Delfi


Image:Delphi amphitheater from above dsc06297.jpg
Delfi (vanakreeka keeles Delphoi (Δελφοί) delph'oi, uuskreeka keeles Delfoí (Δελφοί) delf'i, ladina keeles Delphi d'elfi) oli Vana-Kreeka linn Phokises. Linnas asus Apolloni pühamu, kus tegutses Delfi oraakel.
Delfi asub Parnassose mäe lõunanõlvadel. Vama-Kreekas peeti Delfit maailma keskpaigaks. Delfi oraakel kuulsus levis väljapoole Vana-Kreeka maailma. See andis Delfile rahvusvahelise positsiooni erinevalt Olümpiast, mis oli rahvuslikum pühamu. Apolloni peatemplis oli palju varakambreid ja monumente. Apolloni altari ja templi juurde viis Püha Tee.
Delfis olid ka teater, staadion ja buleuteerion. Apolloni pühamust ida pool on Kastaalia allikas ja allikamaja, kus külastajad end puhastasid. Allikast kagu pool on väiksem Athena Pronaia (Marmaria) tempel. Iga nelja aasta tagant peeti püütiamängud, mis olid üks neljast suurest atleetilisest ja draamapidustusest Vana-Kreekas. Püütia, vanemaealine Apolloni preestritar oli antiikmaailma kuulsaim ja austatuim oraakel.

Linna nimi ja legendid.


Varasemast ajast on teada nimed Pytho ja Python (hiljem olid need kasutusel Delfi sünonüümidena). Nime Pytho kasutati nii linna kohta kui ka piirkonna kohta, kus linn asus. Vana-Kreekas seostati seda nime sõnaga ''pythō'' 'mädanen': legendi järgi on nimi tuletatud mao mädanemisest. Nime Python seostatakse maoga (''python''), võib-olla seoses kalju kujuga. Legend sellest, kuidas Apollon hilisema Delfi kohas tappis lohe Pythoni, on arvatavasti hilisem.
Pärast lohe tapmist otsustas Apollon legendi järgi rajada sellesse kohta pühamu. Ta nägi kaugel Kreeta kaubalaeva. Kohe hüppas ta hiigeldelfiini kujul merre ning meelitas laeva Krissa sadamasse. Kui Kreeta olid maale läinud ning ehitasid Apollon Delphiniose altarit, ilmus Apollon neile jumalikult kauni noorukina ning kuulutas neile, et nad ei lähe enam kunagi kodumaale tagasi, vaid nendest saavad tema preestrid. Ekstaasis järgnesid kreetalased Apollonile tema pühamusse ning asutasid Delfi linna.
Väljaspool linnamüüri, kõige kõrgemas kohas, oli Delfi oraakel koos templirajatistega. Pythoks nimetati peamiselt seda osa linnast. Kastaalia allikas niisutas selle kõrgendiku jalamit, millel Pytho asus. Oraakel ise asus koopas, mida hüüti ''Pythion''. Koopa avastas karjane, kes sattus sealt väljuvast aurust ekstaasi. Teise versiooni järgi avastasid selle kitsed, kes kogesid auru mõju sellest üle hüpates. Kaljulõhe kohale, mis asus templi sees, paigutati püha kolmjalg, millel istus preestritar püütia. Ta pidi uimastavate aurude mõjul ekstaasi sattuma, et tuua kuuldavale oma ennustused.
Delfi nime aioolia murre kuju on Belphoi, mis esineb peamiselt raidkirjadel. Raidkirjadel esinevad ka nimed Derphoi ja Dolphoi. Kohalik kuju on Dalphoi, mis esineb müntidel kuni 4. sajandi keskpaigani eKr. Alates Vana-Kreeka klassikaline ajajärk on kõige tavalisem nimi Delphoi.
Legendi järgi tuleb nimi kas Apolloni poja Delphose nimest või delfiinist (''delphis''), kelle kuju Apollon Delfi asutamisel võttis.

Välislingid


Kategooria:Kreeka linnad
Kategooria:Vanakreeka mütoloogia
af:Delphi
ar:دلفي
az:Delphi
bs:Delfi
br:Delfi
bg:Делфи
ca:Delfos (ciutat)
cs:Delfy
cy:Delphi
da:Delfi
de:Delphi
el:Δελφοί
en:Delphi
es:Delfos
eo:Delfo
eu:Delfos
fa:دلفی (شهر)
fr:Delphes
gl:Delfos
gu:ડેલ્ફી
ko:델포이
hy:Դելփի
hi:डेल्फी
hr:Delfi
is:Delfí
it:Sito archeologico di Delfi
he:דלפי
ka:დელფო
la:Delphi (urbs Graeciae)
lt:Delfai
hu:Delphoi
mk:Делфи
mr:डेल्फी, ग्रीस
nl:Delphi (Griekenland)
ja:デルポイ
no:Delfi
nn:Delfí
pnb:ڈیلفی
pl:Delfy
pt:Delfos
ro:Delphi, Grecia
ru:Дельфы
scn:Delfi
simple:Delphi, Greece
sk:Delfy
sl:Delfi
sr:Делфи
sh:Delfi
fi:Delfoi
sv:Delfi
ta:டெல்பி (நகரம்)
te:డెల్ఫీ
th:เดลฟี
vi:Delphi
tr:Delfi
uk:Дельфи
war:Delphi
yi:דעלפי
zh:德尔斐

Dogville

"Dogville" on Lars von Trieri film aastast 2003.

Osades


Peaosa (Grace Margaret Mulligan) mängib Nicole Kidman.
Teistes osades on
Harriet Andersson (Gloria),
Stellan Starsgard (Chuck),
Siobhan Fallon (Martha),
Chloe Sevigny (Liz Henson),
Patricia Clarkson (Vera),
Jeremy Davies (Bill Henson),
Philip Baker Hall (Tom Edison Sr.),
Paul Bettany (Tom Jr.) ja
Lauren Bacall (Ma Ginger).

