusse ja alustas kõrgkooliõpinguid.
Niisiis puutus Jeltsin 18-aastasena esimest korda kokku Sverdlovski linnaga, kuhu ta jäi 36 aastaks.
Borissil oli voodi kuuekohalises ühiselamutoas ja stipendium, mis oli esimesel kursusel 290 rubla ja tõusis viiendaks kursuseks 790 rublani. Kilo liha maksis 40 rubla, kilo võid maksis 25 rubla ja leivapäts maksis 3 rubla. Vanemad andsid lisaks 250 rubla kuus. Kui raha sai otsa, laaditi raudteevaguneid.
Kogu instituudis õppimise aja vastutas Jeltsin instituudi komsomolikomitee liikmena spordiürituste korraldamise eest kogu instituudis.
Kui üliõpilased otsustasid paluda üheks eriti raskeks eksamiks valmistumiseks rohkem aega, juhtis Jeltsin delegatsiooni, mis selle nõudmise professorile esitas. Professor Boriss Speranski tasus Jeltsinile sellega, et pani talle ühe vähestest neljadest õpingute jooksul.
Boriss oli ka pulmavanem kursusekaaslaste pulmades. Ta tegi ka muudes olukordades palju nalju, näiteks võttis istuda tahtjalt tooli alt ära või kallas sisenejale kausitäie vett kaela. Kui temalt hiljem küsiti, miks ta nii harva naeratab, vastas Jeltsin, et kuigi ta on sisimas optimist, naeris ta end tudengipõlves tühjaks.
Esimesel õpinguaastal võttis Jeltsin puupaljana ette seiklusrikka reisi mööda Nõukogude Liitu, reisides põhiliselt rongikatusel.
1955 lõpetas Jeltsin Sverdlovskis Sergei Kirovi-nimelises Uurali Polütehnilises Instituudis ehituseriala. Diplomitöö teema oli "Teletorn". Instituudis õppimise ajal mängis Jeltsin Nõukogude Liidu kõrgliigas võrkpalli.
6. septembril 1955 asus Jeltsin ehitusel tööle. Ta ei tahtnud vastu võtta meistri kohta, vaid selgitas töödejuhatajale, et instituut ei ole teda ette valmistanud tegelikuks tööks ehitusel.
Ta palus aasta, et õppida ära kõik põhilised ehitaja elukutsed. Ta teadis, et ilma selleta võib iga brigadir teda "ümber oma sõrme mähkida". Jeltsinil võimaldatigi seda. Järgmise aasta jooksul ta õppis müüriladujaks, betoonisegajaks, veoautojuhiks, puusepaks, laudsepaks, klaasijaks, krohvijaks, maalriks ja kraanajuhiks. Ta töötas poolteist, mõnikord kaks vahetust päevas. Töölised naersid tema üle, kuid õpetasid talle ametid selgeks. Selle aja jooksul elas ta korduvalt läbi väga ohtlikke olukordi, kuid tegutses otsustavalt.
Jeltsin töötas paljudel Uurali ehitustel. Ta tegi kiiresti karjääri. 32-aastaselt oli ta juba tuhandete töötajatega elamuehituskombinaadi direktor.
Kategooria:Boriss Jeltsin

Blossfeldi kalanhoe


Blossfeldi kalanhoe (''Kalanchoe blossfeldiana'') on taimedliik (bioloogia) kalanhoe perekond (bioloogia) paksulehelised sugukond (bioloogia).
Sünonüümsed nimed on ''Kalanchoe globulifera var. coccinea'' ja ''Kalanchoe coccinea var. blossfeldiana''.
Blossfeldi kalanhoe on püsik ja sukulent. Kasvab püstiselt.
Blossfeldi kalanhoel on palju erineva õievärviga sorte (kollane, oranž, roosa, punane, purpurne ja valge ning nende kombinatsioonid). Paljudel sortidel on nimed.
Õitseb aasta ringi. Õie läbimõõt on 1 cm. Õied paiknevad väikestes kobarates ning on torujad.
Olenevalt teisendist kasvab kuni 45 cm kõrguseks, tavaliselt siiski kuni 30 cm. Ka laius on kuni 30 cm.
Lehed on tumerohelised.
Taim on pärit Madagaskarilt. Liik on nime saanud saksa taimekasvataja Robert Blossfeldi (1882–1945) järgi.

Toataimena


Euroopas väga sagedane toataim.

Temperatuur


Vajab troopilist kuni subtroopilist temperatuuri. Kasvab jõudsalt temperatuuridel 20-26°C. Talub kuni +10°C-seid öötemperatuure.
Külmub –4°C juures (katte all).

Valgus


Kasvab paremini päikese käes, kuid väga palavatel maadel vajab varju.

Niiskus


Vajab vähe vett, talvel tuleb kuivas hoida. Kasvamise ajal, tavaliselt kevade ja sügise vahel, vajavad niiskust.
Tuleb vältida külma vee kasutamist, sest see on taimele šokiks.

Väetamine


Aktiivseks kasvatamiseks on tarvis toataimeväetist. Lihtsalt toas pidamiseks väetamist ei ole tarvis, kuigi pisut väetamist mõjub enamasti hästi.

Õitsemine


Õitseb talvel ning vajab poolteise kuu jooksul enne õitsemist katkematuid 14-tunniseid öid.
Pärast õitsemist tuleb õieraod eemaldada.

Paljundamine


Paljundatakse varre ja lehe lõikamise teel. Kõige paremad potitaimed saadakse lõikamisel, mitte äraõitsenud taime säilitades. Lõigata on kõige soovitatavam aktiivse kasvamise ajal. Kasutada liivast niisket mulda, võimaluse korral ka turbasammalt. Mõnikord tekivad võsud lehetippudest või lehtedevahelistest sõlmedest. Need võib eemaldada ja istutada väikestesse omaette pottidesse.

Seemned


Seemned on väga väikesed. Õitsevad paremini valguse käes. Seemned vajavad 10 päeva jooksul temperatuuri 21°C. 12-sentimeetrise poti täitmiseks kulub peaaegu aasta.
Seemned on kõige parem külvata kevade ja suve vahel. Mullaks sobib hästi liivane niiske segu. Võimaluse korral võib kasutada ka turbasammalt.

Kahjurid


Kõige sagedasemad kahjurid on lehetäid ja viinamarja-kilptäid.

Välislingid


http://www.desert-tropicals.com/Plants/Crassulaceae/Kalanchoe_blossfeldiana.html Fotod, teisel fotol "Simone"
http://www.plantfacts.com/Family/Crassulaceae/Kalanchoe.blossfeldiana.shtml Foto
http://perso.wanadoo.fr/georges.grand/cactus/kalanchoe/blossfeldiana/001.htm Fotod
http://florawww.eeb.uconn.edu/images/location/1312_01.JPG Foto
Kategooria:Paksulehelised
ar:ألماسة
az:Kalanchoe blossfeldiana
bg:Каланхое
cs:Kalanchoe blossfeldiana
da:Koraltop
de:Kalanchoe blossfeldiana
en:Kalanchoe blossfeldiana
es:Kalanchoe blossfeldiana
eo:Kalanchoe blossfeldiana
fr:Kalanchoe blossfeldiana
it:Kalanchoe blossfeldiana
ja:ベニベンケイ
pt:Flor-da-fortuna
fi:Tulilatva
zh:长寿花

