Geograafia


Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadusharu, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maa (planeet)l.

Definitsioon


Geograafia on väga ähmaste piirjoontega teadus, seepärast on tema defineerimine küllaltki keerukas ülesanne. Naljatamisi on öeldud, et geograafia on kõik see, millega geograafid tegelevad. Allpool on toodud välja erinevate inimeste eri aegadel väljapakutud definitsioone ja arvamusi geograafiast:
Geograafia eesmärgiks on kaardistamise kaudu pakkuda teavet kogu maailma kohta. Ptolemaios, 150
Geograafia on kokkuvõttev teadus, mis ruumimõistet kasutades sünteesib teiste teaduste tulemusi. Immanuel Kant, 1780
Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. Alexander von Humboldt, 1845
Geograafia ülesandeks on pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja ratsionaalne kirjeldus ja tõlgendus. Richard Hartshorne, 1959
Geograafia on ühtaegu nii teadus kui ka kunst. Henry Clifford Darby, 1962
Geograafia on õpetus Maast kui inimese kodust. Yi-Fu Tuan, 1991

Inim- ja loodusgeograafia sarnasused ja erinevused


Inimgeograafia ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19. sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega.
Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks Kaart (kartograafia). Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö lõpp-produktiks ongi tihtipeale kaart. Raske on pidada geograafiliseks tööd, milles ei sisaldu ühtegi kaarti. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ja inimene mõjutavad teineteist tugevalt.
Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste paiknemist ja vastastikmõju läbi ruumi. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel.
Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas?
Erinevusena võib välja tuua näiteks uurimisobjekti. Loodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograafia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega. Siiski ei ole tegemist millegi anatoomia või psühholoogia sarnasega, sest inimgeograafe ei huvita üksik inimene. Huvi pakuvad inimeste grupid ja nende paiknemine ning liikumine ruumis, selle põhjused ja tagajärjed. Põhiliseks loodus- ja inimgeograafia erinevuseks on siiski see, et loodusgeograafe huvitab põhiliselt erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise paigutuse alusel, inimgeograafe huvitab peamiselt ühe nähtuse korraldus ja levik ruumis.

Geograafia allharud


Loodusgeograafia


Loodusgeograafia on geograafia haru, mille sisu on sarnane maateaduse omaga. Selle eesmärg on uurida ja saada aru litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri füüsikat ning maailma taimestikku ja loomastikku jaotust Maal (biosfääri). Loodusgeograafiat saab jagada järgmisteks allharudeks:
:

Inimgeograafia


Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskond ja keskkond vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majaduslikuid aspekte.
Inimgeograafiat saab jagada järgmisteks allharudeks (täisloetelu leiad artiklist inimgeograafia), nagu:
:

Loendid Eesti geograafiast

Geograafiline ruum ja selle jaotamine


Eesti alevike loend
Eesti alevite loend
Eesti kaitsealade loend
Eesti külade loend
Eesti linnade loend
Eesti linnaosad
Eesti maakonnad
Eesti valdade loend

Loodus


Eesti jõgede loend
Eesti jugade loend
Eesti järvede loend
Eesti lahtede loend
Eesti loodusmälestiste loend
Eesti maastike loend
Eesti madalate loend
Eesti mered
Eesti pinnavormid
Eesti poolsaarte loend
Eesti saarte loend
Eesti soode loend
Eesti väinade loend

Kultuur

Loendid maailma geograafiast

Geograafiline ruum ja selle jaotamine


Asulate loend riikide kaupa
Maailma asulate loend
Maailmajaod
Maailma linnaosad
Maailma maad
Piirkonnad
Mandrid
Riikide haldusüksused
Riikide pealinnade loend

Loodus


Hoovuste loend
Välismaa jugade loend
Kuristike loend
Kurude loend
Kõrbete loend
Liustike loend
Maakitsuste loend
Mäestike loend
Välismaa mägede loend
Ookeanid
Jõed maailmas
Maailma järvede loend
Maailma lahtede loend
Maailma merede loend
Maailma orgude loend
Poolsaared maailmas
Maailma saarte loend
Väinad maailmas
Vulkaanide loend

Kultuur


Geograafide loend
Maadeavastajate loend
Maailma keelte loend
Maailma rahvaste mitmekeelne loend
Rahvad ja hõimud

Vaata ka


Geograaf
Geograafia mõisteid

Välislingid


http://baer.emu.ee/244184 Geograafia ajaloost Eestis EMÜ Teadusloo Uurimise Keskus
Kategooria:Geograafia
kbd:Хэкумэтх
af:Geografie
ak:Gyeografi
als:Geografie
am:መልክዓ ምድር
ab:Географи
ar:جغرافيا
an:Cheografía
arc:ܓܐܘܓܪܦܝܐ
frp:G·eografia
as:ভূগোল
ast:Xeografía
gn:Tetãnguéra
av:География
ay:Uraqita
az:Coğrafiya
id:Geografi
ms:Geografi
bm:Dùgùkòlòkùnnàkalan
bn:ভূগোল
zh-min-nan:Tē-lí-ha̍k
map-bms:Geografi
jv:Géografi
su:Géografi
ba:География
be:Геаграфія
be-x-old:Геаграфія
bh:भूगोल
bcl:Heograpiya
bi:Jiografi
bar:Geografie
bo:ས་ཁམས་རིག་པ།
bs:Geografija
br:Douaroniezh
bg:География
ca:Geografia
ceb:Heyograpiya
cv:Географи
cs:Geografie
cbk-zam:Geografia
sn:Taranyika
co:Geografia
cy:Daearyddiaeth
da:Geografi
de:Geographie
dv:ޖުޣުރާފީ
el:Γεωγραφία
en:Geography
es:Geografía
eo:Geografio
ext:Geografia
eu:Geografia
fa:جغرافیا
hif:Jagha
fo:Landafrøði
fr:Géographie
fy:Geografy
fur:Gjeografie
ga:Tíreolaíocht
gv:Çheer-oaylleeaght
sm:Geography
gd:Cruinn-eòlas
gl:Xeografía
gan:地理學
gu:ભૂગોળ
ko:지리학
hy:Աշխարհագրություն
hi:भूगोल
hsb:Geografija
hr:Geografija
io:Geografio
ig:Ọmúmú-àlà
ilo:Heograpia
ia:Geographia
ie:Geografie
iu:ᓄᓇᐅᔪᖅ/nunaujuq
os:Географи
is:Landfræði
it:Geografia
he:גאוגרפיה
kl:Nunalerineq
kn:ಭೂಗೋಳ ಶಾಸ್ತ್ರ
pam:Geografia
ka:გეოგრაფია
csb:Geògrafijô
kk:География
kw:Dorydhyeth
ky:География
sw:Jiografia
kv:География
ht:Jewografi
ku:Erdnîgarî
lad:Jeografiya
lez:География
lo:ພູມສາດ
la:Geographia
lv:Ģeogrāfija
lb:Geographie
lt:Geografija
lij:Geografia
li:Geografie
ln:Mambí ma mabelé
jbo:tutske
lmo:Geugrafia
hu:Földrajztudomány
mk:Географија
mg:Jeografia
ml:ഭൂമിശാസ്ത്രം
krc:География
mt:Ġeografija
mr:भूगोल
arz:جغرافيا
mzn:جوغرافی
mwl:Geografie
mdf:Географие
mn:Газарзүй
my:ပထဝီဝင်
nah:Cemānāhuacāyōtl
nl:Aardrijkskunde
nds-nl:Geografie
ne:भूगोल
new:भूगोल
ja:地理学
frr:Geografii
no:Geografi
nn:Geografi
nrm:Géographie
nov:Geografia
oc:Geografia
mhr:Географий
uz:Geografiya
pnb:جغرافیہ
ps:ځمکپوهنه
km:ភូមិវិទ្យា
pcd:Géografie
nds:Geografie
pl:Geografia
pnt:Γεωγραφίαν
pt:Geografia
ro:Geografie
rmy:Phuvipen
rm:Geografia
qu:Allpa saywachi
ru:География
rue:Ґеоґрафія
sah:География
sa:भूगोल
sc:Geografia
sco:Geografie
nso:Thutafase
sq:Gjeografia
scn:Giugrafìa
si:භූගෝල විද්‍යාව
simple:Geography
ss:Temhlaba
sk:Geografia
sl:Geografija
so:Juquraafi
ckb:جوگرافیا
sr:Географија
sh:Zemljopis
fi:Maantiede
sv:Geografi
tl:Heograpiya
ta:புவியியல்
kab:Tarakalt
roa-tara:Sciugrafije
tt:География
te:భూగోళ శాస్త్రము
th:ภูมิศาสตร์
vi:Địa lý
tg:Ҷуғрофия
tpi:Save long giraun
tr:Coğrafya
tk:Geografiýa
uk:Географія
ur:جغرافیہ
vec:Giografia
vo:Taledav
fiu-vro:Maatiidüs
wa:Djeyografeye
zh-classical:地理學
war:Heyograpiya
wo:Melosuuf
ts:Ntivo-mbangu
yi:געאגראפיע
yo:Jẹ́ọ́gráfì
zh-yue:地理
zea:Heografie
bat-smg:Geuograpėjė
zh:地理学