Välislingid


http://www.imdb.com/title/tt0276919/ IMDb
Category:2003. aasta filmid
Kategooria:Filmid
af:Dogville
bg:Догвил
ca:Dogville
cs:Dogville
da:Dogville
de:Dogville
el:Dogville
en:Dogville
es:Dogville
fa:داگویل
fr:Dogville
hy:Դոգվիլ
it:Dogville
he:דוגוויל
ka:დოგვილი
nl:Dogville
ja:ドッグヴィル
pl:Dogville
pt:Dogville
ro:Dogville
ru:Догвилль
sr:Догвил
sh:Dogville
fi:Dogville
sv:Dogville
th:ด็อกวิลล์
uk:Доґвіль (фільм)
zh:人間狗鎮

Diplomaatia


Diplomaatia on riike või rahvusvaheline organisatsioon esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine.
Bilateraalne diplomaatia toimub kahe riigi vahel ning multilateraalne diplomaatia paljude riikide vahel. Multilateraalne diplomaatia toimub sageli mõne rahvusvaheline organisatsioon (näiteks ÜRO) egiidi all.

Diplomaatia ja välispoliitika


Diplomaatia on osa riigi välispoliitikast. Diplomaatia on välispoliitika peamine vahend, kuid välispoliitika eesmärkide saavutamiseks võidakse kasutada ka muid vahendeid (luure, sõjaline jõud vms). Tavapäraselt üritatakse diplomaatiliste läbirääkimiste kaudu säilitada rahu. Hoolimata sellest võib diplomaatia sisaldada ka hoiatusi ja ähvardusi (suhete katkestamine, esindajate tagasikutsumine, majandus- või muud rahvusvaheline sanktsioonid, ultimaatum vms)
Kui välispoliitilised eesmärgid on üldiselt avalikult teada, siis igapäevane diplomaatiline suhtlemine toimub enamasti avalikkusest eemal. Läbirääkimiste tulemused (sõlmitud rahvusvaheline leping jmt) üldjuhul avalikustatakse.

Vaata ka


Diplomaatia mõisteid
Diplomaatide loend
Eesti saadikute loend
Eesti Vabariigi välisesindajate loend 1939. aastal
Kategooria:Diplomaatia
ar:دبلوماسية
an:Diplomacia
ast:Diplomacia
az:Diplomatiya
id:Diplomasi
ms:Diplomasi
bn:কূটনীতি
zh-min-nan:Goā-kau
be:Дыпламатыя
be-x-old:Дыпляматыя
bo:ཕྱི་འབྲིལ།
bs:Diplomatija
bg:Дипломация
ca:Diplomàcia
cs:Diplomacie
cy:Diplomyddiaeth
da:Diplomati
de:Diplomatie
el:Διπλωματικές σχέσεις
en:Diplomacy
es:Diplomacia
eo:Diplomatio
eu:Diplomazia
fa:دیپلماسی
hif:Kutniti
fr:Diplomatie
fy:Diplomasy
fur:Diplomazie
gl:Diplomacia
xal:Элчлгч үүл
ko:외교
hi:राजनय
hr:Diplomacija
io:Diplomaco
is:Ríkiserindrekstur
it:Diplomazia
he:דיפלומטיה
kk:Дипломатия
sw:Diplomasia
la:Diplomatia
lv:Diplomātija
lt:Diplomatija
hu:Diplomácia
mk:Дипломатија
ml:നയതന്ത്രം
krc:Дипломатия
arz:دبلوماسيه
mwl:Diplomacie
nl:Diplomatie
new:कूटनीति
ja:外交
nap:Dipromazzia
no:Diplomati
nn:Diplomati
oc:Diplomacia
pnb:ڈپلومیسی
ps:ديپلوماسي
pl:Dyplomacja
pt:Diplomacia
ro:Diplomație
ru:Дипломатия
rue:Діпломація
sah:Дипломатия
sc:Diplomatzia
sq:Diplomacia
scn:Dipromazzìa
simple:Diplomacy
sk:Diplomacia
sl:Diplomacija
sr:Diplomatija
sh:Diplomacija
fi:Diplomatia
sv:Diplomati
tl:Diplomasya
ta:பண்ணுறவாண்மை
th:การทูต
vi:Ngoại giao
tg:Дипломосӣ
tr:Diplomasi
uk:Дипломатія
ur:سفارت کاری
fiu-vro:Diplomaatia
war:Diplomasyá
zh-yue:外交
bat-smg:Dipluomatėjė
zh:外交

Dünastiate loend

''Siin on loetletud dünastiaid.
Abbassiidid
Acciajuoli dünastia
Aghlabiidid
Ahhemeniidid
Albret' dünastia
Almohaadid
Almoraviidid
Anjou dünastia
Antiookia-Lusignani dünastia
Apafi dünastia
Aragóni dünastia
Árpádi dünastia
Aseni dünastia
Askania dünastia
Autuni dünastia
Avisi dünastia
Babenbergi dünastia
Bagratiidid
Báthory dünastia
Battenbergi dünastia
Bernadotte'i dünastia
Bertoleonid
Billungid
Bironid
Bivini dünastia
Blois
Bonaparte
Borna dünastia
Boulogne'i dünastia
Bourbonid
Bragança dünastia
Bruce'i dünastia
Burgundia dünastia
Champagne'i dünastia
Corvinuse dünastia
Courtenay dünastia
Della Rovere
Diodotose dünastia
Drzislavi dünastia
Dulo dünastia
Este dünastia
Euratidese dünastia
Évreux' dünastia
Farnese
Fatimiidid
Filaliidid
Flandria dünastia
Foix' dünastia
Folkungid
Gedimiinid
Glücksburgi dünastia
Glyksborgi dünastia
Gonzaga
Gorizia dünastia
Habsburgid
Habsburgid-Lotringid
Hafsiidid
Hammadiidid
Hani dünastia
Hannoveri dünastia
Hauteville'i dünastia
Hesseni dünastia
Hethumiidid
Hohenstaufenid
Hohenzollernid
Hohenzollern-Sigmaringeni dünastia
Holstein-Gottorpi dünastia
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia
Hulagiidid
Idrisiidid
Ihšiidid
Jagelloonid
Kadžaarid
Kapetingid
Karađorđevićid
Karolingid
Kettlerid
Krumi dünastia
Kärnteni dünastia
Lancasteri dünastia
Lazarevićid
Lusignani dünastia
Luxemburgid
MacAlpini dünastia
Makedoonia dünastia
Mariniidid
Medici
Merina dünastia
Merovingid
Montefeltro
Montferrat
Nasriidid
Nassau-Oranje dünastia
Navarra dünastia
Neman
Normandia dünastia
Norra dünastia
Obrenovićid
Oldenburgi dünastia
Ongenduse dünastia
Oranje dünastia
Orléansi dünastia
Osmanid
Palaiologosed
Penda
Piasti dünastia
Plantagenetid
Pommeri dünastia
Priezda dünastia
Przemyśli dünastia
Ptolemaioste dünastia
Qini dünastia
Rákóczi dünastia
Retheli dünastia
Rjurikovitšid
Romanovid
Rubeniidid
Rustamiidid
Saadiidid
Saali dünastia
Savoia dünastia
Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia
Seleukiidid
Sforza dünastia
Sismani dünastia
Stuartid
Subićid
Sunifredi dünastia
Sverker
Zaccaria dünastia
Zapolja
Zhou dünastia
Ziriidid
Taani dünastia
Tenochtitláni dünastia
Trastámara dünastia
Tudorid
Tuluniidid
Toulouse'i dünastia
Traakia dünastia
Vasad
Valois'd
Villehardouini dünastia
Visconti
Vlastimir
Vojislav
Vukashin
Wattasiidid
Welfide dünastia
Wessexi dünastia
Wettini dünastia
Windsori dünastia
Wittelsbachi dünastia
Württembergi dünastia
Ynglingi dünastia
Yorki dünastia
Kategooria:Dünastiad
Kategooria:Biograafiate loendid