Bartholomeos I


Image:Bartolomew I.jpg
Bartholomeos I ehk Bartolomeos I (Dimitrios Archontonis; sündinud 29. veebruaril 1940 Gökçeada saarel Hagioi Theodorois) on oikumeeniline patriarh aastast 1991.
Sündis 29. veebruaril Türgile kuuluval Gökçeada saarel. Käis algkoolis Gökçeadal (Imbros) ja keskkoolis İstanbulis.
Sai 1961 Honsi (Chalki) teoloogiakoolist diplomi teoloogia alal ning 13. augustil 1961 pühitseti Gokceadal diakoniks.
1961–1963 teenis Türgi kodanikuna aega ohvitserina Türgi sõjaväes.
Oikumeeniline Patriarhaat teadurina õppis Roomas Oikumeenilises Idauuringute Instituudis, Bossey oikumeenilises instituudis Šveitsis ja Müncheni ülikoolis, spetsialiseerudes kanooniline õigus.
1968 kaitses Rooma Gregoriuse Ülikoolis doktiriväitekirja "Pühade kaanonite ja kanooniliste dekreetide kodifitseerimisest õigeusu kirikus".
1969. aastast oli Honsi (Chalki) kreeka-õigeusu teoloogiakooli alldekaan.
19. oktoober pühitseti ta Istanbulis preester ning kuus kuud hiljem sai ta arhimandriit.
1972 määrati arhimandriit Bartholomeos patriarhi erabüroo direktoriks.
1973 valis Oikumeenilise Patriarhaadi Püha Sinod ta ühehäälselt Philadelphia metropoliidiks ning ta pühitseti piiskopiks 1973. aasta jõulupühal patriarhlikus Püha Jüri katedraalis Istanbulis.
Alates märtsist 1974 on ta Püha Sinodi liige.
14. jaanuaril 1990 valiti ta ajaloolise linna Chalkedoni metropoliidiks.
2. november 1991 valis Püha Sinod pärast patriarh Dimitrios I surma metropoliit Bartholomeose ühehäälselt Konstantinoopoli – Uue Rooma peapiiskopiks ja oikumeeniliseks patriarhiks.
Bartholomeos I räägib vabalt kreeka keel, türgi keel, itaalia keel, ladina keel, inglise keel, prantsuse keel ja saksa keelt.
On Idakirikute kanoonilise õiguse seltsi asutajaliige ja oli mitu aastat selle asepresident.
15 aastat (8 aastat asepresidendina) oli Kirikute Maailmanõukogu usu ja korra komitee liige. Osales kolmel Kirikute Maailmanõukogu peassambleel (neljandal Uppsalas 1968, kuuendal Vancouveris 1983 ja seitsmendal Canberras 1991). Seitsmendal assambleel valiti ta Kirikute Maailmanõukogu Keskkomitee ja Täitevkomitee liikmeks.
Patriarh Bartholomeos I on käinud ametlikul apostellikul visiidil Agio Orosel, Kreeta kirikus, Aleksandria patriarhaat, Antiookia patriarhaat, Jeruusalemma patriarhaat, Moskva ja kogu Venemaa patriarhaat, Belgradis, Bukarestis (kaks korda), Sofias, Thbilisis, Soome õigeusu ja luteri kirikus, samuti Etioopia ida-õigeusu kirikus, Rootsi luteri kirikus, katoliku kirikus Vatikanis, Saksamaa katoliku ja evangeelses kirikus, Prantsusmaal katoliku kirikus ja oma oikumeenilise trooni mitmes piiskopkonnas.
Bartholomeos I kutsus kokku kõikide autokefaalsete ja autonoomsete kirikute peade erakorralised kohtumised İstanbulis 1992 ja Pátmosel 1995.
Peale selle kutsus ta 1992 ja 1994 kokku kõikide Oikumeenilise Patriarhaadi hierarhide erikohtumised İstanbulis.
Ta on Ateena Ülikooli, Moskva Teoloogilise Akadeemia ja Bostoni Püha Risti Teoloogiakolledži au-teoloogiadoktor ja Londoni ''City University'', Kreeta ülikooli ja Egeuse Ülikooli (Mytilíni) keskkonnaosakonna au-filosoofiadoktor.
Bartholomeos I on Kreeta Õigeusu Akadeemia liige ja Viini Pro Oriente instituudi auliige.
1994 võttis ta vastu erikutse Euroopa Parlament presidendilt ja esines seal.
Bartholomeos I on eriti huvitatud keskkonnaküsimustest ning on algatanud mitmeid strateegiaid loodu kaitseks.

Välislingid


http://home.it.net.au/~jgrapsas/pages/Biography.htm Foto - http://www.patriarchate.org/visit/html/biography.html Foto
Kategooria:Patriarhid
Kategooria:Õigeusu vaimulikud
Kategooria:Kreeka inimesed
Kategooria:Türgi inimesed
Kategooria:Sündinud 1940
af:Ekumeniese Patriarg Bartolomeus I van Konstantinopel
ar:برثلماوس الأول
frp:Bartelomél Iér de Constantinople
az:I Varfolomey
bar:Bartholomäus I.
bg:Вартоломей I
ca:Patriarca Bartomeu I
da:Bartholomæus 1.
de:Bartholomäus I.
el:Πατριάρχης Βαρθολομαίος
en:Patriarch Bartholomew I of Constantinople
es:Bartolomé I
eo:Patriarko Bartolomeo la 1-a
fr:Bartholomée Ier de Constantinople
ko:콘스탄티노폴리스 총대주교 바르톨로메오스 1세
it:Bartolomeo (patriarca di Costantinopoli)
ka:ბართლომე I (კონსტანტინოპოლის პატრიარქი)
la:Bartholomaeus I
mk:Патријарх Вартоломеј I
nl:Bartholomeus I van Constantinopel
ja:ヴァルソロメオス1世 (コンスタンディヌーポリ総主教)
no:Bartholomeos I av Konstantinopel
pl:Bartłomiej (patriarcha Konstantynopola)
pt:Bartolomeu I de Constantinopla
ro:Bartolomeu I al Constantinopolului
ru:Варфоломей I (Патриарх Константинопольский)
simple:Patriarch Bartholomew I of Constantinople
sk:Vartholomeos I.
sr:Васељенски патријарх Вартоломеј I
sh:Patrijarh vaseljenski Vartolomej I
fi:Bartolomeos I
sv:Bartholomeus I av Konstantinopel
tr:I. Bartholomeos
uk:Варфоломій I

Burrel (Albaania)


Burrel (teised nimekujud Burelë, Bureli, Burrelë, Mat, Burele) on linn Põhja-Albaanias, Mati distrikti keskus.
Linna kaugus Tiranast on 91 km. Elanikke oli 2003. aastal 13 900, sellega on Burrel Albaanias 21. kohal. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 10 985, kuid rahvastikuregistri järgi oli see 17 755.
Burrel on endine kaevurite linn, kuid kaevandused on suletud. Ta koosneb põhiliselt korrapäraselt paigutatud plokkelamutest. Linna keskel on suur väljak, mille keskel on tohutu monument haljasalaga selle ümber. Endine spordikeskus on maha jäetud (1999. aasta andmetel).
6–7 km linnast väljas asub töötav raudkroomitehas, mis meenutab pigem tehase varemeid. Neljast korstnast tuleb paksu suitsu. Kahel pool maanteed ja tee peal on tootmisjäätmed – mustaks põlenud kivid, mis tekitavad kuumaastiku. Inimesed korjavad suuremaid kive ehitusmaterjaliks.
Kosovo konflikti ajal oli Burreli lähedal põgenike laager, mis mahutas 2000 inimest.
Burrelis asus kommunistliku režiimi ajal vana ja väike vangla, mis oli tingimuste poolest kõige kohutavam kogu riigis. Seal hoiti tavaliste vangide kõrval kõige ohtlikumaid poliitvange, kelle karistustähtaeg riigivõimu kukutamise katse või kommunismivastase propaganda ja agitatsiooni eest algas 20 aastast. Sageli mõisteti vangidele enne väljasaamist uus karistus. Teiste seas istusid Burreli vanglas kirjanikud Bashkim Shehu ja Fatos Lubonja, kes on seda ilukirjanduslikult kujutanud, ning katoliiklus preester Simon Jubani.
Pärast kommunistliku režiimi langemist vangla suleti ja rajati vanglamuuseum. Ent 1997. aasta rahutuste ajal oli Sali Berisha režiim vanglakohtade nappuse tõttu sunnitud selle vangla uuesti kasutusele võtma.

Välislingid


http://www.geocities.com/burrelionline/Burreli.html Fotod linnast
http://www.immaginifuorifuoco.it/forms/albania_02.htm Fotod põgenikelaagrist
Kategooria:Albaania linnad
bg:Бурел (град)
cs:Burrel
da:Burrel
de:Burrel
en:Burrel, Albania
ko:부렐
it:Burrel
lt:Burelis
hu:Burrel
mk:Бурел
nl:Burrel
pl:Burrel
pt:Burrel
ro:Burrel
sq:Burreli
simple:Burrel, Albania
sk:Burrel
sr:Бурел
fi:Burrel
sv:Burrel
vi:Burrel
uk:Буррель
ur:بورلی
war:Burrel, Albania
zh:布雷利

Baal Shem Tov

''Baal Shem Tov'' (heebrea keeles 'hea nime isand') on judaismis isik, kellele tema võime tõttu teha ülihäid tegusid, mis toovad teistele inimestele kasu, on antud see tiitel nende poolt, kes tema võimeid tunnistavad või on nendest kasu saanud. Ta on imetegija, kellel arvatakse olevat suured vaimulikud võimed.
See nimi anti keskajal rabist imetegijale, kes oskas esile kutsuda tervenemisi, nägi sündmusi ette ning nägi inimesi läbi. Sellisel inimesel arvati olevat "otseühendus" taevaga, nii et ta sai kannatavatele inimestele tuua Jumala armu ja kaastunnet.
Selle tiitliga inimesi ei ole teada palju, ja praegu ei ole seda kellelgi.
Kõige kuulsam selle tiitliga isik oli hassidismi rajaja rabi Israel ben Eliezer, kelle puhul tiitlit kasutatakse koos määrav artikkel. Vähesed teavad, et see nimetus on olnud ka teistel rabidel. Üks nendest oli Michelstadti Baal Shem.
Kategooria:Judaism
en:Baal Shem Tov
he:הבעל שם טוב