Geoloogia


Geoloogia on teadus, mille uurimisobjektiks on planeet Maa (planeet). Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.
Traditsiooniliselt loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn Tahke Maa. Seega ei kuulu atmosfääri uuriv meteoroloogia ning hüdrosfääri uuriv hüdroloogia otseselt geoloogiliste teaduste hulka. Et erinevad geosfäärid moodustavad siiski ühtse terviku, siis on tekkinud vajadus Maa kui süsteemi ühtse käsitluse järgi, mis pani 20. sajandi teisel poolel aluse uuele teadusele nimega Maa süsteemi teadus. Klassikaliselt on geoloogia olnud vaid Maad uuriv teadus, jättes teised taevakehad astronoomiale, kuid viimaste aastakümnete jooksul on kuhjunud palju uusi andmeid Kuu, Marss, Veenuse ja teiste Päikesesüsteemi kiviste taevakehade kohta, et teadusharu nimega planeetide geoloogia võis sündida.
Geoloogia on retrospektiivne teadus. See tähendab seda, et geoloogid uurides kivistisi, kivimeid, mineraale, Sete, isotoope jms, üritavad teada saada mineviku Kliima tingimusi, elustikku ja selle arengut, Manner (geoloogia) asukohti ning omavahelist paiknemist jne. Geoloogia eesmärgiks on rekonstrueerida võimalikult täpselt Maa ajalugu ja teha kindlaks tema palet muutvate protsesside põhjused ja toimimismehhanismid. Seetõttu jaotatakse geoloogia traditsiooniliselt Ajalooline geoloogia ja Dünaamiline geoloogia geoloogiaks. Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, täpsemalt tema paleogeograafiat, elustiku evolutsiooni (paleontoloogia), kliimamuutusi (paleoklimatoloogia) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite (petroloogia), mineraalide (mineraloogia), Maa pinda kujundavate protsesside (geomorfoloogia) jms uurimisega.
Geoloogia on väga interdistsiplinaarne teadus. Sõltuvalt spetsialiseerumisest on geoloogidel vaja häid teadmisi füüsikast, keemiast või bioloogiast.
Geoloogia on ka rakenduslikult tähtis teadus. Näiteks hüdrogeoloogia uurib põhjavett, selle teket, koostist ja liikumist, ehitusgeoloogia pinnase sobivust ehitiste rajamiseks, maavaraõpetus maardlate teket, koostist, geoloogilist ehitust, paiknemist jne.
Geoloogia ja teiste teaduste piirimail on arenenud näiteks paleontoloogia, geokeemia ja geofüüsika.

Geoloogilised teadusharud


ajalooline geoloogia
dünaamiline geoloogia
ehitusgeoloogia
geoarheoloogia
geofüüsika
geokeemia
geokronoloogia
geomorfoloogia
geotektoonika
glatsioloogia
hüdrogeoloogia
isotoopgeoloogia
kaevandusgeoloogia
keskkonnageoloogia
kristallograafia
kristallooptika
kvaternaarigeoloogia
litoloogia
Maa süsteemi teadus
meregeoloogia
mineraloogia
naftageoloogia
paleoklimatoloogia
paleontoloogia
petroloogia
rakendusgeoloogia
regionaalgeoloogia
sedimentoloogia
seismoloogia
speleoloogia
stratigraafia
struktuurigeoloogia
vulkanoloogia

Vaata ka


Geoloog

Loendid


Geoloogia mõisteid
Eesti loodusmälestiste loend
Geoloogide loend
Maailma loodusmälestiste loend
Kivimite loend
Maavärinate loend
Mineraalide loend
Eesti rändrahnude loend
Vulkaanide loend
Vulkaanitüüpide loend

Kirjandus

Välislingid


http://www.geology.com/ Geology.com
http://geology.about.com/ Geology.about.com
http://www.ig.uit.no/webgeology/ Animeeritud geoloogiaalased õppevahendid Tromsø ülikooli lehel.

