Albaania linnade loend

''Siin on loetletud Albaania linnu. Üldise ülevaate Albaania linnadest annab artikkel Albaania linnad.

B


Berat - Burrel (Albaania)

D


Dalvinë - Durrës

E


Elbasan - Ersekë

F


Fier

G


Gjirokastër

H


Himarë

K


Kavajë - Korçë - Kukës

L


Lezhë

P


Pogradec - Përmet

S


Sarandë - Shkodër

T


Tepelenë - Tirana

V


Vlorë
Kategooria:Albaania linnad
Kategooria:Linnade loendid
an:Lista de ciudatz d'Albania por población
az:Albaniya şəhərlərinin siyahısı
id:Daftar kota di Albania
ms:Senarai bandar raya di Albania
bg:Списък на градовете в Албания
cv:Албани хулисем
cs:Seznam měst v Albánii
de:Liste der Städte in Albanien
el:Κατάλογος πόλεων της Αλβανίας
en:List of cities in Albania
es:Anexo:Ciudades de Albania
fa:فهرست شهرهای آلبانی
fr:Villes d'Albanie
gag:Albaniya kasabalar listasi
hi:अल्बानिया के शहरों की सूची
hr:Dodatak:Popis gradova u Albaniji
kk:Албания қалаларының тізімі
sw:Orodha ya miji ya Albania
lv:Albānijas pilsētu uzskaitījums
lt:Sąrašas:Albanijos miestai
hu:Albánia városai
mk:Градови во Албанија
nl:Lijst van steden in Albanië
ne:अल्बानियाका शहरहरुको सूची
ja:アルバニアの都市の一覧
no:Liste over byer i Albania
nds:Städer in Albanien
pl:Miasta Albanii
pt:Anexo:Lista de cidades na Albânia
ro:Lista orașelor din Albania
ru:Города Албании
sq:Qytetet e Shqipërisë
simple:Albania#Cities
sk:Zoznam miest v Albánsku
sl:Seznam mest v Albaniji
ckb:پێرستی شارەکانی ئالبانیا
sr:Списак градова у Албанији
sh:Spisak gradova u Albaniji
fi:Luettelo Albanian kaupungeista
sv:Lista över städer i Albanien
vi:Danh sách thành phố Albania
tr:Arnavutluk'taki şehirler listesi
uk:Список міст Албанії
ur:البانیا کے شہر
zea:Lieste van plekken in Albanië
zh:阿尔巴尼亚城市列表

Albaania vapp

Pilt:Albania state emblem.png
Pilt:Albanien_Wappen.png
Albaania vapp on Albaania ametlik vapp.
Vapiks on punane kuldse äärisega kilp, millel must kahe peaga kotkas. Kotka kohal kuldsete kontuuridega Skanderbegi kiiver.
Praegusel kujul võeti vapp kasutusele 8. juulil 2004.

Vapi ajalugu


Kui Albaania 1912. aastal iseseisvus, kehtestati riigivapiks kahe peaga kotkas ilma kõrvalmärkideta. Kahe peaga kotkas pärineb Albaania rahvuskangelase Skanderbegi pitserist (Albaania lipp).
1914 sai Albaania vürstiks Saksa prints Wilhelm (Albaania vürst), kes asetas kotka rinnale Wiedide perekonnavapi kotka ning kotka küünistele neli kuldset välku, need kujutasid Epeirost, millest osa olid saanud Albaania osaks.
Veel samal aastal sai Albaania vabariigiks ja Wiedide vapp kõrvaldati jälle. Septembris 1914 asetati kotka peade kohale valge täht, kuid 1920. aastal tuldi tagasi ilma kõrvalmärkideta kahe peaga kotka juurde.
1925. aastal sai Albaania presidendiks Zog I, ning asetas kotka rinnale Skanderbegi kiivri, rahvuskangelase embleemi.
Aastal 1929 võttis kuningaks kroonitud Zogu kasutusele uue vapi. Must kahe peaga kotkas asetati punasele kilbile. Kilp lebas vapimantel, mis tuli Skanderbegi kiivrist.
Kui Itaalia 1939 Albaania okupeeris, muudeti vappi taas. Kotkas jäi punasele kilbile, kuid Skanderbegi kiiver hõljus nüüd kotka kohal ja kilpi ääristasid kaks liktorikimpu, mis olid ülaltpoolt seotud Savoi sõlmedega ning altpoolt kirjalindiga, millel oli deviis FERT.
1943. aastal okupeeris Saksamaa Albaania ning taastati 1925. aasta vapp.
Pärast Albaania vabastamist tuldi algul tagasi musta kotka juurde punasel kilbil, kuid kui 1946. aastal kuulutati välja rahvavabariik, eemaldati punane kilp ning kotka ümber asetati viljapeadest pärg. Viljapeade otste vahel oli kollase äärtega punane viisnurkne täht ning alt hoidis viljapäid koos punane lint, millel oli kuupäev 24. mai 1944. Sel kuupäeval toimus Permetis tolleaegse riigi asutamiskongress.
Pärast kommunistliku režiimi kokkuvarisemist 1992 kõrvaldati kõigepealt täht ja kirjalint ning 22. mail 1993 paigutati must kahe peaga kotkas taas punasele kilbile. 2004. aastal lisati vapile ka Skanderbegi kiiver.

Välislingid


http://www.christian-siemer.de/wappen/europa/albanien.htm Albaania vapi kujud ajaloo kestel
Kategooria:Albaania sümboolika
Kategooria:Vapid riigiti
ar:شعار ألبانيا
an:Escudo d'Albania
ast:Escudu d'Albania
id:Lambang Albania
be:Герб Албаніі
be-x-old:Герб Альбаніі
bs:Grb Albanije
bg:Герб на Албания
ca:Escut d'Albània
cs:Státní znak Albánie
da:Albaniens rigsvåben
de:Wappen Albaniens
el:Εθνόσημο της Αλβανίας
en:Coat of arms of Albania
es:Escudo de Albania
eo:Blazono de Albanio
fa:نشان ملی آلبانی
fr:Armoiries de l'Albanie
gl:Escudo de Albania
ko:알바니아의 국장
hr:Grb Albanije
bpy:আলবেনিয়ার চিনত্হান
it:Stemma dell'Albania
he:סמל אלבניה
lt:Albanijos herbas
hu:Albánia címere
mk:Грб на Албанија
nl:Wapen van Albanië
ja:アルバニアの国章
no:Albanias riksvåpen
nn:Det albanske riksvåpenet
pl:Herb Albanii
pt:Brasão de armas da Albânia
ro:Stema Albaniei
ru:Герб Албании
sco:Coat o airms o Albanie
sq:Stema e Shqipërisë
simple:Coat of arms of Albania
sk:Znak Albánska
sl:Grb Albanije
sr:Грб Албаније
sh:Grb Albanije
fi:Albanian vaakuna
sv:Albaniens statsvapen
th:ตราแผ่นดินของแอลเบเนีย
tr:Arnavutluk arması
uk:Герб Албанії
vep:Albanijan valdkundznam
yo:Àmì ọ̀pá àṣẹ ilẹ̀ Albáníà
zh:阿尔巴尼亚国徽

Zog I

Pilt:King Zog.jpg
Ahmed (Ahmet) Bey Zogu (8. november 1895 – 9. aprill 1961) oli Albaania Albaabia peaminister ja Albaania president ning albaanlaste kuningas 1928–1939 Zog I nime all.
Ahmed Bey Zogu sündis Albaanias Burgajeti lossis. Tema vanemad olid Xhemal Pasha Zogu (Albaania Zogu; 1860–1911) ja Sadije Toptani (albaanlaste kuningannaema; 28. august 1876 – 25. november 1934). Vanemad abiellusid 1891.
Tema algne perekonnanimi ''Zogolli'' on slaavi päritolu ja tähendab 'pistrik'. ''Zogu'' tähendab 'lind'.
Kaheteistkümneaastasena saadeti Ahmed Konstantinoopolisse kooli. Kuueteistkümneaastasena pidi ta 1911 koju tagasi tulema, et saada pärast isa surma ühe geegid klanni pealikuks Mati piirkonnas Põhja-Kesk-Albaanias. Tema vanem vend ei olnud ilmselt päris normaalne.
Ülestõusude ajal võitles Zogolli oma hõimuga vürst Wilhelm (Albaania) eest.
Esimene maailmasõda ajal oli Albaania vormiliselt neutraalne, kuid teda okupeerisid Itaalia, Kreeka, Montenegro ja Serbia väed. Zogolli võitles nende vastu. Seejärel okupeeris Austria-Ungari kogu Põhja- ja Kesk-Albaania. Zogolli osales katses iseseisvust taastada ja see andis talle võimu juurde. Varsti tegi ta koostööd austerlastega, kes määrasid ta itaallaste vastu võitlema saadetud albaania vabatahtlike koloneliks. Tegelikult taotles ta endiselt Albaania iseseisvust. Kui austerlased sellest teada said, "kutsusid" nad ta Viini, et mitte teda Albaanias vangina hoida.
Esmakordselt lääne suurlinna sattunud noor albaanlane nautis meeldivat elu. Kiiresti tutvus ta lääne kultuuriga, õppis saksa keelt ja poliitikat ning oli Viini daamide seas hinnas. Viinis viibimine andis talle eelise võitluses ülemvõimu pärast Albaanias.
Alles pärast Esimese maailmasõja lõppu 1919 läks ta Albaaniasse tagasi. Albaania oli ikka veel okupeeritud ning Kreeka, Serbia ja Itaalia kavatsesid selle omavahel ära jagada. Et seda ära hoida, kutsus grupp Albaania vürste kokku Lushnjë kongressi. Ahmed Bej Zogolli, kes oli kongressi üks juhte, sai uues valitsuskabinetis, mis pidi tooma Albaaniale iseseisvuse, siseministriks ning hakkas selle ameti tõttu juhatama väikest armeed. Seeläbi omandas ka kiiresti poliitilist ning lahingutes Vlorë ja Shkodëri pärast ka sõjalist kogemust ning tema positsioon tõusis.
Zogu täitis Albaania valitsuses mitmut ministrikohta (1920 siseminister, 1921 sõjaminister). Tema toetusbaasi moodustasid Lõuna-Albaania maaomanikud (beid ja Põhja-Albaamia hõimujuhid (''bajraktar''<font>'id</font>). Zogu asus juhtima reformistlikku Rahvaerakonda ning sai 1922 peaministriks. 1923 teda tulistati parlamendis ning ta sai haavata.
Zogu peamine rivaal oli Ameerika Ühendriigid õppinud piiskop Fan Noli (Theofan Stilian Noli), õigeusk albaanlaste liider. Mäss, mille eesotsas oli Noli, sundis juunis 1924 Zogu eksiili minema. Noli valitsus, mis püüdis läbi viia maareformi, ei saavutanud rahvusvahelist toetust. Jugoslaavias baseeruvate Tsaari-Venemaa vägede abiga tuli Zogu detsembris tagasi. Need väed võitlesid Noli vastu, sest ta oli tunnustanud Nõukogude Liitu.
1. veebruaril 1925 sai Zogu vastväljakuulutatud Albaania Vabariigi presidendiks. Tema režiim oli algusest peale sõjaväeline diktatuur. Ta tugines oma Mati klannist pärit sandarmitele, nuhkidele ja võitlejatele ning sundis hõimupealikud koostööle vihjelise ähvardusega nad vaikselt hukata. Zogu mängis sotsiaalseid ja etnilisi gruppe üksteise vastu välja, mille tulemusena ta sai veritasu ja atentaatide märklauaks.
Et tagada Itaalialt laenude saamist, hakkas ta selle riigiga suhteid tugevdama. Tirana leping (1926) andis Itaalia laenude vastu Albaania kontsessioonid. Aastal 1927 sõlmis ta Itaaliaga sõpruslepingu ning seejärel kaitseiseloomuga sõjalise liidu 20 aastaks.
1. september 1928 kuulutas Zogu välja monarhia ning kuulutas ennast kuningas Zogiks. Kroonimisel kandis ta roosasid põlvpükse ja kuldkannuseid. Kuldkroon kaalus 75 naela. Algselt oli ta kroonimiseks tahtnud osta Viini muuseumis säilitatavat Skanderbegi krooni, kuid see ost ebaõnnestus. (Ahmed Zogu otsib krooni ja pruuti. Vaba Maa, 8. jaanuar 1929, nr. 6, lk. 4.)
Formaalselt oli tegemist konstitutsiooniline monarhia, kuid faktiliselt jäi ta sõjaväeliseks diktaatoriks. Zogi režiim oma tugeva politsei ja keeruka, kuid ebatõhusa bürokraatiaga sarnanes Itaalia režiimiga.
Zogistlik tervitus oli ettepoole suunatud väljasirutatud peopesa südame kohal. Zog kuulutas end Skanderbegi järglaseks. Ta kogus inimestelt kuldmünte ja kalliskive ning maksis nende eest paberraha või müntidega, kehtestades esimese ametliku Albaania valuuta. Kuninga majapidamise kulud moodustasid 2% riigieelarvest, mis ei olnud võrreldes Euroopa õukondadega siiski väga palju. Teised Euroopa monarhid peamiselt eirasid teda.
Zogu režiim tõi Albaaniasse näilise stabiilsuse. Ta püüdis jagu saada teeröövlitest ja rajada haridussüsteemi. Ühtlasi suurenes riigi sõltuvus Benito Mussolini Itaaliast. Albaaniast sai Itaalia tugipunkt Balkani poolsaarel. Itaalia sai enda kätte kontrolli Albaania rahanduse ja sõjaväe üle. 1932 püüdis Zog edutult Mussolini mõjule vastu hakata. Majanduskriisi ajal pidi Albaania vilja importima. Paljud albaanlased emigreerisid.
1934, kui Zog püüdis Itaalia mõju suurenemist takistada, ilmusid Durrëse alla Itaalia sõjalaevad, nii et Zog oli sunnitud itaallastele alluma.
Zogi valitsemise ajal Albaania majandus edenes ja võeti kasutusele moodne õigussüsteem.
Troonil olles oli Zogil palju tegemist atentaatidest hoidumisega. 1931 oleksid kaks püssimeest Zogi Viini ooperiteatrist "Pajatsid" etenduselt väljumisel äärepealt mõrvanud. Tema ema valvas kuninga kööki, et toitu ei mürgitataks. Ema kinnitusel oli toit üks kord mürgitatud.
Aprillis 1938 abiellus moslemist Zog orvuks jäänud katoliiklus Ungari krahvinna Geraldine Apponyi von Nagy-Appony'iga (sündinud 1915), kelle ema oli ameeriklane. 5. aprillil 1939 sündis kroonprints Leka (prints).
25. märtsil 1939 esitas Rooma Tiranale ultimaatumi, nõudes, et see nõustuks Albaania minemisega Itaalia protektoraat alla. Ettekäändeks oli see, et Albaania kuritarvitab Itaalia raha. Kuningas Zogu keeldus vastutasuks Albaania täieliku ülevõtmise ja koloniseerimise eest itaallaste poolt raha vastu võtmast. Teise variandi järgi pakuti talle ühe Itaalia kindrali poolt formaalse kuningliku staatuse säilimist. Varem oli Zog keeldunud legaliseerimast fašism parteid.
Kuningas püüdis aega võita. Aprilli alguses algas Albaanias mobilisatsioon. Zog esitas 5. aprillil abipalve demokraatlikele riikidele ja 6. aprillil Balkani Antant.
7. aprillil 1939 sisenesid Albaaniasse Itaalia väed. Riigist sai protektoraat Itaalia kuninga Vittorio Emmanuele III võimu all.
Kohe pärast Itaalia vägede sisenemist saatis kuningas Zog oma abikaasa ja vastsündinud poja kiirabiautoga Kreekasse. Kui perekond oli kindlas kohas, edastas kuningas peaministri residentsist raadio teel üleskutse "võidelda viimse veretilgani meie iseseisvuse kaitseks". Seejärel võttis ta kaasa suure osa riigikassast (10 kasti Albaania kullavarusid) ning põgenes ratsa Kreekasse. Kuninga enda suur varandus oli hoiul Šveitsi ja Inglismaa pankades. Kuningale järgnes 115 õukondlast, kes kandsid kullakaste.
Kreekasse ei tahtnud nad jääda, et Mussolini Kreeka kuningale, kes neid oli võõrustanud, etteheiteid ei teeks. Kreekast Londonisse "Ritzi" hotelli jõudmiseks tuli läbida Türgi, Rumeenia, kus kuningas Carol neid vastu võttis, Poola, Baltikum, Rootsi, Holland, Belgia ja Prantsusmaa. Nad seadsid end sisse Pariisi piirkonnas Maye' lossis ja Mesnil-Saint-Denis' lossis, kuid olid sunnitud põgenema sakslaste eest, kes olid selleks ajaks juba tunginud Belgiasse. Kuninglik perekond ja õukond hakkasid hakkasid kolme limusiiniga lõuna poole liikuma, liitudes teiste põgenike aeglase vooriga. Pärast Saksamaa pommituslennukite tule alla sattumist hargneti ning taasühineti Bordeaux's, kust 1940. aasta hilissuvel saadi ümberpiiratud sadamast viimase laevaga Liverpooli ja sealt rongiga Londonisse.
Londonis kuulus kuninga kaaskonda 30 inimest, sealhulgas tema kuus õde. Kogu sõja ajaks jäid nad Inglismaale. "Ritzi" hotellist kolisid nad ''Parmoor House''<nowiki>'i</nowiki>, maamajja, mille nad rentisid Buckinghamshire'is Chilternsis.
Teine maailmasõda ajal olid eriti Põhja-Albaania vastupanurühmad ametlikult rojalistlikud. Pärast 1942. aastat jätsid vabariiklikud vastupanurühmad need varju. Zog püüdis Winston Churchilli veenda, et see teda Balkani rindele saadaks. Ent Suurbritannia valitsus toetas kommunistlikke partisane.
Pärast sõda püüdis Zog troonile tagasi tulla, kuid kommunistid Enver Hoxha juhtimisel kuulutasid välja rahvavabariigi. 2. jaanuaril 1946 loobus Zog ametlikult troonist, kuigi ta tegelikult trooninõudlusest ei loobunud.
Kui sai selgeks, et USA ja Briti abi puudumise tõttu Albaaniasse naasta ei õnnestu, asus perekond Egiptuse õukonna ametlikul kutsel elama Egiptusesse. Algul elati ühes Giza hotellis Egiptuse püramiidide lähedal, hiljem asuti elama villasse Aleksandria moodsas Ramlehi linnaosas. Aleksandrias elas teisigi endisi monarhe juurde, kellele kuningas Faruk oli varjupaika pakkunud. Läviti Bulgaaria kuninga Simeon II ja Itaalia kuninga Vittorio Emmanuele III perekonnaga.
Kuningas palkas lisaks sekretärile õukonnaministri, kes tegeles protokolliga. Majas oli palju teenijaid, ihukaitsja ja autojuht. Tegeldi Albaania vabastamise plaanidega ning mängiti tinglike panuste peale kaarte. Kuningas Faruki igakuiste külaskäikude ajal mängiti raha peale.
Briti valitsus võttis lõpuks ette operatsiooni Enver Hoxha kukutamiseks, mis aga ebaõnnestus Kim Philby reetmise tõttu.
Kui Gamal Abdel Nasser Faruki juulis 1952 sõjaväelise riigipöördega troonilt tõukas ja viimane Egiptusest lahkus (kuninganna vaatas Aleksandrias binoklist Faruki tema jahi pardal), kolis Zog, kelle tervis oli halb, oma perekonna ja kaaskonnaga Prantsusmaale Prantsuse Rivierasse.
Zogi püüti kokku 55 korda mõrvata. Ta suri pärast 10 aasta pikkust rasket haigust Prantsusmaal Suresnes'is 9. aprillil 1961 vähktõbi. Enne surma määras ta oma järglaseks poja Leka.
Matustel oli sadu Albaania pagulasi. Kuningale pandi hauda kaasa kotike kodumaa mullaga, mida Geraldine oli kaasas kandnud. Ta maeti Thiais' surnuaia islami ossa.
Kuninganna Geraldine suri 2002.
Pärast sotsialistliku režiimi kokkuvarisemist tuli Zogi poeg Leka 1997 Albaaniasse tagasi. Referendumil lükkas rahvas monarhia tagasi.