Babylon 5

Image:B5_DVD_collection.jpg
''Babylon 5'' on USA eepiline telesari, mille loojaks, produtsendiks ja enamiku jagude stsenaariumi autoriks on J. Michael Straczynski. Ulmeseriaali muusika kirjutas Christopher Franke.
Seriaali tegevus leiab aset aastatel 2258–2262. Babylon 5 jooksis TVs viis hooaega, igaühes 22 osa. Kokku toodeti 110 jagu.
Avafilm, ''The Gathering'' jõudis eetrisse 22. veebruaril 1993. Seriaali esmaesitus leidis aset 26. jaanuarist 1994 kuni 25. novembrini 1998 USA telekanalitel Prime Time Entertainment Network ning 5. hooaja puhul kanalil TNT.
Eestis oli sarja võimalik kõigepealt vaadata põhjaeestlastel Soome Yle2 kanalilt, hiljem näitas seda ka Kanal 2.
Kogu ''Babylon 5'' teleseriaal, seonduvad telefilmid ja samasse taustsüsteemi asetatud TV-jätkusari ''Crusade'' on täies ulatuses ilmunud DVD-del.
Lisaks telesarjale on avaldatud ''Babylon 5'' teemalisi romaane, koomikseid ja arvutimänge. Sarja tugevalt iseloomustav muusika on ilmunud CD-del. 2005. aasta sügisel alustas ilmumist trükitud stsenaariumide seeria.
''Babylon 5'' on võitnud mitmeid ulmeauhindu, sealhulgas kaks korda Hugo auhinna parima draama eest. Fännide seas levinud arvamuse kohaselt võib tegu olla ühe kõigi aegade parima TV-ulmesarjaga. Eriti tugevaiks peetakse kolmandat ja neljandat hooaega, kus sündmused liiguvad edasi peadpööritava tempoga ja pinge jõuab haripunkti. Parima elamuse saamiseks ja sündmuste mõistmiseks aga tuleks vaadata seriaali algusest lõpuni.

Babylon 5


Babylon 5 on hiiglaslik kaheksa kilomeeter pikkune kosmosejaam Eridani Epsiloni tähesüsteemis. Jaam on Babyloni seeria jaamadest uusim. Esimesed kolm hävinesid ehituse ajal, Babylon 4 kadus salapäraselt ööpäev pärast käikulaskmist. Babylon-jaamade ehitamise ajendiks oli Maa (planeet) ja Minbari vaheline Babylon 5 sõjad, mis pidi peaaegu lõppema inimene katastroofiliselt. Uute Babylon 5 sõjad vältimiseks ehitas Maa kosmosejaama, mis pidi saama erinevate tsivilisatsioonide kohtumispaigaks neutraalsel pinnal ja tähtedevahelise diplomaatia sõlmpunktiks.
Jaama esimese komandöri Jeffrey Sinclair sõnul oli Babylon 5 inimkonna "viimane, parim rahulootus." Tegelikkuses kujunes Babylon 5 poliitiliste intriigide ja tähtedevahelise konflikti tallermaaks.

Seriaali kontseptsioon


''Babylon 5t'' peetakse mõnikord tüüpiliseks kosmoseooperiks (vrd. seebiooper), kuid sama hästi võib seda lugeda poliitiliseks põnevusdraamaks.
Seriaali eetrissejõudmise ajal tegi selle eriliseks autori J. Michael Straczynski poolt koostatud plaan, mis kavandas ette sarja peamised sündmused kogu viieaastase tsükli jooksul – algusest lõpuni.
2005. aastaks on see võte TVs üpris laialt levinud, kuid ''Babylon 5'' kirjutamise ajal oli tegu täiesti uudse lähenemisega. Kosmoseseriaale kummitasid toona kulunud klišeed, nagu laste ja "armsate" robotite esitlemine tegelaskujudena, ning tehnoloogiline ebajärjekindlus. Tehniliste probleemide "lahenduseks" pakkusid seriaalide stsenaristid tihtipeale välja kontekstiga haakumatuid kosmilisi osakesi või muid ulmelisi nähtusi, mis järgmistes osades täielikult unustati.
Babylon 5 tegevus seevastu toimub algusest lõpuni läbimõeldud taustsüsteemis. Ka tegevustikul on algus, arendus ja lõpp, nagu igal heal romaanil. Peategelased kasvavad, arenevad, elavad ja surevad. ''Babylon 5'' käsitleb kesksete teemadena poliitikat, filosoofilisi küsimusi, religiooni ning inimsuhteid.
Läbimõeldud plaan võimaldas ''Babylon 5'' tootmiskulusid optimeerida, näiteks kasutada efektiivselt ära dekoratsioone ja kostüüme. Kõik eriefektid on seriaalis algusest peale loodud arvutis, mis toona oli ennekuulmatu.
''Babylon 5'' elas tootmistsükli jooksul läbi ka mitmeid muudatusi. Pärast avahooaega vahetati välja näitleja Michael O'Hare (jaama komandör Jeffrey Sinclair) ning järgneval neljal aastal juhtis Babylon 5t John Sheridan – endine sõjakangelane, kes ainsa inimesena oli suutnud hävitada Minbari lahingulaeva. Näitleja Andrea Thompson lahkus ootamatult teisel hooajal ja Claudia Christian pärast neljanda hooaja filmimist. Neljanda hooaja tootmise ajal tõusis reaalne oht, et viiendat ei tulegi, mistõttu J. Michael Straczynski kiirendas plaanitud sündmuskäiku.

Tegelased

Peategelased


''Commander'' Jeffrey Sinclair (Michael O'Hare). Babylon 5 komandör. 1. hooaeg, kuid esineb paar korda ka hiljem.
Kapten John Sheridan (Bruce Boxleitner). Jaama komandör, hiljem president. 2.-5. hooaeg.
''Commander'' Susan Ivanova (Claudia Christian). Jaama esimene ohvitser. 1.-4. hooaeg.
Michael Garibaldi (Jerry Doyle). Jaama turvaülem.
Delenn (Mira Furlan). Minbari suursaadik.
Londo Mollari (Peter Jurasik). Centauri suursaadik.
G'Kar (Andreas Katsulas). Narni suursaadik.
Kosh (hääl Ardwight Chamberlain). Vorloni suursaadik.
Dr. Stephen Franklin (Richard Biggs). Jaama meditsiiniülem.
Vir Cotto (Stephen Furst). Centauri suursaadiku abi.
Lennier (Bill Mumy). Minbari suursaadiku abi.
Na'Toth (Caitlin Brown, 1. hooaeg; Mary Kay Adams, 2. hooaeg. Narni suursaadiku abi.
Kapten Elizabeth Lochley (Tracy Scoggins). Jaama komandör. 5. hooaeg.
Zack Allan (Jeff Conaway). Turvaülema abi. 3.-5. hooaeg.
Lyta Alexander (Patricia Tallman). Telepaat. 4.-5. hooaeg.
Talia Winters (Andrea Thompson). Psi Korpuse telepaat. 1.-2. hooaeg.
Alfred Bester (Walter Koenig). Psi Korpuse telepaat.
Marcus Cole (Jason Carter (näitleja)). 3.-4. hooaeg.

Tähtsamad kõrvaltegelased


Härra Morden (Ed Wasser).
Leitnant David Corwin (Joshua Cox).
Lord Refa (William Forward). Centauri.
Neroon (John Vickery). Minbari.
Ta'Lon (Marshall Teague). Narn.
Centauride imperaator Cartagia (Wortham Krimmer).
Piloot Warren Keffer (Robert Rusler). 2. hooaeg.
Zathras (Tim Choate).
Lorien (Wayne Alexander).
Morgan Clark (Gary McGurk). Maa Alliansi asepresident, hiljem president.

Tsivilisatsioonid


Kuna Babylon 5 kosmosejaam ehitati kohtumispaigana, siis on üks sarja peamisi teemasid eri tsivilisatsioonide kultuuriline ja sotsiaalne suhtlus. Babylon 5el on esindatud viis mõjukat tsivilisatsiooni ja lisaks mitmed väiksemad.

Maa Allianss


Maa Allianss loodi 21. sajandi lõpul pärast Kolmandat Maailmasõda. Algul oli see lõtv rahvaste ühendus, hiljem aga muutus pea kõigi Maa rahvaste tihedaks liiduks. Sellele lisandusid Alliansi kolooniad mitmel pool galaktikas. Osa kolooniatest taotleb iseseisvust, eriti paistab sellega silma Marsi koloonia.
Allianssi juhitakse ühekojalise parlamentaarse demokraatiana. Riigipea on üldvalimistel valitav president.
''Babylon 5'' sündmuste toimumise ajal on Maa Allianss üks viiest galaktika peamisest tuntud suurest tsivilisatsioonist.
Pärast Maa-Minbari sõja lõppu on Allianss edukalt arendanud tähtedevahelist kaubandust, kuid osa mõjukaid poliitilisi rühmitusi pooldab ksenofoobiat ja isolatsionismi. President Luis Santiago tapetakse vandenõu tulemusel. Võimule saab senine asepresident Morgan Clark. Uus president asutab gestaapoliku salapolitsei Öövalve, ning saadab Senati laiali. Maa ja tema kolooniad muutuvad totalitaarseks riigiks. Suure mõju omandab poolmilitaarne organisatsioon Psi Korpus, mis ühendab telepaate ja tegeleb nende järelvalvega. Maa astub kodusõja lävele.