Džaba Ioseliani

Džaba Ioseliani (10. juuli 1926 Gruusia, Hashuri – 4. märts 2003, Gruusia, Thbilisi) oli Gruusia Sõjaväenõukogu (täitis presidendi kohuseid) kaasjuht koos Tengiz Kitovaniga 6. jaanuarist 10. märtsini 1992, seaduslik varas. Gruusia sõjaväestatud marurahvusliku paramilitaarse üksuse Mhedrioni asutaja 1989. a. Enne 1995 aastat mõisteti D. Ioseliani kahel korral kokku 30 aastaks toime pandud varguste, tapmise ja pangaröövi eest kinnipidamisasutusse karistust kandma. 1995. a süüdistati teda Gruusia riigi reetmises, Eduard Ševardnadzele atentaadi korraldamises ja mitme mõrva organiseerises ning ta mõisteti 11 aastaks kinnipidamiskohta.

Välislingid


http://www.independent.co.uk/news/obituaries/jaba-ioseliani-730149.html Jaba Ioseliani. Violent. Warlord in post-Communist Georgia
http://articles.latimes.com/2003/mar/05/local/me-dzhaba5 Dzhaba Ioseliani - 76. Oft-Imprisoned Leader of Georgian Paramilitary Force
RAYMOND BONNER http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9F0CEED71431F935A25752C1A965958260 Georgian Fighter Wields Guns, Money and Charm The New York Times 16/11/1993
http://news.bbc.co.uk/2/hi/world/west_asia/36923.stm Mkhedrioni trial in Georgia postponed again 21/08/2008
http://www.steele.com/fpphr/changing.html GEORGIA: HUMAN RIGHTS AND CHANGING AUTHORITIES Former Political Prisoners for Human Rights 21/08/2008
http://www.novopol.ru/text6645.html Забытые уроки Джабы Иоселиани Александр КРЫЛОВ НОВАЯ ПОЛИТИКА 21/08/2008
http://criminalnaya.ru/publ/73-1-0-1277 О ворах в законе и Джабе Иоселиани
http://criminalnaya.ru/photo/%D0%9A%D0%BE%D0%B7%D0%B0%20%D0%9D%D0%BE%D1%81%D1%82%D1%80%D0%B0%20-%20Cosa%20nostra/17-0-1496 Джаба Константинович Иоселиани - ჯაბა იოსელიანი
Christoph Zürcher http://www.polwiss.fu-berlin.de/people/zuercher/paper/cz/georgiastimeoftrouble.pdf Georgia's time of troubles 1989-1993 21/08/2008
http://bp3.blogger.com/__dQUpZS1eOk/R0K4mA2vn7I/AAAAAAAAAXs/pwKzMS600cY/s1600-h/Thomas+DworzakTbilisi.+Georgian+politician+(head+of+Mkhedrioni)+Djaba+IOSSELIANI+in+an+Orthodox+church.jpg Fotografía de Dzhaba Ioseliani en una iglesia ortodoxa
Kategooria:Gruusia inimesed
Kategooria:Sündinud 1926
Kategooria:Surnud 2003
bg:Джаба Йоселиани
cs:Džaba Joseliani
de:Dschaba Iosseliani
en:Jaba Ioseliani
es:Dzhaba Ioseliani
fr:Djaba Iosseliani
ka:ჯაბა იოსელიანი
nl:Dzjaba Ioseliani
ru:Иоселиани, Джаба Константинович

Domitianus

Image:Bust Domitian Musei Capitolini MC1156.jpg
Domitianus (Imperator Caesar Divi Vespasiani ''Domitianus'' (Germanicus) Augustus; sünninimi Titus Flavius Domitianus; 24. oktoober 51 – 18. september 96) oli Vana-Rooma keiser 14. september 81 kuni surmani.
Domitianus mõrvati pretoriaanide poolt.
Category:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 51
Kategooria:Surnud 96
af:Domitianus
ar:دوميتيان
an:Domicián
az:Domisian
id:Domitianus
be:Даміцыян
bs:Domicijan
br:Domitianus
bg:Домициан
ca:Domicià
cs:Domitianus
cy:Domitian
da:Domitian
de:Domitian
el:Δομιτιανός
en:Domitian
es:Domiciano
eo:Domiciano
eu:Domiziano
fa:دومیتیان
fr:Domitien
fy:Domitianus
gl:Domiciano
ko:도미티아누스
hy:Դոմիցիանոս
hr:Domicijan
is:Dómitíanus
it:Domiziano
he:דומיטיאנוס
ka:დომიციანე
sw:Domitian
la:Domitianus
lv:Domiciāns
lt:Domicianas
hu:Titus Flavius Domitianus római császár
mk:Домицијан
ml:ഡൊമിഷ്യൻ
mr:डोमिशियन
nl:Titus Flavius Domitianus
ja:ドミティアヌス
no:Domitian
nn:Domitian av Romarriket
nds:Domitian
pl:Domicjan
pt:Domiciano
ro:Domițian
ru:Домициан
scn:Dumizzianu
simple:Domitian
sk:Domicián
sr:Домицијан
sh:Domicijan
fi:Domitianus
sv:Domitianus
tl:Domitian
th:จักรพรรดิโดมิเชียน
vi:Domitianus (Hoàng đế)
tr:Domitian
uk:Доміціан
yo:Domitian
diq:Domitian
zh:图密善

