Ajalugu


Ajalugu tähendab nii minevikku kui ka teadmisi minevikust ehk mineviku käsitlust.
Eri elualad kasutavad terminit "ajalugu" erinevalt, mistõttu mõistel pole ühte rahuldavat määratlust. Ajalugu on mõistena erineva tähendusega ka eri teadusvaldkondades. Universumi või looduse ajalugu on teine teadusvaldkond kui Inimene või ühiskond ajalugu.
Ajalugu kui iseseisev teadus uurib inimesi ja ühiskondi. Nende kahe uurimisobjekti tõttu, olenevalt rõhuasetusest, on ajalooteadust liigitatud humanitaarteaduste või sotsiaalteaduste hulka.
Ajalooteadus uurib ühiskond minevikus toimunud sündmusi ja protsesse. Selleks kasutab ta allikas (ajalugu), mida käsitleb eri meetod abil.
Ajalugu hõlmab aga ka ajalookäsitlusi, mis pole teaduslikud, nagu pärimus või ajalooline dokumentaalfilm.

Liigitus


Ajalooteadus on üks kõige laiahaardelisemaid teadusi. See on tingitud sellest, et igal ühiskonnaelu valdkonnal on ajalugu, mida saab ajalooteaduse meetoditega uurida.
Ajalugu on traditsiooniliselt jagatud järgmiselt:
Kronoloogiline
Selle kohaselt jaguneb ajalugu (st minevik) eelajalooliseks ja ajalooliseks ajaks. Ajalooline aeg omakorda perioodideks, millest kõige üldisemad on vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja uusim aeg ehk lähiajalugu. Nende ajajärkude kronoloogilised piirid on vaieldavad. Samuti jagunevad need ajajärgud ise lühemateks perioodideks. Nii eristatakse keskajas vara-, kõrg- ja hiliskeskaega; uusaeg varauusaega (1500–1800).
Geograafiline
Selle kohaselt eristuvad terviklikena mandrite või suuremate regioonide ajalood. Sellisteks on eriti sageli Euroopa ajalugu, aga ka Ladina-Ameerika ajalugu või Aafrika ajalugu. Piirkondlike ajalugudena aga näiteks Baltikumi, Lähis-Ida või Balkani ajalugu.
Riikide ja rahvuste järgi
See on kõige enam levinud ajalookäsitlus. Seda eriti paaril viimasel aastasajal, kui ajalookultuuri juhtivad maad on olnud rahvusriik. Riikide ja rahvuste ajalood, olgu kirjutatud selle riik elaniku või rahvuse esinadaja poolt või kellegi teise poolt, on kõige enam vaidlusi tekitanud. Seda eriti juhul kui mõnda riiki või rahvast on ajaloos erilisele kohale tõstetud või siis teisi rahvas, eriti väiksemaid on tahetud sootuks n-ö ajaloost välja jätta.
Temaatiline
Temaatiline ajalookäsitlus keskendub ühele või mitmele ajaloovaldkonnale. Sageli on valdkondlikud ajalood kõige teaduslikumad kuna kasutavad kõige laiadasemalt erinevaid uurimismeetodeid. Kuid on ka vastupidised näited, kus näiteks poliitilised ajalood on väga ideologiseeritud. Oma kujunemise ajal oli ajalooteadus suuresti poliitiline ajalugu.
Traditsiooniliselt eristuvad järgmised teemad:
Poliitiline ajalugu, milles omakorda on rahvusvaheliste suhete ajalugu ja diplomaatia ajalugu
Ideede ajalugu ja mentaliteedi ajalugu
Majandusajalugu, milles on muuhulgas kaubanduse ajalugu, tööstuse ja põllumajanduse ajalugu
Sotsiaalajalugu, mis on äärmiselt lai valdkond ja kõige tihedamalt põimunud sotsiaalteadustega. Sellesse kuuluvad rahvastiku ajalugu, sotsiaalsete rühmade ja suhete ajalugu, milles omakorda on suurte valdkondadena naiste, tööliste ja vähemuste ajalugu
Kultuuri- ja kunstiajalugu

Allikad


<center><div style="text-align: center; margin: 0 10% 1em 10%;">
</div></center>
Esemelised ajalooallikad ehk muistised: kinnismuistised ja irdmuistised
Kirjalikud ajalooallikad: ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid jne
Suulised ajalooallikad: pärimused, rahvaluule (legendid, müüt, muinasjutt)
Etnoloogilised ajalooallikad: tavad, komme ja traditsioonid
Lingvistilised ajalooallikad: Keel (keeleteadus) ja murre
Audiovisuaalsed ajalooallikad: fotod, filmid ja helisalvestised

Abiteadused


<center><div style="text-align: center; margin: 0 10% 1em 10%;">
</div></center>
Ajalooline geograafia - Allikaõpetus - Antropoloogia - Arheograafia - Arheoloogia - Arhiivindus - Diplomaatika - Etnoloogia - Folkloristika - Genealoogia - Heraldika - Kronoloogia - Metroloogia (ajalugu) - Mütoloogia - Numismaatika - Paleograafia - Sfragistika

Etümoloogia


Eestikeelne termin "ajalugu" on neologism, mis on kasutusel alates 19. sajandi teisest poolest. Selle kasutuselevõtjaks peetakse Jaan Jungi. Enamikus Euroopa keeltes on selle termini vasteks laensõna, mis pärineb kreeka keel sõnast ''historia''. See sõna tuleb verbist ''historein'', mis tähendab järeleuurimist.
Eestikeelses sõnas on esil pigem lugu kui sündmus.

Historiograafia


Sõna "historiograafia" tuleneb kreeka sõnadest ''ιστορία'' (''historía''; 'ajalugu', 'mineviku uurimine') ja ''γράφο'' (''graphō''; 'kirjutan'), tähendades kõige lihtsamas mõttes ajaloo kirjutamist. Varem ongi ajaloolasi nimetatud historiograafideks. Sellel on aga ka väga palju muid definitsioone, millest olulisemad on:
Kogu ajalookirjandus üldse või mingi osa sellest (Eesti, Euroopa jne).
Analüüsiv ja kriitiline (teaduslik) ülevaade ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta; see tähendus on ka levinuim.
Ajalooteadmiste, -mõtte, -teaduse (ehk -kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal (näiteks Eesti ajaloo historiograafia). Ajalooteadus tänases mõttes hakkas välja kujunema Vana-Kreekas 6.–5. sajandil eKr.
Ajalooteaduse haru, mis uurib ajalookirjutust ennast.

Ajaloo uurimise meetodid

Vaata ka


Ajaloolane
Ajaloolised piirkonnad
Ajaloolaste loend
Ajalooliste asulate loend
Arheoloogia
Eesti ajalugu
Sõjad
Sotsiaalajalugu
Esiaeg - Kiviaeg - Paleoliitikum - Mesoliitikum - Neoliitikum - Eneoliitikum - Pronksiaeg - Rauaaeg - Ajalooline aeg - Vanaaeg - Antiikaeg - Keskaeg - Uusaeg - Uusim aeg - Ajaarvamine - Kristlik ajaarvamine - Kronoloogia
Diplomaatia - Dünastiad - Muuseum
Kategooria:Ajalugu
af:Geskiedenis
als:Geschichte
am:ታሪክ
ang:Stǣr
ar:تاريخ
an:Historia
roa-rup:Istoria
frp:Histouère
as:বুৰঞ্জী
ast:Hestoria
gn:Tembiasakue
ay:Nayra sarnaqawi
az:Tarix
id:Sejarah
ms:Sejarah
bm:Tariku
bn:ইতিহাস
zh-min-nan:Le̍k-sú
map-bms:Sejarah
jv:Sajarah
su:Sajarah
ba:Тарих
be:Гісторыя
be-x-old:Гісторыя
bar:Gschicht
bo:ལོ་རྒྱུས།
bs:Historija
br:Istor
bg:История
ca:Història
ceb:Kasaysayan
cv:Истори
cs:Historie
sn:Nhoroondo
co:Storia
cy:Hanes
da:Historie
pdc:Gschicht
de:Geschichte
el:Ιστορία
eml:Stòria
en:History
es:Historia
eo:Historio
ext:Estória
eu:Historia
fa:تاریخ
hif:Dunia ke itihass
fo:Søga
fr:Histoire
fy:Skiednis
fur:Storie
ga:Stair
gv:Shennaghys
gd:Eachdraidh
gl:Historia
gan:歷史
gu:ઈતિહાસ
hak:Li̍t-sṳ́
ko:역사
hy:Պատմություն
hi:इतिहास
hr:Povijest
io:Historio
ig:Ákíkó mbu
ia:Historia
ie:Historie
iu:ᖃᐅᔨᓴᕐᓂᖅ ᑎᑎᖅᑲᑎᒍᑦ ᖃᓄᐃᓕᐅᖅᑕᐅᖃᑦᑕᕐᓂᑯᓂᒃ
os:Истори
is:Saga
it:Storia
he:היסטוריה
kl:Oqaluttuarisaaneq
kn:ಇತಿಹಾಸ
ka:ისტორია
kk:Тарих
ky:Тарых
sw:Historia
kv:Важвылӧм
ht:Istwa
ku:Dîrok
lad:Istoria
la:Historia
ltg:Viesture
lv:Vēsture
lb:Geschicht
lt:Istorija
lij:Stöia
li:Historie
jbo:citri
lmo:Stòria
hu:Történelem
mk:Историја
mg:Tantara
ml:ചരിത്രം
krc:Тарих
mt:Storja
mr:इतिहास
arz:تاريخ
mzn:بگذشتی
cdo:Lĭk-sṳ̄
mwl:Stória
mn:Түүх
my:သမိုင်း
nah:Huēhuehcāyōmatiliztli
nl:Geschiedenis
nds-nl:Geschiedenis
ne:इतिहास
new:इतिहास
ja:歴史
frr:Histoori
no:Historie
nn:Historie
nrm:Histouère
nov:Historie
oc:Istòria
mhr:Эртык
uz:Tarix
pa:ਇਤਿਹਾਸ
pfl:Gschichd
pnb:تریخ
pap:Historia
ps:پېښليک
km:ប្រវត្តិសាស្ត្រ
pcd:Histoère
nds:Historie
pl:Historia
pnt:Ιστορία
pt:História
ro:Istorie
qu:Wiñay kawsay
ru:История
rue:Історія
sah:История
sa:इतिहासः
sc:Istòria
sco:History
stq:Geskichte
nso:Ditiragalo
sq:Historia
scn:Storia
simple:History
sk:Dejiny
sl:Zgodovina
cu:Їсторїꙗ
szl:Gyszichta
so:Taariikh
ckb:مێژوو
sr:Историја
sh:Historija
fi:Historia
sv:Historia
tl:Kasaysayan
ta:வரலாறு
kab:Amezruy
tt:Taríx
te:చరిత్ర
th:ประวัติศาสตร์
vi:Lịch sử
tg:Таърих
tpi:Histori
tr:Tarih
tk:Taryh
uk:Історія
ur:تاریخ
ug:تارىخ
vec:Istoria
vo:Jenav
fiu-vro:Aolugu
zh-classical:史
war:Kasaysayan
wo:Taariix
xh:Imbali
yi:היסטאריע
yo:Ìtàn
zh-yue:史
zea:Geschiedenisse
bat-smg:Istuorėjė
zh:历史

Ajakirjandus

Ajakirjandus on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusega tegeleja on ajakirjanik.

Vaata ka


Eesti ajakirjanduse ajalugu
kollane ajakirjandus
tsensuur
ajakirjanike loend
Eesti ajalehtede loend
välismaa ajalehtede loend
Eesti ajakirjade loend
välismaa ajakirjade loend
ringhääling
televisioon
ajaleht
ajakiri
teadusajakirjandus
intervjuu
Osaluseksperiment
Kategooria:Ajakirjandus
af:Joernalistiek
ar:صحافة
an:Periodismo
az:Jurnalistika
id:Jurnalisme
ms:Kewartawanan
jv:Jurnalistik
be:Журналістыка
be-x-old:Журналістыка
bo:གསར་འགོད།
bs:Novinarstvo
bg:Журналистика
ca:Periodisme
cs:Žurnalistika
cy:Newyddiaduraeth
de:Journalismus
el:Δημοσιογραφία
en:Journalism
es:Periodismo
eo:Ĵurnalismo
ext:Pediorismu
eu:Kazetaritza
fa:روزنامه‌نگاری
fr:Journalisme
ga:Iriseoireacht
gl:Xornalismo
ko:저널리즘
hi:पत्रकारिता
hr:Novinarstvo
is:Blaðamennska
it:Giornalismo
he:עיתונאות
kn:ಪತ್ರಿಕೋದ್ಯಮ
kk:Журналистика
la:Diurnariorum ars
lv:Žurnālistika
lb:Journalismus
lt:Žurnalistika
hu:Újságírás
mk:Новинарство
ml:പത്രപ്രവർത്തനം
krc:Журналистика
mr:वृत्तपत्रविद्या
mn:Зүйл (сэтгүүл зүй)
my:သတင်းစာပညာ
nl:Journalistiek
ja:報道
no:Journalistikk
nn:Journalistikk
oc:Jornalisme
pnb:صحافت
ps:خبريالي
km:វិជ្ជាជីវះខាងសារពត៌មាន
pl:Dziennikarstwo
pt:Jornalismo
ro:Jurnalism
ru:Журналистика
rue:Журналістіка
sah:Журналистика
sq:Gazetaria
scn:Jurnalismu
simple:Journalism
sk:Žurnalistika
sl:Novinarstvo
ckb:ڕۆژنامەوانی
sr:Новинарство
sh:Novinarstvo
fi:Journalismi
sv:Journalistik
tl:Pamamahayag
ta:ஊடகவியல்
kab:Taɣamsa
vi:Báo chí
tg:Рӯзноманигорӣ
tr:Gazetecilik
uk:Журналістика
ur:صحافت
fiu-vro:Aokirändüs
war:Peryodismo
yi:זשורנאליזם
zh-yue:新聞學
zh:新闻学

Afganistan


Afganistan (puštu keeles افغانستان (''Afghānistān''), dari keeles افغانستان (''Afghānestān'') on paljurahvuseline merepiirita riik riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.
Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga.
Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu.
Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed.
Pindala on 652 225 või 645 806,56 või 647 500 km².
Elanike arv on 33 609 900 (2009) või 28 150 000 (2009).

Nimi


"Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes puštude traditsiooniliste alade nimetamiseks.

Sümbolid ja tähised


Afganistanil on Afganistani lipp ja Afganistani vapp.
Afganistani riigihümn on 2006. aastast "De waţan Afghānistān day".

Piir


Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadžikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).
Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas Vākhāni koridor.
Lähimast merest (Araabia meri) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi.
Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.

Loodus

Geoloogiline ehitus


Suurt osa riigist katvad Hindukuši ja Safīd Kūhi mäestik on tekkinud Alpi kurrutusel.

Pinnamood


Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukuši ja Safīd Kūhi mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Tasast maad leidub ainult põhja-, lääne- ja lõunapiiri lähedal.
Suurem osa Afganistanist kuulub Iraani kiltmaa idaossa.
Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas Amudarja ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad (Rīgestāni kõrb Helmandi jõgi idas, Dasht-e-Mārgow, peamiselt purdmaterjali ja saviga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukuš ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb Pamiiriga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Sālangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.
Hindukuš on kõige kõrgem Vākhāni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshāk ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500...6000 m kõrgused.
Afganistani madalaim punkt (285 m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres.
Kitsad jõeorg ja laiad tasandikud ulatuvad riigi keskosa mägismaadelt Lääne-Afganistani kõrbedeni.

Kliima


Afganistanis on mandriline kliima kuiv lähistroopiline kliima.
Afganistan asub lähistroopiline kliimavööde.
Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India mussoonid, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.
Suur osa riigist kannatab põua käes ning puhta vee kättesaadavus on raskendatud. Vihma sajab peamisest oktoobri ja aprilli vahemikus, mil iga aasta langeb maha kuni 300 mm sademeid.

Sademed


Sademeid on vähe ning nad langevad peamiselt talve (lumi) ja kevadesse (vihm).
Kõrbes on aasta keskmine sademete hulk alla 100 mm (kõrbetasandikel 40...50 mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250 mm, riigi kaguosas kuni 800 mm ning kõrgmägedes üle 1000 mm (suuremalt jaolt lumena).

Õhutemperatuur


Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla –18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.
Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi.
Juuli keskmine temperatuur on 24...32 kraadi, jaanuari keskmine temperatuur 0...8 kraadi.
Kabulis ulatub temperatuur –30°C-st talvel + 40°C-ni suvel.
Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks.

Tuuled


Läänetuuled võivad tuua suuri liiva- ja tolmutorme.

Veestik


Jõed


Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi.
Enamik jõgesid lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, Kabuli jõgi aga Indusesse.
Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghāb ja Harī Rūd.
Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi. See jõgi on laevatatav. Tema tähtsamad lisajõed on Pandži jõgi ja Vahši jõgi.
Riigi pikim on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Ta saab oma vee Hindukušist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse Helmandi järve ning muudesse soolajärvedesse Sīstānis. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.
Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja Jalālābādi ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on ta aastaringi veerohke. Ta jõuab välja Iraani ning suubub Indusesse.
Harī Rūdi jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.
Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav.

Järved


Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on Zarkol, mis asetseb piki Tadžikistani piiri, Shivehi järv Badakhshānis ning soolase veega Istadehye Moqori järv.
Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi.

Padurad


Iraani piiri lähedal on kaks soolapadurat.

Veevarud


84,55% Afganistani veevarudest pärineb
Hindukušist (suurimad on Amudarja, Helmandi jõgi, Harī Rūdi ja Kabuli jõgii jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.
Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.
Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.
Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht, sest 85% riigi elanikkonnast elatub põllumajandusest.
Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks.

Veehoidlad ja tammid


Pilt:AfghanistanHelmandKajakaiDamm.jpg Helmandi jõel (rajatud 1953, ülesvõte 2004. aastast)]]
Tähtsad tammid ja veehoidlad Afganistanis on Kajaki veehoidla Helmandi jõel, Kelagay tamm Amudarja lisajõel, Sardehi tamm Ghaznī jõgi ning Arghandabi tamm Helmandi jõe kõrvalharul.
Riigi 12 veehoidlast, mis on ehitatud 1920ndatel kuni 1940ndatel, vajab enamik põhjalikku remonti.

Üleujutused


Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa.
Kõige rohkem üleujutusi esineb Helmandi jõel.

Mullad


Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus.
Kõrbetes on hallmuld.
Mägedes on mägipruunmullad.

Taimed


Taimkate on mitmekesine.
Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja poolkõrbed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.
Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos ja estragonpuju.
Mägedes on kuni 2500 m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmuld kasvab hõredalt pistaatsia ja artša. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal alpiniit.
Hindukušist lõunasse jääb Nūrestān, kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas pähklipuu, tamm, haab, sarapuu (perekond) ja harilik virsikupuu.
Hindukušist põhja pool kasvab harilik pistaatsia, millest saadakse ekspordiks pistaatsiapähkel.

Loomad


Afganistanis on kohatud üle saja imetajadliigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas leopard, lumeleopard, džeiraan, keerdsarvkits, buhhaara punahirv ja mägilammas. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, šaakalid ja mangustid, samuti kaljukitsed, metskitsed ja lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, tolai jänesed, viiksjänesed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks punaümiseja.
Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks valgekurg) jäävad haruldasteks. Palju on pistrikulisedliike.
Tavalised on maod, sisalikud, salamandrid ja konnad.
Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell.

Loodusõnnetused


Peale üleujutuste esineb Afganistanis maavärinaid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid Hindukuši maavärinad, milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi peavarjuta.

Maavarad


Afganistan on rikas maavarade poolest. Seal leidub ulatuslikke looduslik klaas leiukohti, maagaasi, naftat, kivisüsi, vaske, kromiitliiva, steatiiti, väävel, pliid, tsinki, rauamaaki ning väärtuslikke ja vähem väärtuslikke vääriskivid.
2010. aastal avaldas USA päevaleht The New York Times kirjutise viitega kõrgetasemelisele allikale Ameerika Ühendriikide valitsuses, et siiani kestva kodusõja tallermaaks olevast riigist on leitud vase, kulla, koobalti ja elektroonikatööstuse jaoks ülitähtsa metalli liitiumi leiukohti, mis on niivõrd rikkalikud, et võivad muuta Afganistani üheks olulisemaks elektroonikatööstuse jaoks vajalikuks toorme eksportööriks maailmas.
Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud.

Rahvastik


Demograafilised näitajad


Rahvaarv (miljonites)


1979: 17
1996: 18,6
1999: 25,8
2009: 33,6099
2025 (prognoos): 48.

Rahvuslik koosseis


Pilt:Afghanistan Ethnolinguistic Groups 1997.jpg
Peamised Afganistanis elavad rahvused:
puštud ehk afgaanid (umbes 38–42%, 5–6 miljonit): idas ja lõunas.
tadžikid (25%, 3–4 miljonit).
hazarad (15–19%, 2–3 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis.
usbekid (umbes 6–9%, 2 miljonit).
türkmeenid
aimakid
nuristanlased: idas
belutšid: lõunas
kirgiisid: Pamiiris.

Keeled


Levinumad keeled on puštu keel ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret.
dari keel (seda kõneleb umbes 50% elanikest, sh hazara keel)
puštu keel (umbes 35%)
usbeki keel
türkmeeni keel

Religioon


Riigiusk on islam. Enamik rahvastikust on sunniidid, kes praktiseerivad islami traditsioonilist vormi, milles mehed ja naised on eraldatud.
Usuline kuuluvus:
islam: sunnism 84%, šiiidid 15% (koos ismailiidid; hazarad ja tadžikid);
hinduism ja sikhism umbes 1–2%.

Asustus


Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 51,9 in/km².
Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa.
Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning Pakistani piiri äärse Khyberi kuru vahel.
Afganistani lääneosa asustuse kese on Herāti linn.

Asulastik


Suuremad linnad (elanike arv 1988):
Kabul 1 424 400 (1995 umbes 2 000 000)
Kandah&#x0101;r 225 500
Her&#x0101;t 177 300
Maz&#x0101;r-e Shar&#x012B;f 130 600
Jal&#x0101;l&#x0101;b&#x0101;d 57 824 (1982)
Kond&#x016B;z 57 112 (1982)
Baghl&#x0101;n 41 240 (1982)

Asulate loend


Anār Darreh - Andkhvoy - Āqchah - As‘adābād - Asmar - Aybak - Baghlān - Bagrām - Bālā Murghāb - Balkh - Bāmiān - Barākī Barak - Bāsawul - Bust - Chagcharān - Chāh Āb - Chārīkār - Darwāzahgêy - Delārām - Dīshū - Dowlatābād - Emām Şāheb - Eshkāshem - Farāh - Fārsi - Feyẕābād - Gardēz - Ghaznī - Ghowr - Girishk - Ghōryān - Gizāb - Herāt - Jabal os-Sarāj - Jalālābād - Jorm - Kabul - Kajaki - Kalā-i Now - Kalāt - Kāmdīsh - Kandahār - Kang (Afganistan) - Karrukh - Khānābād - Kholm - Khowst - Khvājeh ‘Alī Soflá - Kondūz - Koshk-e Kohneh - Kūchnay Darwishān - Langar - Lashkargāh - Mahmūd-e Rāqī - Mazār-e Sharīf - Maydān Shahr - Mehtarlām - Meymaneh - Mīr Bachcheh Kūt - Moshūray - Muqur - Naghlū - Orgūn - Owbeh - Paghmān - Panjāb - Pol-e Khomrī - Pul-i ‘Alam - Rostāq - Rūdbār - Qarqin - Sang Chārak - Sang-e Māsheh - Sarowbī - Sheberghān - Shindand - Shīnkāy - Shīr Khān - Shūlgareh - Surkhāb - Zaranj - Zareh Sharan - Zendeh Jān - Zībāk - Tagāb - Tāloqān - Teywarah - Towr Kham - Towraghondī - Tūlak - Uruzgān - Wāzah Khwāh

Ränne


1970ndatele järgnenud sõdade perioodil lahkus riigist põgenikena umbes kolmandik rahvastikust.

Riik

Põhiseadus


2004. aastal jõustus uus põhiseadus (2004. aasta Afganistani põhiseadus), mis vahetas välja 1964. aasta Afganistani põhiseaduse, mida polnud tegelikult rakendatud alates monarhia kukutamisest 1973.
2002. aastal asutati põhiseaduse kogu Lowyah Jirgah ning põhiseaduskomisjon, mis novembris 2003 esitas uue põhiseaduse eelnõu. Lowyah Jirgah võttis selle vastu jaanuaris 2004.

Riigikord


Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik Ţālebāni poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.
2004. aasta Afganistani põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.
President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.
President on ühtlasi valitsusjuht. Ta nimetab 25 ministrit, kelle peab heaks kiitma parlament Rahvuskogu (Afganistan).
Rahvuskogu koosneb kahest kojast – Vanematekoda ja Rahvakoda. Rahvakoda valitakse viieks aastaks. Pärast 2005. aasta Afganistani parlamendivalimised on seal 249 liiget. 68 kohta on reserveeritud naistele. Vanematekogul on 102 liiget, kellest üks kolmandik on provintside esindajad (4-aastase tähtajaga), üks kolmandik provintsiringkondade esindajad (3-aastase tähtajaga) ning üks kolmandik presidendi nimetatud (5-aastase tähtajaga). Pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised.
Provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja Rahvuskogu liikmed moodustavad Lowyah Jirgah', mille valitsus võib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveräänsuse põhiküsimuste arutamiseks. See organ täidab ka riigikohtu ülesandeid.
Afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule.
Põhiseaduse järgi ei tohi ükski seadus olla vastuolus islamiga, kuid ei anna õigusliku alust šariaat.
Kohtukorraldus on kolmetasandiline. Kõrgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev Ülemkohus, mille liikmed nimetab president ja kinnitab Rahvakoda. Nende volitused kestavad 10 aastat. Põhiseaduse järgi on kohtud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust sõltumatud. Surmanuhtluse peab heaks kiitma president.

Haldusjaotus


1. järgu haldusüksus on provints, mille eesotsas on kuberner (''waali''), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri. Keskvõim ei kontrolli kogu riiki.
Provintsi valitseb nõukogu (volikogu), mille liikmed valitakse 4 aastaks.
Afganistan koosneb 34 provintsist:
Pilt:Afghanistan provinces named iso.png
<TABLE>
<TR><TD>
Badakhshāni provints
Bādghīsi provints
Baghlāni provints
Balkhi provints
Bāmīāni provints
Dāykondī provints
Farāhi provints
Fāryābi provints
Ghaznī provints
Ghowri provints
Helmandi provints
Herāti provints
Jowzjāni provints
Kabuli provints
Kandahāri provints
Kāpīsā provints
Khowsti provints
</TD><TD>
Konarhā provints
Kondūzi provints
Laghmāni provints
Lowgari provints
Nangarhāri provints
Nīmrūzi provints
Nūrestāni provints
Paktīā provints
Paktīkā provints
Panjshēri provints
Parvāni provints
Samangāni provints
Sar-e Poli provints
Zābuli provints
Takhāri provints
Uruzgāni provints
Vardaki provints
</TD></TR></TABLE>
Provintsid on jaotatud 329 distriktiks (''woluswali''). Peale selle on veel 10 distrikti, mis on loodud mudžaheedide või Taliban režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav.
Igal kohalik omavalitsus on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks.

Majandus


Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest.
Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970ndatel aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast Ţālebāni režiimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Ţālebāni mässulised ja korruptsioon.

Maakasutus


Maa on mägine. Suurem osa maast on viljatu. Maast on 12% põllumaad, 3% metsa ja 46% püsikarjamaid.

Teed


Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Sālangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.

Esiajalugu


Afganistanis algas tõsine arheoloogia uurimistöö pärast Teine maailmasõda ning kestis kuni Nõukogude-Afganistani sõda alguseni detsembris 1979.
Leiti paleoliitikumile, mesoliitikumile, neoliitikumile, pronksiaeg ja rauaaaeg iseloomulikke esemeid. Pole aga veel selge, kui suurel määral on nad sünkroonis teiste piirkondade analoogiliste staadiumidega. Afganistani ala oli nähtavasti, nagu hiljemgi, tihedas kontaktis idapoolsete, läänepoolsete ja põhjapoolsete naaberaladega.
Linnatsivilisatsioon Iraani kiltmaal, mis hõlmab suurema osa Iraanist ja Afganistanist, võis saada alguse juba 3000 eKr kuni 2000 eKr (vaata ka Baktria-Margiana arheoloogiline kompleks).
Arvatavasti 2. aastatuhat eKr keskpaigas eKr jõudis Iraani kiltmaa idaossa nähtavasti indoeuroopa keeled kõnelev rahvas, kuid sellest piirkonnast on vähe teada kuni 1. aastatuhat eKr keskpaigani eKr, kui Ahhemeniidie riigi ajal hakati ajalugu kirja panema.

Ajalugu


Vanaaeg ja keskaeg oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel Indiasse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses Kesk-Aasia, Iraani ja India rahvaste ajalooga. Kuni keskaeg koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid Pärsia riik ning India naabrus.

Islamieelne periood


7. sajand eKr ja 6. sajand eKr tekkisid Kesk-Aasias suured riigid, millest suurim oli Baktria keskusega Balkhis.

Ahhemeniidide võimu all umbes 550 eKr kuni 331 eKr


Alates 530. aastad eKr kuulusid Balkhi, Kabuli, Kandahāri ja Herāti piirkond Ahhemeniidide riiki. Baktriast (mille keskus oli praegune Balkh, olevat pärit olnud zoroastrismi rajaja Zarathuštra.
4. sajand eKr oli Ahhemeniidide impeerium nõrgenenud. Olgugi et Baktria-taolised äärealad olid Ahhemeniidide valitsemise ajal alati rahutud olnud, võtsid otsustavast Gaugamela lahingust (330 ekr) Pärsia poolel osa ka Baktria väed. Aleksander Suurelt saadi lüüa.
330 eKr–329 eKr vallutas need alad Aleksander Suur. Pärast tema surma läksid nad Seleukiidide riik koosseisu. Pärast edutut sõjakäiku India vastu pidi Seleukos I nad 305 eKr loovutama India Maurjade riigi rajajale Tšandraguptale.
Alates 3. sajand eKr kuni 140 eKr.–130 eKr kuulus Afganistani territoorium Kreeka-Baktria riik koosseisu.
Ajaarvamise vahetuse paiku moodustus Kesk-Aasias Kušaani riik. See oli vanaaja Afganistani õitseaeg. 3. sajandil pKr purustasid Kušaani riigi Sassaniidid, kelle võimu alla langesid Merv (praegu Mary (Türkmenistan)), Seistan ja Harī Rūd.
Teel Põhja-Indiasse vallutasid Afganistani territooriumi 5. sajandi esimesel poolel heftaliidid.
Araabia kaliifide mõju algas 664. Islam pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja.
Siiski Ghasnaviidide ja Ghuriidide ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng islami tähe all.
Sellele linnakultuurile andis 13. sajandil ränga hoobi Tšingis-khaan sissetung.
Järgnenud Kartiidide võimu ajal oli maal teatav iseseisvus.
Pärast Timuri laastamist langes Afganistan 16. sajandil Suurmogulid riigi alla.
Afšariidide (Nadir-šahhi vallutused (1736–1747) tõid Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla. Pärast Nadir-šahhi mõrvamist võttis tema vägedes võidelnud Durranide hõim iseseisvalt võimu. Selle juht, puštud Ahmed-khaan Durrani rajas 1747 iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. Hõimutülide tõttu riik 19. sajandi algul killunes ning leidsid aset välissekkumised.

Suurriikide huvisfääris


19. sajandil viis koloniaalvõimude Venemaa ja Suurbritannia konflikt (''The Great Game'', "suur mäng") selleni, et britid sekkusid Afganistani pärilussõtta ja puhkes esimene Inglise-Afgaani sõda 1838–1842. Brittidel ei õnnestunud Afganistani hõivata ning Indiaga liidendada.
Teine Inglise-Afgaani sõda (1878–1881) ei muutnud ''status quo''<font>'d</font>.
1898. aastal määrati Afganistan Buhhaara emiraat lõunaosa. Sellega kujunes Afganistani tänini kehtiv põhjapiir.

20. sajand


Rawalpindi rahuga 1919 lõppenud kolmas Inglise-Afgaani sõda viis Kabuli lepinguni (1921), millega Venemaa ja Suurbritannia tunnustasid Afganistani täielikku sõltumatust.
Alates 1925. aastast oli Afganistan konstitutsiooniline monarhia.

Afganistani Demokraatlik Vabariik


17. juulil 1973 kehtestati vabariik, mille presidendiks sai Moḩammad Dā'ūd Khān, kes tapeti Nõukogude Liidu poolt mahitatud kommunistide riigipöörde käigus 1978. aastal. Külm sõda ajal sai Afganistanist asendussõda (vaata Nõukogude-Afganistani sõda) ohver. Alates 1973. aasta riigipöördest (padišahh oli eksiilis) võitlesid võimu pärast traditsioonilised hõimud ja kommunistid.

Nõukogude-Afganistani sõda


Külma sõja haripunktil viis Nõukogude Liit 27. detsember 1979 Afganistani oma väed ning pani Afganistani Demokraatlik Vabariik presidendiks Nõukogude Liidust sõltuva Babrak Karmali. Hoolimata üleolekust relvastuses ja 100 000-mehelisest väest ei õnnestunud Nõukogude Liidul Afganistani oma kontrolli alla saada, kuna läbiviidav sõjategevus ei vastanud Nõukogude Armeele omasele suurte väeüksuste lahingutaktikale ning kohalikul võimul puudus täielik kohaliku elanikkonna toetus. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid 14. veebruaril 1989.
Afgaani vastupanuvõitlejad (mudžaheedid) võitsid lõpuks konflikti samasuguse sissitaktika abil (avatud välilahingute vältimine) nagu Inglise-Afganistani sõdades. Peale selle said nad abi Pakistanist, Saudi Araabiast ja USA-st. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati palgasõdureid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid 1996. aasta lõpuks Ţālebāni süsteemi (Ţālebān oli poliitiliselt aktiivne alates 1994. aastast).

Afganistani islamivabariik


Ka Ţālebāni võimu ajal jätkus kodusõda.

Afganistani sõda


Pärast 11. septembri terrorirünnakud alustas USA 7. oktoober Afganistani sõda (2001), et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud Talibani süsteem ning ning purustada seal USA andmetel tegutsenud terroriorganisatsiooni Al-Qā‘idah ja selle juht Usāmah ibn Lādin massiivsete õhurünnakutega.
NATO riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal Pakistanis, olid sõjavastased meeleavaldused.
13. november 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus Põhjaallianss, mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan.
Pärast esimest rahvusvahelist Afganistani konverentsi Bonnis määrati 2002 üleminekupresidendiks Hamid Karzai ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud Rahvusvahelised julgeolekuabijõud Suurbritannia, hiljem Türgi, Saksamaa ja Hollandi juhtimisel. Praegu on seal NATO jõud Kanada juhtimisel.
21. märtsil 2004 langes atentaat ohvriks Afganistani lennundusminister Mirwais Sadeq. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist.
Aastal 2004 sai Afganistan uue põhiseaduse (2004. aasta Afganistani põhiseadus).

