Esileht

<div id="mainpage"></div> __NOTOC__
|
|}
|class="MainPageBG" style="width:45%; border:1px solid #1874CD; background:#f5faff; vertical-align:top"|
|}
|}
|}
ar: bg: ca: cs: da: de: en: myv: es: eo: fr: he: hr: it: ko: kv: koi: la: lv: lt: hu: mhr: mrj: mdf: nl: ja: no: pl: pt: ru: ro: se: sl: fi: sv: tr: udm: uk: zh: vep: fiu-vro:

Hiina keel

Pilt:Hanyu.png]]
Hiina keel on Hiina-tiibeti keelkond kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal. Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega.

Variandid


Hiina keele all mõistetakse enamasti ametlikku keelt, mida Hiina Rahvavabariigis nimetatakse ''putonghua''.

Murded


Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada põhjahiina murded ja lõunahiina murderühmadeks. Lõunahiina murded on lähemal vanahiina kirjakeelele, põhjahiina murded ''putonghua''<nowiki>'le</nowiki>.
Murded on foneetika ja grammatika poolest nii erinevad, et eri murrete kõnelejad (näiteks mõne põhjahiina murde ja mõne Kantoni murdeda murde kõneleja) peavad üksteiseks arusaamiseks sageli kasutama kirjamärke või ''putonghua''<nowiki>'d</nowiki>. Mõnel murdel või murderühmal on miljoneid kõnelejaid. Näiteks Shanghai ümbruses kõneldaval Wu murderühma murdeid kõneleb emakeelena umbes 77 miljonit inimest (rohkem kui prantsuse keelt või itaalia keelt). Paljud keeleteadlased peavad hiina keele murderühmi omaette keelteks (vähemalt kuueks eri keeleks).
Hiina keele murdeerinevused on nii suured, et ühtsest keelest räägitakse üksnes kirjakeele ja kultuurilise ühtsuse tõttu.
Kõige suurema kõnelejate arvuga (umbes 850 miljonit) on põhjahiina murderühm (北方话, ''beifanghua'', ''běifānghuà''), millel põhineb ka ''putonghua''.
Teised tähtsamad murderühmad ja murded on
Gani murderühm (20 miljonit)
Hakka muderühm (30 miljonit)
Jini murre (45 miljonit)
Mini murderühm
Min Bei murre (10 miljonit)
Min Nani murre (40 miljonit), sealhulgas taivani keel (15 miljonit)
Wu murderühm (sealhulgas šanghai keel (77 miljonit)
Xiangi murderühm (36 miljonit)
Kantoni murderühm ehk Yue murderühm (üle 80 miljoni)

Hiina keele nimetused hiina keeles


Hiina keeles käibib hiina keele kohta mitu nimetust ja mõistet.
Eeskätt kirjutatud keelt nimetatakse 中文 (''zhongwen'', ''zhōngwén''). Et kirjutamine on murdest enam-vähem sõltumatu, käib selle mõiste alla ka enamik hiina murdeid.
Pigem kõneldava keele kohta kasutatakse nimetust 汉语 (''hanyu'', ''hànyǔ''), näiteks kontekstis "ma räägin hiina keelt". Et mõistemärk 汉 (''han'', ''hàn'') tähistab hiinlased kui etnost (''han''), käivad selle mõiste alla kõik hiinlaste poolt kõneldavad murded. ''putonghua''<nowiki>'d</nowiki> (普通话).

Tüpoloogia

Morfoloogiline tüpoloogia


Hiina keel on vanemas kirjanduses sageli arvatud isoleerivad keeled hulka. See tähendab, et erinevalt aglutineerivad keeled ja flekteerivad keeled keeltest on sõnad muutumatud (ei esine sõnamuutmine ega sõnamoodustust). Isoleerivates keeltes väljendatakse grammatilisi suhteid iseseisvate, grammatilise tähendusega sõnade lisamise teel või sõnajärg abil.
Tegelikult on hiina keeles olemas liitsõnad ja tuletis (keeleteadus)ed.
Tuletiste tuntumad näited on:
sõnad, mis moodustatakse isikuline asesõna mitmusesufiksi ''-men'' abil (''wǒmen'' 'meie', ''nǐmen'' (teie), ''tāmen'' (nemad)
nimisõnad, mis sisaldavad nominaalsufikseid ''-zi'' (''háizi'' 'laps', ''zhuōzi'' 'laud')
Hiinas hakati praktiliselt alles siis, kui pärast Hiina Rahvavabariigi rajamist tuli käibele ladina kiri põhinev häälikukiri ''pinyin'', teadvustama sõnapiire. Hiina kiri, mis kasutab hiina kirjamärke, sõnapiire ei märgita (nagu eesti keeles sõnavahedega): kirjamärkide vaheline kaugus on kogu aeg ühesugune. Ladinakirjalises hiina kirjas propageeritakse Hiina Rahvavabariigis alates 1998. aastast sõnade kokkukirjutamine.
Kirjamärk on hiina kirjas üldiselt silp esitus grafeemina. Silp moodustab valdaval enamikul juhtudest morfeemi, kuid enamasti mitte sõna.
Sõnapiiride teadvustamine ja sõna mõiste käibeletulek tõi hiina keeletaduses 1980ndate algusest kaasa eraldi tähelepanu pööramise morfoloogiale. Uuemas kirjanduses koostatakse sageli tuletiste ja liitsõnade liigitusi ning on olemas ka eraldi morfeemisõnastikud.
Hiina keeles puudub tegusõna pööramine ja nimisõna käänamine.
Hiina tegusõnadel on hulk sufikseid, mis väljendavad aspekt (keeleteadus)i. Sellised aspektid on näiteks:
duratiiv: väljendab pidevalt ja ühtlaselt kulgevat tegevust või püsivat seisundit; sufiks ''-zhe'', näiteks: ''Qiáng shàng guàzhe yī ge páizi.'' ('Seinal ripub silt.')
inhoatiiv: väljendab tegevuse algust; sufiks ''-qilai'', näiteks: ''xiàoqilai'' ('naerma hakkama'), ''kūqilai'' ('nutma hakkama')
finitiiv: väljendab tegevuse lõppu; sufiks ''-wan'', näiteks: ''zuowan'' ('valmis tehtud')
resultatiiv: väljendab tegevuse edukat tulemust; sufiksid ''-dao'' ja ''-zhu'', zum näiteks: ''kàndao'' ('näha saanud olema'), ''jizhu'' ('meelde jätnud olema')
Vanema hiina keele morfoloogiline uurimine ja tüpoloogiline iseloomustamine on raske. Juba 3.–5. sajandi puhul on täheldatud üksikute morfeemide deleksikaliseerumine ja afiksite kujunemist. Sõnatuletuse algust on aga raske jälguda, sest vanahiina kirjakeel kivistus konfutsianism riigiteooria mõjul ning kõnekeel eemaldus üha enam kirjakeelest. Pealegi pole vanema hiina keele hääldus teada, mistõttu foneetiline rekonstruktsioon on ebakindel.

Fonoloogiline tüpoloogia


Hiina keel on ka toonikeel: helikõrgusel ja selle muutumisel ühe silbi piires on tähendust eristav iseloom. Toon (keeleteadus)ide arv on hiina keele eri variantides erinev. Šanghai keeles on ainult kaks selgelt väljendunud tooni, Kantoni murderühmas (kõneldakse Guangdongis ja Hongkongis) on üheksa tooni, Min Nani murre kaheksa.

Kiri


Hiina kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte kirjutamiseks, on üle 3500 aasta vanune.
Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi. Keskkoolis õpitakse tundma 5000 märki, lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest.
Kiri on alates esimestest säilinud kirjamärkidest Shangi dünastia ajast muutunud.
Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nonde keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta.
Et hiina kiri sobib põhimõtteliselt ka teiste keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud ka näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keeled, korea keele ja jaapani keele puhul.
Hiinas on peale hiina kirja kasutatud ka teisi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja ''nüshu''.
Peale hiina kirja on nii ''putonghua'' kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel ''pinyin''.

Mõju teistele keeltele


Hiina keel on tugevasti mõjutanud mitut Kaug-Ida keelt, mis ei ole tema suguluskeeled, eriti korea keel, jaapani keel ja vietnami keelt. Neil maadel kasutati hiina kirja. Jaapanis ja Lõuna-Koreas kasutatakse hiina kirjamärke oma kirja kõrval tänini.

Tähised


Hiina keele keelekood on standardi ISO 639-1 järgi zh, standardi ISO-639-2 järgi chi ja zho.

Vaata ka


Vanahiina kirjakeel
Uushiina kirjakeel
''Putonghua''
Keel (keeleteadus)
Hiina murrete loend
Hiina nimed
Roheline ja sinine hiina keeles

Kirjandus


Pent Nurmekund. ''Keeltemaailm'', Tartu: 1997 ISBN 9985-9085-3-8
Rein Raud. Kiri ja pilt hiina luules. – ''Vikerkaar (ajakiri)'', 1999, nr 5–6, lk 134–138.
Toivo Übi. ''Hiina kirjakultuur, selle peegeldus Lääne kultuuris ja Eestis'', bakalaureusetöö, Tallinna Pedagoogikaülikool: 2003

Välislink


http://hiina.pri.ee/index.php/category/hiina-keel/ Tähelepanekuid hiina keelest
Kategooria:Hiina keel
Kategooria:Hiina
kbd:Хъутеибзэ
af:Sjinees
am:ቻይንኛ
ar:لغة صينية
an:Idioma chinés
arc:ܠܫܢܐ ܨܝܢܝܐ
gn:Chinañe'ẽ
az:Çin dili
id:Rumpun bahasa Tionghoa
ms:Bahasa Cina
bn:চীনা ভাষা
zh-min-nan:Hàn-gí
jv:Basa Cina
be:Кітайская мова
be-x-old:Кітайская мова
bcl:Intsik
bar:Kinäsische Språchn
bo:རྒྱ་སྐད།
bs:Kineski jezik
br:Yezhoù sinaek
bg:Китайски език
ca:Llengües sinítiques
ceb:Inintsik
cv:Китай чĕлхи
cs:Čínština
cy:Tsieinëeg
da:Kinesisk (sproggruppe)
de:Chinesische Sprachen
dv:ސީނީ
dsb:Chinšćina
el:Κινεζική γλώσσα
en:Chinese language
es:Idioma chino
eo:Ĉina lingvaro
ext:Luenga china
eu:Txinera
fa:زبان‌های چینی
hif:Chinese bhasa
fo:Kinesiskt mál
fr:Langues chinoises
fy:Sineesk
ga:An tSínis
gv:Çhengaghyn Sheenagh
gd:Sìonais
gl:Lingua chinesa
gan:漢語
gu:ચાઇનીઝ ભાષા
got:𐌺𐌹𐌽𐌹𐍃𐌺𐌰𐍂𐌰𐌶𐌳𐍉𐍃
hak:Hon-ngî
xal:Китдин келн
ko:중국어
haw:‘Ōlelo Pākē
hy:Չինարեն
hi:चीनी भाषा
hsb:Chinšćina
hr:Kineski jezik
io:Chiniana linguo
ilo:Pagsasao nga Insík
zu:IsiShayina
is:Kínverska
it:Lingua cinese
he:שפות סיניות
kl:Kineserisut (oqaatsit)
kn:ಚೀನಿ ಭಾಷೆ
ka:ჩინური ენა
kk:Қытай тілі
kw:Chinek
sw:Kichina
kv:Китай кыв
kg:Kitsunkwo
lez:Китай чIал
lo:ພາສາຈີນ
la:Lingua Sinica
lv:Ķīniešu valoda
lt:Kinų kalba
lij:Lengua cineise
li:Chinees
jbo:jugbau
hu:Kínai nyelv
mk:Кинески јазик
mg:Fiteny sinoa
ml:ചൈനീസ് ഭാഷ
mr:चिनी भाषा
arz:لغه صينى
mn:Хятад хэл
nah:Chinatlahtōlli
nl:Chinese talen
ja:中国語
ce:Kitayhoyn mott
no:Kinesisk
nn:Kinesisk
nov:Chinum
oc:Chinés
uz:Xitoy tili
pa:ਚੀਨੀ ਭਾਸ਼ਾ
pnb:چینی
km:ភាសាចិន
nds:Chineesche Spraak
pl:Język chiński
pt:Língua chinesa
crh:Çin tili
ty:Reo Tinitō
ro:Limba chineză
qu:Chun simi
ru:Китайский язык
rue:Кітайскый язык
sah:Кытай тыла
sa:चीनी भाषा
sco:Cheenese leid
stq:Han-Chinesiske Sproaken
st:Se-china
sq:Gjuha kineze
simple:Chinese language
sk:Čínština
sl:Kitajščina
ckb:زمانی چینی
sr:Кинески језик
sh:Kineski jezik
fi:Kiinan kieli
sv:Kinesiska
tl:Wikang Tsino
ta:சீன மொழி
tt:Кытай теле
te:చైనీస్ భాష
th:ภาษาจีน
vi:Tiếng Hoa
tg:Забони чинӣ
tr:Çince
tk:Hytaý dili
tw:Chinese
uk:Китайська мова
ur:چینی زبان
ug:خەنزۇ تىلى
za:Vahgun
fiu-vro:Hiina kiil
wa:Chinwès (lingaedje)
zh-classical:漢語
war:Tsino (yinaknan)
wuu:汉语
yi:כינעזיש
yo:Èdè Ṣáínà
zh-yue:唐文
bat-smg:Kėnu kalba
zh:汉语

Hiina


Pilt:Ch-map.png
Hiina (traditsiooniline hiina kiri 中國; lihtsustatud hiina kiri 中国; ''pinyin''<font>'is</font> ''Zhōngguó'') on maa ja muistne tsivilisatsioon Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariik (valitseb Taiwani ning mõningaid Fujiani ja Lõuna-Hiina meri saari) vahel.
Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis (tavalisemalt) mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandžuuriat, Sise-Mongooliat, Tiibetit ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus). Ajakirjanduses mõistetakse "Hiina" all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja "Taiwani" all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis Taiwan).
Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Poliitiliselt ühendatud ühtse keskvalitsusega Hiinas on eril ajajärkudel ametlike riigikeeltena kasutatud hiina keelt, mongoli keelt ja mandžu keelt.
Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. (Vaata ka: Hiina ajalugu, Hiina maailma keeltes)

Hiina Rahvavabariik


Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (''Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó'')) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.

Territoorium


Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitiline staatus. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkond Hongkongi ja Aomeni).

Rahvastik


2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Hiina rahvastikust hiinlased 91,59%, tšuangid 1,28%, mandžud 0,84%, hueid 0,78%, miaod 0,71%, uiguurid 0,66%, tuijad 0,63% ja teistest rahvustest inimesed 3,51%.

Poliitika


Hiina on Hiina Kommunistlik Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlik riik hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritarism. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastad lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.
Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimine märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhus kontroll kaadrid üle.
Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.
Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.
On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus.
Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.

Haldusjaotus


Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省 shěng) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani provintsi (台湾 ''Táiwān''), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis Taiwani staatus). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saared. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区 ''zìzhìqū''), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna (直辖市 ''zhíxiáshì'') ja 2 erihalduspiirkonda (特别行政区 ''tèbié xíngzhèngqū'').
Järgneb Hiina RV kontrolli all olevate 1. järgu haldusüksuste loend.
<table border="0">
<tr><td>
Provintsid
Anhui (安徽省)
Fujian (福建省)
Gansu (甘肃省)
Guangdong (广东省)
Guizhou (贵州省)
Hainani provints (海南省)
Hebei (河北省)
Heilongjiang (黑龙江省)
Henan (河南省)
Hubei (湖北省)
Hunan (湖南省)
Jiangsu (江苏省)
Jiangxi (江西省)
Jilini provints (吉林省)
Liaoning (辽宁省)
Qinghai (青海省)
Shaanxi (陕西省)
Shandong (山东省)
Shanxi (山西省)
Sichuan (四川省)
Taiwan (台湾省)
Yunnan (云南省)
Zhejiang (浙江省)
</td><td valign="top">
Autonoomsed piirkonnad
Guangxi Tšuangi autonoomne piirkond (广西壮族自治区)
Sise-Mongoolia autonoomne piirkond (内蒙古自治区)
Ningxia Huei autonoomne piirkond (宁夏回族自治区)
Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond (新疆维吾尔自治区)
Tiibeti autonoomne piirkond (西藏自治区)
<br>
Omavalitsusüksused
Beijing Shi (北京市)
Shanghai Shi (上海市)
Tianjin Shi (天津市)
Chongqing Shi (重庆市)
<br>
Erihalduspiirkonnad
Aomen (澳门)
Hongkong (香港)
</td></tr>
</table>
Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 2. järgu haldusüksused ringkonnad (地区 ''dìqū''), autonoomsed ringkonnad (自治州 ''zìzhìzhōu''), ringkonna õigustega linnad (市 ''shì''), aimakid (Sise-Mongoolias, 盟 ''méng'', (mongoli k. ''ayimay'')).
Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 3. järgu haldusüksused maakond tasemel (县级, ''xiànjí''). Need on:
maakond (县, ''xiàn'')
autonoomne maakond (自治县, ''zìzhìxiàn'')
hošuun ((旗, ''qí'')
autonoomne hošuun (自治旗, ''zìzhìqí'')
maakonna õigustega linn (县级市, ''xiànjíshì'')
ala (市辖区, ''shìxiáqū''; 区, ''qū'')
metsa-ala (林区, ''línqū'')
eri-ala (特区, ''tèqū'')
Seisuga 31. detsember 2004 oli Mandri-Hiinas 2862 3. järgu haldusüksust: 852 ala, 374 maakonnaõigustega linna, 1464 maakonda, 117 autonoomset maakonda, 49 hošuuni, 3 autonoomset hošuuni, 2 eri-ala ja üks metsa-ala.

Teadus ja tehnoloogia


Hiinast tulnud tehnilisi leiutisi:
Aasia abakus
Trükitehnika
Metallisulatusahi
Pronks
Nihik
Kell
Kompass
Vibu
Kuivdokk
Lehvik
Ilutulestik ja tahkekütuse rakett
Kalastusõng (konks)
Püssirohi
Purilennuk
granaat (lõhkekeha)
Kuumaõhupall
Tuulelohe
Lakk
Tikud
Paber
Paberraha ja selleks vajalikud rahandusinstitutsioonid
Langevari
Naftapuurkaev
Kolbpump
Portselan
Propeller
Reljeefkaart
Tüür
Reaskülvik
Seismograaf
Siid
Sadulajalus
Rippsild
Tualettpaber
Hambahari
Vihmavari
Tapeet
Kotikäru
Viski (meditsiinilises/kirurgilises kasutuses)

Vaata ka


Hiina vapp
Hiina ajalugu
Hiina filosoofia
Hiina kirjandus
Hiina kultuur
Hiina kunst
Huangdi Neijing
Hiina budism
Hiina jalgpallikoondis
Guangzhouwan
Ühe lapse poliitika

Ajakirjanduskajastus


http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews(tt_news)=1513&tx_ttnews(backPid)=615&cHash=eb24adeb7b Hiina tõus ja kaasaja maailm Kas Hiina tõus viitab ammu ennustatud Õhtumaa allakäigule?, Diplomaatia nr 10 (110) oktober 2012, lk 9.