Isiklikku


Enne abiellumist olevat kuningas tegelnud põhiliselt pokkerimänguga ja suitsetanud 150 lõhnasigaretti päevas.
Geraldine'i sõnul oli Zog nende esimese kohtumise ajal 1937. aasta lõpus nägus mees, kellel olid läbitungivad sinised silmad ning kes kandis laitmatut valget aukoloneli mundrit. Tal olid väikesed pigimustad vuntsid, mille üle ta oli väga uhke.
Kui kuninglikku perekonda sõja ajal Inglismaal külastas suure Albaania sõbra Aubrey Herberti poeg Auberon Herbert, jäi talle mulje, et kuningas Zog, keda Aubrey Herbert oli kunagi nimetanud William Shakespeare'i lugejaks ja tubliks võitlejaks, ei teinud midagi peale oma majesteetlikkuse hellitamise ja pisikeste Pariisi stiilis jalutuskäikude.

Kirjandus


Geoffrey Hindley. "Euroopa kuninglikud perekonnad", Tallinn 2002.

Välislingid


http://worldroots.com/brigitte/royal/zog1albaniaalbum.htm Fotoalbum
http://pub76.ezboard.com/falbasoulhistoriaeshqiperise.showMessage?topicID=305.topic Kuningliku perekonna pildid
http://galeria.albasoul.com/album43/image2 Foto
http://galeria.albasoul.com/album43/shqiponja Foto
http://www.4dw.net/royalark/Albania/zogu2.htm Foto
http://galeria.albasoul.com/album43/image0022 Foto
http://galeria.albasoul.com/album43/attachment Postkaart: töölaua taga (1930)
http://galeria.albasoul.com/album43/motrat Foto: koos õdedega
http://galeria.albasoul.com/album43/image006 Koos õdede ja Kosovo printsi Tatiga
http://galeria.albasoul.com/album43/image_1 Foto Durrëses
http://galeria.albasoul.com/album43/image04 Pulmapilt
http://galeria.albasoul.com/album43/image005 Pulmapilt
http://galeria.albasoul.com/album43/image004 Koos Geraldinaga
http://galeria.albasoul.com/album43/image010 Koos kuningannaga
http://galeria.albasoul.com/album43/image11 Koos Geraldinaga Durrëses
http://galeria.albasoul.com/album43/zogu_ciano Koos Galeazzo Cianoga
http://home1.gte.net/eskandar/geraldina2.html Koos abikaasaga 1960
http://www.french-market.com/albania/ Fotoalbum
Kategooria:Albaania peaministrid
Kategooria:Albaania presidendid
Kategooria:Riigipead
Kategooria:Monarhid
Kategooria:Sündinud 1895
Kategooria:Surnud 1961
ar:أحمد زوغو
az:Əhməd Zoğu
id:Zog dari Albania
br:Ahmet Zogu
bg:Ахмед Зогу
ca:Zogú I d'Albània
cs:Ahmet Zogu
cy:Zog, brenin Albania
da:Ahmet Zogu
de:Ahmet Zogu
el:Αχμέτ Ζόγου
en:Zog of Albania
es:Zog I de Albania
eo:Zog la 1-a
eu:Zog I.a Albaniakoa
fr:Zog Ier
ko:조구 1세
it:Zog I di Albania
he:זוגו הראשון, מלך אלבניה
hu:I. Zogu albán király
mk:Ахмед Зогу
mr:झॉग, आल्बेनिया
nl:Zog I van Albanië
ja:ゾグー1世
nn:Zog I av Albania
pl:Ahmed Zogu
pt:Zog I da Albânia
ru:Зогу, Ахмет
sq:Mbreti Zogu I
sl:Ahmed Zogu
sr:Зог I од Албаније
sh:Zog od Albanije
fi:Zogu I
sv:Ahmet Zogu
th:พระเจ้าซ็อกที่ 1 แห่งแอลเบเนีย
tr:Ahmet Zogu
uk:Ахмет Зогу
zh:索格一世 (阿尔巴尼亚)

Albaanlased


Albaanlased (endanimetus ''shqiptarë'') on rahvas Balkani poolsaare lääneosas, kelle üldarv on umbes 8 miljonit.
Albaanlaste nime päritolu kohta vt Albaania.
Intensiivse migratsiooni tõttu alates 1980. aastatest on täpseid arve raske öelda. Albaanlased jagunevad elupaiga järgi ligikaudu järgmiselt:
3 087 159 inimest Albaanias 2001. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel; hinnang 2002. aasta kohta on 3 544 841;
1 303 034 inimest Serbias (põhiliselt Kosovos) viimase rahvaloenduse andmetel (1981); see arv ei arvesta põgenike voolu välismaale Kosovo konflikti ajal 1998–1999; nende arv võis ulatuda 1 900 000-ni;
40 415 inimest Montenegros 1991. aasta rahvaloenduse järgi; hinnanguliselt 50 000 (2003);
509 000 inimest Makedoonias 2002. aasta rahvaloenduse järgi (1994. aasta rahvaloenduse järgi 440 000);
100 000 inimest (teistel andmetel 130 000) inimest Lõuna-Itaalias, peamiselt Calabrias; osa on endiste väljarändajate järglased (Itaalia albaanlased), enamik on saabunud pärast 1991. aastat;
üle 500 000 inimese Kreekas mitteametlikel andmetel (õigeusk albaanlased arvaniidid, Põhja-Kreeka albaanlased Çamerias (''çam''), Albaania kodanikud); enamik neist on illegaalsed; ametlikel andmetel on albaanlasi umbes 150 000;
15 000 inimest Türgis;
115 000 inimest Ameerika Ühendriigid-s;
5000 inimest Kanadas.
Eestis elas 1989. aasta rahvaloenduse andmetel 1 albaanlane, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 2 albaanlast ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 12 albaanlast.
Arvatakse, et albaanlased põlvnevad illüürlased, kes elasid Albaania territooriumil antiikaeg (alates pronksiaeg lõpust). Teatav osa albaanlaste etnogeneesis võis olla ka traaklased ja Balkani poolsaare romaniseeritud elanikel. Türgi võimu ajal (15. sajand - 1912) sai peamiseks usundiks kristluse asemel islam, kuigi on ka õigeusk kristlasi (Lõuna-Albaanias) ja katoliiklus (Põhja-Albaanias). Albaanlased on üks vaesemaid rahvaid Euroopas. 20. sajandi esimesel poolel oli albaanlastel suurim loomulik iive Euroopa suuremate kohalike rahvaste seas. Rahvaarv tõusis 1,5 miljonilt 1900. aasta paiku alla 2,5 miljonile 1950.
Albaanlased räägivad albaania keelt. Albaanlased jagunevad kaheks rühmaks: geegideks põhjas ja toskideks lõunas.

Albaania natsionalism


Nii Kosovos (mis on formaalselt Serbia provints, kuid on alates juunist 1999 rahvusvaheliste vägede kontrolli all) kui ka Lääne-Makedoonias on viimastel aastatel tegutsenud relvastatud liikumised, mille eesmärgiks on iseseisva albaania riigi loomine või ühinemine Albaaniaga.
Kosovo albaanlaste enamik ei ole nõus Serbia võimu taastamisega, aga ÜRO ja NATO ei soovi Kosovot lõplikult Serbiast eraldada.
Makedoonias anti sealsetele albaanlastele suurem autonoomia ning õigus kasutada albaania keelt hariduses ja halduses. Sellega paistab probleem olevat lahendatud.

Albaanlaste identiteet


Albaanlased on kogu ajaloo vältel elanud suhteluses isolatsioonis, mida on soodustanud mägine maastik.
Albaanlased pärinevad tõenäoliselt illüürlased, kes elasid Balkani poolsaare kesk- ja idaosas. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur ja hiljem Bütsantsi impeerium tõrjusid illüüria tsivilisatsiooni välja. Kui Rooma riigi ajal läbis Albaaniat Ida ja Läänt ühendav tee Via Egnatia, siis hiljem muutus Albaania ääremaaks, olles kordamööda Bütsantsi, Serbia kuningriik ja Bulgaaria impeerium võimu all.
Esimesed keskaegsed albaania vürstiriigid olid sõltuvad Venezia vabariikst, Napoli kuningriikst või Serbiast. Ühtset albaania riiki ei tekkinud. Alles Osmani riik vallutuse vastu võitleval Skanderbegil (1405-1468) õnnestus Lezhë liiga (1444) näol moodustada albaania vürstide lõtv liit, mis aga lagunes juba tema eluajal. Järgnes pikk Türgi võimu aeg. Kui Osmanite riik hakkas lagunema, tekkis rahvuslik liikumine Rilindja Kombetarë. Selleks ajaks olid teised Balkani maad juba iseseisvuse saavutanud (Kreeka 1829, Serbia, Montenegro, Bulgaaria ja Rumeenia 1878).
Albaanlased olid uhked selle üle, et nad on üks Balkani poolsaare vanemaid rahvaid, kuid pikaajaline võõrvõim, eriti Türgi võim, oli kultuurilise järjepidevuse hävitanud.
Albaanlased on pidanud valima mõne Euroopa suurriigi eestkoste või naabritepoolse allaneelamise vahel. Kultuurilisi võõrmõjusid ei võetud kuigi suurel määral vastu, sest need tulid vaenlastelt. Albaanlased kui nõrgemad pidid laveerima eri riikide huvide ja pretensioonide vahel. Oma olukotda ise parandada tundus lootusetu; lootusetusemeeleolule aitas kaasa islami fatalism. See pidurdas rahvuslikku võitlust. Esiplaanil olid individuaalsed ja kohalikud huvid. Albaania koosnes stagneerunud isoleeritud kogukondadest. Poliitilise teadvuse kujunemist takistas kodanliku eliidi puudumine.
Albaania rahvustunne kujunes välja saatuseühtsuse tundena. Usk ühistesse juurtesse sidus albaanlasi eeskätt minevikuga.
Albaanlaste identiteeti on mõjutanud sotsiaalne, majanduslik ja rahvuskultuuriline nahajäämus ja iseseisvuse puudumine ning ühiskondliku arengu moonutused (kodanluse arengu lühiajalisus ja pealesunnitud kommunism).
Ajaloopildid on olnud erinevad. Tavaliselt on domineerinud ühekülgsed kujutlused, mis ei võta arvesse koostööd kreeklaste ja slaavlastega türklaste vastu ega albaanlaste valmidust olla türklaste liitlased teiste Balkani rahvaste vastu.
Müüdid ja legendid albaanlaste päritolust on suunatud eelkõige naabrite eelarvamuste vastu. Rilindja kombetarë ajal kasutati identiteedi kujundamisel müüte kangelaslaulude (''Kënget kreshnike'') kujul.
Müüt, mille kohaselt albaanlased on "Kagu-Euroopa vanim tõug", mis põlvneb otseselt pelasgidest, lasti käiku Rilindja teerajajate poolt. Hilisemad autorid on koguni väitnud, et Philippos, tema poeg Aleksander Suur ja teised makedoonlased ei olnud kreeklased, vaid albaanlaste esivanemad.
Teise müüdi järgi on albaanlased pidevalt võõrvõimude vastu võidelnud, olles 3000 aasta jooksul suutnud ellu jääda. Enver Hoxha on öelnud: "Albaania rahvas on endale, mõõk käes, läbi ajaloo teed rajanud." Jäetakse tähelepanuta, et on olnud pikki perioode, mil rahvusteadvus on puudunud, ning et albaanlased on ka kuulekalt Türgi sõjaväes teeninud.
Ka müüdil albaanlaste rahvuslikust puhtusest puudub alus.
Kõikide albaanlaste keskne kangelane on Skanderbeg, kellega on seotud ka albaania rahvuslik sümboolika - punane lipp kahe peaga musta kotkaga ning kitsepeaga kiiver. Skanderbeg on olnud rahvuslik juhtkuju nii Rilindja tegelastele, 1930. aastate kuningavõimule kui Teine maailmasõda aegsele SS-diviisile Skanderberg (SS-diviis). Kommunistlik propaganda kasutas Skanderbegi albaanlaste võitlejanatuuri tõendusena. Albaania olevat olnud kindlus, mis pani vastu "lääne imperialistlikule ja ida revisionistlikule vaenlasele", nagu kunagi Skanderbeg Türgi sultani vägedele. Siiski peeti Enver Hoxhat suurimaks meheks, kes albaania pinnasest on kasvanud. Teda peeti eksimatuks kõigeteadjaks.
Fatos Nano laskis 1997 käiku vormeli "555 kaotatud aastat": 500 aastat Türgi võimu all, 50 aastat kommunismi ja 5 aastat Sali Berisha võimu all. Radikaalset muutust ei ole siiski toimunud.
Berisha loosung oli: "Meie valitseme - maailm aitab meid" (''Ne qeverisin - bota na ndihmon''). See tähendas tegelikult omapoolsetest pingutustest loobumist.
Albaania keelt on peetud teistest keeltest paremaks, sest see olevat üks maailma vanemaid keeli. Näiteks Ismail Kadare leiab, et albaanlased tunnevad alaväärsust Albaania väiksuse pärast, kuigi albaanlased on "inimkonna ühe peamise keele loojad ja kandjad" ning lõid "ühena esimestest kristluse kantsidest Euroopas toitepinnase Lääne-Euroopa tsivilisatsioonile".
Pärast kommunismi kukutamist ei ole albaanlased horvaadid ja serblased kombel rahvuslikest müütidest kinni hakanud. Nad on tundnud pidetust. Rahvuslikku ühtsust ib raske saavutada. Tuleb ette sedagi, et albaanlased oma päritolu salgavad. Siin mängivad oma osa poliitilised ja majanduslikud raskused.

Rahvuslik iseloom


1875. aasta Briti entsüklopeedia ütleb albaanlaste kohta, et nad on ''"raevukas ja suureline rahvas"'', kelle hoiak on ''"sedavõrd sirge ja majesteetlik, et rabab alati rändajat." ... "Albaanias on vähe tööstureid ja need on tähtsusetud, piirdudes peaaegu ainult tikitud mantlite, vähesel määral noakaupade ning laskeriistade, püsso- ja püstolilaadide valmistamisele vaid kodumaiseks tarbimiseks (...) Albaanlane on alati relvastatud (...) ning kogu tema rõõm koosneb relvadest ja röövimistest." ''
Eriti iseloomustab mägilaslik uhkus geege. Toskid on alati olnud välismõjudele avatumad.

Allikas


Geoffrey Hindley. ''Euroopa kuninglikud perekonnad'', Tallinn 2002.
Kategooria:Rahvad
Kategooria:Albaania
Kategooria:Serbia
ar:ألبان
an:Albaneses
az:Albanlar (Avropa)
be:Албанцы
be-x-old:Альбанцы
bs:Albanci
bg:Албанци
ca:Albanesos
cv:Албансем
cs:Albánci
cy:Albaniaid
de:Albaner
en:Albanians
eo:Albanoj
fa:آلبانیایی‌ها
fr:Albanais (peuple)
fy:Albanezen
ko:알바니아인
hr:Albanci
it:Albanesi
kk:Албандар
ku:Alban
lv:Albāņi
lt:Albanai
hu:Albánok
mk:Албанци
nl:Albanezen
ja:アルバニア人
no:Albanere
pl:Albańczycy
pt:Albaneses
ro:Albanezi
ru:Албанцы
sq:Shqiptarët
sk:Albánci
sl:Albanci
sr:Албанци
sh:Albanci
fi:Albaanit
sv:Albaner
tr:Arnavutlar
uk:Албанці
zh:阿爾巴尼亞人

The Star-Spangled Banner

"The Star-Spangled Banner" on Ameerika Ühendriigid riigihümn.
Hümni viis on "To Anacreon in Heaven" ning sõnad on loonud Francis Scott Key.
Tavaliselt lauldakse ainult esimest salmi.

Sõnad (inglise keeles)


O say, can you see, by the dawn's early light, <br>
What so proudly we hailed at the twilight's last gleaming? <br>
Whose broad stripes and bright stars, through the perilous fight,<br>
O'er the ramparts we watched, were so gallantly streaming! <br>
And the rockets' red glare, the bombs bursting in air, <br>
Gave proof through the night that our flag was still there: <br>
O say, does that star-spangled banner yet wave <br>
O'er the land of the free and the home of the brave? <br>
On the shore, dimly seen through the mists of the deep, <br>
Where the foe's haughty host in dread silence reposes, <br>
What is that which the breeze, o'er the towering steep, <br>
As it fitfully blows, now conceals, now discloses? <br>
Now it catches the gleam of the morning's first beam, <br>
In full glory reflected now shines on the stream: <br>
'Tis the star-spangled banner! O long may it wave <br>
O'er the land of the free and the home of the brave! <br>
And where is that band who so vauntingly swore <br>
That the havoc of war and the battle's confusion <br>
A home and a country should leave us no more? <br>
Their blood has washed out their foul footsteps' pollution. <br>
No refuge could save the hireling and slave <br>
From the terror of flight, or the gloom of the grave: <br>
And the star-spangled banner in triumph doth wave <br>
O'er the land of the free and the home of the brave! <br>
Oh! thus be it ever, when freemen shall stand <br>
Between their loved homes and the war's desolation! <br>
Blest with victory and peace, may the Heaven-rescued land <br>
Praise the Power that hath made and preserved us a nation. <br>
Then conquer we must, for our cause it is just, <br>
And this be our motto: "In God is our trust." <br>
And the star-spangled banner in triumph shall wave <br>
O'er the land of the free and the home of the brave!

Välislingid


http://www.youtube.com/watch?v=i426pbQJZ_g&feature=related Muusikavideo YouTube'is
Kategooria:Riigihümnid
Kategooria:Ameerika Ühendriikide sümboolika
Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusika
ar:النشيد الوطني الأمريكي
id:The Star-Spangled Banner
ms:The Star-Spangled Banner
jv:The Star-Spangled Banner
be:Гімн ЗША
bs:The Star-Spangled Banner
bg:Химн на Съединените американски щати
ca:The Star-Spangled Banner
cv:Америкăри Пĕрлешӳллĕ Штатсен гимнĕ
cs:Hymna Spojených států amerických
da:The Star-Spangled Banner
de:The Star-Spangled Banner
nv:Dah Naatʼaʼí Sǫʼ bił Sinil
el:Εθνικός ύμνος των Ηνωμένων Πολιτειών
en:The Star-Spangled Banner
es:The Star-Spangled Banner
eo:The Star-Spangled Banner
eu:The Star-Spangled Banner
fa:پرچم پرستاره
fo:The Star-Spangled Banner
fr:The Star-Spangled Banner
ga:The Star-Spangled Banner
gl:The Star-Spangled Banner
ko:미국의 국가
hi:द स्टार-स्पैंग्ल्ड बैनर
hr:The Star-Spangled Banner
zu:The Star-Spangled Banner
is:The Star-Spangled Banner
it:The Star-Spangled Banner
he:המנון ארצות הברית
ka:აშშ-ის სახელმწიფო ჰიმნი
kk:Жұлдыздармен жарқыраған туымыз
la:The Star-Spangled Banner
lv:Amerikas Savienoto Valstu himna
lb:The Star-Spangled Banner
lt:JAV himnas
ln:The Star-Spangled Banner
hu:Az Amerikai Egyesült Államok himnusza
ml:അമേരിക്കയുടെ ദേശീയഗാനം
nl:The Star-Spangled Banner
ja:星条旗 (国歌)
no:The Star-Spangled Banner
nn:The Star-Spangled Banner
pl:Hymn Stanów Zjednoczonych Ameryki
pt:The Star-Spangled Banner
ro:The Star-Spangled Banner
ru:Гимн США
sco:The Star Spangled Banner
si:ද ස්ටාර් ස්ප්‍රැන්ග්ල්ඩ් බැනර්
simple:The Star-Spangled Banner
sk:The Star-Spangled Banner
sl:The Star-Spangled Banner
sr:Барјак искићен звездама
sh:The Star-Spangled Banner
fi:The Star-Spangled Banner
sv:The Star-Spangled Banner
tl:Ang Watawat na may Makislap na mga Bituin
ta:த ஸ்டார்-ஸ்பாங்கிள்ட் பானர்
th:เดอะสตาร์สแปงเกิลด์แบนเนอร์
vi:The Star-Spangled Banner
tr:The Star-Spangled Banner
uk:Гімн США
vo:The Star-Spangled Banner
yi:די סטאר ספענגלד בענער
yo:The Star-Spangled Banner
zh:星条旗 (美国国歌)

Alpid

Pilt:Alpenrelief 01.jpg
Pilt:Weisshorn from Bishorn.JPG ]]
Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik. See ulatub kaarekujulisena Liguuria meri Kesk-Doonau madalikuni; suurim kõrgus 4808 m (Mont Blanc).
Alpides asuvad järgmiste riikide kõrgeimad tipud: Prantsusmaa ja Itaalia (Mont Blanc, 4808 m), Šveits (Monte Rosa, 4634 m), Austria (Groglockner, 3798 m), Saksamaa (Zugspitze, 2962 m), Sloveenia (Triglav, 2864 m), Liechtenstein (Grauspitz, 2599 m) ja Monako (Chemin des Révoires, 161 m).