Minbari Föderatsioon


Minbari föderatsioon on võrreldes Maaga vana tsivilisatsioon. Kosmosesse jõudsid nad enam kui tuhat aastat enne inimkonda. Nende tehnoloogia on inimeste omast märgatavalt kõrgemal tasemel, jäädes alla üksnes varjude, vorlonite ja Esimeste omale.
Minbarid on kastiühiskond. Rahvas jaguneb sõdalaste, tööliste ja religioosse kasti vahel. Minbare juhib Hall Nõukogu, milles on kolm esindajat igast kastist. Sellise korra pani paika Minbari ajalooline prohvet Valen. Tema juhtimisel tõrjusid minbarid tuhat aastat tagasi Varjude rünnaku.
Minbarid on humanoidid, enamasti saledad ja kahvatud, kuid füüsiliselt märksa tugevamad kui sama kogukad inimesed. Peas pole neil juuksed, vaid hallid teravatipulised luumoodustised. Minbaride koduplaneet on Maast märksa külmema kliimaga, nende tähe seitsmes planeet. Seetõttu ei talu minbarid hästi kõrgeid temperatuure ja 30 kraadi Celsiuse järgi on neile pikema aja jooksul surmav.
Inimeste esimene kohtumine minbaridega tõi kaasa katastroofi. Arusaamatuse tõttu avas Maa kosmoselaev Minbari kosmoselaevale tule, mis tappis minbaride liidri Dukhati. Järgnenud Maa-Minbari sõda oli inimkonnale katastroofiline. Minbarid omasid selget ülekaalu. Kuid vahetult enne Maa lõplikku hävitamist minbarid taganesid ja andsid alla. Selle põhjus oli toona teadmata.
Babylon 5 loodi muu hulgas selleks, et Maa-Minbari sõja taolisi arusaamatusi tulevikus vältida.

Centauri Vabariik


Centauri Vabariik oli ükskord võimas impeerium, ent on nüüdseks mandunud ja taandareneb jätkuvalt. Centaurid on humanoidid, mehed kannavad oma juukseid uhke püstharjana, mille kõrgus kajastab nende positsiooni ühiskonnas. Naised paistavad silma kiilaspeadega. Centauri Vabariiki juhib imperaator, keda toetab aadlikest koosnev Centaurum.
Centaurid olid esimene maaväline tsivilisatsioon, kellega inimkond kontakteerus. Just Centauridelt omandas Maa tähtedevaheliste hüpete tehnoloogia, mis võimaldas asuda teisi maailmu koloniseerima.

Narni Režiim


Narnid on suhteliselt noor tsivilisatsioon, nagu inimesedki. Minevikus oli Narni planeet okupeeritud ja orjastatud centauride poolt. Nende kahe rassi suhted on jätkuvalt keerulised, kuna Centauri Vabariik võimutses Narnil brutaalsete meetodite abil.
Paljud peavad narne primitiivseks ja barbaarseks rahvaks, eriti juurutavad seda stereotüüpi centaurid. Narnid kardavad uut Centauri agressiooni, kuid samal ajal kostub nende seast üleskutseid kättemaksuks oma endiste isandate vastu.
Välimuselt on narnid jässakad, kollaka pruuni-roheliselaigulise nahaga, juusteta.
Narnide juhtorgan on Kha'Ri nõukogu. Narnide usk põhineb filosoofidest prohvetite kirjutistel, millest tähtsaim on G'Quani Raamat.
Narnide seas puuduvad telepaadid, kuigi minevikus olid need olemas. Narni telepaadid hävitati jõuga ning ülejäänud narnide seas pole vastav geen piisavalt tugevalt esindatud.

Vorloni Impeerium


Vorlonid on iidne ja tehnoloogiliselt kaugele arenenud rass. Arvatakse, et tegu on ühe viimasega Esimeste seast, kuid vorlonite tegelik olemus on nooremate tsivilisatsioonide jaoks mõistatus. Vorlonite ajaloost on teada suhteliselt vähe. Nad on mänginud olulist rolli Varjude vastastes sõdades viimase miljoni aasta jooksul ning jälginud ja manipuleerinud uusi, nooremaid tsivilisatsioone.
Vorlonite välimus on mõistatus, teiste rassidega suheldes kannavad nad kobakaid kummalisi skafandreid. Neist väljunud vorlonit näeb iga rass erinevalt. Inimsilmadele ilmuvad nad inglite kujul.

Mitteühinenud Maailmade Liiga


Paljude iseseisvate maailmade hajus konföderatsioon. Liiga asutati selleks, et ühiselt seista vastu Centauride ohule ja kasvava sõjakusega Narni režiimile. Liiga õigustas end aga sõjas Dilgari maailmaga, mis käivitas naabrite vastu ootamatu vallutussõja ja genotsiidi. Liiga vastupanu oli siiski kokku varisemas, kuni Maa Allianss nõustus neid abistama ja Dilgari tagasi lööma. Sellega tõusis Maa tähtedevahelises diplomaatias senisest lugupeetumale kohale, Mitteühinenud Maailmade Liiga omandas aga reputatsiooni, et suudab mõjutada vähemalt üht olulist jõudu galaktikas.
Liigat killustavad sageli sisemised vastuolud. Selle liikmete seas on Gaim, Brakiri, Pak'ma'ra, Markab, Drazi, Hyach, Llort ja Vree.

Varjud


Varjud on sellele vanale tsivilisatsioonile antud nimeks nooremate poolt, sest nende tegelik nimetus on hääldamatu. Varjud on kõige iidsem rahvas veel allesjäänud Esimestest. 10 000 aastat tagasi said nad galaktilises konfliktis hävitava kaotuse osaliseks. Tuhande aasta eest üritasid nad taas galaktikat alistada. Kuid see ei õnnestunud, sest varjude vastu ühinesid vorlonid ja minbarid koos teiste nooremate tsivilisatsioonidega.
Varjud taandusid, pudenesid laiali ja jäid ootama uut võimalust jõudu koguda.
Varjude põhiline filosoofia on kaos. Nad usuvad looduslikku valikut ja leiavad, et üksnes kaose ja sõja läbi viivad tugevamad tsivilisatsioonid ellu oma potentsiaali. See poliitika vastandub vorlonite omale, kes taotlevad sama eesmärki nooremate tsivilisatsioonide aeglase juhendamise läbi.
Varjude koduplaneediks on Z'ha'dum. Nende välimus on putukalik, ent tegu võib olla üksnes skafandri või kostüümiga. Nad omavad sügavaid teadmisi mateeria olemusest, mille abil võivad hõlpsasti muutuda nähtamatuks.
Varjude tehnoloogia on nagu vorlonitelgi orgaaniline. Oma kosmoselaevade juhtimissüsteemides kasutavad nad protsessoritena elusolendeid. Seetõttu saab nende tehnoloogia vastu kasutada telepaate.

Esimesed


Esimesed on galaktika kõige vanemad rassid. Paljud neist on siinsest galaktikast mujale kolinud, ehk läinud "üle ääre" juba miljonite aastate eest. Enamik ülejäänutest lahkusid pärast viimast suurt Varjude sõda 10 000 aastat tagasi. Kohale jäid ainult varjud ja vorlonid, ehkki liigub kuulujutte sellest, et aeg-ajalt on nähtud ka mõningaid teisi.