Sõnastikud


http://et.wiktionary.org/wiki/Sõnastik:Inglise-eesti_geoloogiasõnastik Inglise-eesti geoloogiasõnastik Vikisõnaraamatus
http://et.wiktionary.org/wiki/Sõnastik:Eesti-inglise_geoloogiasõnastik Eesti-inglise geoloogiasõnastik Vikisõnaraamatus
Kategooria:Geoloogia
af:Geologie
am:መሬት ጥናት (ጂዮሎጂ)
ar:جيولوجيا
an:Cheolochía
frp:G·eologia
ast:Xeoloxía
az:Geologiya
id:Geologi
ms:Geologi
zh-min-nan:Tē-chit-ha̍k
map-bms:Geologi
jv:Géologi
su:Géologi
ba:Геология
be:Геалогія
be-x-old:Геалёгія
bs:Geologija
br:Douarouriezh
bg:Геология
ca:Geologia
cv:Геологи
cs:Geologie
sn:Ketanyika
co:Geologia
cy:Daeareg
da:Geologi
de:Geologie
el:Γεωλογία
en:Geology
es:Geología
eo:Geologio
ext:Geologia
eu:Geologia
fa:زمین‌شناسی
hif:Geology
fo:Jarðfrøði
fr:Géologie
fy:Geology
fur:Gjeologjie
ga:Geolaíocht
gd:Geòlas
gl:Xeoloxía
gu:ભૂસ્તર શાસ્ત્ર
ko:지질학
haw:Huli honua
hy:Երկրաբանություն
hi:भूविज्ञान
hr:Geologija
io:Geologio
ia:Geologia
ie:Geologie
iu:ᓄᓇᓕᕆᓂᖅ
os:Геологи
xh:IJioloji
is:Jarðfræði
it:Geologia
he:גאולוגיה
kl:Nunarsualerineq
kn:ಭೂರಚನಶಾಸ್ತ್ರ
ka:გეოლოგია
kk:Геология
kw:Dororyeth
ky:Геология
sw:Jiolojia
ht:Jewoloji
ku:Jeolojî
lad:Jeolojiya
lo:ທໍລະນີສາດ
la:Geologia
lv:Ģeoloģija
lb:Geologie
lt:Geologija
li:Geologie
jbo:ligytedyske
lmo:Geulugia
hu:Geológia
mk:Геологија
ml:ഭൂഗർഭശാസ്ത്രം
mi:Tātai aro whenua
mzn:زمین درست کر چیزها
mwl:Geologie
mn:Геологи
my:ဘူမိဗေဒ
nah:Tlālmatiliztli
nl:Geologie
new:भूगर्भशास्त्र
ja:地質学
nap:Giuloggia
frr:Geologii
no:Geologi
nn:Geologi
nrm:Géologie
nov:Geologia
oc:Geologia
om:Geology
pnb:زمین دی سائنس
pap:Geologia
ps:ځمکپېژندنه
pl:Geologia
pt:Geologia
kaa:Geologiya
ro:Geologie
ru:Геология
rue:Ґеолоґія
sa:प्राचीनभूगर्भशास्त्रम्
sco:Geologie
stq:Geologie
st:Geologi
sq:Gjeologjia
scn:Gioluggìa
si:භූවේදය
simple:Geology
sk:Geológia
sl:Geologija
ckb:زەویناسی
sr:Геологија
sh:Geologija
fi:Geologia
sv:Geologi
tl:Heolohiya
ta:நிலவியல்
tt:Геология
th:ธรณีวิทยา
vi:Địa chất học
tg:Геология
tr:Jeoloji
tk:Geologiýa
uk:Геологія
ur:ارضیات
ug:گېئولوگىيە
vec:Giołogia
vo:Talav
fiu-vro:Geoloogia
wa:Djeyolodjeye
war:Heolohiya
yi:געאלאגיע
zh-yue:地質學
bat-smg:Geuoluogėjė
zh:地质学

Ado Grenzstein

Pilt:Ado Grenzstein.jpg
Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond – 20. aprill 1916 Lõuna-Prantsusmaa, Menton) oli Eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.

Elu ja tegevus


Grenzstein õppis aastatel 1871–1874 Cimze seminaris ja oli seejärel aastatel 1874–1876 Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. Aastal 1876 kutsuti ta Tartu Hollmanni seminari õpetajaks. Aastatel 1878–1880 täiendas Grenzstein end Viini pedagoogiumis.
1881. aastal asutas Ado Grenzstein ajalehe Olevik (ajaleht), mis oli pärast Carl Robert Jakobson surma mõnda aega tähtsaim eesti keel ajaleht. Grenzstein asus 1901.aastal elama välismaale, algul Dresdenisse, hiljem Pariis.
Grenzsteini osa üle eesti kultuuriloos on vaieldud. F. Tuglas andis Grenzsteinile ühekülgse negativistlikkusse kalduva hinnangu. Esialgsete hinnangute järgi loobus Grenzstein 1888 rahvuslikust suunast ja hakkas õigustama venestamine. Väidetavalt sai Grenzsteinist Prantsusmaal veendunud antisemiit, kelle meelest Eesti esijuut olevat Jaan Tõnisson.. Hiljem on Ado Grenzteinist enne sõda ja Nõukogude okupatsiooni ajal loodud negatiivne pilt vaidlustatud. “Värskemad käsitlused on osutanud Ado Grenzsteini väärika tagasituleku võimalusele, kuna on mõistetud, et ka eestlaste religioossuseni ulatuv rahvuslus, mida Grenzstein kritiseeris, väärib (enese)kriitikat.”Ado Grenzsteini roll on 1986. aastast peale tunnustatud teadlaste (Mart Laar, Jaan Undusk jt) osavõtul ümber hinnatud.
Ado Grenzstein mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia ("male", "lipp (male)", "kuningas (male)" jne).

Tsitaat


"Ma arvasin, et sakslastest ainult venelaste abil jagu saame, ja lootsin, et pärast seda venelastest nende rumaluse tõttu isegi jagu saame." (Friedebert Tuglas, Ado Grenzsteini lahkumine, lk. 159.)

Teosed


1877: "Esimesed luuletused" (luulekogu)
1877–1880: "Saksa keele õpetaja" I–III (õpik)
1878: "Kooli Laulmise raamat"
1879: "Koolmeistri käsiraamat"
1883: esimene eestikeelne maleõpik
1884: Eesti sõnaraamat (sisaldab 1600 uut ja võõrsõna)
1887–1888: "Eesti Lugemise-raamat" I–II
1888: "Laulud ja salmid" (luulekogu)
1894: "Eesti küsimus"
1899: "Kauni keele kaitsemiseks"
1899: "Mõttesalmid" (luulekogu)
1899: "''Herrenkirche oder Volkskirche''" (Härraskirik või rahvakirik)
1912: "Juudi küsimus"
Artikleid kasvatuse kohta ilmus ka Olevikus.
1898 rajati arhiiv "A. Grenzsteini kirjakogu". Sellest on säilinud 18 köidet ja ta asub Eesti Kirjandusmuuseumis.
''Vajab täiendamist''

Viited

Kirjandus


Aleksander Kruusberg, ''Aadu Grenzstein'', Eesti Kirjandus 1916, nr. 11, lk. 386–397 ja nr. 12, lk. 409–439
Aleksander Kruusberg, ''A. Grenzsteini müüdavus'', Eesti Kirjandus, 1921, nr. 3, lk. 82–93; nr. 4, lk. 116–122; nr. 5, lk. 141–153; nr. 6, lk. 171–179
''Aadu Grenzsteini võitlus Jaan Tõnissoniga'' (koostanud Aleksander Kruusberg), Tartu, Odamees 1921
Friedebert Tuglas, ''Ado Grenzsteini lahkumine'', Tartu 1926
''Eesti kirjanduse ajalugu'', II köide, Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk. 374–375 (Endel Nirk) ja 554–558 (Rudolf Põldmäe)
Mart Laar, ''A. Grenzsteini Kirjakogust'', Keel ja Kirjandus 1984, nr. 6, lk. 359–363
Mart Laar, ''Tuglas, ajalugu ja "Ado Grenzsteini lahkumine"'', Looming (ajakiri), 1986, nr. 12
Jaan Undusk, ''"Esimene Eesti juudiõgija". Ado Grenzsteini endatapp antisemitismis'', Vikerkaar (ajakiri), 1991, nr. 2-3
Jaanus Arukaevu, ''Ado Grenzsteini tagasitulek: Essee'', Akadeemia (ajakiri), 1997, nr. 12
''Uus katse hinnata Ado Grenzsteini rolli Eesti ajaloos'' (ülevaade seminarist, kus osalesid Krista Aru, Jaanus Arukaevu, Ea Jansen, Toomas Karjahärm ja Jaan Undusk) – Tuna 1999, nr. 2, lk. 111–125
“Jüri Tilk Ado Grenzteinist.” – Artiklis: Anu Pallas. ''Isamaaline tundmus. Eesti ja Soome kirjamees Jüri Tilk ehk Yrjö Virula.'' – Keel ja Kirjandus, 2010, lk 194–210