Etümoloogia


Sõna "Alpid" on pärit ladina keelest (''Alpes''). Minevikus arvati, et see tuleneb ladina sõnast ''albus'' ('valge'). Tänapäeva õpetlased seda üldiselt ei usu. Saksa keel sõnad ''Albe, Alpe'' ja ''Alp'', ülemsaksa keel sõna ''alpä'', oksitaani keel sõna ''Alp''/''Aup'' ja prantsuse keel sõnad ''alpage'' ja ''alpe'' tähendavad ainsuses alpikarjamaad ja üksnes mitmuses mäestikku tervikuna.
Teise teooria järgi on see sõnatüvi mitteindoeuroopa päritolu. Vahemeremaades on see kõrgete mägede ja mäeahelike juures tavapärane. Oletatavasti oli sõna algkuju
''alb'' ja see tähendas 'mägi'. Sellest sõnast on tuletatud ka Albaania nimi. Albaanlased pole indoeurooplased, kuid nendegi jaoks on see võõrast päritolu sõna ja enda maa kohta nad seda ei kasuta. Läbi aegade on nimetust "Albaania" kasutatud paljude piirkondade kohta Euroopas ja selle läheduses, mis kõik on olnud mägised. Antiikaeg kutsuti Kaukasuse idaosa Albaania (Aserbaidžaan) ja inglise keeles on nime ''Albania'' või ''Albany'' kasutatud Briti saarte kõige mägisema ala Šotimaa kohta.

Geoloogia


Pilt:North face.jpg ]]
Alpid on tüüpiline noor kurdmäestik. Bodeni järv ja Como järve vaheline org jaotab mäestiku Lääne- ja Ida-Alpideks. Palju on liustikke, mis hõlmavad mäestikust 4140 ruutkilomeetrit.
Alpid on tekkinud Aafrika laam ja Euroopa laama kokkupõrkel. Selle käigus kadus Tethyse ookeani lääneosa, mis neid laamasid minevikus eraldas. Aafrika laam liikus põhja poole, Euroopa laam seisis paigal. Kokkupõrge toimus põhiliselt oligotseenis ja miotseenis. Kokkupõrke käigus rakendus ookeani põhjas olevatele settekivimitele määratu surve. Need settekivimid olid moodustunud põhiliselt keskaegkond ja varases uusaegkond. Kokkupõrke käigus suruti maapind ja merepõhi kortsu ja seda nimetatakse kurrutuseks. Kurdusid surus surve samuti põhja poole, tihti kurrud murdusid või libisesid üksteise peale, moodustades hiiglaslikke kerkemurranguid. Alpides keskosas paljanduvad kristalse aluskord kivimid ja nendest on moodustunud ka Alpide kõrgeimad tipud.
Seevastu Vahemeri on tekkinud suhteliselt hiljuti. Vahemeri ei ole Aafrika laama põhjaserv.
Alpid on Lääne-Euroopa peamine veelahe. Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes. Kuigi Alpid on teravate tippude ja sügavate orgudega mäestik, on ta mäekuru ja tunnelite (Mont Blanci, Simploni ja Mont Cenis' tunneli) kaudu kergesti läbitav. Ala on tähtis turismi-, talisport- ja puhkepiirkond.

Ajalugu


Pilt:Aletschgletscher mit Pinus cembra1.jpg kasvavad liustikust kõrgemal.]]
Antiikajal tundsid kreeklased ja roomlased Alpide vastu vähe huvi. Nad ei käinud seal ja Alpidega pole seotud antiikseid legende.
Teine Puunia sõda ajal ületas Kartaago väejuht Hannibal 218 eKr edukalt Alpid 38 tuhande mehelise jalavägi, 8 tuhande mehelise ratsavägi ja 37 sõjaelevant. See oli antiikse sõjaajaloo üks kõige väljapaistvamaid saavutusi. Alles pärast seda sattusid Alpid kreeklaste ja roomlaste vaatevälja.
Antiikajal Alpe kui loodusnähtust ei uuritud. Inimesed huvitusid üksnes nende majanduslikust küljest. Sealt saadi puitu, piima, kulda ja rauda. Rahulduti maanteede ehitamisega, mis muutusid aktuaalseks Caesari peetud Gallia sõda ajal, aga maanteed sai rajada alles pärast seda, kui Augustus oli Alpides elanud rahvad alistanud.
Peamised Alpe läbivad maanteed antiikajal olid Liguuria rannikutee ehk Via Augusta, Mont-Genvre ehk Alpis Cottia, Väike Sankt Bernhard ehk Alpis Graia, Suur Sankt Bernhard ehk Alpis Poenina, Splügen, Septimer, Julier, Reschen ehk Via Claudia Augusta, Brenner, Plöcken, Saifnitzi kuru ja Birnbaumerwald ehk Alpis Julia.
6. sajand–13. sajandil asusid Alpidesse elama germaanlased hõimud (langobardid, alemannid ja bajuvaarid). Kohalikku ajalugu ei saa Alpides üldjuhul viia ajas tagasi kaugemale kui Karolingide riigi lagunemiseni 10. sajand ja 11. sajandil.

Vaata ka


Baieri Alpid
Karni Alpid
Kitzbüheli Alpid
Reetia Alpid
Salzburgi Alpid

Viited


Kategooria:Alpid
af:Alpe
als:Alpen
ang:Alpis
ar:الألب
an:Alpes
frp:Arpes
ast:Alpes
az:Alp dağları
id:Alpen
ms:Banjaran Alps
bn:আল্পস পর্বতমালা
zh-min-nan:Alpes
jv:Alpen
be:Альпы
be-x-old:Альпы
bar:Oipn
bs:Alpi
br:Alpoù
bg:Алпи
ca:Alps
cs:Alpy
cy:Alpau
da:Alperne
de:Alpen
dsb:Alpy
el:Άλπεις
eml:Èlp
en:Alps
es:Alpes
eo:Alpoj
eu:Alpeak
fa:آلپ
hif:Alps
fo:Alpurnar
fr:Alpes
fy:Alpen
fur:Alps
ga:Na hAlpa
gl:Alpes
gan:阿爾卑斯山
ko:알프스 산맥
haw:ʻAlepa
hy:Ալպեր
hi:ऐल्प्स
hsb:Alpy
hr:Alpe
ilo:Alpes
is:Alpafjöll
it:Alpi
he:הרי האלפים
kn:ಆಲ್ಪ್ಸ್
ka:ალპები
kk:Альпі
sw:Alpi
ku:Alp
la:Alpes
lv:Alpi
lb:Alpen
lt:Alpės
li:Alpe
ln:Alpi
lmo:Alp (mont)
hu:Alpok
mk:Алпи
ml:ആൽപ്സ്
krc:Альпла
mr:आल्प्स
xmf:ალპეფი
arz:الب
mwl:Alpes
mn:Альпийн нуруу
my:အယ်လ်ပ် တောင်တန်း
nl:Alpen
ne:आल्प्स
new:एल्पस्
ja:アルプス山脈
no:Alpene
nn:Alpane
nrm:Alpes
oc:Alps
pnb:الپس
pms:Alp
nds:Alpen
pl:Alpy
pt:Alpes
ro:Alpi
rm:Alps
qu:Alpikuna
ru:Альпы
rue:Алпы
sah:Альптар
stq:Alpen
sq:Alpet
scn:Alpi
simple:Alps
sk:Alpy
sl:Alpe
ckb:ئەڵپ
sr:Алпи
sh:Alpe
fi:Alpit
sv:Alperna
tl:Alpes
ta:ஆல்ப்ஸ்
roa-tara:Alpe
tt:Альп таулары
te:ఆల్ప్స్ పర్వతాలు
th:เทือกเขาแอลป์
vi:Anpơ
tg:Кӯҳҳои Алп
tr:Alpler
tk:Alplar
uk:Альпи
ur:الپس
ug:ئالپ تاغلىرى
vec:Alpe
fiu-vro:Alpiq
war:Alpes
yi:אלפן
zh-yue:阿爾卑斯山
bat-smg:Alpės
zh:阿尔卑斯山

Ajaloolised piirkonnad

Ajaloolised piirkonnad ja maad
Abhaasia - Akad - Armeenia NSV - Aserbaidžaani NSV - Anatoolia
Buhhaara NSV
Eesti NSV - Elis - Etruuria
Foiniikia
Calabria
Galiitsia - Galilea - Gallia - Gruusia NSV
Hiiumaa rajoon - Hiina Turkestan - Hollandi India - Hollandi Uus-Guinea
Ida-Rooma keisririik - Ingerimaa
Illüüria - Imerethi
Kaanan - Karjala-Soome NSV - Kasahhi NSV - Kaukaasia - Kharthli - Kingissepa rajoon - Kirgiisi NSV - Königsbergi oblast - Kuramaa
Leedu NSV - Lõuna-Schleswig - Läti NSV - Lääne-Rooma keisririik
Mandžuuria - Mesopotaamia - Messeenia - Moldaavia NSV - Montenegro
Narva kihelkond - Noricum - Numiidia - Nõukogude Liit
Ordžonikidze krai - Orissaare rajoon
Peruu asekuningriik - Petserimaa - Preisimaa - Põhja-Kaukaasia krai - Põhja-Schleswig - Pärnu oblast
Savo maakond - Savoia - Sinear - Skåne maakond - Sumer - Svanethi
Tadžiki ANSV - Tadžiki NSV - Taga-Kaukaasia - Tallinna oblast - Tartu oblast - Tartu piiskopkond - Tiibet - Montenegro - Turkestani ANSV - Turkmeeni NSV - Turaan -
Ukraina NSV - Usbeki NSV - Uus-Hispaania asekuningriik
Valgevene NSV - Vana-Egiptus - Vana-Hiina - Vana-Rooma - Vene NFSV - Väike-Leedu
Kategooria:Ajaloolised piirkonnad

Afgaani rebane


Afgaani rebane (''Vulpes cana'') on loomadliik (bioloogia) koerlased sugukond (bioloogia) rebane (perekond) perekond (bioloogia). Afgaani rebase lähimaks sugulaseks peetakse fennekrebane. Nad lahknesid 3–4 miljonit aastat tagasi. Seetõttu on võimalik, et afgaani rebast hakatakse arvama koos fennekrebasega omaette perekonda.
Afgaani rebastest on vähe teada, sest nende elupaik on inimesele ebasõbralik ja nende eluviis on öine.

Nimetus


ladina keel nimetus koosneb rebase perekonna nimetusest ''Vulpes'', mis on naissugu (grammatika) sõna, ja sellega ühilduvast sõnast ''cāna'', mis on naissoo vorm sõnast ''cānus'' ('tuhkhall').
Afgaani rebase nimetus on inglise keeles ''Blanford’s fox'' ('Blanfordi rebane'), ''Afghan fox'' ('afgaani rebane'), ''hoary fox'' ('hall rebane') või 'cana fox', saksa keeles ''Afghanfuchs'' ('afgaani rebane') või ''Canafuchs'', prantsuse keeles ''renard de Blanford'' ('Blanfordi rebane') või ''renard d'Afghanistan'' ('Afganistani rebane'), itaalia keeles ''volpe di Blanford'' ('Blanfordi rebane'), portugali keeles ''raposa de Blanford'' ('Blanfordi rebane'), taani keeles ''Blanfords ræv'', soome keeles ''blanfordinkettu'', vene keeles Лисица афганская, rootsi keeles ''blanfordräv'', poola keeles ''lis afgański'', pärsia keeles ''siah rubah'' ja heebrea keeles ''shual tzukim''.
Liiki kirjeldas esimesena Blanford 1877.

Areaal


Veel hiljuti arvati, et afgaani rebane eluneb üksnes Afganistanis, Lõuna-Türkmenistanis, Lõuna-Usbekistanis, Kirde-Iraanis (Kermami ja Farsi mägedes) ning Edela-Pakistanis. Nüüd on teda leitud ka Iisraelis (esimest korda 1982) Juuda kõrbes ning Negevi kõrbe kesk- ja lõunaosas. 1987 leiti, et ta pole seal haruldane. Afgaani rebane on ka leitud lõksust Omaanis Dhofaris 1984. Seetõttu on tõenäoline, et afgaani rebase areaali kuuluvad ka Omaan, Jeemen ja Saudi Araabia lääneosa. Nüüd paistab, et Araabia Ühendemiraadid on afgaani rebane kohati tavaline. Afgaani rebast on hiljuti leitud ka Jordaaniast ning Siinai poolsaarelt ja mujalt Kirde-Egiptusest.
Kuigi afgaani rebase areaal on lai, on teda teada vaid vähestest kohtadest.

Kehaehitus


Afgaani rebane on väike rebane väga suurte kõrvade (mis aitavad soojust hajutada) ning pika ja väga koheva tumeda sabaga. Kaugelt vaadates paistab saba peaaegu sama suur nagu loom ise (võrreldes punarebane on saba silmatorkavam). Koon on lühike ja terava otsaga. Silmad on suured, ühtlaselt tumepruunid. Keha on sale. Ta näeb üsna kassi moodi välja ning ka oma kõnnakult ja käitumiselt meenutab ta kassi.
Värv võib olla erinev, üldiselt hele (kollane või pruun). Punarebasega võrreldes on värv tagasihoidlikum. Mõnes paikkonnas on ta roostepruun või peaaegu pruun. Karvastik on kohastunud ühtesulamiseks kaljudega. Tavaliselt koosneb afgaani rebase karvastik mustadest, hallidest ja valgetest laikudest. Sabaots on sageli tume, mõnikord ka valge. Sabanääre kohal on tume laik. Selg keskel on peaaegu must triip, mis jookseb kuklast kuni sabani välja. Tagajalad võivad olla tumedad (kastanpruunid). Jalgade alumised osad on peaaegu valged. Kõrvad on hallid. Silmade juurest ülahuuleni läheb must triip. Kõht ja kurgualune on peaaegu valged, et vari ei torkaks silma. Iisraeli afgaani rebased on helepruunid, hallid ja kollased ning seljatriip mõnikord puudub.
Kasukas on talvel väga paks ja pehme. Karv on üldse väga pehme.
Afgaani rebase küünisepadjandid ei ole karvadega kaetud nagu fennekrebane.
Kehapikkus (koos peaga): 40–50 cm.<br>
Sabapikkus: 30–41 cm.<br>
Õlakõrgus: 28–30 cm.<br>
Kõrva kõrgus: umbes 9 cm.<br>
Kaal: 0,9–1,5 kg (Iisraelis). On leitud ka 0,7 kg kaaluv isend. Ta on rebastest väiksuse poolest fennekrebase järel teisel kohal. (Mõnedel andmetel kaalub kuni 3 või 4 kg.)

Toitumine


Afgaani rebane on kõigesööja. Võrreldes teiste Pakistani rebastega sööb ta rohkem puuvilja. Kultuurtaimedest eelistab ta küpseid meloneid, seeme viinamarjad ja vene murulauku. Ta sööb ka putukad, sealhulgas rändrohutirtse. Iisraelis söövad afgaani rebased peamiselt lülijalgsed (mardikaid, rohutirtse, sipelgaid ja termiite) ja puuvilja. Uuritud isendid armastasid eriti kapparit (''Capparis cartilaginea'' 'd ja torkav kappar). Araabias toituvad nad raibe, selgrootutest ja puuviljadest (dattel ja õuntest (''zidr'')). Afgaani rebased söövad ka oliive ja väikesi närilised. Selgroogsetest söövad nad eelkõige väikseid hiiri ja teisi närilisi, samuti sisalikke, väikseid madusid ja linnupoegi, kuid need moodustavad väga väikese osa toidust.
Afgaani rebane kasutab erinevaid jahitehnikaid. Kõigepealt nuusib ta kogu aeg ringi. Aeg-ajalt peatub ta püstiste kõrvadega mõne põõsa või kaljuõõnsuse ees ning kuulab tähelepanelikult kahtlasi helisid. Kui ta on saaklooma leidnud, ründab ta ühe hästi sihitud hüppega, surub saagi esikäppadega vastu maad ning hammustab ta kohe surnuks. Mõnikord ta jälitab väledalt mõnda ülespeletatud putukat või närilist.
Afgaani rebane ei pea tingimata vett jooma. Tarviliku vee saab ta toidust, eriti mahlastest puuviljadest ja putukate vastsetest. Võib-olla väldib ta veekaotust ka sellega, et hoidub päeval kuumaga jahedasse kohta.

Paljunemine


Paaritumise aeg on detsember kuni veebruar (Iisraelis jaanuar ja veebruar), vangistuses isegi aprill. Tiinus kestab 50–60 päeva.
Kutsikad sünnivad enamasti kaljurahnude aluses õõnsuses. Pesakond suurus on 1–3, mõnedel andmetel kuni 6 kutsikat. Kutsikad kaaluvad sündides umbes 50–100 g ning on kaetud pehme musta karvaga. Vanemad ei võta toitu urgu kaasa, seetõttu puudub seal lõhn. Umbes 2-kuiselt hakkavad ühe vanema saatel ja järelvalve all ise uru ümbrusest toitu otsima saades samal ajal veel piima. Kolme- neljakuiselt, kaaludes umbes 800 g, suudavad nad juba ise enda eest hoolitseda ning hakkavad omaette elama, kuid jäävad algul vanemate territooriumile. Tavaliselt oktoober või november siirduvad nad otsima oma territooriumi.
Suguküpsus saabub 8–12 kuu vanuselt. Esimene paaritumine toimub umbes aastaselt.

Käitumine


Afgaani rebane on rangelt monogaamia (zooloogia). Jahti peab ta üksinda. Eluviis on eranditult öine. Natuke aega pärast päikeseloojangut tuleb ta välja toitu otsima. Iisraelis kulutab ta toitu otsides 8–9 tundi. Selle ajaga otsib ta läbi umbes 1 ruutkilomeetri suuruse ala ning läbib umbes 10 km. Päikesetõusu ajal poeb ta urgu.
Afgaani rebased elavad paarikaupa. Naaberpaaride territooriumid kattuvad väga vähe. Sageli otsivad isane ja emane toitu eri maa-aladelt. See välistab konkurentsi ning muudab jahi tõhusamaks. Territoorium on väike (0,5–2,0 km²).
Araabias veedavad nad suurema osa ajast kruusases kuivanud jõesängis.
Territooriumil on arvukalt peidukohti (urgusid), mis asuvad kruusastel mäenõlvadel ja kuhjunud kaljurahnude all. Nad ei kaeva urgusid ise, vaid kasutavad looduslikke kaljulõhesid ja koopaid. Isase ja emase urud on talvel ja kevadel kutsikate kasvatamise ajal kõrvuti või isegi koos, muul ajal (suvel ja sügisel) on päevapuhkepaigad teineteisest eemal.
Afgaani rebasel on hämmastav hüppevõime: ta võib mööda kaljusid üles liikuda, tõugates end ühelt vertikaalselt seinalt teisele.

Eluiga


Eluiga on Iisraeli afgaani rebastel 4–5 aastat. Vangistuses elavad rebased kuni 6-aastaseks, teistel andmetel ka kuni 10-aastaseks.

Elupaigad


Afgaani rebase elupaigana on nimetatud mägisteppi. Ta eelistab kuivi kaljuseid mägesid. Edela-Turkestanis ja Iraanis on afgaani rebast kohatud viljatutes mägisteppides ja kaljumägedes, mis piirnevad madalate orgude ja tasandikkudega. Kõrguspiiriks on umbes 2 kilomeetrit. Varem arvati, et afgaani rebane väldib kuumi madalmikke, ent Iisraelis on afgaani rebast leitud Surnumeri lähedalt, mis on maailma madalaim org. Seal on suvel äärmuslik temperatuuride ööpäevane kõikumine.
Negevi kõrbes sisaldab afgaani rebase elupaik peamiselt kaljuseinu, veerisnõlvasid, kiviseid ja liivaseid nõlvakuid ning kuivanud ojasänge.

Arvukus


Afgaani rebane on enamikus kohtades haruldane. Iisraelis on teda kohati arvukalt.

Kasutamine


Afgaani rebase nahk on hinnatud. Loomale peetakse palju jahti.