Osad


Babylon 5 episoodide loend
Pilootfilm "Kogunemine" (''The Gathering'')
Babylon_5_episoodide_loend#Hooaeg_1:_M.C3.A4rgid_ja_ended_.28Signs_and_Portents.29
Babylon_5_episoodide_loend#Hooaeg_2:_Varjude_tulek_.28The_Coming_of_Shadows.29
Babylon_5_episoodide_loend#Hooaeg_3:_Tagasip.C3.B6.C3.B6rdumist_pole_.28Point_of_No_Return.29
Babylon_5_episoodide_loend#Hooaeg_4:_Ei_alistu.2C_ei_tagane_.28No_Surrender.2C_No_Retreat.29
Babylon_5_episoodide_loend#Hooaeg_5:_Tuleratas_.28Wheel_of_Fire.29
Babylon_5_episoodide_loend#Telefilmid
Babylon_5_episoodide_loend#J.C3.A4tkusari

Välislingid


http://www.midwinter.com/lurk/lurker.html The Lurker's Guide to Babylon 5:
http://www.lap.ttu.ee/babylon5/pealeht.htm Eestikeelne koduleht 1
http://www.zone.ee/b5project/index.html Eestikeelne koduleht 2
http://hot.ee/martir/babylon5.html Eestikeelne koduleht 3
http://www.kanal2.ee/ Kanal 2
http://www.babylon5scripts.com/ Babylon 5 Scripts of J. Michael Straczynski
Kategooria:Babylon 5
Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad
Kategooria:Draamasarjad
Kategooria:Ulmesarjad
Kategooria:Kanal 2
ms:Babylon 5
bg:Вавилон 5
ca:Babylon 5
cs:Babylon 5
da:Babylon 5
de:Babylon 5
en:Babylon 5
es:Babylon 5
fr:Babylon 5
gl:Babylon 5
hr:Babylon 5
it:Babylon 5
he:בבילון 5
hu:Babylon 5
nl:Babylon 5
ja:バビロン5
no:Babylon 5
nn:Babylon 5
pl:Babilon 5
pt:Babylon 5
ro:Babylon 5
ru:Вавилон-5
sk:Babylon 5
sh:Babylon 5
fi:Babylon 5
sv:Babylon 5
tl:Babylon 5
tr:Babylon 5
uk:Вавилон 5

Boeing 737


File:AirBerlin B737-800 D-ABBF MUC 2008-08-13.jpg.]]
Boeing 737 on oma eri versioonides maailma enim toodetud reisilennuk.
Lennuki väljatöötamist alustati 1964. Boeingil oli vaja lühimaa-reisilennukit, mis suudaks turg konkurents Prantsusmaa Caravelle'i, BAC 1-11-ga ja McDonnell Douglase Douglas DC-9-ga. Esimene versioon 737-100 sooritas esmalennu 9. aprillil 1967.
Boeing 737. on sama kere ristlõige, kui Boeing 707, Boeing 727 ja Boeing 757-l. Seega on ta välislaius 376 cm ja seest 350 cm.
Versioonid 737-300, 737-400 ja 737-500 (neid kasutab ka Estonian Air) on nüüdseks saanud ühisnimetuse "Classic" ja nende tootmine on lõppenud. Praegu toodetakse nn "uue põlvkonna" (737-600, 737-700, 737-800 ja 737-900) seeria lennukeid.
Boeing 737. baasil on ehitatud ka mitmeid muid lennukeid, nagu treening- ja jälgimislennukid, eralennuk Boeing Business Jet jms.

Spetsifikatsioonid

Peatunnused


Tiivaulatus: 28,3 m kuni 34,3 m (93,0 ft kuni 112,6 ft) (36 m pikem -700, -800, -900)
Pikkus:
28,64 m (94,0 ft) (100)
30,53 m (100,2 ft) (200)
33,4 m (109,58 ft) (300)
36,45 m (119,58 ft) (400)
31,01 m (101,75 ft) (500)
31,2 m (102,5 ft) (600)
33,6 m (110,3 ft) (700, 700ER)
39,5 m (129,5 ft) (800)
42,1 m (138,2 ft) (900, 900ER)
Saba kõrgus:
12,6 m (41,3 ft) (600)
12,5 m (41,2 ft) (700, 800, 900, 900ER)
Salongi laius
3,5 m (11 ft 7 in) kõik mudelid
Võimsused: Kaks turboventilaatormootorit, 64.4 kN kuni 117.3 kN tõukejõuga.
Pratt & Whitney Pratt & Whitney JT8D (100, 200)
CFM International CFM International CFM56 (300, 400, 500)
CFM International CFM International CFM56 (600, 700, 800, 900, 900ER)
Täismass:
62,820 kg (138,500 lb) (400)
65,090 kg (143,500 lb) (600)
79,010 kg (174,200 lb) (700, 800, 900)
Mahutavus: 85 kuni 215 reisijat
Hind: USD $47 miljonit kuni $80,5 miljonit 2006 aasta hinna järgi. http://www.boeing.com/commercial/prices/

Välislingid


Kategooria:Boeing
Kategooria:Reisilennukid
af:Boeing 737
ar:بوينغ 737
id:Boeing 737
ms:Boeing 737
jv:Boeing 737
bs:Boeing 737
bg:Боинг 737
ca:Boeing 737
cs:Boeing 737
da:Boeing 737
de:Boeing 737
el:Boeing 737
en:Boeing 737
es:Boeing 737
eo:Boeing 737
eu:Boeing 737
fa:بوئینگ ۷۳۷
fr:Boeing 737
gl:Boeing 737
ko:보잉 737
hr:Boeing 737
io:Boeing 737
is:Boeing 737
it:Boeing 737
he:בואינג 737
lv:Boeing 737
lb:Boeing 737
lt:Boeing 737
li:Boeing 737
hu:Boeing 737
mk:Боинг 737
mg:Boeing 737
mr:बोईंग ७३७
nl:Boeing 737
ja:ボーイング737
no:Boeing 737
nn:Boeing 737
pnb:بوئنگ 737
pl:Boeing 737
pt:Boeing 737
ro:Boeing 737
ru:Boeing 737
simple:Boeing 737
sk:Boeing 737
sr:Боинг 737
sh:Boeing 737
fi:Boeing 737
sv:Boeing 737
ta:போயிங் 737
th:โบอิง 737
vi:Boeing 737
tg:Boeing B737-200
tr:Boeing 737
uk:Боїнг 737
zh:波音737

Boeing 707

Boeing 707 on neljamootoriline reaktiivreisilennuk, mille Boeing töötas välja 1950. aastad algul. Kuigi tegemist ei ole esimese kommertslendudeks kasutatud reaktiivreisilennukiga (see au kuulub De Havilland Cometile), oli see esimene äriliselt edukas reaktiivreisilennuk, mis paljude jaoks juhatas sisse reaktiivlennukite ajastu.
Algselt ehitati see lennuk Ameerika Ühendriigid USA relvajõud õhutankerina tähisega C-135. Boeing 707 kere on viimase omast 6 toll (pikkusühik)i võrra laiem.
Pilt:Boac.707.arp.750pix.jpg.]]
Algselt oli Boeing 707-l neli turboreaktiivmootorit, kuid hilisemates modifikatsioonides asendati need nelja turboventilaatormootoriga, mis olid vaiksemad, võimsamad ja kütusesäästlikumad.
Boeing 707 oli USA esimene tootmisse läinud reaktiivreisilennuk. Ta sooritas esmalennu 15. juulil 1954. Lennukit toodeti pidevalt 1950. aastate keskpaigast 1977. aastani. Sõjaväele mõeldud eriversioonide tootmine lõppes alles 1991. aasta mais.
Kuigi USA suuremad lennukompaniid teda enam ei kasuta, on ta veel kasutusel väiksemates kompaniides väljaspool USA-d, tšarterlendude jaoks ning transpordilennukitena.
Esimesed kaks USA president erilennukit olid Boeing 707 baasil eritellimusel ehitatud lennukid.

Välislink


http://www.globalaircraft.org/planes/b707.pl (fotod)
Kategooria:Boeing
Kategooria:Reisilennukid
ar:بوينغ 707
id:Boeing 707
ms:Boeing 707
jv:Boeing 707
bs:Boeing 707
ca:Boeing 707
cs:Boeing 707
da:Boeing 707
de:Boeing 707
en:Boeing 707
es:Boeing 707
fa:بوئینگ ۷۰۷
fr:Boeing 707
ga:Boeing 707
gl:Boeing 707
ko:보잉 707
hr:Boeing 707
io:Boeing 707
it:Boeing 707
he:בואינג 707
lv:Boeing 707
lt:Boeing 707
li:Boeing B707
hu:Boeing 707
mr:बोईंग ७०७
nl:Boeing 707
ja:ボーイング707
no:Boeing 707
nn:Boeing 707
pnb:بوئنگ 707
pl:Boeing 707
pt:Boeing 707
ro:Boeing 707
ru:Boeing 707
simple:Boeing 707
sk:Boeing 707
sr:Боинг 707
sh:Boeing 707
fi:Boeing 707
sv:Boeing 707
ta:போயிங் 707
th:โบอิง 707
tr:Boeing 707
uk:Boeing 707
zh:波音707

Boeing 717


Boeing 717 on Boeingi väikseim tootmises olev reisilennuk. Ta on jätkuks McDonnell-Douglasega alustatud MD-95 projektile. Projekti alustati Douglas DC-9 baasil, mille esmalend toimus juba 1965. Pärast kahe firma liitumist arendas Boeing mudelit edasi. Turule tuli ta 1999 ja nii võib öelda, et see on üks uusimaid, kuid samas üks vanimaid lennukeid turul.
14. jaanuaril 2005 teatas Boeing, et lõpetab Boeing 717 tootmise aastal 2006. Viimane lennuk valmis 2006. aasta mais. Kokku toodeti 156 Boeing 717 lennukit.

Tehnilist


Lennukil on kaks reaktiivmootorit, mis asuvad kere sabaosas.
Lennuk on 8,9 m kõrge. Tema salong on 313 cm lai.