Kultuur


UNESCO maailmapärandi nimistus on 2002. aastast Jami minarett ja arheoloogilised mälestised ning 2003. aastast Bāmīāni org kultuurmaastik ja arheoloogilised mälestised.

Vaata ka


2004. aasta Afganistani põhiseadus
Afganistani kõrgkoolid
Afganistani riigipeade loend
Afganistani valitsusjuhtide loend
Durandi liin
Afganistani jalgpallikoondis
Bamiani budad

Viited

Välislingid


http://www.maaleht.ee/news/fotogalerii/fotod/vaata-pilte-afganistan-labi-politseiniku-kaamera.d?id=24598135 "Vaata pilte: Afganistan läbi politseiniku kaamera" Maaleht, 17. juuli 2009
Kai Eide: http://www.postimees.ee/?id=150940 "Afganistan aastal 2009 – kas pöördepunkt?" Postimees, 10. august 2009
Urmas Roosimägi: http://www.postimees.ee/?id=180133 Afganistani vari Postimees, 27. oktoober 2009
Õnne Pärl: http://www.apollo.ee/product.php/0999703 "Armastatud Afganistan"
Õnne Pärl: http://qnne.blogspot.com/ "Kabuli päevik"
Õnne Pärl: http://afghanistan-photogallery.blogspot.com/ "Afganistani fotogalerii"
Õnne Pärl: http://www.elukiri.ee/0209/reis/10075458.php "Väärikad vanad Afganistanis" Elukiri, 2/2009
Õnne Pärl: http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=753 "Kool võib olla ka lageda taeva all või majandusõues" Õpetajate Leht, 2.oktoober 2009
Õnne Pärl: http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/01/?headerID=1533 "Reisid Allahi kaitse all – Afganistan" Tehnikamaailm, jaanuar 2009
Õnne Pärl: http://www.postimees.ee/?id=153939 "Mulla vastab küsimustele läbi püha teksti" Postimees, 18.august 2009
Õnne Pärl: http://paber.maaleht.ee/?page=Maailm&grupp=artikkel&artikkel=8039 "Afganistani õige pale" Maaleht, 22. märts 2007
Õnne Pärl: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=8&id=14546&hi=andres%252Cp%25F5der "Naisena Afganistanis" Eesti Naine, november 2008
Õnne Pärl: http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=1258 "Sulelised Afganistanis" Lemmik, 10/2008
Õnne Pärl: http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=1239 "Koeravõitlus Afganistanis" Lemmik, 9/2008
Õnne Pärl: http://www.epl.ee/artikkel/416154 "Nancy Hatch Dupree — afgaanide ajaloo elav mälu" Eesti Päevaleht, 26. jaanuar 2009
Õnne Pärl: http://www.epl.ee/artikkel/317889 "Kaheksa kevadist hetke tolmuses Kabulis - hirmutav ja põnev korraga" Eesti Päevaleht, 12. aprill 2006
Õnne Pärl: http://www.epl.ee/artikkel/493210 Analüüs: Eesti meedia näitab Afganistanist väärastunud pilti Eesti Päevaleht, 8. märts 2010
Harri Tiido: http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/harri-tiido-afganistani-rubiku-kuubik-ehk-kuidas-maetakse-miljardeid.d?id=49360339 "Afganistani Rubiku kuubik ehk kuidas maetakse miljardeid" Eesti Ekspress, 11. juuli 2011
Kategooria:Afganistan
Kategooria:Aasia maad
ace:Afghanistan
kbd:Афганистэн
af:Afghanistan
als:Afghanistan
am:አፍጋኒስታን
ang:Afghanistan
ar:أفغانستان
an:Afganistán
arc:ܐܦܓܐܢܣܛܐܢ
roa-rup:Afganistan
frp:Afganistan
as:আফগানিস্তান
ast:Afganistán
gn:Ahyganitã
az:Əfqanıstan
id:Afganistan
ms:Afghanistan
bn:আফগানিস্তান
zh-min-nan:Afghanistan
jv:Afganistan
su:Apganistan
ba:Афғанстан
be:Афганістан
be-x-old:Аўганістан
bcl:Apganistan
bar:Afghanistan
bo:ཨ་ཧྥུའུ་རྒན་སི་ཐན།
bs:Afganistan
br:Afghanistan
bug:Afghanistan
bg:Афганистан
bxr:Афганистан
ca:Afganistan
ceb:Afghanistan
cv:Афганистан
cs:Afghánistán
cbk-zam:Afghanistan
co:Afghanistan
cy:Afghanistan
da:Afghanistan
pdc:Afganischtaan
de:Afghanistan
dv:އަފްޣާނިސްތާން
dsb:Afghanistan
na:Apeganitan
dz:ཨཕ་ག་ནིསི་ཏཱན་
el:Αφγανιστάν
en:Afghanistan
es:Afganistán
eo:Afganio
ext:Afganistán
eu:Afganistan
fa:افغانستان
hif:Afghanistan
fo:Afghanistan
fr:Afghanistan
fy:Afganistan
fur:Afghanistan
ga:An Afganastáin
gv:Yn Afghanistaan
gag:Afganistan
gd:Afganastan
gl:Afganistán - افغانستان
ki:Afghanistan
gu:અફઘાનિસ્તાન
got:𐌰𐍆𐌲𐌰𐌽𐌹𐍃𐍄𐌰𐌽
hak:Â-fu-hon
xal:Сарта Апганмудин Орн
ko:아프가니스탄
haw:‘Apekanikana
hy:Աֆղանստան
hi:अफ़्गानिस्तान
hsb:Afghanistan
hr:Afganistan
io:Afganistan
ilo:Apganistán
bpy:আফগানিস্তান
ia:Afghanistan
ie:Afghanistan
os:Афгъанистан
zu:I-Afganistani
is:Afganistan
it:Afghanistan
he:אפגניסטן
kl:Afghanistan
kn:ಅಫ್ಘಾನಿಸ್ತಾನ
pam:Afghanistan
ka:ავღანეთი
csb:Afganistón
kk:Ауғанстан
kw:Afghanistan
rw:Afuganisitani
ky:Афганистан
sw:Afghanistan
kv:Афганистан
ht:Afganistan
ku:Afxanistan
lez:Афгъанистан
la:Afgania
lv:Afganistāna
lb:Afghanistan
lt:Afganistanas
lij:Afghanistan
li:Afghanistan
ln:Afganistáni
jbo:afyganisTAN
lmo:Afghanistan
hu:Afganisztán
mk:Авганистан
mg:Afganistana
ml:അഫ്ഗാനിസ്താൻ
krc:Афганистан
mt:Afganistan
mi:Āwhekenetāna
mr:अफगाणिस्तान
xmf:ავღანეთი
arz:افغانستان
mwl:Afeganistan
mdf:Афганистан
mn:Афганистан
my:အာဖဂန်နစ္စတန်နိုင်ငံ
nah:Afganistan
nl:Afghanistan
nds-nl:Afghanistan
ne:अफगानिस्तान
new:अफगानिस्तान
ja:アフガニスタン
ce:АфгIанистан
pih:Afganistaan
no:Afghanistan
nn:Afghanistan
nov:Afganistan
oc:Afganistan
mhr:Афганистан
or:ଆଫଗାନିସ୍ତାନ
uz:Afgʻoniston
pa:ਅਫ਼ਗ਼ਾਨਿਸਤਾਨ
pag:Afghanistan
pnb:افغانستان
pap:Afganistán
ps:افغانستان
km:សាធារណរដ្ឋឥស្លាមអាហ្វហ្កានីស្ថាន
pms:Afgànistan
nds:Afghanistan
pl:Afganistan
pt:Afeganistão
kaa:Afg'anstan
crh:Afğanistan
ksh:Afghanistan
ro:Afganistan
rm:Afganistan
qu:Afgansuyu
ru:Афганистан
rue:Афґаністан
sah:Афганистаан
se:Afganistána
sa:अफगानस्थान
sco:Afghanistan
stq:Afghanistan
sq:Afganistani
scn:Afganistàn
si:ඇෆ්ගනිස්ථානය
simple:Afghanistan
sd:افغانستان
ss:I-Afugani
sk:Afganistan
sl:Afganistan
szl:Afgańistan
so:Afgaanistan
ckb:ئەفغانستان
sr:Авганистан
sh:Afganistan
fi:Afganistan
sv:Afghanistan
tl:Apganistan
ta:ஆப்கானித்தான்
roa-tara:Afghanistan
tt:Әфганстан
te:ఆఫ్ఘనిస్తాన్
tet:Afeganistaun
th:ประเทศอัฟกานิสถาน
vi:Afghanistan
tg:Афғонистон
tr:Afganistan
tk:Owganystan
udm:Афганистан
uk:Афганістан
ur:افغانستان
ug:ئافغانىستان
vec:Afganistan
vep:Afganistan
vo:Lafganistän
fiu-vro:Afganistan
zh-classical:阿富汗
war:Afganistan
wo:Afganistaan
wuu:阿富汗
yi:אפגאניסטאן
yo:Afghanístàn
zh-yue:阿富汗
diq:Efğanıstan
zea:Afghanistan
bat-smg:Afganėstans
zh:阿富汗

Albaania


Albaania Vabariik (''Republika e Shqipërisë'') paikneb Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Riik piirneb idast Kreeka (282 km piiri) ja Makedooniaga (151 km), idast ja põhjast Serbia (Kosovo; 114 km) ning põhjast Montenegroga (173 km). Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Lääne poole jääb Aadria meri ja edela poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili.
Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja strateegiliselt tähtsa Otranto väinaga, mis jätab alla 100 km vett Albaania ning Itaalia saapa "kanna" vahele. Otranto väin ühendab Aadria merd Joonia mere ja Vahemeri.

Üldist


Pilt:Albaania kaart.gif

Suurus


Albaania pindala on 28 748 km² (27 398 km² maad, 1350 km² (4,7%) vett). Albaania on maailma riikide seas pindalalt 139. Albaania maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunas on umbes 340 km ja maksimaalne laius ida-lääne suunal umbes 145 km.

Piirid


Peale rannikujoone on kõik Albaania piirid kunstlikud. Need määrati põhimõtteliselt kindlaks suursaadikute konverentsil Londonis 1912–1913. Esimene maailmasõda ajal okupeerisid Albaania Itaalia, Serbia, Kreeka ja Prantsusmaa väed, kuid võitjariigid kinnitasid 1921 uuesti enam-vähem 1913. aasta piire. Algne põhimõte oli määrata piirid vastavalt albaanlased rahva ja naaberrahvaste huvidele. Põhja- ja idapiir pidid, nii palju kui võimalik, eraldama albaanlased serblased ja montenegrolased; kagupiir pidi eraldama albaanlased ja kreeklased. Väärtuslik Lääne-Makedoonia järvede piirkond tuli jaotada vastavalt seal elavale kolmele rahvale Albaania, Kreeka ja Jugoslaavia vahel. Kui ei olnud teisi kompromissi nõudvaid tegureid, valiti piirid nii, et rahvad oleksid kõige paremini eraldatud, kasutades looduslikke piire.
Võeti arvesse kohalikku majandusliku olukorda, et mitte näiteks lõigata ära küla oma karjamaadest ja turgudest. Poliitiline surve lähtus jõudude tasakaalu kaalutlustest, mitte majanduslikest huvidest.
Järvede piirkonna jagamine kolme riigi vahel nõudis, et igal riigil oleks osa järveäärsetest madalmikest. See jaotus mõjutas ka piire põhja ja lõuna pool. Piir, mis kulgeb üldiselt järvedest põhja poole, kuigi järgib idapoolsete mägismaade mäeahelikke, jääb veelahkmest 16 kuni 32 km lääne poole. Et Londoni konverentsi läbirääkijad kaldusid kasutama Albaania riigi piiride määramisel veelahet, siis jäi suur osa albaanlastest Kosovos Serbia territooriumile.
Albaania kaugetest põhja- ja kirdepoolsetest mägedes ühendab piire kõrgeid tippe ning järgib mäeahelikke suurelt jaolt ligipääsmatutes Põhja-Albaania Alpides (''Bjeshkët e Namunës''). Mägismaast Aadria mereni looduslikku piiri ei ole, kuigi Albaania loodepiiri märkimiseks kasutati Shkodëri järve ja osa Bunë jõgi. Järvede piirkonnast Joonia meri lähen Albaania edelapiir risti mitmete mäeahelikega.

Ajavöönd


Albaania aeg on maailmaaeg kaks tundi ees. Seega on kasutusel Ida-Euroopa aeg nagu Eestiski.

Nimi


Albaania nimi on tuletatud illüürlased hõimu albaanide (kreeka keeles ''Albanoi'') järgi, keda peetakse albaanlaste esivanemateks. See nimetus kerkib 11. sajandil esile Durrëses ja selle ümbruses elava illüüria hõimu kohta. Albaania albaaniakeelne nimetus on ''Shqipëria''. Seda nime seostatakse rahvusteadvuses sõnaga ''shqiponja'' ('kotkas'; kahe peaga kotkas on ka Albaania rahvuslik sümbol; Albaania lipp; albaanlaste omanimetust ''shqiptarë'' tõlgendatakse 'kotkaste pojad'), kuid etümoloogiliselt on ta seotud sõnaga ''shqiptoj'' 'kõnelema', märkides ühe ja sama keele kõnelejate maad.

Loodus

Pinnamood


Pilt:Coastline in Albania.jpg
Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine (üle 200 m üle merepinna). Albaania on Balkani poolsaare kõige mägisem maa. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab (2764 m; Kesk-Albaanias), kipsirahn Makedoonia piiri ääres. Mäeahelikud kulgevad enamasti põhja-lõuna suunas. Ainsasse ida-lääne suunas kulgevasse ahelikku kuulub Tomorr (2480 m) Lõuna-Albaanias. Mäed teevad Albaanias liikluse väga vaevaliseks. Mägede orud on väga tihedalt asustatud.
Kõige mägisem on Põhja-Albaania, mida katavad Põhja-Albaania Alpid, mis on osa Dinaari mäed. Kõrgeim tipp on Jezercë (2692 m). Piirkond on väga metsane ja hõredalt asustatud. Elanikud tegelevad metsanduse ja karjakasvatusega.
Kesk-Albaania mäed Drini jõest kuni Devolli jõe keskjooksuni ja Osumi jõe alamjooksuni on tihedamalt asustatud ning on tasasem. Seal on palju kroomi, rauda, nikkel ja vaske. Elatusallikad on metsandus, karjakasvatus, mäendus ja põllundus.
Lõuna-Albaanias on kirde-edelasuunalised mäeahelikud, mis koosnevad lubjakivist. Nende vahel on laiad orud. Erinevalt põhjapoolsetest mägedest on nad kas paljad või on kaetud hõreda vahemerelise põõsastiku (makja), tammede ja vahemere mändidega. Mäenõlvu kasutatakse karjamaadena.
Ainult rannikul on väikesed tasandikud (umbes veerand Albaania pindalast). Seal elab umbes pool Albaania elanikest. Looduslikke sadamaid on vähe. Tasandikud on enamasti liivased. Liiva sidumiseks on istutatud palju männimetsa. Aadria mere rannikul on suurepärased rannad ja ka muu maastik.
Tasandike ja mägede vahele jääb kuni 400 m kõrguste küngaste piirkond.

Geoloogia


Albaania on mägine maa ning moodustab ühenduse helleniidide (lõunas) ja dinariidide (põhjas) orogeenne vöönd vahel. Albaania jagatakse idast läände järgmisteks tektooniline üksus: Korabi vöönd, Mirdita vöönd, Krasta vöönd, Cukali vöönd, Albaania Alpid, Kruja vöönd, Joonia vöönd ja Sazani vöönd.

Tektooniline areng


Albaania on geoloogiline struktuur keeruka geoloogilise ehitusega. Mäeteke on seotud hertsüünia orogenees ja alpi orogeneesiga.
Vanemad Paleosoikumi aegsed hertsüünia orogeneesi kivimid avanevad vaid Korabi vööndis (valdavalt rohekildafaatsies kurrutatud terrigeensed setted ja vulkaaniline kivim).
Triiase olulisemaks sündmuseks on riftistumine ning ookeanibasseini teke. Juura (geoloogia) on säilinud ookeaniline maakoor fragmendid (ofioliitne kompleks Mirdita vööndis) ning mandrilava karbonaatkivim meresetted. Juura ajastu lõpul ja Kriit (ajastu) alul saabus järjekordne kokkusurvefaas ning ookeanibasseini sulgumine. Sellest ajast on toimunud mitmeid kompressiooniepisoode, mille käigus lükati idapoolsed kivimplokid läänepoolsete peale.

Maavarad


Albaania on pindala poolest võrdlemisi väike maa, kuid maavarade poolest üsna rikas. Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara, mis jaotatakse tekke järgi viide gruppi: magmalised maavarad, hüdrotermaalsed maavarad, moondelised maavarad, jääkmaavarad ja settelised maavarad.
Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on ultraaluseline kivim ofioliitsetes kivimites sisalduv kromiit (Fe, Mg)Cr<sub>2</sub>O<sub>4</sub>. 1980. aastad toodeti Albaanias peaaegu miljon tonni kroomi aastas, mis tegi Albaaniast ühe olulisema kroomitootja maailmas. Kroomi kõrval esineb ultraaluselistes ja aluseline kivim kivimeis ka nikkel, titaani ja plaatina rühma metalle.
Hüdrotermaalse tekkega maakidest on olulisemad sulfiidsed mineraalid. Triiase vulkaanilis-settelise tekkega kivimeis esinevad massiivsed kulda, hõbedat, niklit ja koobaltit sisaldavad püriit, kalkopüriit ja borniit kehad. Oluline hüdrotermaalne maagistumine on seotud ka ofioliitidega. Vase sisaldus on neis üldiselt madalam (0,5...2%) kui Triiase kivimeis (2...10%), kuid see-eest sisaldavad nad ka seleeni, telluuri, hõbedat, pliid, tsinki, kulda ja arseeni.
Hüdrotermaalse tegevusega seotud moondemineraalidest pakuvad majanduslikku huvi eelkõige talk, asbest ja magnesiit.
Jääkmaavaradest on olulisemad rauda ja niklit sisaldavad lateriit, boksiit ning kaoliniit. Lateriidid on tekkinud peamiselt ultraaluseliste ofioliitsete kivimite murenemine. Boksiiti leidub Mesosoikumiaegse tekkega Kruja ja Albaania Alpide vööndeis. Kaoliniit on tekkinud peamiselt gabro ja anortosiit murenemise tulemusena.
Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. Fosforiiti leidub lääts (geoloogia) ja kiht (geoloogia) peamiselt Joonia vööndi Juura- ja Kriidiajastu karbonaatkivimites. Kaevandamistegevuseks on P<sub>2</sub>O<sub>5</sub> sisaldus (3...11%) liiga väike. Pruunsüsi leidub peamiselt Joonia vööndis ning mägedevahelistes orgudes. Joonia vööndi Kriidiajastu lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja maagaasi.

Kliima


Pilt:Tirana kliimadiagramm.png
Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks.
Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks Sarandës on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juulis 24° C ja jaanuaris 9° C.
Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda −26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks Peshkopis on keskmine õhutemperatuur juulis 23° C ja jaanuaris −1° C.
Albaanias sajab palju vihma, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. Keskmine aastane sademete hulk on Põhja-Albaania Alpides üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm. Umbes 40% sademetest langeb talvele. Edela-Albaania kannatab suviti põua all.
Tiranas on keskmine õhutemperatuur augustis 23,8° C ja jaanuaris 6,7° C. Sademeid on oktoobris keskmiselt 157 mm ja juulis 28 mm.

Jõed


Pilt:White Drini 05 01.jpg]]
Jõed on talvel kärestikulised ja ujutavad üle, suvel jäävad neist järele vaid nired. Pikim jõgi on Drin (''Drini i Zi'', ''Sorte Drin''), mis saab alguse Kosovos ning voolab 280 km pikkuselt läbi Põhja-Albaania, suubudes Aadria merre. Suur jõgi on ka Seman Kesk-Albaanias. Lõuna-Albaania suuremad jõed on Shkumbin, Mat ja Vijosë. Drin ja Shkumbin on uuristanud lubjakivisse suuri orge.

Järved


Montenegro piiri ääres osaliselt Albaania territooriumil on Shkodëri järv (albaania keeles ''Liqeni i Shkodrës'', serbia keeles ''Skadarsko jezero''), mille ümbrus on soine. Idapiiri ääres on Ohridi järv ja Prespa järv.

Mullad


Mullad on isegi tasandikel väheviljakad. Põllumajanduslikku maad on ainult 20%.

Taimestik


Suur osa Albaaniast oli kunagi metsane. Sajanditepikkuse raie ja karjatamise tagajärjel on algsest taimkattest vähe järele jäänud. Paljudes kohtades on vaid põõsad ja võsa. Umbes 48% Albaaniast on kaetud metsaga. Põhiliselt on tegu mänd, kuid Põhja-Albaanias ja mägede nõlvadel on ka pisut lehtmetsa (tamm, pöök). Kõige metsasemad piirkonnad on Kesk- ja Põhja-Albaania mägedes. Metsade pindala väheneb, sest puitu kasutatakse massiliselt kütteks. Ebaseaduslik raie on väga levinud. Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Riik püüab metsi taastada. Täiesti taimkatteta kohti on vähe.
Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad, nagu näiteks loorber ja mürt. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusviljad, piisava niisutuse korral viigipuud ja õlipuud. Kõrgemal domineerivad tammemetsad. Seal kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud ning kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid ning veel kõrgemal alpikarjamaad.

Loomastik


Et jahipiirangud puuduvad, on kõikjal peale kaugete metsade metsloomi vähe. Albaanias eluneb hunte, šaakaleid, hirvi ja rebane. Haruldasemad on metssiga, karud ja mägikitsed. On loodud looduskaitsealasid.
Jahikeeluseadused metsloomade kaitseks ei ole jõustunud. Vana tava on kanda relva ja piiramatult tulistada.
Metslinde on palju. Mahe rannikukliima meelitab kohale palju rändlinnud, näiteks pääsukesi, toonekurgi, parte, hani ja pelikane.
Rannikuvetes on sardiine ja meriärne. Mägijõgedes ja -järvedes on forelle.

Looduslikud ohud


Looduslikeks ohtudeks on eelkõige maavärinad.

Keskkonnaohud


Keskkonnaohtudeks on metsade maharaiumine, mulla erosioon ja vee reostumine jäätmete ja reoveed ebapiisava töötluse tõttu.

Riik


Pilt:Skanderbeg Square in Tirana.jpg

Pealinn


Albaania pealinn ja suurim linn on Tirana.

Riigikeel


Albaania riigikeel on albaania keel.

Rahvuspüha


Albaania rahvuspüha on 28. november, iseseisvuspäev (''Dita e Pavarësisë''); vabanemine Türgi võimu alt 1912. Selle kuulutas välja Ismail Qemali, kes asutas ka esimese valitsuse. Iseseisvust tunnustati alates juulist 1913.

Riigikord


1946–1990 oli võim täielikult Albaania Tööpartei käes. Partei tegi kõik otsused sotsiaalsetes, majanduslikes, poliitilistes ja usulistes küsimustes.
Pärast sotsialismi kokkuvarisemist mujal Euroopas tühistati 1976. aasta põhiseadus ning võeti 1991 vastu üleminekupõhiseadus, mis võimaldas mitmeparteisüsteemi ja nägi ette presidentaalse vabariigi. Uue põhiseaduse projekt lükati 1994 referendumil tagasi. Praegu kehtib uus põhiseadus, mis võeti vastu referendumil 28. november 1998 (opositsiooniline Albaania Demokraatlik Partei boikoteeris referendumit).
Kõrgeim seadusandlik organ on ühekojaline 140-liikmeline Rahvakogu (''Kuvendi Popullor''). See valitakse iga 4 aasta tagant. Valimisõigus saadakse 18-aastaselt. Riigipea valib iga 4 aasta tagant parlament. Kõrgeim täitevvõimuorgan oli kuni põhiseadusreformini presidendi nõukogu.

Albaania Vabariigi presidendid


''Täielikku loendit vaata artiklist Albaania riigipeade loend.''
Ramiz Alia (1991–1992)
Kastriot Islami (kt 1992)
Pjetër Arbnori (kt 1992)
Sali Berisha (1992–1997)
Skënder Gjinushi (kt 1997)
Rexhep Meidani (1997–2002)
Alfred Moisiu (2002–2007)
Bamir Topi (2007–)

Albaania peaministrid


''Täielikku loendit vaata artiklist Albaania valitsusjuhtide loend.''
Fatos Nano (1991, 1997–1998, 2002–2005)
Ylli Bufi (1991)
Vilson Ahmeti (1991–1992)
Aleksander Meksi (1992–1997)
Bashkim Fino (1997)
Pandeli Majko (1998–1999, 2002)
Ilir Meta (1999–2002)
Sali Berisha (2005–)

Sümbolid ja tähised

Albaania lipp

Albaania vapp

Hümn


Albaania riigihümn on "''Hymni i Flamurit''".

Üladomeen


Üladomeen on .al

Maakood


Albaania Maakood (telefon) telefonides on 355.

Autode tunnus


Autode tunnus on AL.

Haldusjaotus


Albaania jaguneb 36 ringkonnaks (''rreth'', mitmus ''rrethe'') ja eristaatusega pealinnaks. Ringkonnad on rühmitatud 12 maakonnaks (ametlik ''qark''/''qarku'', aga tihti ''prefekturë''/''prefektura''). Ringkonnad jagunevad 361 vallaks (''komunë'' ja ''bashki'').

Maakonnad


<table border="0" cellpadding="3">
<tr><td>
# Berati maakond
# Dibëri maakond
# Durrësi maakond
# Elbasani maakond
# Fieri maakond
# Gjirokastëri maakond
# Korçë maakond
# Kukësi maakond
# Lezhë maakond
# Shkodëri maakond
# Tiranë maakond
# Vlorë maakond
</td><td>
Pilt:AlbaniaNumberedPrefectures.png
</td></tr>
</table>

Ringkonnad


<table border="0" cellpadding="3">
<tr><td>
# Berati ringkond
# Bulqizë ringkond
# Delvinë ringkond
# Devolli ringkond
# Dibëri ringkond
# Durrësi ringkond
# Elbasani ringkond
# Fieri ringkond
# Gjirokastëri ringkond
# Gramshi ringkond
# Hasi ringkond
# Kavajë ringkond
# Kolonjë ringkond
# Korçë ringkond
# Krujë ringkond
# Kuçovë ringkond
# Kukësi ringkond
# Kurbini ringkond
</td><td>
<ol start=19>
<li>Lezhë ringkond
<li>Librazhdi ringkond
<li>Lushnjë ringkond
<li>Malësi e Madhe ringkond
<li>Mallakastëri ringkond
<li>Mati ringkond
<li>Mirditë ringkond
<li>Peqini ringkond
<li>Përmeti ringkond
<li>Pogradeci ringkond
<li>Pukë ringkond
<li>Sarandë ringkond
<li>Shkodëri ringkond
<li>Skrapari ringkond
<li>Tepelenë ringkond
<li>Tirana ringkond
<li>Tropojë ringkond
<li>Vlorë ringkond
</ol>
</td>
<td>
Pilt:AlbaniaNumberedDistricts.png
</tr>
</table>

Rahvastik

Demograafilised näitajad


Albaania rahvaarv oli 2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel 2 831 741. Varasematel hinnangutel oli rahvaarv 3 582 205 (hinnang, juuli 2003), ÜRO andmetel 3,2 miljonit (2003). Rahvaarv on väheneud emigratsiooni tõttu, põhiliselt Kreekasse ja Itaaliasse. Maailma riikide seas on Albaania rahvaarvult 140. Rahvastiku tihedus on 98,5 inimest ruutkilomeetri kohta (2011). Albaania on Euroopas rahvaarvult 32. ja rahvastiku tiheduselt 18. 2025. aasta rahvaarvuks prognoositakse 3,8 miljonit.
Aastatel 1945–1990 Albaania rahvaarv peaaegu kolmekordistus, kuid väheneva sündimuse ja kasvava väljarände tõttu 1990. aastad rahvaarvu kasv aeglustus. 2000 oli rahvaarv 3 544 841. Albaania rahvastik on väga noor (keskmine vanus 28 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 6,3%. Alla 15-aastaste osakaal on 30%. Sotsialismiajal oli ränne maalt linna seadustega piiratud. Need seadused tühistati 1994, kuid linnastumine algas päris 1990. aastate alguses. Linnarahvastiku osakaal on 53,7% (2011).
Loomulik iive on 2,2% (Euroopa suurim). Naise kohta on 2,1 sündi. Iive on 0,63%. Mehi on 51%, naisi 49%. Keskmine eluiga on 73,5 aastat, naistel 77 ja meestel 70 või 71 aastat. Laste suremus on 4,3%.

Albaania linnad


Albaania linnade loend

Rahvad


Pärast Balkani sõda 1913 jäi uute piiride järgi üle 40% albaanlased Kosovosse. Seetõttu elab praegu rohkem albaanlasi teistes riikides kui Albaanias. Albaania ja Kosovo albaanlased peavad end üheks rahvaks. Albaanlased jagunevad hõimudesse. Türgi valitsuse ajal oli albaanlaste elulaad, riietus, arhitektuur ja kunst türgipärased, eriti moslemitel. Kahekümnenda sajandi lõpus on elulaad muutunud euroopalikumaks. Albaanlaste osakaal on ametlikel andmetel 95%.
Suurim vähemusrahvus on kreeklased, kes elavad suuremalt jaolt Lõuna-Albaanias Kreeka piiri lähedal. Ametlikult loetakse Albaania kreeklased arvuks 59 000, kuid kreeklased ise hindavad oma arvu 300 tuhandele. Kreeklaste osakaal on ametlikel andmetel 3%.
Albaanias on ka palju mustlased (Sinti). Nende täpne arv pole teada, kuid neid arvatakse olevat 10% rahvaarvust. Vähemusrahvus on ka aromaanid. Nende arv on 50 – 100 000. Serblased oli 1994 umbes 1000–3000. On ka bulgaarlased. Albaanias elavad üksikud juudid, kes on segaabielus (vaata Albaania juudid).
Albaanlased kõnelevad albaania keelt. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli albaaniakeelne kooliõpetus Türgi võimude poolt keelatud. Kaks kolmandikku Albaania albaanlastest räägib geegi murret, üks kolmandik toski murret. 1972 loodi ühtne kirjakeel, millel on mõlema murde jooni.
Umbes 2 miljonit albaanlast elab endises Jugoslaavias (90% Kosovo elanikest on albaanlased), 400 000 Makedoonias ja 600 000 Ameerika Ühendriigid.

Religioon


Rooma ajal Albaania kristlus. Türgi valitsuse all (1468–1912) võttis enamik albaanlasi vastu islamiusu.
1930. aastad oli moslemeid 70% (sunniidid ning palju Bektashi moslemeid). Õigeusk kristlasi oli 20%, katoliiklus 10%. Viimaste statistiliste andmete järgi (1942) oli 2/3 elanikkonnast moslemid.
Ka praegu on moslemid, bektashid,katoliiklased ja õigeusklikud. Albaania kuulub 14 kõige vähem religioossema maailma riigi hulka - vaid 39% albaanlastest on usklikud.
Seda kinnitab Gallup Balkan Monitor.
Enver Hoxha keelas 1967 kõik religioonid ja kuulutas Albaania maailma esimeseks ateistlikuks riigiks. Konstitutsiooni järgi oli Albaania "ilmalik riik". Kõik kirikud ja mošeed suleti või muudeti kinodeks, spordihallideks või ladudeks. Välismaa vaimulikud saadeti maalt välja või vangistati, kohalikud vaimulikud arreteeriti, saadeti sunnitööle või saadeti asumisele religioosse tegevuse keeluga. Paljud tapeti, kirikud lammutati või võeti kasutusele muul otstarbel (ühest kirikust sai kontserdisaal, teisest võimla).
Usklik olemine oli kriminaalkuritegu. Söögilaua õnnistamise eest võis saada 7 aastat vabadusekaotust. Ametnik võis tulla ja küsida kuue-kaheksa-aastaste laste käest, kes tunneb ristimärki, ning jaatava vastuse korral vanemad represseeriti.
Aastast 1990 on Albaanias usuvabadus. Sellest ajast saadik on ilmunud palju usulahke.
22. oktoober 1991 nimetati esimene apostellik nuntsius Ivan Dias. Katoliku preester oli järel 33 ja nunni 45, kõik vanad ja haiged. Välismaalt, eriti Itaaliast ja Kosovost, samuti Bosniast ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Saksamaalt, Austriast, Sloveeniast, Maltalt, Indiast ja Filipiinidelt hakkas tulema materiaalset abi ja vaimulikke. Praegu on Albaanias 20 katoliku mungakloostrit ja 70 nunnakloostrit. Katoliku preestreid on 110, nunni umbes 300 ja pühakodasid 150.
25. aprillil 1993 käis paavst Johannes Paulus II pastoraalvisiidil Shkodëris ja Tiranas, mille käigus ta pühitses 4 esimest piiskoppi pärast tagakiusamist kommunistide poolt.

Majandus


Albaania majandus on üks vaesemaid Euroopas. Ta tugineb suurelt jaolt põllumajandusele. Pool majanduslikult aktiivsest elanikkonnast on veel hõivatud põllumajandusest ja üks viiendik (600 000 inimest) arvatakse töötavat välismaal, neist 40 000 prostituudina. Kommunistid olid kaotanud maa eraomanduse. Umbes 80% põllumajanduslikku maad läks kooperatiivide kätte ja ülejäänud maad viljeles otseselt riik.
Riigi suurimad majanduslikud probleemid on kõrge tööpuudus, korruptsioon, mis ulatub kõrgete ametnikeni, ja organiseeritud kuritegevus (sealhulgas inim- ja uimastikaubandus; uimastite transiit Aasiast Euroopasse; naiste vahendamine prostituutideks ja alaealiste vahendamine orjadeks keskusega Vlorës).
Albaania saab finantsabi välismaalt, eriti Kreekast ja Itaaliast.
Albaania ei ekspordi suurt midagi (peamised eksporttooted on kroom ja kroomitooted ning toiduainetetööstuse tooted, kuid impordib palju Kreekast ja Itaaliast. Raha impordiks tuleb finantsabist ja välismaal töötavate põgenike toodavast rahast.
Keskmine aastasissetulek on Maailmapank andmetel 1340 USA dollarit.

Põllumajandus


Albaanlased on traditsiooniliselt olnud karjakasvatajad, kes viisid oma lammas- ja kitsekarjad suveks mägikarjamaadele. Karjakasvatus on ka praegu tähtis, kuid 2/3 põllumajandustoodangust tuleb põlluviljadest. Peamine teravili on nisu, millest ei jää palju maha mais. Tähtsad on ka riis, puuvill, suhkrupeet, kartul, juurvili ja söödavili. Soojad suved võimaldavad kasvatada oliive, viinamarjad, tubakas ja tsitrusvikjad.

Maavarad


Albaanial on suuri maavarade varusid. Naftat jätkub sisetarbimiseks ning jääb pisut üle ka ekspordiks. Torujuhe viib Kuçova naftaväljadelt Vlorë sadamasse. On ka mitu naftatöötlemistehast. Toodetakse maagaasi. Leidub pruunsüsi, mida saab kasutada elekter tootmisel. Enamik toodetavast elektrist tuleb siiski hüdroelektrijaamadest. Metallimaakidest on kõige tähtsam kromiit. Leidub ka vaske ja nikkel.