Välislingid


http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Ado_Grenzstein Biograafia ESBL-is
Kategooria:Eesti ajakirjanikud
Kategooria:Eesti kirjanikud
Kategooria:Eesti pedagoogid
Kategooria:Eesti kirjastajad
Kategooria:Eesti maletajad
Kategooria:Eesti kasvatusteadlased
Kategooria:Sündinud 1849
Kategooria:Surnud 1916
de:Ado Grenzstein
ko:아도 그렌츠슈타인

Gustav Suits

Pilt:Gustav Suits.jpg
Gustav Suits (30. november 1883 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 23. mai 1956) oli Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.

Elulugu


Gustav Suits sündis koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse keel ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal.
Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana.
Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte.
Aastatel 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaa­diks eelolevail Ülevenemaaline Asutav Kogu valimistel.
1921–1944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusajalugu õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemiline Kirjandusühing, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast oli ta Uppsala ülikooli audoktor.
Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu.
Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
Aastast 2004 annavad Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn välja Gustav Suitsu stipendiumi.

Looming


Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I – III (1901–1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905—1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!".
Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. Esimene maailmasõda ning 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950).
Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse.

Kirjandus


Ants Oras. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=120 Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr. 9, 1933
Ants Oras. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=31 Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult, Looming nr. 9, 1933
Hans Kruus. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=485 Murdekuudel 1917—18, Looming nr. 9, 1933
Ants Oras. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=145 Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus nr 11, 1933
Ants Oras. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=486 Gustav Suits: Aastate aknal., Looming nr 4, 1934
Henrik Visnapuu. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=461 Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana, Looming nr. 2, 1934
S. Sinimets. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=484 Soome mõjudest Gustav Suitsu luules., Eesti Kirjandus nr 6, 1937
Aino Thauvón-Suits, "Gustav Suitsu noorus kirjade, luuletuste ja mälestuste põhjal". Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1964; 2. trükk: Olion, Tallinn 1997
Nigol Andresen, "Suits ja tuli". Uurimusi ja artikleid. Eesti Raamat, Tallinn 1983
Helga Suits-Kangro, "Aino ja Gustavi lugu" ("Gustav Suitsu nooruse" järg kirjade, luuletuste ja Aino mälestuste põhjal). Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1987
"Gustav Suits". Personaalbibliograafia + fondinimestik. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1998

Artiklid, esseed


http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=292 A. H. Tammsaare tee ja töö., Looming nr. 1,3 1928
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=570 Balti kirjandusajaloo katse., Eesti Kirjandus nr. 5, 1929
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=347 Vanemast vennastekoguduse kirjandusest., Raamatu osa Eesti arengus
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=119 Kreutzwald Peterburis, Looming nr. 8, 1933
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=13 Noor Villem Grünthal, Eesti Kirjandus nr. 5, 1935
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=71 Posthuumne Puškin, Looming nr. 2, 1937
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=519 A. H. Tammsaare palgepooli., Eesti Kirjandus nr. 1, 1938

Tunnustused


1939 Valgetähe III klassi teenetemärk

Viited

Välislingid


http://www.kirmus.ee/erni/autor/suit_fo.html Fotod
http://www.kirmus.ee/Asutus/Valjaanded/ekmar/gustavs.html Gustav Suitsu kirjad Aino Kallasele
http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-kerkokell-gustav-suits-loeb-guido-kangur 100 luulepärli: Kerkokell. Gustav Suits. Loeb Guido Kangur
Kategooria:Eesti luuletajad
Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed
Kategooria:Tartu Ülikooli professorid
Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid
Kategooria:Eestlased Soomes
Kategooria:Sündinud 1883
Kategooria:Surnud 1956
de:Gustav Suits
en:Gustav Suits
io:Gustav Suits
pl:Gustav Suits
pt:Gustav Suits
fi:Gustav Suits
sv:Gustav Suits

Gregoriuse kalender


Pilt:DBP 1982 1155 400 Jahre Gregorianischer Kalender.jpg
Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas ''gregooriuse kalender'') ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamine, mis on praegugi kasutusel Eestis (alates 14. veebruarist 1918) ja paljudes teistes riikides.

Ajalugu ja astronoomia


Ettepaneku võtta kasutusele Gregoriuse kalender, mis kujutab endast väikest parandust Juliuse kalender, tegi esimesena Napoli arst Aloysius Lilius ning paavst Gregorius XIII võttis selle kasutusele alates 24. veebruarist 1582 (dokument on dateeritud 1581. aastaga, sest paavsti jaoks algas aasta märtsikuuga). Juliuse kalendri järgi oli aasta keskmiseks pikkuseks täpselt 365,25 ööpäeva, kuid keskmise troopiline aasta kestus on ligikaudu 365,24219878 ööpäeva. Seetõttu lisab Juliuse kalender iga 1000 aasta kohta ligikaudu 8 ülearust ööpäeva, nii et kalenderaasta jääb päikeseaastast maha.
Gregoriuse kalender parandab lähendust, jättes iga 400 aasta kohta 3 Juliuse kalendri liigpäeva ära, nii et aasta keskmiseks kestuseks tuleb 365,2425 keskmine päikesepäev, mis teeb keskmise troopilise aastaga võrreldes veaks ligikaudu 1 ööpäev 3000 aasta kohta (3 ööpäeva 10 000 aasta kohta), võrreldes kevadine pööripäev troopilise aastaga (365,2424 ööpäeva) aga umbes poole sellest veast. Selle vea saaks kõrvaldada, kui kehtestada, et 3600-ga jaguvad aastad ei ole liigaastad. Ent ajamastaabis, mis ületab 3000 aastat, on muutuste tõttu Maa (planeet) orbiit ja ennustamatu pöörlemine tõttu eeldatavasti ebatõenäoline, et täiendavad muutused Juliuse kalendri liigaastate süsteemis võimaldaksid pikas perspektiivis saavutada suuremat täpsust aasta keskmises kestuses.
Katoliiklus tahtis kalender parandada selleks, et ülestõusmispüha saaks tähistada ajal, mis lepiti kokku esimene Nikaia kirikukogu aastal 325. Ettenähtud aeg oli pühapäev pärast Kuu 14. päeva, mis langeb kas kevadine pööripäev või sellest hilisemale ajale. Kevadine pööripäev langes tol ajal ligikaudu 21. märtsile. Selle kirikukogu ajal oli juba märgatud, et kevadine pööripäev oli pärast Juliuse kalendri kasutusele võtmist nihkunud. Kalendri muutmise asemel lepiti kokku, et kevadine pööripäev ei ole mitte 24. märts või 25. märts, nagu algselt, vaid alati 21. märts. Ent 16. sajandiks oli kevadine pööripäev palju rohkem nihkunud.
Peale selle oli arvutuslik Kuu, mille järgi ülestõusmispüha arvutati, fikseeritud seoses Juliuse kalendri aastatega 19-aastase Metooniline tsükkel kaudu. See lähendus andis aga veaks 1 ööpäev 310 aasta kohta. Seega ei vastanud kuukalender 16. sajandiks ka tegeliku Kuuga.
Gregoriuse kalender määras aasta pikkuse korrigeerimiseks kindlaks, et ''100-ga jaguvad aastad on liigaastad ainult juhul, kui nad jaguvad ka 400-ga''. Seega olid eelmisel aastatuhat aastad 1600 ja 2000 liigaastad, ent aastad 1700, 1800 ja 1900 ei olnud liigaastad. See annab 3-ööpäevase paranduse. Peale selle jäeti Gregoriuse kalendri kasutusele võtmise ajal 10 kuupäeva vahele, vt allpool. Kolmandal aastatuhandel on 8 ärajäetavat ööpäeva.