Välislingid


http://www.boeing.com/commercial/717/ Boeing 717 koduleht
http://www.globalaircraft.org/planes/b717.pl Fotod
Kategooria:Boeing
Kategooria:Reisilennukid
id:Boeing 717
ms:Boeing 717
ca:Boeing 717
cs:Boeing 717
da:Boeing 717
de:Boeing 717
el:Boeing 717
en:Boeing 717
es:Boeing 717
fa:بوئینگ ۷۱۷
fr:Boeing 717
gl:Boeing 717
ko:보잉 717
hr:Boeing 717
it:Boeing 717
he:בואינג 717
lv:Boeing 717
lb:Boeing 717
hu:Boeing 717
mr:बोईंग ७१७
nl:Boeing 717
ja:ボーイング717
no:Boeing 717
pnb:بوئنگ 717
pl:Boeing 717
pt:Boeing 717
ro:Boeing 717
ru:Boeing 717
simple:Boeing 717
sr:Боинг 717
sh:Boeing 717
sv:Boeing 717
tr:Boeing 717
uk:Boeing 717
zh:波音717

Boeing 727


Boeing 727 on Ameerika Ühendriigid kolmemootoriline reaktiivreisilennuk. Selle esimene versioon 727-100 läks tootmisse 1964, 0,6 meetrit pikem 727-200 järgnes 1967. Boeing 727 oli kaua populaarseim reaktiivreisilennuk maailmas.
Boeing 727 on mõeldud lühikese või keskmise pikkusega rahvusvahelistele liinidele. Ta vajab teiste samalaadsetega võrreldes lühemat õhkutõusmis- ja maandumisrada.
Boeing 727 on üks kõige valjemaid reisilennukeid.
Boeing 727 kere ristlõige on sama mis teistel 707/737/757-perekonna lennukeil.

Välislingid


http://www.boeing-727.com Boeing-727.com Ingliskeelne fännisait
Kategooria:Boeing
Kategooria:Reisilennukid
ar:بوينغ 727
id:Boeing 727
ms:Boeing 727
jv:Boeing 727
bs:Boeing 727
ca:Boeing 727
cs:Boeing 727
da:Boeing 727
de:Boeing 727
en:Boeing 727
es:Boeing 727
eo:Boeing 727
eu:Boeing 727
fa:بوئینگ ۷۲۷
fr:Boeing 727
gl:Boeing 727
ko:보잉 727
hi:बोइंग ७२७
hr:Boeing 727
io:Boeing 727
it:Boeing 727
he:בואינג 727
lv:Boeing 727
hu:Boeing 727
mk:Боинг 727
mg:Boeing 727
mr:बोईंग ७२७
nl:Boeing 727
ja:ボーイング727
no:Boeing 727
pnb:بوئنگ 727
pl:Boeing 727
pt:Boeing 727
ro:Boeing 727
ru:Boeing 727
simple:Boeing 727
sk:Boeing 727
sr:Боинг 727
sh:Boeing 727
fi:Boeing 727
sv:Boeing 727
th:โบอิง 727
vi:Boeing 727
tr:Boeing 727
uk:Boeing 727
zh:波音727

Boeing 747


Boeing 747 on suur kahekorruseline ja neljamootoriline reisilennuk. Kere välislaius 650 cm, peateki siselaius 610 cm. Esimene versioon 747-100 sooritas esmalennu 9. veebruaril 1969 ning oli tollal esimene laia kerega (üle 4 m) lennuk. Boeing 747 oli Airbus A380 kasutusele võtmiseni kõige laiem kasutatav reisilennuk.
Versioon 747-200 oli suurema lennukaugusega ja võeti kasutusse 1971. Kaubaveoversioon 747-200F tuli välja 1972, samal ajal ilmus ka Jaapani siseliinidele mõeldud lühikese lennukauguse ja suure mahutavusega versioon 747SR, mis kannab 523 reisijat.
1973 hakati planeerima 747SP-d, mis esmakordselt lendas 4. juulil 1975. See lennuk oli standard-versioonist 14,5 meetrit lühem. Neid ehitati 45, viimane 1982.
1982. aastal pikendati 747-200 ülemist korrust 7 meetri võrra, millest sai alguse versioon 747-300. 747-300 lendas esimest korda 5. oktoober 1982 ja esimene ostja oli Swissair. Sama modifikatsiooni pakuti ka olemasolevatele 747-le.
Praegu toodetakse versiooni 747-400. Erinevalt eelmistest vajab see lendamiseks ainult kahte, mitte kolme meeskonnaliiget, samuti on lennuki konstruktsioonis kasutatud hulgaliselt komposiitmaterjale, et muuta teda kergemaks. Võrreldes eelmiste versioonidega on suurendatud ka kütusepaakide mahtu. On olemas kaubaveovariant 747-400F.
14. november 2005 teatas Boeing 747-8 lennukitüübi väljatöötamisest. 747-8 reisilennuki versioon on 747-400-st 3,6 meetrit pikem, mahutades tüüpilise kolmeklassilise salongi puhul 34 lisaistet. 747-8 kaubalennukiversioon on 5,6 meetrit pikem kui 747-400. Esimesed lennukid jõuavad tellijateni 2010. aastal.

Mudelid

747-100


Tootmine lõpetatud. Kokku toodeti 250 lennukit, millest 176 reisilennukit, 29 lühimaa versiooni ja 45 eriotstarbelist.
Muid tehnilisi andmeid:
Mootori variandid:
Pratt & Whitney JT9D-7A
Rolls-Royce RB211-524B2
GE CF6-45A2
Kiirus Mach 0.84 555 mph (895 km/h)
(Saba) kõrgus 19,3 m
Kabiini sisemuse laius 6,1 m

747-200


Tootmine lõpetatud. Kokku toodeti 393 lennukit, millest 225 reisilennukit.
Muid tehnilisi andmeid:
Mootori variandid:
Pratt & Whitney JT9D-7R4G2
Rolls-Royce RB211-524D4
GE CF6-50E2
Kiirus Mach 0.84 555 mph (895 km/h)
(Saba) kõrgus 19,3 m
Kabiini sisemuse laius 6,1 m

747-300


Tootmine lõpetatud. Kokku toodeti 81 lennukit, millest 56 reisilennukit, 4 lühimaa versiooni.
Muid tehnilisi andmeid:
Mootori variandid:
Pratt & Whitney JT9D-7R4G2
Rolls-Royce RB211-524D4
GE CF6-80C2B1
Kiirus Mach 0.85 565 mph (910 km/h)
(Saba) kõrgus 19,3 m
Kabiini sisemuse laius 6,1 m

Välislingid


http://www.boeing.com/commercial/747family/ Boeing 747 koduleht ''boeing.com-is'' (''inglise keeles'')
Kategooria:Boeing
Kategooria:Reisilennukid
ar:بوينغ 747
id:Boeing 747
ms:Boeing 747
jv:Boeing 747
be:Boeing 747
bs:Boeing 747
bg:Боинг 747
ca:Boeing 747
cs:Boeing 747
da:Boeing 747
de:Boeing 747
el:Boeing 747
en:Boeing 747
es:Boeing 747
eo:Boeing 747
eu:Boeing 747
fa:بوئینگ ۷۴۷
fr:Boeing 747
gl:Boeing 747
ko:보잉 747
hi:बोइंग 747
hr:Boeing 747
io:Boeing 747
is:Boeing 747
it:Boeing 747
he:בואינג 747
lv:Boeing 747
lb:Boeing 747
lt:Boeing 747
li:Boeing 747
hu:Boeing 747
mk:Боинг 747
mg:Boeing 747
mr:बोईंग ७४७
my:ဘိုးအင်း ၇၄၇
nl:Boeing 747
ja:ボーイング747
no:Boeing 747
nn:Boeing 747
pnb:بوئنگ 747
ps:بوینګ ۷۴۷
pl:Boeing 747
pt:Boeing 747
ro:Boeing 747
ru:Boeing 747
sq:Boeing 747
simple:Boeing 747
sk:Boeing 747
sl:Boeing 747
sr:Боинг 747
sh:Boeing 747
fi:Boeing 747
sv:Boeing 747
te:బోయింగ్ 747
th:โบอิง 747
vi:Boeing 747
tr:Boeing 747
uk:Boeing 747
zh:波音747

Boeing 757


Image:Ba B757-200.g-cpen.750pix.jpg B757-200]]
Image:Continental.b757-200.n19117.bristol.arp.jpg B757-200]]
Boeing 757 on Ameerika Ühendriigid-s toodetud kahe mootoriga reaktiivreisilennuk.
Lennuki saamislugu ulatub 1970. aastatesse, kui hakati planeerima järeltulijat Boeingi mudelile Boeing 727. Boeing 757 esimene versioon 757-200 (757-100 jäi üksnes joonistele) tegi esmalennu 19. veebruaril 1982. Esimene operaator oli Eastern Airlines. Lennukil on mitmeid ühiseid jooni mudeliga Boeing 767 (lennukeid arendati samal ajal).
1998 tuli välja versioon 757-300, mis on 23 jalga pikem ja mahutab 40 reisijat rohkem.
Lennukeid toodeti 2004. aastani, kokku 1050 lennukit.