Ohud


Afgaani rebast on kerge lõksu püüda. Lõksude abil on võimalik nende populatsiooni kiiresti tunduvalt vähendada.
Vähese arvukuse tõttu on afgaani rebase populatsioonid haavatavad. Peale inimese on ohtudeks haigused (ka marutõbi) ja punarebase konkurents. Siiski elutseb afgaani rebane erinevalt punarebasest kõrbemägedes, mis piirab nende konkurentsi. Punarebastele on afgaani rebased ka saakloomadeks. Kinnitamata andmetel kütivad afgaani rebaseid veel leopardid, kassikakk ja kaljukotkas.

Looduskaitse


Iisraelis on afgaani rebane täieliku kaitse all. Ta elab muuhulgas Ein Gedi rahvuspargis (2,0 isendit ruutkilomeetri kohta (1990); reservaadi pindala 28 km²) ja Elati mäed rahvuspargis (0,5 isendit ruutkilomeetri kohta (1990); reservaadi pindala 400 km²). Negevi kõrbes on umbes 1000 isendit (1990).
Ein Gedis on afgaani rebaseid võimalik videvikus näha. Et Ha'atakimi kalju on kaitse all, siis on lootust, et nende populatsioon säilib.
Afgaani rebane on kantud CITES-i II lisasse.
Afgaani rebast kaitseb suhteliselt suur areaal, inimestele ebasõbralik elupaik ning varjatud eluviis.

Uurimine


Afgaani rebase uurimisel on suured teened Iisraeli bioloogil Eli Geffenil Tel Avivi Ülikoolist. Tänu tema väliuuringutele on meil üksikasjalikke andmeid afgaani rebase eluviisist Iisraelis.

Viited

Välislingid


http://www.lioncrusher.com/animal.asp?animal=7 Foto 1
http://www.angelfire.com/ar2/thefoxden/otherfoxes.html Foto 2
http://www.nis.gov.jo/biodiversity/mammal/vulpes%20cana.jpg Foto 3
http://www.terrambiente.org/fauna/Mammiferi/carnivora/canidae/images/vople001.jpg Foto 4
http://www.stkparks.gov.eg/stk-img-blandfordfox.htm Foto: afgaani rebane öösel
http://filin.km.ru/mammels/dogs.htm Foto: afgaani rebane lõksu minemas
http://www.canids.org/SPPACCTS/vcana.htm Areaal
Kategooria:Koerlased
ar:ثعلب أفغاني
be:Афганская лісіца
be-x-old:Аўганская лісіца
br:Louarn Afghanistan
bg:Афганска лисица
ca:Guineu de Blanford
da:Blanfords ræv
de:Afghanfuchs
en:Blanford's fox
es:Vulpes cana
eu:Vulpes cana
fa:شاه‌روباه
fr:Renard de Blanford
ko:아프간여우
it:Vulpes cana
he:שועל צוקים
lez:Афгандин сикӀ
la:Vulpes cana
lv:Afganistānas lapsa
hu:Afgán róka
nl:Afghaanse vos
ja:ブランフォードギツネ
no:Blandfords rev
pl:Lis afgański
pt:Vulpes cana
ru:Афганская лисица
simple:Blanford's Fox
sv:Blanfordräv
tr:Afgan tilkisi
uk:Vulpes cana
zh:阿富汗狐

Aleksander Suuman

Aleksander Suuman (õieti Aleksander Suumann; ka Sass Suuman, Suumani Sass; 25. aprill 1927 Metsaküla, Avanduse vald (täna Käru (Väike-Maarja), Väike-Maarja vald) – 19. aprill 2003 Tallinn) oli eesti luuletaja ja maalikunstnik.
Lõpetas 1958 ENSV Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia). Töötas õpetajana Rakveres ning aastast 1958 Tartu Kunstikoolis.
Suuman debüteeris 1963 teises luulekassett koguga "Oh seda inimest!", aga 1966 ilmunud "Krähmukirjad" tegid temast ühe nende aastate armastatuima luuletaja.
Alates kogust "Kui seda metsa ees oleks" (1989) muutis Suuman oma luuletamise stiili. Luuletused kasutavad graafilisi efekte ning sisaldavad argielulisi tähelepanekuid.
Suumani loomingut on tõlgitud vene keel, soome keel, läti keel, leedu keel, kasahhi keel, usbeki keel, moldova keel, armeenia keel, gruusia keel ja tšehhi keelde.

Luulekogud


"Oh seda inimest" (1963)
"Krähmukirjad" (1966)
"Valguse kuma sees" (1972)
"Maa paistel" (1975)
"Meil siin Hüperboreas" (1980)
"Nofretetega metsas" (1986)
"Kui seda metsa ees oleks" (1989)
"Viru viirus" (1992)
"Maniakk puuris" (1993)
"Targemat ei ole" (1995)
"Neid enam ei tehta" (1997)
"Mälestus on metsast rohelisem" (2000)

Valikkogud


"Sõnad sulavad taevaga ühte" (1977)
"Kaunis on kummaline" (1988)
"Tondihobu tõugud vetikatega" (valikkogu aastatest 1957–2002; 2002)

Tunnustused


Valgetähe V klassi teenetemärk (2001)
Kultuurkapitali kirjanduspreemia (2002)

Isiklikku


Oli Toomas Suumani, Imat Suumanni ja Aapo Pukk isa.
Elas Tallinnas Kirjanike majas.

Kirjandus


Toomas Liiv, "Aleksander Suuman luuletajana" – Keel ja Kirjandus 1987, nr. 4, lk. 201–204
Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1991, lk. 519-522 (ülevaate autor Silvia Nagelmaa) ja bibliograafia lk. 543
Toomas Liiv, "Kirjutavad koerale: Sergei Jessenin ja Suuman" – Looming (ajakiri) 1997, nr. 4, lk. 546–551
Tõnu Õnnepalu, "Kui..." – Looming 2002, nr. 5, lk. 720–741 ja nr. 6, lk. 883–900

Välislingid


http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=97749&number=786&rubriik=7 Nekroloog
"Suumani Sass teisel pool ust." Mati Unt, Mart Velsker, Paul-Eerik Rummo, Vaapo Vaher, Kalle Kurg, Juku-Kalle Raid, Wimberg, Karl Martin Sinijärv meenutavad. – Eesti Päevaleht 25. aprill 2003 http://www.epl.ee/artikkel/234025
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=202584 Juubeliintervjuu; üks luuletus; tsitaadid teistelt
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/12/Areen/raamat.html Luuletus
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=126010 Intervjuu
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/12/Areen/raamat.html Retsensioon (Peeter Künstler)
http://www.sirp.ee/2002/10.05.02/Kirjand/kirjand1-4.html Retsensioon (Karl Martin Sinijärv)
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=204501 Arvustus (Jürgen Rooste)
http://www.postimees.ee/index.html?number=786&op=lugu&id=84558 Retsensioon (Rein Veidemann)
Kategooria:Eesti luuletajad
Kategooria:Eesti maalikunstnikud
Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid
Kategooria:Sündinud 1927
Kategooria:Surnud 2003
de:Aleksander Suuman
no:Aleksander Suuman
ru:Сууман, Александр

Arhont


Arhont ehk arhon (vanakreeka keeles ἄρχων ''arkhōn'' 'juht, valitseja') oli kõrgem ametnik mitmes Vana-Kreeka linnriik.

Ateena arhondid


Ateena linnriik oli arhonte korraga üheksa ja nad valiti üheks aastaks.
Pärast Ateena kuningriigi kaotamist 1068 eKr hakkas riiki valitsema Ateena kuningas soost arhont, kes valitses elu aja. Aastal 753 eKr piirati arhondi valitsusaeg 10 aastale. Aastal 714 eKr avati juurdepääs arhondiametile kõikidele eupatriididele. Aastal 683 eKr vähendati arhondi ametiaeg ühele aastale ning võim jaotati 9 arhondi vahel.
Aastat hakati nimetama esimese arhondi ehk eponüümi (''arkhôn eponymos'') järgi. Esimene arhont oli riigiasjade peaülevaataja ning kohtunik perekonna- ja pärimisasjades. Ta oli ka eesistuja suurtel dionüüsiad. Selles funktsioonis pani ta Ateena rikastele kodanikele kohustuse finantseerida koore ja tragöödiaetendusi.
Teist arhonti nimetati basileuseks 'kuningaks'. Tal olid religioossed kohustused, mis kunagi olid kuulunud pärilikele kuningatele: ohvriteenistuste ja religioossete pidustuste juhtimine ning templite ja pühamute ülevaatamine.
Kolmas arhont (''polemarkhos'') juhtis sõjalisi asju.
Ülejäänud kuut arhonti nimetati tesmoteetideks 'seaduseandjateks'. Nad olid kollegiaalselt seaduste eeskirjadekohase kohaldamise ülevaatajad ja kohtumõistjad. Nad juhtisid ka hääletusi rahvakoosolekul ja teiste riikidega sõlmitud lepingute ratifitseerimist.
Kolmel esimesel arhondil oli õigus valida endale kolm kaasistujat (''paredroi''). Kuue ülejäänud arhondi kõrval olid kaasnõunikud (''symbuloi'').
Soloni konstitutsioon (594) kaotas osalt arhontide varasema tähtsuse, sest nad pidid hakkama jagama oma seadusandlikku ja täidesaatvat võimu neljasaja nõukoguga ja rahvakoosolekuga. Kuuendal sajandil olid arhondid veel Ateena kõrgeimad ametnikud, ent viienda sajandi jooksul minetasid nad oma mõju.
Arhondiks võisid saada üksnes esimese klassi kodanikud, ent Kreeka-Pärsia sõjad ajal tehti Aristeidese ettepanekul arhondiamet kättesaadavaks kõikidele kodanikele sõltumata seisusest ja varandusest. Juba varem oli Kleisthenes 487–486 ära kaotanud arhondiks valimise ning kasutusele võtnud loosimise kandidaatide hulgast. Kandidaatideks valiti sada meest füülide poolt. Hiljem viienda sajandi jooksul hakati ka neid kandidaate välja loosima. See tingis arhondiameti tähtsuse kadumise. Peale selle anti mitmed arhontide funktsioonid üle teistele institutsioonidele. Näiteks riigivalitsemise kõrgem järelevalve läks üle nõukogule. Sõjaväe juhtimise võtsid kolmandalt arhondilt üle kümme strateegi. Kohtumõistmise võtsid üle kümme strateegi. Tesmoteetidele jäi volitus olla kohtuprotsessidel eesistujaks ja juhtida eeluurimist.
Kui Ateena kaotas oma vabaduse, minetasid arhondid oma mõjuvõimu, kuid amet säilis veel sajandeid.
Aristoteles arhondiametist (''Athenaion politeia'' (''Ateena konstitutsioon'') 55-61):
55. ...Tänapäeval üheksat niinimetatud "arhonti" enam ei valita nagu Ateena konstitutsiooni algaegadel, vaid loositakse, kuus tesmoteeti koos oma sekretäriga ning nõndasamuti eponüümne arhont esimene arhont, kuningas basileus, ja väejuht ''polemarkhos'', järjekorras igast füülist. (2) Need kiidetakse kõigepealt heaks viiesaja nõukogus, välja arvatud sekretär; viimane kiidetakse heaks üksnes kohtu ees nagu ülejäänud ametikandjadki – kõik väljaloositud ja valitud ametnikud kiidetakse enne ametisse astumist heaks –, üheksa arhonti aga nõukogu ees ja kohtu ees. Varem ei saadud ametisse astuda, kui oldi nõukogu poolt tagasi lükatud, nüüd aga on olemas apelleerimine kohtule, ja viimane on läbikatsumisel otsustav. (3) Läbikatsumisel esitatakse kõigepealt küsimus: "Kes on sinu isa ja millistest kogukondadest on ta pärit, kes on vanaisa, kes ema ja kes ema isa ja millistest kogukondadest on nad pärit?" Seejärel seda, kas ta peab korras mõnda Apollon Patroose või Zeus Herkeiose pühamut ja kus nad asuvad; siis, kas tal on perekonnahauad ja kus nad asuvad, kas ta kohtleb oma vanemaid hästi, kas ta maksab makse ja kas ta on sõjakäikudest osa võtnud. Sellele küsitlusele järgneb käsk: "Nimeta selle tunnistajaid!" (4) Kui ta on tunnistajad nimetanud, siis tuleb küsimus: "Kas keegi tahab tema peale kaevata?" Kui leidub kaebaja, siis järgnevad süüdistus ja kaitse, seejärel hääletatakse nõukogus käetõstmise teel, kohtus hääletuskivide abil. Varem andis hääle ainult üks kohtunik, praegu aga peavad kõik hääletama, et juhul kui kuritegelik kandidaat on oma süüdistajad kõrvaldanud, oleks kohtunikel ikkagi võimalik teda tagasi lükata. (5) Kui kandidaadid on sel viisil heaks kiidetud, astuvad nad kivi juurde, millel on ohvritükid, mille juures ka vahekohtunikud vannet annavad, enne kui nad annavad oma otsused vaidlusküsimustes, nagu ka tunnistajad, kui nad oma ütlusi kinnitavad. Selle kivi juurde üles astuvad nüüd üheksa arhonti ning vannuvad valitseda õiglaselt ja seaduste kohaselt, mitte vastu võtta kingitusi oma ametikoha pärast ja kui nad seda siiski teevad, pühendada kullast raidkuju. Kui nad on seal vande andnud, sammuvad nad Ateena akropoli juurde ja annavad seal uuesti sama vande. Seejärel astuvad nad ametisse.
56. Arhont, kuningas ja väejuht võtavad endale omal valikul kaks kaasistujat. Ka nemad katsutakse enne ametisse astumist kohtu ees läbi ja nad peavad aru andma, kui nad on ameti ära pidanud. (2) Niipea kui arhont ametisse astub, laseb ta kõigepealt teada anda, et igaüks säilitab omandi, mida ta enne arhondi ametisseastumist käsutas, ning tal on kuni arhondi valitsusaja lõpuni selle üle täielik käsutusvõim. (3) Siis ta määrab tragöödiate jaoks kolm koorijuhti, kõige rikkamad kõikide ateenlaste seas. Varem määras ta ka viis koorijuhti komöödiate jaoks, nüüd aga määratakse need füülide poolt. Siis võtab ta vastu füülide poolt määratud dionüüsiad koorijuhid meeste ja poiste jaoks ning koomiliste kooride jaoks ja targeeliad koorijuhid meeste ja poiste jaoks (dionüüsiate jaoks on üks koorijuht igast füülist, targeeliate jaoks üks igast kahest füülist; füülid määravad neid kordamööda). Nende jaoks algatab ta varandusevahetuse ja viib kohtu ette kõrvalepuiked, kui keegi väidab, et on seda riigiteenistust juba varem sooritanud või on sellest teenistusest vaba, sest on enda peale võtnud mõne muu avaliku teenistuse ning tema vabastuse aeg ei ole veel otsa saanud, või ta ei ole veel ettenähtud ikka jõudnud. Nimelt peavad poiste koorijuhid olema üle 40 aasta vanad. Ta määrab ka koorijuhid Delosele sõiduks ja püha saatkonna juhid kolmekümneaerulaevadele, millega noorukid sinna sõidavad. (4) Ta korraldab ka pidulikud rongkäigud, nimelt rongkäigu Asklepiose auks, kui müsteeriumidesse pühendatud jäävad koju, ja suurte dionüüsiad rongkäigu koos kümne korraldajaga, kes varem valiti rahva poolt ja pidid oma vahenditest kandma rongkäigu kulud, kes aga nüüd, üks igast füülist, loositakse välja ja saavad varustuseks 100 miini. (5) Arhont korraldab ka targeeliad rongkäigu ja rongkäigu Päästja Zeusi auks. Samuti korraldab ta võistlust dionüüsiad ja targeeliad. Need on siis pidustused, mille eest ta peab hoolt kandma. (6) Talle langevad ka loosiga osaks pealekaebused ja kohtuasjad, mida ta uurib ja kohtusse viib, ja nimelt vanemate halva kohtlemise pärast (niisuguseid kohtuasju saab algatada igaüks ilma riskita endale), orbude halva kohtlemise pärast (niisuguseid kohtuasju algatatakse eestkostjate vastu), pärivate tütarde halva kohtlemise vastu (neid peetakse eestkostjate ja nendega koos elavate sugulaste vastu), orbude varanduse kuritarvitamise pärast (ka selliseid protsesse peetakse eestkostjate vastu), hullumeelsuse pärast, kui keegi kedagi süüdistab, et ta sõgeduses tema varandust pillab, kohtuasju jaotajate valimiseks, kui ei taheta lasta ühisomandit jaotada, eestkoste sisseseadmiseks, eestkoste eelisjärjekorra kindlakstegemiseks, tõendamiseks, kui keegi on end registreerinud eestkostjana, kohtuasju pärandite ja pärivate tütarde asjus. (7) Ta hoolitseb ka orbude ja pärivate tütarde eest, samuti naiste eest, kes pärast mehe surma teatavad, et on rasedad. Neid, kes nendele ülekohut teevad, võib ta karistada või kohtu ette tuua. Ta annab ka üürile orbude ja pärivate tütarde maju, kuni nad on jõudnud 14. eluaastasse, kasseerib üüri sisse ja nõuab eestkostjatelt, kes oma laste eest ei hoolitse, sisse kostiraha.
57. Eponüümne arhont hoolitseb niisiis kõige selle eest. Kuningas aga korraldab kõigepealt müsteeriume koos korraldajatega, kelle valib rahvas, kaks kõikide ateenlaste poolt: ühe eumolpiidide ja teise kerüükide poolt. Peale selle lenaia dionüüsiad: need koosnevad rongkäigust ja võistlusest. Rongkäigu korraldavad kuningas ja korraldajad ühiselt, võistluse aga korraldab kuningas üksinda. Ta korraldab ka kõik tõrvikutega rongkäigud ja tal on ka kaitsevalitsus kõikide niinimetatud traditsiooniliste ohvripidustuste üle. (2) Temale lähevad loosiga pealekaebused jumalateotuse pärast ja siis, kui tekib vaidlus preestriameti ümber. Ta otsustab kõik tülid sugukondade ja preestrite vahel sakraalsetes asjades. Ka mõrvakohtuasjad lähevad loosiga temale, ja tema kuulutab välja erandid religioossetest tavadest. (3) Mõrva- ja haavamiseprotsessid, kui keegi mõrvab või haavab meelega, toimuvad areopaagi ees; ka siis, kui keegi mõrvab mürgi või süütamisega. Ainult selle üle mõistab kohut nõukogu. Tahtmatu tapmise või mõrvakavatsuse üle või kui keegi tapab orja, asuniku või võõramaalase, kohtunikud pallaadionis. Kui keegi tunnistab mõrva üles, kuid väidab, et sooritas selle õigusega, näiteks abielurikkuja tabamisel või ettekavatsemata sõjas või spordiõnnetuse läbi, siis peetakse selle üle kohut delfiinionis. Kui keegi on pagendatud kuriteo pärast, mille puhul on võimalik amnestia, ning teda süüdistatakse selles, et ta on kellegi teise tapnud või on kedagi teist haavanud, siis peetakse selle üle kohut freatoses, (4) ja ta kaitseb end läheduses ankrusse heitnud laevast. Kohtunikeks on väljaloositud kriminaalkohtunikud, välja arvatud asjade puhul, mis kuuluvad areopaagi ette. Kohtuasja algatab kuningas; kohtuistung leiab aset pühamus lageda taeva all. Kuningas võtab pärja ära, kui ta õigust mõistab. Süüdistatav peab ülejäänud aja pühamutest eemale hoidma ning seaduse järgi ei tohi ta isegi mitte turule minna. Siis aga astub ta pühamusse, et end kaitsta. Kui kuningas kurjategijat ei tea, alustab ta kohtuasja tundmatu kurjategija vastu; nii mõistavad kohut kuningas ja füülide kuningad, ka surnud ja kõikide teiste elusolendite üle.
58. Arhont-väejuht korraldab ohvripidustusi Artemis Agrotera ja Enyaliose auks, korraldab võistlust surnute austamiseks, annab surnuteohvrid sõjas langenute auks ja Harmodiose ja Aristogeitoni auks. (2) Temale langevad osaks eraprotsessid, mida peavad asunikud, võrdselt maksustatud asunikud ja riigi külalised. Ta peab võtma nad enda peale, jaotama kümneks osaks ja laskma igale füülile loosiga osaks saada, mille peale füüli kohtunikud annavad kohtuasjad üle vahekohtunikele. (3) Tema ise algatab protsesse patrooni kuritahtliku mahajätmise pärast ja patronaadikohustuste täitmata jätmise pärast, pärandite ja pärivate tütarde asjus asunikel, ja ka muus osas korraldab väejuht kõik asjad asunikel, kelle asju ta ajab täiskodanike ees.
59. Tesmoteetidel on kõigepealt ülesanne kirjutada kohtutele ette, millistel päevadel nad peavad õigust mõistma, seejärel jagada nad ametnikele välja. Nimelt nii nagu nad on selle määranud, peavad ametnikud selle enda peale võtma. (2) Peale selle toovad nad pealekaebusi rahvakoosoleku ette ja algatavad ka süüdimõistmisi rahva poolt ja kõiki esialgseid süüdistusi rahvale arutamiseks, samuti süüdistusi seadusvastasuste ja kasutute seaduseelnõude pärast, komisjoniliikmete ja eesistujate vastu ning strateegide aruande vastu. (3) Nendele lähevad ka süüdistused, mille eest makstakse kautsjonit, nagu kodanikuõiguse usurpeerimise pärast ja kodanikuõigusest pistise abil kõrvalehiilimise pärast – kui keegi pistise abil hoiab ära kaebuse kodanikuõigusest kõrvalehiilimise pärast –, valekaebuse pärast, pistise pärast, nimekirjadesse valesti sissekandmise pärast, kohtukutse vale tõendamise pärast kohtu ees, võla vale tühistamise pärast ja abielurikkumise pärast. (4) Nad algatavad läbikatsumisi kõikideks ametiteks, ka kogukonnaliikmete poolt tagasilükatud kandidaatide ja nõukogupoolsete tagasilükkamiste puhul. (5) Nad algatavad eraprotsesse, mis on seotud impordiasjandusega ja mäekaevandustega, ja orjade vastu, kes solvavad vabana sündinut. Nad jagavad ka loosiga era- ja avalikke kohtuid ametiasutustele, (6) teevad lepinguid teiste linnadega õigusjõulisteks ja algatavad protsesse, mis tekivad lepingutest, samuti protsesse valetunnistuse pärast areopaagi ees. (7) Kõik üheksa arhonti, kümnendana tesmoteetide sekretär, loosivad välja kohtunikke, igaüks oma füülis.
60. Nii on seega lood üheksa arhondiga. Loositakse välja ka kümme võistlusekorraldajat, üks igast füülist. Nemad on pärast heakskiitmist ametis neljaks aastaks ning korraldavad haldustöö panatenaiade rongkäiguks, muusaliseks ja spordivõistluseks ja hobuste võiduajamiseks, lasevad valmistada püha rüü ning koos nõukoguga amforad; võistlejatele jagavad nad õli. (2) Õli kogutakse pühadelt õlipuudelt. Arhont nõuab selle sisse nendelt, kellel on kohad, kus pühad õlipuud kasvavad, ja nimelt poolteist kotüüli igalt puult; varem müüs linn vilju. Kui keegi püha õlipuu välja kaevas või maha raius, mõistis nõukogu areopaagilt tema üle kohut, ja kui ta süüdi mõisteti, sai ta surmanuhtluse. Sest ajast aga, kui koha omanik peab õli tarnima, on nimelt veel seadus, kui kohtuasjamenetlust enam ei ole; sest õli nõutakse linna heaks sisse omandi suuruse, mitte puude arvu järgi. (3) Kui arhont on siis kogunud tema all majandatava saagi, annab ta selle üle haldajatele akropolil, ja ta ei tohi areopaagi enne siseneda, kui ta on haldajatele kõik üle andnud. Haldajad säilitavad seda ülejäänud aja akropolil, panatenaiadel aga jagavad selle välja võistlusekorraldajatele, kes annavad selle siis võistlejatele võidu eest. Võiduauhinnad seisnevad muusalistel võistlustel hõbedas ja kullas, atleetilistel mängudel kilpides, gümnastilisel võistlusel ja hobuste võiduajamisel õlis.
61. Kõik sõjalise tähtsusega ametid täidetakse valimistega, ja nimelt kümme strateegi, varem igast füülist üks, praegu aga kõikidest korraga. Nad kinnistatakse valimistega ka oma ametivaldkondade külge, üks, kes juhib raskelt relvastatuid rindele minemisel, üks, kes valvab maad ja siis, kui sõda levib maale, juhib sõjapidamist; kaks Pireuse jaoks, üks munihhia ja üks aktide jaoks – nad hoolitsevad Pireuse rajatiste valvamise eest; üks sõjalaevade varustamise väesalkade jaoks, kes määrab sõjalaevade komandantide nimekirja, võtab ette varandusevahetuse selle jaoks ning toob ka kohtu ette prioriteedivaidlused selle asjus. Ülejäänud strateege kasutatakse eriülesanneteks. (2) Nende üle hääletatakse igas prütaanias, kas nad paistavad oma ametit hästi pidavat. Kui hääletatakse kellegi vastu, siis oleneb otsus kohtust, ja kui ta mõistetakse süüdi, siis määravad kohtunikud karistuse, mille ta peab ära kandma või maksma; õigeksmõistmise korral astub ta uuesti ametisse. Strateegidel on ka volitus omal äranägemisel vahistada niisuguseid inimesi, kes rikuvad korda, neid põlu alla panna või rahatrahviga karistada; kuid seda nad tavaliselt ei tee.
Ateena esimeste (eponüümsete) arhontide (''arkhontes eponymoi'') nimekiri:
684–683 Kreon
682–681 Lysiades
680–679 Tlesias
671–670 Leostratos
669–668 Peisistratos
668–667 Autosthenes
664–663 Miltiades
659–658 Miltiades
645–644 Dropides
639–638 Damasias
632–631 Megakles
621–620 Aristaichmos
615–614 Heniochides
605–604 Aristokles
600–599 Kritias
597–596 Kypselos
596–595 Telekles
595–594 Philombrotos
594–593 Solon
593–592 Dropides
592–591 Eukrates
591–590 Simon
590–589 anarhia
588–587 Philippos
586–585 anarhia
582–581 Damasias
581–580
580–579
577–576 Archestratides
570–569 Aristomenes
566–565 Hippokleides
561–560 Komeas
560–559 Hegestratos
556–555 Hegesias
555–554 Euthydemos
548–547 Erxikleides
547–546 Thespieus
546–545 Phormion
536–535 Phrynaios
533–532 Therikles
528–527 Philoneos
527–526 Onetorides
526–525 Hippias
525–524 Kleisthenes
524–523 Miltiades
523–522 Kalliades
522–521 Peisistratos
518–517 Habron
511–510 Harpaktides
510–509 Skamandrios (Ateena arhont)
509–508 Lysagoras
508–507 Isagoras
505–504 Alkmaion
504–503 Akestorides
501–500 Hermokreon
500–499 Smyros
497–496 Archias
496–495 Hipparchos
495–494 Philippos
494–493 Pythokritos
493–492 Themistokles
492–491 Diognetos
491–490 Hybrilides
490–489 Phainippos
489–488 Aristeides
488–487 Anchises
487–486 Telesinos
485–484 Philokrates
484–483 Leostratos
483–482 Nikodemos
481–480 Hypsichides
480–479 Kalliades
479–478 Xanthippos
478–477 Timosthenes
477–476 Adeimantos
476–475 Phaidon
475–474 Dromokleides
474–473 Akestorides
473–472 Menon
472–471 Chares
471–470 Praxiergos
470–469 Demotion
469–468 Apsephion
468–467 Theagenides
467–466 Lysistratos
466–465 Lysanias
465–464 Lysitheos
464–463 Archedemides
463–462 Tlepolemos
462–461 Konon
461–460 Euthippos
460–459 Phrasikles
459–458 Philokles
458–457 Habron
457–456 Mnesitheides
456–455 Kallias
455–454 Sosistratos
454–453 Ariston
453–452 Lysikrates
452–451 Chairephanes
451–450 Antidotos
450–449 Euthynosa
449–448 Pedieus
448–447 Philiskos
447–446 Timarchides
446–445 Kallimachos
445–444 Lysimachides
444–443 Praxiteles
443–442 Lysanias
442–441 Diphilos
441–440 Timokles
440–439 Morychides
439–438 Glaukinos
438–437 Theodoros
437–436 Euthymenes
436–435 Lysimachos
435–434 Antiochides
434–433 Krates
433–432 Apseudes
432–431 Dythodoros
431–430 Euthydemos
430–429 Apollodoros
429–428 Epameinon
428–427 Diotimos
427–426 Eukles
426–425 Euthynos
425–424 Stratokles
424–423 Isarchos
423–422 Ameinias
422–421 Alkaios
421–420 Aristion
420–419 Astyphilos
419–418 Archias
418–417 Antiphon
417–416 Euphemos
416–415 Arimnestos
415–414 Charias
414–413 Teisandros
413–412 Kleokritos
412–411 Kallias Skambonidaist
411–410 Mnasilochos (2 kuud), Theopompos (10 kuud)
410–409 Glaukippos
409–408 Diokles
408–407 Euktemon
407–406 Antigenes
406–405 Kallias Angelest
405–404 Alexias
404–403 Pythodoros
403–402 Eukleides
402–401 Mikon
401–400 Xenainetos
400–399 Laches
Kategooria:Vana-Kreeka
af:Archont
id:Arkhon
be:Архонт
bs:Arhont
br:Arc'honted Aten
bg:Архонт
ca:Arcont
cs:Archón
de:Archon (Amt)
en:Archon
es:Arconte
eu:Arkonte
fa:آرکنت
fr:Archonte
ko:아르콘
hr:Arhont
io:Arkonto
it:Arconte (storia)
he:ארכון
la:Archon
lt:Archontas
hu:Arkhón
nl:Archont (ambt)
ja:アルコン
pl:Archont
pt:Arconte
ro:Arhonte
ru:Архонт
sq:Arkont
sk:Archón
sr:Архонт
sh:Arhont
fi:Arkontti
sv:Arkont
uk:Архонт
zh:執政官 (雅典)