Rakendamine


Gregoriuse kalender määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari, mida juba kasutati esimese päevana Itaalias, Saksamaal ja mujal (jaanuariaasta), kuid mitte igal pool (näiteks Inglismaal algas aasta 25. märtsil (märtsiaasta). 1. jaanuaril 1622 kuulutati 1. jaanuar aasta esimeseks päevaks.
Uue kalendri kasutusele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva, nii et 4. oktoober 1582 järgnes kohe 15. oktoober 1582, et parandada esimesest Nikaia kirikukogust möödunud 13. sajandi jooksul kuhjunud viga. See kohutas inimesi. Kirikut süüdistati inimeste elust päevade varastamises.
Ka kuukalendri 19-aastast tsüklit tuli parandada 1 ööpäeva võrra iga 300 või 400 aasta kohta (8 korda 2500 aasta jooksul). Faktiliselt võeti kasutusele uus ülestõusmispüha kuupäeva määramise meetod.
Mitte kõik riigid ei võtnud uut kalendrit kohe vastu. Mittekatoliiklikud maad ei tahtnud kasutusele võtta katoliiklus leiutist. Briti impeerium (sealhulgas osa praegustest Ameerika Ühendriigid) võttis uue kalendri vastu alles 1752. aastal. Selleks ajaks oli vaja vahele jätta juba 11 kuupäeva, nii et 2. september 1752 järgnes 14. september 1752. Ka seekord inimesed nurisesid, kuid mitte sellepärast, et nende elust päevad sõna otseses mõttes ära varastati, vaid sellepärast, et neile maksti ainult tegelike tööpäevade eest, aga üüri tuli septembrikuu eest maksta täies mahus, mis tekitas majanduslikku kitsikust.
Taanis tegi eeltöö Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuks Ole Rømer.
Rootsi püüdis Gregoriuse kalendrit kasutusele võtta järk-järgult: aastal 1700 võeti vastu spetsiaalne Rootsi kalender. Alles 1753. aastal jõuti Gregoriuse kalendrini: 17. veebruarile järgnes 1. märts.
Venemaa, sealhulgas Eesti, võttis uue kalendri kasutusele alles 1918. aastal: 31. jaanuarile järgnes 14. veebruar. Seetõttu on Oktoobrirevolutsiooni aastapäev nüüd 7. november.
Enamikus või kõigis õigeusk kirikutes on rühmitusi, kes ei ole uuele kalendrile üleminekut aktsepteerinud. Vana kalendri on säilitanud Vene Õigeusu Kirik, Serbia Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Jeruusalemma Õigeusu Kirik. Vana kalendri pooldajad väidavad enamasti, et Juliuse kalendri järgimise korral peegeldab liturgiline kalender maa peal igavest liturgiat taevas ning üleminek Gregoriuse kalendrile tähendaks selle kooskõla rikkumist.
Jaapanis aktsepteeriti Gregoriuse kalender 1873 Meiji reformide ajal, kuid ka senised kalendrid jäid püsima.
Gregoriuse kalendrit saab laiendada selle ametlikule kasutuselevõtule eelnenud ajale. Nii tekib proleptiline Gregoriuse kalender.

Rakendamine Eestis


Aastal 1582 võeti Gregoriuse kalender kasutusele katoliikliku Rzeczpospolita koosseisu kuuluval Poola-Liivimaal, kuhu kuulus ka Lõuna-Eesti mandriosa. See tekitas suuri vastuolusid, sest protestantlikud liivimaalased, eriti linlased, pidasid uut kalendrit vaid ilmalikuks asjaks ja püüdsid oma kirikupühi endiselt Juliuse kalendri järgi pidada. See ei sobinud aga katoliiklikele poolakatest võimumeestele ja pühade pidamine vana kalendri järgi keelustati. Seda pidasid protestandid oma usuvabaduse räigeks rikkumiseks ja algas kalendritüli, mis oli ägedaim Riias. Probleem lahenes alles 1625, kui Rootsi suurema osa Poola-Liivimaast, sealhulgas Eesti alale jääva osa, vallutas ja vana kalender uuesti ametlikult kasutusele võeti.
Uuesti võeti Gregoriuse kalender Eesti aladel kasutusele 20. sajandil. Lääne-Eesti saartel mindi uuele kalendrile üle 1917. aasta sügisel seoses sealse Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)iga (praegu Eestile kuuluval Ruhnul juba 1915). Kogu Eestis võeti Gregoriuse kalender kasutusele 1918 samal ajal muu Venemaaga.
Kalendriga tekkis Eestis probleeme eestkätt Petserimaal, sest sealsed õigeusulised ja vanausulised keeldusid uut kalendrit aktsepteerimast ning pidasid oma kirikupühi vana kalendri järgi. See aga häiris tõsiselt nii koolide kui ka muude riigiasutuste tööd ja nõnda püüdis riik selle vastu suhteliselt karmide meetmetega võidelda: pühade pidamine kirikuis vana kalendri järgi keelati ning keelu rikkujatele määrati karme trahve. Ka koduseid pühade tähistamisi Juliuse kalendri järgi püüti minimeerida. See tekitas mõistagi palju paksu verd ning võõrandas eriti Petserimaa venelasi Eesti valitsusest. 1930. aastad oli oma eesmärk sisuliselt saavutatud, ametlikku pühade tähistamisi vana kalendri järgi sisuliselt enam polnud, küll aga jätkus nende pidamine pereringis.

Aasta jaotamine


Gregoriuse kalendris jaguneb aasta 12 kuuks:
Keskmise aasta pikkus on 365,2425 ööpäeva = 8765,82 tundi = 525 949,2 minutit = 31 556 952 sekundit.
Lihtaasta pikkus on 365 ööpäeva = 8760 tundi = 525 600 minutit = 31 536 000 sekundit.
Liigaasta pikkus on 366 ööpäeva = 8784 tundi = 527 040 minutit = 31 622 400 sekundit.
(Mõned aastad võivad sisaldada liigsekundeid.)