Tehnilised andmed


Tiibade pikkus:
757-200 38,05 m (124 ft 10 in)
757-200F 38,05 m (124 ft 10 in)
757-300 38,05 m (124 ft 10 in)
Pikkus:
757-200 47,32 m (155 ft 3 in)
757-200F 47,32 m (155 ft 3 in)
757-300 54,47 m (178 ft 7 in)
Saba kõrgus:
757-200 13,56 m (44 ft 6 in)
757-200F 13,56 m (44 ft 6 in)
757-300 13,56 m (44 ft 6 in)
Sisekabiini laius
3,54 m (11 ft 7 in) kõik mudelid
Võimsused: Kaks turbomootorit, 163 kN kuni 193 kN
Rolls-Royce RB211
Pratt & Whitney PW2037
PW2040 või PW2043
Täismass:
757-200 115680 kg
757-200F 115680 kg
757-300 123600 kg
Kiirus:
757-200 530 mph, 458 sõlme, 850 km/h 10 000 m (35,000 ft) kõrgus reisikiirus
757-200F 530 mph, 458 sõlme, 850 km/h 10 000 m (35,000 ft) kõrgus reisikiirus
757-300 530 mph, 458 sõlme, 850 km/h 10 000 m (35,000 ft) kõrgus reisikiirus
Kaugus lend:
757-200 7.222 km (3.900 nm), -200WL: 7.600 km (4.100 nm)
757-200F 5.834 km (3.150 nm)
757-300 6.421 km (3.467 nm)
Lennukõrgus:
757-200 12800 m (42000 ft)
757-200F 12800 m (42000 ft)
757-300 12800 m (42000 ft)
Kütuse kogus:
757-200 43.490 l (11.489 US gal)
757-200F 42.680 l (11.276 US gal)
757-300 43.400 l (11.466 US gal)
Mahutavus:
757-200 200 (2-klass), 234 (1-klass)
757-200F N/A
757-300 243 (2-klass), 289 (1-klass)
Hind: 757-200 65 miljonit USD ja 757-300 $80 miljonit USD 2002. aasta hinnakirjas.
Kategooria:Boeing
Kategooria:Reisilennukid
ar:بوينغ 757
id:Boeing 757
ms:Boeing 757
bs:Boeing 757
ca:Boeing 757
cs:Boeing 757
da:Boeing 757
de:Boeing 757
en:Boeing 757
es:Boeing 757
fa:بوئینگ ۷۵۷
fr:Boeing 757
gl:Boeing 757
ko:보잉 757
hr:Boeing 757
io:Boeing 757
it:Boeing 757
he:בואינג 757
lv:Boeing 757
lt:Boeing 757
li:Boeing 757
hu:Boeing 757
mk:Боинг 757
mg:Boeing 757
mr:बोईंग ७५७
nl:Boeing 757
ja:ボーイング757
no:Boeing 757
pnb:بوئنگ 757
pl:Boeing 757
pt:Boeing 757
ro:Boeing 757
ru:Boeing 757
simple:Boeing 757
sk:Boeing 757
sr:Боинг 757
sh:Boeing 757
fi:Boeing 757
sv:Boeing 757
th:โบอิง 757
vi:Boeing 757
tr:Boeing 757
uk:Boeing 757
vo:Boeing 757
zh:波音757

Boeing 767

Pilt:Condor B767 D-ABUA FRA 2011-09-01 01klein.jpg
Boeing 767 on Ameerika Ühendriigid-s toodetav kahemootoriline laiakereline reisilennuk.
Boeing 767 tootmise ajendiks oli Boeingi vajadus konkureerida Airbus A310-ga. Esimene tootmisse läinud mudel oli 767-200 (nagu Boeing 757 puhul, jäeti ka siin ära lühim versioon 100). 767-300 oli pikendatud kerega versioon. Uusimal versioonil 767-400 on uuendatud tiivad ja parandatud tehnika.
Kategooria:Boeing
Kategooria:Reisilennukid
ar:بوينغ 767
id:Boeing 767
ms:Boeing 767
bs:Boeing 767
ca:Boeing 767
cs:Boeing 767
da:Boeing 767
de:Boeing 767
en:Boeing 767
es:Boeing 767
fa:بوئینگ ۷۶۷
fr:Boeing 767
gl:Boeing 767
ko:보잉 767
hr:Boeing 767
it:Boeing 767
he:בואינג 767
hu:Boeing 767
mk:Боинг 767
mr:बोईंग ७६७
nl:Boeing 767
ja:ボーイング767
no:Boeing 767
pnb:بوئنگ 767
pl:Boeing 767
pt:Boeing 767
ro:Boeing 767
ru:Boeing 767
simple:Boeing 767
sk:Boeing 767
sr:Боинг 767
sh:Boeing 767
fi:Boeing 767
sv:Boeing 767
th:โบอิง 767
vi:Boeing 767
tr:Boeing 767
uk:Боїнг 767
zh:波音767

Boeing 777


Boeing 777 on kahemootoriline laiakereline lennuk Ameerika Ühendriigid toodetav reisilennuk.
Boeing 777 oli esimene lennuk, mis disainiti 100% digitaalselt arvuti abil. 777 ehitamise programmi alustati 1990. Juunis 1995 astus esimene 777 United Airlinesi teenistusse.
Esimene 777-300 astus lennukompanii Cathay Pacific Airways'i teenistusse juunis 1998.
Boeing 777 on omas klassis kõige laiema kerega (siselaius 580 cm, kere välislaius 619 cm) ja ruumikaim lennuk (pikkuselt on mudel 777-300 teine: välispikkus on 73,9 m, kusjuures Airbus 340-600 välispikkus on 75,3 m, kuid Airbus 340 siselaius on 528 cm, mistõttu 777-300 sisaldab rohkem ruumi ja istmeid) ning sisaldab mitmeid edasiarendusi. Boeing 777 on maailma suurim kahemootoriline reisilinnuk.
Praegu on tootmises ja kasutusel viis mudelit: 777-200; 777-200ER; 777-300; 777-300ER ja 777-200LR, mis anti teenistusse 26. veebruaril 2006. Versioon 777-200 kannab 305 reisijat 9 630 km kaugusele, 777-300 368 reisijat 10 600 km kaugusele.
Boeing 777 mudel 200LR omab kõige pikema reisilennu rekordit. 9. november 2005 sõitis lennuk 21 601 km Hongkongist Londonisse (üle Vaikne ookean ja Ameerika Ühendriigid). Lend kestis 22 tundi ja 42 minutit, pardal 35 reisijat.

Mudelid


Boeing nimetab oma lennukeid kahe näitaja alusel: pikkuse ja lennukauguse. Lennuki pikkus mõjutab reisijate arvu. Põhivarjandiks on 200 ja 300 on pikendatud versioon. Lennukauguse järgi on lennukid jaotatud kolme klassi.
A turg: kuni 4 200 meremiili (7 800 km)
B turg: 6 600 meremiili (12 200 km)
C turg: 7 800 meremiili (14 400 km)

777-200


Esimese 777-200 tellis United Airlines 15.05.1995. Juuli seisuga 2009 on tellitd 88 777-200 kümmne erineva kliendi poolt, nendest 86 on ikka kasutusel. Peamine konkurent on Airbus Airbus A330/340. Tiivaulatus 60,9 m.

777-200ER

777-200LR


Boeing 777-200LR on maailma pikima lennukaugusega reisilennuk. Boeing andis sellele nime ''WordLiner''. Ta suudaks lennata peaaegu mis tahes kahe maailma lennujaama vahel.

777-300

777-300ER

Välislingid


http://www.boeing.com/commercial/777family/index.html Boeing 777 Boeingu koduleheküljel
Kategooria:Boeing
Kategooria:Reisilennukid
ar:بوينغ 777
id:Boeing 777
ms:Boeing 777
bs:Boeing 777
ca:Boeing 777
cs:Boeing 777
da:Boeing 777
de:Boeing 777
en:Boeing 777
es:Boeing 777
fa:بوئینگ ۷۷۷
fr:Boeing 777
gl:Boeing 777
ko:보잉 777
hi:बोइंग 777
hr:Boeing 777
is:Boeing 777
it:Boeing 777
he:בואינג 777
kn:ಬೋಯಿಂಗ್‌ 777
lv:Boeing 777
lt:Boeing 777
li:Boeing 777
hu:Boeing 777
mk:Боинг 777
mr:बोईंग ७७७
nl:Boeing 777
ja:ボーイング777
no:Boeing 777
pnb:بوئنگ 777
pl:Boeing 777
pt:Boeing 777
ro:Boeing 777
ru:Boeing 777
simple:Boeing 777
sk:Boeing 777
sr:Боинг 777
sh:Boeing 777
fi:Boeing 777
sv:Boeing 777
te:బోయింగ్ 777
th:โบอิง 777
vi:Boeing 777
tr:Boeing 777
uk:Boeing 777
zh:波音777

Barry Wellman

Barry Wellman (sündis 30. september 1942) on Kanada sotsioloogia, Toronto Ülikooli sotsioloogiateaduskonna professor.
Peamiseks uurimissuunaks on võrgustikud. 1960. aastad lõpust alates on Barry Wellman uurinud ühiskondi kui sotsiaalsete võrgustike analüüs. Alates 1990. aastast on enamik tema töid vaadelnud arvutivõrke kui sotsiaalseid võrgustikke.