Eksport ja import


Ekspordi kogumaht on 256 miljonit USA dollarit aastas. Sellest moodustab tekstiil 32,7%, nahk ja nahktooted 19,5% ja maagid 10,4%. Märkimisväärselt eksporditakse kromiiti. Eksporditakse ka vaske, rauamaaki, asfalti, tubakat, puu- ja juurvilju ning veini. Põhilised ekspordimaad on Itaalia (60%), Kreeka (5,7%) ja Saksamaa (5,7%).
Impordi kogumaht on 1,07 miljardit USA dollarit. Sellest moodustavad poolfabrikaadid 29,3%, toiduained 22% ning masinad ja transpordiseadmed 16,3%. Põhilised tarnijad on Itaalia (42,2%), Kreeka (27,5%) ja Türgi (3,3%).
Väliskaubanduse puudujääk on 814 miljonit USA dollarit.

Tööstus


Tööstuse, eriti nafta- ja keemiatööstuse arendamisele pööratakse Albaanias suurt tähelepanu. Elbasanis avati 1976 väike raua- ja terasetehas. On ka väikesi keemiatehaseid. Tiranas ja Beratis on suured tekstiilikombinaadid.

Transport


Esimene raudtee ehitati 1948. See ühendas Tiranat Durrëse ja Elbasaniga. Raudteede kogupikkus on 447 km. Algselt ehitati raudtee rahvusvahelise raudtee jätkuna Montenegrost Han i Hotiti kaudu.
Maanteede kogupikkus on 18 000 km, neist kõvakattega 39%.
1000 elaniku kohta tuleb 44 autot.
Peamised sadamad on Durrës, Vlorë, Shëngjin ja Sarandë. Siselaevaliinide kogupikkus on 43 km.
Tiranas on rahvusvaheline lennujaam. Lennukompaniid on Albanian Airline ja Ada Air.

Side


Telefonivõrk on piiratud. Raadio on laialt levinud. Televisioonisaated algasid 1971.
1000 elaniku kohta on 243 raadiot, 123 televiisorit, 49,7 telefoniühendust, 88,2 mobiiltelefoni ja 7,6 personaalarvutit.

Rahaühik


Albaania rahaühik on Albaania lekk.

Riigieelarve


Riik kulutab riigikaitsele 7%, haridusele 2%, tervishoid 6% eelarvest.

Ajakirjandus


Suurim sõltumatu päevaleht on ''Koha Jonë'', mille tiraaž on 400 000 eksemplari. Teadeteagentuur on Albanian Telegraphic Agency (ATA).
Riikliku Albaania Raadio ja Televisiooniga (RTSh) võistleb 75 eratelevisioonikanalit ja 30 eraraadiojaama (2001. Neid on massiliselt tekkinud alates 1990. aastad. Parteid, usuühingud ja riigiasutused ei tohi omada eratelevisiooni- ja raadiojaamu. Paljud elanikud saavad ilma satelliidita vaadata Itaalia ja Kreeka televisiooni.
Albaaniakeelseid saateid edastavad ultralühilainel või kesklainel BBC, Deutsche Welle, Radio France Internationale, Raadio Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl.
Trükiajakirjandus on sensatsioonijanuline. Parteidel, ametiühingutel ja mitmesugustel ühiskondlikel organisatsioonidel on oma ajalehed.

Haridus


Tiranas on riiklik ülikool. Ülikool on ka Shkodëris.

Sõjavägi


Ajateenistus kestab 12 kuud. Isikkoosseisus on 27 000 meest, sellest 20 000 maavägi, 4500 lennuvägi ja 2500 merejalavägi. Kaitsekulutused moodustavad 1,3% SKP-st.
1. aprillil 2009 sai Albaania NATO täisliikmeks.

Saatkonnad


Ameerika Ühendriikides: 2100 S St NW, Washington, DC 20008<br />
Poolas: Ul. .Altowa 1, 02–386 Warszawa,Poland<br />
Rootsis: Capellavägen 7, S-181 32 Lidingö<br />
Saksamaal: Friedrichstraße 231, D-10969 Berlin<br />
Venemaal: Ulitsa Mõtnaja, dom 3, kvartira 8, Moskva 119049<br />

Ajaloo lühikokkuvõte


''(pikem artikkel: Albaania ajalugu)''
1. aastatuhandel eKr elasid Albaania territooriumil illüürlased. Alates 627 eKr leidub Vana-Kreeka kolooniaid. Alates 167 eKr oli Albaania ''Illyricum''i provintsina Vana-Rooma võimu all.
Asukoha tõttu Aadria mere rannikul on Albaania pikka aega olnud vallutuste sillapeaks.
Albaania kuulus alates 4. sajandi lõpust Ida-Rooma keisririigi (Bütsantsi) alla. Vallutajatena käisid Albaaniast üle läänegoodid, hunnid ja bulgaarid. Albaanlased mainiti esmakordselt 1078. 1085 toimus normannide vallutus. 1282 vallutas ranniku
Anjou krahv Charles. 1345 paiku oli Albaania mitu aastat Serbia ülemvõimu all.
Savra lahinguga 18. september 1385 algas Türgi ülemvõim. Skanderbegi ülestõus türklaste vastu kestis 1443–1468. 1444 moodustati Lezhë liiga. Skanderbeg suri 17. jaanuaril 1468. 1478 liideti Albaania Türgi impeeriumiga. Alates 1501 oli kogu Albaania Türgi võimu all. Paljud albaanlased põgenesid Itaaliasse, teised võtsid vastu islami.
Türgi võim lõikas Albaania rohkem kui 4 sajandiks lääne tsivilisatsioonist ära, kuid 19. sajandi lõpus hakkas Albaania taasavastama oma lähedust läänele.
1788–1822 valitses Ali Paša Tepelena Ipirost, allumata Konstantinoopoli kontrollile. Alates 1830 toimus ''Rilindja'' (rahvuslik ärkamine). 10. juunil 1878 moodustati Prizreni liiga, mis esindas albaanlaste huve Berliini kongressil, mis Balkani poolsaarel piirid ümber korraldas. 1899/1900 moodustati Pejë liiga. 1912 toimus Esimene Balkani sõda Türgi vastu.
28. november 1912 kuulutati Vlorës välja Albaania iseseisvus. 31. juulil 1913 otsustas Londoni konverents teha Albaaniast iseseisva vürstiriigi. Albaania piirid määrati suurriikide poolt kindlaks nii, et umbes kolmandik albaanlasi jäi võõrvõimu alla. 1914 sai Albaania vürstiks prints Wilhelm (Albaania).
Esimene maailmasõda okupeerisid Albaania Austria-Ungari, Itaalia, Serbia, Montenegro, Kreeka ja Prantsusmaa väed.
28. jaanuar-31. jaanuaril toimus Albaania jagamise plaanide vastane Lushnjë kongress. Moodustati valitsus ja Tirana nimetati pealinnaks. Juunis 1920 aeti Itaalia väed Vlorëst välja. 17. detsember võeti Albaania vastu Rahvasteliitu.
Sõdadevaheline aeg algas valitsuste kiire vaheldumise, riigipöörete ja võõrvägede sissemarssimistega. Lõpuks tuli võimule Ahmed Zogu, kes 31. jaanuaril 1925 sai presidendiks. Majanduslikult sattus Albaania tugevasse sõltuvusse Itaaliast. 1. september 1928 sai Zogu albaanlaste kuningaks. 27. aprillil 1938 abiellus ta ungari krahvinna Geraldine Apponyiga. 7. aprill ja 8. aprillil 1939 okupeeris Itaalia Albaania praktiliselt vastupanuta. Zogu ning tema abikaasa ja paaripäevane poeg põgenesid. 12. aprillil 1939 otsustati astuda personaaluniooni Itaaliaga, 16. aprillil sai Itaalia kuningast Vittorio Emmanuele III-st Albaania kuningas.
Pärast okupatsiooni haaras võimu peamiselt kommunistidest koosnev vastupanuliikumine, mida juhtis Enver Hoxha.
Kuni aastani 1990 (5 aastat pärast Hoxha surma) oli Albaania isolatsionism sotsialistlik riik. Praegu on tekkimas mitmeparteiline demokraatlik riik, kuid Albaania kannatab majandusprobleemide, organiseeritud kuritegevuse ning rohkearvuliste Kosovo põgenike all.

Lähiajaloo kokkuvõte


''(pikem artikkel: Albaania lähiajalugu)''
Teine maailmasõda ajal võitlesid Albaania kommunistid ja natsionalistid nii teineteisega kui ka Itaalia ja Saksa okupatsioonivägedega. Jugoslaavia ning liitlasvägede abiga saavutasid kommunistid võidu.
Pärast sõda sai kommunismist järgmiseks 45 aastaks valitsev ideoloogia. Kommunistide juhid Enver Hoxha ja Mehmet Shehu likvideerisid oma rivaalid partei sees ning likvideerisid antikommunistliku opositsiooni. Nad korraldasid majanduse ümber rangelt stalinism põhimõtetel, toetudes algul Jugoslaaviale, seejärel Nõukogude Liit ja lõpuks Hiinale. Neid eesmärke ellu viies allutasid kommunistid Albaania rahva isolatsioonile, propagandale ja julmadele poliitilistele meetmetele. Kui Hiina 1970. aastatel avanes Läänele, pöörasid Albaania juhid Pekingile selja ning viisid ellu range autarkia poliitikat, mis laostas riigi majanduse.
Kui Hoxha 1985 suri, võimule tuli Ramiz Alia ja sotsialistlikud režiimid kogu piirkonnas langesid, toimusid Albaaniaski ulatuslikud muutused. Albaania valitsus hakkas olude parandamiseks sõlmima sidemeid Läänega. Algasid demokraatlikud reformid, mis viisid mitmeparteiliste valimisteni 1991. Vastavalt 1991. aasta ajutisele põhiseadusele kiitsid albaanlased 1998 heaks konstitutsiooni, mis seadis sisse õigusel põhineva demokraatliku valitsemissüsteemi ning tagas põhilised inimõigused. Kuigi Albaania on kiiresti liikunud demokraatia ja õigusriigi suunas, on valimiseeskirjades veel tõsiseid puudusi.

Vaata ka


Albaania Eurovisiooni lauluvõistlusel
Albaania jalgpallikoondis

Viited

Välislingid


http://www.albaniantourism.com/ Rahvusvaheline Turismiorganisatsioon: Albaania turism ja reisimine
http://www.mfa.gov.al/english/ Albaania välisministeeriumi koduleht
http://www.epl.ee/artikkel_239135.html Olukirjeldus, 2003
http://www.postimees.ee:8080/leht/99/09/11e/lugu4.html Olukirjeldus, 1999
http://www.sloleht.ee/index.aspx?d=06.12.03&r=27&id=149978 Turisti pilguga
http://www.vabaeuroopa.org/artiklid/2002/09/euro.20020920120654.asp Referaat
http://www.vabaeuroopa.org/artiklid/2002/09/euro.20020920120654.asp Kreekast küüditatud albaanlased
http://www.hot.ee/qnnep/ Fotod reisilt Albaaniasse
http://www.4dw.net/royalark/Albania/albania.htm Royal Ark
Kategooria:Albaania
Kategooria:Euroopa maad
ace:Albania
kbd:Албаниэ
af:Albanië
ak:Albania
als:Albanien
am:አልባኒያ
ang:Albania
ab:Арнауыҭтәыла
ar:ألبانيا
an:Albania
arc:ܐܠܒܢܝܐ
roa-rup:Arbinishia
frp:Albanie
ast:Albania
gn:Avaña
az:Albaniya
id:Albania
ms:Albania
bn:আলবেনিয়া
zh-min-nan:Shqipëria
jv:Albania
su:Albania
be:Албанія
be-x-old:Альбанія
bcl:Albanya
bi:Albania
bar:Albanien
bo:ཨལ་པ་ཉི་ཡ།
bs:Albanija
br:Albania
bg:Албания
ca:Albània
ceb:Albanya
cv:Албани
cs:Albánie
co:Albania
cy:Albania
da:Albanien
pdc:Albaani
de:Albanien
dv:އަލްބޭނިއާ
nv:Dziłigaii Bikéyah
dsb:Albańska
na:Arbainiya
dz:ཨལ་བཱ་ནི་ཡ།
el:Αλβανία
eml:Albanî
en:Albania
es:Albania
eo:Albanio
ext:Albánia
eu:Albania
ee:Albania
fa:آلبانی
hif:Albania
fo:Albania
fr:Albanie
fy:Albaanje
fur:Albanie
ga:An Albáin
gv:Yn Albaan
gag:Albaniya
gd:Albàinia
gl:Albania - Shqipëria
gu:આલ્બેનિયા
hak:Â-ngì-pâ-nì-â
xal:Арнгудин Орн
ko:알바니아
haw:ʻAlepania
hy:Ալբանիա
hi:अल्बानिया
hsb:Albanska
hr:Albanija
io:Albania
ilo:Albania
bpy:আলবেনিয়া
ia:Albania
ie:Albania
os:Албани
is:Albanía
it:Albania
he:אלבניה
kl:Albania
kn:ಅಲ್ಬೇನಿಯ
pam:Albania
ka:ალბანეთი
csb:Albańskô
kk:Албания
kw:Albani
rw:Alubaniya
ky:Албания
mrj:Албани
sw:Albania
kv:Албания
kg:Albania
ht:Albani
ku:Albanya
lad:אלבאניה
la:Albania
ltg:Albaneja
lv:Albānija
lb:Albanien
lt:Albanija
lij:Albania
li:Albanië
ln:Albania
lmo:Albania
hu:Albánia
mk:Албанија
mg:Albania
ml:അൽബേനിയ
krc:Албания
mt:Albanija
mi:Arapeinia
mr:आल्बेनिया
xmf:ალბანეთი
arz:البانيا
mzn:آلبانی
mwl:Albánia
koi:Штиприя
mdf:Албания
mn:Албани
my:အယ်လ်ဘေးနီးယားနိုင်ငံ
nah:Albania
nl:Albanië
nds-nl:Albanië
ne:अल्बानिया
ja:アルバニア
ce:Албани
frr:Albaanien
pih:Elbanya
no:Albania
nn:Albania
nov:Albania
oc:Albania
mhr:Албаний
or:ଆଲବାନିଆ
uz:Albaniya
pa:ਅਲਬਾਨੀਆ
pnb:البانیا
pap:Albania
ps:البانیا
km:អាល់បានី
pms:Albanìa
nds:Albanien
pl:Albania
pnt:Αλβανία
pt:Albânia
kaa:Albaniya
crh:Arnavutlıq
ro:Albania
rmy:Shkiperiya
rm:Albania
qu:Albanya
ru:Албания
rue:Албанія
sah:Албания
se:Albánia
sa:अल्बेनिया
sc:Albania
sco:Albanie
stq:Albanien
st:Albania
sq:Shqipëria
scn:Albanìa
simple:Albania
ss:I-Alibheniya
sk:Albánsko
sl:Albanija
cu:Алванїꙗ
szl:Albańijo
so:Albania
ckb:ئالبانیا
srn:Albanikondre
sr:Албанија
sh:Albanija
fi:Albania
sv:Albanien
tl:Albanya
ta:அல்பேனியா
roa-tara:Albanie
tt:Албания
te:అల్బేనియా
tet:Albánia
th:ประเทศแอลเบเนีย
vi:Albania
tg:Албания
tpi:Albenia
chr:ᎠᎵᏇᏂᏯ
tr:Arnavutluk
tk:Albaniýa
udm:Албания
uk:Албанія
ur:البانیا
ug:ئالبانىيە
vec:Albania
vep:Albanii
vo:Lalbanän
fiu-vro:Albaania
war:Albanya
wo:Albaani
wuu:阿尔巴尼亚
yi:אלבאניע
yo:Albáníà
zh-yue:阿爾巴尼亞
diq:Arnawutiye
zea:Albanië
bat-smg:Albanėjė
zh:阿尔巴尼亚

Andorra


Pilt:Andorra kaart.gif
Andorra (''Andorra Vürstiriik'') on merepiirita riik riik Lääne-Euroopas Hispaania (Kataloonia autonoomse piirkonna) ja Prantsusmaa (Pyrénées-Orientalesi ja Ariège'i departemang) piiril Püreneede mägedes.
Andorra pindala on 468 km². Ta on kuuest Euroopa kääbusriigid pindalalt suurim.
Rahvaarv on 85 082 (2012. aasta juuli hinnang).
Andorra Vürstiriik rajati 8. september 1278.
Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). Tegemist on düarhiaga.
Andorrat peetakse talisport- ja maksuparadiisiks.

Piir


Piir Prantsusmaaga on 56,6 km pikkune ja piir Hispaaniaga on 63,7 km pikkune.

Nimi


Nime "Andorra" päritolu on teadmata; selle kohta on erinevaid teooriaid.
Ühe teooria järgi on see tuletatud araabia keel sõnast ''ad-darrah'' ('mets'). Kui araablased vallutasid Pürenee poolsaare, olid Püreneede orud väga metsased. Teised araablaste võimu all olevad rahvad võtsid selle nime omaks.
Teine teooria lähtub navarra sõnast ''andurrial'' ('põõsastega kaetud maa').
Andorra Orud (''les Valls d'Andorra'') on Andorra ajalooline nimi.

Loodus


Pilt:Andorra nasa world wind.png Andorrast]]

Pinnamood


Andorra paikneb ühes Püreneede kõrgorg.
Org on tekkinud jääajal, mil liustikud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist moreene.
Andorra on väga mägine. Üle 2000 m kõrgusi mäetippe on 65. Kõrgeim mägi on Coma Pedrosa (2946 m). Madalaim koht on 840 kõrgusel Sant Julià de Lòria lähedal Hispaania piiri ääres.

Kliima


Asendi tõttu valitseb Andorras suhteliselt jahe mäestikukliima.
Jaanuari keskmine temperatuur on −7&nbsp;°C. Suvel ulatub temperatuur +26 kraadini.
Kõrgete kaljumägedega ümbritsetud kõrgorgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved.

Veestik


Umbes Andorra keskpaigas ühinevad Valira del Nord ja Valira d'Orient Valira jõest, mis voolab edasi Hispaaniasse. Tähtsamate jõgede seas on veel Arinsal ja Riu Madríu.

Taimed


Rohkem kui kolmandik Andorrast on metsapiirist kõrgemal. Madalamates osades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega.
Madalamates kohtades on vahemereline mõju: neid iseloomustavad igihaljad tammepuistud ning vahelduv kõnnu- ja karjamaa.
Kõrgemal on tamme- ja piiniametsade vöönd. Varjus kasvavad nulg.
Subalpiinses vööndis 1600–2000 m kõrgusel valitsevad mändide ja harilik kuusk metsad, üksikult kasvavad seal ka kask, harilik pukspuu, kadakas ja kanarbik.
Ülalpool metsapiiri on alpiinsed mägikarjamaad.
Pilt:Isard des pyrenees bigorre 2003.jpg]]

Loomad


Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutt, oravad, paljud linnud, rebane, kärplased, metssiga ja jänesed, kellele peetakse ka jahti.
Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas.
Kõrgemal leidub harilik mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkas, kaeluskotkas, raipekotkas ja habekotkas.

Rahvastik

Rahvaarv


Andorras elas 1. jaanuaril 2006. aastal arvestuslikult 67 313 inimest. Seisuga 31. detsember 2007 oli elanikke 83 137. 2012. aasta seisuga oli rahvaarv 85 082.

Rahvuslik koosseis


36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Seisuga 31.12.2007 oli elanikkonna seas Andorra kodanikke 30 441 (36,6%), Hispaania kodanikke 27 476 (33,0%), Portugali kodanikke 13 519 (16,3%) ja Prantsusmaa kodanikke 5200 (6,3%).

Demograafilised näitajad


Rahvaarvu kasv on 0,274% (2012 hinnang).
Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas..
Imikute suremus on 3,76 surma 1000 sünni kohta, laste suremus 0,7%.

Vanuseline struktuur


Pilt:Andorra population pyramid 2005.png 2005.]]
Rahvastiku keskmine vanus on 36–40 aastat (2004. aassta seisuga 40,34 aastat).
14,8% andorralastest on alla 15 aastased (meessoost 5471, naissoost 4995; 2004. aasta seisuga)
71,5% on 15–64 aastased (meessoost 26 463, naissoost 23 977)
13,7% on 65-aastased või vanemad (meessoost 4780, naissoost 4863)

Välismaalased


Viimase 25 aasta jooksul on välismaalaste arv kahekordistunud. Selleks et saada Andorra kodakondsus, peab olema kas abielus andorralasega või olema Andorras alaliselt elanud vähemalt 20 aastat või omada selleks sünnijärgset õigust.
Seisuga 31. detsember 2007 oli elanikest Andorra kodanikke ainult 36,6% (30 441).

Keeled


Pilt:Ordino01.jpg Ordinos]]
Ametlik keel on katalaani keel. Kasutusel on ka hispaania keel ja prantsuse keel.
Katalaani keelt kõneleb 58%, hispaania keelt 35% ja prantsuse keelt 20% elanikkonnast.

Religioon


Riigiusund on katoliiklus. Umbes 90% andorralasi (umbes 60 000) kuulub katoliku kirikusse. Andorras ei ole kunagi olnud eraldi piiskopkonda, vaid ta on kuulunud Urgelli piiskopkonda. Andorra evangeliseeriti 6. sajandi keskel püha Justi ajal.
Umbes 1% elanikest on Jehoova tunnistajad. On mitmesuguseid protestantism kogudusi ning üks judaism kogudus.

Asustus


Andorra rahvastik koondub suuremalt jaolt vürstiriigi suurimasse orgu, millest voolab läbi Valira (Grand Valira) jõgi ja kus paikneb kaks valda, sealhulgas pealinn Andorra la Vella.
95% rahvastikust elab linnades.

Riik


Riigikord


Vürstiriiki valitsevad kaks kaasvalitsejat, kelleks on – episkopaalse kaasvalitsejana Urgelli piiskop Joan Enric Vives i Sicília ja Prantsuse kaasvalitsejana president François Hollande. Valitsusjuht ehk peaminister valitakse Orgude Peanõukogu poolt ning kinnitatakse kaasvalitseja poolt. Praegune peaminister on Albert Pintat Santolària. Peaminister nimetab ametisse valitsuse.

Haldusjaotus


<table>
<tr><td>
Andorra jaguneb 7 vallaks (''parròquia''):
Andorra la Vella
Canillo vald
Encampi vald
Escaldes-Engordany vald
La Massana vald
Ordino vald
Sant Julià de Lòria vald
</td>
<td>
Pilt:Andora.png</td></table>

Majandus


Makromajandus
Varem oli põhiliseks tegevusalaks lamba- ja tubakakasvatus, tänapäeval aga kaubandus ja turism.
Aastatel 1997–2004 oli keskmine majanduskasv 4,5%. SKT oli 2005. aastal 2 miljardit eurot. Standard & Poors’i poolt antud riigireiting on 2A. Riigi majanduse peamised mootorid on kaubandus, turism ja finantssektor, mis ühtlasi on ka suurimad tööandjad (52, 63%). Inflatsiooni oli 2005. aastal 3,1%. Keskmine kuupalk oli 2006. aasta alguses 1630 € ja miinimumpalk 839 €.
Turismisektor hakkas arenema 1960. aastatel. Teenustesektor asendas kiiresti põllumajanduse, kus praegu on hõivatud vaid 0,32% elanikkonnast. Kõige rohkem on tööealisest elanikkonnast hõivatud kaubanduses (26,9%), ehituses (15,9%) ja hotellinduses (13,3%).
Väliskaubandus
Andorra väliskaubanduses domineerib import. 2004. aastal moodustas import 1412 miljonit eurot ja eksport 98 miljonit eurot. Peamiseks kaubanduspartneriks on Euroopa Liit – 2005. a. moodustas 88% impordist Euroopa Liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport läks Euroopa Liitu. Peamised importkaubad on masinad ja seadmed (20,9% koguimpordist), valmistoidukaubad (12,1%), transpordivahendid (11,3%), keemiatooted (10,1%) ning puit ja puidutooted (8,6%).
Ärikeskkond
Ärikeskkonna iseloomustus
Andorra ärikeskkonda iseloomustab:
kiire majanduskasv;
noor ja kvalifitseeritud tööjõud;
lihtne juurdepääs administratsioonile;
väga hea telekommunikatsioonivõrk;
kahe suure rahvusvahelise lennujaama – Toulouse’i ja Barcelona – lähedus. 2008 aastast loodetakse sisse seada ka regulaarne kopteriühendus Barcelona lennujaamaga (ca poole tunnine reis), edaspidi ka Toulous’iga. Lisaks uuritakse koostöös Hispaaniaga uue rahvusvahelise lennujaama ehitamist Andorra piiri lähedale;
tööandjasõbralik sotsiaalkindlustussüsteem, sotsiaalmaksu suurus on 18% töötaja palgast, millest 13% maksab tööandja ja 5% töötaja;
Andorra keskmine maksukoormus on vaid pool Euroopa keskmisest.
Maksud
Andorras puudub nii üksikisiku kui ka ettevõtte tulumaks, mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks on siiski kavas kehtestada mõõdukas ettevõttemaks. Ka käibemaks on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest. Kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt, majandustegevuselt ja rendilt.
2006. aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu, mille keskmiseks tasemeks on 4%:
maks ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate poolt Andorras osutatud või Andorrast ostetud teenustele ;
kaudne maks kaupade tootmisele ja töötlemisele Andorras;
kaubandustegevuse kaudne maksustamine – sellega maksustatakse kaupade ja toodete müüki Andorra territooriumil.
Lühidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania käibemaksusüsteemi põhimõtete suunas, jääb aga oma proportsioonidelt neist madalamaks.
Avaliku sektori poolt osutatud teenused on maksuvabad (meditsiin, sotsiaalteenused, sotsiaalkindlustus, haridus, sport).
Ettevõtlusreform
Valitsuse algatatud reformide I faasina võttis valituses 14. juunil 2006. a. vastu kolm seadust, mis peaksid jõustuma 2006. aasta lõpus:
Ettevõtlusseadus – kaasajastab ettevõtete juhtimist, mille läbi suureneb õiguskindlus. Seadus loob eelduse ettevõtte asutamise protsessi kiirenemiseks. Samuti muutub kontroll ettevõtete üle läbipaistvamaks, modernsemaks ning ettevõtte juhtimise põhimõtted harmoniseeritakse EL-ga.
Välisinvesteeringute seadus – avab Andorra ettevõtluse väliskapitalile. Ettevõtted, va põllumajandus, võivad uue seaduse kohaselt olla 100% väliskapitalil põhinevad (kehtiva seaduse järgi on lubatud maksimaalselt 33% osalus). Kaubanduses, ehituses, hotellinduses ja kinnisvarasektoris avatakse ettevõtted väliskapitalile 49,9% ulatuses (kehtiva seaduse järgi lubatud osalus on samuti 33%), ning järkjärguliselt toimub edasine liberaliseerimine.
Raamatupidamise seadus – kohustab kõiki ettevõtteid pidama arvestust Euroopa ja rahvusvaheliste standardite järgi.
2007. aastal on kavas võtta vastu ettevõttemaksu seadus ja auditeerimisseadus. Lisaks plaanib valitsus uut patendiseadust, et tagada intellektuaalomandi parem kaitse.
Ettevõtluse Uuendamise Büroo
Ettevõtluse Uuendamise Büroo (OIE – Oficina per a la Innovació Empresarial) loodi 2006. aastal eesmärgiga toetada ettevõtete loomist Andorras. Samuti aitab OIE välisfirmasid kohaneda ja toime tulla Andorra ettevõtluskliimas, st. abistatakse ettevõtte asutamisel ja arendamisel. Sel eesmärgil on loodud nõunike/konsultantide (advokaatide, juristide, ökonomistide ja maksuekspertide jne) võrgustik. OIE ülesanneteks on mh. ettevõtluse mitmekesistamine, ettevõtete toetamine rahvusvahelistumisel, nende konkurentsivõime parandamisel innovatsiooni ja teadusuuringute rakendamise kaudu, uute finantseerimisallikate leidmisel ja uute strateegiate arendamisel.
Osutatakse järgmisi teenuseid:
dokumentide ettevalmistamine, koostamine;
koolitus (erinevad seminarid);
projektijuhtimine – aidatakse arendada projekte Andorras;
majandus- ja rahandusjärelvalve;
info haldustoimingute kohta.

Energeetika


Osa Andorra energiavajadusest katab hüdroelektrijaam Valira jõel.

Ajalugu


Andorra vürstiriik loodi 1278. aastal ja tema põhiseadus kiideti heaks 1993. aasta referendumil.

Viited

Vaata ka


Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel
Andorra jalgpallikoondis
Andorra linnade loend
Andorra riigipeade loend

Välislingid


http://www.andorra.ad/en-US/Pages/default.aspx Andorra Turismibüroo (''inglise keeles'')
http://www.esglesiacatolica.ad/ Katoliku kirik Andorras
Kategooria:Andorra
Kategooria:Euroopa maad
ace:Andorra
kbd:Андоррэ
af:Andorra
als:Andorra
am:አንዶራ
ang:Andorra
ar:أندورا
an:Andorra
arc:ܐܢܕܘܪܐ
roa-rup:Andorra
frp:Andorra
ast:Andorra
gn:Andorra
az:Andorra
id:Andorra
ms:Andorra
bn:অ্যান্ডোরা
zh-min-nan:Andorra
jv:Andorra
su:Andorra
be:Андора
be-x-old:Андора
bcl:Andora
bi:Andorra
bar:Andorra
bo:ཨན་ཌོར་ར།
bs:Andora
br:Andorra
bg:Андора
ca:Andorra
ceb:Andorra
cv:Андорра
cs:Andorra
co:Andorra
cy:Andorra
da:Andorra
pdc:Andorra
de:Andorra
dv:އެންޑޯރާ
nv:Andówa
dsb:Andorra
na:Andorra
dz:ཨེན་ཌོ་ར
el:Ανδόρρα
eml:Andòra (Principä)
en:Andorra
es:Andorra
eo:Andoro
ext:Andorra
eu:Andorra
ee:Andorra
fa:آندورا
hif:Andorra
fo:Andorra
fr:Andorre
fy:Andorra
ff:Anndoora
fur:Andore
ga:Andóra
gv:Andorra
gag:Andorra
gd:Andorra
gl:Andorra
got:𐌰𐌽𐌳𐌰𐌿𐍂𐌰
xal:Андормудин Нутг
ko:안도라
haw:ʻAnakola
hy:Անդորա
hi:अण्डोरा
hsb:Andorra
hr:Andora
io:Andora
ilo:Andorra
bpy:এন্ডোরা
ia:Andorra
ie:Andorra
os:Андоррæ
is:Andorra
it:Andorra
he:אנדורה
kl:Andorra
kn:ಅಂಡೋರ
pam:Andorra
ka:ანდორა
csb:Andorra
kk:Андорра
kw:Andorra
rw:Andora
mrj:Андорра
sw:Andorra
kv:Андорра
kg:Andora
ht:Andora
ku:Andorra
lad:Andorra
lez:Андорра
la:Andorra
ltg:Andora
lv:Andora
lb:Andorra
lt:Andora
lij:Andòrra
li:Andorra
ln:Andora
jbo:andoras
lmo:Principaa d'Andora
hu:Andorra
mk:Андора
ml:അൻഡോറ
krc:Андорра
mt:Andorra
mi:Andorra
mr:अँडोरा
xmf:ანდორა
arz:اندورا
mzn:آندورا
cdo:Ăng-dô̤-ī
mwl:Andorra
koi:Андорра
mdf:Андора
mn:Андорра
my:အင်ဒိုရာနိုင်ငံ
nah:Andorra
nl:Andorra
nds-nl:Andorra
ne:एण्डोरा
ja:アンドラ
nap:Andorra
ce:Андорра
frr:Andora
pih:Endora
no:Andorra
nn:Andorra
nov:Andora
oc:Andòrra
mhr:Андорра
or:ଆଣ୍ଡୋରା
uz:Andorra
pnb:اندورہ
pap:Andorra
ps:اندورا
km:អង់ដូរ៉ា
pms:Andorra
nds:Andorra
pl:Andora
pnt:Ανδόρρα
pt:Andorra
kaa:Andorra
crh:Andorra
ro:Andorra
rmy:Andorra
rm:Andorra
qu:Andurra
ru:Андорра
rue:Андора
sah:Андорра
se:Andorra
sa:अण्डोरा
sc:Andorra
sco:Andorrae
stq:Andorra
sq:Andorra
scn:Andorra
si:ඇන්ඩෝරා
simple:Andorra
ss:IYandola
sk:Andorra
sl:Andora
cu:Андора
szl:Andora
so:Andorra
ckb:ئەندۆرا
srn:Andorrakondre
sr:Андора
sh:Andora
fi:Andorra
sv:Andorra
tl:Andorra
ta:அண்டோரா
roa-tara:Andorre
tt:Андорра
te:అండొర్రా
tet:Andorra
th:ประเทศอันดอร์รา
vi:Andorra
tg:Андорра
tpi:Andora
chr:ᎠᏂᏙᎳ
tr:Andorra
tk:Andorra
tw:Andorra
udm:Андорра
uk:Андорра
ur:انڈورا
ug:ئاندوررا
vec:Andora
vep:Andorr
vo:Landorän
fiu-vro:Andorra
war:Andorra
wo:Andoor
wuu:安道尔
yi:אנדארע
yo:Àndórà
zh-yue:安道爾
diq:Andorra
zea:Andorra
bat-smg:Anduora
zh:安道尔

Angola


Angola (eesti keeles varem Angoola) on riik Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. Ta piirneb Namiibiaga lõunas, Kongo Demokraatlik Vabariik põhjas ja kirdes, Sambiaga idas. Angola eksklaav Cabinda piirneb Kongo Vabariik põhjas ja Kongo Demokraatlik Vabariik lõunas.

Geograafia


Suuremad jõed on Kongo jõgi, Kasai jõgi, Zambezi, Okavango ja Cunene jõgi.
Kõrgeim tipp on Bié platool asuv Môco.

Majandus


Pika Angola kodusõda ajal (1974-2002 august) oli Angola majandus madalseisus ning praktiliselt mingit kasvu ei toimunud. Sõjas sai rängalt kannatada ka infrastruktuur. Pärast kodusõda on majandus aga kiiresti kasvanud. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta, mis aastal 2005 oli 2800 dollarit, on madal, kuid siiski kõrgem kui enamikul Aafrika riikidel.
2004. aastal sai Angola 2 miljardit dollarit laenu Hiinast, millega parandati sõja ajal hävinud infrastruktuure.
Angolas on peale kodusõja lõppu tõusnud naftatootmine. Kui 2005. aasta lõpus toodeti 1,4 miljonit barrelit naftat päevas, siis 2007. aasta algul juba 2 miljonit barrelit päevas. Naftatootmist kontrollib firma nimega "Sonangol Group", mis kuulub Angola valitsusele. 2006. aasta detsembris sai Angola OPEC-i täisliikmeks. 2005. aastal kasvas Angola majandus 18% ning 2006 aastal 26%. Samas suurusjärgus kasvu oodatakse ka 2007. aastal. Nende näitajatega on Angola üks kiireimini kasvavaid majandusi maailmas.
Riigil on märkimisväärsed teemant- ja uraanimaagivarud.