Albaania kirjandus

Albaania kirjandus on albaania keeles kirjutatud kirjandus.
Albaania kirjandusteosed on kirjutatud geegi murderühm ja toski murderühm murdes.
Albaania kirjanduse arengut on takistanud Türgi võim (suurema osa ajast ei tohtinud Türgi võimu ajal albaania keel kirjandust välja anda) ning regionaalne ja usuline killustatus.
Albaanlastel on rikkalik rahvaluule. Türgi võimu ajal välja kujunenud eepilised rahvalaulud räägivad võitlusest slaavlastega. Nad on inspireeritud Homerose eepostest ja keskaegsetest rüütliromaanidest. Bosnias on väga sarnased serbia keel rahvalaulud, kus vaenlasteks on albaanlased. Rahvajuttudes on tunda seost kreeka mütoloogiaga.
Prantsusmaa dominiiklased Brocardus, tollane Tivari peapiiskop, kirjutas ühes ladina keel kirjas aastast 1332: "Kuigi arbëritel (albaanlastel) on ladina keelest erinev keel, on neil siiski igapäevases kasutuses, nagu ka kõigis oma raamatutes ladina tähed." Seega pidi hiljemalt 14. sajandi alguses eksisteerima albaaniakeelne kirjakultuur.
Vanim säilinud albaania keel tekst on katoliiklus ristimisvormel 1462. aastast: ''Unte' paghesont peremerit Atit et birit et spertit senit''. Selle pani kirja Durrëse peapiiskop Pal Engjëlli ning kiitis heaks nimetatud aastal Burrel (Albaania)i linnas koos olnud sinod.
Umbes samast ajast on säilinud katkend Uus Testament, mida mõned teadlased dateerivad koguni 14. sajandiga.
Albaania päritoluga Humanistid Marin Barleti andis hiljemalt 1510 Roomas ladina keeles välja Skanderbegi loo (''Epeiroslaste vürsti Skanderbegi elu ja tegude lugu''). Sellele eelnes tema teine ladinakeelne raamat ''Shkodëri piiramisest'' (mitte enne 1504). Need tekstid tõlgiti kiiresti mitmesse Euroopa keelde.
Raamatus ''Shkodëri piiramisest'' kirjutas Barleti: ''Mul olid hiljuti käes ühed annaalid – pigem fragmendid kui annaalid – mis legendile tuginedes ei räägi mitte linna ehitamisest, vaid taasehitamisest. Neist on kodukeeles lugeda, et "keegi Roza ja tema õde olid Shkodëri linna asutajad". Jutt on niisiis albaania keelest. Albaaniakeelsed raamatud on kaotsi läinud tõenäoliselt süstemaatilise hävitustöö tulemusena. Selles on südi kas Stefan Dušan, kes püüdis oma õigeusk riigist katoliiklust välja juurida, või Türgi, kes tahtsid hävitada tõendeid albaania kultuurist. Albaaniakeelseid kirjutisi on säilinud välismaa arhiivides ja raamatukogudes.
16. kuni 18. sajandi albaaniakeelsed raamatud on enamasti usuline või tarbekirjandus, näiteks grammatikad ja sõnastikud, milles teiseks keeleks on ladina keel. Neid trükiti Itaalias.
Albaania keel usulist kirjandust anti 16. ja 17. sajandil välja geegi murdealal. Katoliiklus misjonärid nõutasid Türgi võimudelt loa raamatuid välja anda. Gjon Buzuku andis 1555 välja missaraamatu (''Meshari''). See on vanim säilinud albaaniakeelne raamat. See sisaldab põhilised osad katoliku liturgiast: suuremate pühade teenistused, kommentaare palveraamatust, osi Piibel ja katekismusest. Raamat on kirjutatud geegi murderühm murdes ladina kiri, millele on lisatud täiendavaid tähti. Sõnavara on suhteliselt rikas. Ortograafia ja morfoloogia on järjekindlad, mis viitab varasema kirjatraditsiooni olemasolule.
1635 trükiti ladina keel-albaania keel sõnaraamat.
Kõige varasemad toskimurdelised raamatud olid õigeusk sisuga ning koostati Sitsiilia albaanlaste poolt.
Itaalia albaanlased preester Lekë Matrenga andis 1592 välja 28-leheküljelise katekismuse "E mbesuame e krishterë" ("Ristiusk"). See oli tõlge ühest hispaania päritoluga katekismusest. Raamat on kirjutatud toski murderühm murdes. Kasutatud on lisatähtedega ladina tähestikku.
Lekë Matrenga avaldas 1592 ka esimese albaaniakeelse kirjandusteose, poeemi "Õhkamiste laul".
Kristlus usulisi teoseid kirjutasid 16. ja 17. sajandil ka Pjetër Budi, Frang Bardhi ja Pjetër Bogdani.
18. sajandil kirjutati pikki poeeme (''bejtexhinj''; türgi keel sõnast ''bejt'' 'värss') algul türgi, hiljem pärsia keel ja lõpuks albaania keeles araabia kiri.
Alates 1870. aastatest keskendus albaania rahvuslus kirjandusele. Tekkis uus, rahvuslus kirjanduslik liikumine, mis sai inspiratsiooni suuremat osa Euroopast haaranud rahvuslusest. Türgi võimu all ei olnud lubatud albaaniakeelsed koolid ega raamatud, nii et kirjanduslik tegevus leidis aset põhiliselt väljaspool Albaaniat. Tähtsad kultuurikeskused olid Itaalias, kus elas palju albaanlasi Calabrias ja Sitsiilias. Sealt kasvas välja mitmeid õpetlasi ja toski murdes kirjutavaid poeete. Kõige mõjukamad neist olid Jeronim de Rada (1814–1903) ja D. Kamarda (1821–1882). De rada kogus elu aja rahvaluulet ning põimis seda oma eepilistesse poeemidesse, millest üks jutustas Albaania rahvuskangelasest Skanderbegist. De Rada andis välja ka esimest albaania keel ajakiri Fjamuri ('Albaania lipp'; 1883–1887), mida salaja viidi ka Albaaniasse. De Rada oli albaania rahvusliku eneseteadvuse tulihingeline propageerija. Kamarda oli albaania keele ja rahvaluule uurimise teerajaja. Ajakirjadele, mida need kaks meest välja andsid, tegid kaastööd ka teised isamaalised literaadid. Nende seas olid rafineeritud lüürilised poeedid Zef Serembe (1843–1891) ja Zef Skiro (1865–1927).
Teine tähtis albaania kultuuri ja kirjanduse keskus oli 19. sajandi kahel viimasel kümnendil Konstantinoopol, kus aastaid elas ja töötas suur romantiline isamaaluuletaja Naim Frashëri (1846–1900). Istanbulis ja Balkani poolsaari pealinnades asutati albaania seltse, mis andsid välja albaania kirjanike teoseid ning toimetasid neid salaja Albaaniasse. Nii näiteks asutasid kolm venda Frashëri't – näitekirjanik Sami Frashëri, nostalgiline luuletaja Naim ja poliitiline aktivist Abdyl Frashëri – 1878 Prizrenis vabastuskomitee ning pühendusid Albaania vabastamisele Türgi võimu alt ning raamatute levitamisele.
Türgi võimud ajasid selle seltsi laiali, kuid seltsi juhid jätkasid kirjanduslikku tegevust eksiilis Egiptuses ja Bukarestis. Abdyli poeg Midhat Frashëri hakkas 1897 välja andma taskuformaadis kirjandusajakirja, mida suures tiraažis salaja toimetati Albaaniasse.
Iseseisvuse-eelne kirjandus oli võitlevalt isamaaline ning andis Albaania ajalugu ja albaania rahvaluulet edasi romantism värvides.
Ortograafianormi ladina tähestikus töötas välja frantsisklased luuletaja Gjergj Fishta (1871–1940) ning see võeti vastu albaania intellektuaalide kongressil Bitolas (praegu Makedoonia). Fishta tuntuim teos on eepiline poeem "Mägede lauto", mis kasutab rahvalaulu kaheksasilbilist värsimõõtu ning mille paljud osad on saanud rahvaluuleks.
Iseseisvusaja kirjanike Mihal Grameno, Foqion Postoli ja Mehdi Frashëri romaanid ja värssdraamad rääkisid kohalikest kommetest, veritasust, intriigidest, reetmistest ja rivaliteedist Albaania mägilaste seas iseseisvusvõitluse ajal. Midhat Frashëri kirjutas esimese albaaniakeelse lühijuttude kogu " Hi dhe shpuzë"'' (1915; "Tuhk ja süsi"), milles oli juttu veritasust ja külade põletamisest.
20. sajandi alguse albaania luule väljapaistvamad esindajad on romantism rahvaluulel põhinevate ballaadide kirjutaja Gjergj Fishta, klassitsismi jäljendav Ndre Mjeda ja mitmekülgne luuletaja Aleksander Stavre Drenova (varjunimi Asdren).
Olulise panuse sõdadevahelise perioodi albaania kirjandusse andsid Bostoni pagulaskirjanikud Kristo Floqi ja Faik Konica, kes mõlemad andsid välja albaaniakeelseid kirjandusajakirju, ja õigeusk piiskop Fan Noli. Viimane tõlkis William Shakespeare'i, Henrik Ibseni ja teiste väliskirjanike teoseid. Tema tõlked rikastasid oluliselt albaania keelt ning neid kasutatakse Albaania teater tänini.
1930. aastate oluline kirjanik oli ka Ernest Koliqi, kes kirjutas lühijutte Shkodëri piirkonnast, kust ta pärit oli. Sel ajal kirjutas lühijutte ka rumeeniaalbaanlane Mitrush Khuteli (õieti Dhimitër Pasko). Näitekirjanduses domineeris viljakas, kuid ebaühtlase tasemega Kristo Floqi. Luules tõusis esile rumeenia mõjuga müstika Lasgush Poradeci.
Kommunistliku režiimi ajal albaania kirjandus tardus rangete ideoloogiliste nõuete tõttu.
Erandina tõusis esile Ismail Kadare, kelle romaan ''Gjenerali i ushtërisë së vdekur'' (1963; ''Surnud armee kindral'') tõlgiti tähtsamatesse Euroopa keeltesse ning on jäänud ainsaks rahvusvaheliselt tunnustatud albaania kirjandusteoseks.