Didius Julianus

Image:Dupondius-Didius Julianus-RIC 0012.png
Didius Julianus (Imperator Caesar Petronii Severi Marcus ''Didius'' Severus ''Iulianus'' Augustus; sünninimi Marcus Didius Severus Julianus; 30. jaanuar 133 – 2. juuni 193) oli Vana-Rooma keiser 28. märtsist 193 kuni 1. juunini 193.
Mõrvati sõdurite poolt, olles tagandatud.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Surnud 193
Kategooria:Sündinud 133
id:Didius Julianus
jv:Didius Julianus
bg:Дидий Юлиан
ca:Didi Julià
cs:Didius Iulianus
da:Didius Julianus
de:Didius Julianus
el:Δίδιος Ιουλιανός
en:Didius Julianus
es:Didio Juliano
eo:Didio Juliano
eu:Didio Juliano
fa:دیدیوس ژولیانوس
fr:Didius Julianus
fy:Didius Julianus
gl:Didio Xuliano
ko:디디우스 율리아누스
hr:Didije Julijan
is:Didius Julianus
it:Didio Giuliano
he:דידיוס יוליאנוס
ka:დიდიუს იულიანუსი
sw:Didius Julianus
la:Marcus Didius Iulianus
lt:Didijus Julianas
hu:Marcus Didius Iulianus római császár
mk:Дидиј Јулијан
mr:मार्कस सेव्हेरस डिडियस ज्युलियानस
nl:Didius Julianus
ja:ディディウス・ユリアヌス
no:Didius Julianus
pl:Didiusz Julianus
pt:Dídio Juliano
ro:Didius Iulianus
ru:Дидий Юлиан
scn:Didiu Giulianu
sk:Didius Julianus
sr:Дидије Јулијан
sh:Didije Julijan
fi:Didius Julianus
sv:Didius Julianus
tl:Didius Julianus
th:จักรพรรดิไดดิอัส จูลิอานัส
vi:Didius Julianus
tr:Didius Julianus
uk:Дідій Юліан
yo:Didius Julianus
zh:尤利安努斯

Diadumenianus

Image:055 Diadumenianus.jpg
Diadumenianus (Imperator Caesar Marcus Opellius Antonius ''Diadumenianus'' Severus Augustus; sünninimi Marcus Opellius Diadumenianus; 14. september 208 - juuni 218 oli Vana-Rooma keiser mai esimesest poolest 217 kuni surmani.
Hukati. Oli Macrinuse kaaskeiser.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 208
Kategooria:Surnud 218
bg:Диадумениан
ca:Diadumenià
cs:Diadumenianus
da:Diadumenian
de:Diadumenianus
el:Διαδυμενιανός
en:Diadumenian
es:Diadumeniano
fa:دیادومنیان
fr:Diaduménien
fy:Diadumenianus
hr:Dijadumenijan
it:Diadumeniano
ka:დიადუმენიანი
la:Diadumenianus
lt:Diadumenianas
hu:Marcus Opellius Diadumenianus római császár
nl:Diadumenianus
ja:マルクス・オペッリウス・アントニヌス・ディアドゥメニアヌス
no:Diadumenianus
pl:Diadumenian
pt:Diadumeniano
ro:Diadumenian
ru:Марк Опелий Антонин Диадумен
sk:Diadumenianus
sr:Диадуменијан
sh:Diadumenijan
tl:Diadumenian
th:จักรพรรดิไดอะดูเมเนียน
tr:Diadumenianus
uk:Марк Опелій Антонін Діадумен
yo:Diadumenian
zh:迪亚杜门尼安

Decius

Decius (Imperator Caesar Caius Messius Quintus Traianus ''Decius'' Augustus ); sünninimi Caius Messius Quintus Decius Valerianus; 195 - 1. juuli 251 oli Vana-Rooma keiser september 249 kuni surmani.
Tapeti. Lisanimed: Dacicus maximus (250), Germanicus maximus (250)
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 195
Kategooria:Surnud 251
ar:ديكيوس
an:Decio
id:Decius
be:Дэцый Траян
br:Decius
bg:Деций Траян
ca:Deci (emperador romà)
cs:Decius
cy:Decius
da:Decius
de:Decius (Kaiser)
el:Δέκιος
en:Decius
es:Decio
eo:Decio
eu:Dezio
fa:دقیانوس
fr:Dèce
fy:Desius
gl:Decio
ko:데키우스
hr:Decije
it:Decio
he:דקיוס
ka:დეციუსი
sw:Kaizari Decius
la:Decius
hu:Caius Traianus Decius római császár
mk:Дециј Трајан
nl:Decius
ja:デキウス
no:Decius
pl:Decjusz (cesarz rzymski)
pt:Décio
ro:Decius
ru:Деций Траян
scn:Deciu
sk:Décius
sr:Деције Трајан
sh:Decije
fi:Decius
sv:Decius
tl:Decius (emperor)
vi:Decius
tr:Decius
uk:Децій Траян
yo:Decius
zh:德西乌斯