Rahvastik


Angolas toimus viimane rahvaloendus 1970. aastal. Siis saadi rahvaarvuks 5 646 166. Kodusõja tõttu ei olnud võimalik hiljem rahvaloendusi korraldada ja seetõttu lahknevad hinnangud Angola rahvaarvule suurel määral. Eri hinnanguil on see 12 263 596 (CIA Factbook, juuli 2007); 16 329 000 (Rahvusvaheline valuutafond 2007); 13 313 553 (World Gazetteer, 2007), 16 853 679 (2008, http://www.world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gpro&lng=en&dat=32&geo=-19&srt=npan&col=aohdq ); 16 300 000 (http://www.prb.org/ Population Reference Bureau, 2007). Kavas on korraldada rahvaloendus 2013. aastal.
Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed.

Haldusjaotus


Image:Angola Provinces numbered 300px.png
Angola jaguneb kaheksateistkümneks provintsiks, mis omakorda jaotatakse 158 vallaks. Provintsid on:
<table><td><ol>
<li> Bengo provints
<li> Benguela provints
<li> Bié provints
<li> Cabinda provints
<li> Cuando Cubango
<li> Cuanza Norte
<li> Cuanza Sul
<li> Cunene provints
<li> Huambo provints
</ol></td><td><ol start=10>
<li> Huila provints
<li> Luanda provints
<li> Lunda Norte
<li> Lunda Sul
<li> Malanje provints
<li> Moxico provints
<li> Namibe provints
<li> Uige provints
<li> Zaire provints
</ol></td></table>

Ajalugu


Angola esimesteks asukateks olid khoisanid hõimud, kelle Bantu keeled rääkivad hõimud kõrbealadele tõrjusid. 1483 hakkasid portugallased Angola rannikule rajama tugiposte. 19. sajandil algas Angola ala süstemaatiline allutamine Portugali võimule, mis jõudis lõpule 1920. aastateks. 1975. aastani oli Angola Portugali asumaa. 1950. aastatel alanud vabastusliikumine muutus 1961. aastal relvastatud vastupanuks. 1974. aastal algasid relvastatud kokkupõrked FNLA, UNITA ja MPLA vahel. Kaht esimest toetasid Ameerika Ühendriigid ja LAV, marksistlikku MPLAd toetasid Kuuba ja Nõukogude Liit. 1975 kuulutas MPLA Cabinda eksklaavis välja iseseisvuse. 1994 sõlmiti vaherahu. Kodusõda lõppes 2002. aastal pärast UNITA juhi Jonas Savimbi surma lahingutes. UNITA muudeti parteiks.

Viited

Vaata ka


Angola riigipeade loend
Kategooria:Angola
Kategooria:Aafrika maad
Kategooria:Portugali endised kolooniad
af:Angola
als:Angola
am:አንጎላ
ang:Angola
ar:أنجولا
an:Angola
roa-rup:Angola
frp:Angola
ast:Angola
gn:Angola
az:Anqola
bjn:Angola
id:Angola
ms:Angola
bm:Angola
bn:অ্যাঙ্গোলা
zh-min-nan:Angola
jv:Angola
su:Angola
be:Ангола
be-x-old:Ангола
bcl:Angola
bo:ཨང་གོ་ལ།
bs:Angola
br:Angola
bg:Ангола
ca:Angola
ceb:Angola
cv:Ангола
cs:Angola
sn:Angola
tum:Angola
co:Angola
cy:Angola
da:Angola
pdc:Angola
de:Angola
dv:އެންގޯލާ
nv:Angóola
dsb:Angola
na:Angora
el:Ανγκόλα
en:Angola
es:Angola
eo:Angolo
ext:Angola
eu:Angola
ee:Angola
fa:آنگولا
hif:Angola
fo:Angola
fr:Angola
fy:Angoala
ga:Angóla
gv:Angoley
gag:Angola
gd:Angola
gl:Angola
ki:Angola
hak:Ôn-kô-lâ
xal:Анһлмудин Орн
ko:앙골라
ha:Angola
hy:Անգոլա
hi:अंगोला
hsb:Angola
hr:Angola
io:Angola
ig:Angola
ilo:Angola
bpy:এঙ্গোলা
ia:Angola
ie:Angola
os:Анголæ
zu:I-Angola
is:Angóla
it:Angola
he:אנגולה
kn:ಅಂಗೋಲ
pam:Angola
ka:ანგოლა
kk:Ангола
kw:Angola
rw:Angola
mrj:Ангола
sw:Angola
kg:Ngola
ht:Angola
ku:Angola
la:Angolia
ltg:Angola
lv:Angola
lb:Angola
lt:Angola
lij:Angòla
li:Angola
ln:Angola
jbo:angol
lmo:Angola
hu:Angola
mk:Ангола
mg:Angola
ml:അംഗോള
mt:Angola
mi:Anakora
mr:अँगोला
arz:انجولا
mzn:آنگولا
mwl:Angola
mn:Ангол
my:အင်ဂိုလာနိုင်ငံ
nah:Angola
nl:Angola
nds-nl:Angola
ne:अंगोला
new:एङ्गोला
ja:アンゴラ
ce:Ангола
pih:Angola
no:Angola
nn:Angola
nov:Angola
oc:Angòla
or:ଆଙ୍ଗୋଲା
uz:Angola
pa:ਅੰਗੋਲਾ
pnb:انگولا
pap:Angola
ps:آنګولا
pms:Angòla
nds:Angola
pl:Angola
pt:Angola
kaa:Angola
crh:Angola
ksh:Angola
ro:Angola
rm:Angola
qu:Angula
ru:Ангола
rue:Анґола
sah:Ангола
se:Angola
sa:अङ्गोला
sg:Angoläa
sc:Angola
sco:Angolae
stq:Angola
st:Angola
nso:Angola
sq:Angola
scn:Angola
simple:Angola
ss:I-Angola
sk:Angola
sl:Angola
szl:Angola
so:Angola
ckb:ئەنگۆلا
sr:Ангола
sh:Angola
fi:Angola
sv:Angola
tl:Anggola
ta:அங்கோலா
tt:Ангола
te:అంగోలా
tet:Angola
th:ประเทศแองโกลา
vi:Angola
ti:ኣንጎላ
tg:Ангола
tr:Angola
udm:Ангола
uk:Ангола
ur:انگولا
ug:ئانگولا
vec:Angoła
vep:Angol
vo:Langolän
fiu-vro:Angola
zh-classical:安哥拉
war:Angola
wo:Angolaa
wuu:安哥拉
ts:Angola
yi:אנגאלא
yo:Àngólà
zh-yue:安哥拉
diq:Angola
zea:Anhola
bat-smg:Anguola
zh:安哥拉

Anguilla


Anguilla on Suurbritannia meretagused alad, millel on omavalitsus. Ta hõlmab Anguilla saare, Sombrero ning hulga teisi saarekesi, mis moodustavad kõige põhjapoolsema osa Väikesed Antillid Tuulepealsed saared (Lõuna-Ameerika) Kariibi meri ja Atlandi ookeani vahel.
Anguilla kuulub ajavööndisse maailmaaeg maailmaaeg –4.
Anguilla on Suurbritannia meretagune ala. Riigipeaks on Suurbritannia monarh (praegu Elizabeth II), keda esindab saarel kuberner.
Valitsusjuht on kohapeal valitav ''Chief Minister''.
Ametlik keel on inglise keel.

Sümbolid ja tähised

Deviis


Anguilla deviis on ''Each Endeavouring, All Achieving''.

Üladomeen


Üladomeen on .ai

Majandus

Raha


Rahaühik on Ida-Kariibi dollar (XCD).
Kategooria:Anguilla
Category:Kariibi mere saared
Category:Lääne-India
af:Anguilla (eiland)
als:Anguilla
ang:Anguilla
ar:أنجويلا
an:Anguila
az:Angilya
id:Anguilla
ms:Anguilla
zh-min-nan:Anguilla
jv:Anguilla
su:Anguilla
be:Ангілья
be-x-old:Ангілья
bs:Angvila
br:Anguilla
bg:Ангуила
ca:Anguilla
cs:Anguilla
cy:Anguilla
da:Anguilla (land)
de:Anguilla
dv:އަންގީލާ
dsb:Anguilla
el:Ανγκουίλα
en:Anguilla
es:Anguila (dependencia)
eo:Angvilo
eu:Angila
fa:آنگویلا
fr:Anguilla
gl:Anguila - Anguilla
ko:앵귈라
hy:Անգիլիա
hi:अंगुइला
hr:Angvila
io:Anguila
ilo:Anguilla
is:Angvilla
it:Anguilla (isola)
he:אנגווילה
ka:ანგილია
kk:Ангилья
kw:Angwilla
rw:Angwiya
sw:Anguilla
lv:Angilja
lb:Anguilla
lt:Angilija
lij:Anguilla
li:Anguilla
lmo:Anguilla
hu:Anguilla
mk:Ангилја
mr:अँग्विला
nl:Anguilla (eiland)
ja:アンギラ
frr:Anguilla
no:Anguilla
nn:Anguilla
nrm:Anguilla
nov:Angila
oc:Anguilla
pnb:اینگویلا
pms:Anguilla
nds:Anguilla (Eiland)
pl:Anguilla
pt:Anguilla
ro:Anguilla
ru:Ангилья
rue:Анґуіла
sq:Anguilla
simple:Anguilla
sk:Anguilla
sl:Angvila
ckb:ئەنگویلا
sr:Ангвила
sh:Angvila
fi:Anguilla
sv:Anguilla
tl:Anguilla
ta:அங்கியுலா
th:แองกวิลลา
ur:اینگویلا
vi:Anguilla
tr:Anguilla
uk:Ангілья
ug:ئانگۋىللا
war:Anguilla
wo:Angila
yo:Àngúíllà
zh-yue:安圭拉
zh:安圭拉

Argentina


Argentina (ka ''Argentiina'') on hispaania keel riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga.

Loodus

Pindala


Argentina pindala on 2 766 890 km&sup2;, sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal.
Argentina pretendeerib lisaks veel ligi 1 000 000 km&sup2; alale Antarktisel ja Falklandi saared.

Riik

Riigikord


Argentina iseseisvus Hispaania alt 9. juulil 1816.

Moto


Argentina moto on ''En Unión y Libertad'' – 'liidus ja vabaduses'.

Nimi


Argentina nimi tuleneb ladina keel sõnast ''argentum'' ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimine.
Lõuna-Ameerika iseseisvussõjad ajal kandis riik erinevaid nimesid, peamiselt küll Río de la Plata Ühendprovintsid (''Provincias Unidas del Río de la Plata'') ja Lõuna-Ameerika Ühendprovintsid (''Provincias Unidas en Sudamérica'' või ''Provincias Unidas de Sud América''), mida kasutati tänapäeva mõistes Argentina ja Uruguay (tollal üks provintsidest) liidu tähistamiseks. Seda nimetust kasutati Mairevolutsioonist umbes aastani 1836. 1826. aasta konstitutsiooniga tuli küll kuueks kuuks kasutusele ka nimi Argentina Vabariik (''República Argentina''). 1832. aastal sai riigi nimeks Argentina Konföderatsioon (''Confederación Argentina'', kasutati küll ka veel nimesid ''República de la Confederación Argentina'', ''Federación Argentina'' ja ''Nación Argentina''). 1860. aastast on riigi nimeks ametlikult Argentina Vabariik.

Haldusjaotus


Pilt:Provincias_de_Argentina.png
Pilt:ViñedoCafayate.jpg.]]
Argentina on jaotatud 23 provintsiks (''provincias''; ainsuses: ''provincia''), ja 1 autonoomne linn*:

Majandus


Kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest.
Argentina on maailma suurim sojauba. Kasutatakse valdavalt Geenmuundatud organism. Saadus müüakse USA firmadele.
Argentina on maailma 5. veinitootja. Tänapäevane veinitööstus sai seal alguse 19. sajandi teisel poolel.

Ajalugu

Esiajalugu


Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. Loode-Argentinas elanud Diaguitá-indiaanlased olid laienevale inkade riik vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid ''Tapes'', ''Chanás'', ''Charrúas'', ''Querandí'', araukaanid ja patagoonlased. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus.

Koloniaalaeg


Eurooplased saabusid Argentiina piirkonda 1502 Amerigo Vespucci reisiga. Esimesena maabus Argentina alal veebruaris 1516 Hispaania meresõitja Juan Díaz de Solís, kes oli otsimas Lääne-mereteed, pärast Lõuna-Ameerika ranniku läbisõitmist. Ta leidis La Plata laht ja sõitis sinna sisse.
1520/1521 avastas Fernão de Magalhães Magalhãesi väina.
1526 võttis Sebastiano Caboto väärismetallid otsides ette teise ekspeditsioon mööda de Solise avastatud teed ning jõudis toitu otsides La Plata lahe kaudu Uruguay jõgi ja Paraná jõgi praeguse Rosario kohale. Ta rajas Sancti Spiritu fort, millest sai esimene koloonia piirkonnas ning jõudsid praeguse Paraguayni. Caboto jäi sellele territooriumile neljaks aastaks ning sai pärismaalastelt suurel hulgal hõbedat (hispaania keeles ''la plata''), mis andis piirkonnale nime.
Tegelik koloniseerimine algas veebruaris 1536, mil saabus esimene Hispaania sõjaväeline kuberner piirkonnas Pedro de Mendoza, kes samal aastal rajas Santa María del Buen Aire sadama, millest hiljem sai Buenos Aires. 1541 tegid sõjakad indiaanlased selle maatasa.
Hispaanlased, kes olid end juba sisse seadnud Paraguays ja Peruus, hakkasid asustama Paraná ja Paraguay jõgi vahelist piirkonda. Samal ajal hakkas levima karjakasvatus, mis pani aluse stabiilsele põllumajandusele.
1537 rajasid hispaanlased Asuncióni linna (praegune Paraguay pealinn), millest sai baas edasiseks ekspansiooniks La Plata piirkonnas.
Koloniseerimine lähtus ka Boliiviast (Ülem-Peruu) ja Tšiilist. Rajati Mendoza (1560, Tucumán (1565), Córdoba (Argentina), Santa Fé (1775) ja Salta (1585).
Juan de Garay rajas alalise Hispaania koloonia Buenos Airese ümbrusse 1580, kuigi algsed asukad olid tulnud maitsi Peruust. Sellega rajati Buenos Aires uuesti.
1613 asutati Córdoba ülikool (Argentina).
Kui Hispaania oli umbes 1540 oma mõjuvõimu Ameerikas kindlustanud, haldas ta endale kuuluvat Ladina-Ameerikat kahe asekuningriik kaudu. Need olid Uus-Hispaania asekuningriik, mis hõlmas USA alasid, Kesk-Ameerika ja Lääne-India, ning Peruu asekuningriik, mis hõlmas Lõuna-Ameerika, välja arvatud Portugali mõjusfäär.
Peruu asekuningriigist eraldusid 1717 Uus-Grenada asekuningriik Lõuna-Ameerika põhjaosas ja 1776 Río de la Plata asekuningriik Lõuna-Ameerika lõunaosas. Río de la Plata asekuningriigi eraldumise tingis piirkonna kasvav majanduslik osatähtsus ning vajadus sõjaliseks kaitseks Portugalile kuuluva Brasiilia vastu. Asekuningriik hõlmas peale Argentina veel praeguse Boliivia (Ülem-Peruu), Paraguay ja Uruguay (Banda Oriental) alad. Asekuningriigi pealinnaks sai majanduslikult ja sadamana aktiivne Buenos Aires, millest sai õitsev sadamalinn. Linn oli saanud õitsvaks salakaubanduse keskuseks ning 18. sajandi keskpaigaks oli selle rahvaarv ulatunud 20 000-ni. Esimene asekuningas oli Pedro de Cevallos.
1726 asutati praegune Uruguay pealinn Montevideo, mis pidi Uruguayd (Banda Oriental) portugallased eest kaitsma.
1778 toimus Buenos Airese piirkonnas esimene rahvaloendus. 1801 hakkas Buenos Aireses ilmuma esimene ajaleht El Telégrafo Mercantil.
Alates 17. sajandist sai juhtivaks majandusharuks karjakasvatus. Arenesid välja hiiglaslikud mõisad (''estancia''d). Tihedamalt asustatud, viinamarjakasvatuse, tekstiilitootmise ja muulakasvatusega tegelevates sisemaaprovintsides indiaanlased pärisorjus (''encomienda''). Alates 18. sajandi algusest hakati sisse tooma suuremal hulgal neegerorjad.
1778 kehtestati vabakaubandus Hispaaniaga.

Vabadusvõitlus


Majanduse pideva tõusuga (nahad ja soolaliha eksport kasv) kasvas kreoolidest suurmaaomanike ja kaupmeeste vastupanu koloniaalrežiimile. Suur Prantsuse revolutsioon ja Ameerika Ühendriigid Iseseisvussõda tõid liberaalsed ideed ka Ladina-Ameerikasse. Tekkis kolonialismivastane opositsioon (prantslaste vandenõu Buenos Aireses 1795).
Pärast Hispaania-Prantsusmaa sõjalaevastiku purustamist Trafalgari lahingus 1805 püüdsid britid 1806 hõivata La Plata lahte, ent kreoolidest, mulatid ja neegrid moodustatud maakaitsevägi Santiago de Liniersi ja Juan Martín de Pueyrredóni juhtimisel kaitsesid 1807. aastaks edukalt Buenos Airest, mida rünnati juunis 1806. Võit Briti ekspeditsioonikorpuse üle tõstis kreoolide eneseteadvust ja nende püüdu nõrgendada Hispaania ülemvõimu.
Pärast Napoleon I kallaletungi Hispaaniale 1808 tekkis avalik iseseisvusliikumine.
25. mail 1810 kukutasid Buenos Airese elanikud asevalitseja (mairevolutsioon) ning võim läks üle huntale. Hispaanlaste vasturünnak nurjus Suipacha lahingus 7. november 1810. Sissetungivate rojalistide üle saavutati hiilgavaid võite, eriti 1812 ja 1813. Aastal 1813 jaotati asekuningriigi alt vabanenud piirkonnad 14 provintsiks. Pärast aastatepikkust võitlust saavutati lõplik võit Hispaania vägede üle Manuel Belgrano ja "Lõuna vabastaja" José de San Martíni juhtimisel. Argentiinlased austavad oma riikliku sõltumatuse kangelasena kindral José de San Martíni, kes tegi sõjakäike Argentinas, Tšiilis ja Peruus. Tema ja Simón de Bolívari võidud 1814–1817 muutsid olukorda. Belgrano ja San Martín esindasid mõõdukaid liberaale, kuid vabadusvõitluse revolutsioonilis-demokraatliku tiiba juhtis Mariano Moreno.
9. juulil 1816 kuulutati Tucamáni kongressil ametlikult välja Lõuna-Ameerika Ühendprovintside (hiljem La Plata Ühendprovintsid) sõltumatus Hispaaniast. Selle deklaratsiooni mõju jäi kohalikuks. Paljud asekuningriigi piirkonnad otsisid oma teid. 1811 eraldus Paraguay.
1817 ületas San Martíni armee Andid (''Paso de los Andes'') ning aitas otsustavalt kaasa Tšiili ja Peruu vabanemisele.

Iseseisvuse algusajad


Järgnesid tormilised sisepoliitiliste konfliktide (föderalistide ja unitaarriigi pooldajate vahel, konservatiivide ja liberaalide vahel) aastad, mille käigus eraldusid 1825 Boliivia ja 1828 Uruguay.
Buenos Airese elanikud (''porteño''d, unitaarlased) soovisid põhiliselt kodanluse huvides unitaarriiki. Sisemaalased (''caudillo''d, föderalistid) eelistasid põhiliselt suurmaaomanike huvides föderatsiooni, mille puhul provintsidel oleks laialdane autonoomia. 1819. aastaks kujunes sellest konfliktist kodusõda. 1820 sõlmiti rahu, kuid stabiilne valitsus jäi tekkimata. Järgnes anarhia, mida raskendas sõda Brasiiliaga 1825–1828 Uruguay (Banda Oriental) pärast.
1819 võeti vastu Argentina liitriigi põhiseadus.
1829 sai Buenos Airese provintsi kuberneriks rikas ''caudillo'' Juan Manuel de Rosas. Rahva toetusel laiendas ta oma võimu Ühendprovintsidele, mida hakati nimetama Argentina Konföderatsiooniks (1826. aastast Argentina Vabariik). Endiselt föderalismi jutlustades jäi ta diktaatoriks 1852. aastani. Sel ajal sunniti liberalism poliitikud (Domingo Sarmiento, Esteban Echeverría) eksiili minema. 1833 hõivas Suurbritannia Argentina sisekriisi ära kasutades Falklandi saared. Rosase ajal anti taas luba tegutseda jesuiitide ordule. Kuigi Rosas oli föderalist, tegi ta oma võimu kindlustamiseks lõpu provintside separatismile. Samal ajal kasvas provintside ühtsus võitluses diktatuuri vastu. 1837 toimus konflikt Peruu ja Boliiviaga ning Suurbritannia ja Prantsusmaaga (Buenos Airese blokaad 1845–1850.
1837 asutati opositsiooniline organisatsioon Noor-Argentina (''Asociación de Mayo'').
Rosase diktatuurile tegi lõpu riigipööre, mida juhtis endine Entre Ríose provintsi kuberner kindral Justo Urquiza, keda toetasid Uruguay ja Brasiilia. Võit Rosase üle saavutati 3. veebruaril 1852 Monte Caserose lahingus. 1853 võtsid provintsid vastu vabariikliku põhiseaduse, mida Buenos Aires ei tunnistanud. Urquiza sai Argentina Vabariigi esimeseks presidendiks.
Buenos Aires kuulutas 1854 end iseseisvaks. 17. september 1861 saavutasid mässajad Pavóni lahingus kindral Bartolomé Mitre juhtimisel võidu riigi vägede üle ning Argentina president astus 5. november tagasi. Mais 1862 valis Rahvuskogu presidendiks Mitre. Nii saavutas Buenos Airese linn riigi üle ajutise kontrolli. 1880 lahutati linn Buenos Airese provintsist ning sellest sai föderaaldistrikt ja pealinn.

Areng


Järgmised presidendid olid Domingo Sarmiento (1868–1874) ja Nicolás Avellaneda (1874–1880). Mende reformid soodustasid majanduse ja kultuuri arengut.
Sellesse aega jääb verine Kolmikliidu sõda (1865–1870), milles võidukad Argentina, Brasiilia ja Uruguay sõdisid Paraguayga.
1872 asutati Esimene Internatsionaal Argentina sektsioon. 1878 asutati trükitööliste liit, mis oli esimene ametiühing. 1890 tähistati Buenos Aireses esimest korda esimene mai.
Riigi ühendamisega uuenes majandus. Peale selle hakkas valitsus Kõrbesõda (1879–1880), mida juhtis kindral Julio Roca, vallutama indiaanlastelt maid lõuna pool Rio Negro jõgit. Sellega pagendati või hävitati Patagoonia indiaanlased. Kindral Roca valiti 1880 presidendiks.
Nii võitis Argentina põlluharimiseks ja karjakasvatuseks palju uusi maid. Samal ajal soodustati immigratsiooni. Miljonid immigrandid kogu Euroopast, peamiselt itaallased, võimaldasid Argentina loodusvarade, eriti Lääne-Argentina pampasid paremini kasutada. 1857–1939 rändas sisse 6,6 miljonit inimest. Otsustavaks sai ka raudteede areng 19. sajandi lõpus. 19. sajandi lõpus võeti kasutusele moodne põllumajandustehnika ja Argentina integreerus maailmamajandussse, saades üheks maailma tähtsamatest liha ja teravilja eksportijatest. Aastad 1880–1929 tõid Argentinale majandusliku tõusu. Majandusrevolutsioonile aitasid kaasa välisinvesteeringud ja immigratsioon Euroopast. Investeeringud tulid põhiliselt Suurbritanniast ning olid suunatud raudteedesse ja sadamatesse. Majandus oli tugevalt orienteeritud toorainete eksport ja tööstustoodete import. See periood lõppes ülemaailmse majanduskriisiga 1929.
20. sajandi alguseks oli Argentinast saanud üks Lõuna-Ameerika tähtsamaid riike. Ta hakkas omandama domineerivat asendit ning aitas 1914 lahendada tõsist lahkheli Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel.
Roca valitsus ja järgnevad valitsused olid oligarhia suunitlusega. Nad olid suurmaaomanike tugeva mõju all. Hoolimata kapitalismi väljakujunemisest, säilis suurmaaomanike hegemoonia, suurmaavaldused laienesid ja tekkis Briti majanduslik ülemvõim.
Alates 1900. aastast said populaarseks natsionalism ideed orientatsiooniga pigem Euroopale kui USA-le.
1891 tekkis immigrantide arvel täienenud kodanlusele tuginev liberaalne partei Radikaalne Kodanikuliit (''Unión Cívica Radical''; UCR). Saksa emigrantide olulisel osalusel asutati 1896 Argentina Sotsialistlik Partei. Ametiühinguliikumises oli juhtiv koht algul anarhism. 1901 asutati anarhistlik ametiühingute liit FORA. 1903 tekkis sotsialistliku suunitlusega UGT (Üldine Töölisliikumine). Venemaa 1905. aasta revolutsiooni mõjul hoogustus töölisliikumine. Aastatel 1905, 1907 ja 1909 ("mainädal") olid üldstreik.
President Luis Sáenz Peña (1910–1913) ajal said mehed 1912 üldise valimisõiguse. See lõi tingimused liberaalide võimule tulekuks.
Argentina poliitikas domineerisid 1916. aastani konservatiivid. Seejärel tulid võimule nende traditsioonilised rivaalid Radikaalsest Kodanikuliidust (liberaalid) Hipólito Yrigoyeni juhtimisel. Radikaalid panid rõhku õiglastele valimistele ja demokraatlikele institutsioonidele ning avasid oma uksed laienevale keskklassile ning eliit, millel varem juurdepääs võimule oli puudunud.
Esimene maailmasõda ajal jäi Argentina neutraalseks ning sai suuri kasumeid liha- ja nisutarnetelt liitlasriigid.
Pärast sõda elavnes sõjajärgse kriisi ja Oktoobrirevolutsiooni mõjul töölisliikumine. Sotsialistidest eraldus 1918 marksism Rahvusvaheline Sotsialistlik Partei (''Partido Internacional Socialista''; 1920. aastast Argentina Kommunistlik Partei). Tööliste massilised streigid suruti vägivallaga maha (Buenos Airese verine nädal jaanuaris 1919). 1929 toimus Buenos Aireses Ladina-Ameerika kommunistlike parteide konverents. 1918. aastal Córdoba (Argentina)st alguse saanud üliõpilaste reformiliikumine levis kogu Ladina-Ameerikas. Hipólito Yrigoyen ja järgmine president Marcelo de Alvear (1922–1928) kehtestasid piiratud tööseadusandluse, piirasid meelevaldset rendisüsteemi ning viisid läbi ülikoolireformi.
Pärast sõda kasvasid järsult USA investeeringud (1913 40 miljonit USA dollarit, 1929 332 miljonit dollarit).
1928 sai uuesti presidendiks Hipólito Yrigoyen.

Kriis


Rahvusvahelise kaubanduse kokkuvarisemine 1929 kutsus esile nn. impordiasendusindustrialiseerimine. Ülemaailmne majanduskriis mõju raskendasid majanduse ühekülgne orienteeritus liha ja nisu tootmisele ning majanduslik sõltuvus Suurbritanniast ja USA-st. Ehitati üles tööstus ja majanduslik sõltumatus kasvas. Samal ajal kestis konflikt parempoolsete, fašism ja vasakpoolsete, radikaalsete parteide vahel. Kasvasid töötus ja elukallidus. Vaesunud inimesed hakkasid maalt linna valguma.
1929 natsionaliseerimine naftamaardlad.
1930 sundisid sõjaväelased kindral José Uriburu juhtimisel eaka radikaalist presidendi Hipólito Yrigoyeni võimult lahkuma. Sellest sai alguse pikk sõjaväeline riigipööre seeria.
1932 sai presidendiks Agustín Justo. Tema ajal tugevnes Saksamaa mõju Argentinas.
1938. aasta presidendivalimiste lävel muutusid fašistlikud organisatsioonid üha aktiivsemaks. 1936. aasta mais ühinesid parempoolsed parteid vasakpoolse Rahvaliidu eeskujul parempoolseks Rahvusliiduks. See organisatsioon nõudis avalikult diktatuuri ning toetas edukalt rahandusministrit ja tulevast presidenti Roberto Ortizi. Ent oma toetajate ootuste kiuste astus 1938 presidendiks valitud Ortiz jõulisi samme demokraatia tugevdamiseks.
1930. aastad valitsused püüdsid majanduslikke ja poliitilisi muutusi ohjeldada, kasutades ka pettust ja jõudu. See viis lõpuks Juan Peróni võimuletulekuni. Poliitilist võimu taotlesid uued sotsiaalsed ja poliitilised jõud, sealhulgas moodne sõjavägi ning kasvavast linnatöölisklassist võrsunud ametiühinguliikumised.
Argentina poliitika Teine maailmasõda ajal provotseeris otseselt sõjaväe naasmise võimule. Argentina oli küll ametlikult neutraliteet, kuid varustas mõlemaid sõdivaid pooli toiduained. Algul toetas Argentina rohkem Teljeriigid, sõja lõpu poole Liitlasriigid.
Ameerika välisministrite konverentsil Rio de Janeiros 1942 kuulus Argentina vähemuse hulka, keeldudes katkestamast diplomaatilised suhted teljeriikidega.

Peróni tõus ja valitsemine


President Ramón Castillo (1942–1943) kõrvaldati sõjaväelise riigipöördega võimult. Riigipööret juhtis kindral Arturo Rawson. Kolonel Juan Perón kuulus riigipöörde juhtide hulka. Varsti sai temast tööministrina valitsuse juhttegelane.
Kartes vältimatut sõda Saksamaaga, asus Perón 24. veebruaril 1944 sõjaväehunta etteotsa, et kukutada president Pedro Ramírez. Valitsus, mis ametlikult toetas Liitlasriike, jätkas demokraatia jalge alla tallamist ja pakkus Saksa agentidele varjupaika. 26. jaanuaril katkestas Argentina suhted Saksamaaga. 27. märtsil 1945, kui liitlasriikide võit Euroopas oli ilmne, kuulutas Argentina Saksamaale ja Jaapanile sõja. Aprillis 1945 kirjutas valitsus alla Chapultepeci aktile, mis nägi ette Ameerika riikide vastastikuse abi agressiooni korral. Juunis 1945 kirjutas Argentina alla ÜRO põhikiri.
Massilised protestid 1945 viisid vabade valimisteni 24. veebruaril 1946. Juan Perón tegi kampaaniat kõige õigusematuma kihi ''descamisado''de 'särgitute' seas. Ta lubas maa jagamist, kõrgemat palka ja sotsiaalkindlustuse kehtestamist. Juan Perón võitis valimised 56% häältega ja domineeris koos oma abikaasa María Eva Peróniga, keda hüüti Evitaks (oli töö- ja sotsiaalminister), poliitilises elus kuni 1955. aastani (Evita suri 1952).
Peróni doktriin peronism ehk justitsialism (''justicialismo'') ühendas repressioonid, populismi, katoliikluse, reformismi, neutralismi ja natsionalismi. Peronistlik poliitika nägi muuhulgas ette tähtsate majandusharude natsionaliseerimise. Esimestel aastatel oli Perón väga populaarme. Ta ajas agressiivselt poliitikat, mille eesmärgiks oli anda töölisklassile majanduslik ja poliitiline hääleõigus, ning suurendas oluliselt ametiühingutesse kuuluvate tööliste arvu. 1947 kuulutas Perón välja esimese viie aasta plaani, mis põhines natsionaliseeritud tööstusettevõtete kasvul. Ta aitas rajada võimsat ametiühingut Üldine Töökonföderatsioon (CGT). Eva Perón aitas oma mehel võita populaarsust tööliste ja naiste seas. Naised said valimisõiguse 1947.
Ta surus märtsis 1949 läbi põhiseaduse muudatuse, mis võimaldas talle teise ametiaja presidendina. Valimiskampaania ajal rakendati Peróni-vastaste parteide suhtes suuri kitsendusi. Perón võitis valimised 1951. aasta novembris suure häälteenamusega ja Saadikutekojas said peronistid 135 kohta 149-st.
Opositsioonilised parteid ja ajakirjandus muutusid üha kriitilisemaks, sest valitsus orienteerus üha enam totalitarism ja repressiivsele võimule, sedamööda kuidas majanduslik olukord halvenes. Paljud Peróni poliitilised vastased vangistati ning opositsiooniline ajakirjandus keelustati.
1953 sõlmis Argentina majandus- ja kaubanduslepinguid paljude riikidega, sealhulgas Suurbritannia, Nõukogude Liit ja Tšiiliga. Tänu sellele muutus väliskaubanduse bilanss esimest korda pärast 1950. aastat positiivseks. Poliitiline surve Perónile muutus see-eest üha tugevamaks. Ameerika Ühendriigid ei tunnustanud tema režiimi. Argentina sõjavägi ja kirik (kummmalegi ei meeldinud muuhulgas 1954. aasta abielulahutuse seadus) pöördusid tema vastu.