Välislink


http://www.chass.utoronto.ca/~wellman/ Barry Wellmani kodulehekülg

Vaata ka


Sotsiaalsete võrgustike analüüs
Kategooria:Kanada teadlased
Kategooria:Sotsioloogid
Kategooria:Sündinud 1942
en:Barry Wellman
he:בארי ולמן

Balbinus

Image:070 Balbinus 30 mm ext.jpg
Balbinus (Imperator Caesar Decimus Caelius Calvinus ''Balbinus'' Augustus; 192 - mai 238) oli Vana-Rooma keiser veebruarist 238 kuni surmani.
Tapeti. Oli Pupienuse kaaskeiser.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 192
Kategooria:Surnud 238
be:Бальбін
bg:Балбин
cs:Balbinus
da:Balbinus
de:Balbinus
el:Βαλβίνος
en:Balbinus
es:Balbino
eo:Balbino
eu:Balbino
fa:بالبینوس
fr:Balbin
gl:Balbino
hr:Balbin
it:Decimo Celio Calvino Balbino
sw:Balbinus
la:Balbinus
lt:Balbinas
hu:Decimus Caelius Calvinus Balbinus
mk:Балбин
nl:Balbinus
ja:デキムス・カエリウス・カルウィヌス・バルビヌス
no:Balbinus
pl:Balbin
pt:Balbino
ro:Balbinus
ru:Бальбин
scn:Decimu Celiu Calvinu Balbinu
sh:Balbin
fi:Balbinus
sv:Balbinus
tl:Balbinus
tr:Balbinus
uk:Бальбін
yo:Balbinus
zh:巴尔比努斯

Bernadotte

Bernadotte'i dünastia

Bernadotte'i dünastia

Pilt:Jean Baptiste Bernadotte.jpg, Bernadotte´i dünastia rajaja]]File:Bernadotte coa.svg
Bernadotte'i dünastia on Rootsi dünastia, mis on valitsenud alates 1818. aastast. 1818–1905 valitsesid Bernadotte'id ka Norrat.

Ajalugu


Vene–Soome sõda 1807–1809 pidi Rootsi loovutama Venemaale suured maa-alad, nimelt Soome Suurvürstiriik. Selle tulemusena pidi senine kuningas Gustav IV Adolf tagasi astuma ja troonile tõusis tema lastetu onu Karl XIII. See oli ajutine lahendus ja otsima hakati troonipärijat. 1810 valis Riksdag troonipärijaks Taani printsi Christian Augusti, kes võttis endale uueks nimeks Karl August, kuid suri samal aastal.
Mujal Mandri-Euroopas valitses Napoleon I kas vahetult või sõltuvate riikide kaudu. Tema vennad juhtisid Vestfaali kuningriiki, Hispaania ja Hollandi kuningriiki, otsustas Rootsi valida kroonprintsi, keda Napoleon aktsepteerib. 21. augustil 1810 valis Riksdag kroonprintsiks Prantsusmaa marssali Jean-Baptiste Bernadotte'i. Karl XIII lapsendas Bernadotte'i.

Jean-Baptiste Bernadotte


Bernadotte sündis Prantsusmaal Bearni provintsis Pau linnas. 1798. aastal abiellus ta jõuka siiditöösturi ja kaupmehe tütre Désirée Claryga ja sai seeläbi Napoleoni venna Joseph Bonaparte naise õemeheks. 1804. aastal ülendas Napoleon Bernadotte'i Prantsusmaa marssaliks.
Rootsi kroonprintsina võttis Bernadotte endale nimeks Karl Johan ja valitses Karl XIII eest regendina. Tema naine võttis endale nimeks Desideria. 1814. aastal ühendas ta Rootsi ja Norra. Ta valitses Rootsit pärast Karl XIII surma Karl XIV Johanina ja Norrat Karl III Johanina kuni oma surmani 1844. aastal. Talle järgnes troonil tema ainus laps Oskar I, kes sündis veel enne kui ta isa marssaliks sai.

Dünastia pärast Karl XIV Johanit


1905 kukutati Bernadotte'i dünastia Norra kuningas kohalt, sest Norra ja Rootsi personaalunioon lõpetati. Viimane Bernadotte Norra kuninga kohal oli Oskar II. Norra valis endale uue kuninga, kelleks sai Taani prints, pärastise nimega Haakon VII.
Bernadotte'i dünastia praegune pea on Rootsi kuningas Karl XVI Gustav.

Bernadotte'i dünastia kuningad


1818–1844 Karl XIV Johan
1844–1859 Oscar I
1859–1872 Karl XV
1872–1907 Oscar II
1907–1950 Gustaf V
1950–1973 Gustaf VI Adolf
1973–... Carl XVI Gustaf
Kategooria:Dünastiad
Kategooria:Bernadotte'id
af:Huis van Bernadotte
an:Casa de Bernadotte
ar:برنادوت
az:Bernadotlar sülaləsi
be:Дынастыя Бернадотаў
bs:Bernadotte (dinastija)
bg:Бернадот
ca:Bernadotte
cs:Bernadotte
da:Bernadotte
de:Bernadotte
en:House of Bernadotte
es:Casa de Bernadotte
eo:Bernadotte
fr:Maison Bernadotte
gl:Casa de Bernadotte
ko:베르나도테 왕가
hr:Bernadotte
it:Bernadotte
lt:Bernadotai
hu:Bernadotte-ház
nl:Bernadotte
ja:ベルナドッテ王朝
no:Huset Bernadotte
nn:Bernadotte
pl:Bernadotte
pt:Casa de Bernadotte
ro:Casa de Bernadotte
ru:Бернадоты
sk:Bernadotte
fi:Bernadotte-suku
sv:Bernadotte
th:ราชวงศ์เบอร์นาดอตต์
uk:Бернадоти
zh:贝尔纳多特王朝

Bab el Mandeb

Pilt:Situationsplan von Aden.jpg
Bab el Mandeb ehk Bab el Mandebi väin (on kasutatud ka kuju Bab-el-Mandeb; araabia keeles 'pisarate värav') on väin, mis lahutab Aasiat (Jeemen) ja Aafrikat (Djibouti) ning ühendab Punane meri India ookeaniga (Adeni laht).
Kategooria:Väinad
Kategooria:India ookean
ar:باب المندب
az:Babülməndəb boğazı
id:Bab-el-Mandeb
ms:Bab-el-Mandeb
bn:বাব এল মান্দেব
zh-min-nan:Bab-el-Mandeb Hái-kiap
jv:Babul Mandib
be:Баб-эль-Мандэбскі праліў
be-x-old:Баб-эль-Мандэбскі праліў
bs:Bab-el-Mandeb
bg:Баб ел Мандеб
ca:Bab el-Mandeb
cs:Bab-al-Mandab
cy:Bab al Mandab
da:Bab el-Mandeb
de:Bab al-Mandab
el:Μπαμπ ελ Μαντέμπ
en:Bab-el-Mandeb
es:Bab el-Mandeb
eo:Bab al-Mandab
eu:Bab el-Mandeb
fa:باب المندب
fr:Bab-el-Mandeb
gl:Bab el-Mandeb
ko:바브엘만데브 해협
hi:बाब अल-मन्देब जलसन्धि
hr:Bab-el-Mandeb
is:Bab-el-Mandeb
it:Bab el-Mandeb
he:באב אל מנדב
ka:ბაბ-ელ-მანდების სრუტე
sw:Bab el Mandeb
ku:Bab el-Mendeb
lv:Bābelmandebs
lt:Bab el Mandebas
hu:Báb el-Mandeb
nl:Bab el Mandeb
ja:バブ・エル・マンデブ海峡
no:Bab el-Mandeb
nn:Bab el-Mandeb-sundet
pnb:آبنائے باب المندب
pl:Bab al-Mandab
pt:Bab-el-Mandeb
ro:Strâmtoarea Bab el-Mandeb
ru:Баб-эль-Мандебский пролив
simple:Bab-el-Mandeb
sk:Báb el-Mandeb
sr:Баб ел Мандеб
sh:Bab-el-Mandeb
fi:Bab el Mandeb
sv:Bab el-Mandeb
tt:Баб-әл-Мәндәп бугазы
th:บับเอลมันเดบ
vi:Bab-el-Mandeb
tr:Babü'l Mendep
tk:Bab-el-Mandeb
uk:Баб-ель-Мандебська протока
ur:آبنائے باب المندب
zh:曼德海峡