Albaania kirjanikke


Naim Frashëri
Ismail Kadare
Andon Çajupi
Gjergj Fishta
Fatmir Gjata
Kolë Jakova
Ernest Koliqi
Masiela Lusha
Sulejman Mato
Migjeni
Ndre Mjeda
Shevget Musaraj
Fan Noli
Jeronim de Rada
Anton Santori
Zef Serembe
Kategooria:Albaania
Kategooria:Kirjandus keeleti
ca:Literatura albanesa
de:Albanische Literatur
en:Albanian literature
es:Literatura en albanés
hu:Albán irodalom
sq:Letërsia shqiptare
sv:Albaniens litteraturhistoria

Andres Ehin

Pilt:Ehin, Andres.IMG_4314.JPG
Andres Ehin (13. märts 1940 Tallinn – 10. detsember 2011) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Õpingud


1958 lõpetas Tallinna 21. Keskkooli
1964 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keeled erialal

Töökohad


1964–1965 saksa keele, kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetaja sölkuppide juures Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkond
1964–1965 ajakirja "Küsimused ja Vastused" toimetaja
1966–1969 ajalehe "Sirp (ajaleht)" peatoimetaja asetäitja
1969–1972 ajakirja "Kultuur ja Elu" osakonnajuhataja
1969–1972 Eesti nõukogude entsüklopeedia toimetaja
1974–2011 vabakutseline kirjanik

Poliitiline tegevus


Andres Ehin oli aastail 1968–1989 Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei liige. 1990. aastal astus ta Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei.Samal aastal oli Ehin Raplamaa Rahvarinne esimees. Ta kandideeris 1995 Eesti Rohelised ja Eesti Rojalistlik Partei (Valimisliit Neljas Jõud) nimekirjas Riigikogu (kandidaat nr 1366), aga ei osutunud valituks.

Looming


Pilt:Ehin Andres.IMG_3613.JPG
Eesti luuletajatest mõjutasid Andres Ehinit enim Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus viimasega avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkupid. Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealismks luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania modernism, ekspressionism, imažinism ja vanaida luule.
Andres Ehin esines korduvalt rahvusvahelistel luulefestivalidel, sealhulgas Lõuna-Ameerikas. 24. oktoober 2001 esines ta luulekavaga Tallinnas Kirjanike majas.
Andres Ehin tõlkis proosat ja luulet inglise keel, vene, soome keel, prantsuse keel, saksa, hispaania, iiri, itaalia, rootsi, sloveeni ja sölkupi keelest ning Ly Seppeli abiga ka türgi keelest, ungari keelest ja vanausbeki keelest ja Amiran Kaladze abiga gruusia keelest ja Knut Skujenieksi abiga läti keelest. Tema luuletõlkemeetodiks on "hingemaastiku" edasiandmine.
Ehini luuletusi on tõlgitud vene, läti keel, leedu keel, islandi, soome, rootsi keel, inglise, saksa, taani keel, galeegi keel, prantsuse, ungari keel, gruusia, hollandi, jaapani, makedoonia, norra, tšehhi, shetlandi, slovaki, sloveeni, ukraina ja hispaania keelde.
Veljo Tormis, Aleksander Müller, Rein Rannap, Kaarel Kilvet ja Vaiko Eplik on kirjutanud Andres Ehini tekstidele laule.

Teosed


Luulekogud


"Hunditamm" (1968)
"Uks lagendikul" (1971)
"Luba linnukesel väljas jaurata" (1977)
"Vaimusõõrmed" (1979)
"Tumedusi rüübaten" (1988)
"Täiskuukeskpäev" (1990)
"Teadvus on ussinahk" (1995)
"Paluteder ja mutrikorjaja" (2004, sisaldab ka tõlkeluulet)
"Udusulistaja. Luuletusi 2004–2007" (2008)
“Sitikas suudleb kuud : haikukogu” – “A Chafer Kisses The Moon : Haiku Collection” Jim Kacian. – "黄金虫が月にキスする" tlk Ban’ya Natsuishi (2008) (Tekst eesti, inglise ja jaapani keeles)
“Kuitund = The If Hour” /autorid Andres Ehin ja Fujitomi Yasuo; tlk Ricard Dadell jt (2010)
“Pilvest ja varesest : Luulet 2010–2011” (2012)

Valikkogu


"Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 1959–1988" (1990)
“Igavik vannitoas : Valikkogu” (2010)

Koondkogu


"Alateadvus on alatasa purjus" (2000)

Romaanid


"Rummu Jüri mälestused" (1996)
"Seljatas sada meest" (1998)

Lühipalade kogumik


"Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama" (1980)

Näidendid


"Karske õhtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all, koos Enn Mikkeri ja Rein Siimuga, Loomingu Raamatukogu 1972, nr. 27)
"Kalevipoja lood" (lavastatud Eesti Nukuteatris, 1988)
"Tagaaetav. Lugu Rummu Jürist" (etendatud Lelle mõisapargis suvelavastusena 2000)
"Volquin Varbola all ehk saatuslik kihlvedu" (etendatud Varbola linnuses suvelavastusena, 2007)

Tõlked


Juri Oleša. "Kadedus" (1971)
Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski. "Tigu nõlvakul" (1971)
Fjodor Dostojevski. "Ülestähendusi põranda alt" (koos Lembe Hiedeliga, 1971, 2. trükk 2004)
Roald Dahl. "Musi mopsti" (1975)
Leonid Sobolev. „Kapitaalremont“ (koos Peet Lepikuga 1976)
Pu Songling. "Libarebased" 1977
Ivan Nikitin, Fjodor Tuttšev, Afanassi Fet. „Ilmsi ja ulmsi“ (koos Ly seppeli ja Peeter Ilusaga; 1977)
"Üheksateist ööd" (koos Ly Seppeliga, 1979, valitud lugusid araabia jutukogust "Tuhat üks ööd")
Rahim Essenov, Anatoli Šalašov. "Turaani pisarad" (koos Ly Seppeliga 1979)
"Unesnõiduja" (1981, tšuktši muinasjuttude ümberjutustused)
Heinrich Hoffmann. „Kolumats“ (1982)
"Tuhat üks ööd" (koos Ly Seppeliga, I-II, 1984; üheköiteline uusväljaanne 2005)
Yunus Emre. „Olen algus ja lõpp“ (koos Ly Seppeliga; 1986)
Pu Songling. "Libarebased ja kooljad : hiina armu- ja hirmujutud" (1986 ; 2008)
Wilhelm Busch. „Lugusid“ (1987)
Alistair Maclean. „Põrguspisilane“ (1994)
Desmond Bagley. „Vaenlane“ (1996)
„Isahirve öö : XX sajandi türgi luulet“ (koos Ly Seppeliga; 1997)
"Kaarsild". Soome luulet 1920–1950 (koos Ly Seppeli ja teistega; 1997)
Clarissa Pinkola Estés. “Naised, kes jooksevad huntidega : müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist” (koos Ly Seppeliga 1997 ; 2010)
James Oldham, Tony Key, Igor Yaro Starak. "Risk olla elus. Sissejuhatus gestaltteraapiasse" (1998)
Carol Shields. "Kivist päevaraamatud" (1999)
Martti Haavio. "Linnupüüdja. Valik luuletusi" (koos Ly Seppeliga; 2000)
Robert Bly. "Ürgmees" (koos Kristiina Ehini ja Taavi Tatsiga; 2001)
Terri Morrison, Wayne A. Conaway, George A. Borden. "Maailma äri ja kultuuri käsiraamat" 1–3 (2002)
Robert Bly. “Ürgmees : Raamat meestest” (koos Kristiina Ehini ja Taavi Tatsiga; 2002)
Kaksainus : maailma armastusluulet“ (koos Ly Seppeliga; 2004)
Eeva-Liisa Manner. “Hüüd tuulde : valik luuletusi” (koos Ly Seppeliga; 2007)
Svetlana Aleksijevitš. “Tšernobõli palve” (2007)
Tommy Hellsten. “Olla lapsevanem : Võimu vastutustundlikust kasutamisest” (2008)
Pär Hansson. "Valguseraasud" (koos T. Arnoveriga; 2010)
„Lind tulemäe kohal : valik XX sajandi teise poole türgi luulet“ (koos Ly Seppeliga; 2010)

Ekraniseeringud


2007. aasta mais valmis filmikassett "Must lagi", milles 7 eesti joonisfilmitegijat olid animeerinud ühe eesti kirjaniku luuletuse, igaüks erineva luuletaja oma. Igaüks valmistas sedasi kaheminutilise joonisfilmi. Priit Tender oli animeerinud Andres Ehini luuletuse "Taimne direktor", mida esitab autor.

Tunnustused


1994: "Looming (ajakiri)u" aastaauhind
1996: Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (luule) luulekogu ("Teadvus on ussinahk") eest
2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest
2002: Valgetähe teenetemärk IV klass
2003: Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "
sügaval maa all elavad..." eest.

Isiklikku


Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes olid 1921 opteerumine Eestisse. Nad valdasid vene keel ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Kodus valitses kosmopolitism õhkkond. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehini ema õde oli Ida Käsper (Ida Keerdo), Paul Keerdo abikaasa.
Andres Ehini sugulane Kalev Ehin (USA-s vahel Charles Ehin) oli USA-s kõrge sõjaväetegelane, kelle ülesandeks oli kontrollida, et USA presidendi tuumakohvri ja tuumarakettide väljalaskeplatsdarmi vahel oleks alati olemas elektrooniline side. Vietnami sõjas oli Kalev Ehin USA õhuluure ülem, USA sõjaväebaasi asejuhataja Taivanil ja Iraani šahhi lendurite (nii hävitus- kui ka luurelendurite) väljaõppe ülem. Hiljem oli ta ''management'''i professor Utah' ülikooli Westminster College'is.
Andres Ehin oli 3. oktoober 1975 abielus Ly Seppeliga. Neil on tütred Piret Ehin, Kristiina Ehin ja Eliisa Ehin. Esimesest abielust komiga on Ehinil poeg Ivar ja tütar Anne. Alates 1974 elas ta Ly Seppeli isalt päritud majas Raplas.

Viited

Välislingid


Andres Ehini http://www.ylikool.ee/et/13/andres_ehin loengud Ööülikoolis
http://www.kehtnapk.edu.ee/luule.htm Foto
http://www.nadaline.ee/uudis.php3?teema=uudis&ID=229 Suur foto; Juhan Liivi luuleauhind
http://mapage.noos.fr/estonie/Ehin.html Foto
http://hot.ee/holden/ehin.html Ehini luuletus
http://hot.ee/holden/ehin.html Ehini luuletus
http://216.239.51.100/search?q=cache:nfqbdjYGMZcC:www.zone.ee/iu-tm/Viiding%2520ja%2520luulekava.DOC+andres+ehin&hl=et&ie=UTF-8 Ehini luuletus
http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU4/luule/Solkupilaul_Ehin.htm Sölkupi nõialaul
http://www.suri.ee/il/2000/1/ubiest.html Ehin Paul Aristest
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=63002 Ehin P. Mustapääst
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=50230 Ehin Andres Vanapast
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=23716 Ehin Artur Alliksaarest
http://www.suri.ee/il/2000/1/ubiest.html Ehini ettekanne: Uku Masingu ideoloogia põlisrahvaste kultuuri küsimuses
http://www.postimees.ee:8080/leht/99/07/03/arvamus.htm#esimene Artikkel: "Eestlus mahub eurooplusesse küll", 1999
http://www.sirp.ee/Arhiiv/15.10.99/Kirjand/kirjand1-2.html Euroopa luuletajad Maastrichtis; Ehini luuletõlked
http://www.colleduc.ee/trialogos/poeesia/mustapaa.htm P. Mustapää luuletuse tõlge koos Ly Seppeliga
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/22/Areen/kaanelugu1.html Intervjuu, 2000
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=64517 Rein Veidemann Ehinist
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=79175 Rein Veidemann Ehinist
http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=99119&number=795&rubriik=7 Janika Kronbergi kommentaar Juhan Liivi luuleauhinna puhul
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=11473 Tarmo Teder ''Rummu Jüri mälestustest''
http://www.aripaev.ee/1709/rpp_soov_170804.html Näidendist ''Tagaaetav''
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=68514 Andres Laasik näidendist ''Tagaaetav''
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=68242 ''Tagaaetavast''
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/12/Areen/raamat.html Peeter Künstleri retsensioon
Jaan Pehk: http://www.epl.ee/artikkel/447583 Täna õhtul Ehin ennast Sulle, EPL, 7. november 2008
Mathura. http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10361:alateadvus-ja-muetoloogia&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3291 Alateadvus ja mütoloogia, Sirp, 19. märts 2010
Kategooria:Eesti kirjanikud
Kategooria:Eesti luuletajad
Kategooria:Eesti tõlkijad
Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid
Kategooria:Sündinud 1940
Kategooria:Surnud 2011
de:Andres Ehin
fi:Andres Ehin

Aasta päevad

<TABLE WIDTH="80%" border=1 bordercolor=white cellspacing=0 cellpadding=0>
<TR align="center" VALIGN="TOP" bgcolor=#E0E0E0>
<TD COLSPAN="7"><b>jaanuar</b></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD COLSPAN="7"><b>veebruar</b></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD COLSPAN="7"><b>märts</b></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD COLSPAN="7"><b>aprill</b></TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE>
<TD>1. jaanuar</TD>
<TD>2. jaanuar</TD>
<TD>3. jaanuar</TD>
<TD>4. jaanuar</TD>
<TD>5. jaanuar</TD>
<TD>6. jaanuar</TD>
<TD>7. jaanuar</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>1. veebruar</TD>
<TD>2. veebruar</TD>
<TD>3. veebruar</TD>
<TD>4. veebruar</TD>
<TD>5. veebruar</TD>
<TD>6. veebruar</TD>
<TD>7. veebruar</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>1. märts</TD>
<TD>2. märts</TD>
<TD>3. märts</TD>
<TD>4. märts</TD>
<TD>5. märts</TD>
<TD>6. märts</TD>
<TD>7. märts</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>1. aprill</TD>
<TD>2. aprill</TD>
<TD>3. aprill</TD>
<TD>4. aprill</TD>
<TD>5. aprill</TD>
<TD>6. aprill</TD>
<TD>7. aprill</TD>
</TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE>
<TD>8. jaanuar</TD>
<TD>9. jaanuar</TD>
<TD>10. jaanuar</TD>
<TD>11. jaanuar</TD>
<TD>12. jaanuar</TD>
<TD>13. jaanuar</TD>
<TD>14. jaanuar</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>8. veebruar</TD>
<TD>9. veebruar</TD>
<TD>10. veebruar</TD>
<TD>11. veebruar</TD>
<TD>12. veebruar</TD>
<TD>13. veebruar</TD>
<TD>14. veebruar</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>8. märts</TD>
<TD>9. märts</TD>
<TD>10. märts</TD>
<TD>11. märts</TD>
<TD>12. märts</TD>
<TD>13. märts</TD>
<TD>14. märts</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>8. aprill</TD>
<TD>9. aprill</TD>
<TD>10. aprill</TD>
<TD>11. aprill</TD>
<TD>12. aprill</TD>
<TD>13. aprill</TD>
<TD>14. aprill</TD>
</TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE>
<TD>15. jaanuar</TD>
<TD>16. jaanuar</TD>
<TD>17. jaanuar</TD>
<TD>18. jaanuar</TD>
<TD>19. jaanuar</TD>
<TD>20. jaanuar</TD>
<TD>21. jaanuar</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>15. veebruar</TD>
<TD>16. veebruar</TD>
<TD>17. veebruar</TD>
<TD>18. veebruar</TD>
<TD>19. veebruar</TD>
<TD>20. veebruar</TD>
<TD>21. veebruar</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>15. märts</TD>
<TD>16. märts</TD>
<TD>17. märts</TD>
<TD>18. märts</TD>
<TD>19. märts</TD>
<TD>20. märts</TD>
<TD>21. märts</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>15. aprill</TD>
<TD>16. aprill</TD>
<TD>17. aprill</TD>
<TD>18. aprill</TD>
<TD>19. aprill</TD>
<TD>20. aprill</TD>
<TD>21. aprill</TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE>
<TD>&nbsp;22. jaanuar</TD>
<TD>&nbsp;23. jaanuar</TD>
<TD>&nbsp;24. jaanuar</TD>
<TD>&nbsp;25. jaanuar</TD>
<TD>&nbsp;26. jaanuar</TD>
<TD>&nbsp;27. jaanuar</TD>
<TD>&nbsp;28. jaanuar</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>&nbsp;22. veebruar</TD>
<TD>&nbsp;23. veebruar</TD>
<TD>&nbsp;24. veebruar</TD>
<TD>&nbsp;25. veebruar</TD>
<TD>&nbsp;26. veebruar</TD>
<TD>&nbsp;27. veebruar</TD>
<TD>&nbsp;28. veebruar</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>&nbsp;22. märts</TD>
<TD>&nbsp;23. märts</TD>
<TD>&nbsp;24. märts</TD>
<TD>&nbsp;25. märts</TD>
<TD>&nbsp;26. märts</TD>
<TD>&nbsp;27. märts</TD>
<TD>&nbsp;28. märts</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>&nbsp;22. aprill</TD>
<TD>&nbsp;23. aprill</TD>
<TD>&nbsp;24. aprill</TD>
<TD>&nbsp;25. aprill</TD>
<TD>&nbsp;26. aprill</TD>
<TD>&nbsp;27. aprill</TD>
<TD>&nbsp;28. aprill</TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE><TD>29. jaanuar</TD>
<TD>30. jaanuar</TD>
<TD>31. jaanuar</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>29. veebruar</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>29. märts</TD>
<TD>30. märts</TD>
<TD>31. märts</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>29. aprill</TD>
<TD>30. aprill</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD></TR>
<TR align="center" VALIGN="TOP" bgcolor=#E0E0E0>
<TD COLSPAN="7"><b>mai</b></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD COLSPAN="7"><b>juuni</b></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD COLSPAN="7"><b>juuli</b></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD COLSPAN="7"><b>august</b></TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE><TD>1. mai</TD>
<TD>2. mai</TD>
<TD>3. mai</TD>
<TD>4. mai</TD>
<TD>5. mai</TD>
<TD>6. mai</TD>
<TD>7. mai</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>1. juuni</TD>
<TD>2. juuni</TD>
<TD>3. juuni</TD>
<TD>4. juuni</TD>
<TD>5. juuni</TD>
<TD>6. juuni</TD>
<TD>7. juuni</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>1. juuli</TD>
<TD>2. juuli</TD>
<TD>3. juuli</TD>
<TD>4. juuli</TD>
<TD>5. juuli</TD>
<TD>6. juuli</TD>
<TD>7. juuli</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>1. august</TD>
<TD>2. august</TD>
<TD>3. august</TD>
<TD>4. august</TD>
<TD>5. august</TD>
<TD>6. august</TD>
<TD>7. august</TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE><TD>8. mai</TD>
<TD>9. mai</TD>
<TD>10. mai</TD>
<TD>11. mai</TD>
<TD>12. mai</TD>
<TD>13. mai</TD>
<TD>14. mai</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>8. juuni</TD>
<TD>9. juuni</TD>
<TD>10. juuni</TD>
<TD>11. juuni</TD>
<TD>12. juuni</TD>
<TD>13. juuni</TD>
<TD>14. juuni</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>8. juuli</TD>
<TD>9. juuli</TD>
<TD>10. juuli</TD>
<TD>11. juuli</TD>
<TD>12. juuli</TD>
<TD>13. juuli</TD>
<TD>14. juuli</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>8. august</TD>
<TD>9. august</TD>
<TD>10. august</TD>
<TD>11. august</TD>
<TD>12. august</TD>
<TD>13. august</TD>
<TD>14. august</TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE><TD>15. mai</TD>
<TD>16. mai</TD>
<TD>17. mai</TD>
<TD>18. mai</TD>
<TD>19. mai</TD>
<TD>20. mai</TD>
<TD>21. mai</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>15. juuni</TD>
<TD>16. juuni</TD>
<TD>17. juuni</TD>
<TD>18. juuni</TD>
<TD>19. juuni</TD>
<TD>20. juuni</TD>
<TD>21. juuni</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>15. juuli</TD>
<TD>16. juuli</TD>
<TD>17. juuli</TD>
<TD>18. juuli</TD>
<TD>19. juuli</TD>
<TD>20. juuli</TD>
<TD>21. juuli</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>15. august</TD>
<TD>16. august</TD>
<TD>17. august</TD>
<TD>18. august</TD>
<TD>19. august</TD>
<TD>20. august</TD>
<TD>21. august</TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE>
<TD>22. mai</TD>
<TD>23. mai</TD>
<TD>24. mai</TD>
<TD>25. mai</TD>
<TD>26. mai</TD>
<TD>27. mai</TD>
<TD>28. mai</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>22. juuni</TD>
<TD>23. juuni</TD>
<TD>24. juuni</TD>
<TD>25. juuni</TD>
<TD>26. juuni</TD>
<TD>27. juuni</TD>
<TD>28. juuni</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>22. juuli</TD>
<TD>23. juuli</TD>
<TD>24. juuli</TD>
<TD>25. juuli</TD>
<TD>26. juuli</TD>
<TD>27. juuli</TD>
<TD>28. juuli</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>22. august</TD>
<TD>23. august</TD>
<TD>24. august</TD>
<TD>25. august</TD>
<TD>26. august</TD>
<TD>27. august</TD>
<TD>28. august</TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE>
<TD>29. mai</TD>
<TD>30. mai</TD>
<TD>31. mai</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>29. juuni</TD>
<TD>30. juuni</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>29. juuli</TD>
<TD>30. juuli</TD>
<TD>31. juuli</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>29. august</TD>
<TD>30. august</TD>
<TD>31. august</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD></TR>
<TR align="center" VALIGN="TOP" bgcolor=#E0E0E0>
<TD COLSPAN="7"><b>september</b></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD COLSPAN="7"><b>oktoober</b></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD COLSPAN="7"><b>november</b></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD COLSPAN="7"><b>detsember</b></TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE><TD>1. september</TD>
<TD>2. september</TD>
<TD>3. september</TD>
<TD>4. september</TD>
<TD>5. september</TD>
<TD>6. september</TD>
<TD>7. september</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>1. oktoober</TD>
<TD>2. oktoober</TD>
<TD>3. oktoober</TD>
<TD>4. oktoober</TD>
<TD>5. oktoober</TD>
<TD>6. oktoober</TD>
<TD>7. oktoober</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>1. november</TD>
<TD>2. november</TD>
<TD>3. november</TD>
<TD>4. november</TD>
<TD>5. november</TD>
<TD>6. november</TD>
<TD>7. november</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>1. detsember</TD>
<TD>2. detsember</TD>
<TD>3. detsember</TD>
<TD>4. detsember</TD>
<TD>5. detsember</TD>
<TD>6. detsember</TD>
<TD>7. detsember</TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE>
<TD>8. september</TD>
<TD>9. september</TD>
<TD>10. september</TD>
<TD>11. september</TD>
<TD>12. september</TD>
<TD>13. september</TD>
<TD>14. september</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>8. oktoober</TD>
<TD>9. oktoober</TD>
<TD>10. oktoober</TD>
<TD>11. oktoober</TD>
<TD>12. oktoober</TD>
<TD>13. oktoober</TD>
<TD>14. oktoober</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>8. november</TD>
<TD>9. november</TD>
<TD>10. november</TD>
<TD>11. november</TD>
<TD>12. november</TD>
<TD>13. november</TD>
<TD>14. november</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>8. detsember</TD>
<TD>9. detsember</TD>
<TD>10. detsember</TD>
<TD>11. detsember</TD>
<TD>12. detsember</TD>
<TD>13. detsember</TD>
<TD>14. detsember</TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE><TD>15. september</TD>
<TD>16. september</TD>
<TD>17. september</TD>
<TD>18. september</TD>
<TD>19. september</TD>
<TD>20. september</TD>
<TD>21. september</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>15. oktoober</TD>
<TD>16. oktoober</TD>
<TD>17. oktoober</TD>
<TD>18. oktoober</TD>
<TD>19. oktoober</TD>
<TD>20. oktoober</TD>
<TD>21. oktoober</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>15. november</TD>
<TD>16. november</TD>
<TD>17. november</TD>
<TD>18. november</TD>
<TD>19. november</TD>
<TD>20. november</TD>
<TD>21. november</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>15. detsember</TD>
<TD>16. detsember</TD>
<TD>17. detsember</TD>
<TD>18. detsember</TD>
<TD>19. detsember</TD>
<TD>20. detsember</TD>
<TD>21. detsember</TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE>
<TD>22. september</TD>
<TD>23. september</TD>
<TD>24. september</TD>
<TD>25. september</TD>
<TD>26. september</TD>
<TD>27. september</TD>
<TD>28. september</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>22. oktoober</TD>
<TD>23. oktoober</TD>
<TD>24. oktoober</TD>
<TD>25. oktoober</TD>
<TD>26. oktoober</TD>
<TD>27. oktoober</TD>
<TD>28. oktoober</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>22. november</TD>
<TD>23. november</TD>
<TD>24. november</TD>
<TD>25. november</TD>
<TD>26. november</TD>
<TD>27. november</TD>
<TD>28. november</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>22. detsember</TD>
<TD>23. detsember</TD>
<TD>24. detsember</TD>
<TD>25. detsember</TD>
<TD>26. detsember</TD>
<TD>27. detsember</TD>
<TD>28. detsember</TD></TR>
<TR align="right" VALIGN="TOP" bgcolor=#EEEEEE><TD>29. september</TD>
<TD>30. september</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>29. oktoober</TD>
<TD>30. oktoober</TD>
<TD>31. oktoober</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>29. november</TD>
<TD>30. november</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD>29. detsember</TD>
<TD>30. detsember</TD>
<TD>31. detsember</TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD>
<TD bgcolor=white></TD></TR></TABLE>
Kategooria:Ajaarvamine
af:Lys van historiese herdenkings
ang:Stǣrlice ȝemynddagas
ar:ملحق:قائمة الأحداث التاريخية
an:Calandario d'escaicimientos
ast:Repertoriu de fechos
zh-min-nan:365 ji̍t
map-bms:Kalendher Prastawa
jv:Kalèndher kedadéan
su:Kalénder kajadian
be-x-old:Сьпіс датаў
bar:Historische Joaresdog
bg:Исторически годишнини
ca:Calendari d'esdeveniments
cs:Seznam historických výročí
cy:Rhestr dyddiau'r flwyddyn
de:Historische Jahrestage
en:List of historical anniversaries
myv:Ковоньвалкс
es:Anexo:Calendario de aniversarios
eo:Listo de historiaj eventoj
eu:Urteko egutegia
fa:فهرست روزهای سال میلادی
fo:Søguligar hendingar
fr:Liste des anniversaires historiques
fy:Deiskema
fur:Calendari dai acjadiments
ga:Féilire
gv:Feaillere
gl:366 días do ano
ko:날짜의 목록
hr:Popis povijesnih godišnjica
ia:Anniversarios historic
is:Listi yfir daga ársins
he:לוח אירועים שנתי
csb:Kalãdarium
ku:Rojên salê
la:Index dierum
lv:Gada dienu uzskaitījums
hu:Történelmi évfordulók listája
mk:Историски годишнини
nl:365 dagenschema
ja:365日
nap:Anniverzario storico
no:Historiske datoer
oc:Calendièr d'eveniments
pl:Kalendarium dzień po dniu
pt:Anexo:Lista de dias do ano
ru:Список дней года
se:Kaleandar
sc:Lista de sos anniversàrios istòricos
stq:Deege-Uursicht
scn:Calannariu di abbinimenti
si:ඓතිහාසික සිදුවීම් ලැයිස්තුව
ss:Emalanga
sk:Zoznam historických výročí
sl:Seznam zgodovinskih obletnic
sr:Дневни календар
sh:Dnevni kalendar
sv:Lista över datum
tl:Talaan ng mga makasaysayang anibersaryo
te:చారిత్రక దినములు
th:รายชื่อบทความวันนี้ในอดีต
vi:Danh sách lễ kỷ niệm lịch sử
uk:Список усіх дат року
ur:آج کا دن
vo:Kaled jenotas
wa:366 djoûs
yo:Àtòjọ àwọn àjọ̀dún
zh:历史上的今天