Peróni-järgne aeg


Sõjaväelased Eduardo Lonardi juhtimisel kõrvaldasid 1955 Peróni võimult. See riigipööre tõi kaasa unbes 4000 inimese hukkumise. Perón läks eksiili algul Paraguaysse ja lõpuks Hispaaniasse. Ka eksiilis jäi Perón masside poolt armastatuks ja säilitas oma mõjuvõimu.
Varsti järgnes Lonardile Pedro Aramburu, kes taastas 1853. aasta põhiseaduse. 1956. aasta valimistel võitis häälteenamusega Ricardo Balbin (Radikaalne Partei). 25% valimissedeleid olid keelatud peronistliku partei üleskutset järgides tühjaks jäetud. Uus parlament kinnitas taasjõustatud 1853. aasta põhiseaduse. Veebruaris 1958 peetud valimised tõid peronistide ja kommunistide toetusel võimule Arturo Frondizi Vasakradikaalsest Parteist.
Frondizi valitsemise lõpetas 1962 sõjavägi, heites talle ette peronistlikke sümpaatiaid. Uueks presidendiks määrati Senati eesistuja Jose Maria Guido. Järgmistel valimistel juulis 1963, millest peronistid ja kommmunistid ei tohtinud osa võtta, võitis Arturo Illia Radikaalsest Rahvaparteist. Peronistide edu regionaalsetel valimistel ja 1965. aasta järelvalimistel ning töölisrajutused viisid uue sõjaväelise riigipöördeni juunis 1966.
Viimane sõjaväelaste poolt nimetatud president Alejandro Lanusse valmistas alates ametisse astumisest 1971 ette demokraatia taastamist. Aastatel 1972 ja 1973 oli palju proteste ja vägivalda.
1950. aastad ja 1960. aastad valitsused püüdsid vähese eduga kiirendada aeglustunud majanduskasvu ning vastata sotsiaalsetele nõudmistele. Kui sõjaväelistel valitsustel 1960. aastate lõpus ja 1970. aastad alguses ei õnnestunud majandust elavdada ega jagu saada eskaleeruvast terrorismist (Montoneros), oli tee Peróni tagasitulekuks lahti.
11. märtsil 1973 toimusid Argentinas üldvalimised esimest korda 10 aasta jooksul. Perónil kandideerida ei lastud, kuid presidendiks valiti tema asendaja peronist Héctor Cámpora. Peróni pooldajatel oli ka suur enamus Kongressi mõlemas kojas. Pärast eskaleeruvat terrorit vasakult ja paremalt astus Cámpora juulis 1973 tagasi, sillutades teed uuteks valimisteks. Perón võitis ning sai oktoobris 1973 uuesti presidendiks. Asepresidendiks sai tema kolmas abikaasa Isabel Perón. Sel ajal panid vasak- ja paremäärmuslased nii sageli toime terroriakte, et see ohustas avalikku korda. Valitsus andis välja rea erakorralisi dekreete, seades muuhulgas sisse spetsiaalse täidesaatva võimu vägivallaga võitlemiseks. See võimaldas valitsusel inimesi määramata aja ilma süüdistuseta kinni pidada.
1. juulil 1974 Perón suri. Järgmiseks presidendiks sai tema lesk Isabel Perón. Tema valitsemisaega iseloomustasid majandusprobleemid, peronistide partei sisene võimuvõitlus ja kasvav terrorism. 24. märtsil 1976 kõrvaldati ta sõjaväeline riigipööre ametist. Võimul oli hunta, mida üksteise järel juhtisid Jorge Rafael Videla, Roberto Eduardo Viola (märtsist 1981), Leopoldo Fortunato Galtieri (detsembrist 1981) ja Reynaldo Bignone. Sõjavägi rakendas karme abinõusid terroristide (eriti Montonerose) ning paljude suhtes, keda kahtlustati terroristidele kaasatundmises. Kord taastati, kuid selle nimel peetud "räpane sõda" nõudis palju inimelusid ja tõi kaasa elementaarsete inimõigused rikkumise. Tagasihoidlikel hinnangutel "kadus" 1976–1983 üle 10 000 inimese. Argentina inimõiguste komisjoni andmetel on tõestatud üle 2300 inimese mõrvamine ja 10 000 arreteerimine. Jäljetult kadunute (''desaparecidos'') arvuks nimetatakse 20 000 kuni 30 000.
Roberto Viola ja Leopoldo Galtieri ei suutnud Argentinat raskest majanduskriisist välja viia. Katse Argentinat mobiliseeerida Falklandi saared vallutamisega Suurbritannialt aprillis 1982 (Falklandi sõda) ebaõnnestus. Seepeale sai hunta juhiks Galtieri asemel Reynaldo Bignone. Tugeva avaliku surve all tühistas hunta parteide keelustamise ning taastas järkjärgult põhilised poliitilised vabadused.
30. oktoober 1983 toimusid presidendi-, asepresidendi- ja teiste üleriiklike, provintsi- ja kohalike ametiisikute valimised. Rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul olid valimised õiglased ja ausad. Suurtes võlgades ja majanduslikult kurnatud Argentina rahvas valis presidendiks Radikaalne Kodanikuliit (Radikaalse Partei) kandidaadi Raúl Alfonsíni, kes sai 52% häältest. Tema 6-aastane ametiaeg algas 10. detsember 1983.
Aastatel 1985 ja 1987 näitas kõrge osalus vahevalimistel rahva jätkuvat toetust tugevale ja jõulisele demokraatlikule süsteemile. Radikaalse Kodanikuliidu valitsus astus samme kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks (sõjaväerežiimi ajal kaotsiläinute saatuse väljaselgitamine, tsiviilkontrolli sisseseadmine relvajõudude üle, demokraatlike institutsioonide kindlustamine). Ent pidev hõõrumine sõjaväega ning suutmatus lahendada majandusprobleeme ja säilitada rahva usaldust muutis Alfonsíni valitsemise ebatõhusaks. Alfonsín astus tagasi kuus kuud enne oma ametiaja lõppu. Mais 1989 võitsid valimised peronistid eesotsas Carlos Menemiga.
Menem uuendas Argentina sisepoliitikat oluliselt. Ulatuslike struktuurireformidega vähendati riigi osa majanduses. Kui Kongress ei jõudnud Menemi reformiettepanekute asjus konsensusele, andis president välja presidendidekreete. Opositsioonilise Radikaalse Parteiga sõlmiti Olivose lepe, mille põhjal konstitutsioonireformiga 1994 kärbiti presidendi võimu, lühendati tema ametiaega 6 aastalt 4-le ning lubati teist ametiaega. See andis Menemile võimaluse uuesti kandideerida ning ta võitis 14. mail 1995 valimised 50 protsendiga häältest.
Riigiettevõtete erastamine ja riigivõlgade ümberstruktureerimine tõid kaasa vaid lühikese hingetõmbeaja.
1995. aasta valimistel kerkis esile vasakmõõdukas liit FREPASO. See alternatiiv kahele traditsioonilisele parteile Argentinas on eriti tugev Buenos Aireses, kuid tal ei ole veel üleriigilist infrastruktuuri nagu peronistidel ja radikaalidel. 1999. aasta Argentina presidendivalimised pooldasid kõik kolm suuremat parteid vabaturumajandust.
Oktoobris 1999 võitis radikaalide ja FREPASO liidu presidendikandidaat Fernando de la Rúa peronistide kandidaati Eduardo Duhaldet. De la Rúa astus ametisse detsembris 1999. Ta jätkas eelmise valitsuse vabaturumajanduspoliitikat ning järgis IMF-i programmi föderaaleelarve defitsiidi kontrolli alla saamiseks (riiklike kulutuste vähendamine, tulude suurendamine ja provintside eelarvetulude reform). De la Rúa reformis ka tööseadusandluse ja edendas ettevõtlust, et majandust stimuleerida ja töötust vähendada. Hoolimata sellest jäi Argentina majanduskasv 2000. aastal nulli lähedale ning 14. november 2002 jättis Argentina Maailmapank maksmata 805 miljoni USA dollari suuruse makse.
2001. aasta lõpust on Argentina sügavas deflatsioonilises majanduskriisis vahelduvate presidentidega. Rahulolematus olukorraga on esile kutsunud vähekindlustatud kihtide (töötud) ja keskklassi sagedasi demonstratsioone. Need algasid detsembris 2001 pärast karmide säästumeetmete väljakuulutamist. Vaesemad elanikkonnakihid jäid nälga. Kriis tõi kaasa väliskapitali väljavoolu, mida valitsus pidurdas pangaarvete külmutamise ja hoiuste väljavõtmise piirangutega. See omakorda kutsus esile keskklassi protestidemonstratsioonid. Osale töötajatest ei maksnud enam töötasu, mistõttu tekkisid toimetulekuraskused. Rahutustes sai surma 31 inimest. Rahandusminister tagandati, president De la Rúa astus lõpuks tagasi ning loovutas presidendiameti Eduardo Duhaldele.
6. jaanuaril 2002 devalveerimine uus valitsus Argentina peesot USA dollari suhtes 28% võrra.
25. mail 2003 astus ametisse president Néstor Kirchner. Tema esimeste reformide seas oli diktatuuriaegsete kurjategijate immuniteedi kaotamine. Majandusraskused jätkusid: 20 miljonit inimest elas allpool vaesusepiiri, riik ägas tohutu välisvõla koorma all.
Tekkis elanikkonna iseorganiseerumine ''piquetero''<nowiki>'de</nowiki> nime all. Nad hankisid riigist sõltumatult ise toitu ning korraldasid haridust, keeldudes riigi abist.
Kirchneri valitsus astus samme välisvõlast vabanemiseks. Saavutati kokkulepe, millega võlga vähendati 70% võrra ning koostati 42 aasta pikkune maksegraafik.
28. oktoober 2007 toimunud presidendivalimised võitis Néstor Kirchneri abikaasa Cristina Fernández de Kirchner, kes astus ametisse 10. detsembril.

Vaata ka


Argentina presidentide loend
Argentina asekuningate loend
Argentiina dogi
Kategooria:Riigid
Category:Lõuna-Ameerika maad
Category:Argentina
ace:Argentina
kbd:Архентинэ
af:Argentinië
als:Argentinien
am:አርጀንቲና
ang:Argentina
ar:الأرجنتين
an:Archentina
roa-rup:Arghentina
frp:Argentena
ast:Arxentina
gn:Argentina
ay:Arxintina
az:Argentina
id:Argentina
ms:Argentina
bm:Argentina
bn:আর্জেন্টিনা
zh-min-nan:Argentina
jv:Argentina
su:Argéntina
ba:Аргентина
be:Аргенціна
be-x-old:Аргентына
bcl:Argentina
bi:Argentina
bar:Argentinien
bo:ཨར་ཇེན་ཊི་ན།
bs:Argentina
br:Arc'hantina
bg:Аржентина
bxr:Аргентин
ca:Argentina
ceb:Arhentina
cv:Аргентина
cs:Argentina
cbk-zam:Argentina
co:Argentina
cy:Yr Ariannin
da:Argentina
pdc:Artschenti
de:Argentinien
dv:އާޖެންޓީނާ
nv:Béésh Łigaii Bikéyah
dsb:Argentinska
na:Ardjentina
dz:ཨར་ཇེན་ཊི་ན་
el:Αργεντινή
en:Argentina
es:Argentina
eo:Argentino
ext:Argentina
eu:Argentina
ee:Argentina
fa:آرژانتین
hif:Argentina
fo:Argentina
fr:Argentine
fy:Argentynje
fur:Argjentine
ga:An Airgintín
gv:Yn Argenteen
gag:Argentina
gd:An Argantain
gl:Arxentina - Argentina
gan:阿根廷
gu:આર્જેન્ટીના
hak:Â-kîn-thìn
xal:Эрҗентудин Орн
ko:아르헨티나
haw:‘Alekina
hy:Արգենտինա
hi:अर्जेण्टीना
hsb:Argentinska
hr:Argentina
io:Arjentinia
ilo:Arhentina
bpy:আর্জেন্টিনা
ia:Argentina
ie:Argentina
os:Аргентинæ
is:Argentína
it:Argentina
he:ארגנטינה
kl:Argentina
kn:ಅರ್ಜೆಂಟೀನ
pam:Argentina
ka:არგენტინა
kk:Аргентина
kw:Arghantina
rw:Arijantine
ky:Аргентина
rn:Argentina
mrj:Аргентина
sw:Argentina
kv:Аргентина
ht:Ajantin
ku:Arjentîn
lad:Arjentina
lez:Аргентина
lo:ອາກຊັງຕີນ
la:Argentina
ltg:Argeņtina
lv:Argentīna
lb:Argentinien
lt:Argentina
lij:Argentinn-a
li:Argentinië
ln:Argentina
jbo:getygu'e
lmo:Argentina
hu:Argentína
mk:Аргентина
mg:Arjentina
ml:അർജന്റീന
krc:Аргентина
mi:Āketina
mr:आर्जेन्टिना
xmf:არგენტინა
arz:ارجنتين
mwl:Argentina
mn:Аргентин
my:အာဂျင်တီးနားနိုင်ငံ
nah:Argentina
nl:Argentinië
nds-nl:Argentinië
ne:अर्जेन्टिना
ja:アルゼンチン
nap:Argentina
ce:Аргентина
frr:Argentiinien
pih:Aajentiina
no:Argentina
nn:Argentina
nov:Argentina
oc:Argentina
mhr:Аргентина
or:ଆର୍ଜେଣ୍ଟିନା
uz:Argentina
pa:ਅਰਜਨਟੀਨਾ
pag:Argentina
pnb:ارجنٹاین
pap:Argentina
ps:ارجنټاین
pms:Argentin-a
nds:Argentinien
pl:Argentyna
pt:Argentina
kaa:Argentina
crh:Argentina
ro:Argentina
rmy:Arxentina
rm:Argentinia
qu:Arhintina
ru:Аргентина
rue:Арґентина
sah:Аргентина
se:Argentiinná
sa:अर्जन्टीना
sc:Argentina
sco:Argentinae
stq:Argentinien
sq:Argjentina
scn:Argintina
simple:Argentina
sk:Argentína
sl:Argentina
szl:Argyntyna
so:Arjantiina
ckb:ئارجەنتین
sr:Аргентина
sh:Argentina
fi:Argentiina
sv:Argentina
tl:Arhentina
ta:அர்கெந்தீனா
roa-tara:Argendine
tt:Аргентина
te:అర్జెంటీనా
tet:Arjentina
th:ประเทศอาร์เจนตินา
vi:Argentina
tg:Аргентина
tr:Arjantin
tk:Argentina
uk:Аргентина
ur:ارجنٹائن
ug:ئارگېنتىنا
vec:Argentina
vep:Argentin
vo:Largäntän
fiu-vro:Argentina
zh-classical:阿根廷
vls:Argentinië
war:Argentina
wo:Arsantin
wuu:阿根廷
yi:ארגענטינע
yo:Argẹntínà
zh-yue:阿根廷
diq:Arcantin
zea:Arhentinië
bat-smg:Argentėna
zh:阿根廷

Armeenia


Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (''Hajastan'' hɑjɑsˈtɑn), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (''Hajastani Hanrapetuthjun'', hɑjɑstɑˈni hɑnɾɑpɛtuˈtʰjun)), on merepiirita riik riik Ees-Aasias Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb Gruusia, Aserbaidžaani, Türgi ja Iraaniga, hõlmates ajalooline Armeenia vaid Ida-Armeenia.
Armeenia iseseisvus Nõukogude Liit 1991. aastal. Siiski ei ole üks ÜRO liige, Pakistan, Armeeniat tänini tunnustanud, kuna Pakistan toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani.

Asend ja suurus


Armeenia paikneb Väike-Aasia ja Taga-Kaukaasia piirialal põhjalaiuste 38°51' ja 41°16' ning idapikkuste 43° 29' ja 46° 37' vahel Armeenia mägismaa kirdeosas Väike-Kaukasuse lõunaserval. Riik jääb Euroopa ja Aasia piiriks olevast Suur-Kaukasuse peaahelikust lõunasse.
Riigipiiri kogupikkus on 1254 km. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga (164 km), idas Aserbaidžaaniga (566 km), kagus Iraaniga (35 km), lõunas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga (221 km) ning edelas ja läänes Türgiga (268 km).
Armeenia pindala on 29 800 km². (Eesti Entsüklopeedia andmeil 29 743 km².)

Loodus


Pinnamood


Pilt:Armenien topo.jpg
Armeenia on väga mägine. Umbes 90% riigi pindalast on üle 1000 m üle merepinna. Keskmine kõrgus on 1800 m üle merepinna.
Põhja poolt ulatuvad Armeeniasse Väike-Kaukasuse üle 3000 m kõrgused harud.
Kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Aragats (4090 m) Ararati lähedal. Madalaim punkt (umbes 380 m) paikneb Araksi jõe ääres Iraani ja Aserbaidžaani piiril. Need kohad paiknevad teineteisest umbes 80 km kaugusel.

Vaata ka


Armeenia mäed
Pilt:Canyon Lori.jpg]]

Geoloogiline ehitus


Armeenia paikneb kurdmäestikus Euraasia laama ja Araabia laama kokkupõrkekohal. Seetõttu on ta väga maavärinaohtlik.
Kivimid on sageli vulkaanilised kivimid.

Veestik


Armeenia mägismaal Jerevanist idas paiknev Sevani järv on maailmas suuruselt teine järv oma kõrgusel – umbes 1900 m üle merepinna. Sevan on Armeenia suurim järv pindalaga 940 km². Järve pindala on veekasutuse tõttu märgatavalt vähenenud (1984. aastal 1262 km²).
Pikimad jõed on Araks, Vorotan, Khasahh, Hrazdani jõgi ja Debed.
Pilt:Blick über den Sewansee.jpg

Kliima


Kuigi Armeenia paikneb subtroopikas, on kliima suurte kõrgusvahede ja pinnamoe liigestatuse tõttu eri paigus väga erinev. Merede lähedus on tasakaalustav, kuid ümbruse kõrgmäestikud kutsuvad esile suuri kõikumisi. Kaukasuse kõrged tipud takistavad külma õhu juurdepääsu põhjast.
Armeenia kliima on orgudes ja madalikel tugevalt Kontinentaalne kliima. Suved on kuivad ja päikselised ning kestavad juunist septembri keskpaigani. Õhutemperatuur kõigub 22–36 °C vahel. Madal õhuniiskus leevendab siiski kõrge temperatuuri mõju. Õhtuti puhub mägedest alla jahe tuul, mis toob palavusele leevendust. Kevaded on lühikesed, sügised seevastu pikad. Armeenia sügis on tuntud puude ereda ja kireva lehestiku poolest. Talved on suhteliselt külmad ja ohtra lumega, õhutemperatuur jääb −10 ja −5 °C vahele. Talispordihuvilised naudivad suusatamist Tsakhkadzori mäed, milleni on Jerevanist poole tunni tee.
Mägedes on kliima jahedam, Iraani piiri ääres subtrooopiline ja väga kuiv.

Elusloodus


Armeenia territoorium on liigirikas. On palju endeeme.

Taimed


Araksi orus kasvavad halofüüdid.
Kuni 1400 m kõrgusel on väga levinud pujud.
Mägedes kasvab palju okaspõõsaid ja teisi ogadega taimi. Kõrgmäestikus on palju kserofiilseid taimi.
1900. aasta paiku oli puude ja põõsastega kaetud umbes 25% Armeenia pindalast, aastal 1964 umbes 15%, aastal 2005 veel ainult 8...10%.
Maa lõunaosas Sangesuris on puudepiir 2400 m. Kõrgemal on taimkate sarnane Alpide omale.
Harilik aprikoosipuu ladinakeelne teaduslik nimetus ''Prunus armeniaca'' tähendab 'armeenia ploomipuu'. Aprikoos on üks Armeenia sümboleid, mistõttu ka Armeenia lipp alumine laid on aprikoosi värvi.

Loomad


Pilt:Armenischegebirgseidechse-03.jpg ''Darevskia armeniaca'']]
Pilt:Ursus arctos syriacus.jpg]]
Roomajad on palju, sealhulgas kaljusisalik ''Darevskia armeniaca'' ning mürkmaod, näiteks rästiklased.
Armeenia Selgrootud on vähe uuritud. Näiteks ämblikulisi on seni kindlaks tehtud vaid 150 liiki. Ämblikulaadsed seas on ka skorpionid.

Loodusvarad


Tõestatud maavarade seas on tähtsaimad mitmesugused vase oksiidid, millega käivad kaasas ka molübdeen, raud ja kuld, ning uraan, mitmesugused poolmetallid, vääriskivid, tuff, basalt ja marmor.
Leidub ka mineraalvesi.

Riik


Armeenia on presidentaalne esindusdemokraatia vabariik. Armeenia konstitutsiooni järgi on Armeenia president valitsusjuht, ta valitakse 5 aastaks ning võib olla ametis kuni 2 ametiaega järjest. Täidesaatvat võimu kehastab valitsus, seadusandlik võim jaguneb valitsuse ja parlamendi vahel.
Ühekojalist Armeenia parlament (ka ''Azgajin Žoghov'' ehk Rahvusassamblee) kontrollib nelja partei koalitsioon, millesse kuuluvad konservatiivne Armeenia Vabariiklik Partei (''Hajastani Hanrapetakan Kusaktsutjun''), Õitsva Armeenia Partei, Seaduse Võimu Partei (Seaduslikkuse Partei, ''Orinatsh Jerkir'') ja Armeenia Revolutsiooniline Liit (''Hai Heghapokhakan Dašnaktsuthjun''). Suurim opositsioonipartei on Raffi Hovannisjani Pärandipartei, mis toetab Armeenia tulevast liikmestaatust Euroopa Liidus ja NATO-s.
Armeenia valitsuse eesmärk on ehitada üles läänelik parlamentaarne demokraatia. Alates 18. eluaastast on kõigil hääleõigus.
Kohtusüsteem on kolmeastmeline: esmane, teisene ja apellatsioonikohus, president juhib Armeenia justiitsnõukogu tööd. Põhiseaduslikkuse järelevalvega tegeleb Armeenia Konstitutsioonikohus, mille liikmed määratakse eluajaks.

Parlament


Rahvusassamblee (''Azgajin Žoghov'') on 131-liikmeline. Liikmed valitakse neljaks aastaks. 25. mail 2003 toimunud valimiste tulemusena moodustasid parlamendi koosseisu 6 parteid:
Armeenia Vabariiklik Partei (23 liiget)
Orinatsh jerkir (12 liiget)
Armeenia Revolutsiooniline Föderatsioon (11 liiget)
Õiglus (14 liiget)
Rahvuslik Ühtsus (9 liiget)
Ühinenud Töölispartei (6 liiget)
Saadikute rühm ''Rahva Saadikud'' (16 liiget)
14 liiget ei kuulu ühtegi parteisse ega saadikurühma.

Haldusjaotus


Halduslikult jaguneb Armeenia 10 maakonnaks (''marz'') ja üheks keskalluvusega linnaks (''khaghakh''). Maakonnad jagunevad omakorda rajoonideks (''šrdžan'') ja nendega võrdsustatud linnadeks.
Pilt:Armeenia halduskaart.png
Maakonnad:
Aragatsotni maakond
Ararati maakond
Armaviri maakond
Gegharkhunikhi maakond
Kotajkhi maakond
Lori maakond
Sjunikhi maakond
Širaki maakond
Tavuši maakond
Vajotsh Dzori maakond
Keskalluvusega linn:
Jerevan

Rahvastik


Armeenia Riikliku Statistikaameti andmetel oli rahvaarv 1. juuli 2007 seisuga 3 223 700 inimest, sealhulgas linnaelanikke 2 066 000 inimest ja maaelanikke 1 157 700 inimest. 2006. aastal oli elanikke Eesti Entsüklopeedia endmeil 2 967 000.
Suuremad linnad:
Jerevan (1 307 800 elanikku; 2006. aastal 1 090 500, koos eeslinnadega 1 475 000)
Vanadzor (146 700)
Gjumri (125 400)
Vagharšapat (62 200)
Hrazdan (61 300)
Abovjan (59 300)
Armavir (Armeenia) (46 000)
Kapan (43 900)

Rahvuslik koosseis


Rahvastiku valdava enamiku moodustavad armeenlased (97,9% rahvastikust). Kurdid on 1,3%, venelased 0,5%, kreeklased ja teisi kokku 0,3% (2001. aasta seisuga). 2007. aastal ilmunud "Eesti Entsüklopeedia" andmeil on armeenlasi 96%.
Armeenia kurdidest suur osa on jeziidid. Nad kõnelevad üht kurdi keele kurmandži murde haru, mida ise peavad enamasti siiski iseseisvaks jeziidi keeleks.

Religioon


Valdav religioon on kristlus: 90% rahvastikust loetakse kuuluvaks Armeenia Apostlik Kirik. Armeenia venelased ja kreeklased on õigeusklikud.

Majandus


Pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist kahanes Armeenia SKT ligi 60% võrra. Majanduskasvu näitaja on juba hulk aastaid kahekohaline. Ajakirja Forbes andmeil oli Armeenias 2011. aastal maailma halvemuselt teine majandus: "Armenia majandus kahanes 2009. aastal 15%, kuna välisarmeenlaste rahastatud ehitusbuum haihtus koos ülemaailmse majanduslangusega. Järgnevate aastate kasvuennustused on kesised. See merepiirita endine Nõukogude vabariik, mis sõltub oma energiavarustuses pea täielikult Venemaast ja Iraanist, püüab pidada sammu ülejäänud maailmaga. SKP inimese kohta on Armeenias 3000 USA dollarit ehk vähem kui kolmandik naaberriigi Türgi omast ja inflatsioon 7%. Kõigele lisaks piiras Venemaa teemandivarusid, lüües valusalt Armeenia kunagi õitsenud teemanditöötlemistööstust."
Armeenia majandusele on halvasti mõjunud suletud piir Türgi ja Aserbaidžaaniga. Suurem osa kaubavahetusest käib Gruusia kaudu. Majandus sõltub tugevalt välisarmeenlaste saadetavast abist.
Enamik energiatootmisest sõltub Venemaalt imporditud kütustest (maagaas ja tuumakütus). Armeenia ainus tuumajaam on 1980. aastal tööd alustanud Metsamori tuumaelektrijaam, mis asub Jerevanist 30 kilomeetri kaugusel seismiliselt aktiivses piirkonnas ja toodab umbes 40% riigis tarbitavast elektrienergiast. 2017. aastaks loodetakse see asendada uue jaamaga. Oluline osakaal on ka hüdroenergeetikal.

Ajalugu


Nime ''Armeenia'' esimene säilinud kuju pärineb Behistuni raidkiri (515 eKr), kus see on ''Armina''. Kreekakeelset nime ''Armenia'' (Αρμενια) mainis esmakordselt Hekataios Mileetosest. Armeenia omakeelne nimi on ''Hayk<nowiki>'</nowiki>'' (Հայք). V sajandi ajaloolase Movses Khorenatsi järgi andis selle Armeenia legendaarne patriarh Hayk, kelle järglase Arami nimest sündis omakorda nimi ''Armeenia''.
Pilt:Urartu743.png riik]]
Armeenia aladel oli arenenud tsivilisatsioon juba pronksiaeg. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud maailma vanim nahkkking, seelik ja veinikoda, mis on dateeritud ligikaudu 4000 eKr. Suur-Armeeniasse ulatus mitme suurriigi võim, nende seas olid Hetiidi impeerium, Mitanni ja Hayasa-Azzi (1500–1200 eKr). Armeenia mägismaal asusid 12.-9. sajandil eKr Nairi ja 1000–600 eKr Urartu riik. Tänapäeva Armeenia pealinna Jerevani rajas 782 eKr kuningas Argišti I.
600. aasta paiku lõi Orontiidide dünastia (armeenia keeles Ervanduni) dünastia Armeenia kuningriik. Pärast Aleksander Suure surma aastal 323 eKr muutus Armeenia Suur-Süüria Seleukid vasalliks. Kui viimased said lüüa Vana-Rooma riik Magnesi lahingus (190 eKr), tekkis korraga kolm armeenia riiki – Väike-Armeenia Eufrati jõe läänekaldal, Sophena sama jõe idapoolsel kaldal ja Suur-Armeenia keskusega Ararati tasandikul. Artašesiidide dünastia valitsemisajal laiendas Suur-Armeenia oma territooriumi vahetult kuni Kaspia mereni. Armeenia kuningriik õitseaeg oli Tigran II Suure valitsusajal 95-66 eKr, mil see oli piirkonna üks võimsamaid kuningriike, alistades Sophena ning kasutades ära pikka sõda Rooma ja Partia vahel. Sellal ulatus Armeenia võim Väike-Kaukasusest Palestiina piirini. Järgnenud sajandeil kuulus Armeenia peamiselt Pärsiale. Ajaloos vaheldusid Armeenia iseseisvusajad autonoomiaga suurriikide võimu all. Armeenia strateegilise asendi tõttu kahe kontinendi piiril tungisid sinna paljud rahvad, nende seas assüürlased, kreeklased, roomlased, bütsantslased, araablased, mongolid, pärslased, türklased ja venelased.
Pilt:Maps_of_the_Armenian_Empire_of_Tigranes.gife valitsemiseajal]]
Ajalooliselt valitses Armeenias mazdaism zoroastrism (vastandina Pärsia Zurvanism Sassaniidide dünastiale), mille kultuse keskmes oli Mihr (avesta Mithra). Kristlus jõudis maale vähemalt 40 pKr. Kuningas Tiridates III (238–314) kuulutas kristluse 301. aastal riigiusuks. Sellega sai Armeeniast maailma esimene ametlikult kristlik riik, 10 aastat enne kristlusele sallivuse kehtestamist Roomas Galeriuse ajal ning 36 aastat enne Constantinus Suure ristimist.
Aastal 387 jagasid Rooma ja Pärsia omavahel Suur-Armeenia. Pärast Armeenia kuningriigi langemist 428. aastal liideti enamus Armeeniast Sassaniidide riik. Pärast Armeenia ülestõusu 451. aastal jäeti kristlikele armeenlastele usuvabadus ja Armeeniale autonoomia. 640. aastal tungisid maale araablased, kes muutsid selle vasalliriigiks, kus valitsesid araablastest asevalitsejad.

Keskaeg


Seoses araabia Kalifaadi nõrgenemisega tekkis Armeenias mitu kuningriiki (9.-11. sajandil). Neist kõige võimsam oli Bagratiidide riik, mille pealinn oli Ani (884–1045). Ajapikku Bagratiidide riik lõhenes, sellest lõid lahku mitu riiki, mis siiski tunnistasid Bagrationi dünastia ülevõimu. Üks selline kuningriik asus Ararati mäe lääneküljel keskusega Karsas (962–1064) ja teine Armeenia põhjaosas keskusega Loris (982–1090). Samal ajal tekkis ka Vaspurakani kuningriik Vani järve orus, Sjunikhid aga asutasid kuningriigi tänapäevases Sjunikhi maakonnas Sevani järvest lõuna pool (970–1166).
Pilt:Armenianmeds.gif 1199–1375]]
1045. aastal vallutas Bagratiidide Armeenia Bütsants, kes alistas peatselt teisedki Armeenia riigid. Bütsantsi keisrite võim jäi siiski lühikeseks, kuna juba 1071. aastal tungisid Armeeniasse seldžukid, kes Manzikerti lahingu järel rajasid Seldžuki suurriik. Türklaste võimu alt põgenes Tarsusesse Kiliikias hulk armeenlasi. Nende eesotsas oli Roupen, kelle sugulane oli tapetud Ani kuningas Gagik II. Põgenikele andis varju Bütsantsi kuberner, ajapikku tekkis Kiliikias Armeenia Kiliikia. See oli Ristisõdijate riigid tugev toetaja ning nägi end kristluse kantsina Idas. Kiliikia Armeenia püsis 1375. aastani, mil selle alistasid Egiptuse mamelukid.
1230. aastail vallutasid Armeenia mongolid, neile järgnesid teised Kesk-Aasia hõimud. 14. sajandil vallutasid ja rüüstasid Armeenia Tamerlani (Timuri) hordid. 16. sajandil jagasid Armeenia omavahel Ottomani impeerium ja Safaviidide Pärsia. Kui Türgi võimu all anti armeenlastele ulatuslik autonoomia ning nad elasid suhteliselt rahumeelselt oma enklaavides, siis ‘Abbās I Suur rakendas 1604. aastast oma riigi loodepiiril põletatud maa taktikat, mis viis paljude armeenlaste küüditamiseni kodumaalt.

Rahvusliku ärkamise ajajärk


Vene-Pärsia sõda lõpetanud Gulistani rahulepingu järgi ühendas Venemaa endaga 1813. aastal Karabahhia alad, aga Turkmeenia rahulepingu alusel 1828. aastal Jerevani khanaat ja Nahhitševani khanaati khaaniriigid. Vene-Türgi sõda (1877–1878) tulemusena 1877–1878 vallutas Venemaa Türgi võimu all olnud Armeenia alad.
Kristlastena olid armeenlased Ottomani riigis diskrimineeritud. Kui nad hakkasid taotlema senisest suuremaid õigusi, korraldas sultan ‘Abdu’l-Hamid II 1894–96 vastuseks armeenlaste vastased pogrommid. Eri allikate andmeil hukkus neis 80 000 kuni 300 000 inimest. Veresauna tõttu pälvis valitseja välismaal hüüdnimed "Verine sultan" ja "Punane sultan". Pärast noortürklaste revolutsiooni lootsid armeenlased olukorra paranemist, ent kuna Vene armees oli hulgaliselt armeenia vabatahtlikke, suhtus ka uus valitsus neisse umbusuga.
Kui Esimene maailmasõda oli alanud, asusid türklased peagi lahendama nn armeenia küsimust, pagendades armeenlased Väike-Aasiast. 24. aprillil 1915 arreteeriti armeenia intellektuaalid. Armeenlastest sõdurid, kes olid teeninud Türgi sõjaväes, kutsuti sõjaväkke tagasi ja lasti maha. Naised, lapsed ja vanurid pagendati Süüria kõrbesse. 1915–17 toimunud armeenia genotsiidis hukkus 600 000 kuni 1 000 000 inimest. Paljud armeenlastest, kes jäid ellu tänu türklaste ja kurdide abile, põgenesid Venemaa Armeenia aladele või teistesse Lähis-Ida maadesse.
Venemaa Armeenia kuulutati avalikult iseseisvaks Armeenia Demokraatlik Vabariik 28. mail 1918. aastal. Septembris 1920 alustas Türgi sõjategevust Armeenia vastu ja vallutas Armeenia territooriumist kaks kolmandikku. Novembris tungisid Armeeniasse aga Punaarmee väeosad ja 29. novembril 1920 kuulutati avalikult välja Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.

Nõukogude Armeenia


12. märtsil 1922. aastal sõlmis Armeenia Aserbaidžaani ja Gruusiaga lepingu, mille kohaselt loodi Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit, millest moodustati omakorda Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderaalne Nõukogude Vabariik 13. detsembril 1922. aastal. Seejuures säilitas iga vabariik oma iseseisvuse. Föderatsioon astus NSV Liidu koosseisu 30. detsembril.
Stalini valitsusajal oli riigis kehtestatud diktatuur, millega kaasnes põllumajanduse kollektiviseerimine, industrialiseerimine (suunaga rasketööstusele ja sõjatööstusele), urbaniseerumine, religiooni tagakiusamine ja "parteilise liini" ametlik kehtestamine kõigis eluvaldkondades.
Aastal 1936 deporteeriti Kesk-Aasiasse umbes 25 000 armeenlast, kes võitlesid kollektiviseerimispoliitika vastu. Stalinistlike puhastustööde käigus hukkusid Armeenia kompartei esimene sekretär Agasi Handžjan, katoolikos Horen Muradbekjan, rida valitsuse ministreid, silmapaistvad armeenia kirjanikud ja poeedid (Jeghiše Tšarents, Axel Bakunts ja teised). Aastal 1936 likvideeriti Taga-Kaukaasia SFNV, aga selle koosseisu kuulunud Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan kuulutati iseseisvateks liiduvabariikideks NSV Liidu kooseisus.
Sõja lõppedes tegi Stalin katoolikosele ettepaneku pöörduda välismaal elavate armeenlaste poole kutsega pöörduda tagasi kodumaale Nõukogude Armeeniasse, võttes arvesse, et Armeenia diasporaas välismaal on palju raha ja kvalifitseeritud spetsialiste.
1945–1948 pöördus kodumaale tagasi umbes 150 000 armeenlast, enamik neist Lähis-Ida riikidest. Selle tulemusena paljud neist represseeriti. Juulis 1949 küüditati armeenia intelligents koos peredega Kesk-Aasia maadesse, kus enamik neist hukkus.

Iseseisev Armeenia


1990. aasta mais toimusid Armeenia Ülemnõukogu (ÜN) valimised, mille koosseisu said nii kommunistid kui ka opositsiooni esindajad – Armeenia üldrahvuslik liikumine (AÜRL) liikmed. Augustis valiti Ülemnõukogu esimeheks AÜRL-i esimees Levon Ter-Petrosjan.
23. augustil 1990. aastal võeti Ülemnõukogu esimesel istungil vastu Armeenia iseseisvusdeklaratsioon, mille alusel likvideeriti Armeenia NSV ja moodustati iseseisev Armeenia Vabariik.