Viited

Välislingid


http://www.bbc.co.uk/blogs/thereporters/jamesreynolds/ James Reynolds' China
Mihkel Mutt. http://www.postimees.ee/?id=128470 Hiina mõistatused ja imed – Postimees.ee, 6. juuni 2009
http://kristonikkolo.blogspot.com Kristo Nikkolo Aasia blogi
Olev Remsu, Kevad Hiinas, Eesti Keele Sihtasutus 2002
Kategooria:Hiina
Kategooria:Aasia maad
ace:Rèpublik Rakyat Cina
kbd:Хъутей Джылэ Республикэ
af:Volksrepubliek van Sjina
als:Volksrepublik China
am:የቻይና ሕዝባዊ ሪፐብሊክ
ang:Cīnan Folclicu Cyneƿīse
ab:Ачынҭатәи Ажәлартә Республика
ar:الصين
an:Republica Popular de China
arc:ܩܘܛܢܝܘܬܐ ܥܡܡܝܬܐ ܕܨܝܢ
frp:Rèpublica populèra de Ch·ina
ast:China
gn:China Tekoha Tetã
ay:Markani Republika China
az:Çin
id:Republik Rakyat Cina
ms:Republik Rakyat China
bm:China
bn:গণচীন
zh-min-nan:Tiong-hoâ Jîn-bîn Kiōng-hô-kok
jv:Républik Rakyat Cina
ba:Ҡытай
be:Кітай
be-x-old:Кітай
bh:चीन (जनवादी प्रजातंत्र)
bcl:Tsina
bi:China
bar:Kina
bo:ཀྲུང་ཧྭ་མི་དམངས་སྤྱི་མཐུན་རྒྱལ་ཁབ།
bs:Narodna Republika Kina
br:Republik Pobl Sina
bg:Китайска народна република
bxr:Хитад Улас
ca:República Popular de la Xina
ceb:Republikang Popular sa Tsina
cv:Китай Халăх Республики
cs:Čínská lidová republika
cbk-zam:China
sn:China (nyika)
cy:Gweriniaeth Pobl Tsieina
da:Kina
de:Volksrepublik China
dv:ސީނުކަރަ
dsb:Chinska ludowa republika
na:Tsiene
el:Λαϊκή Δημοκρατία της Κίνας
eml:Cina
en:China
es:República Popular China
eo:Ĉina Popola Respubliko
ext:China
eu:Txinako Herri Errepublika
ee:China
fa:جمهوری خلق چین
hif:People's Republic of China
fo:Kina
fr:République populaire de Chine
fy:Sina
ga:Daon-Phoblacht na Síne
gv:Deynphobblaght ny Sheen
sm:Saina
gag:Kitay Halk Respublikası
gd:Sluagh-Phoblachd na Sìne
gl:República Popular da China
gan:中華人民共和國
gu:ચીન
hak:Chûng-fà Ngìn-mìn Khiung-fò-koet
xal:Китдин Улс Орн
ko:중화인민공화국
ha:Sin
haw:Kina
hy:Չինաստանի Ժողովրդական Հանրապետություն
hi:चीनी जनवादी गणराज्य
hsb:China
hr:Kina
io:Populala Republiko di Chinia
ilo:Tsína
bpy:গণচীন
ia:China
ie:China
iu:China
os:Китай
zu:IShayina
is:Alþýðulýðveldið Kína
it:Cina
he:הרפובליקה העממית של סין
kl:Kina
kn:ಚೀನಿ ಜನರ ಗಣರಾಜ್ಯ
pam:Maldang Republika ning Tsina
ka:ჩინეთი
ks:چیٖن
csb:Chińskô Lëdowô Repùblika
kk:Қытай Халық Республикасы
kw:Repoblek Werin China
rw:Ubushinwa
ky:Кытай
sw:China
kv:Китай
kg:Sina
ku:Çîn
lad:Repuvlika Popular de Kina
lez:Чин
lo:ປະເທດຈີນ
la:Res Publica Popularis Sinarum
lv:Ķīna
lb:Volleksrepublik China
lt:Kinijos Liaudies Respublika
li:Volksrepubliek China
ln:Sína
jbo:jugygu'e
lmo:Cina
hu:Kína
mk:Народна Република Кина
mg:Repoblika Entim-bahoakan'i Sina
ml:ചൈന
krc:Къытай Халкъ Республика
mt:Repubblika Popolari taċ-Ċina
mi:Haina
mr:चीन
xmf:ჩინეთი
arz:الصين
mzn:چین
mwl:República Popular de la China
koi:Кина
mdf:Китай
mn:Бүгд Найрамдах Хятад Ард Улс
my:တရုတ်ပြည်သူ့သမ္မတနိုင်ငံ
nah:China
nl:Volksrepubliek China
nds-nl:Volksrippebliek China
ne:जनबादी गणतन्त्र चीन
new:चीन
ja:中華人民共和国
ce:Китай Халкъа Пачхьалкх
frr:China
pih:Shiina
no:Folkerepublikken Kina
nn:Folkerepublikken Kina
nrm:Républyique du Peupl'ye d'la Chinne
nov:Populen Republike de China
oc:Republica Populara de China
mhr:Китай
or:ଚୀନ
uz:Xitoy Xalq Respublikasi
pa:ਚੀਨ ਦਾ ਲੋਕ ਰਾਜੀ ਗਣਤੰਤਰ
pnb:چین
pap:China
ps:چين د خلکو جمهوريت
pcd:Républike populére Kine
pms:Cin-a
nds:Volksrepubliek China
pl:Chińska Republika Ludowa
pnt:Κίνα
pt:República Popular da China
kaa:Qıtay
crh:Çin Halq Cumhuriyeti
ty:Tinitō
ro:Republica Populară Chineză
qu:Chunwa Runallaqta Republika
ru:Китайская Народная Республика
rue:Кітайска Народна Републіка
sah:Кытай Дьон Республиката
se:Kiinná
sg:Sînä
sc:Cina
sco:Fowkrepublic o Cheenae
stq:Foulksrepublik China
st:Tjhaena
nso:Tšhaena
sq:Kina
scn:Cina
si:චීනය
simple:People's Republic of China
ss:IShayina
sk:Čína
sl:Ljudska republika Kitajska
cu:Срѣдинꙗнє
szl:Chińsko Ludowo Republika
so:Shiinaha
ckb:کۆماری گەلی چین
srn:Sneysa
sr:Кина
sh:Narodna Republika Kina
fi:Kiina
sv:Kina
tl:Republikang Popular ng Tsina
ta:சீன மக்கள் குடியரசு
kab:Ccinwa
roa-tara:Repubbleche Populare Cenise
tt:Кытай
te:చైనా
tet:Xina
th:ประเทศจีน
vi:Cộng hòa Nhân dân Trung Hoa
tg:Ҷумҳурии Халқии Чин
tpi:Ol Manmeri Ripablik bilong Saina
chr:ᏥᎾ
tr:Çin Halk Cumhuriyeti
tk:Hytaý Halk Respublikasy
udm:Китай
uk:Китайська Народна Республіка
ur:چین
ug:جۇڭخۇا خەلق جۇمھۇرىيىتى
za:Cunghvaz Yinzminz Gunghozgoz
vec:Cina
vo:Tsyinän
fiu-vro:Hiina Rahvavabariik
zh-classical:中華人民共和國
war:Kanan Katawhan Republika han Tsina
wo:Siin
wuu:中华人民共和国
ts:China
yi:כינע
yo:Orílẹ̀-èdè Olómìnira àwọn Ará ilẹ̀ Ṣáínà
zh-yue:中華人民共和國
diq:Çin
zea:China
bat-smg:Kėnėjės Liaudėis Respoblėka
zh:中华人民共和国

Hispaania keel


Hispaania keel (''español''), ka kastiilia keel (''castellano''), on indoeuroopa keelkond romaani keeled rühma Keel (keeleteadus), mida kõneleb umbes 300–400 miljonit inimest Hispaania, Põhja-Aafrikas Kanaari saared, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal enne Roomlased tulekut kõneldud ibeeri ja keldi keeled keele sugemeid. Sõnavaras leidub rohkesti araabia keel laene. Vanimad keelemälestised pärinevad 12. sajandi keskpaigast.

Vaata ka


Mehhiko hispaania keel

Viited


Kategooria:Hispaania keel
ace:Bahsa Seupanyo
kbd:Эспаныбзэ
af:Spaans
als:Spanische Sprache
am:እስፓንኛ
ang:Spēonisc sprǣc
ar:لغة إسبانية
an:Idioma castellán
arc:ܠܫܢܐ ܐܣܦܢܝܐ
frp:Castilyan
ast:Castellanu
gn:Karaiñe'ẽ
ay:Kastilla aru
az:İspan dili
id:Bahasa Spanyol
ms:Bahasa Sepanyol
bn:স্পেনীয় ভাষা
zh-min-nan:Se-pan-gâ-gí
jv:Basa Spanyol
be:Іспанская мова
be-x-old:Гішпанская мова
bcl:Tataramon na Espanyol
bar:Schbanisch
bo:སེ་པན་སྐད།
bs:Španski jezik
br:Spagnoleg
bg:Испански език
ca:Castellà
ceb:Kinatsila
cv:Испан чĕлхи
cs:Španělština
co:Lingua spagnola
cy:Sbaeneg
da:Spansk (sprog)
de:Spanische Sprache
dv:އިސްޕެނިޝް
nv:Naakaii bizaad
dsb:Špańšćina
el:Ισπανική γλώσσα
eml:Spagnôl
en:Spanish language
es:Idioma español
eo:Hispana lingvo
ext:Lengua castellana
eu:Gaztelania
ee:Spangbe
fa:زبان اسپانیایی
hif:Spanish bhasa
fo:Spanskt mál
fr:Espagnol
fy:Spaansk
fur:Lenghe spagnole
ga:An Spáinnis
gv:Spaainish
sm:Gagana spaniolo
gag:İspan dili
gd:Spàinntis
gl:Lingua castelá
gan:西班牙語
got:𐌷𐌴𐌹𐍃𐍀𐌰𐌽𐍃𐌺𐍃/Heispansks
hak:Sî-pân-ngà-ngî
xal:Эспанмудин келн
ko:스페인어
haw:‘Ōlelo Sepania
hy:Իսպաներեն
hi:स्पेनिश भाषा
hsb:Španišćina
hr:Španjolski jezik
io:Hispaniana linguo
ilo:Pagsasao nga Espaniol
ia:Lingua espaniol
iu:ᓯᐸᐃᓂᑎᑐᑦ
os:Испайнаг æвзаг
zu:IsiSpanish
is:Spænska
it:Lingua spagnola
he:ספרדית
kl:Spanskisut
kn:ಸ್ಪ್ಯಾನಿಷ್ ಭಾಷೆ
pam:Espanyol (amanu)
ka:ესპანური ენა
csb:Szpańsczi jãzëk
kk:Испан тілі
kw:Spaynek
rw:Icyesipanyole
sw:Kihispania
kv:Испан кыв
kg:Kispanya
ht:Panyòl
ku:Zimanê spanî
lad:Lingua castilyana
lez:Испан чIал
la:Lingua Hispanica
ltg:Spanīšu volūda
lv:Spāņu valoda
lb:Spuenesch
lt:Ispanų kalba
lij:Lengua spagnòlla
li:Castiliaans
ln:Lispanyoli
jbo:sanbau
lmo:Lengua spagnöla
hu:Spanyol nyelv
mk:Шпански јазик
mg:Fiteny espaniola
ml:സ്പാനിഷ്‌ ഭാഷ
krc:Испан тил
mt:Lingwa Spanjola
mi:Reo Pāniora
mr:स्पॅनिश भाषा
xmf:ესპანური ნინა
arz:لغه اسبانى
mzn:ایسپانیولی
cdo:Să̤-băng-ngà-ngṳ̄
mwl:Lhéngua castelhana
mdf:Испаниень кяль
mn:Испани хэл
nah:Caxtillāntlahtōlli
nl:Spaans
nds-nl:Spaans
ne:स्पेनी भाषा
ja:スペイン語
ce:Ispanhoyn mott
no:Spansk
nn:Spansk
nov:Spanum
oc:Espanhòu
mhr:Испан йылме
uz:Ispan tili
pa:ਸਪੈਨਿਸ਼ ਭਾਸ਼ਾ
pag:Salitan Espanyol
pnb:ہسپانوی
pap:Spaño
km:ភាសាអេស្ប៉ាញ
pcd:Éspaingnol
pms:Lenga spagneula
nds:Spaansche Spraak
pl:Język hiszpański
pt:Língua castelhana
crh:İspan tili
ty:Reo Paniora
ro:Limba spaniolă
rm:Lingua spagnola
qu:Kastilla simi
ru:Испанский язык
rue:Шпанєльскый язык
sah:Испаан тыла
se:Spánskagiella
sa:स्पैनिश भाषा
sc:Limba ispagnola
sco:Spainyie leid
stq:Spoanisk
sq:Gjuha spanjolle
scn:Lingua spagnola
simple:Spanish language
ss:Sipanishi
sk:Španielčina
sl:Španščina
szl:Szpańelsko godka
ckb:زمانی ئیسپانی
sr:Шпански језик
sh:Španski jezik
fi:Espanjan kieli
sv:Spanska
tl:Wikang Kastila
ta:எசுப்பானியம்
roa-tara:Lènga spagnole
tt:Испан теле
te:స్పానిష్ భాష
tet:Lia-español
th:ภาษาสเปน
vi:Tiếng Tây Ban Nha
tg:Забони испанӣ
tpi:Tok Spen
chr:ᏍᏆᏂ ᎧᏬᏂᎯᏍᏗ
tr:İspanyolca
udm:Испан кыл
uk:Іспанська мова
ur:ہسپانوی زبان
ug:ئىسپان تىلى
vec:Łéngoa spagnoła
vep:Ispanijan kel'
vo:Spanyänapük
fiu-vro:Hispaania kiil
wa:Espagnol (lingaedje)
zh-classical:西班牙語
vls:Spoans
war:Kinatsila
wuu:西班牙语
yi:שפאניש
yo:Èdè Spéìn
zh-yue:西班牙話
bat-smg:Ispanu kalba
zh:西班牙语

Heliloojate loend

''Siin on loetletud heliloojaid''.

A


Michel van der Aa (1970–), hollandi helilooja
Heikki Aaltoila (1905–1992), Soome helilooja
Erkki Aaltonen (1910–1990), Soome helilooja
Els Aarne (1917–1995), Eesti helilooja ja muusikapedagoog
Evald Aav (1900–1939), Eesti helilooja ja koorijuht
Juhan Aavik (1884–1982), Eesti helilooja, dirigent ja muusikategelane
Frank Abbinanti (1949), Ameerika Ühendriikide helilooja
Mukaš Abdrajev (1920–1979), kirgiisi helilooja
Keiko Abe (1937), Jaapani helilooja ja marimbamängija
Kōmei Abe, (1911–2006) jaapani helilooja
Rosalina Abejo (1922–1991) Filipiini-Ameerika helilooja, dirigent ja muusikapedagoog
Karl Friedrich Abel (1723–1787), Saksa helilooja
Ādolfs Ābele (1889–1967), läti helilooja, koorijuht, organist ja muusikapedagoog
Lev Abeliovitš (1912–1985), Poola juudi päritolu Valgevene helilooja
Michael Abels (1962), Ameerika Ühendriikide helilooja
Pál Ábrahám (1892–1960), ungari juudi päritolu helilooja
Muhal Richard Abrams (1930), Ameerika Ühendriikide helilooja ja pianist
Juan Manuel Abras (1975), Argentina helilooja ja dirigent
Jean Absil (1893–1974), Belgia helilooja, organist ja muusikapedagoog
Franz Wilhelm Abt (1819–1885), saksa helilooja ning dirigent
Ella Adajevskaja (1846–1926), Vene helilooja ja pianist
Adolphe Charles Adam (1803–1856), Prantsuse helilooja ja muusikakriitik
John Coolidge Adams (1947), Ameerika Ühendriikide helilooja
John Luther Adams (1953), Ameerika Ühendriikide helilooja
Richard Addinsell (1904–1977), Briti helilooja
John Addison (1920–1998), Briti helilooja
Thomas Ades (1971), Briti helilooja, pianist ja dirigent
Samuel Adler (1928), Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent
Lejla Agolli (1950), Albaania helilooja
Alexander Agricola, prantsuse–flaami helilooja
Graciela Agudela (1945), Mehhiko helilooja
Kalevi Aho (1949), Soome helilooja
Ahn Eak-tai (1906–1965), Korea helilooja ja dirigent
Bartholomäus Aich (17. saj), Saksa organist ja helilooja
Tauno Aints (1975), Eesti helilooja ja klahvpillimängija
Doris Akers (1923–1995), Ameerika Ühendriikide helilooja ja laulja
Toshiko Akiyoshi (1929), Jaapani-Ameerika pianist ja helilooja
Necil Kazım Akses (1908–1999), Türgi helilooja
Harry Akst (1894–1963), Ameerika Ühendriikide helilooja
Jehan-Ariste Alain (1911–1940), Prantsuse helilooja ja organist
Isaac Manuel Francisco Albéniz (1860–1909), Hispaania helilooja ja pianist
Eleanor Alberga (1949), Jamaica helilooja ja pianist
Eugen Francis Charles d'Albert (1864–1932), Šoti-Saksa pianist ja helilooja
Domenico Alberti (umbes 1710–1740), Itaalia laulja, klahvpillimängija ja helilooja
Sef Albertz (1971), Venezuela kitarrist ja helilooja
Tomaso Giovanni Albinoni (1671–1751), Itaalia helilooja
Johann Georg Albrechtsberger (1736–1809) Austria helilooja, organist ja muusikateoreetik
Luna Alcalay (1928), Austria helilooja
Amanda Ira Aldridge (1866–1956), Briti helilooja
Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov, Nõukogude Liidu helilooja (1883–1946)
Leni Alexander (1924–2005), Tšiili helilooja
Liana Alexandra (1947), Rumeenia helilooja
Franco Alfano (1875–1954), Itaalia helilooja ja pianist
Achilles Alferaki (1840–1919), Vene helilooja ja riigimees
Hugo Emil Alfvén (1872–1960), Rootsi helilooja, dirigent, viiuldaja ja maalija
Hossein Alizadeh (1951), Iraani helilooja
Franghiz Ali-Zadeh (1947), Aserbaidžani helilooja ja pianist
Charles-Valentin Alkan (1813–1888), Prantsuse helilooja ja pianist
Gregorio Allegri (1582–1652), Itaalia helilooja, tenor ja vaimulik
Kristi Allik (1952), Eesti päritolu helilooja
Frances Allitsen (1849–1912),
Carl Jonas Love Almquist (1793–1866), Rootsi kirjanik, helilooja ja rännumees
Yardena Alotin (1930–1994)
Birgitte Alsted (1942)
Martha Alter (1904–1976)
Maria de Alvear (1960), Hispaania-Saksa helilooja
William Alwyn (1905–1985), Inglise helilooja, dirigent ja muusikapedagoog
Maryanne Amacher (1943), Ameerika Ühendriikide helilooja
Masamichi Amano (1957), Jaapani helilooja
Chareles Amirkhanian (1945), Armeenia päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja
David Amram (1930), Ameerika Ühendriikide helilooja, muusik ja kirjanik
Solange Ancona (1943)
Beth Anderson (1950), Ameerika Ühendriikide helilooja
Ruth Anderson (1928), Ameerika Ühendriikide helilooja ja flötist
Göran Bror Benny Andersson (1946), Rootsi muusik ja helilooja
Peter Andersson
Elfrida Andrée (1841–1929), Rootsi helilooja, organist ja dirigent
Michael Andrews, Ameerika Ühendriikide muusik ja filmihelilooja
Hendrik Andriessen (1892–1981), Hollandi helilooja ja organist
Louis Andriessen (1939), Hollandi helilooja
François Andrieu (14. saj), Prantsuse helilooja
pasquale Anfossi (1727–1797), Itaalia helilooja
George Antheil (1900–1959), Ameerika Ühendriikide helilooja ja pianist
Juri Antonov (1945), vene helilooja ja laulja
Giuseppe Apolloni (1822–1889), Itaalia helilooja
Francesco Domenico Araja (1709–1762? või hiljem), Itaalia helilooja
Priit Ardna (1892–1981), Eesti helilooja ja organist
Anton Arenski (1861–1906), Vene helilooja ja muusikapedagoog
Dominick Argento (1927), Ameerika Ühendriikide helilooja
Harold Arlen (1905–1986), Ameerika Ühendriikide helilooja
Craig Armstrong (1958), Šoti helilooja
Felix Arndt (1889–1918), Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja
Juan Crisostomo Jacobo Antonio de Arriaga y Balzola, (1806–1826), Hispaania helilooja
Thomas Augustine Arne (1710–1778), Inglise helilooja
David Arnold (1962), Inglise filmihelilooja
Malcolm Henry Arnold (1921–2006), Inglise helilooja
Edgar Arro (1911–1978), Eesti helilooja
Eduard Artemjev (1937), vene helilooja
Robart Ashley (1930), Ameerika Ühendriikide helilooja
Daniel-François-Esprit Auber (1782–1871), Prantsuse helilooja
May Frances Aufderheide (1888–1972), Ameerika Ühendriikide helilooja
Georges Auric (1899–1983), Prantsuse helilooja
Lydia Auster (1912–1993), Eesti helilooja
Lembit Avesson (1925), Eesti helilooja
Nathaniel Davis Ayer (1887?–1952), Briti-Ameerika helilooja