Teised kalendrid


Gregoriuse kalendrit kasutatakse tänapäeval praktilistel kaalutlustel maailmas laialdaselt. Samal ajal kasutatakse paljudes riikides ka mitmeid teisi kalendrisüsteeme, mis võivad olla viidud vastavusse Gregoriuse kalendriga. Erinevused võib olla näiteks ainult aasta-arvus, kuude nimetustes vms.

Vaata ka


Kalendrireform
Pühapäeval algav lihtaasta
Aasta päevad

Välislingid


http://hot.ee/olev/gregorius.htm Lastele: Juliusest, Gregoriusest ja kalendrist
Kategooria:Ajaarvamine
af:Gregoriaanse kalender
als:Gregorianischer Kalender
am:ጎርጎርያን ካሌንዳር
ang:Gregorisce ȝerīmbōc
ar:تقويم ميلادي
an:Calandario gregorián
arc:ܣܘܪܓܕܐ ܓܪܝܓܘܪܝܐ
ast:Calendariu gregorianu
av:Григорианияб каленьдар
az:Qriqori təqvimi
id:Kalender Gregorius
ms:Kalendar Gregory
bn:গ্রেগরীয় বর্ষপঞ্জী
zh-min-nan:Gregorius Le̍k-hoat
map-bms:Kalendher Gregorian
jv:Pananggalan Gregorian
su:Kalénder Grégori
ba:Григориан календары
be:Грыгарыянскі каляндар
be-x-old:Грэгарыянскі каляндар
bar:Gregorianischa Kalenda
bs:Gregorijanski kalendar
br:Deiziadur gregorian
bg:Григориански календар
ca:Calendari gregorià
ceb:Kalendaryong Gregoryano
cs:Gregoriánský kalendář
cbk-zam:Calendario Gregoriano
cy:Calendr Gregori
da:Gregorianske kalender
de:Gregorianischer Kalender
dv:މީލާދީ ކަލަންޑަރު
dsb:Gregorjaniska pratyja
el:Γρηγοριανό ημερολόγιο
eml:Lunâri Gregoriân
en:Gregorian calendar
es:Calendario gregoriano
eo:Gregoria kalendaro
eu:Gregoriotar egutegia
fa:گاه‌شماری میلادی
fo:Gregorianski kalendarin
fr:Calendrier grégorien
fy:Gregoriaanske kalinder
fur:Calendari Gregorian
gl:Calendario gregoriano
gu:ગ્રેગોરીયન પંચાંગ
ko:그레고리력
hi:ग्रेगोरी कैलेंडर
hsb:Gregorianiska protyka
hr:Gregorijanski kalendar
io:Gregoriana kalendario
ilo:Kalendario a Gregoriano
bpy:গ্রেগরিয়ান পাঞ্জী
ia:Calendario gregorian
is:Gregoríska tímatalið
it:Calendario gregoriano
he:הלוח הגרגוריאני
kl:Gregorianskit ullorsiutaat
kn:ಗ್ರೆಗೋರಿಯನ್ ಕ್ಯಾಲೆಂಡರ್
ka:გრიგორიანული კალენდარი
csb:Gregorijansczi kalãdôrz
kk:Григориан күнтізбесі
kw:Calans gregorek
sw:Kalenda ya Gregori
ht:Almanak gregoryen
ku:Salnameya gregorî
la:Calendarium Gregorianum
lv:Gregora kalendārs
lb:Gregorianesche Kalenner
lt:Grigaliaus kalendorius
lij:Lûnäio Gregorian
li:Gregoriaanse kalender
lmo:Taquín gregurian
hu:Gergely-naptár
mk:Грегоријански календар
ml:ഗ്രിഗോറിയൻ കാലഗണനാരീതി
krc:Григориан орузлама
mr:ग्रेगरीय दिनदर्शिका
xmf:გრიგორიანული კალენდარი
arz:تقويم جريجورى
mn:Григорийн тоолол
nah:Gregorio xiuhpōhualli
nl:Gregoriaanse kalender
nds-nl:Gregoriaanse kelender
ne:ग्रेगोरी क्यालेण्डर
ja:グレゴリオ暦
nap:Calannario greguriano
frr:Gregoriaans kalender
no:Gregoriansk kalender
nn:Den gregorianske kalenderen
nrm:Calendri grégorian
oc:Calendièr gregorian
mhr:Григориан кечышот
or:ଗ୍ରେଗୋରି ପାଞ୍ଜି
uz:Grigoriy taqvimi
pa:ਗ੍ਰੈਗਰੀ ਕਲੰਡਰ
pnb:گریگری کلنڈر
ps:ګریګوري کلیز
nds:Gregoriaansch Klenner
pl:Kalendarz gregoriański
pnt:Γρηγοριανόν ημερολόγιον
pt:Calendário gregoriano
ro:Calendarul gregorian
qu:Griguryanu kalindaryu
ru:Григорианский календарь
rue:Ґреґоріаньскый календарь
sah:Грегориан халандаара
sa:ग्रेगोरी-कालगणना
sco:Gregorian calendar
nso:Tšhupamabaka ya Gregorian
sq:Kalendari gregorian
scn:Calannariu grigurianu
si:ග්‍රෙගරි දින දසුන
simple:Gregorian calendar
sk:Gregoriánsky kalendár
sl:Gregorijanski koledar
ckb:ڕۆژژمێری زایینی
sr:Грегоријански календар
sh:Gregorijanski kalendar
fi:Gregoriaaninen kalenteri
sv:Gregorianska kalendern
tl:Kalendaryong Gregoryano
ta:கிரெகொரியின் நாட்காட்டி
tt:Милади тәкъвим
te:గ్రెగోరియన్ కేలండర్
th:ปฏิทินเกรโกเรียน
vi:Lịch Gregory
tr:Miladî takvim
uk:Григоріанський календар
ur:عیسوی تقویم
vec:Całendario gregorian
fiu-vro:Gregoriusõ kallendri
wa:Calindrî grigoryin
zh-classical:格里曆
war:Kalendaryo Gregoryano
yi:גרעגאריאנישער קאלענדאר
yo:Kàlẹ́ndà Gregory
zh-yue:公曆
diq:Teqwimo Gregoryen
zea:Gregoriaonse kalender
bat-smg:Grėgaliaus kalėnduorios
zh:公历

Grigori Pomerants

Grigori Solomonovitš Pomerants (sündis 13. märtsil 1918) on juudid päritoluga Venemaa kirjandusteadlane, kultuuriteoreetik, filosoof ja õiguskaitsja.
Grigori Pomerants sündis 13. märtsil 1918 Vilniuses.
1940 lõpetas Moskva Ajaloo-, Filosoofia- ja Kirjandusinstituudi vene kirjanduse osakonna. Et tema kursusetöö ei olnud "ideoloogiliselt väljapeetud", siis teda aspirantuuri ei võetud.
Võttis osa Nõukogude Liidu Suur isamaasõda. Käis läbi sõjatee Stalingradist Berliinini. Sai kaks korda haavata.
1946 heideti "parteivastaste avalduste" eest parteist välja. 1949 arreteeriti süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses ning mõisteti süüdi. Pärast Jossif Stalini surma vabastati 1953 ja rehabiliteeriti 1956.
Pomerants oli lähedane dissidentlikele ringkondadele. Tema teoseid anti palju välja tamizdatis ja samizdatis.
1976–1988 oli Nõukogude ajakirjanduses keelatud Grigori Pomerantsi nime mainida.