Kultuur


Armeenia kultuuri ja identiteedi tähtis osa on armeenia tähestik, mille lõi Mesrop Maštotsh umbes 4. sajandil pKr.
Kultuuris on olulised ka vanaarmeenia panteon ja vanaarmeenia kalender.

Vaata ka


Lääne-Armeenia
Väike-Armeenia
Mägi-Karabahh
Armeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel
Armeenia jalgpallikoondis
Armeenia jalgpalli kõrgliiga
Armeenia ajalehtede loend

Viited

Kirjandus


Karl August Hermann "Wanad poisid: Teadusline lugemine rahwa elust. Abessinia maa ja rahwas. Armenlased ja kurdlased. Korea" Tartu: Postimees, 1896
H. Aasamaa "Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik" Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950
Marietta Šaginjan "Matk läbi Nõukogude Armeenia" (tõlkinud E. Roomet) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954
Garnik Isaakjan "Armeenia NSV" (tõlkinud E. Hiiemäe) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962
Aira Kaal "Esimest korda Armeenias: reisikiri" Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
"Armeenia NSV" (koostanud K. Laigna) Tallinn: Eesti Raamat, 1986
Lembo Tanning "Armeenia probleem" Tallinn: L. Tanning, 2005
"Armeenlaste väited ja ajaloolised faktid: küsimused ja vastused" Ankara: Strateegiliste Uuringute Keskus, 2005
"Armeenlased" (koostanud Armenui Kazarjan ja Ita Serman, tõlkinud Ita Serman) Tallinn: Ilo, 2009
Brigitta Davidjants "Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia" Tallinn: Go Group, 2010

Välislingid


http://www.armenia.ee Armenia.EE Armeenia portaal Eestis (''vene ja eesti keeles'')
http://www.armeniapedia.org Armeniapedia - Armeenia wiki
http://www.armenica.org Armenica.org
http://www.president.am/eng/ Armeenia president
http://www.gov.am/ Armeenia valitsus
http://www.haias.net/armenien.html virtuaal-Armeenia
http://www.haylife.ru/ Armeenia kultuuri sait, eeskätt Venemaa armeenlaste kultuurist (vene keeles)
http://www.armeniainfo.am/ Armeenia turismiportaal
Kategooria:Armeenia
Kategooria:Aasia maad
Kategooria:Euroopa maad
Kategooria:Kaukaasia
ace:Armenia
af:Armenië
als:Armenien
am:አርመኒያ
ang:Armenia
ab:Ермантәыла
ar:أرمينيا
an:Armenia
arc:ܐܪܡܢܝܐ
roa-rup:Ermenia
frp:Armènie
ast:Armenia
gn:Armenia
av:ЦIамухъ
az:Ermənistan
id:Armenia
ms:Armenia
bn:আর্মেনিয়া
zh-min-nan:Hayastan
jv:Arménia
su:Arménia
ba:Әрмәнстан
be:Арменія
be-x-old:Армэнія
bcl:Armenya
bi:Armenia
bar:Armenien
bo:ཨར་མེ་ནི་ཡ།
bs:Ermenija
br:Armenia
bg:Армения
bxr:Армени
ca:Armènia
ceb:Armenya
cv:Эрмени
cs:Arménie
co:Armenia
cy:Armenia
da:Armenien
pdc:Armeni
de:Armenien
dv:އަރުމީނިއާ
nv:Aooméénii Bikéyah
dsb:Armeńska
na:Arminiya
dz:ཨར་མེ་ནི་ཡ།
el:Αρμενία
en:Armenia
es:Armenia
eo:Armenio
ext:Arménia
eu:Armenia
ee:Armenia
fa:ارمنستان
hif:Armenia
fo:Armenia
fr:Arménie
fy:Armeenje
ga:An Airméin
gv:Yn Armeain
sm:Amenia
gag:Armeniya
gd:Airmeinia
gl:Armenia - Հայաստան
ki:Armenia
glk:Armөnөston
hak:Â-mî-nì-â
xal:Хемшудин Орн
ko:아르메니아
haw:‘Āmēnia
hy:Հայաստան
hi:आर्मीनिया
hsb:Armenska
hr:Armenija
io:Armenia
ilo:Armenia
bpy:আর্মেনিয়া
ia:Armenia
ie:Armenia
os:Сомих
is:Armenía
it:Armenia
he:ארמניה
kn:ಆರ್ಮೇನಿಯ
pam:Armenia
ka:სომხეთი
csb:Armenijô
kk:Армения
kw:Armeni
rw:Arumeniya
ky:Армения
sw:Armenia
kv:Армения
kg:Armenia
ht:Ameni
ku:Ermenistan
lad:Armenia
lez:Эрменистан
la:Armenia
ltg:Armeneja
lv:Armēnija
lb:Armenien
lt:Armėnija
lij:Armenia
li:Armenië
lmo:Armenia
hu:Örményország
mk:Ерменија
ml:അർമേനിയ
krc:Эрмения
mt:Armenja
mi:Āmenia
mr:आर्मेनिया
xmf:სომხეთი
arz:أرمينيا
mzn:ارمنستون
cdo:Ā-mī-nà̤-ā
mwl:Arménia
mdf:Армение
mn:Армен
my:အာမေးနီးယားနိုင်ငံ
nah:Armenia
nl:Armenië
ne:आर्मेनिया
new:आर्मेनिया
ja:アルメニア
ce:Аремалойн
pih:Aarmanya
no:Armenia
nn:Armenia
nov:Armenia
oc:Armenia
mhr:Армений
or:ଆର୍ମେନିଆ
uz:Armaniston
pa:ਅਰਮੀਨੀਆ
pnb:آرمینیا
ps:ارمنستان
pms:Armenia
nds:Armenien
pl:Armenia
pnt:Αρμενία
pt:Arménia
kaa:Armeniya
crh:Ermenistan
ro:Armenia
rm:Armenia
qu:Arminya
ru:Армения
rue:Арменія
sah:Эрмээн Сирэ
se:Armenia
sa:आर्मीनिया
sc:Armènia
sco:Armenie
stq:Armenien
sq:Armenia
scn:Armenia
si:ආර්මේනියාව
simple:Armenia
ss:I-Arimeniya
sk:Arménsko
sl:Armenija
cu:Армєнїꙗ
szl:Armyńijo
so:Armania
ckb:ئەرمەنستان
sr:Јерменија
sh:Jermenija
fi:Armenia
sv:Armenien
tl:Armenya
ta:ஆர்மீனியா
tt:Әрмәнстан
te:ఆర్మేనియా
th:ประเทศอาร์เมเนีย
vi:Armenia
tg:Арманистон
tpi:Armenia
chr:ᎠᎺᏂᏱ
tr:Ermenistan
tk:Ermenistan
udm:Армения
uk:Вірменія
ur:آرمینیا
ug:ئەرمېنىيە
vec:Armenia
vep:Armenii
vo:Larmeniyän
fiu-vro:Armeeniä
war:Armenya
wo:Armeeni
wuu:亚美尼亚
yi:ארמעניע
yo:Arméníà
zh-yue:亞美尼亞
diq:Ermenıstan
zea:Armenië
bat-smg:Armienėjė
zh:亞美尼亞

Aruba


Aruba on saar ja maa Kariibi meri, kõige läänepoolsem Tuulealused saared (Lõuna-Ameerika), Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.
Ta moodustab Hollandi, Curaçao ja Sint-Maarteni kõrval ühe Madalmaade Kuningriiki kuuluvatest maadest.
Aruba on üks niinimetatud ABC saared (Aruba, Bonaire ja Curaçao) ning on neist kõige läänepoolsem ja kõige väiksem.
Saare pindala on 180 km². Maksimaalne pikkus on 30 km ja maksimaalne laius on 9 km.
Rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse seisuga umbes 101 484. Rahvastiku tihedus on 567 in/km².
Aruba pealinn on Oranjestad (Aruba).

Loodus


Reljeef


Saar on valdavalt tasane. Kõrgeim mägi on Jamamota (188 m).
Lääne pool on liivarannad. Ida pool on kohati kaljurand, mille kaljudele tuul ja vesi on andnud veidra kuju.

Kliima


Saar on väga kuiv. Ta asub väljaspool orkaanide vööndit. Aasta läbi paistab päike ja puhuvad jahutavad passaat. Aruuba asub väljaspool orkaanide liikumispiirkonda.

Taimestik


Kariibi mere saartele iseloomulikku troopikataimestikku on seal vähe.
Maastikku ilmestavad lopsakad kaktused, aaloed ja puud ''Caesalpinia coriaria''. Arikoki rahvuspark võimaldab heita pilgu saare taimestikku.

Haldus


Staatus


1. jaanuaril 1986 eraldus Aruba ülejäänud Hollandi Antiilidest ja ta sai maa staatuse (''status aparte'') Madalmaade Kuningriik koosseisus.

Halduskord


Riigipea on Hollandi monarh, kes määrab ennast esindama Aruba kuberneri. Kuberneri ametiaeg on 6 aastat. Kuberner seisab hea kuningriigi üldiste huvide eest ja valvab, et Aruba seadusandlikud ja valitsusorganid ei teeks otsuseid, mis võivad kuningriigi ühtsust kahjustada või on vastuolus Madalmaade Kuningriigi statuut sätetega või rahvusvahelise õigusega. Täidesaatvat võimu teostab kuberner koos ministrite nõukoguga. Kuberneri aitab nõukogu (''Raad van Advies''), mis koosneb vähemalt 5 tema poolt nimetatud liikmest ning annab nõu kõikide Aruba normatiivaktide ja kuningriigi seaduste asjus. Kuberner nimetab ministrid.
Tegelik poliitiline võim on parlamendil ja ministrite nõukogul ehk Aruba kabinetil.
Aruba parlament koosneb ühest kojast, Aruba Staadid, millel on 21 liiget, kelle valib rahvas 4 aastaks.
Täitesaatev võim on ministrite nõukogul, mida juhib Aruba peaminister (''minister-president''). Valitsus koosneb kubernerist ja ministrite nõukogust. Valitsuse residents on Oranjestad (Aruba).
Rahvaesindusel on eelnõude parandamise ning arupärimise õigus ning ka seadusandliku algatuse õigus. Ta peab maaeelarve heaks kiitma.

Poliitika


Ametikandjad


2009. aasta seisuga on riigipea kuninganna Beatrix, kuberner Fredis Refunjol ja peaminister Mike Eman. Eelmine peaminister oli Nelson Oduber (Rahva Valimisliikumine).

Parteid


Aruba Demokraatlik Partei (''Democratische Arubaanse Partij'', DAP, ''Partido Democrático Arubano'', PDA)
Aruba Liberaalne Organisatsioon (''Organisatie Liberaal Arubaanse'', ''Organisación Liberal Arubano'', ''Organisashion pa Liberashou di Aruba'', OLA)
Aruba Patriootlik Partei (''Arubaanse Patriottische Partij'', APP, ''Partido Patriótico Arubano'', PPA)
Aruba Rahvapartei (''Arubaanse Volkspartij'', ''Partido di Pueplo Arubano'', AVP)
Aruba Rahvapartei/Kristlik Demokraatia (''Arubaanse Volkspartij/Democracia Cristiana'', AVP/DC)
Demokraatlik Aktsioon 86) (''Accion Democratico 86'', AD 86)
Rahva Valimisliikumine (''Movimento Electoral di Pueblo'', MEP)
Rahvuslik Demokraatlik Aktsioon (''National Democratische Actie'', NDA, ''Acción Democrático Nacional'', ADN)
RUBA
Uus Patriootlik Partei (''Partido Patriotico Nobo'', PPN)

Parteipoliitika


1994. aasta Aruba parlamendivalimised sai Aruba Rahvapartei/Kristlik Demokraatia 10 kohta, Rahva Valimisliikumine 9 kohta ja Aruba Liberaalne Organisatsioon 2 kohta.
Pärast lõhet valitseva Aruba Rahvapartei ja Aruba Liberaalne Organisatsioon koalitsioonis toimusid detsembris 1997 ennetähtaegsed valimised (tähtaeg oli juuli 1998). Hääled jagunesid võrdselt Rahva Valimisliikumine, Rahvapartei ja Liberaalse Organisatsiooni vahel. Kui läbirääkimised Valimisliikumise ja Rahvapartei ühendamiseks nurjusid, moodustati uus koalitsioon Rahvapartei ja Liberaalse Organisatsiooni vahel, nii et Rahva Valimisliikumine jäi opositsiooni. Septembris 2001 saavutas Rahva Valimisliikumine otsustava võidu, saades 21 kohast 12 ja moodustades Aruba esimese üheparteivalitsuse. Et enamus on napp, jättis partei lahti võimaluse moodustada tulevikus koalitsioon.
2005. aasta Aruba parlamendivalimised 23. september 2005 sai valitsev partei Rahva Valimisliikumine (MEP) uuesti absoluutse enamuse 11 kohaga 21-st.

Pealinn


Aruba pealinn ja valitsuse residents on Oranjestad (Aruba).

Ametlikud keeled


Ametlikud keeled on hollandi keel ja 2004. aastast papiamento keel.

Rahvuspüha


18. märts on Aruba rahvuspüha lipu- ja hümnipäev. 18. märtsil 1948 algatati petitsiooniga liikumine Aruba iseseisvuse poole. Seda päeva tähistati esimest korda 1976. Siis võeti ka esimest korda kasutusele hümn (Aruba Dushi Tera) ja lipp.

Sümbolid ja tähised


Aruba lipp võeti kasutusele 18. märtsil 1976. See on helesinine kangas, millel on kaks horisontaalset kollast kitsast triipu ja vardapoolses ülanurgas on neljaharuline punane täht valge äärisega. Lipu proportsioonid on 2:3.
Aruba hümn on Aruba Dushi Tera.
Maa deviis on "''One Happy Island''" ('üks õnnelik saar').
Tippdomeen on .aw.
ISO 3166-3 kood on ABW. ROK-i maakood on ARU.
Maakood (telefon) on 297.

Rahvastik


Demograafilised näitajad


Rahvaarv on 2010. aasta seisuga umbes 100 000, mis annab rahvastiku tiheduseks 567 in/km². 2003. aasta andmetel oli rahvaarv 70 000.

Asustus


Peale Oranjestadi on tähtsamad asulad Barcadera, Druif, Noord, Sabaneta, Santa Cruz ja Sint Nicolaas.

Rahvuslik koosseis


Suur osa elanikke on Lõuna-Ameerika või indiaani päritolu. On inimesi Euroopast, Kaug-Idast ja teistelt Kariibi mere saartelt.

Usuline koosseis


Katoliiklasi on 82%, protestante 8%.

Keeled


Laialt kõneldakse papiamento keelt, mis on alates 2004. aastast hollandi keele kõrval ametlik keel. Papiamento on portugali keele põhjal tekkinud kreoolkeel.

Majandus


Aruba on suhteliselt jõukas maa. Töötus on madal ja sissetulek ühe elaniku kohta on peaaegu kõige kõrgem Kariibi mere saartel.

Põllumajandus


Põllumajandus ei mängi Arubal suurt rolli, sest päikselise kliima, kõrgete troopiliste temperatuuride ja vähese vihma tõttu on muld halb.

Mäendus


Alates 1825. aastast kuni umbes 1915. aastani oli Aruba suurim majandusharu kuld otsimine. Praegune suuruselt teine linn Sint Nicolaas sai nii suureks just kullapalaviku ajal.

Tööstus


Kuni 1980. aastad keskpaigani oli Aruba tähtsaim majandusharu naftatöötlemine. Sel ajal naftatöötlemistehas suleti.
Praegu piirdub tööstus peamiselt tubakas ja jookide tootmisega.

Turism


Pärast naftatöötlemise lõpetamist on saare majanduses kesksel kohal turism. Et saar on orkaanide eest kaitstud ja seal valitseb ideaalne troopikakliima, on Aruba turistide seas hinnatud. Aastas käib Arubal umbes 600 000 turisti, sealhulgas väga palju ameeriklasi. Turism on suunatud peamiselt mererandadele pealinnast lääne pool. Head tingimused on seal ka surfamiseks.
Pilt:Aruba natural bridge.jpg
Tuntud vaatamisväärsus on Natural Bridge, pikim looduslik sild Kariibi mere saartel. 2. september 2005 varises see sisse, põhjuseks merevee ja tuule pikaajaline erodeeriv toime. Sissevarisenud silla kõrval on veel säilinud väiksem looduslik sild.

Maksuparadiis


Arubal on palju ''offshore''-panku ja andmetöötlusfirmasid. OECD peab Arubat maksuparadiisks, sest Aruba rahandusstruktuurid võimaldavad ulatuslikku maksudest kõrvalehoidmist ja rahapesu. Valitsus on astunud samme sellest staatusest vabanemiseks.

Väliskaubandus


Tähtsaimad kaubanduspartnerid on Holland, USA, Colombia ja Venezuela.

Hollandi arenguabi


Holland annab Arubale igal aastal arenguabi. Seda kasutatakse õiguslikus järelevalves, hariduses, halduse arendamises, tervishoius ja investeeringuteks majanduse arendamisse.

Rahaühik


Aruba Rahaühik on Aruba floriin (AWG). Selle kurss on seotud USA dollariga.
Sageli võetakse Arubal vastu ka USA dollareid.

Ajalugu


Saare algasukad olid aravakid hulka kuuluvad ''Caquetios''. Kõige varasemate teadaolevate indiaani asulate jäänused pärinevad umbes aastast 1000.
Aruba avastasid ja asustasid 1499 Hispaania. Esimeseks eurooplaseks, kes saarele jõudis, peetakse hispaania maadeavastajat Alonso de Ojedat.
Aastal 1636 omandasid saare hollandlased. Aastal 1805, Napoleoni sõjad ajal, hõivasid saare ajutiselt inglased. Aastal 1816 läks ta Hollandi võimu alla tagasi.
Rahvusvaheline majanduslik huvi Aruba vastu tekkis 19. sajandil kullapalaviku tõttu.
Aastal 1924 avati naftatöötlemistehas, mis tõi kaasa majandusliku õitsengu.
20. sajand viimastel kümnenditel aitas saare arengule kaasa turismibuum.
Aastal 1986 eraldus Aruba ametlikult Hollandi Antillidest ning sai maaks Madalmaade Kuningriigi koosseisus. Lepiti kokku, et Aruba iseseisvub pärast rahvahääletust 1996.
Saare iseseisvuspüüdlused külmutati aastal 1990 Aruba palvel, sest saare majanduslik olukord halvenes.

Tuntud arubalasi


Dave Benton, laulja
Nelson Oduber, poliitik
Fredis Refunjol, kuberner
Fred Jüssi, looduseuurija (on sündinud Arubal)

Kronoloogia


1499 – hispaanlased avastasid ja asustasid Aruba.
1986
1. jaanuar – Aruba eraldus Hollandi Antillidest ja sai omaette maa staatuse (''status aparte'') Madalmaade Kuningriigi koosseisus.
1994 - 1994. aasta Aruba parlamendivalimised sai Aruba Rahvapartei/Kristlik Demokraatia 10 kohta, Rahva Valimisliikumine 9 kohta ja Aruba Liberaalne Organisatsioon 2 kohta.
1997
detsember – toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised. Hääled jagunesid võrdselt Rahva Valimisliikumise, Aruba Rahvapartei ja Aruba Liberaalse Organisatsiooni vahel.

Vaata ka


Aruba peaministrite loend

Välislink


Kategooria:Aruba
af:Aruba
als:Aruba
ar:أروبا
an:Aruba
az:Aruba
id:Aruba
ms:Aruba
bn:আরুবা
zh-min-nan:Aruba
jv:Aruba
su:Aruba
be:Аруба
be-x-old:Аруба
bs:Aruba
br:Aruba
bg:Аруба
ca:Aruba
cv:Аруба
cs:Aruba
cy:Aruba
da:Aruba
de:Aruba
dv:އަރޫބާ
dsb:Aruba
dz:ཨ་རུ་བ།
el:Αρούμπα
en:Aruba
es:Aruba
eo:Arubo
ext:Aruba
eu:Aruba
fa:آروبا
hif:Aruba
fo:Aruba
fr:Aruba
fy:Arûba
gl:Aruba
ko:아루바
hy:Արուբա
hi:अरूबा
hr:Aruba
io:Aruba
bpy:আরুবা
ia:Aruba
os:Арубæ
is:Arúba
it:Aruba
he:ארובה (טריטוריה)
kn:ಅರುಬಾ
ka:არუბა
kk:Аруба
kw:Aruba
rw:Aruba
sw:Aruba
lad:Aruba
la:Aruba
lv:Aruba
lb:Aruba
lt:Aruba
lij:Aruba
li:Aruba
ln:Aruba
lmo:Aruba
hu:Aruba
mk:Аруба
mr:अरूबा
arz:اروبا
mn:Аруба
nl:Aruba
ne:अरुबा
ja:アルバ
frr:Aruuba
no:Aruba
nn:Aruba
nov:Aruba
oc:Aruba
pnb:اروبا
pap:Aruba
pms:Aruba
nds:Aruba
pl:Aruba
pt:Aruba
ro:Aruba
ru:Аруба
rue:Аруба
sah:Аруба
sq:Aruba
simple:Aruba
sk:Aruba
sl:Aruba
so:Aruba
ckb:ئارووبا
srn:Aruba
sr:Аруба
sh:Aruba
fi:Aruba
sv:Aruba
tl:Aruba
ta:அருபா
te:అరుబా
th:อารูบา
vi:Aruba
tr:Aruba
uk:Аруба
ur:اروبا
ug:ئارۇبا
vec:Aruba
war:Aruba
wo:Aruba
wuu:阿鲁巴
yo:Àrúbà
zh-yue:阿魯巴島
bat-smg:Aruba
zh:阿魯巴

Austraalia


Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatsioon Austraalia manner, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikne ookean Norfolki saar ja Korallimeri saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.

Loodus


Pilt:Map of Australia est.png

Rannajoon


Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit.

Pinnamood


Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko mägi (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Ben (Heardi saar) vulkaan (2745 m) Heard ja McDonald.

Veestik


Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast.

Kliima


Suurem osa Austraaliast asub troopikavööde. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. lähistroopiline kliimavööde jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. parasvööde valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias.
Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perth (Austraalia) ümbruses.
Pilt:Australia-demography.png

Rahvastik


Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on Austraalia aborigeenid. 85% valgetest on Suurbritannia või iirlased päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest (näiteks Horvaatiast 800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina keel dialekte ja itaalia keelt.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1% protsendil elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal.

Ajalugu


Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse hiljemalt Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirves, kõõvitsaid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi.
V-III aastatuhandeni eKr arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste Austraalia aborigeenid kultuur püsis kiviaeg tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu.
1611. aastal randusid esimesed hollandlased meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu.
Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli William Dampier, kuid James Cooki uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid suured kummipuud ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi nektarist toituvaid papagoisid, ja erivärviliste õitega põõsad. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi Botany Bayks. Varsti pärast seda, 1788. aastal, saabusid Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva Sydney kohal rajati esimesed asulad.
1811. aastal trükiti Pariisis esimest korda täielik Austraalia kaart, mille oli koostanud Louis Claude de Saulces de Freycinet(1779–1842), prantsuse meremees ja maadeavastaja.
Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest Põhja-Ameerika kolooniate kaotamise tõttu. Umbes 20% asumaastajatest olid naised ja üks kolmandik iirlased. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Uue ühiskonda loomine sellise inimrühma alusel oli keeruline. 1852. aastal lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid seal juba 150 000.
Arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega Bay Hurstis 1851. aastal. Paljud kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. Ajavahemikul 1829–1859 sai 4 kolooniat Austraalia osariikideks. See tõi kaasa kiire lamba- ja karjakasvatuse kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu.
Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlament tunnustats Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Austraaliasse Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn.

Majandus


Pilt:2006Australian exports.svg
Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse. 1980. aastad hakkas Austraalia Tööpartei peaministri Bob Hawke'i ja rahandusministri Paul Keatingi juhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastad alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast hakati Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel ellu viima liberalism majanduspoliitikat.
Austraalias on tööjõulisi 11,45 miljonit. 2009. aasta seisuga on töötus 5,6%.

Eksport


Austraalia tähtsaimad ekspordiartiklid on
kivisüsi
rauamaak
kuld
liha
vill
alumiiniumoksiid
nisu
masinad ja transpordivarustus
Austraalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Hiina 21,81%, Jaapan 19,19%, Lõuna-Korea 7,88%, India 7,51%, Ameerika Ühendriigid 4,95%, Suurbritannia 4,37%, Uus-Meremaa 4,1% (2009).

Import


Austraalia tähtsaimad impordiartiklid on
masinad ja transpordivarustus
arvutid ja kontorimasinad
telekommunikatsioonivahendid
toornafta
petrooleumitooted
Austraalia tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 17,94%, Ameerika Ühendriigid 11,26%, Jaapan 8,36%, Tai 5,81%, Singapur 5,54%, Saksamaa 5,3% (2009).

Energeetika


Mäetööstus


Pilt:Sydney Opera House Sails edit02.jpg]]
Pilt:Uluru Australia(1).jpg ]]
Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisüsi, kuld, boksiit, vask ja rauamaak väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole eksport.

Relvajõud


Kaitsepoliitikas on tähtsal kohal sidemed Ameerika Ühendriigid. Austraalial on kaitsealased lepped Filipiinide, Brunei, Taiga, Eestiga ja
Venemaaga.

Turism


Alates 1970. aastatest on Austraalias aina enam turiste käinud. 2003 külastas riiki 4,3 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle Austraalia aborigeenid püha mägi Uluru ja Kakadu rahvuspark.

Vaata ka


Austraalia kindralkuberneride loend

Viited


http://www-personal.une.edu.au/~pbrown3/ausindex.html Australian palaeoanthropology index

Välislingid


http://www.gov.au/ Austraalia valitsus
Kategooria:Austraalia
ace:Australia
kbd:Аустралиэ
af:Australië
als:Australien
am:አውስትራልያ
ang:Australia
ab:Австралиа
ar:أستراليا
an:Australia
arc:ܐܘܣܛܪܠܝܐ (ܐܬܪܐ)
roa-rup:Australia
frp:Ôstralie
ast:Australia
gn:Autaralia
az:Avstraliya
bjn:Australia
id:Australia
ms:Australia
bm:Ostralia
bn:অস্ট্রেলিয়া
zh-min-nan:Australia
jv:Australia
su:Australia
ba:Австралия
be:Аўстралія
be-x-old:Аўстралія
bcl:Australya
bi:Ostrelia
bar:Australien
bo:ཨོ་སེ་ཐེ་ལི་ཡ།
bs:Australija
br:Aostralia
bg:Австралия
ca:Austràlia
ceb:Awstralya
cv:Австрали
cs:Austrálie
sn:Australia
co:Australia
cy:Awstralia
da:Australien
pdc:Australie
de:Australien
dv:އޮސްޓަރުލިޔާ
nv:Nahatʼeʼiitsoh Bikéyah
dsb:Awstralska
na:Otereiriya
dz:ཨས་ཊེཡེ་ལི་ཡ
el:Αυστραλία
en:Australia
es:Australia
eo:Aŭstralio
ext:Austrália
eu:Australia
ee:Australia
fa:استرالیا
hif:Australia
fo:Avstralia
fr:Australie
fy:Austraalje (lân)
frr:Austraalien
fur:Australie
ga:An Astráil
gv:Yn Austrail
sm:Ausetalia
gag:Avstraliya
gd:Astràilia
gl:Australia
gan:澳大利亞
gu:ઑસ્ટ્રેલિયા
hak:Àu-thai-li-â
xal:Австралмудин Ниицән
ko:오스트레일리아
ha:Asturaliya
haw:‘Aukekulelia
hy:Ավստրալիա
hi:ऑस्ट्रेलिया
hsb:Awstralska
hr:Australija
io:Australia
ig:Ostraliya
ilo:Australia
bpy:অস্ট্রেলিয়া
ia:Australia
ie:Australia
iu:ᐊᔅᑦᕌᓕᐊ
os:Австрали
zu:I-Ostreliya
is:Ástralía
it:Australia
he:אוסטרליה
kl:Australia
kn:ಆಸ್ಟ್ರೇಲಿಯ
pam:Australia
ka:ავსტრალია
kk:Австралия Одағы
kw:Ostrali
rw:Ositaraliya
ky:Австралия
rn:Australiya
mrj:Австрали
sw:Australia
kv:Австралия
kg:Australia
ht:Ostrali
ku:Awistralya
lad:Ostralya
lez:Австралия
lo:ປະເທດອົດສະຕາລີ
la:Australia
ltg:Australeja
lv:Austrālija
lb:Australien
lt:Australija
lij:Australia
li:Australië
jbo:sralygu'e
lmo:Aüstralia
hu:Ausztrália (ország)
mk:Австралија
mg:Aostralia
ml:ഓസ്ട്രേലിയ
krc:Австралия
mt:Awstralja
mi:Ahitereiria
mr:ऑस्ट्रेलिया
xmf:ავსტრალია
arz:اوستراليا
cdo:Ó̤-ciŭ
mwl:Oustrália
mdf:Австралие
mn:Австрали
my:ဩစတြေးလျနိုင်ငံ
nah:Australia
nl:Australië (land)
nds-nl:Australië (laand)
ne:अष्ट्रेलिया
ja:オーストラリア
ce:Австрали
pih:Ostrielya
no:Australia
nn:Australia
nrm:Australie
nov:Australia
oc:Austràlia
mhr:Австралий
or:ଅଷ୍ଟ୍ରେଲିଆ
om:Awustireliyaa
uz:Avstraliya (davlat)
pa:ਆਸਟ੍ਰੇਲੀਆ
pnb:آسٹریلیا
pap:Australia
ps:آسټراليا
km:អូស្ត្រាលី
pms:Australia
nds:Australien
pl:Australia
pnt:Αυστραλία
pt:Austrália
crh:Avstraliya
ty:Autereraria
ksh:Australien
ro:Australia
rm:Australia
qu:Awstralya
ru:Австралия
rue:Австральскый Союз
sah:Аустралиа
se:Australia
sa:आस्ट्रेलिया
sg:Ostralïi
sco:Australie
stq:Australien (Lound)
nso:Australia
sq:Australia
scn:Australia
si:ඕස්ට්‍රේලියාව
simple:Australia
sk:Austrália (štát)
sl:Avstralija
cu:Аѵстралїꙗ
szl:Australijo
so:Australia
ckb:ئۆسترالیا
sr:Аустралија
sh:Australija
fi:Australia
sv:Australien
tl:Australya
ta:ஆஸ்திரேலியா
kab:Usṭralya
roa-tara:Australie
tt:Австралия
te:ఆస్ట్రేలియా
tet:Austrália
th:ประเทศออสเตรเลีย
vi:Úc
ti:ኣውስትራሊያ
tg:Австралия
tpi:Ostrelia
chr:ᏒᎳᏗᏝ
tr:Avustralya
tk:Awstraliýa
uk:Австралійський Союз
ur:آسٹریلیا
ug:ئاۋستىرالىيە
za:Audaihleihya
vec:Austrałia
vep:Avstralii (valdkund)
vo:Laustralän
fiu-vro:Austraalia
zh-classical:澳大利亞
vls:Australië (land)
war:Australya
wo:Óstraali
yi:אויסטראליע
yo:Austrálíà
zh-yue:澳洲
diq:Awıstralya
zea:Australië
bat-smg:Australėjė
zh:澳大利亚

Austria


Austria Vabariik (saksa keeles ''Republik Österreich'') on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tšehhi. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu.

Liidumaad


Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks (''Bundesländer''):
# Burgenland
# Kärnten
# Alam-Austria
# Ülem-Austria
# Salzburgi liidumaa
# Steiermark
# Tirool
# Vorarlberg
# Viin

Majandus


Pilt:Austria_kaart.png
Pilt:The States of Austria Numbered.png
Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. 1. jaanuaril 2002 võeti kasutusele euro, mis vahetas välja Austria šillingi.
Pärast Teine maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ja suured pangad. Haldusfirma Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft kontrollitavais riigiettevõtteis valmib veerand Austria tööstustoodangust. Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud (OMV AG, Voestalpine AG, VA Technologie AG, Steyr Daimler Puch AG, Austria Metall AG). Steyr-Daimler-Puch müüdi kontsernile Magna International, VA Tech Siemens AG-le, Jenbacher Werke General Electricule.
Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes Lääne-Euroopa tööstusmaadega.
Austrias on tööjõulisi 3,68 miljonit ja töötus 4,8%. 6% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.

Väliskaubandus


Eksport


Pilt:Raffinerie OMV Schwechat.jpg rafineerimise ettevõte Schwechatis]]
Pilt:Weißenstein - Chemiewerk.jpg
Pilt:Papier- und Zellstofffabrik in Frantschach3.JPGi- ja paberivabrik]]
Austria tähtsaimad ekspordiartiklid on
masinad ja varuosad
mootorsõidukid ja nende jupid
paber ja papp
metallikaubad
kemikaalid
raud ja teras
tekstiilid
toidukaubad
Austria tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 30,96%, Itaalia 8,17%, Šveits 4,99%, Ameerika Ühendriigid 3,99% (2009).

Import


Austria tähtsaimad impordiartiklid on
masinad ja varuosad
mootorsõidukid
kemikaalid
metallikaubad
õli ja õliproduktid
toidukaubad
Austria tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 45,07%, Šveits 6,76%, Itaalia 6,66%, Holland 4,03% (2009).

Tööjõud ja tööhõive


2008. aasta esimeses kvartalis oli Austrias registreeritud töötuid 175 000, millele vastab Austria arvutusmetoodika järgi töötus 6,7% (Euroopa Liidu metoodika järgi 4,2%). Kõige suurem töötus on teeninduses, eriti turismimajanduses. Koos koolitatavate inimestega on tööta umbes 296 800 inimest. Töötutest oli 2008. aasta esimeses kvartalis mehi 93 600 ja naisi 81 600 ning alla 25-aastasi noori umbes 48 000. Töötuse näitajad on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes head.
55–64-aastastest töötab 40,7%. See on Euroopa võrdluses madal näitaja. Varase pensionilemineku levik on seotud koondamistega riigiettevõtetes ja osaliselt või täielikult riigile kuuluvates eraettevõtetes.

Börsid


Austria suurim börs on Viini Börs, mille tähtsaim börsiindeks on Austrian Traded Index (ATX).

Põllumajandus


Pilt:Skarbin Laerchen Mischwald 17112006 03.jpge-segamets Lõuna-Austrias]]
1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses.
Austria põllumajandus põhineb väikemajanditel. Püütakse spetsialiseeruda kvaliteettoodetele, sest Euroopa Liidu laienemine teravdab konkurentsi. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim.
Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal.
Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale (2/3 ekspordist), Šveitsi ja USA-sse. Veini eksporti kahjustas 1985. aasta glükoolveiniskandaal, ent vahepeal on Austria kvaliteetveinid nii palju paremaks läinud, et eksport on suurem kui enne skandaali.

Metsamajandus


1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses.
Suurte metsade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse.
Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule.

Mäetööstus


Pilt:Erzberg3.jpg]]
Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine Bad Bleibergis on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaak- ja pruunsüsikaevandusi.
Olulised on veel soola, rauamaagi (koos raudläik 2 091 995 tonni, peaaegu kõik Erzbergilt), magnesiit (769 188 tonni) ja volframimaak (400 000 tonni) kaevandamine ning nafta (856 270 tonni) ja maagaasi (1,76 miljardit kuupmeetrit). Suurim soolatootja Salinen Austria tootis 2006. aastal 764 189 tonni keedusoola ja 1336 tonni kivisoola. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks (7854 tonni 2006, 3,7 miljonit tonni 1970).
Mäetööstuses on umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab kivimurdudes ning kruusa- ja liivakarjäärides.