B


Milton Babbitt
Carl Philipp Emanuel Bach
Johann Ambrosius Bach
Johann Christian Bach
Johann Christoph Bach (1642–1703)
Johann Christoph Bach (1645–93)
Johann Christoph Bach (1671–1721)
Johann Christoph Friedrich Bach
Johann Sebastian Bach
Wilhelm Friedemann Bach
Tekla Badarzewska
Henk Badings
Mili Balakirev
Michael William Balfe
Pierre Barbaud
Samuel Barber
Francisco Asenjo Barbieri
Jean Barraqué
Natasha Barrett (1972), Briti helilooja
Béla Bartók
Count Basey
Veniamin Basner
Kārlis Baumanis
Arnold Bax
Amy Beach
Ludwig van Beethoven
Vincenzo Bellini
Carl Michael Bellman, Rootsi helilooja ja poeet (1740–1795)
Georg Anton Benda
Arthur Benjamin
William Sterndale Bennett
Alban Berg
Luciano Berio
Lennox Berkeley
Hector Berlioz
Bernart de Ventadorn
Leonard Bernstein
Henri Jerome Bertini
Franz Berwald
Heinrich Ignaz Franz von Biber
Gilles Binchois
Harrison Birtwistle
Georges Bizet
Ketil Bjørnstad (1952–),
Johannes Bleive
Ernest Bloch
John Blow
Luigi Boccherini
Nicolas Bochsa
Joseph Bodin de Boismortier
François-Adrien Boieldieu
Arrigo Boito
Aleksandr Borodin
Siegfried Borris
Giovanni Bottesini
Nadia Boulanger
Pierre Boulez
Loys Bourgeois
William Boyce
Johannes Brahms
Evald Brauer
Havergal Brian
Frank Bridge
Benjamin Britten
Max Bruch
Anton Bruckner
Nicolaus Bruhns
Antoine Brumel
Pablo Bruna
Gaetano Brunetti
Peter Bruun (1968), Taani heilooja
Gavin Bryars
Valentino Bucchi
Barbara Buczek
Antanas Budriūnas (1902–1966), leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja
John Bull
Antoine Busnois
Ferruccio Busoni
Javier Busto
Dietrich Buxtehude
William Byrd

C


Juan Cabanilles
John Cage
Antonio Caldara
Joseph Canteloube
Manuel Cardoso
Roberto Carnevale
Giacomo Carrissimi
Elliot Carter
Robert Carver
Alfredo Casella
Pietro Francesco Cavalli
Emmanuel Chabrier
Cécile Chaminade
Marc Antoine Charpentier
Ernest Chausson
Luigi Cherubini
Fryderyk Chopin
Frank Churchill
Francesco Cilea
Giovanni Paolo Cima
Domenico Cimarosa
Mikalojus Konstantinas Čiurlionis
Jeremiah Clarke
Muzio Clementi
Louis-Nicolas Clérambault
Albert Coates
Eric Coates
Cyril Collard
Marin Constantin
Aaron Copland
Arcangelo Corelli
François Couperin
Louis Couperin
Henry Cowell
Johann Baptist Cramer
Paul Creston
George Crumb
César Cui
José Cura
Carl Czerny

D


Nicolas Marie Dalayrac
Luigi Dallapiccola
Jean-François Dandrieu
Louis-Claude Daquin
Aleksandr Dargomõžski
Emīls Dārziņš
Vladimir Daškevitš
Ferdinand David (1810–1873)
Peter Maxwell Davies
Achille Claude Debussy
Lèo Delibes
Frederick Delius
Alexandre Desplat, prantsuse filmihelilooja
Josquin Desprez
Paul Dessau
Francois Devienne
Carl Ditters von Dittersdorf
Erno Dohnanyi
Gaetano Donizetti
Friedrich Dotzauer
John Dowland
Patrick Doyle
Guillaume Dufay
Paul Dukas
Edigio Romoaldo Duni
John Dunstable
Henri Duparc
Marcel Dupre
Louis Edmond Durey
Gianmartino Durighello
Maurice Durufle
Jan Ladislav Dussek
Antonín Dvořák

E


René Eespere
Olav Ehala
herbert Eimert
Hanns Eisler
Edward Elgar
Paul-Valter Elken
Heino Eller
Duke Ellington
George Enescu
Donald Erb
Gustav Ernesaks
Heinrich Wilhelm Ernst
Ēriks Ešenvalds

F


Manuel de Falla
Ferenc Farkas
Giles Farnaby
Gabriel Fauré
Maria Faust
Morton Feldman
George Fenton
Brian Ferneyhough
Zdeněk Fibich
John Field
Anton Filts
Michael Finnissy
Gerald Finzi
Federigo Fiorillo
Johann Caspar Ferdinand Fischer
Friedrich Flotow
Dario Fo
Stephen Collins Foster
Nils-Eric Fougstedt
César Franck
Girolamo Frescobaldi
Robert Fripp
Julius Fučík (helilooja)
Johann Joseph Fux

G


Wilhelm Gabriel
Andrea Gabrieli
Giovanni Gabrieli
Niels Gade
Diamanda Galás
Baldassare Galuppi
Anatoli Garšnek
Igor Garšnek
Francesco Geminiani
Roberto Gerhard
Lisa Gerrard
George Gershwin
Carlo Gesualdo
Orlando Gibbons
Alberto Ginastera
Umberto Giordano
Philip Glass
Aleksandr Glazunov
Reinhold Glier
Mihhail Glinka
Christoph Willibald Gluck
Leopold Godowski
Alexander Goehr
Carl Goldmark
Nikolai Goldschmidt
Mihhail Goltisson
Martin Gore, ansambli Depeche Mode kitarrist, klahvpillimängija ja helilooja
Henryk Górecki
Francois Joseph Gossec
Louis Moreau Gottschalk
Charles Gounod
Percy Grainger
Enrique Granados
Carl Heinrich Graun
Maurice Greene (helilooja)
Nicolas Grenon
Andre Ernest Modeste Gretry
Edvard Grieg
Charles T. Griffes
Nicolas de Grigny
Galina Grigorjeva
Rudolph Reinhold Griwing
Ferde Grofe
Sven Grünberg
Friedrich Grützmacher
Francisco Guerrero
Vittorio Gui
Alexandre Guilmant
Ivor Gurney
Kaj-Erik Gustafsson
Adalbert Gyrowetz

H


Iro Haarla
Johann August Hagen
Fromental Halevy
Johan Halvorsen
Howard Hanson
Roy Harris
Hans Harthan
Karen Hatšaturjan
Aram Hatšhaturjan
Josef Matthias Hauer
Arved Haug
Haukur Tómasson (1960), Islandi helilooja
Johann Michael Haydn
Joseph Haydn
Michael Haydn
Johann David Heinichen
Pearu Helenurm
Reino Helismaa
Stephen Heller
Pierre Henry
Adolf von Henselt
Hans Werner Henze
Karl August Hermann
Otto Hermann
Ferdinand Herold
Wilhelm Herschel (1738–1822), Saksa päritolu Briti helilooja
Johann Wilhelm Hertel
Richard Heuberger
Gregor Heuer
Paul Hindemith
Hans Hindpere
Johannes Hiob
Gustav Holst
Alun Hoddinott
Ernst Theodor Amadeus Hoffmann
Robin Holloway
Vagn Holmboe
Gustav Holst
Ignaz Holzbauer
Leontzi Honauer
Arthur Honegger
Alan Hovhannes
Herbert Howells
Mart Humal, eesti muusikateadlane ja helilooja (sündinud 1947)
Johann Nepomuk Hummel
Engelbert Humperdinck
Georg Friedrich Händel
Miina Härma

I


Jacques Ibert
Viktor Ignatjev
Heimar Ilves
Vincent d'Indy
John Ireland
Heinrich Isaac
Charles Ives

J


Mart Jaanson
Giuseppe Maria Jacchini
Erich Jalajas
Leoš Janáček
Rainer Jancis
Clement Janequin
Jean-Michel Jarre
Joseph Joachim
Antonio Carlos Jobim
Elton John
Scott Joplin
Ivo Josipović
Louis-Antoine Jullien
Heldur Jõgioja
Theo Jörgensmann
Liis Jürgens
Heino Jürisalu
Robert Jürjendal
Juhan Jürme

K


Sirje Kaasik
Dmitri Kabalevski
Kaspar Kadastik
George Wilberforce Kakoma
Tõnu Kalam
Andrus Kallastu
Imre Kálmán
Barsegh Kanahjan
Raimo Kangro
Shigeru Kan-no
Gia Kantšeli
Artur Kapp
Eugen Kapp
Villem Kapp
Johannes Kappel
Carl Friedrich Karell
Hillar Kareva
Alfred Karindi
Udo Kasemets
Tõnis Kaumann
Ville Kell
Mihkel Kerem
Kustas Kikerpuu
Ants Kiilaspea
Tiina Kiilaspea
Wojciech Kilar
Mihkel Kleis
Oliver Knussen
Zoltán Kodály
Charles Koechlin
Jaan Koha
Nikolai Korndorf, vene helilooja (1947–2001)
Erich Wolfgang Korngold
Kairi Kose
Joseph Kosma
Alar Kotkas
Bernie Krause
Cyrillus Kreek
Ernst Křenek
Fritz Kreisler
Ülo Krigul
Jan Křtitel Kuchař
Aare Kruusimäe, eesti helilooja (1972–)
Johann Kuhnau
Raimund Kull
Theodor Kullak
Aleksander Kunileid-Saebelmann
Sven Kuntu
Toivo Kurmet, eesti helilooja (1949–2003)
György Kurtag
Mati Kuulberg
Margo Kõlar
Raivo Kõrgemägi
Boris Kõrver
Harri Kõrvits
Tõnu Kõrvits
Hermann Känd
Toivo Kärki
Maian-Anna Kärmas
Martin Körber

L


Franz Paul Lachner
Francis Lai
Peeter Laja
Édouard Lalo
Constant Lambert
Francesco Landini
Wanda Landowska
Johann Georg Lang
Joseph Franz Karl Lanner
Orlando di Lasso
Johann Friedrich Bonneval La Trobe
Urmas Lattikas
Rein Laul
Henry Lawes
Simon Leduc
Voldemar Leemets
Ferenc Lehár
Tiit Lehto
Walter Leigh
Artur Lemba
Heino Lemmik
Ruggiero Leoncavallo
Leoninus
Tarmo Lepik
Hugo Lepnurm
Rolf Liebermann
György Ligeti
Eero Liives
Märt-Matis Lill
Vello Lipand
Ferenc Liszt
Henry Litolff
Anatoli Ljadov
Andrew Lloyd Webber
Svetlana Loboda
Pietro Antonio Locatelli
Gerhard Lock
Hans-Gunter Lock
Matthew Locke
Carl Loewe
Frederick Loewe
Jon Lord
Albert Lortzing
Antonio Lotti
Andrea Luchesi
Jean-Baptiste Lully
Hildor Lundvik
Witold Lutosławski
Elisabeth Lutyens
Aleksei Lvov
Aleksander Läte
Raimond Lätte
Vincent Lübeck
Mihkel Lüdig

M


Edward MacDowell
Guillaume de Machaut
François-Bernard Mâche
James MacMillan
Leevi Madetoja
Gustav Mahler
Gian Francesco Malipiero
Felix Mandre
Jüri Mandre
Francesco Onofrio Manfredini
Henning Mankell (helilooja)
Clint Mansell
Luca Marenzio
Anti Marguste
Marie-Martin Marcel Marin
Biagio Marini
Wynton Marsalis
Heinrich August Marschner
Francois Martin
Frank Martin
Bohuslav Martinů
Vladimir Martõnov
Pietro Mascagni
Jules Massenet
Aleksei Mažukov
Emil Mattiesen
Alo Mattiisen
Mauro Maur
Paul Mauriat
Nicholas Maw
John McLaughlin
Johann Valentin Meder
Nikolai Medtner
Etienne Nicholas Mehul
Erkki Melartin
Fanny Mendelssohn
Felix Mendelssohn-Bartholdy
Gian Carlo Menotti
Heinrich Meri
Aarre Merikanto
Oskar Merikanto
Gustav Merkel
Claudio Merulo
Andre Messager
Olivier Messiaen
Anne Metsala
Giacomo Meyerbeer
Darius Milhaud
Glemm Miller
Ludvig Minkus
Ichirō Mizuki
Nikolai Mjaskovski
Jean Molinet
Johann Melchior Molter
Jean Joseph Cassanea de Mondonville
Matthias Georg Monn
Philippus de Monte
Michel Pignolet de Monteclair
Claudio Monteverdi
Vittorio Monti
Xavier Montsalvatge
Cristobal De Morales
Thomas Morley
Giorgio Moroder
Ennio Morricone
Jelly Roll Morton
Moritz Moszkowski
Leopold Mozart
Wolfgang Amadeus Mozart
Jean Mouton
Thea Musgrave
Modest Mussorgski
Ivar Must
Ester Mägi
Tõnis Mägi
Aarne Männik
Ivan Müller

N


Tõnu Naissoo
Uno Naissoo
Murat Nassõrov
Christian Gottlob Neefe
Verner Nerep
Thomas Newman
Otto Nicolai
Carl Nielsen
Luigi Nono
Rikard Nordraak
Leo Normet
Vitezslav Novak
Per Nørgård (1932), Taani helilooja
Gary Numan
Michael Nyman

O


Jacob Obrecht
Johannes Ockeghem
Jacques Offenbach
Arne Oit
Eduard Oja
Valter Ojakäär
Harry Olt
Carl Orff
Harri Otsa

Q


Johann Joachim Quantz

P


Johann Pachelbel
Fredrik Pacius
Ignacy Jan Paderewski
Vladimir Padva
Niccolò Paganini
Aleksandra Pahmutova
Giovanni Paisiello
Aksel Pajupuu
Priit Pajusaar
Giovanni Pierluigi da Palestrina
Andrzej Panufnik
Maria Theresia von Paradis
Ian Parrot
Hubert Parry
Boriss Parsadanjan
Erich Part
Harry Partch
Raimonds Pauls
Clemens non Papa
Edward Pearce
Gunnar-Sigurd Pedraudse
Felipe Pedrell
Krzysztof Penderecki
Giovanni Battista Pergolesi
Jacopo Peri
Magnus Perotinus
Anto Pett
Gustaf Allan Pettersson
Hans Pfitzner
Astor Piazzolla
Walter Piston
John Playford
Rein Ploom
Gennadi Podelski
Amilcare Ponchielli
Francis Poulenc
Bud Powell
Leonel Power
Michael Praetorius
André Previn
Sergei Prokofjev
Giacomo Puccini
Henry Purcell
Alo Põldmäe
Arvo Pärt
Riho Päts
Tauno Pylkkänen

R


Joseph Joachim Raff
Manşūr ar-Raḩbānī
Sergei Rahmaninov
Kaljo Raid
Priit Raik
Anatoli Rait
Nikolai Rakov
Jean-Philippe Rameau
Rein Rannap
Arvo Ratassepp
Ülo Raudmäe
Maurice Ravel
Alan Rawsthorne
Max Reger
Aadu Regi
Steve Reich
Aribert Reimann
Villem Reimann
Johann Adam Reincken
Carl Reinecke
Jüri Reinvere
Jay Reise
Rauno Remme
Jakob-Aleksander Rennik
Ottorino Respighi
Julius Reubke
Franz Xaver Richter
Vittorio Rieti
Knudage Riisager
Terry Riley
Nikolai Rimski-Korsakov
Alo Ritsing
Richard Ritsing
Pierre Rode
Joaquin Rodrigo
Vicente Rodriguez
Helmut Rosenvald
Olav Roots
Helmut Rosenvald
Gioacchino Antonio Rossini
Mstislav Rostropovitš
Aleksandr Rozenbaum
Nino Rota, itaalia helilooja
Claude-Joseph Rouget de Lisle
Albert Roussel
Paul Rubens
Anton Rubinstein
Pierre de La Rue
Carl Ruggles
Walter Rummel
Jaan Rääts