Töökohad


1940–1941 Tula Pedagoogilise Instituudi õppejõud
trustis Sojuzenergomontaž
1946–1949 Ajakirjanduslevi kiosköör
1953–1959 maakooli õpetaja
1956. aastast NSVL Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste fundamentaalraamatukogu Aasia ja Aafrika maade osakonna bibliograaf

Teosed


1965 avaldati tema diskussiooniline esinemine "О роли нравстенного облика личности в жизни исторического коллектива" ("Grigori Pomerantsi ettekanne Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus") samizdatis ning sellest sai üks 1960. aastad teisitimõtlemise märgilisi sündmusi.<br>
1972 kogumik Неопубликованное (''Avaldamata kirjutised'') Münchenis (1960. aastatel samizdatis avaldatud tekstid<br>
1984 Сны Земли (''Maa unenäod'') Pariisis<br>
1989 Открытость бездне. Этюды о Достоевском (''Avatus kuristikule. Etüüdid Fjodor Dostojevskist'') New York<br>
1990 Открытость бездне. Встречи с Достоевским (''Avatus kuristikule. Kohtumised Fjodor Dostojevskiga'') Moskvas<br>
1993 Собирание себя (''Enesekogumine'') Moskvas (esseedetsükkel isiksuse saamisloost)<br>
1994 esseekogu ajakirja ''Russkoje bogatstvo'' kaante vahel<br>
1995 Выход из транса (''Transist väljumine'') Moskvas (filosoofilised ja religioossed esseed 1960. aastad 1990. aastateni);
1998 Записки гадкого утенка (''Inetu pardipoja märkmed'') Moskvas (filosoofilised memuaarid)<br>
1998 Страстная односторонность и бессмертие духа (''Kirglik ühekülgsus ja vaimu surematus'') Moskvas (esseed, põhiliselt kirjandusest)
Pomerants avaldab raamatuid ka kaasautorluses oma abikaasa poetess Zinaida Mirkinaga (näiteks Великие религии мира (''Maailma suured religioonid'')).
Peab regulaarselt loenguid Moskvas Venemaa metseenide ja heategijate muuseumis.

Vaata ka


Grigori Pomerantsi ettekanne Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus
Kategooria:Venemaa kirjandusteadlased
Kategooria:Vene filosoofid
Kategooria:Sündinud 1918
en:Grigory Pomerants
ru:Померанц, Григорий Соломонович

Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus


"Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus" on Grigori Pomerantsi ettekanne (diskussiooniline esinemine NSVL Teaduste Akadeemia Filosoofia Instituudis 3. detsember 1965.
Selle esinemise tekst, mis anti välja samizdatis, äratas tähelepanu Nõukogude Liit ja välismaal.

Asjaolud


Järgnev põhineb Grigori Pomerantsi jutustusel.
Teadmised Hiinast, mida Pomerants selles esinemises ilmutab, võlgneb ta Vitali Rubinile.
Niisugune esinemine Filosoofia Instituudis (mille võimalikkust KGB hiljem ei tahtnud uskuda) sai võimalikuks tänu Juri Levadale. Kui Levada kutsus Pomerantsi esinema konverentsile "Isiksus ja ühiskond", siis Pomerants küsis ettevaatlikult: "Aga kas Jossif Stalinit võib puudutada?" ning sai poolnaeratava vastuse: "Et Keskkomitee on võtnud kursi Stalini rehabiliteerimisele, siis võib." Muus osas oli esinemise tekst kooskõlastamata.
Pärast esinemist helistas KGB juht Semitšastnõi Levadale ming nõudis selle nõukogudevastaseks kuulutamist, kuid instituudi parteiorganisatsioon sellega ei nõustunud. Levada kutsuti välja Teaduste Akadeemia presiidiumi, kus ta kinnitas, et ettekanne on välja peetud NLKP 20. kongressi vaimus.
5. veebruaril oli Jessenin-Volpini poolt organiseeritud demonstratsioon Aleksandr Pushkini mälestussamba juures ning pärast seda helistas Semitšastnõi jälle Teaduste Akadeemia Presiidiumisse ning nõudis jälle sedasama ning Levada ei andnud ikka järele. Pärast saadeti esinemise tekst ajakirja ''Novõi mir'', mille toimetaja Aleksandr Tvardovski oli veel NLKP Keskkomitee liige. Tvardovski nõustus selle teksti vastu võtma toimetuse portfelli, just nagu ta kavatseks seda avaldada. Semitšastnõi andis järele.
Kui autor oleks mitu korda niimoodi esinenud, oleksid järgnenud repressioonid.