Diocletianus

Pilt:Istanbul_-_Museo_archeol._-_Diocleziano_(284-305_d.C.)_-_Foto_G._Dall'Orto_28-5-2006.jpg
Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius ''Diocletianus'' Augustus); sünninimi Diocles; 22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi.
Lisanimed: Germanicus maximus (285), Sarmaticus maximus (285), Gothicus maximus (293), Persicus maximus (295), Britannicus maximus (296?), Carpicus maximus (297?), Armenicus maximus (298), Medicus maximus (298), Adiabenicus maximus (298). Loomulik surm.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 245
Kategooria:Surnud 313
af:Diocletianus
ar:ديوكلتيانوس
an:Dioclecián
az:Diokletian
id:Diokletianus
ms:Diocletian
zh-min-nan:Diocletianus
be:Дыяклетыян
bs:Dioklecijan
br:Diocletianus
bg:Диоклециан
ca:Dioclecià
cs:Diocletianus
cy:Diocletian
da:Diocletian
de:Diokletian
el:Διοκλητιανός
en:Diocletian
es:Diocleciano
eo:Diokleciano
eu:Diokleziano
fa:دیوکلتیان
fr:Dioclétien
fy:Diokletianus
gl:Diocleciano
gan:底厄勒斯
ko:디오클레티아누스
hy:Դիոկղետիանոս
hr:Dioklecijan
is:Diocletianus
it:Diocleziano
he:דיוקלטיאנוס
ka:დიოკლეტიანე
sw:Diokletian
la:Diocletianus
lv:Diokletiāns
lt:Diokletianas
hu:Caius Aurelius Valerius Diocletianus római császár
mk:Диоклецијан
ml:ഡയക്ലീഷൻ
arz:ديوكلتيانوس
nl:Diocletianus
ja:ディオクレティアヌス
nap:Gaio Aurelio Valerio Diocleziano
no:Diokletian
oc:Dioclecian
pl:Dioklecjan
pt:Diocleciano
ro:Dioclețian
ru:Диоклетиан
sq:Diokleciani
scn:Diuclezzianu
simple:Diocletian
sk:Dioklecián
sl:Dioklecijan
sr:Диоклецијан
sh:Dioklecijan
fi:Diocletianus
sv:Diocletianus
tl:Diocleciano
th:จักรพรรดิไดโอคลีเชียน
vi:Diocletianus
tr:Diocletianus
uk:Діоклетіан
war:Diocletian
yo:Diocletian
zh:戴克里先

Deduktsioon

Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõesus eeldustest saadakse tõesed järeldused. Deduktsiooniks nimetatakse ka deduktiivne arutlus esitamist või arutlemine, mida vaadeldakse deduktiivset arutlust järgivana.

Üldiselt üksikule


Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. See ei vasta päriselt viisile, kuidas deduktsiooni tänapäeva filosoofias harilikult mõistetakse.
Näiteks arutlus
: Kõik minu jõulud on olnud valged. Järelikult tulevad minu järgmised jõulud valged.
ei ole deduktsiooni näide, kuigi eeldus on üldine ja järeldus üksik. Asi on selles, et seda laadi arutlustes ei taga eelduse tõesus järelduse tõesust.

Vaata ka


induktsioon
abduktsioon
loogika

Välislingid


Kategooria:Loogika
ar:استنتاج استنباطي
id:Metode deduksi
bs:Dedukcija
bg:Дедукция
ca:Raonament deductiu
cs:Dedukce
da:Deduktion
de:Deduktion
en:Deductive reasoning
es:Deducción
eo:Dedukto
fa:استدلال استنتاجی
fr:Déduction logique
gl:Dedución
ko:연역
hi:निगमनात्मक तर्क
hr:Dedukcija
is:Afleiðsla
it:Deduzione
he:דדוקציה
kk:Тілдің дедуктивтік теориясы
ky:Дедукция
lv:Deduktīvs slēdziens
hu:Dedukció
mk:Дедукција
nl:Deductie
ja:演繹
no:Deduksjon (filosofi)
nn:Deduksjon
uz:Deduksiya
pl:Rozumowanie dedukcyjne
pt:Método dedutivo
ro:Raționament deductiv
ru:Дедуктивное умозаключение
simple:Deductive reasoning
sl:Dedukcija
sr:Дедукција
sh:Dedukcija
fi:Deduktiivinen päättely
sv:Deduktion
ta:பகுப்புவழி பகுத்தறிதல்
th:อีดักต์
vi:Suy diễn logic
uk:Дедукція
zh-yue:演繹推理
zh:演绎推理

Dideba zetsith kurtheuls

"Dideba zetsith kurtheuls" on laul, mis oli Gruusia Gruusia hümnina kasutusel 1918–1920. See hümn taastati seadusega 14. november 1990 ja oli kasutusel 1991. aastast 23. aprillini 2004, mil selle asendas "Tavisupleba".
Nii muusika kui sõnade autor on Kote Potskhverašvili (1889–1959), kes on kogunud ja avaldanud palju gruusia rahvalaule.

Hümni sõnad


დიდეგა ზეცით კურთეულს,<br>
დიდეგა ქვეყნად სამოთხეს,<br>
თურფა ივერსა,<br>
დიდეგა ძმობას, ერთრბას,<br>
დიდეგა თავისუფლებას,<br>
დიდეგა სამარადისო<br>
ქართველ მხნე ერსა!<br>
დიდეგა ჩვენსა სამშობლოს,<br>
დიდეგა ჩვენი სიცოცხლის<br>
მიზანს დიადსა;<br>
ვაშა ტრფრბასა, სიყვარულს,<br>
ვაშა შვებასა, სიხარულს,<br>
სალამი ჭეშმარიტების<br>
შუქ-განთიადსა!
<i>Dideba zetsith kurtheuls,<br>
dideba khveknad samothhes,<br>
thurpha iversa,<br>
dideba dzmobas, erthobas,<br>
dideba thavisuphlebas,<br>
dideba samaradiso<br>
kharthvel mhne ersa!<br>
Dideba tšvensa samšoblos,<br>
dideba tšveni sitsotshlis<br>
mizans diadsa;<br>
vaša trphobasa, sihvaruls,<br>
vaša švebasa, sihharuls,<br>
salami tšešmaritebis<br>
šukh-ganthiadsa!</i><br>