Albaania keele nimisõna definiitsus ja indefiniitsus

Albaania keele nimisõna definiitsus ja indefiniitsus
Definiitsuse väljendamiseks lisatakse albaania keele nimisõna lõppu flektiivne sufiks (postpositiivne artikkel). Saadud vormi nimetatakse definiitvormiks ning ilma postpositiivse artiklita vormi nimetatakse indefiniitvormiks ehk üldvormiks. Viimane on nimisõna sõnastikuvorm.
Indefiniitsust väljendatakse umbmäärase artikliga ''njё'', mis on eraldi sõna nimisõna ees.
Peale selle on albaania keeles veel prokliitiline ehk prepositiivne artikkel, mis on definiitse loomuga, kuid millel on spetsiifilised funktsioonid.
Postpositiivne sufigeeritud artikkel (''nyja e prapsme'') on asesõnalise päritoluga.
Selle artikli vormid on:
''i'', ''u'' meessoost sõnade ainsuses (''djal''>''djali'' 'poiss', ''mik''>''miku'' 'sõber'
''a'' naissoost sõnade ainsuses (''vajzё''>''vajza'' 'tüdruk')
''t'', ''tё'' mitmuses (''mur''>''mure''>''muret'' 'seinad', ''vajzat'' 'tüdrukud', ''djalё''>''djem''>''djemtё'' 'poisid', ''shtёpi''>''shtёpitё'' 'majad'
Definiitvormi moodustamise reeglid
Indefiniitvormist moodustatakse definiitvorm järgmiselt.
Kui meessoost nimisõna tüvi lõpeb konsonandiga ning indefiniitvormis ei ole afiksit -''ё'', siis indefiniitvormile liitub -''i'', näiteks: ''komb''>''kombi'' 'rahvus', ''pёllumb''>''pёllumbi'' 'tuvi'. Kui viimases silbis on rõhutu ''ё'', siis see kaob, näiteks ''drapёr''>''drapri'' 'sirp', ''gjarpёr''>''gjarpri'' 'sirp'.
Kui meessoost nimisõna tüvi lõpeb konsonandiga ja indefiniitvormis on afiks -''ё'', siis afiks asendub sufiksiga-''i'', näiteks ''ballё''>''balli'' 'laup', ''burrё''>''burri'' 'mees'.
Kui meessoost nimisõna tüvi lõpeb monoftongiga, siis tavaliselt liitub -''i'', millele eelneb -''r''-, näiteks ''bri>briri'' 'sarv', ''dre>dreri'' 'põder', ''dru>druri'' 'puu', ''qiri>qiriri'' 'küünal', ''mulli>mulliri'' 'veski', ''zё>zёri'' 'hääl', ''sy>syri'' 'silm', ''bli>bliri'' 'pärn', ''tra>trari'' 'palk, palgi', ''pe>peri'' 'niit', ''kufi>kufiri'', ''gji>gjiri'' 'rind', ''gju>gjuri'' 'põlv', ''hu>huri'', ''ulli>ulliri'' 'õlipuu'<br>
Mõnedel rõhulise -''a''-ga lõppeva tüvega sõnadel (põhiliselt türgi keel laenudel) liitub otse -''i'', näiteks ''baba>babai'' 'isa', ''vёlla>vёllai'' 'vend', ''mulla>mullai'' 'mulla', ''usta>ustai'' 'oma ala meister'.<br>
Kui meessoost mimisõna tüvi lõpeb rõhulise ''i''-ga, sealhulgas sufiksiga -''çi'' või -''xhi'', võib lisanduda -''u'', näiteks ''ari>ariu'' 'karu', ''shi>shiu'' 'vihm', ''thi>thiu'' 'siga', ''dori>doriu'' 'kõrb hobune', ''sahatçi>sahatçiu'' 'kellassepp', ''simitçi>simitçiu'' 'pagar', ''hallvaxhi>hallvaxhiu'' 'kondiiter', ''shakaxhi>shakaxhiu'' 'naljahammas'.<br>
Kui meessoost nimisõna tüvi lõpeb diftongiga ''ua'', siis see asendub pika ''o''-ga, millele liitub -''i'', näiteks ''ftua>ftoi'' 'aivaa', ''dragua>dragoi'' 'draakon', ''thua''>''thoi'' 'küüs', ''vargua>vargoi'' 'ahelad'.
Kui meessoost nimisõna tüvi lõpeb ''h'', ''g'' või ''k''-ga ning afiksit ''ё'' lõpus ei ole, siis liitub -''u'', näiteks ''breg>bregu'' 'kallas', ''gjah>gjahu'' 'jaht, jahipidamine', ''fik>fiku'' 'viigimari''.
Kategooria:Albaania keel

Aiandus

Aiandus ehk hortonoomia on taimede kasvatamine aed välimuse kujundamise eesmärgiga (iluaiandus) või köögivili, puuvili ja marjade kasvatamine toiduks.

Vaata ka


Aianduse mõisteid
Aed
Iluaiandus
Kasvuhoone
Köögiviljandus
Maastikuarhitektuur
Puuviljandus
Taimetoitlus

Kirjandus


''Tegeliku aianduse ja mesinduse käsiraamat'' I–III, 1934-1936. (Peatoimetaja Jaan Port, kaastöölised Karl Hinno, Otto Kramer, Elmar Emil Leppik, Lilli Lepik, August Mätlik, Aleksander Prima, Aleksander Siimon, Jaan Soo, Kaarel Leius, Gustav Voitka.) Tartu: Loodus.
Kategooria:Aiandus
af:Hortologie
an:Chardinería
id:Pertamanan
br:Liorzherezh
bg:Градинарство
ca:Jardineria
cs:Zahradnictví
cy:Garddio
da:Havebrug
de:Gartenbau
en:Gardening
es:Jardinería
eo:Ĝardenado
eu:Lorezaintza
fa:باغبانی
fr:Jardinage
fur:Zardinaç
ga:Garraíodóireacht
gv:Gareydys
ko:원예
io:Gardenokultivo
it:Giardinaggio
he:גינון
ht:Jadinay
li:Hovenere
hu:Kertész
mk:Градинарство
mr:बागकाम
nl:Tuinieren
ja:園芸
no:Hagebruk
nn:Hagebruk
ps:بڼ پالنه
pl:Ogrodnictwo
pt:Jardinagem
ro:Grădinărit
ru:Садоводство
si:ගෙවතු වගාව සහ ගෙවතු අලංකරණය
simple:Gardening
sk:Záhradníctvo
sl:Vrtnarstvo
fi:Puutarhanhoito
sv:Trädgårdsskötsel
tl:Paghahalaman
ta:தோட்டக்கலை
tt:Бакчачылык
th:การจัดสวน
tr:Bahçıvan
tk:Bagbançylyk
uk:Садівництво
ur:باغبانی
ug:گۈلچىلىك
vo:Gadam
zea:Oveniere
zh:园艺

Aeg


Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses.
Sündmused leiavad aset ajaline järgnevus ehk varem ja hiljem. On ka võimalik mõõtmine, kui palju varem või hiljem teisest sündmusest mingi sündmus aset leiab. Sel juhul mõõdetakse, kui palju aega on möödunud ühest sündmusest teiseni. Üks võimalus definitsioon mõisteid 'varem' ja 'hiljem' põhineb põhjuslikkusel: kui mingi sündmus põhjustab teise sündmuse, siis ta leiab aset teisest sündmusest varem. Püüd aega filosoofia lahti mõtestada tekitab palju raskusi ja lahkarvamusi.
Aja mõõtmine täiustamine kalender ja kellade väljatöötamise teel on edendanud teaduse arengut. See oli algselt üks astronoomia põhiülesandeid.
Ajal on ka suur ühiskondlik tähtsus: tal on majanduslik väärtus ("aeg on raha") ning inimesed tajuvad aega kui piiratud ressurssi.
Sündmuste kestuse ja nendevaheliste ajavahemike mõõtmiseks on kasutusele võetud ajaühikud. Aluseks on võetud Periood (ajavahemik) protsessid, nagu päikese näiv liikumine taevas, kuu faasid ja pendel võnkumine. SI-süsteemis on aja mõõtühikuks sekund, mille kaudu defineeritakse suuremad ühikud minut, tund, ööpäev, nädal, kuu (kalender), aasta, aastakümme, sajand ja aastatuhat.
Aja mõõtmise vahendid on kellad. Väga täpseid kelli nimetatakse sageli kronomeeter. Tänapäeval on kõige täpsemateks kelladeks aatomkellad.
Käibel on mitmed järjepidevad ajaskaalad: maailmaaeg, rahvusvaheline aatomiaeg, millel põhinevad teised ajaskaalad, koordineeritud maailmaaeg, mis on tsiviilaeg standard, Maa-aeg jne.
Ööpäevade, nädalate, kuude ja aastate möödumise jälgimiseks on leiutatud kalender.

Filosoofia


Filosoofiline probleem seoses ajaga on näiteks:
Kas aeg on absoluutsus või põhineb suhetel?
Kas aeg ilma muutumine on mõeldavus?
Kas aeg tõesti "möödub" või on arusaam minevikust, olevikust ja tulevikust täiesti subjektiivsus, põhinedes üksnes meelepete?
Zenoni apooriad esitasid väljakutse antiikaeg ajamõistele, mis eeldas aja lõputu jagatavus, ning viisid hiljem matemaatiline analüüs väljakujunemisele. Parmenides, keda Zenon Eleast järgis, oli seisukohal, et aeg, liikumine ja muutumine on illusioon. Hiljem on sarnane seisukoht olnud John McTaggart Ellis McTaggartil ("The Unreality of Time").
Isaac Newton ja Gottfried Wilhelm Leibniz olid eri seisukohtadel absoluutne aeg küsimuses. Newton pidas aega, nagu ruumigi, reaalseks sündmuste mahutiks. Leibniz pidas aega, nagu ruumigi, mõisteliseks vahendiks sündmustevaheliste seoste kirjeldamiseks. Ta pidas aega koos ruumi ja arvuga fundamentaalseks osaks abstraktsest mõistestikust, mille abil me sündmusi järjestame, mõõdame nende kestust ning võrdleme objektide liikumist. Seega ei olnud aeg Leibnizi jaoks mingi "voolav" entiteet, millest objektid "läbi liiguvad", ega sündmuste "mahuti". Leibnizi kontseptsioon põrkus pangeargument, kuid selle rehabiliteeris Machi printsiip. Tänapäeva füüsikas on aegruumi kõverus samasugune objekti omadus nagu mass ja ruumala.
Immanuel Kanti "Puhta mõistuse kriitika" järgi on aeg koos ruumiga kogemuse aprioorne arv, mis teeb kogemuse võimalikuks. Need ei ole substantsid, vaid vahendid, mille abil me oma kogemust struktureerime.
Friedrich Nietzsche väitis raamatus "Nõnda kõneles Zarathustra", et aeg on tsirkulaarne aeg ("igavene taastulek").
Martin Heideggeri filosoofias on aeg seotud olemine.

Füüsika


Enne Albert Einsteini relatiivsusteooriat käsitati aega ja ruumi eraldi mõõde. Einsteini erirelatiivsusteooria sidus aja ja ruumi ühtseks aegruumiks: aega saab mõista üksnes aegruumi osana, aegruumi neljanda mõõtmena, millel on mitmeid ruumimõõtmetega ühiseid omadusi. Absoluutne aeg ei ole olemas.
Relativistlikus füüsikas defineeritakse aeg kui sündmustevaheline kaugus piki aegruumimuutkond (geomeetria) neljandat telg (matemaatika). Sündmustevaheline kaugus sõltub sündmuste vaatlejate suhteline kiirus. Eri kiirusega liikuvate objektide jaoks on aeg erisugune: igal objektil on omaaeg. Eri kiirusega liikuvad inimesed mõõdavad sündmuste toimumise aega ja objektidevahelisi kaugusi erinevate tulemustega. Tõsi küll, need erinevused on väikesed, kui liikumine ei toimu valguse kiirusele lähedasel kiirusel. Iga vaatleja jaoks käiks mööda lendava kosmoselaeva kell aeglasemalt kui oma kell (ja mööda lendavas kosmoselaevas asuva vaatleja jaoks käiks tema kell kiiremini). Paljud elementaarosakesed eksisteerivad laboris väikese kiirusega liikudes murdosa sekundist, kuid mõned osakesed, mis liiguvad valguse kiiruse lähedase kiirusega, jõuavad küllaltki kaugele ja nende eluiga on küllaltki suur. Erirelatiivsusteooria järgi eksisteerib osake kiiresti liikuva osakese inertsiaalsüsteemis tavalise aja ning läbib selles kiirusele vastava aja. Ent paigalseisva taustsüsteemi seisukohast paistab aeg osakese jaoks aeglustuvat.
Einstein defineeris aega nii:
Peale selle on aeg seotud gravitatsiooniga: täpsed aatomikellad näitavad, et gravitatsiooniväli aeglustab aja kulgu.
Tavaliselt peetakse aja kulgu pidevaks, nii et iga ajavahemikku saab jagada väiksemateks osadeks. Ent ühtsustavates füüsikateooriates (kvantgravitatsioon, suur ühtsusteooria, M-teooria) on kaalutlusi, mille kohaselt võiks olla olemas Plancki aeg, millest väiksemaid ajaühikuid ei ole mõtet kasutada, sest aeg ise kulgeb hüppeliselt.
Seniajani ei ole päriselt mõistetud, miks aeg on pöördumatus: ajas saab liikuda ainult ühes suunas, nimelt minevikust oleviku kaudu tulevikku. Oletatakse, et on olemas sügavam seos aja pöördumatuse ja termodünaamika teine printsiip vahel, mille kohaselt kinnine süsteem ei saa entroopia aja jooksul kahaneda.
Aeg on üks vähestest fundamentaalsetest suurustest: seda ei saa defineerida teiste suuruste kaudu. Nagu ruumi ja massi, nii defineeritakse ka aega mõõtmine kaudu. Ajaühik sekund defineeritakse praegu ajavahemikuna, mille võtavad tseesium-133 aatomi teatud ülemineku 9 192 631 770 võnget.