S


Mart Saar
Kaija Saariaho
Lembit Saarsalu
Victor de Sabata
Friedrich August Saebelmann
Hillar Saha
Camille Saint-Saëns
Antonio Salieri
Aulis Sallinen
Esa-Pekka Salonen
Giovanni Battista Sammartini
Gustavo Santaolalla
Peep Sarapik
Pablo Sarasate
Erik Satie
Olev Sau
Alessandro Scarlatti
Domenico Scarlatti
Giacinto Scelsi
Pierre Schaeffer
Xaver Scharwenka
Heinrich Scheidemann
Samuel Scheidt
Johann Hermann Schein
Franz Schmidt
Florent Schmitt
Alfred Schnittke
Franz Schreker
Ervin Schulhoff
Ella Schultz-Adajewsky
Arnold Schönberg
Heinrich Schütz
Woldemar Schütz
Franz Schubert
Clara Schumann
Robert Schumann
Humphrey Searle
Leif Segerstam
Eerik Semlek
Leo Semlek
Ludwig Senfl
Aleksandr Serov
Roger Sessions
Ravi Shankar
Howard Shore
Jean Sibelius
Mart Siimer
Arnold Siirak
Rannar Sillard
Juhan Simm
Robert Simpson
Christian Sinding
Kuldar Sink
Urmas Sisask
Aleksandr Skrjabin
Bedřich Smetana
Mark Snow
Antonio Soler
Arthur Somervell
Mart Soo
Uno Soomere
Jaan Soonvald
Kaikhosru Shapurji Sorabji
Louis Spohr
Gaspare Spontini
Władysław Szpilman
Karol Szymanowski
John Stainer
Carl Stamitz
Johann Stamitz
Charles Villiers Stanford
Tomasz Stańko
Daniel Steibelt
Timo Steiner
Aleksei Stepanov
Karlheinz Stockhausen
Alessandro Stradella
Michele Stratico
Oscar Straus
Eduard Strauß
Franz Strauss
Johann Strauß (isa)
Johann Strauß (poeg)
Johann Strauß III
Josef Strauß
Richard Strauss
Igor Stravinski
Kristjan Strobel
Morton Subotnik
Josef Suk
Arthur Sullivan
Lepo Sumera
Franz von Suppe
Georgi Sviridov
Jan Pieterszoon Sweelinck
Karel Svoboda
Ants Sõber
Peeter Süda
Franz Xaver Süßmayr

Š


Juri Ševtšuk
Dmitri Šostakovitš

Z


Frank Zappa
Horre Zeiger
Erich Zeisl
Jan Dismas Zelenka
Alexander von Zemlinsky
Hans Zimmer
Bernard Zweers
Heinrich Zöllner
Wojciech Żywny

T


Germaine Tailleferre
Arnold Taimre
Tōru Takemitsu
Johannes Tall
Thomas Tallis
Mirjam Tally
Eino Tamberg
Eduard Tamm (helilooja)
Paul Tammeveski
Kait Tamra
Johan Tamverk
Jüri Tamverk
Gennadi Taniel
Alexandre Tansman
Mikk Targo
Vladimir Tarkpea
Giuseppe Tartini
Evert Taube
Carl Tausig
Leo Tauts
John Tavener
John Taverner
Georg Philipp Telemann
Sigismond Thalberg
Ambroise Thomas
Aleksander Eduard Thomson
Virgil Thomson
Lasse Thoresen
Teet Tibar
Yann Tiersen
Michael Tippett
Juri Tjulin
Rudolf Tobias
Helen Tobias-Duesberg
Roman Toi
Thomas Tomkins
Tarvo Kaspar Toome
August Topman
Giuseppe Torelli
Veljo Tormis
Jaanus Torrim
Paolo Tosti
Toomas Trass
Tõnu Trubetsky
Juhan Trump
Sulkhan Tsintsadze
Pjotr Tšaikovski
Aleksandr Tšerepnin
Eduard Tubin
Taavi Tulev
Toivo Tulev
Helena Tulve
Franz Tunder
Joaquin Turina
Geirr Tveitt
Konstantin Türnpu
Erkki-Sven Tüür

U


Sohrab Uduman
Avo Ulvik
Artur Uritamm
Edmund Balduin Uus
Pärt Uusberg
Albert Uustulnd

V


Evald Vain
Vahur Valgmaa
Raimond Valgre
Andres Valkonen
Joann Baptist Vanhal
Edgar Varese
Ardo Ran Varres
Pēteris Vasks
Heldur Vatsel, eesti operetihelilooja (1916–1982)
Adolf Vedro
Priit Veebel
Uno Veenre
Lembit Veevo
Aado Velmet
Francesco Veracini
Giuseppe Verdi
Villu Veski
Enn Vetemaa
Tuudur Vettik
Tomás Luis de Victoria
Louis Vierne
Anatol Vieru, rumeenia helilooja
Henri Vieuxtemps
Mari Vihmand
Heitor Villa-Lobos
Ülo Vinter
Taavo Virkhaus
Valdeko Viru
Jāzeps Vītols
Philippe de Vitry
Antonio Vivaldi
Toomas Voll
Enn Võrk
Peeter Vähi

W


Georg Christoph Wagenseil
Richard Wagner
Emile Waldteufel
William Walton
Peter Warlock
Carl Maria von Weber
Anton Webern
Thomas Weelkes
Kurt Weill
Jaromir Weinberger
Judith Weir
Ben Weisman
Charles Marie Widor
Henryk Wieniawski
John Williams
Ralph Vaughan Williams
Malcolm Williamson
Adalbert August Wirkhaus
Debbie Wiseman
Hugo Wolf
Ermanno Wolf-Ferrari
Jürg Wyttenbach

Ö


Anders Öhrwall

X


Iannis Xenakis

Y


Gabriel Yared
Colville Young
Kategooria:Heliloojad
Kategooria:Muusikute loendid
de:Liste bekannter Komponisten
en:List of composers
nl:Componisten
pl:Wielcy_kompozytorzy

Jakob Hurt

Pilt:Jakob Hurt.jpg
Pilt:Jakob Hurt 1866.jpg
Pilt:Jakob_Hurt_büst.jpg
Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907) Peterburi) oli eestlased rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja Tartu Kubermangugümnaasium ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis (''cand. theol.'' 1865); sai 1886 Helsingi Ülikoolis ''dr. phil.'' kraadi. Oli 1865–1866 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 1868–1872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 1872–80 Otepääl ja 1880–1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor.
Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuine (selts) ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1870–83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastad alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele.
Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886, Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ''ste''-lõpuliste kohanimede, partiklite ''ehk'' ja ''või'' jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest.
Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipoeg (eepos)". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule žanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist žanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 1888–1906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 1875–86; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 1884–86; Kolga-Jaani laulud). "Setukeste laulud" I–III (1904–07, Helsingi; setu, Vastseliina ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi).
Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.
Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm, arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument).
Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus.

Üliõpilasorganisatsioonid


Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane.

Isiklikku


Kaubandus-Tööstuskoda esimene direktor Max Hurt ja Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Rudolf Hurt olid Jakob Hurda pojad.
Vaimulik Aleksander Mohrfeldt oli Jakob Hurda väimees.
Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel julgustas Jakob Hurta edasi õppima. Hiljem abiellus Hurt Carl Oetteli tütre Eugenie'ga.
Jakob Hurda kälimees Johannes Kerg oli Kärla Maarja-Magdaleena koguduse vaimulik. Teine kälimees Christian David Dsirne oli pastoriks Saraatovi lähedal Jagodnaja Poljanas, Jelgavas ja Raunas (Cēsise lähedal).

Vaata ka


Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind

Kirjandus


Rudolf Põldmäe, “Noor Jakob Hurt” (monograafia). Eesti Raamat, Tallinn 1988
“Jakob Hurt 1839-1907” (album). Koostanud Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Eesti Raamat, Tallinn, 1989
Mart Laar, “Raamat Jakob Hurdast” (monograafia). Ilmamaa, Tartu 1995

Välislingid


Oskar Urgart, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=534 Jakob Hurt ajakirjanikuna., Eesti Kirjandus nr. 7 1939
H. Koppel, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=625 Dr. J. Hurda poliitilist seisukohta ja tegevust mõjutavaist asjaoludest., Eesti Kirjandus nr. 7 1939
http://www.tartupostimees.ee/?id=77463 "Tartu restaureerib Jakob Hurda hauaplatsi" Tartu Postimees, 3. veebruar 2009
Histrodamus: http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=90 Jakob Hurda lugu
Kategooria:Jakob Hurt
Kategooria:Eesti folkloristid
Kategooria:Eesti vaimulikud
Kategooria:Liivimaa vaimulikud
Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkonna vaimulikud
Kategooria:Eesti teoloogid
Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed
Kategooria:Sündinud 1839
Kategooria:Surnud 1907
cs:Jakob Hurt
de:Jakob Hurt
en:Jakob Hurt
pl:Jakob Hurt
ru:Хурт, Якоб
fi:Jakob Hurt
uk:Якоб Гурт
fiu-vro:Hurda Jakob

Haridus

Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmised, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Hariduseks võidakse nimetada teadmiste jne omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses, st pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumine ja kultuuriga kohanemise protsessi.
Hariduseks nimetatakse ühtlasi sel viisil omandatud või omandatavaid teadmiste, oskuste ja vilumuste süsteemi ennast (nt kui räägitakse kellegi haridusest vms).
Haridus on kultuuri funktsioon ja vastupidi.
Haridust kõige otsesemas tähenduses omandatakse õppeasutustes.

Hariduse liigitus ülesannete alusel


Üldharidus


Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.

Kutseharidus


Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.

Huviharidus


Huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegelemise kaudu vaba tahte alusel tasemekoolitusest, tööalasest koolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.

Hariduse liigitus tasemete alusel


Alusharidus


Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

Põhiharidus


Põhiharidus on riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Põhiharidus on 1.–9. klass.

Keskharidus


Keskharidus on haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks.
Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

Vaata ka


Kasvatus
Õppimine
Õpetamine
Kultuur
Haritus
Haritlane
Teadus
Õpetajate loend
Keskkonnaharidus
Ühisharidus
Rakenduskõrgharidus
Innove

Haridusasutusi


Maailma ülikoolide loend
Kõrgkoolide loend riikide kaupa
Eesti lasteaedade loend
Eesti kõrgkoolide loend
Eesti koolide loend
Eesti kutseõppeasutuste loend
Eesti põhikoolide loend
Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend

Viited


Kategooria:Haridus
af:Onderwys
am:ትምህርት
ar:تعليم
an:Educación
as:শিক্ষা
ast:Educación
az:Təhsil
id:Pendidikan
ms:Pendidikan
bn:শিক্ষা
zh-min-nan:Kàu-io̍k
map-bms:Pendidikan
jv:Pendhidhikan
be:Адукацыя
be-x-old:Адукацыя
bo:སློབ་གསོ།
bs:Obrazovanje
br:Desaverezh
bg:Образование
ca:Educació
ceb:Edukasyon
cs:Vzdělání
co:Educazioni
cy:Addysg
da:Uddannelse
de:Bildung
el:Εκπαίδευση
en:Education
es:Educación
eo:Eduko
ext:Educación
eu:Hezkuntza
fa:آموزش و پرورش
hif:Parrhai
fr:Éducation
fur:Educazion
ga:Oideachas
gv:Edjaghys
gd:Foghlam
gl:Educación
hak:Kau-yuk
ko:교육
hy:Կրթություն
hi:शिक्षा
hr:Obrazovanje
ia:Education
iu:ᐃᓕᓐᓂᐊᖅᑐᓕᕆᓂᖅ
is:Menntun
it:Educazione
he:חינוך
kl:Ilinniartitaaneq
kn:ಶಿಕ್ಷಣ
ka:განათლება
kk:Білім беру
sw:Elimu
ht:Edikasyon timoun
lo:ການສຶກສາ
ku:Perwerde
la:Educatio
lv:Izglītība
lb:Educatioun
lt:Švietimas
li:Óngerwies
hu:Oktatás
mk:Образование
ml:വിദ്യാഭ്യാസം
krc:Окъуу
mr:शिक्षण
mwl:Eiducaçon
mn:Боловсрол
my:ပညာရေး
nl:Onderwijs
ne:शिक्षा
new:शिक्षा
ja:教育
nap:Aducazzione
no:Utdannelse
nn:Utdanning
nrm:Êducâtion
nov:Edukatione
oc:Educacion
pnb:پڑھائی
km:ការអប់រំ
pl:Edukacja
pt:Educação
ro:Educație
qu:Yachachiy
ru:Образование
rue:Ошколованя
sah:Үөрэҕирии
se:Skuvlejupmi
sco:Eddication
sq:Edukata
scn:Aducazzioni
si:අධ්‍යාපනය
simple:Education
sk:Vzdelanie
sl:Izobraževanje
sr:Образовање
sh:Obrazovanje
fi:Koulutus
sv:Utbildning
tl:Edukasyon
ta:கல்வி
te:విద్య
th:การศึกษา
vi:Giáo dục
ti:ትምህርቲ
tg:Маориф
tpi:Edukesen
tr:Eğitim
uk:Освіта
ur:تعلیم
vec:Educasion
vo:Dugäl
fiu-vro:Koolitus
war:Pag-aram
wuu:教育
yi:חינוך
zh-yue:教育
bat-smg:Švėitėms
zh:教育

Harku järv


Harku järv ehk Haabersti järv ehk Loodjärv ehk Argo järv asub Tallinn läänepiiril.
Järve pindalaks on mõõdetud 1,64 km&sup2; ning sügavuseks kuni 2,5 meeter. See on kunagine Läänemeri osa, mis umbes 2000 aastat tagasi maapinna kerkimise tagajärjel omaette veekoguks eraldus. Järve põhjas on 2–3 meetri paksune mudakiht. Harku järv on hea kalapüük, seal harrastatakse ka suplust ja veesporti.
Vanasti nimetati Harku järve Loodjärveks. Nimetus tulenes sellest, et ülalt mäenõlvalt vaadates näis järv olevat sama kõrgel kui taamal paistev meri. Arvatakse, et Tasujas mainitud Lodijärve nimetuse tuletas Eduard Bornhöhe just selle järve nimetusest.

Vaata ka


Eesti järvede loend

Välislingid


http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2001300&mount=view Harku järv Keskkonnaregistris
Kategooria:Harju maakonna järved
Kategooria:Tallinna veekogud
Kategooria:Eesti puhkealad
be:Возера Харку
be-x-old:Харку (возера)
de:Harku-See
en:Lake Harku
es:Lago Harku
hr:Harku (jezero)
nl:Harkumeer
ru:Харку (озеро)
zh:哈爾庫湖

Hape


Hape on keemiline aine, mis Vesilahus Dissotsiatsioon (keemia) annab lahusesse vesinikioone.
Protolüütiline teooria ehk Protolüütiline teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis Keemiline reaktsioon käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor.
Elektronteooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal.
Esimesena mainitud teooria on loodud Rootsi Keemia Svante Arrheniuse poolt ja kannab nime elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria.
Omad raskused on kõigil kolmel teoorial. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks.

Happed


Tugevad happed, tugevamast nõrgimani.
Väävelhape
Lämmastikhape
Perkloorhape
Vesinikjodiidhape
Vesinikbromiidhape
Soolhape

Vaata ka


Alus (keemia)
Vesinikeksponent
Prootonhape
Lewisi hape
Kategooria:Happed
af:Suur
ar:حمض
an:Acido
az:Turşular
id:Asam
ms:Asid
bn:অম্ল
zh-min-nan:Sng
jv:Asam
be:Кіслоты
be-x-old:Кісьля
bs:Kiseline
br:Trenkenn
bg:Киселина
ca:Àcid
cs:Kyselina
cy:Asid
da:Syre
de:Säuren
el:Οξύ
en:Acid
es:Ácido
eo:Acido
eu:Azido
fa:اسید
hif:Tejaab
fo:Sýra
fr:Acide
ga:Aigéad
gl:Ácido
hak:Sôn
ko:산 (화학)
hi:अम्ल
hr:Kiseline
io:Acido
ia:Acido
is:Sýra
it:Acido
he:חומצה
kn:ಆಮ್ಲ
ka:მჟავა
kk:Қышқыл
sw:Asidi
ht:Asid
ku:Tirşe
la:Acidum
lv:Skābes
lb:Saier
lt:Rūgštis
li:Zoer
lmo:Acid
hu:Sav
mk:Киселина
ml:അമ്ലം
my:အက်ဆစ်
nl:Zuur (scheikunde)
new:अम्ल
ja:酸
no:Syre
nn:Syre
nov:Aside
oc:Acid
uz:Kislota
pnb:تیزاب
nds:Süür
pl:Kwasy
pt:Ácido
ro:Acid
qu:P'uchqu
ru:Кислота
rue:Кыселина
sa:अम्लम्
sq:Acidi
scn:Àcitu
simple:Acid
sk:Kyselina
sl:Kislina
sr:Киселина
sh:Kiselina
fi:Happo
sv:Syra
tl:Asido
ta:காடி
te:ఆమ్లం
th:กรด
vi:Axít
tr:Asit
uk:Кислота
ur:ترشہ
ug:كىسلاتا
za:Soemj
vec:Àsido
fiu-vro:Hapas
war:Asido
yo:Omikíkan
zh-yue:酸
zh:酸

Hiiumaa


Hiiumaa (ka Hiiu saar) on suuruselt (989 km&sup2;) teine saar Eestis Saaremaa järel. Valdava osa Hiiu maakond moodustab Hiiumaa saar.
Saare ida- ja kaguranniku lähedal paikneb umbes 200 saart ja saarekest, millest suurim on tammide kaudu peasaarega ühendatud Kassari (19,3 km&sup2;). Hiiumaa ümber asuvatest laidudest on suurim Vohilaid. Hiiumaast kagus olevaid laide nimetatakse Hiiumaa laiud.
Hiiumaa rannajoon (pikkus 310 km) on hästi liigendunud. Saare pinnamood on madal ja tasane. Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad Tõrvanina rand, Lehtma rand, Tahkuna rand, Mangu rand, Luidja rand, Pallinina rand ja Kalana rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn – Kõpu tuletorn, mis on ehitatud 16. sajandi esimesel poolel eelkõige ohtliku Hiiu madala eest hoiatamiseks. Kõpu poolsaare tipus asuvad Eesti parimad surfirand. Eriti tähelepanuväärne on Kalana sadamast mõned kilomeetrid läänepoole asuv rand. Seal asub Eestis ainulaadne järsult sügavaks minev, suure kaldega, jämeda liivaga rand.
Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki soontaimed, neist palju haruldusi.
Inimasustus paikneb rannikualadel, saare metsases keskosas inimesed ei ela.