Ligikaudne tõlge


Au olgu taevasele Õnnistuste Andjale,<br>
au olgu paradiisile maa peal,<br>
säravatele grusiinidele,<br>
au olgu vendlusele ja ühtsusele,<br>
au olgu vabadusele,<br>
au olgu igikestvale, erksale gruusia rahvale!<br>
Au olgu meie isamaale,<br>
au olgu meie elu suurele ja helgele eesmärgile;<br>
ole tervitatud, rõõm ja armastus,<br>
ole tervitatud, abivalmidus ja õnn,<br>
tervitused tõele, mis on koiduvalgus!<br>

Välislingid


http://personales.com/uruguay/montevideo/pueblosweb/Himnos/Asia/georgia.htm (gruusiakeelne tekst ja meloodia)
http://www.abacci.com/atlas/anthem3.asp?countryID=202 (meloodia)
http://members.tripod.com/ggdavid/georgia/index.htm (MIDI-fail)
Kategooria:Gruusia sümboolika
Kategooria:Riigihümnid
jv:Dideba zetsit kurtheuls
de:Dideba
en:Dideba
es:Dideba zetsit kurtheuls
ko:조지아 민주 공화국의 국가
it:Dideba Zetsit Kurtheuls
ka:დიდება (ჰიმნი)
nl:Didebda zetsit koerteoels
pl:Dideba zec'it' kurtxeuls
pt:Dideba zetsit kurtheuls
ru:Дидеба
fi:Dideba
sv:Dideba zetsit kurteuls

Diogenes Laertios

Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles ''Diogenes Laërtius'') oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.

Nimi


Ta sai oma lisanime võib-olla Laerte linna järgi Kaarias või Kiliikias või Rooma sugukonna Laërtiuste järgi.
Laerte linna üheski allikas ei mainita, seetõttu pole kindel, kas see olemas oli.
Võib-olla on lisanime näol tegemist hüüdnimega, mis lisati liiga sageli esinevale nimele. Tekib assotsiatsioon Homerose Odysseusega, kelle isa nimi oli Laertes ja keda ennast seetõttu mõnikord kutsutakse Laertiadeseks. Ja mõnikord kasutab Homeros seda nime koos epiteet ''diogenēs'' 'jumalast sündinud, Zeusist sündinud'.

Elu


Diogenese elust ei ole midagi teada. Ta pidi elama pärast Sextus Empiricust (umbes 200 pKr), keda ta mainib, ning enne Stephanos Bütsantsist (umbes 500 pKr), kes tsiteeris teda.
Ajaliselt viimane filosoof, keda Diogenes mainib, on Sextus Empiricuse õpilane Saturninus, kes tegutses 200. aasta paiku pKr. Diogenes ei maini üldse uusplatonism, kellest esimene, Plotinos, elas 204–270 ning hakkas oma loenguid üles kirjutama pärast 250. aastat. Nähtavasti elas ja tegutses Diogenes 2. sajandi lõpus ja 3. sajandi alguses pKr.

Teos


Diogeneselt on säilinud teos "''Peri biōn dogmatōn kai apophthegmatōn tōn en philosophia eudokimēsantōn''" (''Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest''; on ka teisi pealkirjavariante; 10 raamatut), mis on kompilatsioon ülevaade vanakreeka filosoofide elust ja vaadetest kuni aastani 200 pKr. Teos on säilinud tervikuna, v.a seitsmenda raamatu lõpp. Selles mainitakse umbes 200 antiikfilosoofi, neist 82-le on pühendatud omaette peatükk. Filosoofid on jaotatud joonia koolkondadeks (I–VII raamat) ja itaalia koolkondadeks (VIII–X raamat).
I raamat sisaldab sissejuhatust ning käsitleb seejärel nn seitse tarka. Eraldi peatükid on pühendatud Thalesele, Solonile, Cheilon Lakedaimonistile (ka Cheilon), Pittakosele, Biasele, Kleobulosele, Periandrosele, Anacharsisele, Mysonile, Epimenidesele ja Pherekydesele.
II raamatu teemaks on Sokrates ning tema eelkäijad ja järgijad. Eraldi peatükkides leiavad käsitlemist Anaximandros, Anaximenes, Anaxagoras, Archelaos, Sokrates, Xenophon, Aischines Sokratikos, Aristippos, Phaidon Elisest, Eukleides Megarast, Stilpon, Kriton Alopekest, Simon, Glaukon, Simmias, Kebes ja Menedemos.
III raamat on tervikuna pühendatud Platonile.
IV raamatu teemaks on Platoni Akadeemia esindajaid. Eraldi peatükkides leiavad käsitlemist Speusippos, Xenokrates, Polemon, Ateena Krates Ateenast, Krantor, Arkesilaos, Bion, Lakydes, Karneades ja Kleitomachos.
V raamatu teemaks on peripateetikud. Eraldi peatükid on pühendatud Aristotelesele, Theophrastosele, Straton Lampsakosestile, Lykonile, Phaleroni Demetrios Phaleronistele ja Pontose Herakleides Pontikosele.
VI raamat käsitleb küünikud. Eraldi peatükid on pühendatud Antisthenesele, Sinope Diogenes Sinopestele, Monimosele, Onesikritosele, Teeba Krates Teebastele, Metroklesele, tema õele Hipparchiale, Menipposele, Menedemos (küünik)ele.
VII raamat on pühendatud stoitsism. Eraldi peatükkides leiavad käsitlemist Zenon Kitionist, Ariston Chioselt, Herillos, Dionysios Herakleiast, Kleanthes, Sphairos ja Chrysippos.
VIII raamat käsitleb pütagoorlased. Eraldi peatükid on pühendatud Pythagorasele, Empedoklesele, Epicharmosele, Archytasele, Alkmaion Krotonistile, Hippasosele, Philolaosele ja Eudoxosele.
IX raamatusse on koondatud erinevad filosoofid, kelle hulka kuuluvad Elea koolkond, atomismi esindajad, skeptitsism jm. Eraldi peatükkidega on esindatud Herakleitos, Xenophanes, Parmenides, Melissos, Zenon Eleast, Leukippos (filosoof), Demokritos, Protagoras, Diogenes Apolloniast, Anaxarchos, Pyrrhon ja Timon Phleiusist.
X raamat on tervikuna pühendatud Epikurosele.