Töötlev tööstus


Tööstuses on esikohal rasketööstus. Must metallurgia (Linz, Leoben, Kapfenberg) toodang ületab omamaised vajadused. Värvilised metallid toodetakse kõige rohkem alumiiniumi (Ranshofenis), vaske (Brixleggis) ja pliid (Gailitzis). Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus (Viin, Graz, Sankt Pölten, Steyr) toodab kergetööstus-, toiduainetööstus- ja naftatööstuse ning energeetikaseadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorratas ja jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), kunstkiud (Gmunden) ja plastmassid.

Teenindus


Pilt:Linz-schlossmuseum-südtrakt.JPG
Pilt:BregenzToscaBühnenbild4.JPG" etendus Bregenzi festivalil 2007/08]]
Pilt:Hinterthal View3.jpg
Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad on turism, kaubandus ja pangandus.
Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest pangasaladusest. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega.
Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talisport.

Ajalugu


Pilt:Vienna Battle 1683.jpg (1683)]]
Austria on olnud Vana-Rooma, hunnide, langobardide, idagoodid, bajuvaaride ja Frangi riik võimu all, viimast Idamark aastail 955–996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogiriik Heinrich II (Austria) juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgid-Lotringid nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.
Pärast Saksa-Rooma riik lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik, kes 13. sajandil vallutas Tšehhimaa. Pärast 1453. aastat moodustati Austria ertshertsogkond. 1867 reorganiseeriti see kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja ühtlasi Ungari kuningas.
Pärast kaotust Esimene maailmasõda Austria-Ungari lagunes. Tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemise Saksamaaga keelas Saint-Germaini rahu. Austria-Ungari kooseisu kuulunud Ungari ja Tšehhoslovakkia iseseisvusid.
Enne Teine maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse natsionaalsotsialism Suursaksa Riik ''Anschluss''i (okupatsiooni ja annektsiooni) tulemusena.
Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist Austria riigilepinguga 1955 oli Austria demokraatlik riik "Raudne eesriie" ja Lääne-Euroopa vahel. Austria liitus Euroopa Liit 1995 ja euroalaga 1999.

Vaata ka


1999. aasta Austria parlamendivalimised
2002. aasta Austria parlamendivalimised
2006. aasta Austria parlamendivalimised
2008. aasta Austria parlamendivalimised
2010. aasta Austria presidendivalimised
Austria jalgpallikoondis
Austria meediasüsteem
Austria lennukompaniide loend
Austria välismaateenistus
Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel

Viited


Kategooria:Austria
Kategooria:Euroopa maad
ace:Austria
kbd:Аустрэ
af:Oostenryk
als:Österreich
am:ኦስትሪያ
ang:Ēastrīce
ar:النمسا
an:Austria
arc:ܢܡܣܐ
roa-rup:Austria
frp:Ôtrich·e
ast:Austria
gn:Auteria
ay:Austriya
az:Avstriya
id:Austria
ms:Austria
bn:অস্ট্রিয়া
zh-min-nan:Tang-kok
jv:Austria
su:Austria
ba:Австрия
be:Аўстрыя
be-x-old:Аўстрыя
bcl:Austriya
bi:Austria
bar:Esterreich
bo:ཨོ་སི་ཐྲི་ཡ།
bs:Austrija
br:Aostria
bug:Austria
bg:Австрия
ca:Àustria
ceb:Awstriya
cv:Австри
cs:Rakousko
cbk-zam:Austria
co:Austria
cy:Awstria
da:Østrig
pdc:Eestereich
de:Österreich
dv:އޮސްޓްރިއާ
nv:Óóswiya
dsb:Awstriska
na:Oteriya
dz:ཨས་ཊི་ཡ
el:Αυστρία
en:Austria
es:Austria
eo:Aŭstrio
ext:Áustria
eu:Austria
ee:Austria
fa:اتریش
hif:Austria
fo:Eysturríki
fr:Autriche
fy:Eastenryk
fur:Austrie
ga:An Ostair
gv:Yn Austeyr
sm:Austilia
gag:Avstriya
gd:An Ostair
gl:Austria - Österreich
gu:ઑસ્ટ્રિયા
hak:O-thi-li
xal:Өстрмүдин Орн
ko:오스트리아
haw:ʻAukekulia
hy:Ավստրիա
hi:ऑस्ट्रिया
hsb:Awstriska
hr:Austrija
io:Austria
ilo:Austria
bpy:অস্ট্রিয়া
ia:Austria
ie:Austria
os:Австри
zu:I-Ostriya
is:Austurríki
it:Austria
he:אוסטריה
kl:Østrigi
kn:ಆಸ್ಟ್ರಿಯ
pam:Austria
ka:ავსტრია
csb:Aùstrëjackô
kk:Аустрия Республикасы
kw:Estrych
rw:Ositiriya
ky:Австрия
mrj:Австри
sw:Austria
kv:Австрия
kg:Autriche
ht:Otrich
ku:Awistriya
lad:Ostria
lez:Австрия
la:Austria
ltg:Austreja
lv:Austrija
lb:Éisträich
lt:Austrija
lij:Austria
li:Oosteriek
ln:Otrish
jbo:osteraix
lmo:Austria
hu:Ausztria
mk:Австрија
mg:Aotrisy
ml:ഓസ്ട്രിയ
krc:Австрия
mt:Awstrija
mi:Ateria
mr:ऑस्ट्रिया
xmf:ავსტრია
arz:النمسا
cdo:Ó̤-dê-lé
mwl:Áustria
koi:Австрия
mdf:Австрие
mn:Австри
my:သြစတြီးယားနိုင်ငံ
nah:Austria
nl:Oostenrijk
nds-nl:Oostnriek
ne:अष्ट्रीया
new:अष्ट्रिया
ja:オーストリア
ce:Австри
frr:Ååstenrik
pih:Ostriya
no:Østerrike
nn:Austerrike
nrm:Autriche
nov:Austria
oc:Àustria
mhr:Австрий
or:ଅଷ୍ଟ୍ରିଆ
uz:Avstriya
pa:ਆਸਟਰੀਆ
pfl:Eestraisch
pag:Austria
pnb:آسٹریا
pap:Austria
ps:اتريش
pms:Àustria
nds:Öösterriek
pl:Austria
pnt:Αυστρία
pt:Áustria
kaa:Avstriya
crh:Avstriya
ksh:Österreich
ro:Austria
rmy:Austriya
rm:Austria
qu:Awstiriya
ru:Австрия
rue:Австрія
sah:Австрия
se:Nuortariika
sa:आस्ट्रिया
sc:Àustria
sco:Austrick
stq:Aastriek
st:Austria
sq:Austria
scn:Austria
si:ඔස්ට්‍රියාව
simple:Austria
ss:IYosithiya
sk:Rakúsko
sl:Avstrija
cu:Аѵстрїꙗ
szl:Austrijo
so:Austriya
ckb:نەمسا
sr:Аустрија
sh:Austrija
fi:Itävalta
sv:Österrike
tl:Austria
ta:ஆஸ்திரியா
roa-tara:Austrie
tt:Австрия
te:ఆస్ట్రియా
tet:Áustria
th:ประเทศออสเตรีย
vi:Áo
tg:Утриш
tpi:Ostria
chr:ᎠᏍᏟᏯ
chy:Austria
tr:Avusturya
tk:Awstriýa
udm:Австрия
uk:Австрія
ur:آسٹریا
ug:ئاۋستىرىيە
vec:Austria
vep:Avstrii
vo:Lösterän
fiu-vro:Austria
zh-classical:奧地利
vls:Ôostnryk
war:Austrya
wo:Otris
wuu:奥地利
yi:עסטרייך
yo:Austríà
zh-yue:奧地利
diq:Awıstırya
zea:Oesteriek
bat-smg:Austrėjė
zh:奥地利

Arvo Valton


Pilt:Arvovalton.jpg
Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi; sündinud 14. detsember 1935 Märjamaal) on eesti proosakirjanik- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist.

Elulugu


Arvo Valton sündis 14. detsembril 1935 Märjamaa alevis Hiiumaalt pärit ettevõtja Jakobson-Waltoni pojana.
Haridusteed alustas ta Märjamaa algkoolis, kus õppis aastatel 1943–1949. Koos vanematega Märtsiküüditamine jätkas ta õpinguid 1949–1951 Novosibirski oblasti Tsanovski sovhoosi 7-klassilises koolis, 1951–1953 Tsanõ Keskkoolis. 1954 lõpetas Magadani oblasti Susumani keskkooli ja tuli tagasi Eestisse. 1954–1959 õppis TPI keemia- ja mäeteaduskonnas, mille lõpetas mäeinsenerina. Seejärel töötas ta 1959–1961 Maardu Keemiakombinaadis vahetusülemana karjääris ja rikastusvabriku tehnilise juhatajana. 1961–1967 jätkas haridusteed, õppis Üleliidulise Kinoinstituudi kaugõppes ning lõpetas selle filmidramaturgina. Töötas aastatel 1961–1968 Tallinna Mõõduriistade Tehases inseneri, konstruktori ja patendiosakonna juhatajana.
Aastatel 1968–1975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Ta on töötanud Tallinnfilmi stuudios toimetuskolleegiumi liikmena. 1965. aastast on Kirjanike Liit liige. Valton on Kirjanike Liidu juhatuse liige 1971. aastast, ta oli juhatuse presiidiumi liige aastail 1981–1989 ning liidu esimehe asetäitja aastail 1990–1992. Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus (klubi) esimehena. Eesti Kinoliit liige 1979.
Pilt:Valton-Aipin.IMG_4076.JPGiga kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011]]
Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidisõda aastal 1987. 1980. aastal osales 40 kiri aktsioonis, olles üks selle organiseerijaid. Oli aktiivselt tegev taasiseseisvumisüritustes: Loomeliitude Kultuurinõukogu liige, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee 1. koosseisu liige. 1992–1995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige. Kuulub 1994. aastast Isamaaliit (praegu Isamaa ja Res Publica Liit).
Rahvuslasena on Valton sõna võtnud eesti keele ja kultuuri küsimustes, ta on lülitunud taasiseseisvumisjärgsesse poliitika- ja vaimuellu tõsiisamaalises vaimus. Valton on osalenud soome-ugri rahvaste hõimuliikumine. Valton valiti Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni aseesimeheks aastal 1993, esimeheks aastal 1996. Alates aastast 1998 on Valton assotsiatsiooni president. Ta on reisinud paljudes Euroopa riikides, kõigis endise Nõukogude Liit vabariikides, Ameerikas ja Austraalias.

Looming


Esimese trükiproovina ilmus novellett "Lauad" ("Noorus", 1960, 4). Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) äratas elavat huvi: köitis värske nägemine ja leebe huumor. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) ilmutas Valton varasemast suuremat tüpiseerimise oskust. Iseloomulik on inimene soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele.
1960. aastad teisel poolel toimus Valtoni loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuenduses tooniandvaks. Keskne on inimtegevuse võõrandumine jäigalt determineeritud süsteemis, bürokraatliku rutiini haardes: Valton kujutab inimeste süsteemi, kus tegevus muutub absurdseks.
Aastal 1968 ilmunud kogud "Kaheksa jaapanlannat" (Loomingu Raamatukogu) ja "Luikede soo. Karussell" kutsusid esile poleemika: Valtoni loomingust otsiti eksistentsialismi mõjusid. Võõrandumisele vastandas Valton inimeksistentsi kui subjektiivse olemise, resp. teisitiolemise.
Novellikogus "Sõnumitooja" (1972) vaatleb ta teisitiolemise võimalusi võõrandumise haardes, Valtoni novell metaforiseerus ja võttis parabooli kuju. 1970. aastad algul tärganud ajaloohuvi kallutas kirjanikku käsitama ajalugu inimtegevuse näitelavana, millel on kalduvus korduda. Sarnaselt Karl Ristikiviga vältis Valton ajalooproosas Eesti ajalugu ja ammutas ainet teiste maade minevikust. Novellikogus "Õukondlik mäng" (ilmunud Loomingu Raamatukogus aastal 1972) aktualiseerib Valton ajaloonäidetel inimliku negatiivsuse avaldumisvorme. Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus Valton uute väljendusvahendite otsingule.
Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo- ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile subjektiivse olemise teise erikuju. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming kirjandusžanride poolest mitmekülgseks: novellide kõrval ilmusid romaanid, aforismid, luuletused ja lasteraamatud. Novellivalikkogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) kujutab Valton elu ja inimest subjektiivse olemise vaatekohast; paiguti tugevnenud publistsistlik allhoovus on paigutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi.
Valtoni esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, jutustatakse mongolid valitsejast Tšingis-khaanist ning taoistlikust munk Chang Chunist. Kõiki romaani kompositsioonireegleid lammutab loogikast loobuv sürrealism raamat armastusmotiivide variatsioonidega "Arvid Silberi maailmareis" (1984, lühem variant 1981), kus autor esitab subjektiivseid kujutlusi rännakutena järjest avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna "Üksildased ajas" (I - 1983; II - 1985) ilmunud kuues jutus on keskendatud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest.
Valton on avaldanud aforismikogud "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks" (1980) ja "Tagasi tulevikku" (1985) ning kaks luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja "Seniks" (1992).
Arvo Vallikivi nimega raamatuist "Retk ooboluste riiki" (1978) jutustab maavarade tekkest, "Ajaprintsess" (1981) on lastele kirjutatud kunstmuinasjuttude kogu, "Põhjanaela paine" (1983) tugineb Hyperborea folkloori motiividele, müüdiloogikale omased võtted avalduvad siin eriti ehedalt.
Mütoloogia kõrval on Valton ilmutanud huvi europotsentrismi lagunemist tinginud mõttevoolude vastu (näiteks zen-budism ja taoism). 1979. aasta romaanivõistlusel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuri tõketesse jäänud poliitiliste novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna "Rännak giidi saatel" (1988, Juhan Smuuli nimeline preemia 1989), milles poliitilised realiteedid on seostatud eetikaga. Autor juhib tähelepanu vägivaldle poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdini, selles kasutab idamaade motiive "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992).
Märtsiküüditamine järgnenud väljasaadetute elu Siberis kujutab autobiograafiliste sugemetega romaan "Masendus ja lootus" (1989). Friedebert Tuglase novelliauhind on saanud 1973. aastal avaldatud novell "Ohtlik leiutis" ja 1979. aastal avaldatud novell "Mustamäe armastus", Eduard Vilde nimelise kolhoosi auhind 1984. aastal avaldatud jutustuste kogu "Üksildased ajas" I. Ülevaate Valtoni proosast annavad "Valitud teosed" I–II (1984).
Publitsistina on Valton sõna võtnud rahvuskeele ja -rahvuskultuur ning keskkonnakaitse kohta; 1986 algatas ta diskussiooni fosforiidimaardlate üle.

Filmid, näidendid


Valton on kirjutanud stsenaariumid mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969, Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ainetel), "Hundiseaduse aegu" (1984) ja Herman Sergo "Näkimadalad (romaan)" ainetel ning telemängufilmidele "Minu naine sai vanaemaks" (1976) ja "Ringhoov" (1988, novelli "Mustamäe armastus" motiividel, lavastaja T. Virve).
Kogutuna on avaldatud filmistsenaariumid "Kohtunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduse aegu" (1990), stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teater ja filmindusest leidub kogus "Proovipildid" (1990). Ka kaks näidendit on avaldatud raamatuna "Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988), neist esimene sai "Ugala" teatrimaja avamisnäidendite võistlusel II auhinna ja lavastati 1986 Pärnu teatris. "Vanemuises" lavastati 1966 Paul-Eerik Rummo koostatud montaaž Valtoni proosast "Lugusid argielust ehk Valtoniana". Valton on kirjutanud libreto Eino Tambergi ooperile "Lend" ("Estonia (teater)" 1980). Valton on tõlkinud kirjandust vene keel, mari keel, udmurdi keel, mokša keel, bulgaaria keel, poola keel ja ungari keel keelest.

Teised teosed


"Muinasjutt Grandi leidmisest" (1976),
"Arvidi maailmareis" (LR 1981),
"Vanad arved" (1981),
"Kiirustav kahetsus" (1989),
"Kirikutrepil" (1989),
"Kohtunikud ja kohtualused" (1990),
"Proovipildid" (1990),
"Üks tund Toledos" (1990),
"Kuninglik lõbu" (1991),
"Liisa ja Robert" (1993),
"Liblikas, ilus ja paks" (2003).

Tunnustused


1980 ENSV teeneline kirjanik
2000 Valgetähe III klassi teenetemärk
2006 Riigivapi III klassi teenetemärk
2007 lastekirjanduse tõlkeauhind Paabeli Torn Vladimir Timini noorsooromaani "Vana-Permi poisi Tikö seiklused" eesti keelde tõlkimise eest.

Viited

Välislingid


http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/arvo_valton.htm Referaat ''Arvo Valton''.
http://uudised.err.ee/index.php?06152996 ''Arvo Valton: ma ei usu kultuuri allakäiku''. ERR. 30. jaanuar 2009.
Holger Kaints. http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10360:triviaalsusest-punutud-mustrid-muidu-kriuksuga-lood-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3291 ''Triviaalsusest punutud mustrid, muidu kriuksuga lood''. Sirp, 19. märts 2010
http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/01okt_k1.htm Tarmo Teder. ''Vastab Arvo Valton''. Teater. Muusika. Kino oktoober 2001.
Kaarel Kressa. http://www.epl.ee/artikkel/580216 Valtoni vägivallatud tšuudid Novgorodimaal asju ajamas. Eesti Päevaleht 16. juuli 2010
Kategooria:Eesti kirjanikud
Kategooria:Eesti Kongressi liikmed
Kategooria:Eesti stsenaristid
Kategooria:Riigikogu liikmed
Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid
Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid
Kategooria:Sündinud 1935
de:Arvo Valton
en:Arvo Valton
it:Arvo Valton
pl:Arvo Valton
uk:Арво Валтон

Astronoomia

Pilt:NGC7293 (2004).jpg NGC 7293 ehk Helix]]
Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmos objekte ja universumit tervikuna.

Nimetus


Astronoomia ja astroloogia


Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "-loogia", vaid "-noomia" vanakreeka keel sõnast ''nomos'' 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka keel sõnast ''astēr'' 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks.

Astronoomia ja astrofüüsika


Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse.

Astronoomia harud


Pilt:Sfxx0850.jpg]]

Jaotus meetodi järgi


Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks:
astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega;
taevamehaanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril;
astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta.

Jaotus objekti järgi


Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks:
planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende planeedi kaaslane jt Päikesesüsteemi objektide ehitust);
tähtede füüsika (uurib täht (astronoomia)i);
galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme);
kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi).

Astronoomia ja teised teadused


Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks.
Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamine ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiline instrument ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsiooniväli ning kuju kindlakstegemiseks.
Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiline element ja keemiline ühend jaotust universumis ja keemikline evolutsioon. Eksobioloogia uurib maaväline elu tekke ja olemasolu asjaolusid.
Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteadused koostöös. Astronoomiaajalugu kui ajalooteaduse oda uurib astronoomia ajalugu. Esiajalugu ja varajane ajalugu arheoloogilised leiud tõlgendab astronoomia valguses paleoastronoomia. Et astronoomia tegeleb kosmoloogia raames ka universumi tekke, ajaloo ja lõpu küsimustega, on ta seotud teoloogia ning filosoofiaga.

Astronoomia ajalugu


Pilt:Utagawa_Kuniyoshi,_Portrait_of_Chicasei_Goyô_(Wu_Yong)_(1827–1830).jpg
Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustus (teadus)i nende liikumise kohta.
Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak.
Keskaeg viisid astronoomiat edasi üksnes mõned araabia astronoomid.
Renessanss esitas Mikolaj Kopernik Päikesesüsteemi heliotsentriline mudel, mida kaitsesid, arendasid edasi ja korrigeerisid Galileo Galilei ja Johannes Kepler. Viimane rajas esimesena süsteemi, mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemine ümber Päikese. Planeetide liikumise põhjuse avastas Isaac Newton, kellelt pärineb gravitatsiooniseadus ja taevamehhaanika. See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii planeet Maa kui ka kosmoses.
Avastati, et Täht (astronoomia) on väga kauged taevakehad. Spektroskoopia abil tõestati, et tähed sarnanevad Päikesega, kuid nende temperatuurid, massid ja mõõtmed võivad olla väga erinevad.
20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist.
20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. Suur Pauk mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal.

Vaata ka


Astronoomia mõisteid
Amatöörastronoomia
Astrofüüsika
Astronoomia ajalugu
Astronoomiamärgid
Kosmoloogia
Observatoorium
Rahvaastronoomia
Observatooriumite loend
Astronoomide loend
Taevakehade loend
Tähtkujude loend
Kosmoseaparaatide loend

Välislingid


http://www.aai.ee/ Tartu Observatoorium
http://haldjas.folklore.ee/~aado/maailm/maailm.htm Eesti rahvaastronoomia

Õpikud


http://opik.obs.ee/sisukord.html Interaktiivne astronoomiaõpik "Kosmoloogia"
http://www.promathika.lazarusforum.de/astroskript1.pdf AstroSkript (pdf; ''saksa keeles'')

Ajakirjad


http://www.astronoomia.ee/vaatleja/ Veebiajakiri "Vaatleja"
http://www.horisont.ee/taxonomy/term/2 Astronoomia Horisondis
http://www.skyandtelescope.com/ Ajakiri Sky & Telescope (''inglise keeles'')
http://www.astronomynow.com/ Ajakiri Astronomy Now (''inglise keeles'')
http://www.suw-online.de/ Ajakiri Sterne und Weltraum (''saksa keeles'')
http://www.interstellarum.de/ Ajakiri interstellarum (''saksa keeles'')

Portaalid


http://www.astronoomia.ee/ Astronoomia.ee
http://www.astronomie.de/ Astronomie.de (''saksa keeles'')
http://www.weltderphysik.de/de/3812.php Das Weltall (''saksa keeles'')
Kategooria:Astronoomia
af:Sterrekunde
als:Astronomie
am:ሥነ ፈለክ
ang:Tungolcræft
ar:علم الفلك
an:Astronomía
arc:ܡܡܠܠܘܬ ܟܘܟܒܐ
frp:Astronomia
ast:Astronomía
gn:Mbyjakuaa
av:Астрономия
ay:Alaxpacha yänakata
az:Astronomiya
id:Astronomi
ms:Astronomi
bm:Dolokalan
bn:জ্যোতির্বিজ্ঞান
zh-min-nan:Thian-bûn-ha̍k
map-bms:Astronomi
jv:Astronomi
su:Astronomi
ba:Астрономия
be:Астраномія
be-x-old:Астраномія
bar:Astronomie
bs:Astronomija
br:Steredoniezh
bg:Астрономия
ca:Astronomia
ceb:Astronomiya
cv:Астрономи
cs:Astronomie
sn:Zvechadenga
co:Astronomia
cy:Seryddiaeth
da:Astronomi
de:Astronomie
dv:ފަލަކީ އިލްމު
dsb:Astronomija
el:Αστρονομία
eml:Astronomî
en:Astronomy
es:Astronomía
eo:Astronomio
ext:Astronomia
eu:Astronomia
fa:اخترشناسی
hif:Taara vigyan
fo:Stjørnufrøði
fr:Astronomie
fy:Stjerrekunde
fur:Astronomie
ga:Réalteolaíocht
gv:Rollageydys
sm:Astronomy
gd:Reul-eòlas
gl:Astronomía
gan:天文學
gu:ખગોળશાસ્ત્ર
hak:Thiên-vùn-ho̍k
ko:천문학
haw:Kilo hōkū
hy:Աստղագիտություն
hi:खगोल शास्त्र
hr:Astronomija
io:Astronomio
ilo:Astronomia
ia:Astronomia
ie:Astronomie
iu:ᓯᓚᓯᐅᕐᓂᖅ
xh:IAstronomi
is:Stjörnufræði
it:Astronomia
he:אסטרונומיה
kl:Ulloriarsiorneq
kn:ಖಗೋಳಶಾಸ್ತ್ರ
pam:Astronomia
ka:ასტრონომია
csb:Astronomijô
kk:Астрономия
kw:Astronymyl
ky:Астрономия
sw:Astronomia
ht:Astwonomi
ku:Stêrnasî
lad:Astronomiya
lbe:ЦIурттал элму
lez:Астрономия
lo:ດາຣາສາດ
la:Astronomia
lv:Astronomija
lb:Astronomie
lt:Astronomija
li:Starekunde
ln:Mambí ma nzɔ́tɔ
jbo:kesyske
lmo:Astronomia
hu:Csillagászat
mk:Астрономија
mg:Hainkintana
ml:ജ്യോതിഃശാസ്ത്രം
krc:Астрономия
mt:Astronomija
mr:खगोलशास्त्र
xmf:ასტრონომია
arz:فلك
mwl:Astronomie
mn:Одон орон
my:နက္ခတ္တဗေဒ
nah:Ilhuicamatiliztli
nl:Astronomie
nds-nl:Steernskunde
ne:ज्योतिष
new:खगोलशास्त्र
ja:天文学
nap:Astronumia
frr:Stäärkunde
no:Astronomi
nn:Astronomi
nrm:Astrononmie
nov:Astronomia
oc:Astronomia
uz:Astronomiya
pa:ਤਾਰਾ ਵਿਗਿਆਨ
pnb:فلکیات
ps:ستورپوهنه
pcd:Astrononmie
nds:Astronomie
pl:Astronomia
pt:Astronomia
ro:Astronomie
rmy:Chexanipen
rm:Astronomia
qu:Quyllur yachay
ru:Астрономия
rue:Астрономія
sah:Астрономия
sa:ज्योतिश्शास्त्रम्
sg:Sêndâtongo
sc:Astronomia
sco:Astronomy
stq:Stiernkunde af Astronomie
nso:Thutanaledi
sq:Astronomia
scn:Astronumìa
si:තාරකා විද්‍යාව
simple:Astronomy
sk:Astronómia
sl:Astronomija
szl:Astrůnůmijo
so:Xiddigis
ckb:گەردوونناسی
sr:Астрономија
sh:Astronomija
fi:Tähtitiede
sv:Astronomi
tl:Astronomiya
ta:வானியல்
tt:Астрономия
te:ఖగోళ శాస్త్రము
tet:Astronomia
th:ดาราศาสตร์
vi:Thiên văn học
ti:አስትሮኖሚ
tg:Астрономия
tpi:Estronomi
tr:Astronomi
tk:Astronomiýa
uk:Астрономія
ur:فلکیات
ug:ئاسترونومىيە
vec:Astronomia
vo:Stelav
fiu-vro:Tähetiidüs
wa:Astronomeye
vls:Astronomie
war:Astronomiya
wo:Saytubiddiw
yi:אסטראנאמיע
yo:Ìtòràwọ̀
zh-yue:天文
diq:Asmênşınasiye
zea:Staerrekunde
bat-smg:Astruonuomėjė
zh:天文學

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keeled semiidi keeled lõunakesksemiidi keeled hulka kuuluv keel (keeleteadus).
Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semiidi keel.
Seda kõneleb 422 miljonit inimest Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
Araabia keelt kõnelesid algselt beduiinid Araabia poolsaarel.
7. sajandil kujunes araabia kirjakeel. Kui tekkis Araabia kalifaat, levis araabia keel koos islamiga ja araabia kultuuriga naabermaadele.
Vanast kirjakeelest lähtunud araabia ühiskeel on tänapäeval araabia maade riigikeel. Selles keeles toimub kooliõpetus, ilmuvad ajalehed ja raamatud. Rahvakeel on eri maades erinev.
Araabia kiri koosneb 28 peamiselt konsonantumärgist.
Euroopa keeltesse on araabia keelest laen (keeleteadus)atud palju sõnu, näiteks ''alkohol'', ''algebra'', ''asimuut'', ''kuup'', ''kohv'', ''tariif'', ''talisman''.

Riigid, kus on riigikeeleks araabia keel


Kategooria:Araabia keel
ace:Bahsa Arab
kbd:Хьэрыпыбзэ
af:Arabies
als:Arabische Sprache
am:ዓረብኛ
ang:Arabisc sprǣc
ar:لغة عربية
an:Idioma arabe
arc:ܠܫܢܐ ܥܪܒܝܐ
frp:Arabo
ast:Árabe
gn:Áraveñe'ẽ
az:Ərəb dili
bjn:Bahasa Arap
id:Bahasa Arab
ms:Bahasa Arab
bn:আরবি ভাষা
zh-min-nan:A-la-pek-gí
map-bms:Basa Arab
jv:Basa Arab
su:Basa Arab
be:Арабская мова
be-x-old:Арабская мова
bcl:Arabe
bo:ཨ་རབ་སྐད།
bs:Arapski jezik
bg:Арабски език
ca:Àrab
ceb:Inarabigo
cv:Арап чĕлхи
cs:Arabština
ny:Chiarabu
co:Lingua àraba
cy:Arabeg
da:Arabisk (sprog)
de:Arabische Sprache
dv:ޢަރަބި
nv:Ásáí Bizaad
dsb:Arabska rěc
el:Αραβική γλώσσα
eml:Areb
en:Arabic language
es:Idioma árabe
eo:Araba lingvo
ext:Luenga árabi
eu:Arabiera
fa:زبان عربی
hif:Arbii bhasa
fo:Arábiskt mál
fr:Arabe
fy:Arabysk
ga:An Araibis
gv:Arabish
gag:Arab dili
gd:Arabais
gl:Lingua árabe
gan:阿拉伯語
got:𐌰𐍂𐌰𐌱𐌹𐍃𐌺𐍃
hak:Â-lâ-pak-ngî
xal:Арабмудин келн
ko:아랍어
haw:‘Ōlelo ‘Alapia
hy:Արաբերեն
hi:अरबी भाषा
hsb:Arabšćina
hr:Arapski jezik
io:Arabiana linguo
ilo:Pagsasao nga Arábiko
ia:Lingua arabe
iu:ᐊᕋᕕ
os:Араббаг æвзаг
is:Arabíska
it:Lingua araba
he:ערבית
kl:Arabiamiutut
kn:ಅರಬ್ಬೀ ಭಾಷೆ
ka:არაბული ენა
kk:Араб тілі
kw:Arabek
rw:Icyarabu
ky:Араб тили
sw:Kiarabu
kv:Араб кыв
kg:Kilabu
ku:Zimanê erebî
lad:Lingua arábiga
lbe:Аьраб маз
lez:Араб чӀал
lo:ພາສາອາຣັບ
la:Lingua Arabica
lv:Arābu valoda
lt:Arabų kalba
lij:Lengua àraba
li:Arabisch
ln:Liarabi
lmo:Lengua araba
hu:Arab nyelv
mk:Арапски јазик
mg:Fiteny arabo
ml:അറബി ഭാഷ
krc:Араб тил
mt:Lingwa Għarbija
mi:Reo Ārapi
mr:अरबी भाषा
arz:لغه عربى
mzn:عربی
koi:Араб кыв
mdf:Арабонь кяль
mn:Араб хэл
my:အာရပ်ဘာသာ
nah:Arabiatlahtōlli
nl:Arabisch
ne:अरबी भाषा
new:अरबी भाषा
ja:アラビア語
ce:Jarboyn mott
frr:Araabisk
pih:Erabek
no:Arabisk
nn:Arabisk
nrm:Arabe
nov:Arabum
oc:Arabi
uz:Arab tili
pa:ਅਰਬੀ ਬੋਲੀ
pnb:عربی
ps:عربي ژبه
km:ភាសាអារ៉ាប់
pms:Lenga aràbica
nds:Araabsche Spraak
pl:Język arabski
pt:Língua árabe
kaa:Arab tili
crh:Arap tili
ksh:Arabische Sprooch
ro:Limba arabă
qu:Arabya simi
ru:Арабский язык
rue:Арабскый язык
sah:Араб тыла
se:Arábagiella
sa:अरबी
sco:Arabic
sq:Gjuha arabe
scn:Lingua àrabba
simple:Arabic language
sk:Arabčina
sl:Arabščina
cu:Аравьскъ ѩꙁꙑкъ
szl:Arabsko godka
so:Carabi
ckb:زمانی عەرەبی
sr:Арапски језик
sh:Arapski jezik
fi:Arabian kieli
sv:Arabiska
tl:Wikang Arabe
ta:அரபு மொழி
kab:Taɛrabt
tt:Ğäräp tele
te:అరబ్బీ భాష
th:ภาษาอาหรับ
vi:Tiếng Ả Rập
tg:Забони арабӣ
tr:Arapça
tk:Arap dili
uk:Арабська мова
ur:عربی زبان
ug:ئەرەب تىلى
vep:Araban kel'
fiu-vro:Araabia kiil
wa:Arabe
zh-classical:阿拉伯語
war:Inarabo
wuu:阿拉伯语
yi:אראביש
yo:Èdè Lárúbáwá
zh-yue:阿剌伯話
diq:Erebki
bat-smg:Arabu kalba
zh:阿拉伯语

Arheoloogia


Pilt:Satricum 1983 - votiefdepot.jpgis praeguses Itaalias]]
Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskond minevikku.
Muistised on rajatiste, eriti hoonete jäänused, esemelised leiud ja muu väljakaevamised saadud materjal, välja arvatud kirjalikud allikad, mis kuuluvad filoloogia, epigraafika ja numismaatika valdkonda.
Muistiseid õpitakse tundma arheoloogilistel väljakaevamistel. Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse üksikasjalikult läbi kultuurkiht. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse asjaomase ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned.
Eriti tähtis on arheoloogia esiaeg uurimises.
Arheoloogia alged ulatuvad renessanssaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid. Arheoloogia kui teadus tekkis alles 19. sajandil; tollal jaotati muinasaeg kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg.
Sõna "arheoloogia" tähistas algselt, näiteks Thukydidesel, minevikuõpetust.
Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti juhtimisel 1871. aastast alates.