Ajalugu


Umbes 450 miljonit aastat tagasi kukkus praegusesse Kärdla linna asukohta meteoriit. Kärdla meteoriidikraater on maastikul jälgitav ka tänapäeval.
Pärast viimast jääaega tõusis esimesena üle merepinna Kõpu poolsaarel asuv Püha Andrese mägi, millele on ehitatud Kõpu tuletorn. Sealtkandist on leitud vanima asustuse jäljed, hülgeküttide laager, mis asus seal üle 7000 aasta tagasi.
Pronksi- ja rauaajast on Kõpust leitud põllujäänuseid ja ka mõningaid teisi märke püsiasustusest. Rauaaja lõpu poole, 2. aastatuhat alguses, hõrenes asustus sealt aga tunduvalt ja saar muutus tõenäoliselt Saaremaa muinaskihelkondade tagamaaks.
Aastal 1228 läänistati Hiiumaa piiskop Saare-Lääne piiskop Gottfriedile. Läänistamisdokumendis nimetatakse Hiiumaad "Quadam insula deserta, quae dicitur Dageida" (''mingi tühi saar, mida nimetatakse Dageida''). 1260. aastal jagati Hiiumaa Saare-Lääne piiskopi ja Liivi ordu vahel. Seejärel moodustusid ka Pühalepa kihelkond (ordualal) ja Käina kihelkond (piiskopi valdustes). 17. sajandil rajati Hiiumaa loodeossa Reigi kihelkond, 1866. aastal lõunaossa Emmaste kihelkond.
14. sajandil asusid Hiiumaale rootslased. Hiiurootslased asustuse jäljed on saarel ilmsed veel 21. sajandi alguseski. Enamik rootslasi oli küll sunnitud 18. sajandil tüli tõttu Ungern-Sternbergidega Hiiumaalt lahkuma.
Piiskopi ja ordu võim Hiiumaal lõppes 1560. aastal, mil saar läks hertsog Magnuse valdusesse. Aastatel 1563–1710 oli Hiiumaa Rootsi valduses, seejärel kuulus kuni 1917. aastani Vene Impeeriumi koosseisu. Esimene maailmasõda käigus 1917. aasta septembris okupeerisid saare sakslased, kelle võim kestis seal kuni 1918. aasta novembrini. Seejärel kehtestus Hiiumaal Eesti Vabariigi võim.
Administratiivselt kuulus Hiiumaa kuni 1946. aastani Läänemaa koosseisu. Siis rajati eraldiseisev Hiiu maakond, mis muudeti 1950. aastal rajooniks. Uuesti taastati maakond 1990. aastal.

Loodus


Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke.
Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis – üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast.
Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Siin kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 neist on kaitsealused liigid, näiteks harilik jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Suurematest ulukitest võib metsas kohata põder, metskitsi, hirvi ja metssiga. Tavalised on rebane, kährikkoer, ilves. Hiiumaal viiakse ellu euroopa naaritsa asurkonna taastamist. Saare vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht.
Hiiumaal asuvad järgmised kaitsealad:
Hiiumaa laidude maastikukaitseala, Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kõpu looduskaitseala, Kõrgessaare maastikukaitseala, Leigri looduskaitseala, Luidja maastikukaitseala, Paope looduskaitseala, Pihla-Kaibaldi looduskaitseala, Sarve maastikukaitseala, Sepaste maastikukaitseala, Tahkuna looduskaitseala, Tareste maastikukaitseala, Tihu looduskaitseala, Tilga maastikukaitseala, Vahtrepa maastikukaitseala,
Lisaks on Hiiumaal 17 hoiuala:
Hiiu madala hoiuala, Hirmuste hoiuala, Kuri-Hellamaa hoiuala, Kõpu-Vaessoo hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, Luhastu hoiuala, Paope loo hoiuala, Pihla-Kurisu hoiuala, Prassi hoiuala, Pühalepa hoiuala, Suureranna hoiuala, Undama soo hoiuala, Vanajõe hoiuala, Vanamõisa lahe hoiuala, Viilupi hoiuala, Vilivalla hoiuala ja Väinamere hoiuala
Samuti on kaitse all ka 4 Hiiumaa parki:
Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park
Hiiumaa kaitsealade valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa Keskkonnateenistus. Praktilist kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus.

Sadamad


Emmaste vald – Sõru sadam
Käina vald – Orjaku sadam
Kõrgessaare vald – Lehtma sadam, Kalana sadam, Kõrgessaare sadam
Pühalepa vald – Suursadam, Heltermaa sadam

Hiiumaa kihelkonnad 20. sajandi algul


Hiiumaa kuulus siis administratiivselt Läänemaa alla.
Emmaste kihelkond
Käina kihelkond
Reigi kihelkond
Pühalepa kihelkond

Vaata ka


Hiidlased

Viited

Kirjandus


Pildid


<gallery>
Pilt:Tahkunan majakka.jpg|<center>Tahkuna tuletorn
Pilt:Kopu lighthouse.JPG|<center>Kõpu tuletorn
Pilt:Talo Tammelan kylässä.JPG|<center>Vana palkmaja
Pilt:Sorven museo.JPG|<center>Sõru muuseum
Category:Vormsi
Category:Viron saaret
Category:Viron saaristo
Category:Viro
</gallery>

Välislingid


http://turism.moonsund.ee/index.php Hiiumaal matkajatele
http://www.hiiumaa.ee/ Hiiumaa uudiseid
http://www.hiidlane.ee/ Hiiumaa uudiste arhiiv
Kategooria:Eesti saared
Kategooria:Hiiu maakond
af:Hiiumaa
id:Hiiumaa
bn:হিউমা
be:Востраў Хіюмаа
br:Hiiumaa
ca:Hiiumaa
cs:Hiiumaa
da:Dagø
de:Hiiumaa
dsb:Hiiumaa
el:Χιίουμαα
en:Hiiumaa
es:Hiiumaa
eo:Hiiumaa
eu:Hiiumaa
fr:Hiiumaa
got:𐌷𐌹𐌿𐌼𐌰𐌰
ko:히우마 섬
hr:Hiiumaa
os:Хийумаа
is:Hiiumaa
it:Hiiumaa
he:היומאה
kl:Hiiumaa
lv:Hījumā
lt:Hyjuma
nl:Hiiumaa
ja:ヒーウマー島
no:Hiiumaa
nn:Hiiumaa
pl:Hiuma
ro:Hiiumaa
ru:Хийумаа
sq:Hiiumaa
sk:Hiiumaa (ostrov)
sl:Hiiumaa
fi:Hiidenmaa
sv:Dagö
vi:Hiiumaa
uk:Хіюмаа
fiu-vro:Hiiomaa
zh:希乌马岛

Hugo Treffneri Gümnaasium

Pilt:Portrait of Hugo Treffner by Johann Köler.jpgi õlimaal, 1886. Eesti Kunstimuuseum.]]
Hugo Treffneri Gümnaasium on Tartus asuv gümnaasium.
Gümnaasium asub 1919. aastast Rüütli tänav (Tartu) ja Munga tänav (Tartu)a nurgal aadressil Munga 12/Rüütli 20.

Kronoloogia


1883 – 7. detsembril sai Hugo Treffner loa asutada oma kool, mis alates jaanuarist 1884 hakkas tegutsema. See oli kolme noorema gümnaasiumiklassiga kool, mille õppekeeleks oli saksa keel.
1886 – kooli asupaigaks sai maja Hobuse tänaval.
Pilt:Tartu Treffneri Gümnaasium.jpg
Pilt:Treffneri Gümnaasium 1895.jpg
1889 – kooli õppekeeleks sai vene keel.
1890 – Treffneri kool sai 8-klassilise gümnaasiumi õigused.
1907 – Hugo Treffner sai oma koolile eragümnaasiumi nime ja õigused.
1912 – suri Hugo Treffner, kooli asusid juhtima tema lesk ja mitmed kooli õpetajad.
1917 – direktoriks sai Konstantin Treffner.
1918 – alates sügisest hakkas õppetöö toimuma eesti keeles.
1919 – veebruaris koliti praegusesse koolimajja Rüütli tänav (Tartu) ja Munga tänav (Tartu)a nurgal, olles sel ajal Eesti suurim kool. Kooliga ühendati osa endisest Tartu Aleksandri Gümnaasiumist.
1933 – tähistati suurejooneliselt HTG 50. aastapäeva. Pidustustest võttis osa ka riigivanem Konstantin Päts.
1940 – kool nimetati Tartu IV keskkooliks.
1944 – kool ühendati Tartu I Gümnaasiumiga ja moodustus Tartu I Keskkool, mis tegutses HTG majas.
1954 – muudeti senine poeglastekool segakooliks.
Pilt:TrefnGymn-2012-06.png
1958 – kool nimetati A. H. Tammsaare nim. Tartu 1. Keskkooliks.
1984 – tähistati Hugo Treffneri Eragümnaasiumi asutamise 100. aastapäeva konverentsiga Tartu Ülikool aulas ja õpilaste kontserdiga "Vanemuises".
1990 – taastati Hugo Treffneri Gümnaasium.
1995 – lõpetati õpilaste vastuvõtt 7. klassi.
1998 – kool muutus täielikult kolmeklassiliseks gümnaasiumiks. 16. novembril toimus koolimajas tulekahju.
1999 – alustati koolimaja renoveerimist.
2008 – Kooli 125. aastapäev. 5. detsembril avati koolimuuseum.

Õppesuunad


Alates 1998. aastast on koolis vaid gümnaasiumiklassid (10., 11. ja 12. klass). Igas klassis on viis (tavaliselt 36 õpilasega) paralleelklassi: kaks reaalklassi (a- ja b-klass), üks loodusklass (c-klass) ning kaks humanitaarklassi (d- ja e-klass).

Vaata ka


Tartu Kesklinna Kool

Välislingid


http://www.htg.tartu.ee/ Hugo Treffneri Gümnaasiumi koduleht
Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasium
Kategooria:Tartu koolid
de:Hugo-Treffner-Gymnasium
en:Hugo Treffner Gymnasium
fr:Lycée Hugo-Treffner
lt:Hugo Trefnerio gimnazija

Hunt


Hunt ehk hallhunt ehk susi (''Canis lupus'') on põhjapoolkeral elutsev kiskjalised selts (bioloogia)i koerlased sugukond (bioloogia)a kuuluv loomadliik (bioloogia).

Levila


Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse.
Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilumi ja -jääga kaetud aladel.
Hunt on peaaegu kõikjal Eestis tavaline. Eestis elas 2009. aasta seisuga umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 173 hunti (teistel andmetel 140 ), kuid kätte saadi vaid 101.

Välimus


Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35–50 cm pikk.
Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karvkate, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas.
Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka nägemine paremini kui teised koerlased.
Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast.

Elupaik


Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades.
Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise.

Eluviis


Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse kari (bioloogia) välja surema või süüakse lihtsalt ära.
Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena.
Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 2–11 hunti.
Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3-aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast.
Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas kõige esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub ka "teemeistriks" mõni nn. tavahunt. Kõik teised karjaliikmed astuvad täpselt juhi jälgedes, vaid siis, kui aetakse mõnd looma taga või on teel takistus, kaldutakse rajalt kõrvale. Tänu sellele on väga raske aru saada, mitu hunti on jälgi pidi liikunud.
Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves.
Suvi elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult.
Hunt on monogaamia (zooloogia) loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos.
Kokku saadakse sügisel, et siis juba veidi vanemaks saanud kutsikatele jahipidamist õpetada.

Pesa ja pojad


Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas.
Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebane- või kährikuurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada.
Pärast 62–65-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad.
Tavaliselt on pesakonnas 5–7 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300–500 g. Silmad avanevad 10–12-päevaselt.
Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse.
Kutsikad saavad nägijaks 9–12 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad.
Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhambad vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse.
Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt.

Toidu hankimine


Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 7–8 kg.
Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.
Talvel toitub hunt sõralised, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilised, ära ei põlata isegi putukad ja muna.
Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha.
Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põder. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas ümmarguselt 40 kitse, peale selle kümmekond metssiga.
Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100–120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest.

Koht ökosüsteemis


Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.

Koer


Hunt on üks kodukoera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad.

Loomamuinasjutud ja muistendid


Huntidel on suur osa folklooris: loomamuinasjuttudes, muistendeis ja legendides. Muinasjuttudes on kuri hunt näiteks "Punamütsikese", "Kolm põrsakest" ja "Seitse kitsetalle" loos. Rooma valitsejate legendaarne esiisa oli Romulus, kelle koos ta kaksikvenna Remusega kasvatas üles emahunt.
Harilikult kujutatakse muinasjuttudes hunti ahne ja rumalana.
Rudyard Kiplingi "Mowgli" jutustab poisist, kelle hundid üles kasvatasid.
Hundi nime on peetud tabuks, mistõttu vanarahvas on hunti mitmeti nimetanud: kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, Püha Jüri kutsikas jne. Hundi eestikeelne nimetus ongi laenatud saksa keelest; oma nimetus oli ''susi'' (nagu soome keeleski).
Vanasti loodeti huntidest lahti saada sõnumise abil. Selliste luuletustega loodeti hundi vaimu ja koos vaimuga ka keha oma talust eemale ajada:
“Metsa hulli, metsa halli,<br>
metsa ilusada isanda,<br>
metsa karvane kasuka!<br>
Kui sa kuuled minu jääle<br>
ja mu kalli karja jääle,<br>
pista pea põõsa`asse,<br>
nina nirki mätta`asse,<br>
ambad aja roika`asse,<br>
otsi muida oina`aida,<br>
katsu muida karjatseida,<br>
murra muida mullikaida!”

Vaata ka


Libahunt

Kirjandus


Mati Kaal. Hunt. Loodusehuvilistele ja jahimeestele. Tallinn, 1983.
Ilmar Rootsi. Tuli susi soovikusta. Tartu, 2005.

Viited

Välislingid


http://www.vedur.ee/akadeemia/alam_lk.php?aID=729 Balti saladused. Võitmatu hunt
Miksike: http://www.miksike.ee/lisa/6klass/8kaitumine/canis_lupus.htm Canis Lupus
Peeter Ernits: http://www.postimees.ee/170204/esileht/siseuudised/126782.php "Lääne-Virumaal murdsid hundid hundi" Postimees, 17. veebruar 2004
Tiit Reinberg: http://www.postimees.ee/160204/esileht/siseuudised/126590.php "Hundid murravad massiliselt metssigu" Postimees, 14. veebruar 2004
Piret Pappel: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/piret.html "Veebruari loom – hunt" Eesti Loodus
Ott Heinapuu: http://www.epl.ee/artikkel/468712 "Jahimehed tabasid Eestis esmakordselt kindla huntkoera" Eesti Päevaleht, 16. mai 2009
http://www.post.ee/index.php?id=1595&product_id=8&c_tpl=1019 Eesti post, Hunt
Viio Aitsam. http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=16265 Värske lumi aitab hundijahti pidada Maaleht, 17. detsember 2009
Indrek S. Einberg: http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/rootsis-saavad-hundijahti-pidavad-jahimehed-tapmisahvardusi.d?id=44316897 Rootsis saavad hundijahti pidavad jahimehed tapmisähvardusi Maaleht, 18. aprill 2011
Kategooria:Koerlased
Kategooria:Eesti imetajad
kbd:Дыгъужъ
af:Wolf
ang:Ƿulf
ab:Абгаду
ar:ذئب رمادي
an:Canis lupus
frp:Lop
ast:Canis lupus
av:БацӀ
az:Adi canavar
id:Serigala abu-abu
ms:Serigala
bn:নেকড়ে
zh-min-nan:Lông
ba:Бүре
be:Воўк
be-x-old:Воўк
bar:Wuif
bo:སྤྱང་ཀི
bs:Vuk
br:Bleiz gris
bg:Вълк
bxr:Шоно
ca:Llop
cv:Кашкăр
cs:Vlk obecný
co:Lupu
cy:Blaidd
da:Ulv
de:Wolf
nv:Mąʼiitsoh
el:Λύκος
eml:Lauv
en:Gray wolf
myv:Верьгиз
es:Canis lupus
eo:Lupo
eu:Otso
fa:گرگ
fo:Úlvur
fr:Loup
fy:Wolf
fur:Lôf
ga:Mac tíre
gd:Faol
gl:Lobo
glk:ورگ
got:𐍅𐌿𐌻𐍆𐍃/Wulfs
hak:Lòng
ko:늑대
hy:Գորշ գայլ
hi:भेड़िया
hr:Sivi vuk
io:Volfo
ia:Lupo gris
iu:ᐊᒪᕈᒃ
ik:Amaġuq
os:Бирæгъ
is:Úlfur
it:Canis lupus
he:זאב מצוי
kl:Amaroq
ka:მგელი
csb:Tósz
kk:Қасқыр
ky:Карышкыр
mrj:Пирӹ
kv:Кӧин
ht:Lou
ku:Gur
lbe:БарцӀ
lez:Жанавур
la:Lupus
ltg:Palākais vylks
lv:Pelēkais vilks
lb:Wollef
lt:Pilkasis vilkas
lij:Canis lupus
li:Wouf
lmo:Canis lupus
hu:Szürke farkas
mk:Волк
ml:ചെന്നായ്
xmf:გერი
mzn:ورگ
koi:Кӧин
mdf:Вьрьгаз
mn:Саарал чоно
my:ဝံပုလွေ
nah:Cuetlāchtli
nl:Wolf (dier)
cr:ᒪᐦᐃᐦᑲᓐ
ne:ब्वाँसो
ja:オオカミ
ce:Borz
no:Ulv
nn:Ulv
nrm:Loup
oc:Canis lupus
mhr:Пире
pl:Wilk
pt:Lobo
ro:Lup cenușiu
qu:Lupu
ru:Волк
rue:Вовк
sah:Бөрө
se:Gumpe
sco:Wouf
stq:Wulf
sq:Ujku
scn:Lupu
simple:Grey wolf
sk:Vlk dravý
sl:Sivi volk
cu:Влькъ
szl:Wilk
so:Yeey
sr:Вук
sh:Vuk
fi:Susi
sv:Varg
tl:Lobong gray
ta:ஓநாய்
tt:Бүре
te:బూడిదరంగు తోడేలు
th:หมาป่า
vi:Sói xám
tg:Гург
chy:Hó'nehe
tr:Kurt
udm:Кион
uk:Вовк
ur:بھیڑیا
vec:Łovo
vep:Händikaz
fiu-vro:Susi
wa:Leu
diq:Verg
bat-smg:Vėlks
zh:狼

Holland


Holland ehk Madalmaad (hollandi keel ''Nederland'') on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjameri (rannajoone kogupikkus 451 km).
Nimi ''Nederland'' ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepind madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla.
Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.
Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.
Holland moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriik ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuut 1954. aastast.

Poliitika


Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Hollandi kuningas on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi saata ennetähtaegselt laiali. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan Riiginõukogu, mille liikmed määratakse ametisse Kuninga poolt, kes ise seda organit ka juhatab. Riiginõukogus vaadatakse eelnevalt kõik eelnõud läbi olgu need siis esitatud Kuninga või parlamendi poolt aga samuti ka kõik üldriiklikku juhtimist puudutavad normid.
Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas (Esimene Koda, Eerste Kamer) on 75 saadikut ja alamkojas (Teine Koda, Tweede Kamer) on 150 liiget. Ülemkoja valivad provintside esindajad proportsionaalsel esindatusel. Alamkoda valitakse üldvalmistel iga nelja aasta tagant.