Vaated


Diogenese filosoofilised vaated on teadmata. Ta ei kritiseeri ühtegi filosoofi.
Teda on peetud kristlus, ja mõned uurijad on teda pidanud epikureism, sest ta pühendab Epikurose filosoofiale palju ruumi. Ent ta räägib pikalt ka Platonist, stoitsism ja skeptitsism.

Viited


Kategooria:Antiik
Kategooria:Doksograafid
Kategooria:Filosoofia
Kategooria:Biograafid
af:Diogenes Laërtios
az:Diogen Laerti
be:Дыяген Лаэрцкі
br:Diogenes Laertios
bg:Диоген Лаерций
ca:Diògenes Laerci
cs:Díogenés Laertios
de:Diogenes Laertios
el:Διογένης Λαέρτιος
en:Diogenes Laërtius
es:Diógenes Laercio
eo:Diogeno Laertio
ext:Diógeni Laérciu
eu:Diogenes Laerzio
fa:دیوژن لائرتی
fr:Diogène Laërce
gl:Dióxenes Laercio
ko:디오게네스 라에르티오스
hy:Դիոգենես Լայերտացի
is:Díogenes Laertíos
it:Diogene Laerzio
he:דיוגנס לארטיוס
kk:Диоген Лаэртский
la:Diogenes Laertius
hu:Diogenész Laertiosz
ml:ഡയോജനസ് ലേർറ്റിയൂസ്
nl:Diogenes Laërtius
ja:ディオゲネス・ラエルティオス
no:Diogenes Laertios
pl:Diogenes Laertios
pt:Diógenes Laércio
ro:Diogene Laerțiu
ru:Диоген Лаэртский
simple:Diogenes Laërtius
sk:Diogenes Laertios
sh:Diogen Laertije
fi:Diogenes Laertios
sv:Diogenes Laertios
uk:Діоген Лаертський
zh:第欧根尼·拉尔修

Davith Abašidze

Davith Abašidze (gruusia keel დავით აბაშიძე; ka Dodo Abašidze, დოდო აბაშიძე; 1. mai 1924 – 26. jaanuar 1990) oli grusiinid filminäitleja ja filmirežissöör.

Filmid

Näitlejana


1969 "Niko Pirosmani"

Kaaslavastajana


1973 "Siberi vanaisa" ("Tsimbireli papa")
1975 "Au-u!"
1984 "Legend Surami kindlusest" (koos Sergei Paradžanoviga)
1991 "Ašik-Kerib" (koos Sergei Paradžanoviga)
Kategooria:Gruusia näitlejad
Kategooria:Gruusia filmilavastajad
Kategooria:Sündinud 1924
Kategooria:Surnud 1990
en:Dodo Abashidze
fr:Dodo Abachidze
ka:დავით აბაშიძე
pl:Dodo Abaszydze
ru:Абашидзе, Давид Иванович
szl:Dodo Abaszydze
tr:David Abaşidze

Taejŏn

Taejŏn (korea keel 대전; inglise ''Daejeon'') on keskalluvusega linn (1. järgu haldusüksus) Lõuna-Koreas.
Ajaloolised allikad annavad alust oletuseks, et Hanbati piirkond (praegune Taejŏn), on olnud asustatud paleoliitikumist alates.
Linna pindala on 539 km&sup2; ja elanike arv 1,3 miljonit.

Linna sümbol


Taejŏni tunnuslill on valge magnoolia, mis sümboliseerib sõprust.

Sõpruslinnad


Ōda, Jaapan (1987)
Seattle, USA (1989)
Budapest, Ungari (1994)
Nanjing Shi, Hiina (1994)
Calgary, Kanada (1996)
Guadalajara, Mehhiko (1997)
Uppsala, Rootsi (1999)
Novosibirsk, Venemaa (2001)
Brisbane, Austraalia (2002)
Binh Duong, Vietnam (2005)
Sapporo, Jaapan (2010)

Välislink


http://www.daejeon.go.kr/language/english/ Linna veebileht (inglise keeles)
Kategooria:Lõuna-Korea linnad
ace:Daejeon
af:Daejeon
ar:دايجيون
id:Daejeon
bg:Теджън
ca:Daejeon
cs:Tedžon
da:Daejeon
de:Daejeon
en:Daejeon
es:Daejeon
eo:Deĝon
eu:Daejeon
fa:دائجونگ
fr:Daejeon
ko:대전광역시
io:Daejon
ia:Daejeon
it:Daejeon
he:טג'אן
kl:Daejeon
sw:Daejeon
la:Daejeon
lt:Tedžonas
lmo:Daejeon
mi:Daejeon
mr:देजॉन
mn:Тэжон
nl:Daejeon
ja:大田広域市
no:Daejeon
uz:Daejeon
pnb:ڈیجیون
pl:Daejeon
pt:Daejeon
ro:Daejeon
ru:Тэджон
sco:Daejeon
simple:Daejeon
fi:Daejeon
sv:Daejeon
tl:Daejeon
th:แทจ็อน
vi:Daejeon
uk:Теджон
zh-classical:大田廣域市
war:Daejeon
wuu:大田广域市
zh:大田广域市

Taegu


Taegu te'gu on linn Lõuna-Koreas. See on pärast Sŏuli, Busani ja Incheoni Lõuna-Korea suuruselt neljas linn.
Linna pindala on 884,15 km<sup>2</sup>. 2009. aasta seisuga on rahvaarv 2 512 604.
Pilt:Daegu from Migliore.jpg
Taegus toimuvad 2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused.