Psühholoogia


Inimese ajakogemus avaldub inimese võimes teha vahet varasematel ja hilisematel sündmustel.
Inimene elab läbi, kuidas minevik olevikku läbides suubub tulevikku.
Ajakogemuse olemasolu inimesel lubab oletada, et aeg ei taandu füüsikaline reaalsus.

Vaata ka


Temporoloogia
Sünkroniseerimine
ISO 8601
Allani dispersioon
Aeg (keeleteadus)
Ajaskaalad: aja mõõtmine, ajateenistus, ajavöönd, astronoomiline aastate numeratsioon, efemeriidiaeg, geoloogiline ajaskaala, Greenwichi aeg, kalender, koordineeritud maailmaaeg, Maa-aeg, meetriline aeg, päikeseaeg, rahvusvaheline aatomiaeg, täheaeg, suveaeg, maailmaaeg
eKr, e.m.a., Before Present
Mõõteriistad: kronomeeter, aatomkell, pendelkell, kvartskell, kell, uur, päikesekell, veekell, liivakell
Ühikud: sekund, minut, tund, ööpäev, nädal, kuu (kalender), aasta, sajand, poolestusaeg
Dateeriminemeetodid: radiomeetriline dateerimine, süsinikmeetod, dendrokronoloogia, varvokronoloogia
Samuti: aegruum, aja juhtimine, "Aja lühilugu", ajalugu, ajamasin, ajaratas, ajaränd, eksponentsiaalne aeg, füüsikafilosoofia, igavik, kestus, kiirus, kronoloogia, lineaarne aeg, Peter Lynds, Maa vanus, minevik, monoliitaeg, muutumine, olevik, omaaeg, periodiseerimine, Plancki aeg, põhjuslikkus, reaalaeg, sakraalne aeg, sündmus, tsükkel, tsükliline aeg, tulevik, tööaeg, vaba aeg

Välislingid


http://opik.obs.ee/osa1/ptk03/box02.html Astronoomiline aeg
http://www.folklore.ee/seminar/almeida.html Aeg narratiivides
http://www.chronos.msu.ru/rauthorpublications.html Elektrooniline raamatukogu aja teemadel (''vene ja inglise keeles'')
http://www.metrosert.ee/ Metrosert AS (''Õige aeg Eestis'')
http://www.hexadecimal-time.com Hexadecimal Time
Kategooria:Aeg
Kategooria:Füüsika
Kategooria:Filosoofia
af:Tyd
am:ጊዜ
ar:زمن
an:Tiempo
as:সময়
ast:Tiempu
gn:Ára
az:Zaman (fizika)
id:Waktu
ms:Masa
bn:সময়
zh-min-nan:Sî-kan
jv:Wektu
su:Wayah
ba:Ваҡыт
be:Час
be-x-old:Час
bo:དུས་ཚོད།
bs:Vrijeme (fizika)
br:Amzer
bg:Време
ca:Temps
cv:Вăхăт
cs:Čas
sn:Nguva
cy:Amser
da:Tid
de:Zeit
el:Χρόνος
en:Time
es:Tiempo
eo:Tempo
ext:Tiempu
eu:Denbora
fa:زمان
fr:Temps
fy:Tiid
ga:Am
gl:Tempo
hak:Sṳ̀-kiên
xal:Цаг
ko:시간
hi:काल
hr:Vrijeme (fizika)
io:Tempo
ia:Tempore
is:Tími
it:Tempo
he:זמן
kn:ಕಾಲ
ka:დრო
kk:Уақыт
ky:Убакыт
sw:Wakati
la:Tempus
lv:Laiks
lb:Zäit
lt:Laikas
hu:Idő
mk:Време
ml:കാലം
mr:काळ
my:အချိန်
nah:Cāhuitl
nl:Tijd
ne:समय
ja:時間
frr:Tidj
no:Tid
nn:Tid
nov:Tempe
oc:Temps
or:ସମୟ (କାଳ)
uz:Vaqt
pa:ਸਮਾਂ
pnb:ویلہ
ps:وخت
nds:Tiet
pl:Czas
pt:Tempo
kaa:Waqıt
ro:Timp
qu:Mit'awi
ru:Время
rue:Час
sah:Кэм
sco:Time
nso:Nako
sq:Koha
scn:Tempu
si:කාලය
simple:Time
sk:Čas (fyzika)
sl:Čas
cu:Врѣмѧ
szl:Czas
ckb:کات
sr:Време
sh:Vrijeme
fi:Aika
sv:Tid
tl:Panahon (oras)
ta:நேரம்
tt:Вакыт
te:సమయం
th:เวลา
vi:Thời gian
tg:Соат
tr:Zaman
uk:Час
ur:وقت
fiu-vro:Aig
war:Oras (pisika)
yi:צייט
yo:Àsìkò
zh-yue:時間
diq:Zeman
bat-smg:Čiesos
zh:时间

Aarne Üksküla

Aarne-Mati Üksküla (sündinud 21. september 1937 Tallinn) on eestlased näitleja ja teatripedagoog. Ta on lavastanud teatritükke ja mänginud telelavastustes ("Truu naine"), telesarjades ("Wikmani poisid (seriaal)", "V.E.R.I." , "M Klubi", "Õnne 13"), filmides ("Ühe suve akvarellid", "Pisuhänd", "Peata ratsanik") ja kuuldemängudes. 2009. aastal riigi kultuuripreemia saades oli Üksküla mänginud enam kui 130 teatri- ja ekraanirollis.
Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kiri.

Elukäik


Aastatel 1956–1957 õppis Üksküla Tallinna Ülikool. 1961. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia näitleja erialal.
Aastatel 1961–1968 töötas ta Rakvere Teater, 1968–1978 Endla (teater), 1985–1988 Eesti Draamateater, 1988–1993 Vanalinnastuudios ja 1993–2002 Eesti Draamateater. Üksküla on mänginud ka stuudioteatris "Theatrum".
Vaheaegadega on Üksküla töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, kus ta oli aastatel 1978–1982 kateedri juhataja ja on 1998. aastast professor. Lisaks oli ta 1997. aastast Eesti Humanitaarinstituut teatriõppejõud.

Osatäitmised


Kretšinski (Aleksandr Suhhovo-Kobõlini "Kretshinski pulm")
Wang (Berold Brechti "Hea inimene Sezuanist")
don Juan (Max Frischi "Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu")
Mees (Krzysztof Choiñski "Alarm")
Niilas (Peet Vallaku ja Mati Unt "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas")
Vestman (Eduard Vilde "Pisuhänd")
George (Edward Albee' "Kes kardab Virginia Woolfi?")
Adam (Arnold Weskeri "Neli aastaaega")
Al Lewis ja Willie Clark (Neil Simoni "Päikesepoisid")
Kreon (Jean Anouilh' "Jean Anouilh Antigone")
Amilcar (Yves Jamiaque'i "Härra Amilcar")
Kaljas (Jaan Kruusvalli "Vaikuse vallamaja")
Mees kontrabassiga (Patrick Süskindi "Kontrabass")
Eugene (Lars Noreni "Ja anna meile varjud")
James Tyrone (Eugene O'Neilli "Pikk päevatee kaob öösse")
Maurus (A. H. Tammsaare ja Priit Pedajase "Mauruse kool")
Kulõgin ja Tšebutõkin (Anton Tšehhovi "Kolm õde")
Caribaldi (Thomas Bernhardi "Harjumuse jõud")
Rehepapp (Andrus Kivirähk "Rehepapp (Kivirähk)")
Polkovnik Stefan Kolodziej (Wojciech Tomczyki "Nürnberg", VAT Teater, lavastaja Aare Toikka)

Isiklikku


Esimesest abielust Siina Ükskülaga on Aarne Ükskülal
poeg Sander Üksküla,
kellel on täisealised tütar ja poeg.
Pärast esimese abielu lagunemist 1978. aastal
on Aarne Üksküla elukaaslane Maria Klenskaja. Koos on nad täisealiseks kasvatanud ühise tütre
Mari-Leen Üksküla, kellel on poeg ja tütar.

Tunnustused


1985 Theodor Altermanni preemia
1986 Eesti NSV rahvakunstnik
1986 parima kõrvalosatäitja aastapreemia
1987 parima meesnäitleja aastapreemia
1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk
1998 Eesti Raadio kuuldemängupreemia
1998 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia
2006 Riigivapi IV klassi teenetemärk
2009 Eesti Riiklik Kultuuripreemia

Viited

Välislingid


http://www.postimees.ee/220907/esileht/siseuudised/284617.php Tabamatu Aarne Üksküla, vastumeelne juubilar. Postimees, 22. september 2007.
Eva Kübar. http://www.postimees.ee/?id=78371 Aarne Üksküla: ma ei salli raha, aga olen rõõmus, et saan jagada Postimees, 5. veebruar 2009.
Margot Visnap. http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8198:uekskuela--maailma-parim-kuela&catid=3:teater&Itemid=2&issue=3240 Üksküla – maailma parim küla Sirp, 19. veebruar 2009.
http://uudised.err.ee/index.php?06155744 Pärdile, Ükskülale ja Niidule anti üle elutööpreemiad. ERR Uudised, 23. veebruar 2009.
Kategooria:Eesti näitlejad
Kategooria:Eesti filminäitlejad
Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud
Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid
Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid
Kategooria:Sündinud 1937
Kategooria:Eesti teatripedagoogid

Aja mõõtmine

Aja mõõtmine on ajavahemikkude kestuste mõõtmine.
Tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsüklite (öö ja päeva vaheldumine, Kuu faasid, aastaajad vaheldumine) põhjal kujunenud ajaühikud ööpäev, kuu (kalender), ja aasta. Kui võeti kasutusele kellad ja hakati tegema süstemaatilisi astronoomilised vaatlused, hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks.
Igasugune aja mõõtmine põhineb mingi regulaarselt korduva nähtuse tsüklite loendamisel ja selle murdosade täpsel mõõtmisel. Sobivaks regulaarseks nähtuseks on osutunud planeet Maa ööpäevane pöörlemine ümber oma telje, mille kiirus on väga püsiv. Ööpäevatsüklit saab vaadelda taevakehade näivate asendite kaudu, mida saab astronoomilised vaatlused teel üsna täpselt määrata.
Maa pöörlemisperiood kinnistähtede suhtes (tegelik pöörlemisperiood) on täheööpäev, millel põhineb täheaeg. Täheööpäevad on ühepikkused.
Maa pöörlemisperiood Päikese suhtes (järjestikuste tõeline keskpäevade vaheline ajavahemik) on päikeseööpäev, millel põhineb päikeseaeg. Et Maa tiirlemine mööda oma orbiit ümber Päikesse, siis Päike liigub näiliselt kinnistähtede suhtes ida poole ning selleks, et Päike jõuaks tagasi vaatleja taevameridiaanile, peab Maa tegema pisut rohkem kui ühe täispöörde. (Taevameridiaan on taevasfääri suurringjoon, mis läbib maailma põhjapooluse ja vaatleja seniit; Päike ületab taevameridiaani tõelisel keskpäeval.) Ent Maa liikumine orbiidil ei ole ühtlane ning tiirlemisorbiidi tasand on taevaekvaatori suhtes 23,12 ° võrra kaldu. Seetõttu ei ole Päikese liikumine kinnistähtede suhtes ida poole ühtlane ning tõelise päikeseööpäeva kestus oleneb aastaajast, kuid päikeseööpäev on täheööpäevast nelja minuti võrra pikem. Tõeline päikeseaeg, mida saab mõõta päikesekellaga, ei kulge ühtlase kiirusega. Seetõttu on keskmise päikeseaja põhjal kasutusele võetud keskmine päikeseööpäev, mis võrdub tegeliku päikeseööpäeva aastakeskmisega.
Keskmine päikeseaeg kulgeb ühtlase kiirusega ning selle alusel arvestatakse tsiviilaega, mida näitavad kellad. Tegelikult ei ole ka keskmine päikeseaeg täpselt ühtlane, sest Maa pöörlemine pidutdavad vähesel määral looded ja muud tegurid.
Gravitatsiooniseadus võimaldab ennustada Kuu asendit orbiidil igal antud ajahetkel. Teiselt poolt, Kuu täpne asend võimaldab usaldatavalt aega määrata, sest Kuu liikumine ei aeglustu. Kuu asendi põhjal arvestatavat aega nimetatakse efemeriidiaeg. See kulgeb üsna ühtlaselt. 20. sajandi jooksul kogunenud erinevus keskmise päikeseaja ja efemeriidiaja vahel on üle poole minuti.
Kõige täpsema ajastandardi annavad aatomite ja molekulide võnkesagedused. Aatomkellad, milles kasutatakse masereid ja lasereid, eksivad ainult umbes 3 millisekundit 1000 aasta kohta.
Aja mõõtmine on tehniliselt väga komplitseeritud ülesanne.

Vaata ka


aeg
maailmastandard
kalender
tempo
International Telecommunication Union, Greenwich Mean Time, GPS, International Atomic Time, Universal Time (Coordinated)

Välislingid


http://opik.obs.ee/osa1/ptk03/box02.html Astronoomiline aeg
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/8682_4EC.HTM 6. oktoober 2003, Anto Veldre, Ajaarvestuse keeruline kunst (ajakirjas Arvutimaailm), Riigi Infosüsteemi Ameti veeb
Kategooria:Aeg
Kategooria:Metroloogia
cs:Měření času
de:Zeitmessung
en:Chronometry
eo:Kronometrio
fr:Chronométrie
ia:Chronometria
he:מדידה וציון של זמן
mk:Хронометрија
nl:Tijdmeting
nn:Kronometri
pt:Cronometragem
ru:Хронометрия
tr:Zamanın ölçülmesi

Argo Moor

Argo Moor (sündis 18. juulil 1966 Tartus) on eesti maasotsioloogia ja kultuurantropoloogia.
Argo Moor propageerib maalähedast ja traditsiooniteadlikku eluhoiakut ning maailmavaadet. Uurib eesti põlistraditsiooni.
Ta on kirjutanud arhailisest maailmatunnetusest, arhailistest uskumustest ja tavadest.
Raamat "Nimetu" on figureerinud müügiedetabelites.
Õpetab õppejõuna kultuurantropoloogiat ja eetikat.
Sotsioloogina on ta osalenud Paide ja Käru valla, Põltsamaa regiooni ja Võru maakond elanike küsitlustel (1992–1995).

Haridus


1991 – lõpetas Eesti Põllumajandusakadeemia agronoomia
1995 – kaitses magistritööd ''Puud eesti rahvapärimuses''

Töökohad


1991–1994 Eesti Põllumajandusülikooli filosoofia ja sotsiaalteaduste kateedri assistent
1994–1996 Eesti Põllumajandusülikooli filosoofia ja maasotsioloogia instituudi assistent
1996–1996 Eesti Põllumajandusülikooli lektor
2000– Eesti Põllumajandusülikooli maasotsioloogia ja ühistegevuse lektor

Teosed


''Hingepuu: Vanade müütide jälgedes'' (puude ja inimeste vahelistest seostest, eriti eesti rahvapärimuses; 1998) ISBN 9985-832-65-5
''Nimetu'' (esseede kogumik, sealhulgas "Rituaali vägi" ja "Ebainimlikkuse ilu"; 2000) ISBN 9985-9248-4-3
''Dialoog surmaga – seosed uskumuste, suhtumiste ja moraali vahel'' (2003) ISBN 9949-406-04-8

Välislingid


http://216.239.57.100/search?q=cache:5lbqAQT14ekJ:www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/dialoog/teema4-2.pdf+argo+moor&hl=et&ie=UTF-8 Artikkel "Surmateadlikkus: kas juhitav protsess või traumeeriv kogemus?
http://www.ms.ut.ee/mart/raamat/hiis6.htm Artikkel "Keskkond ja mentaliteet"
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0003/pihlakas.html Artikkel "Pihlakas on nõiapuu"
http://vooremaa2002.tripod.com/vooremaa_02_11_2002.html Intervjuu hingedepäevast
http://hot.ee/1955/tsitaate Tsitaat
http://muhu.cs.helsinki.fi/E-LIST/1992/92_12/92_00_11_18_05_55_0200 Rahvatraditsiooni muutumisest ajas
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9904/el9904.html Puude taga on mets
http://www.kes-kus.ee/03/bibli.htm Ahto Mulla arvamus raamatust "Nimetu"
http://www.online.ee/~uhuu/nextlevel.html Arvamus raamatust "Nimetu"
http://www.postimees.ee:8080/leht/00/02/26e/raamat.htm Arvamus raamatust "Nimetu" (Valle-Sten Maiste)
http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$228 Katkendid raamatust "Nimetu"
http://www.ylikool.ee/et/13/argo_moor Raadio Ööülikool
Kategooria:Eesti sotsioloogid
Kategooria:Eesti kultuurantropoloogid
Kategooria:Sündinud 1966

Anna Levandi


Pilt:Anna Levandi.jpg
Anna Levandi (neiupõlvenimi Kondrašova, sündinud 30. juunil 1965 Moskvas) on vene päritoluga Eesti iluuisutaminetreener, endine iluuisutaja.

Karjäär


Ta õppis Moskvas Armee Keskspordiklubi koolis ja lõpetas Moskva Kehakultuuriinstituudi.
Anna Kondrašova võitis 18-aastasena 1983. aasta sügisel Tallinnas peetud NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlused ja kuulus hiljem Nõukogude Liit iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus.
Tema suurim saavutus oli Iluuisutamise maailmameistrivõistlused hõbemedal 1984. aastal.
Iluuisutamine 1984. aasta taliolümpiamängudel sai ta 5., Iluuisutamine 1988. aasta taliolümpiamängudel 8. koha. Euroopa meistrivõistlustelt võitis ta 1984, 1986, 1987 ja 1988 pronksmedali. 5 korda tuli ta Nõukogude Liit meistriks.
Tema treeneriteks on olnud Eduard Pliner ja Stanislav Žuk.
Anna Levandi on töötanud iluuisutamistreenerina Norras, Soomes, Rootsis ja Eestis. Alates 1999 on Tallinna Jääspordikooli treener ja õppealajuhataja ning Anna Levandi Iluuisutamisklubi peatreener. Ta on Rocca al Mare uisukooli direktor ja treener.
2000 sai ta Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia.
17. detsember 2002 avati Premia jäähall, mis valmis Anna ja Allar Levandi eestvedamisel.

Poliitiline ja ühiskondlik tegevus


Anna Levandi kuulub Isamaaliitu ja kandideeris 2002 kohalikel valimistel Tallinnas Haabersti ringkonnas.
Alates 21. juunist 2007 on Anna Levandi ka Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse nõukogu liige.
Pilt:Allar Levandi ja Anna Levandi.jpg ja Anna Levandi 2012. aastal.]]

Isiklikku


Ta on abielus Allar Levandiga, kellega tutvus Calgary olümpiamängude ajal. Neil on lapsed Anders, kes lõpetas Vanalinna Hariduskolleegiumi, Armand Levandi, kes õpib Vanalinna Hariduskolleegiumis, ja Arlet.
Anna Levandi valdab eesti, vene, inglise, norra ja soome keelt.

Tunnustused


Aasta naine 2007
Tallinna Spordiliidu aasta treener 2008
Valgetähe III klassi teenetemärk 2009

Viited

Välislingid


http://www.annaskateclub.ee/ Anna Levandi Iluuisutamisklubi
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php?id=27686435 Anna Levandi: venelane, keda Eestis kõige rohkem armastatakse. Eesti Ekspress, 7. märts 2009
http://www.epl.ee/artikkel/456395 AjaPeegel: Venelanna, kes armus eestlasesse
http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Anna_Levandi Biograafia ESBL-is
Kategooria:Venemaa iluuisutajad
Kategooria:Eesti treenerid
Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid
Kategooria:Sündinud 1965
de:Anna Anatoljewna Kondraschowa
en:Anna Levandi
ja:アンナ・レバンティ
pl:Anna Levandi
ru:Кондрашова, Анна Анатольевна