Haldusjaotus


}|float=}}}
}|text=Drenthe}}
}|text=}}
}|text=Flevoland}}
}|text=}}
}|text=Friisimaa provints}}
}|text=}}
}|text=Gelderland}}
}|text=}}
}|text=Groningeni provints}}
}|text=}}
}|text=Limburgi provints (Holland)}}
}|text=}}
}|text=Lõuna-Holland}}
}|text=}}
}|text=Overijssel}}
}|text=}}
}|text=Põhja-Brabant}}
}|text=}}
}|text=Põhja-Holland}}
}|text=}}
}|text=Zeeland}}
}|text=}}
}|text=Utrechti provints}}
}|text=}}
Hollandil on 12 provintsi:
(keskus Assen)
(Lelystad)
(Leeuwarden)
(Arnhem)
(Groningen)
Limburgi provints (Holland) (Maastricht)
(Haag)
(Zwolle)
('s-Hertogenbosch)
(Haarlem)
(Middelburg)
(Utrecht)

Rahvastik


Pilt:ZuidasAmsterdamNederland2011.jpg
2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest.

Suuremad linnad

Kultuur


Kirjandus


Tuntumate hollandi kirjanike hulka kuuluvad Joost van den Vondel, Multatuli, Harry Mulisch, Gerard Reve.

Vaata ka


Madalmaade Kuningriik
Madalmaad
Hollandi provints
Hollandi linnade loend
Sotsialistlik Partei (Holland)
Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel
Hollandi meediasüsteem

Viited

Välislingid


http://hollandist.blogspot.com Blogi Hollandist
http://www.nationaalarchief.nl/sont/fdutch.html Hollandi Rahvusarhiiv: Dutch trade on Narva in the eighteenth century (J. Thomas Lindblad) (inglise keeles)
Kategooria:Holland
Kategooria:Euroopa maad
Kategooria:Hollandikeelsed riigid
ace:Beulanda
kbd:Нидерлэндхэр
af:Nederland
als:Niederlande
am:ሆላንድ
ang:Niðerland
ar:هولندا
an:Países Baixos
arc:ܗܘܠܢܕܐ
roa-rup:Olanda
frp:Payis-Bâs
ast:Países Baxos
gn:Holanda
ay:Aynacha Jach'a Markanaka
az:Niderland
id:Belanda
ms:Belanda
bn:নেদারল্যান্ডস
zh-min-nan:Kē-tē-kok
map-bms:Landa
jv:Walanda
su:Walanda
ba:Нидерландтар
be:Нідэрланды
be-x-old:Нідэрлянды
bh:एम्सटर्डम
bcl:Nederlands
bi:Netherlands
bar:Holland
bo:ཧོ་ལན།
bs:Holandija
br:Izelvroioù
bug:Belanda
bg:Нидерландия
ca:Països Baixos
ceb:Netherlands
cv:Нидерландсем
cs:Nizozemsko
co:Paesi Bassi
cy:Yr Iseldiroedd
da:Holland
pdc:Holland
de:Niederlande
dv:ނެދަލޭންޑު
nv:Kéyah Wóyahgo Siʼánígíí
dsb:Nižozemska
na:Eben Eyong
dz:ནེ་དར་ལེནཌསི་
el:Ολλανδία
en:Netherlands
es:Países Bajos
eo:Nederlando
ext:Paisis Baxus
eu:Herbehereak
ee:Netherlands
fa:هلند
hif:The Netherlands
fo:Niðurlond
fr:Pays-Bas
fy:Nederlân
ff:Holannda
fur:Paîs Bas
ga:An Ísiltír
gv:Yn Çheer Injil
gag:Niderland
gd:Na Tìrean Ìsle
gl:Países Baixos - Nederland
gan:荷蘭
gu:નેધરલેંડ
got:𐌽𐌹𐌸𐌴𐍂𐌰𐌻𐌰𐌽𐌳
hak:Hò-làn
xal:Недерлендин Нутг
ko:네덜란드
haw:Hōlani
hy:Նիդերլանդներ
hi:नीदरलैण्ड
hsb:Nižozemska
hr:Nizozemska
io:Nederlando
ilo:Olánda
bpy:নেদারল্যান্ড
ia:Pais Basse
ie:Nederland
os:Нидерландтæ
xh:ENetherlands
zu:Netherlands
is:Holland
it:Paesi Bassi
he:הולנד
kl:Hollandi
kn:ನೆದರ್‍ಲ್ಯಾಂಡ್ಸ್
pam:Netherlands
ka:ნიდერლანდი
csb:Néderlandzkô
kk:Нидерланд
kw:Iseldiryow
rw:Ubuholandi
ky:Нидерландтар
sw:Uholanzi
kv:Нидерландъяс
kg:Pays-Bas
ht:Peyiba
ku:Holand
lad:Payises Bashos
lez:Нидерландар
la:Nederlandia
ltg:Nīderlandeja
lv:Nīderlande
to:Holani
lb:Holland
lt:Nyderlandai
lij:Paixi Basci
li:Nederland
ln:Holanda
jbo:nederland
lmo:Paes Bass
hu:Hollandia
mk:Холандија
ml:നെതർലന്റ്സ്
krc:Нидерландла
mt:Pajjiżi l-Baxxi
mi:Hōrana
mr:नेदरलँड्स
xmf:ნიდერლანდი
arz:نيديرلاند
mzn:هلند
cdo:Hò̤-làng
koi:Недерланд
mdf:Недерлантт
mn:Нидерланд
my:နယ်သာလန်နိုင်ငံ
nah:Tlanitlālpan
nl:Nederland
nds-nl:Nederlaand
ne:नेदरल्याण्ड्स
ja:オランダ
nap:Ulanna
ce:Нидерланд
frr:Nederlönje
pih:Dem Nethiland
no:Nederland
nn:Nederland
nrm:Pays Bas
nov:Nederlande
oc:Païses Basses
mhr:Нидерланде
uz:Niderlandlar
pa:ਨੀਦਰਲੈਂਡ
pnb:نیدرلینڈز
pap:Hulanda
ps:هالنډ
pcd:Bas-Païs
pms:Pais Bass
nds:Nedderlannen (Europa)
pl:Holandia
pnt:Ολλανδία
pt:Países Baixos
kaa:Niderlandiya
crh:Felemenk
ksh:Niederlande
ro:Olanda
rmy:Olanda
rm:Pajais Bass
qu:Urasuyu
ru:Нидерланды
rue:Нідерланды
sah:Недерланд
se:Vuolleeatnamat
sa:नेदरलैंड्स
sc:Logos Bascios
sco:Netherlands
stq:Niederlounde
st:Hôlanê
sq:Holanda
scn:Paisi Vasci
si:නෙදර්ලන්තය
simple:Netherlands
ss:IDashi
sk:Holandsko
sl:Nizozemska
cu:Нидєрландꙑ
szl:Ńiderlandy
so:Holland
ckb:ھۆلەند
srn:Bakrakondre
sr:Холандија
sh:Holandija
fi:Alankomaat
sv:Nederländerna
tl:Olanda
ta:நெதர்லாந்து
roa-tara:Pajèsere Vasce
tt:Нидерландлар
te:నెదర్లాండ్
tet:Olanda
th:ประเทศเนเธอร์แลนด์
vi:Hà Lan
tg:Нидерланд
tpi:Ol Nitelan
chr:ᏛᏥᏱ
tr:Hollanda
tk:Niderlandlar
udm:Нидерланд
uk:Нідерланди
ur:نیدرلینڈز
ug:گوللاندىيە
vec:Paéxi Basi
vep:Alamad
vo:Nedän
fiu-vro:Holland
wa:Bas Payis
zh-classical:荷蘭
vls:Holland
war:Nederlandes
wo:Olaand
wuu:尼德兰
yi:האלאנד
yo:Nẹ́dálándì
zh-yue:荷蘭
diq:Hollanda
zea:Nederland
bat-smg:Nīderlandā
zh:荷兰

Harrastuste loend

See loend loetleb harrastusi.
__NOTOC__

B


bibliofiilia –
bonistika

E


ekslibristika

F


faleristika –
ferridromofiilia –
filateelia –
fillumeenia –
filofoonia –
filokartia -
fotograafia –
fromoloogia

G


gumofiilia

H


heraldika

J


jahindus

K


kalandus –
kalendristika –
kepikõnd -
kiiking –
kopoklefiilia –
kofrokartia

L


langevarjuhüpped –
lebelistika –
lilleseade -
loteristika-

M


matkamine –
meisterdamine –
merematkamine –
mäng -
''mölkky''

N


numismaatika

O


origami

P


paintball
- planking
- purjetamine

S


sukeldumine

Z


zorbing

T


taksidermia
- tervisesport

W


Wardriving
Kategooria:Harrastused
Kategooria:Meelelahutuste loendid
simple:List of hobbies

Harilik sinilill


Harilik sinilill (''Hepatica nobilis'') on taimedliik (bioloogia) tulikalised sugukond (bioloogia) sinilille perekond (bioloogia).
Harilik sinilill on püsik rohttaim. Kasvab risoomi tipust. Üks eksemplar (risoom) võib elada mitusada aastat.
Liigi vanuseks arvatakse 40–50 miljonit aastat.

Nimi


Liigile andis ladina keel nime ''Hepatica nobilis'' Johann Christian Daniel von Schreber (1771), kuigi see esineb juba Pierre de Garsault'l (1764). Karl Linné antud nimi on ''Anemone hepatica'' (selle juurde on osa botaanikuid tagasi tulnud). Dominique Chaix'lt pärineb nimi ''Hepatica triloba'' (1785).
Hariliku sinilille eestikeelne tavanimi ja Eestis üldiselt levinud nimi on sinilill. Teine levinud rahvapärane nimi on külmalill. See on üldine Virumaal ja Järvamaal ning esineb kohati Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Nime "sinilill" variandid on sinelill (Halliste kihelkond Karistest), sinelillike (Karula kihelkond) ja siniellelilli (Halliste kihelkond Abjalt). Sinilille kutsutakse veel nimedega jürilill, keltsalill, külmaelane, külmaölane, lumelill, lumekannike, lumekelluke, maksalehed, metsamirt, kopsurohi, sapihein, surmalill ja siniülane.

Süstemaatika


Uuemad fülogeneesiuuringud on näidanud, et liik kuulub pigem ülane (''Anemone'') perekonda, mistõttu tema ladinakeelseks nimeks oleks ''Anemone hepatica''.

Levila


Sinilill kasvab pärismaisena kogu Euroopas, sealhulgas Hispaanias, Itaalias, Albaanias, Bulgaarias, endises Jugoslaavias, Rumeenias, Prantsusmaal (ka Korsikal), Šveitsis, Austrias, Tšehhis, Slovakkias, Saksamaal, Poolas, Ukrainas, Valgevenes, Venemaa Euroopa-osas, Taanis, Eestis, Rootsis, Soomes, ja Norras. Euroopas ei kasva sinilill pärismaiselt Suurbritannias ja enamikul saartel, Loode-Hispaanias, Põhja-Prantsusmaal, Hollandis, Põhja-Skandinaavias ning Lõuna-Ukrainas ja Lõuna-Venemaal.
Sinilill kasvab ka Koreas, Jaapanis ja Põhja-Ameerika parasvööde (Ameerika Ühendriigid idaosas), kuigi sealseid teisend (bioloogia)eid käsitletakse mõnikord eraldi liikidena. Hiinas kasvab sinilill Anhui, Henani, Liaoningi ja Zhejiangi provintsis, Jaapanis Honshū saarel. Kasvab ka Primorjes.
Eestis on sinilill sagedane taim.
Pilt:Illustration Hepatica nobilis0 clean.jpg

Välimus ja elutsükkel


Sinilille kõrgus on tavaliselt 10–20 cm, alates 5 cm, mõnikord kuni 25 cm. Õied avanevad väga lühikese varre otsas. Õitsemise aja jooksul kasvab õievars pikemaks.

Vars


Igal vars on üks õis. Õitega varsi on looduses ühel taimel 8–12. Varrel ei ole lehti, välja arvatud kolm väikest kõrglehte otse õie all. Varred on peened, karvased, punakaspruuni värvi, karvad on rohelised.
Varred on karvased kaitseks varakevadiste külmade vastu.

Lehed


Juurmised lehed on Hõlmine leht. Hõlmad on võrdsed ja asetsevad ristikujuliselt. Lehed ja hõlmad on laiad, lehe alus on südajas lehealus- või neerjas lehealus. Hõlmade kuju on seostatud maksasagaratega. Eestis kasvaval sinilillel on hõlmad teravatipulised, teisendil ''Hepatica nobilis'' var. ''obtusa'' on hõlmad ümarad. Lehtede pikkus on kuni 10 cm, teisendil ''Hepatica nobilis'' var. ''obtusa'' kuni 7 cm. Juurmisi lehti on arvukalt ja nad moodustavad lehekodariku. Leherootsud on pikad ja peened ning lähtuvad juurest. Leht on pealt suure klorofüllisisalduse tõttu tumeroheline, mõnikord heledate laikudega. Alt on leht purpurpruun kuni lilla. Seda värvi seostatakse maksaga. Lehed asetsevad risti päikesekiirtega.
Lehed talvituvad (on talihaljad). Lehe eluiga on 13–14 kuud. Mõnikord on nad õitsemise ajaks juba närbunud. Ka elusad lehed on luitunud, pruunikate laikudega. Uued lehed arenevad pärast õitsemist. Noored lehed on alguses udemelised tutid, alt ja rootsu juurest tihedalt siidkarvased, hiljem muutuvad nahkjaks ja siledaks.
Kolm rohelist umbes 1 cm pikkust kõrglehte on otse õievarre küljes vastu õit. Kõrglehed on piklik-ovaalsed, odakujulise otsaga, meenutavad tupplehti. Kõrglehtede kandeleht on õiele nii lähedal, et nad kokku meenutavad karikat.

Õis


Pilt:Sinilill, makro.jpg sinilille õiest<br>Foto: Urmas Tartes]]
Sinililleõie läbimõõt on Eestis tavaliselt 2–3 cm, kuni 4 cm, maailmas kuni 6 cm. Õied on kuueks, mõnikord ka viieks või seitsmeks jagunenud õiekate. Õiekatte moodustavad tuppleht, kroonlehti ei ole. Õiekate on kroonjas. Tupplehed on tavaliselt tuhmsinised või taevasinised. Tuleb ette ka valgeid, roosasid, lillasid ja purpurseid õisi. Ameerikas on valged õied tavalised. Esineb ka topeltõisi. Kultiveerimisel on saadud palju värvivarjundeid.
Õied on mõlemasuguline õis. Tolmukas on valged või peaaegu valged, tolmukapea on punane või valge. Tolmukaid ja emakas (botaanika) on rohkelt. Emakatel puuduvad sulgjad sabad.
Iga õis on eraldi varre otsas. Ühel taimel moodustub looduses 8–12 õit.
Sinilill on putuktolmleja, tolmleb mesilane, kärbeste, mardikas ja liblikas abil.
Pilt:Hepatica nobilis 150308.jpg

Õitsemisaeg


Sinilill õitseb olenevalt kohast ja ilmadest veebruarist maini, Eestis märtsi lõpust maini. Sinilill on üks esimesi taimi, mis kevadel õitseb. Et ta vajab õitsemise ajal rohkem valgust, peab ta ära õitsema enne kui lehtpuud lehte lähevad.
Üks õis on avatud 8–10 päeva. Öösel ja halva ilmaga õied sulguvad.
Õiepungad moodustuvad juba sügisel või koguni suvel ning õitsemise algus oleneb temperatuurist. Seetõttu on maheda sügise puhul võimalik, et sinilill õitseb sügisel. Õiepungade varane moodustumine on pärit soojema kliimaga ajast. Õiepungade avanemiseks on tarvis ainult piisavat õhutemperatuuri, maa ei pea veel olema sulanud. Õiepungad talvituvad mulla all maapinna lähedal. Külma eest kaitsevad neid langenud puulehed ja lumi. Talvituvaid õiepungi söövad hiired. Ka parasiitseened võivad neid kahjustada. Osa õiepungi külmub ära.

Viljad


Sinilille viljad on piklikud siidkarvased lühikese nokaga pähklikesed. Seemne alusel on õlirikas seemnelise (elaiosoom), mis maitseb sipelgad. Sipelgad levitavad seemneid, viies viljad kaasa. Sinilill on üks väheseid taimi Eestis, kelle seemneid levitavad sipelgad. Pärast õitsemist paindub vars vastu maad, et vili oleks sipelgatele kättesaadav.
Eestis valmivad viljad juunis.

Risoom


Sinilill paljuneb ka vegetatiivne paljunemine. Risoomi külgpungadest tekkinud harudele võib kasvada maapealne osa. Risoom on lühike, asetseb pisut viltu, tumepruuni värvi. Risoom on kaetud valgete soomusjate piklik-munajate alalehtedega. Sügavus 2–4 cm. Risoomil on rohkelt niitjaid lisajuuri, mis ulatuvad 15–20 (kuni 25) cm sügavusele.
Risoomi hakkab sinilill koguma õitsemisajaks varuaineid juba õitsemisele eelneval suvel.

Kasvukoht


Pilt:Blåsippor i backen ~ wild flowers are covering the ground..jpg
Sinilill kasvab üldiselt metsas puude või põõsaste vahel või varjus. Nad on varjulembesed, vajades valgust eelkõige õitsemisajal. Valgusevajadus aasta jooksul langeb. Sinililled eelistavad huumuse- ja lubjarikast kobedat ja pealt niisket mulda.
Lõuna-Euroopas kasvavad sinililled rohkem mägedes (kuni 2200 m) kui tasandikel. Ameerikas kasvavad sinililled eriti pöögimetsas, metsamaal, põõsastikes ja rohumaadel, eriti lubjakivimuldadel.
Eestis kasvavad sinililled leht- ja segametsades, põõsastikes ning puisniitudel, sageli sarapikkudes. Ideaalne kasvukoht on salumets, sest see on kevadel valguseküllane, suvel varjukas. Sobib ka loomets, vähem laanemets. Sinilill on tüüpiline metsataim.

Aiandus


Harilikku sinilille kasvatatakse ilutaimena nii õite kui ka lehtede pärast. Eriti armastatakse roosade, purpursete, valgete ja siniste õitega ristandeid ning topeltõitega sinililli.
Sinilille saab ajatamine.
Sinilille kasvukoht on puu või põõsa juures või kiviktaimla ääres. Kuigi sinilill armastab erinevalt enamikust teistest kiviktaimlataimedest poolvarju ja niisket mulda, kasutatakse teda kiviktaimla rikastajana varase õitsemisaja tõttu. Lõuna pool kasvatatakse huumuserikka ja niiske pinnasega külmas ja varjulises kohas või samades tingimustes alpimajas. Eelistatav on liivsavi- või savimuld.
Sinilill ei ole külmakindel.
Sinilill ei hakka vohama. Teda saab hästi kombineerida teiste taimedega. Siiski takistab naabertaimede, eriti kaunviljade kasvamist.
Paljundamiseks taim jagatakse pärast õitsemist või sügisel. Kõige parem aeg jagamiseks on siis, kui lehtedeta taim hakkab hilistalvel õitsema. Istutada kohe alalisse kasvupaika.
Sinilille paljundatakse ka vastvalminud seemnetega, ent need kaotavad kiiresti idanemisvõime. Taim tuleb paigutada alalisse kasvukohta nii ruttu kui võimalik, sest ta ei kannata juurte häirimist. Külvata tuleb niiskesse mulda varjulises kohas. Säilitatud seemet tuleb umbes kolm kuud 0–5 kraadi juures stratifitseerimine. Seeme idaneb 10 °C juures 1–12 kuud. Soovitatav on külvata kohe pärast valmimist külmale lavale. Kui seemikud on käsitsemiseks piisavalt suured, tuleb nad pikeerimine eraldi pottidesse ning kasvatada vähemalt esimesel talvel kasvuhoones. Alalisse kasvupaika istutada hilissügisel või varasuvel, kui külma ei ole enam karta.