Sõpruslinnad


Atlanta, USA (1981)
Almatõ, Kasahstan (1990)
Qingdao Shi, Hiina (1993)
Minas Geraisi osariik, Brasiilia (1994)
Hiroshima, Jaapan (1997)
Peterburi, Venemaa (1997)
Milano, Itaalia (1998)
Plovdiv, Bulgaaria (2002)

Välislingid


http://english.daegu.go.kr/ Daegu koduleht (''inglise keeles'')
Kategooria:Lõuna-Korea linnad
ace:Daegu
af:Daegu
ar:دايجو
id:Daegu
ms:Daegu
zh-min-nan:Daegu Kóng-he̍k-chhī
bg:Тегу
ca:Daegu
cs:Tegu
da:Daegu
de:Daegu
el:Νταεγού
en:Daegu
es:Daegu
eo:Taeguo
eu:Daegu
fa:دائجو
fr:Daegu
ko:대구광역시
io:Daegu
os:Тэгу
it:Daegu
he:טגו
kl:Daegu
sw:Daegu
la:Daegu
lv:Tegu
lt:Tegu
lmo:Daegu
ml:ദെയ്ഗു
mi:Daegu
mr:दैगू
mn:Тэгү
nl:Daegu
ja:大邱広域市
no:Daegu
nn:Daegu
pnb:ڈیگو
pl:Daegu
pt:Daegu
ro:Daegu
ru:Тэгу
sco:Daegu
simple:Daegu
sk:Tägu
sr:Тегу
sh:Tegu
fi:Daegu
sv:Daegu
tl:Daegu
th:แทกู
vi:Daegu
tr:Daegu
uk:Тегу
zh-classical:大邱
war:Daegu
wuu:大邱广域市
zh:大邱廣域市

Tonghae


Donghae (McCune'i-Reischaueri transliteratsioonis Tonghae; korea keeles 동해시 (東海市)) on linn Lõuna-Koreas Gangwoni provintsis.
Elanike arv oli 2001. aastal 103 115.
Kategooria:Lõuna-Korea linnad
id:Donghae, Gangwon
de:Donghae
en:Donghae City
fr:Donghae
ko:동해시
io:Donghae
it:Donghae
lmo:Donghae, Gangwon
ja:東海市 (江原道)
no:Donghae
pl:Donghae (miasto)
ru:Тонхэ
sk:Tonghä
sv:Donghae
tl:Lungsod ng Donghae
vi:Donghae, Gangwon
war:Donghae (syudad)
zh:東海市 (韓國)

Dalseong-gun

<table border="0" align="right" width="240px" colspan="1">
<tr><td align="center">
<font size="+1">Dalseong-gun (maa-alev)</font><br>
<font size=""></font>달성군 - 達城郡<br>
<font size=""></font> Dalseong-gun
</td><hr align=center size=4 width=100%></tr>
<td align="center" colspan="2">
<hr align=center size=4 width=100%>
...<br>
Dalseongi märk<hr align=center size=4 width=75%>
Pindala: 427,04 km&sup2<br>
Rahvaarv: 157 797 (2003)<br>
3 eupi ja 6 myeoni<br>
Keskus: Daegu, Lõuna linnarajoon, Daemyeong 11 linnaosa<br><hr align=center size=4 width=75%>
<p></td></tr></table>
Dalseongi maa-alev on Daegu haldusüksus.

Välislink


http://www.dalseong.daegu.kr/eng/index.html Koduleht
Kategooria:Lõuna-Korea
en:Dalseong County
ko:달성군
ja:達城郡
zh:達城郡

Dünaamika


Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest. Klassikalise dünaamika aluseks on Isaac Newtoni poolt formuleeritud Newtoni seadused.

Vaata ka


Molekulaardünaamika
Kategooria:Mehaanika
ar:ديناميكا (ميكانيكا)
ast:Dinámica (mecánica)
az:Dinamika
ms:Dinamik
bn:গতিবিদ্যা
be:Дынаміка
be-x-old:Дынаміка
bs:Dinamika
bg:Динамика
ca:Dinàmica
cs:Dynamika
da:Dynamik
de:Kinetik (Technische Mechanik)
el:Δυναμική
en:Dynamics (mechanics)
es:Dinámica
eo:Dinamiko
fa:دینامیک
fr:Dynamique (physique)
gl:Dinámica
ko:동역학
hi:गति विज्ञान
hr:Dinamika
io:Dinamiko
ia:Dynamica
it:Dinamica (fisica)
he:דינמיקה (מכניקה)
ka:დინამიკა (მექანიკა)
ht:Dinamik
lt:Dinamika
mk:Динамика (физика)
nl:Dynamica
ja:動力学
no:Dynamikk (mekanikk)
nn:Dynamikk i mekanikk
pms:Dinàmica
pl:Dynamika (fizyka)
pt:Dinâmica
ro:Dinamică
ru:Динамика (физика)
sq:Dinamika
si:ගති විද්‍යාව
sk:Dynamika (fyzika)
sl:Dinamika
sr:Динамика (физика)
sh:Dinamika (fizika)
fi:Dynamiikka
sv:Dynamik (mekanik)
ta:இயக்க விசையியல்
th:พลศาสตร์
vi:Động lực học
tr:Dinamik (fizik)
uk:Динаміка
ur:حرکیات (طبیعیات)
yi:דינאמיק
zh:動力學

Eesti mütoloogia

Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks.
Eesti mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati laialdaselt koguma, talletama ja uurima alles 19. sajandil, kui kooliharidus ja teaduslik maailmapilt olid mütoloogia elemendid tõrjunud vaimse kultuuri ääremaadele. Samas oli romantismi ja rahvusliku ärkamise ajastu kultuuritegelastel tugev kiusatus anda eestlastele antiikkultuuridega võrreldav jumalate ja kangelaste panteon.

Pseudomütoloogia


Kristjan Jaak Peterson tõlkis Christfried Gananderi ''"Mythologia Fennica"'' (1785) rootsi keelest saksa keelde ning seda materjali kasutas hiljem Friedrich Robert Faehlmann oma kunstmüütide loomiseks.

Mütoloogilisi olendeid


Koerakoonlased
Külmking
Libahunt
Maa-alused
Maaema
Tuulispask (rahvapärimus) (Matthias Johann Eiseni järgi)
Vanapagan
Haldjad
Kategooria:Eesti mütoloogia
de:Estnische Mythologie
en:Estonian mythology
es:Mitología estonia
fr:Mythologie estonienne
pt:Mitologia estoniana
ru:Эстонская мифология
fi:Virolainen mytologia ja muinaisusko