Pilte


<gallery>
Pilt:Amphorae stacking.jpg|Amforad
Pilt:Opgravingen Amsterdam nzkolk.jpg|Amsterdamis
Pilt:Archäologie schichtengrabung.jpg|Kultuurikihid Augsburgis
Pilt:Baño del Inca.jpg|Inkade kultuurist
Pilt:Cro-Magnon range 30,000 ybp.svg|Kromanjoonlane levik ligikaudu 30 tuhat aastat tagasi
Pilt:Polissoir du Chateau d eau.jpg|Prantsusmaal
Pilt:Hajdeby sliprännor 2.JPG|Hajdeby, Gotland
Pilt:Jiska2002.jpg|Jiskairumoko, Puno, Peruu
Pilt:Lake Mungo.png|Mungo – kuivanud järv Austraalias
Pilt:Theodolite in use.JPG|Teodoliit kasutamine Pompeis, Itaalias
Pilt:Sutton.Hoo.BoatReplica.JorViking.jpg|Sutton Hoo leiukoha laeva koopia
</gallery>

Vaata ka


Aardeleid
Arheoloog
Arheoloogide loend
Arheoloogilised kultuurid
Altamira
Kivikalme
Mesoliitikum
Olduvai ajastu
Paleoliitikum

Kirjandus


http://tallinn.ester.ee/record=b2638302~S1*est Arheoloogia lugu Tartu Ülikoolis 1920-2010 ISBN 9789985406489

Viited

Välislingid


http://www.arheo.ut.ee/ Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool
http://www.tlu.ee./index.php?LangID=1&CatID=4326 Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogia osakond
http://www.arheoloogia.ee/ Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi Arheoloogiakogude osakond
http://www.kirj.ee/archaeology Estonian Journal of Archaeology ISSN 17367484 ja ISSN 14062933
http://www.kirj.ee/public/va-arh/con_u_arch.htm Eesti Arheoloogia Ajakirja arhiiv
http://www.ceeol.com/aspx/publicationdetails.aspx?publicationId=79edaae5-4876-11d9-a4c1-0040056dff65 Eesti Arheoloogia Ajakiri
http://arhkeskus.ai.ee/ Arheoloogiakeskus MTÜ
http://www.archaeology.org/ Archaeology Magazine
http://pluss.postimees.ee/index.php?id=321557&print=1 4.oktoober 2010. a, Risto Berendson, Kiviaja massihaud ja Salme laev viisid Eesti rahvusvahelisele ajalookaardile, paberl LK 6 ja 7, veebis loetav raha eest.
Kukruse muinasaja kalmistu Ida-Virumaal, väljakaevamiste juhid Tõnno Jonuks ja Mari Lõhmus
Kuressaare piiskopilinnus ja kindlustused, väljakaevamiste juht Garel Püüa
Lõuna-Eesti linnuste uurimise programm, väljakaevamiste juht Heiki Valk
Pärnu jõevärav ja aidahoone, väljakaevamiste juht Margo Samorokov
Raasiku aardeleid ja muinaskalmistu, väljakaevamiste juht Ülle Tamla
Salme_muinaslaev#Teise muinaslaeva mõõtmed, väljakaevamiste juht Jüri Peets
Valjala Muinasaeg lõpu kalmistu, väljakaevamiste juht Ain Lavi
Veibri kiviaja matusepaik Emajõgi ääres, väljakaevamiste juht Mari Lõhmus
17. oktoober 2011, Risto Berendson, http://www.postimees.ee/600144/print/arheoloogia-aasta-parimad-palad/ Arheoloogia-aasta parimad palad, postimees.ee paberil LK 4.
Humala, Harjumaa, Roland Koit leidis söötis põllult pronksasju
Kirst Talinna laht
Salme paadileid – 17 m pikkuse teise laeva väljakaevamine, leiti 36 sõjamehe jäänused
Mihkli kirik
Jägala Jõesuu linnamägie lähedal kunagise liigpõllundamise tagajärjed
http://www.youtube.com/v/HE1sI_gi0WE&hl=et&gl=ee&hd=1& Archaeology by the river Motala ström lühiülevaade arheoloogi igapäevasest tööpõllust, töövõtetest ja vahenditest ja mõned tulemused
http://ice.tsu.ru/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=23&Itemid=90 Валерий Юрковец. Климатические корреляции. - Климат, лёд, вода, ландшафты
Kategooria:Arheoloogia
af:Argeologie
als:Archäologie
am:ሥነ ቅርስ
ar:علم الآثار
an:Arqueolochía
ast:Arqueoloxía
az:Arxeologiya
id:Arkeologi
ms:Arkeologi
bn:প্রত্নতত্ত্ব
jv:Arkéologi
su:Arkéologi
be:Археалогія
be-x-old:Археалёгія
bar:Archäologie
bs:Arheologija
br:Arkeologiezh
bg:Археология
ca:Arqueologia
ceb:Arkeyolohiya
cs:Archeologie
co:Archiulugia
cy:Archaeoleg
da:Arkæologi
de:Archäologie
el:Αρχαιολογία
eml:Archeologî
en:Archaeology
es:Arqueología
eo:Arkeologio
ext:Arqueologia
eu:Arkeologia
fa:باستان‌شناسی
fr:Archéologie
fy:Argeology
fur:Archeologjie
ga:Seandálaíocht
gv:Shenndaaleeaght
gd:Àrsaidheachd
gl:Arqueoloxía
hak:Kháu-kú-ho̍k
ko:고고학
hy:Հնագիտություն
hi:पुरातत्त्वशास्त्र
hr:Arheologija
io:Arkeologio
ia:Archeologia
ie:Archeologia
is:Fornleifafræði
it:Archeologia
he:ארכאולוגיה
kl:Ittarnisarsiorneq
kn:ಪುರಾತತ್ತ್ವ ಶಾಸ್ತ್ರ
ka:არქეოლოგია
csb:Archeòlogijô
kk:Археология
ky:Археология
sw:Akiolojia
ht:Akeyoloji
ku:Arkeolojî
lad:Arkeolojiya
lo:ບູຮານວິທະຍາ
la:Archaeologia
lv:Arheoloģija
lb:Archeologie
lt:Archeologija
lij:Archeòlogia
li:Archeologie
hu:Régészet
mk:Археологија
ml:പുരാവസ്തുശാസ്ത്രം
mr:पुरातत्त्वशास्त्र
mwl:Arqueologie
my:ရှေးဟောင်းသုတေသနပညာ
nl:Archeologie
nds-nl:Ooldheaidkeunde
ne:पुरातत्त्वशास्त्र
ja:考古学
nap:Archeologgia
no:Arkeologi
nn:Arkeologi
nrm:Archéologie
oc:Arqueologia
uz:Arxeologiya
ps:لرغونپوهنه
nds:Archäologie
pl:Archeologia
pt:Arqueologia
ro:Arheologie
ru:Археология
rue:Археолоґія
sah:Археология
sa:पुरातत्त्व
sc:Archeologia
sco:Airchaeology
sq:Arkeologjia
scn:Archioluggìa
si:පුරා විද්‍යාව
simple:Archaeology
sk:Archeológia
sl:Arheologija
sr:Археологија
sh:Arheologija
fi:Arkeologia
sv:Arkeologi
tl:Arkeolohiya
ta:தொல்பொருளியல்
te:పురావస్తు శాస్త్రం
tet:Akarolojia
th:โบราณคดี
vi:Khảo cổ học
tpi:Akiolosi
tr:Arkeoloji
tk:Arheologiýa
uk:Археологія
ur:علم الآثار
vec:Archiołogia
vo:Vönotav
fiu-vro:Arkeoloogia
wa:Arkeyolodjeye
war:Arkeyolohiya
yi:ארכעאלאגיע
yo:Ọ̀rọ̀ayéijọ́un
zh-yue:考古
bat-smg:Arkeuoluogėjė
zh:考古学

Axel Julius De la Gardie

Krahv Axel Julius De la Gardie (12. veebruar 1637 — 28. mai (17. mai) 1710 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, feldmarssal (1675), Läckö ja Kuressaare krahv ja Ekholmeni lossi vabahärra; Hiiumaa, Tarvastu, ''Friberg''-i, Kokemäki mõis, ''Autis''-e ja Tullgarni härra.
Ta oli aastast 1674 Rootsi riiginõunik.
Eestimaa kindralkubernerina 1687–1704 ajas ta kohalikku aadel soosivat poliitikat, kehtestas Põhjasõda ajal sõjamajanduskorra ja organiseeris Rootsi sõjajõude Eestis.

Perekond


Isa: Jakob De la Gardie (1583–1652), Rootsi väejuht ja riigitegelane
Ema: Ebba Brahe (1596–1674)
Axel Julius De la Gardie abiellus 1664. aastal Stockholmis vabapreili Sofia Juliana Forbusega (1649–1701), kes oli riiginõuniku ja sõjaväelase, vabahärra Arvid Forbuse ja Margaretha Boije tütar. Abielust sündisid:
Adam Carl De la Gardie (1664–1721), Rootsi kindral
Magnus Julius De la Gardie (1668–1741), Rootsi kindralleitnant
Pontus Fredrik De la Gardie (1669–1717) (1669–1717), Rootsi kuninga kammerhärra

Esivanemad

Vaata ka


De la Gardie

Välislink


http://www.eha.ee/plakatid/search_result.php?ger=&sf_Pealkiri=Gardie Axel Julius De la Gardie korraldused Eesti Ajalooarhiivi fondides
http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=65 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
http://runeberg.org/sbh/a0232.html Svenskt biografiskt handlexikon (1906), lk. 232
http://runeberg.org/nfbf/0046.html Nordisk familjebok (1907), lk. 60
Peter Wieselgren, Jakob Gustaf De la Gardie ''http://books.google.ee/books?id=gKsOAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA131,M1 DelaGardiska archivet (1837), lk. 131-141''
Kategooria:Rootsi feldmarssalid
Kategooria:De la Gardied
Kategooria:Sündinud 1637
Kategooria:Surnud 1710
en:Axel Julius De la Gardie
fr:Axel Julius De la Gardie
fi:Axel Julius De la Gardie
sv:Axel Julius De la Gardie

Aegna


Pilt:Aegna ja Krasuli.png
Aegna (ka ''Äigna'', saksa keeles ''Wulf'', rootsi keeles ''Ulfsö'') on Tallinna laht kirdeküljel, Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) loodes asuv saar Tallinnast 14 km kaugusel. Saar suleb Tallinna lahe.
Saarel on kaks alalist elanikku.

Geograafia


Pilt:Aegna_islands.png, 3-Rohuneem, 4-Kräsuli, 5-Kumbli, 6-Peenekarikrunn, 7-Vullikrunn, 8-Linnalaht, 9-Suursalm, 10-Väikesalm, 11-Peldikukari, 12-Lõhekari, 13-Vahekivi, 14-Liuhkakari, 15-Sitakari, 16-Angerjakari, 17-Holgani kari]]
Aegna pindala on 2,93 ruutkilomeetrit. Geograafilised koordinaadid on 59°35' N, 24°45' E.
Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahele jäävad Kräsuli ja Kumbli saar, mida Aegnaga ühendav väin on Suur salm. Aegnast loode poole jäävad Sillikrunn ja Vullikrunn. Saarest lääne pool on Punakivi kari.
Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb Lemmiku ninaga. Saare põhiosa põhjatipp on Eerikneem. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on Kurikneem ning lõunarannikul Talneem, kus asub jahisadam.

Loodus


70% saarest on kaetud metsaga. Saarel on rändrahne. Aegnal pesitseb merikotkas.
Aegna on Aegna saare maastikukaitseala. Korraga ei tohi Aegnal viibida üle 3000 inimese.
Rohke metsa ja liivaranna pärast on saar saanud puhke- ja väljasõidukohaks.
Tallinna-Helsingi liinil varem kurseerinud Copterline´i kopterid sõitsid ringiga ümber Aegna saare.

Infrastruktuur


Aegna avati turistidele 1960ndate algul ning tihe liiniliiklus "Koplirand"-tüüpi laevadega võimaldas suviti saart külastada sadadel inimestel päevas. 1990ndail liiniliiklus soikus.
Tallinna Linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel 2001 üsna hõredat liiniliiklust reisilaev Monica (laev), mis sõitis ka Naissaarele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski.
Alates 2006. aasta suvest sõitis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel Piritalt Aegnale Eesti Mereakadeemia Merekooli õppelaev Juku (laev), esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail 2008-2009 väljus Juku Lindaliini ASi opereerimisel Patareisadamast. 2010. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks Kihnu Veeteed ning laev väljus Kalasadamast.
Aegna kai on Talneeme kaldal, kuid muul puudumise tõttu sobib vaid lühiajaliseks peatumiseks.
Saarel oli kitsarööpmeline raudtee. Raudtee pikkus oli 3 km ning see töötas aastail 1914–1944. Praegu on raudteetammidel teed, millest mõni on kohati kinni kasvamas, mõni aga autodest lõhutud.
Saarel on veevärk, kuid ei ole tsentraalset kanalisatsiooni.
Aegna saab elekter 10 kV pingega merekaabelliini kaudu Viimsi poolsaarel asuvast alajaamast. Sügisel 2011 asendati kogu saarel õhuliinid maakaabliga.

Haldamine


Saar kuulub Tallinna Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke meresaar, mis on Tallinna territooriumil. 2003. aastal kaaluti Aegna ja Naissaare vahetust Tallinna ja Viimsi vald vahel. Aastal 2004 algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. Toomas Vitsut leidis, et saarel võiks olla kasiinod. Jutt oli isegi silla ehitamisest Viimsi poolsaarelt Armuneemelt.

Ajalugu


Saart on esmakordselt mainitud 1297 (Wluesøø). Inimasustusest (kaluritest) on teateid alates 1460. aastast.
20. sajandi alguses sunniti 5 talu elanikud sõjaväe eest taanduma. 1911 hakati Aegnale rajama kaitsepatareisid, mis kuulusid Peeter Suure merekindluse juurde. Neid ehitati ja täiustati Teine maailmasõda. Praegu on nad varemetes.

Muud


Saarel on vana surnuaed.
Valgevenes või Moskvas on trükitud fiktiivseid Aegna postmarke.
Aegna nime kandis ka üks nõukogudeaegne sigarett.

Vaata ka


Aegna Komandantuur

Kirjandus


Heino Gustavson. ''Aegna'', Tallinn 1998.
Toivo Meikar. Aegna ja Viimsi metsade ajaloost. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', Tartu–Tallinn 1999.
Henn Pärn. Aegna, Naissaare ja Tallinna rannikumetsade seisund okaste morfomeetria alusel. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', Tartu–Tallinn 1999.
Triinu Nutt. Kukemari (''Empetrum L.'') Põhja-Eestis. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', Tartu–Tallinn 1999.
Ljudmilla Martin. Naissaare ja Aegna epifüütsed suursamblikud. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', Tartu–Tallinn 1999.
Henn Pärn. Naissaare ja Aegna puistute ökoloogilisest seisundist. – ''Naissaare loodus ja selle kaitse'', Tallinn 1999.
Virkko Lepassalu. Ekskursioon hakklihamasinasse (Heino Gustavsoni kommentaar). – Luup (ajakiri), 1999, nr 12 (95). (Aegna saarel asuvatest pommidest; vestlusest kunagise Rohelise Rügemendi liidri Hugo Udusaarega; skeem: Aegna militaarrajatised 1940. aastal).
Margit Kull. ''Rekreatsiooni võimalused Aegna saarel'', bakalaureusetöö, Tallinna Pedagoogikaülikool 2003, juhendaja Joe Noormets.
Robert Nerman. ''Aegna'', Tallinn 2008. ISBN/ISSN 9789949180103

Välislingid


http://www.aegna.ee/ Aegna koduleht
http://ubin.tehnokratt.net/stories/storyReader$97 Kaarel Orviku tekst rannaprotsessidest, tähelepanu on pööratud ka Aegnale
http://www.aegnareisid.ee/public/galleries/Kaardid/Aegna_yldkaart_a4.pdf Aegna kaart
http://adam.vta.ee/navmargid/baas/222/222.htm Aegna kai tulepaak
http://www.bistamp.com/inter/BiStamp.nsf/2483bb849b4b993a42256a28005508b0/e3e8c8ddd6d6f185c2256bf7004cd888?OpenDocument Aegna libamargid
http://adam.vta.ee/navmargid/baas/220/220.htm Aegna tulepaak
http://www.reisijutud.com/module.php?mod=image&tid=265 Fotod
http://uk.geocities.com/tallinnphotos/ Fotod Aegna loodusest
http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=16&sub=212&tlink=0 Aegna raudtee; fotod
http://www.epl.ee/artikkel_255636.html Sadama väljaehitamine
http://www.epl.ee/artikkel_240841.html Aegna seisukorrast ja perspektiividest 2003
Robert Nerman, http://www.postimees.ee/280907/esileht/siseuudised/tallinn/285864_1.php Enne Teist maailmasõda meenutas Aegna saar iseseisvat saareriiki, Postimees 28.09.2007
Robert Nerman, http://www.postimees.ee/280408/esileht/siseuudised/tallinn/326778.php Aegnal on Tallinnaga kauane side, Postimees 28. aprill 2008
http://www.postimees.ee/010708/esileht/siseuudised/tallinn/339112.php Aegna laevaliin püstitas rekordi, Postimees, 1. juuli 2008
Kertu Kalmus. http://www.epl.ee/artikkel/454867 Elanikud leidsid Aegnalt hävinuks peetud Jeruusalemma kivilabürindi EPL, 13. jaanuar 2009
Tuuli Aug. http://www.epl.ee/artikkel/455456 Aegnal taasavastati kivilabürint EPL, 19. jaanuar 2009
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=73001 Aegna saare elanikud leidsid taas haruldusi Tallinna Postimees, 23. jaanuar 2009
Kategooria:Eesti saared
Kategooria:Tallinn
Kategooria:Kesklinna linnaosa
cs:Aegna
de:Aegna
en:Aegna
es:Aegna
fr:Aegna
hr:Aegna
it:Aegna
lv:Aegna
nl:Aegna
ja:アエグナ島
pl:Aegna
ru:Аэгна
sk:Aegna
fi:Aegna
sv:Ulfsö
uk:Аегна

Antsla


Antsla on vallasisene linn Antsla vald Võru maakond.

Ajalugu


Antsla nime on väikeste variatsioonidega esmakordselt mainitud 14. sajandi algul – ''Antzeni'' vasall-linnuse nime all.
1601 vallutasid Rootsi terve rea linnuste hulgas ka Antsla.
18. sajandil ehitati linnuse asemele Vana-Antsla mõis, mille kõrvale rajati 12 ha suurune liigirikas park.
Tugeva tõuke piirkonna arengule andis 1889 valminud Valga-Pihkva raudtee. Jaam sai nime kahelt lähedal asuvalt rüütlimõisalt (''Alt-Anzen-Schloß'' ja ''Neu-Anzen'') ja ühelt kirikumõisalt (Pastorat ''Anzen''). Koht aga, kus raudteejaam asus, kandis siinse renditalu järgi nime Hauka. Linn kasvaski raudteejaama juures asunud kauplemiskoha ümber. Hauka alevikust sai 1920 Antsla alev ning 1. mail 1938 linn.
Elanikke oli 1926. aastal 1295 ja 1939. aastal 1564.
Teine maailmasõda hävis 55% elamispinnast ning kauplused ja laod.
Aastatel 1950-1959 oli linn Antsla rajooni keskus. Sellel ajal ehitati kultuurimaja, alustati haigla ehitust ning valmis administratiivhoone.
Alates 1960. aastad ehitati vähe (nii tootmisettevõtteid kui ka elamuid).
1994. aastast saadik on Antsla elanike arv pidevalt vähenenud.
Antslas peetakse igal aastal Hauka Laat, mis on pika traditsiooniga Eesti suurim erinevate kaupmeeste ja klientide kokkutulek Eestis.

Loodus


Antslat läbib Lambahanna oja, millel asub Nässmõisa paisjärv.

Vaata ka


Antsla jõgi
Antsla Gümnaasium
Antsla alevivolinike loend 1934
Antsla linnavolinike loend 1939
Antsla kogudus

Viited


Kategooria:Antsla
Kategooria:Eesti linnad
Kategooria:Eesti linnad 1940
cs:Antsla
en:Antsla
fr:Antsla
hr:Antsla
it:Antsla
lv:Antsla
lt:Antsla
nn:Antsla
pl:Antsla
ru:Антсла
fi:Antsla
vo:Antsla
fiu-vro:Antsla
zh:安茨拉

Aatom


|-
! bgcolor=gray | Omadused
|-
|
|}
Aatomiks (vanakreeka keel sõnast ''ἄτομος'' (''átomos'') 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemiline element keemilised omadused. Aatomid võivad keemiline aine esineda üksikuna või molekulideks liitununa.
Keemia seisukohast on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesed. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud radioaktiivsus protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega.
Aatomite puhul ei kehti klassikaline mehaanika seadused; nende kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid.
Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkate. Tema summaarne elektrilaeng on null. Niiviisi mõistetud aatomit nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks. Laiemas mõttes nimetatakse aatomiteks ka ioniseeritud aatomeid; need erinevad ioniseerimata aatomitest selle poolest, et nende elektronkatte elektrilaengu absoluutväärtus erineb tuuma elektronkatte omast; nende summaarne elektrilaeng erineb nullist ja nad kuuluvad ioonide hulka.

Aatomi ehitus


Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10<sup>−27</sup> kg ja läbimõõt suurusjärgus 10<sup>−10</sup> m (ehk üks ongström).

Aatomituum


Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest – positiivse Elektrilaeng prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Sõltuvalt tuuma koostisest ja energiatasemest jagunevad tuumad erinevateks nukliidideks. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib tuumalagunemine.
Nii prootonid kui ka neutronid on fermionid, mis tähendab, et nende kohta kehtib Pauli keeluprintsiip – kaks samas ruumiosas asuvat sama tüüpi fermioni ei saa korraga olla samas kvantolekus. Prootonite ja neutronite olekud on määratud tuuma kvantarvudega ning neid nimetatakse ka tuumaorbitaalideks. Et prootonid ja neutronid on erinevad osakesed, siis nemad üksteist Pauli keeluprintsiibi kaudu ei mõjuta.
Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) määrab, millise Keemiline element aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimine aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemiline omadus ja optilised omadused.
Sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga (N) aatomid on teineteise isotoop. Eri isotoopide keemilised omadused on reeglina väga sarnased (välja arvatud vesiniku puhul), mis muudab isotoopide eristamine keeruliseks. Et eri isotoopide aatomitel on erinev nukleonide arv (massiarv A), on eri isotoopide füüsikalised omadused erinevad. Isotoopi massiarvuga A ja laenguarvuga Z tähistatakse <math>{}^{A}_{Z}\mathrm{X}</math>, kus X on keemilise elemendi sümbol. Kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt kõige soodsamast (kõige madalama seoseenergiaga) neutronite arvust, on tuum ebastabiilne; sel juhul on tegu radioaktiivne isotoop. Viimane võib laguneda võib laguneda, kiirates radioaktiivne kiirgus.
Olgugi et aatomituuma mass moodustab valdava osa aatomi massist, on tuuma läbimõõt umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna, st suurusjärgus 10<sup>−15</sup> m.

Elektronkate, ioonid ja spektrid


Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronid ei tiirle ümber aatomi selle sõna klassikalises mõistes, vaid moodustavad elektronpilve. Elektronpilve läbimõõt on mitu suurusjärku suurem aatomituuma läbimõõdust, seega määrab elektronpilve läbimõõt ära aatomi mõõtmed.
Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Elektronide aatomist lahtirebimine või juurdelisamine on aatomi ioniseerimine. Kõige kergemini on aatomist lahti rebitavad need elektronid, mis on aatomiga kõige nõrgemini seotud. Ioonidel on elektrilaeng, mille määrab neutraalsest aatomist välja rebitud või sellele lisandunud elektronide arv; seetõttu reageerivad ioonid ümbritsevate aatomitega palju tugevamalt kui neutraalsed aatomid.
Kui aatom on molekuli koosseisus, tekib tal selle molekuli teiste aatomitega ühine, uute omadustega elektronkate. Keemiliste elementide keemilised omadused sõltuvad elektronide arvust ja nende energeetilisest jaotusest; aatomituum mõjutab neid ainult elektronide arvu kaudu neutraalses aatomis (erandiks on vesinik).
Elektronid on (nagu prootonid ja neutronidki) fermionid, seega kehtib ka nende kohta Pauli keeluprintsiip, mis ei luba kahel elektronil olla samas ruumiosas samas energeetilises olekus (kvantolekus). Iga elektron, mis lisandub aatomi elektronkattesse, peab valima endale teistest elektronidest erineva energiatasemega aatomorbitaali; aatomorbitaalid on määratud elektronkatte kvantarvudega.
Elektronkatte peakvantarv (n) määrab ära elektronkiht, millel elektron asub. Täpse orbitaali määramiseks tuleb arvestada veel asimuudi kvantarvu (l), magnetiline kvantarvu (m<sub>l</sub>) ja elektroni spinniga.
Kui kõik aatomi elektronid asuvad madalaimates (vähima energiaga) lubatud kvantolekutes, siis on aatom põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse. Tagasi põhiolekusse minnes kiirgab aatom footoni; sellega naaseb elektron vähima võimaliku energiaga kvantolekusse.
Sellisel moel kiiratud footon omab energiat, mis võrdub elektroni algse ja kiirgamisjärgse energeetilise taseme energia vahega. Et erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev aatomispekter (kiirgusspekter). Sama efekti võib täheldada ka valguse neeldumist uurides. Täielikult neelduvad ainult need footonid, mille energia (lainepikkus) vastab täpselt aatomi põhioleku ja mõne ergastatud oleku energiatasemete vahele. Sellisel moel tekib neeldumisspekter.

Aatomi mass, isotoobid ja massidefekt


Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Elektronide mass moodustab aatomi massist alla ühe promilli.
Aatomi mass on suurusjärgus 10<sup>−27</sup> kg kuni 10<sup>−25</sup> kg. Et nii väikeste arvudega on tülikas opereerida, siis väljendatakse aatomi massi suhtena teatud kindla aatomi massiga. Seetõttu väljendatakse aatomi massi dimensioonita arvuga, mida nimetatakse aatommassiks. Võrdlusalusena on varem kasutatud vesiniku ja hapniku aatomit; aastal 1961 lepiti kokku kasutada isotoobi süsinik-12 aatomit. Selle aatomi aatommassiks on definitsiooni järgi 12, nii et aatommassiühikuks (amü) on 1/12 süsinik-12 aatomi massist.
Enamik keemilisi elemente esineb looduses mitme isotoobina, mistõttu antud keemilise elemendi aatommass antakse isotoopide loodusliku segu keskmisena. Enamasti isotoopide looduslikud proportsioonid ei varieeru, kuid näiteks väävel puhul on see siiski eri leiukohtades erinev.
Heelium esineb ainult isotoobina <math>{}^{4}_{2}\mathrm{He}</math>. Heeliumiaatomi tuum koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mille summaarne mass on 4,034 amü; heeliumi aatomi mass on aga kõigest 4,003 amü. See masside erinevus, mida nimetatakse massidefektist, läheb seoseenergia arvele. Termotuumareaktsioonis, milles vesinikuaatomi tuumade liitumisel moodustub heeliumiaatomi tuum, see energia vabaneb.
Aatomite (ja isotoopide) ning molekulide massi määramiseks kasutatakse tänapäeval massispektroskoopiat.

Aatomi mõõtmed


Aatomi mõõtmed määrab elektronkate.
Aatomi läbimõõdu suurusjärk on 10<sup>−10</sup> m.
Ühte sentimeetrisse mahuks ritta asetatuna umbes 100 miljonit aatomit.

Ajalugu

Antiikaja atomistika


Atomistika pärineb vanakreeka filosoofiast. Aine ehitust püüti kindlaks teha arutluste teel. Näiteks Anaxagoras pidas ainet lõputu jagatavus.
Leukippos ja tema õpilane Demokritos aga leidsid, et see on loogiliselt võimatu. Seetõttu nad oletasid, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida nad hakkasid nimetama aatom (filosoofia)iteks ning mida nad eristasid neid ümbritsevast tühjusest. Leukippos lähtus tõsiasjast, et liikumine on olemas. Järelikult peab olema koht, milles liigutakse, ja see peabki olema tühjus. Aine osad peavad aga tühjusest erinema. Kui aine oleks lõputult jagatav, peaks aine osakeste vahel olema tühjus ning osakesed ise oleksid lõpmata väikesed, mis ei ole võimalik.
Kuigi aatomid on füüsiliselt jagamatud, on nad matemaatiliselt jagatavad ja neil on kuju. Leukippose järgi koosnevad kõik aatomid ühest ja samast ainest ning erinevad ainult kuju poolest.
Demokritose järgi erinevad aatomid peale kuju ka mõõtmete pooles.
Demokritose õpetuse võtsid osalt üle epikuurlased. Seda esitab muu hulgas Lucretius oma poeemis "De rerum naturae".
Aristoteles atomistikat ei pooldanud. Seetõttu ei olnud atomistika antiikajal väga mõjukas ning vajus keskajal kristlikus maailmas (kuid mitte islamimaailmas) hoopis unustusse.

Uusaja atomistika


Atomistika juurde pöördusid tagasi 17. sajandi õpetlased Pierre Gassendi ja Joachim Jungius. Aatomi mõistet kasutasid ka Robert Boyle ja Isaac Newton.
Moodsale aatomiteooriale pani 1807 aluse John Dalton. Daltoni järgi koosnevad kõik keemiline element aatomitest. Ühe ja sama elemendi aatomitel on sama kaal, samad mõõtmed ja sama kuju ning eri elementide aatomitel on erinev kaal, mõõtmed ja kuju. Aatomid ei ole jagatavad väiksemateks osadeks. Elementide aatomit ühinevad "liitaatomiteks" (molekulideks). Edasine keemia areng lähtus nendest postulaatideks. Daltoni aatomiteooria seletas muu hulgas, miks elemendid osalevad keemiline reaktsioon kindlates proportsioonides. Juba Dalton püüdis määrata aatomite massi, kuid esialgu ei õnnestunud seda õigesti teha muu hulgas sellepärast, et molekulide koostis ei olnud täpselt teada.
Aastal 1811 esitas Amadeo Avogadro hüpoteesi, et ühe ja sama ruumalaga gaasid ühe ja sama rõhu juures sisaldavad ühepalju molekule. See aitas kaasa molekulide koostise ning aatomite ja molekulide massi õigele määramisele.
Esialgu käsitati aatomeid struktuurita kõvade keradena.

Aatomifüüsika


Aastatel 1833–1834 leidis Michael Faraday elektrolüüsi uurides, et elektrivoolu lahustes peavad põhjustama elektrilaenguga aatomid ning peab eksisteerima vähim elektrilaeng (elementaarlaeng). Aastal 1897 näitas Joseph John Thomson, et gaasis võivad esineda ühe ja sama negatiivse elektrilaenguga osakesed, ning oletas, et see ongi vähim elektrilaeng. Neid osakesi hakati nimetama elektronideks. Aastal 1898 näitas Wilhelm Wien, et peavad eksisteerima ka positiivse elektrilaenguga osakesed. Neid hakati nimetama prootoniteks.
Pommitades aatomeid radioaktiivsetest ainetest pärinevate osakestega, leidis Ernest Rutherford, et alfaosakesed tungivad aatomi sisemusse ning aatomisisesed jõud kallutavad neid kõrvale. Ta mõõtis alfakiirguse kõrvalekaldumist õhukese ainekihi läbimisel ning jõudis 1911 järeldusele, et aatomid peavad koosnema raskest positiivse elektrilaenguga tuumast, mida ümbritsevad kerged negatiivse elektrilaenguga elektronid (ainsad tollal tuntud negatiivse elektrilaengu kandjad), mis tiirlevad ümber tuuma sellest suhteliselt väga kaugel. Nõnda meenutab aatom Päikesesüsteemi: aatomituum vastab Päikesele ja elektronid planeetidele. Aatomit hoiab koos elektriline külgetõmbejõud. See nn Rutherfordi aatomimudel oli vastuolus elektrodünaamikaga, mille järgi kiirust või liikumissuunda muutev elektron peab emiteerima elektromagnetkiirgust ning sellega energiat ära andma, nii et elektron peab lõpuks langema tuumale.
Rutherfordi aatomimudelit modifitseeris 1913 Niels Bohr (Bohri aatomimudel). Bohr võttis aluseks hüpoteesi, et aatomitel on statsionaarsed olekud ning elektrodünaamika ei ole nende puhul rakendatav. Elektronide stabiilsus peab tulenema tundmatutest loodusseadustest. Bohri esimese postulaadi järgi saab aatom eksisteerida üksnes ühes või mitmes kindlas statsionaarses olekus. Igale olekule on iseloomulik teatud energianivoo. Bohri teise postulaadi järgi saab aatom üle minna ühelt energianivoolt teisele ning selle ülemineku käigus vabaneb aatomist või seotakse aatomiga energiahulk, mis võrdub energianivoode vahega. Energia vabaneb elektromagnetkiirgusena, footonitena; see toimub kindlate annustena (kvantidena); sageduse määrab Einsteini sagedustingimus. Sel alusel õnnestus Bohril arvutada vesiniku spektrijoontele vastavad sagedused; seda peeti tema teooria tugevaks tõendiks. Bohri teooriat püüti rakendada ka teiste elementide aatomitele, kuid rakendatavaid tulemusi ei saadud. Küll aga õnnestus rahuldavalt seletada aatomite järjestust keemiliste elementide perioodilisussüsteemis.
Aastal 1919 tekitas Rutherford esmakordselt kunstliku tuumareaktsiooni, pommitades lämmastikku alfaosakestega.
Neutroni avastas alles 1932 James Chadwick. Alles siis jõuti aatomimudelini, mille järgi aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest.

Viited

Vaata ka


Aatomimudel
Category:Aatomifüüsika
Category:Keemia
af:Atoom
als:Atom
ar:ذرة
an:Atomo
as:পৰমাণু
ast:Átomu
az:Atom
id:Atom
ms:Atom
bn:পরমাণু
zh-min-nan:Goân-chú
jv:Atom
su:Atom
be:Атам
be-x-old:Атам
bar:Atom
bs:Atom
br:Atom
bug:Atong
bg:Атом
ca:Àtom
cs:Atom
cy:Atom
da:Atom
de:Atom
dsb:Atom
el:Άτομο
en:Atom
es:Átomo
eo:Atomo
ext:Átomu
eu:Atomo
fa:اتم
hif:Atom
fo:Atom
fr:Atome
fy:Atoom
ga:Adamh
gv:Breneen
gl:Átomo
xal:Атом
ko:원자
haw:ʻĀtoma
hy:Ատոմ
hi:परमाणु
hsb:Atom
hr:Atom
io:Atomo
ilo:Atomo
ia:Atomo
os:Атом
is:Frumeind
it:Atomo
he:אטום
kn:ಪರಮಾಣು
pam:Atom
ka:ატომი
kk:Атом
ky:Атом
sw:Atomi
ht:Atòm
ku:Atom
lo:ປະລະມະນູ
la:Atomus
lv:Atoms
lb:Atom
lt:Atomas
ln:Atome
jbo:ratni
lmo:Atum
hu:Atom
mk:Атом
mg:Atôma
ml:അണു
mr:अणू
arz:ذره
mwl:Átomo
mn:Атом
my:အက်တမ်
nah:Nantzintetl
nl:Atoom
ne:अणु
new:अणु
ja:原子
ce:Atam
frr:Atoom
pih:Etem
no:Atom
nn:Atom
nrm:Atôme
nov:Atome
oc:Atòm
mhr:Атом
uz:Atom
pa:ਪਰਮਾਣੂ
pnb:ایٹم
ps:اټوم
nds:Atom
pl:Atom
pt:Átomo
ro:Atom
qu:Iñuku
ru:Атом
rue:Атом
sah:Атом
sco:Atom
stq:Atom
sq:Atomi
scn:Àtumu
si:පරමාණු
simple:Atom
sk:Atóm
sl:Atom
szl:Atům
so:Atom
ckb:گەردیلە
srn:Atomi
sr:Атом
sh:Atom
fi:Atomi
sv:Atom
tl:Atomo
ta:அணு
tt:Атом
te:అణువు
th:อะตอม
vi:Nguyên tử
tg:Атом
tr:Atom
uk:Атом
ur:جوہر
ug:ئاتوم
vec:Àtomo
fiu-vro:Aadom
zh-classical:原子
war:Atomo
wo:Xarefulwoon
yi:אטאם
yo:Átọ̀mù
zh-yue:原子
bat-smg:Atuoms
zh:原子