Kokandus


Sinilillevarsi on tarvitatud tee (jook) asemel.

Rahvameditsiin


Pilt:Hepatica noblis 20060501 008.jpg
Kogutakse sinililleõisi ja noori, alt viltjaid lehti ning karvaseid varsi, millega ravitakse hingamisteede haigused ja kõhuhaigused. Sinililleteed joodi reuma, hambavalu ja laste nahatuberkuloosi korral, mõnikord ka kopsutuberkuloosi korral.
Parkained (tanniin) tõttu tarvitatakse ka maksahaigused ja sapiteede haigused puhul. Maksahaigustele on viidanud ka juurmiste lehtede kuju ja alumise poole maksakarva pruun värvus.

Meditsiin


Sinilille lehed ja õied on nahka ärritava ja villid tekitava, limaskesta valu vaigistava, toonikum, adstringent ja kergelt diureetikum toimega. Sinilillel on ka antiseptikum ja kõhulahtisusevastane toime.
Varem kasutati sinililleürti (''Herba hepaticae'') ja sinililleõied (''Flos hepaticae'') sapiteede ja maksahaiguste ning sapikivide raviks ning diureetikumina. 20. sajandil tarvitati sinilille veel maksa- ja sapipõiehaiguste, seedehäirete jm puhul. Välispidiselt tarvitati nahahaiguste, aeglaselt paranevate lõikehaavade jm. puhul.
Näidustused olid põiehaigused, neeruhaigused, sapiteede haigused, maksahaigused, suhkurtõbi, veritsevad haavad, bronhiit, katarr, kurgukipitus ja mädanik.
Vastunäidustused olid sapivaevused, maksavaevused, maovähk ja nõrk magu.
Pikaajalisel tarvitamisel võib sinilill kahjustada seedeelundeid ja maksa. Sapikivide korral võib tekkida tüsistus.
Homöopaatias kasutatakse värskeid lehti kurgunakkuste, kroonilise bronhiidi ja maksavaevuste puhul.
Toimeained on ka anemoniin (moodustub kuivamisel protoanemoniinist), saponiin, vaik ja hepatrilobiin. Sisaldab ka flavonoide (sinist värvainet antotsüaniini), samuti sahharoosi ja invertiini. Glükosiidselt seotud anemonool on mürgine.
Taime kogutakse õitsemise ajal, võib kuivatada.

Mürgisus


Sinilill on suurtes annustes mürgine, eriti risoom, mis sisaldab saponiine. Kuumutamisel või kuivatamisel mürk hajub. Et värske taim sisaldab protoanemoniini, siis nahale või limaskestale sattunud mahl tekitab tugevat ärritust, punetust, sügelust ja isegi ville (tulikadermatiit). Vältida tuleks ka taime suhu panemist. Taime kuivamisel tekib südamemürk. Ravimtaimena ei soovitata sinilille kasutada. Et sinilill sisaldab protoanemoniini vähe, arvatakse ta vähemürgiste taimede hulka.
Mürgitusnähud seespidine tarvitamine on oksendamine, kõhulahtisus ja iiveldus. Mürk ärritab ka limaskesti ning mõjub närvisüsteemile, mille tagajärjel võivad esineda erutus, krambid, halvatusnähud ja hingamishalvatus.
Rasked mürgitused esinevad ainult taime väära tarvitamise korral rahvameditsiinis.

Looduskaitse


Rootsis ei tohi harilikku sinilille koos risoomiga maast välja tõmmata, samuti noppida ega muul viisil koguda müügiks või muul ärilisel eesmärgil. Ka Soomes, Prantsusmaal Ülem-Normandias, Franche-Comtés ja Île de France'is ning Saksamaal on sinililled looduskaitse all.
Eestis ei ole sinililled looduskaitse all. Et sinililli mitte hävitada, ei tohiks neid üles kiskuda ega liiga palju noppida.

Kultuur


Harilik sinilill on Norra Akershusi maakonnalill.

Viited

Kasutatud kirjandus


Gustav Vilbaste. "Eesti taimenimetused", Tallinn 1993
Johannes Tammeorg, Oskar Kook, Gustav Vilbaste, Eesti NSV ravimtaimed, Tallinn 1972

Välislingid

Kirjeldused


http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sinilill.htm Eesti sinilille kirjeldus ja foto
http://tere.kevad.edu.ee/2003/taimed/sinilill.php Eesti sinilille kirjeldus ja foto

Fotod


http://www.photoforum.ru/rate/photo.php?photo_id=28103, http://linnaeus.nrm.se/flora/di/ranuncula/hepat/hepanob2.html, http://www.henriettesherbal.com/pictures/p07/pages/hepatica-nobilis.htm, http://www.funet.fi/pub/sci/bio/life/plants/magnoliophyta/magnoliophytina/magnoliopsida/ranunculaceae/hepatica/index.html#nobilis, http://www.ct-botanical-society.org/galleries/hepaticanobi.html, http://www.zaplana.net/flowers/Ranunculaceae/HepaticaNobilis(Jetrnik)/si_HepaticaNobilis(Jetrnik).asp, http://www.atlas-roslin.pl/gatunki/Hepatica_nobilis.htm
http://plants.usda.gov/java/imageGallery?category=sciname&txtparm=Hepatica&familycategory=all&growthhabit=all&duration=all&origin=all&wetland=all&imagetype=all&artist=all&copyright=all&location=all&stateSelect=all&cite=all&viewsort=25&sort=sciname Pildid Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeeriumi saidil,
http://www.paghat.com/doctrine.html Foto laigulistest lehtedest
http://www.hanila.ee/turism_salevere.php3 Valge sinilill Saleveres
http://2bnthewild.com/plants/H97.htm Joonis ja foto, link teisele fotole värvivariantidest, Daniel Reed
http://www.naturfotograf.com/UV_HEPA_NOB.html Ultraviolett- ja infrapunafoto
http://www.paghat.com/hepatica.html ''var. acuta'': fotod
http://www.paghat.com/hepatica2.html ''var. obtusa'': fotod
http://www.asahi-net.or.jp/~vm5s-tjm/e/misumi.htm Jaapani sinilill

Joonised


http://www.liberherbarum.com/Pn0060fd.htm Vana joonis
http://www.liberherbarum.com/Pn0060nf.htm Vana joonis

Levikukaardid


http://www.zbi.ee/levikukaardid/Kevadtaimed/Hepatica_nobilis.html Levik Eestis
http://plants.usda.gov/java/profile?symbol=HENO2 Levik Ameerika Ühendriikides
http://plants.usda.gov/java/profile?symbol=HENOA Fotod, ''var. acuta'', levik Ameerika Ühendriikides
http://plants.usda.gov/java/profile?symbol=HENOO ''var. obtusa'', fotod ja levila Ameerika Ühendriikides
Kategooria:Tulikalised
Kategooria:Eesti katteseemnetaimed
ar:شقار كبدي
az:Anemone hepatica
be:Пералеска высакародная
bg:Гълъбови очички
ca:Herba fetgera
cs:Jaterník podléška
da:Blå Anemone
de:Leberblümchen
en:Anemone hepatica
es:Anemone hepatica
fr:Hepatica nobilis
hsb:Prawa jatronka
it:Hepatica nobilis
csb:Podleszczón
lv:Zilā vizbulīte
lt:Triskiautė žibuoklė
hu:Nemes májvirág
nl:Leverbloempje
ja:ミスミソウ
no:Blåveis
nn:Blåveis
pl:Przylaszczka pospolita
ru:Печёночница благородная
sk:Pečeňovník trojlaločný
sl:Navadni jetrnik
fi:Sinivuokko
sv:Blåsippa
roa-tara:Hepatica nobilis
uk:Печіночниця звичайна
bat-smg:Žėbotė

Helgi Vihma

Helgi Vihma (sündinud 5. juunil 1931) on Eesti keeleteadus.
Helgi Vihma on uurinud Muhu murrakut (diplomitöö 1957) ning kirjutanud artikleid leksikoloogiast ja leksikograafiast. Ta on osalenud ''Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu'' koostamisel. Aastast 1970 on tema peamiseks uurimisteemaks olnud Johannes Aaviku elulugu ja keeleuuendus. Ta asutas 1992. aastal Johannes Aaviku Seltsi.

Teosed:


''Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus'' (1990)
''Kataloogitermineid. Eesti – inglise – saksa – soome – vene. Raamatukogusõnastik I'' (koos Ivi Piibeleht; 1994)
''Johannes Aavik ja keeleuuendus: Bibliograafia 1901-1996'' (2000)

Isiklikku


Helgi Vihmal on poeg Ülo Vihma ja tütar Sirje Normet.

Välislingid


http://www.maaleht.ee/LEHT/2000/12/07/kultuur.html#1 Intervjuu Johannes Aavikust
Kategooria:Eesti keeleteadlased
Kategooria:Sündinud 1931

Hermes


Pilt:Hermes British Museum86.jpg
Hermes ('piirikivide hunnik') oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp.
Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg.
Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms.
Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka psühhopomp (hingede hauatagune saatja), mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes vanaegiptuse mütoloogia jumala Anubisega ning saadi Hermanubis.
Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeet Merkuuri kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime. Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega.
Alkeemia kasutasid hiljem nime Hermes Trismegistos, pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja vanaegiptuse mütoloogia jumal Thoth.
Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol.
Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud tempel, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias.
Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid.
Hermes leiutas flööt ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.
Hermese kujud olid staadionidel ja gümnaasium (Vana-Kreeka)ides kogu Vana-Kreekas.
Varajastel aegadel, enne kui Hermesest sai kaupmeeste ja rändurite kaitsja, oli ta fallos jumal, keda seostati viljakusega, hea õnnega, teede ja piiridega. Tema nimi tuleb sõnast ''herma'', mis tähendab hermi, ruudu- või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti. Hermi otsas oli Hermese peakuju, tavaliselt habemega, ja alust kaunistasid mehe suguelundid. Herme kasutati teede ja piiride märgistamiseks. Ateenas pandi herme õnnetoojatena maja ette.
415 eKr, kui Ateena sõjalaevastik Peloponnesose sõda ajal valmistus sõitma Siracusasse, lõhkus keegi kõik Ateena hermid. Kuigi see jäi tõestuseta, uskusid ateenlased, et tegemist oli sabotaažiga kas sürakuuslaste või Ateena enda sõjavastaste poolt.
Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga (vaata Hermese kepp). Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid.
Hermes sündis Arkaadias Kyllene mäel. Seda lugu jutustab Homerosele omistatav ''Hümn Hermesele''. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis Tessaaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra. Apollon kaebas Maiale, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele. Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus Hermesele vahetuskaubana karja lüüra eest. Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. Hermes leiutas puhkpillid süürinksi.
Seda, kuidas Hermes Apolloni karja varastas, nägi pealt lambakarjane Battos. Hermes sundis teda vanduma, et ta peab suu. Battos vandus, kuid ei pidanud suud. Hermes muutis ta kiviks.
Hiljem, juba noorukina, leiutas Hermes flööt, mille eest ta sai Apollonilt (või Zeusilt) kullast kepi, mida ta kasutas oma kepina (vaata Hermese kepp).

Hermese järglased


Paan oli Hermese ja printsess Dryope poeg. Dryopet kohutas tema inetu, poolsikust laps ning ta jooksis ära. Hermes viis lapse Olümposele, kus jumalad nautisid lapse naeru ja heasüdamlikkust. Paanist sai jumal, keda austasid eriti lambakarjused ja kütid.
Abderos oli Hermese poeg, kelle sõid ära Diomedese märad. Abderos oli läinud märade juurde koos oma sõbra Heraklesega.
Hermaphroditos oli Hermese kolmas poeg, kelle ema oli Aphrodite. Jumalad muutsid ta hermafrodiit, tulles vastu tema armastuse tagasi lükanud Salmakise palvetele.

Teised lood


Kui Hermes armastas Herset, tuli nende vahele armukade Aglaulos, kes keeldus ära minemast. Hermes muutis ta kiviks. Kephalos oli Hermese ja Herse poeg. Hermesel oli ka poeg Keryx Herse teise õe Pandrososega. Aglaulosega oli Hermesel poeg Eumolpos.
Zeus armastas Argose printsessi Iot ja muutis ta lehmaks, et kaitsta teda Hera eest. Hera kahtlustas pettust ja küsis lehma kingituseks. Zeus ei saanud keelduda ja Hera pani hiiglane Argose lehma valvama. Hermes uinutas Zeusi käsul hiiglane Argose magama ja päästis Io, kuid Hera saatis parmu teda lehma kujul olevat Iot hammustama. Zeus muutis ta lõpuks inimeseks tagasi ning Io sai Zeusi ja enda poja Epaphose kaudu Heraklese esiemaks.
Hermes päästis Odysseuse Kalypso ja Kirke käest, veendes esimest lubada tal ära minna ja valmistades Odysseusele rohu, mis kaitses teda Kirke võlude vastu. Hermes tõi ka Eurydike Hadesesse tagasi, kui Orpheus oli ta teist korda kaotanud. Hermes muutis ka minüaadid nahkhiirteks. Triiadele õpetas ta ennustamise kunsti.
Mükeene kuningas Atreus võttis trooni tagasi oma vennalt Thyesteselt, kasutades targalt petiselt Hermeselt saadud nõuannet. Thyestes oli nõus andma kuningriigi tagasi, kui päike liigub taevas tagurpidi. Zeus panigi päikese tagurpidi liikuma. Atreus võttis trooni tagasi ja pagendas Thyestese.

Hermese laste emad ja Hermese lapsed


Aphroditega Eunomia, Hermaphroditos, Peitho, Rhodos ja Tyche
Aglaulosega Eumolpos
Hersega Kephalos
Pandrososega Keryx
Dryopega Paan
Teadmata emadega Abderos, Aithalides, Echion ja Myrtilos
Teadmata Sitsiilia nümfiga Daphnis
Category:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud
af:Hermes
ar:هيرميز
an:Hermes
az:Hermes
id:Hermes
ms:Hermes
bn:হার্মিস
be:Гермес, бог
bar:Hermes
bs:Hermes
br:Hermes
bg:Хермес
ca:Hermes
cs:Hermés
da:Hermes
de:Hermes
el:Ερμής (μυθολογία)
en:Hermes
es:Hermes
eo:Hermeso
eu:Hermes
fa:هرمس
fr:Hermès
gl:Hermes
ko:헤르메스
hy:Հերմես
hi:हरमीस
hr:Hermes
is:Hermes
it:Ermes
he:הרמס
ka:ჰერმესი
sw:Herme
la:Hermes
lv:Hermejs
lb:Hermes (Mythologie)
lt:Hermis
hu:Hermész
mk:Хермес
ml:ഹെർമീസ്
mr:हर्मीस
arz:هيرميس
nl:Hermes (mythologie)
ja:ヘルメース
no:Hermes
nn:Hermes
oc:Ermès
pa:ਹਰਮੀਜ਼
nds:Hermes (Mythologie)
pl:Hermes
pt:Hermes
ro:Hermes
ru:Гермес
sq:Hermesi
simple:Hermes
sk:Hermes (boh)
sl:Hermes
sr:Хермес
sh:Hermes
fi:Hermes
sv:Hermes
tl:Hermes
ta:ஹெர்மீஸ்
th:เฮอร์มีส
vi:Hermes
chr:ᎭᎹᏏ
tr:Hermes
uk:Гермес
war:Hermes
zh:赫耳墨斯

Hollandi keel


Hollandi keel (hollandi keeles ''Nederlands'') on indoeuroopa keelkond germaani keeled rühma läänegermaani keeled alamrühma kuuluv keel (keeleteadus).
Hollandi keelt kõneldakse Hollandis, Põhja-Belgias (Flandrias; sealseid murdeid nimetatakse flaami keeleks), Belgia pealinnas Brüsselis, Lääne-Flandria provints piiri ääres Prantsusmaal, Hollandi Antillidel, Arubal, Surinames ning kohati Indoneesias. Kaks viimast on endised Hollandi kolooniad. Surinames on hollandi keel endiselt riigikeel ja ametlik hariduskeel. Hollandi keelt kõneleb üle 20 miljoni inimese. Afrikaani keel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibias, on pärit põhiliselt 16. sajandi hollandi keele murretest ning hollandi ja afrikaani keele kõnelejad saavad suurelt jaolt üksteisest aru.
"Flaami keel" on väljend, mida kasutatakse Belgias kõneldavate hollandi keele murrete kohta. See ei ole eraldi keel, kuigi väljendit '"flaami keel"' kasutatakse, et eristada seda Hollandis kõneldavast hollandi keelest.
Inglise keeles kasutatakse hollandi keele tähistamiseks sõna ''Dutch'', mis on pärit germaani sõnast ''theodisk'' 'rahva- (mitte ladina ega prantsuse)'. Samast sõnast tuleb ka saksa keele sõna ''Deutsch'' 'saksa keel'. Siit pärinevad hollandi sõnad ''duits'' 'saksa' ja ''diets'' 'hollandi'. Viimane sõna on laiemalt käibelt kadunud, osalt sellepärast, et seda sõna on 20. sajandil kasutanud natsism ja teised natsionalism.
Kõige tähtsam tänapäeva hollandi keele sõnaraamat on ''Van Dale groot woordenboek der Nederlandse taal'', mida tavaliselt nimetatakse ''Dikke van Dale'' ('paks van Dale'). See sõnaraamat on siiski palju õhem kui "Woordenboek der Nederlandsche taal" ("Hollandi keele sõnaraamat"), akadeemiline väljaanne, mille ideest esimese väljaandeni kulus 147 aastat. Sellel sõnaraamatul on üle 45 000 lehekülje.
Õigekeelsussõnaraamat on "Woordenlijst Nederlandse taal", mida tuntakse nime all "het groene boekje" 'roheline raamatuke'. Hollandi ja Flandria valitsus koordineerivad oma keelealast tegevust organi ''Nederlandse Taalunie'' ('Hollandi keele unioon') kaudu, mis annabki välja mainitud raamatut. Siiski ei ole näiteks kohanimede kirjutamise normistikus suudetud kokku leppida. Keeleunioon sai alguse Hollandi ja Belgia valitsuste kokkuleppest.

Ajalugu


Madalmaadel räägiti algul germaani, peamiselt alamfrangi murdeid. Hollandi keel kujunes keskajal saali frangid hõimumurrete (vanaalamfrangi keele läänevariandi) alusel friisid ja saksid hõimumurrete mõjul.
Hollandi keele ajaloos eristatakse kolme perioodi: vanahollandi (vanaalamfrangi; 9. sajand–11. sajand), keskhollandi (12. sajand–15. sajand) ja uushollandi periood (alates 16. sajandist, mis oli üleminekuperiood).
Standardiseerimine algas keskajal, peamiselt Burgundia hertsogi õukonna algatusel. Õukond asus Dijonis, 1477. aastast Brüsselis. Tol ajal olid kõige mõjukamad Flandria ja Brabant murded.
Umbes 1600 loodi ühtne keel esimese piiblitõlke jaoks. Selles keeles oli eri murrete elemente, kuid ta põhines peamiselt Hollandi murretel. Seda võib pidada tänapäeva hollandi keele alguseks.
17. sajandil kujunesid ka hollandi kõnekeele alused Hollandi murrete baasil ning Flandria ja Brabandi murrete mõju all. Kõnekeele ja kirjakeele vahel on märgatavad erinevused nii foneetikas, grammatikas kui ka sõnavaras.
Friedrich Engels on kirjutanud töö "Franki dialekt", kus ta käsitles ka hollandi keele foneetikat, morfoloogiat, leksikoloogiat ja toponüümikat.
Hollandi keel kasutab ladina kiri.
Vanahollandi keelest kirjalikke mälestisi ei ole. Kõige vanemad mälestised vanaalamfrangi murde läänevariandist on glossid ja kohanimed 8. sajand–9. sajandist, samuti üks lause 11. sajandist. Kaudseks tunnistuseks on Karolingide psalmide tõlge 9.–10. sajandist vanaalamfrangi murde idavariandis. Kõige vanemad keskhollandi keele mälestised (13. sajandist) on juriidilised ürikud ning Jacob van Maerlanti teosed: rüütliromaanid ja loomaeepos "Rebaseromaan".

Keelenorm


Algemeen Beschaafd Nederlands ('üldine haritud hollandi keel', lühend ABN) on ametlik hollandi keel, mida õpetatakse koolis ja kasutavad võimud Hollandis, Flandrias, Belgias, Surinamis ja Hollandi Antillidel. Hollandi keele unioon otsustab, mis on ABN ja mis mitte, näiteks õigekirja.
Poliitiline korrektsus kaalutlustel kasutatakse ABN asemel ka väljendeid ''Algemeen Nederlands'' ('üldine hollandi keel') ja ''Standaardnederlands'' ('hollandi keele standard'). Nimetust ''Algemeen Beschaafd Nederlands'' saab mõista kui hollandi keelt, mida kõnelevad tsiviliseeritud inimesed, mis tähendaks, et teisi keelevariante kõnelevad inimesed ei ole tsiviliseeritud.

Murded


Hollandi keele murderühmad on põhja-keskmurded (Lõuna-Hollandi ja Utrechti murded), loodemurded (Põhja-Hollandi murded), edelamurded (Lääne-Flandria ja Zeelandi murded), kirdemurded (saksi murded) ja kagumurded (Limburgi murded).

Foneetika ja fonoloogia


Hollandi keel ei osalenud teises (ülemsaksa) häälikunihkes. Võrdle näiteks: saksa keel ''machen'': hollandi ''maken'', inglise keel ''make''; saksa ''Pfanne'': hollandi ''pan'', inglise ''pan'' ('pann'); saksa ''zwei'': hollandi ''twee'', inglise ''two'' ('kaks').
Hollandi keeles toimusid mõned oma häälikumuutused. Näiteks sõnades, mille lõpus oli -''old'' või -''olt'', kadus ''l'' ning tekkis diftong ''ou'', näiteks hollandi ''oud'': inglise ''old'', saksa ''alt'' ('vana'). Niisugustes sõnades nagu ''hus'' täishäälik u kõigepealt pikenes, muutis tämbrit (''huus'' häälikuga y) ning lõpuks diftongistus (''huis''; kõlab umbes höüs: inglise ''house'', saksa ''Haus'' ('maja'). Foneem g kadus, asendudes helilise guturaalse frikatiiviga G või (Flandrias ja Limburgis helilise palataalse frikatiiviga.
Sõna lõpus muutuvad kõik konsonandid helituks. Assimilatsiooni tõttu muutub sageli helituks ka järgmise sõna alguses olev konsonant, näiteks ''het vee'' h@tfe ('veis').
Mõnes piirkonnas, näiteks Amsterdamis ja Friisimaal on v, z ja G peaaegu täielikult kadunud. Lõuna pool on need foneemid olemas vähemalt sõna keskel, näiteks ''logen'' loG@ vs ''loochen'' lox@. Flandrias on kontrast eriti suur, sest ''g'' hääldub palataalina (pehme ''g'').
''n'' mitmuse lõpus -''en'' jääb sageli hääldamata (nagu afrikaani keeleski), välja arvatud kirdemurretes, kus see hääldub silbilise ''n''-ina.
Hollandi keeles on prantsuse keel laene rohkem kui saksa keeles, ent vähem kui inglise keeles.
Mitme sõna kirjapilt ja tähendus hollandi ja eesti keeles langeb kokku, sest kummaski keeles kirjutatakse pikad täishäälikud kinnises silbis kahekordselt ning eesti keeles on laene hollandi keelega lähedases suguluses olevast saksa keelest, merenduses ka otse hollandi keelest.

Keelenäide


Meieisapalve vanas tõlkes
:Onze Vader die in de hemel zijt,
:uw naam worde geheiligd,
:uw koninkrijk kome,
:uw wil geschiede
:op aarde zoals in de hemel.
:Geef ons heden ons dagelijks brood
:En vergeef ons onze schulden,
:zoals ook wij onze schuldenaars vergeven.
:En leid ons niet in verzoeking,
:maar verlos ons van de boze.
:Want van u is het koninkrijk,
:de kracht en de heerlijkheid tot in eeuwigheid.

:Amen.
Meieisapalve uues tõlkes:
:Onze Vader in de hemel,
:laat uw naam geheiligd worden,
:laat uw koninkrijk komen
:en uw wil gedaan worden
:op aarde zoals in de hemel.
:Geef ons vandaag het brood
:dat wij nodig hebben.
:Vergeef ons onze schulden,
:zoals ook wij hebben vergeven
:wie ons iets schuldig was.
:En breng ons niet in beproeving,
:maar red ons uit de greep van het kwaad.
:Want aan u behoort het koningschap,
:de macht en de majesteit tot in eeuwigheid.

:Amen.

Hollandi keel Eestis


Hollandi keelt on Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Eesti Humanitaarinstituut õpetanud Katrin Laiapea.
Hollandi keelest on ilukirjandust tõlkinud Rein Sepp, Vladimir Beekman (lastekirjandus), Mati Sirkel, Kerti Tergem, Gustav Suits ja Hasso Krull.

Vaata ka


Hollandikeelne kirjandus
Friisi keel

Viited

Välislingid


http://www.eki.ee/dict/estned.html Eesti-hollandi sõnastik
http://en.wikibooks.org/wiki/Dutch Ingliskeelne hollandi keele õpik Vikiraamatukogust
http://www.101languages.net/dutch/ Ingliskeelne hollandi keele õppematerjal algajatele
Kategooria:Läänegermaani keeled
Kategooria:Holland
kbd:Нидерландхэбзэ
af:Nederlands
als:Niederländisch
ang:Niðerlendisc sprǣc
ar:لغة هولندية
an:Idioma neerlandés
arc:ܠܫܢܐ ܗܘܠܢܕܝܐ
frp:Nêrlandês
ast:Neerlandés
az:Niderland dili
id:Bahasa Belanda
ms:Bahasa Belanda
bn:ওলন্দাজ ভাষা
zh-min-nan:Kē-tē-gí
map-bms:Basa Landa
jv:Basa Walanda
su:Basa Walanda
be:Нідэрландская мова
be-x-old:Нідэрляндзкая мова
bar:Holländische Sproch
bs:Holandski jezik
br:Nederlandeg
bg:Нидерландски език
ca:Neerlandès
ceb:Inolandes
cv:Голланд чĕлхи
cs:Nizozemština
co:Lingua neerlandese
cy:Iseldireg
da:Nederlandsk (sprog)
pdc:Niederlaendische Schprooch
de:Niederländische Sprache
dv:ޑަޗު
dsb:Nižozemšćina
el:Ολλανδική γλώσσα
eml:Ulandais
en:Dutch language
es:Idioma neerlandés
eo:Nederlanda lingvo
eu:Nederlandera
fa:زبان هلندی
hif:Dutch bhasa
fr:Néerlandais
fy:Nederlânsk
ga:An Ollainnis
gv:Ollanish
gd:Duitsis
gl:Lingua neerlandesa
hak:Hò-làn-ngî
ko:네덜란드어
hy:Հոլանդերեն
hi:डच भाषा
hsb:Nižozemšćina
hr:Nizozemski jezik
io:Nederlandana linguo
ilo:Pagsasao nga Olandés
ia:Lingua nederlandese
os:Нидерландаг æвзаг
xh:IsiHolani
zu:IsiHolandi
is:Hollenska
it:Lingua olandese
he:הולנדית
ka:ნიდერლანდური ენა
kw:Iseldiryek
sw:Kiholanzi
kv:Нидерланд кыв
ku:Zimanê holandî
lad:Lingua neerlandesa
la:Lingua Batava
lv:Nīderlandiešu valoda
lb:Hollännesch
lt:Olandų kalba
lij:Lengua olandeise
li:Nederlands
ln:Lifalamá
lmo:Lengua ulandesa
hu:Holland nyelv
mk:Холандски јазик
ml:ഡച്ച് ഭാഷ
mr:डच भाषा
arz:هولندى
cdo:Hò̤-làng-ngṳ̄
koi:Недерландісь кыв
mdf:Голандонь кяль
nah:Tlanitlālpantlahtōlli
nl:Nederlands
nds-nl:Nederlaands
ja:オランダ語
frr:Holuns
no:Nederlandsk
nn:Nederlandsk
nov:Nederlandum
oc:Neerlandés
mhr:Нидерланд йылме
pa:ਡਚ ਭਾਸ਼ਾ
pnb:ڈچ
pap:Hulandes
pcd:Nirlindé
pms:Lenga neerlandèisa
nds:Nedderlandsche Spraak
pl:Język niderlandzki
pt:Língua neerlandesa
crh:Felemenk tili
ksh:Neederländesch (Sprooch)
ro:Limba neerlandeză
rm:Lingua neerlandaisa
qu:Urasuyu simi
ru:Нидерландский язык
sah:Нидерлаан тыла
se:Hollánddagiella
sa:डच भाषा
sco:Dutch leid
stq:Niederloundsk
st:Se-dutch
sq:Gjuha holandeze
scn:Lingua ulannisa
simple:Dutch language
sk:Holandčina
sl:Nizozemščina
so:Af-Holandees
ckb:زمانی ھۆلەندی
srn:Bakratongo
sr:Холандски језик
sh:Holandski jezik
fi:Hollannin kieli
sv:Nederländska
tl:Wikang Olandes
ta:டச்சு மொழி
tt:Нидерланд теле
th:ภาษาดัตช์
vi:Tiếng Hà Lan
tg:Забони нидерландӣ
tr:Hollandaca
uk:Нідерландська мова
ug:گوللاندىيە تىلى
vec:Łéngua ołandexe
vep:Alaman kel'
fiu-vro:Hollandi kiil
wa:Neyerlandès
vls:Algemêen Nederlands
yi:האלענדיש
zh-yue:荷蘭話
diq:Flemenki
zea:Nederlands
zh:荷蘭語

Hallrebane


Hallrebane (''Urocyon'') on koerlased perekond (bioloogia), kuhu kuuluvad tava-hallrebane (''Urocyon cinereoargenteus'') ja ranna-hallrebane (''Urocyon littoralis'').

Välimus


Välimuselt on hallrebased lähedased rebane (perekond). Nad on pisut lühemate kõrvade ja koonuga. Nende keha ülaosa, pea ja saba on kaetud hallika kirmega, mis selgroo kohal ja sabal läheb üle mustaks jutiks. Pea, kaela ja keha külg on roostekarva, kõht valge.
Tava-hallrebane on suurem kui rannarebane. Tema tüvepikkus on 53–69 cm, sabapikkus 28–45 cm ja mass kuni 7 kg.

Leviala, eluviis ja toitumine


Hallrebaste leviala ulatub USA ja Kanada piirist kuni Panamani. Nad elavad ainult seal, kus kasvab puid. Ranna-hallrebane elab mõnel Kalifornia saarel.
Eluviisilt ei sarnane nad väga rebase perekonna liikidele. Nad on ainsad koerlased, kes puu otsa ronivad. Selles on nad nii osavad, et neid puisrebasteks kutsutakse. Nad rüüstavad orava- ja linnupesi ning varjuvad puu otsas vaenlaste eest. Vahel nad puhkavad puu otsas. Sagedamini elavad nad siiski urgudes, kaljulõhedes, kivivaredes, koobastes ja langenud puude õõnsustes.
Hallrebaste toiduks on kõik elukad, kellest jõud üle käib, kuid ajuti on nende toidus ülekaalus puuviljad ja rohelised taimeosad. Vahel varastavad nad tibusid.

Paljunemine


Kevadel pärast 63-päevast kandeaega sünnitab emane kuni 7 mustakarvalist poega. Juba poolteise kuu pärast hakkavad nad tavalist toitu sööma ja hilissuvel või varasügisel alustavad iseseisvat elu. Vanemad aga jätkavad kooselu.
Kategooria:Koerlased
br:Urocyon
bg:Сиви лисици
ca:Urocyon
cs:Urocyon
de:Graufüchse
en:Urocyon
es:Urocyon
fr:Urocyon
it:Urocyon
he:שועל אפור
lv:Pelēkās lapsas
hu:Szürke róka
mk:Сиви лисици
nl:Grijze vossen
no:Grårever
pl:Urocyon
pt:Urocyon
ru:Серые лисицы
sv:Urocyon
tr:Urocyon
uk:Сіра лисиця

Hymni i Flamurit

"''Hymni i Flamurit''" ("Lipuhümn") on Albaania riigihümn.
Sõnade autor on albaania luuletaja Aleksander Drenova.
Hümn avaldati esimest korda Sofia albaania keel ajalehes ''Liri e Shqipërisë'' ('Albaania Vabadus') 21. aprillil 1912. Luuletuse esialgne pealkiri oli "''Betimi mi flamur''" ("Liputõotus"). Luuletus ilmus 1912 Bukarestis luulekogus "''Ëndra dhe lot''" (''Unenäod ja pisarad'').
Meloodia autor on Rumeenia heliloojad Ciprian Porumbescu.
Hümn võeti kasutusele Albaania iseseisvumisel 1912 ning on olnud kasutusel kogu aeg, ka kommunistliku režiimi ajal. Hümnis kasutatakse nelja salmi luuletuse kuuest salmist.

albaania keel sõnad


Hymni i Flamurit
Rreth flamurit të përbashkuar,<br>
Me një dëshirë dhe një qëllim,<br>
Të gjithë Atij duke iu betuar,<br>
Të lidhim besën për shpëtim.
Prej lufte veç ay largohet,<br>
Që është lindur tradhëtor,<br>
Kush është burrë nuk friksohet,<br>
Po vdes, po vdes si një dëshmor.<br>
Në dorë armët do t'i mbajmë,<br>
Të mbrojmë Atdheun në çdo vend,<br>
Të drejtat tona ne s'i ndajmë,<br>
Këtu armiqtë s'kanë vend.
Se Zoti vet e tha me gojë,<br>
Që kombe shuhen përmbi dhé,<br>
Po Shqipëria do të rrojë,<br>
Për te, për te luftojmë ne.

Ligikaudne tõlge


Lipuhümn
Lipu ümber koondununa,<br>
ühe soovi ja ühe eesmärgiga,<br>
andkem ausõna<br>
võidelda oma pääsemise eest.<br>
Ainult see, kes on sündinud reeturina,<br>
hoiab võitlusest kõrvale.<br>
Kes on vapper, see ei kohku,<br>
vaid langeb märtrina ürituse eest.<br>
Relvaga käes jääme<br>
valvama oma isamaad.<br>
Oma õigusi me ei loovuta,<br>
vaenlastel pole siin asu.<br>
Sest Issand Ise on öelnud,<br>
et rahvad kaovad maa pealt,<br>
kuid Albaania jääb kestma,<br>
sest tema eest me võitleme.<br>

Välislingid


http://www.copsrus.com/anthems/albania.mid Hümni meloodia
http://www.liriakombtare.com/hymni.html Hümni meloodia orkestri esituses
http://www.president.al/himni.wma Meediafail
http://www.uni-mainz.de/Organisationen/ALBUS/Rubrika/Hymni_Shqiptar/Hymni.html Luuletuse täistekst
----
Pealkirja "''Hymni i Flamurit''" kannab ka üks Fan Noli luuletus.

Välislink


http://directory.albaniaonline.com/arts_and_entertainment/poetry/fan_noli/hymni_i_flamurit/index.shtml Luuletuse albaaniakeelne tekst
Kategooria:Albaania sümboolika
Kategooria:Albaania muusika
Kategooria:Riigihümnid
an:Hymni i Flamurit
ast:Hymni i Flamurit
id:Himni i Flamurit
ms:Hymni i Flamurit
jv:Hymni i Flamurit
be:Гімн Албаніі
be-x-old:Гімн Альбаніі
bs:Himni i Flamurit
bg:Химн на Албания
ca:Hymni i Flamurit
cs:Albánská hymna
de:Himni i Flamurit
el:Hymni i Flamurit
en:Himni i Flamurit
es:Hymni i Flamurit
eo:Nacia himno de Albanio
fa:سرود ملی آلبانی
fr:Hymni i Flamurit
ga:Hymni i Flamurit
gl:Hymni i Flamurit
ko:알바니아의 국가
hr:Himni i Flamurit
it:Hymni i Flamurit
he:המנון אלבניה
lt:Albanijos himnas
hu:Albánia himnusza
mk:Химна на Албанија
nl:Hymni i Flamurit
ja:旗への賛歌
ce:Албани кхайкхаман илли
oc:Himni i Flamurit
pl:Hymn Albanii
pt:Hymni i Flamurit
ro:Hymni i Flamurit
ru:Гимн Албании
sq:Himni i Flamurit
simple:Himni i Flamurit
sr:Химна застави
sh:Himni i Flamurit
fi:Hymni i Flamurit
sv:Himni i Flamurit
th:ฮีมนี อี ฟลามูริท
tg:Суруди миллии Албания
uk:Гімн Албанії
vo:Hymni i Flamurit
yo:Himni i Flamurit
zh:旗之赞歌