Sisukokkuvõte


Esinemine on suunatud arusaama vastu, et kui ajalooline isik täitis ajalooliselt progressiivset rolli, siis tema kõlbeline pale ei oma tähtsust.
Näiteks võiks öelda, et Tšingis-khaan oli küll vastik ja alatu inimene, kuid ta võimaldas mahajäänud rahvastel, sealhulgas vene rahval, osa saada eesrindlikust hiina kultuurist...
Võrdleme India ühendajat kuningas Ašokat ja Hiina ühendajat keiser Shi Huangdid. Mõlema progressiivseks ülesandeks oli oma maa ühendamine. Ašoka ei tulnudki sellega lõpuni toime, sest ta kaldus valesse kaastundesse ja humanismi, mida praegu nimetataks väikekodanlikuks: ta ei osanud vahet teha progressiivsetel ja reaktsioonilistel sõdadel!
Shi Huangdi oli aga tõeline humanist: kui vaenlane andis alla, siis ta hävitas vaenlase; kui andis alla, siis sanuti hävitas! Tõsi küll, ta ei armastanud sõna "humanism" (''ren''), vaid käskis hävitada kõik raamatud, kus on juttu ''ren'' 'ist ning üldse kõik raamatud peale põllumajandust ja sõjandust käsitlevate ning ennustusraamatute. Ja ka intelligendid, kes raamatuid uurisid ja ''ren''<nowiki>'</nowiki>ist rääkisid, koguti kokku ning uputati käimlasse või karistati neid muul häbiväärsel moel. Neid oli kõigest 400, nii et ülesanne oli lihtne!
Pärast ebaõigest humanismist lahtisaamist rajas Shi Huangdi ühtse Hiina riigi, mis püsis karmidel põhimõtetel: peale kaebamata jätmise eest hukati, pealekaebuse eest edutati või premeeriti muul viisil. Pandi alus Hiina müürile.
"Sellel suurepärsasel riigil oli ainult üks puudus: elada polnud seal võimalik. Isegi Qin Shi Huangdi, süsteemi looja, ei kannatanud seda välja – ta haigestus seda tüüpi progressiivsete tegelaste kutsehaigusesse – jälitusmaaniasse." Ka rahvas ei kannatanud välja. Shi Huangdi poeg tõugati troonilt ning pärast lühikest segaduste aega hakkas valitsema Hani dünastia, mis rehabiliteeris intelligentsi ja intelligentsuse. Sest ajast saadik nimetavad hiinlased end ''han''. Järgmised 2100 aastat häbenesid Hiina valitsejad sõjaväevormi selga tõmmata. Shi Huangdi tegevus rajanes rangelt teaduslikul teoorial, mille oli rajanud Mo Di, kellelt pärineb põhimõte "kõik rahva heaks". Et kunst ja teadus ei olnud rahvale arusaadavad, siis tuli need hüljata. Shang Yang asendas ebamäärase "rahva" täpsema terminiga "riik". Riigi nimel tuli hävitada kõik arhailised instituudid, näiteks perekond, et perekonnasidemed ei takistaks ustavust valitsejale. Han Feizi kirjutas hiilgava traktaadi, milles inimest valitsuse käes võrreldi puutükiga käsitöölise käes. Teda võib pidada küberneetika eelkäijaks: kui masinad oleksid olemas olnud, oleks ta inimest võrrelnud masinaga!
Nii Ašoka kui ka Shi Huangdi olid utopistid. Esimene nägi inimeses aimult vaimset olendit, teine — masinat, mida saab premeerimise ja karistamise teel programmeerida. Esimest utoopiat saab nähtavasti nimetada reaktsiooniliseks, sest ta tugines religioonile (mis on alati reaktsiooniline!), ja teist progressiivseks, sest ta tugines eesrindlikule teaduslikule teooriale!
Müüd on mõlemad kõdunenud, ja alles jäänud on esimesest Hiina müür, teisest kivisse raiutud sõnad: "Mina, Ašoka, olin vallutamas Kalinga Indias kiningriiki, ja veendusin, et selleks on tarvis tappa 100 000 inimest, ja mu süda võpatas."
Mitte et müüre poleks tarvis ehitada. Ent mälestus Ašoka murtud südamest on seda sorti asi, milleta ei jää püsima ükski rahvas.
Teoreetiline mudel, millest me alustasime, põhineb kahel eeldusel: 1) inimese kõlbelisel palgel ei ole erilist tähtsust, tähtsad on üksnes teod; 2) progress kannab kõik maha.
Mõlemad eeldused saab kummutada. Peale tegude järjepidevuse on olemas kõlbelise informatsiooni järjepidevus, milleta ei saa läbi ükski traditsioon. Tapetud vennad Gracchused ärkasid ellu 2000 aastat hiljem Prantsusmaal ning nende pale sai Suur Prantsuse revolutsioon ajal rahvahulki kaasa haaravaks jõuks. Ei žirondiinid ega jakobiinid ei taastanud maa peal õiglust. Ent peast ilma jäänud varjud ärkasid 1871. aasta kommunaaridena (Pariisi Kommuun) ja kommunaaride varjud vallutasid Talvepaleed (Oktoobrirevolutsioon).
Kui rahvas ei saa laulda kaotatust, ei jää ta püsima. Kui rahval on, millest laulda, tõuseb ta jalule ja koondub pärast sajanditepikkust rõhumist ja laialepillatust. Aga suur Assüüria riik pudenes laiali pärast esimest kaotust, sest assüürlastel polnud hinge taga midagi peale sõdalasejõu.
Teiseks. Mis on progress? Progressi sisu on diferentseerumine. Koos hulkraksete organismidega, milles rakud on diferentseerunud, tuli surm. Somaatiline rakk ei saa mitte surra. Nii et progress on seotud kaotustega.
Nii ka ühiskonnas. Primitiivsed kollektiivid on hämmastavalt stabiilsed, tsivilisatsioonid aga muudkui kukuvad kokku. Sellepärast ei ole hea mitte igasugune diferentseerumine, vaid ainult selline, mis ei vii lagunemisele, "võitlevate klasside ühisele hukule". Hea on ainult niisugune diferentseerumine, mille käigus korralduvad ümber ja uuenevad integraatorid (ühendavad mälestused, ideed, kujundid, asutused). Muidu leiab aset "kommete langus", mis pole progressiivsem kui progresseeruv paralüüs süüfilis.
Michel Montaigne on öelnud: "...lihtsad talupojad on suurepärased inimesed ja suurepärased inimesed on filosoofid, kõik halb aga tuleb poolharitusest". Ta pudas silmas kõlbelist poolharitust. Talupojal on tabude süsteem, mis sarnaneb hüimu omale. "See tabude süsteem — kollektiivi kõlbeline kogemus — hoiab arutlusvõimetut üksikinimest kõlbelise olendina. Filosoof on intellektuaalselt ja kõlbeliselt arenenud inimene. Vanaajal öeldi: "Targal pole seadust tarvis, tal on mõistus," ehk keskaegses sõnastuses: "Armasta Jumalat ja tee, mida tahad," aga poolharitus on see, mida Piiblis on nimetatud sõnaga "Ham"." "Ham" ("mats") on inimene, kes on natile haridust saanud, nii et ta ei karda tabusid rikkuda, kuid oma aru ja kogemusega ta kõlbeliste tõdedeni veel ei jõua. 20. sajandil on matslusest saanud väga terav probleem, ja seda tänu progressile. Talupoegade massid rebiti patriarhaalsetest oludest välja ning urbaniseeriti. Kesk-Euroopas, kus areng toimus eriti kiiresti, kasvas matslus eriti ähvardavaks, tehes küsitavaks Euroopa tsivilisatsiooni püsimajäämise.
Võrdleme Saksamaad ja Taanit.

Välislingid


http://www.pomeranz.ru/p/pub_moral.htm Esinemise originaaltekst
Kategooria:Nõukogude Liit

Georg Friedrich Händel


Pilt:Georg Friedrich Haendel 6.jpg
Georg Friedrich Händel friidrihh hendel (Briti alamana George Frideric Handel; 23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal.
Händel on Johann Sebastian Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperižanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit.

Elukäik


Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703–1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina.
Aastatel 1706–1710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti George Ii (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kuningriik kodakondsusse.

Looming


Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".
Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperižanri vastu.
Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias (Händel)", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.
Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 ''concerto grosso'' 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.
Georg Friedrich Händeli teosed on HWV järgi nummerdatud Händel-Werke-Verzeichnis.

Välislingid


http://gfhandel.org/composition.htm / Georg Friedrich Händeli teoste kataloog HWV
Kategooria:Saksamaa heliloojad
Kategooria:Inglismaa heliloojad
Kategooria:Sündinud 1685
Kategooria:Surnud 1759
af:Georg Friedrich Händel
ar:جورج فريدريك هاندل
an:Georg Frideric Händel
ay:Georg Friedrich Händel
az:Georq Fridrix Hendel
id:Georg Friedrich Händel
ms:Georg Friedrich Händel
zh-min-nan:Georg Friedrich Händel
be:Георг Фрыдрых Гендэль
be-x-old:Георг Фрыдрых Гэндэль
bs:Georg Friedrich Händel
br:Georg Friedrich Händel
bg:Георг Фридрих Хендел
ca:Georg Friedrich Händel
cs:Georg Friedrich Händel
cy:George Frideric Handel
da:Georg Friedrich Händel
de:Georg Friedrich Händel
el:Γκέοργκ Φρήντριχ Χαίντελ
en:George Frideric Handel
es:Georg Friedrich Händel
eo:Georg Friedrich Händel
eu:Georg Friedrich Händel
fa:گئورگ فریدریش هندل
hif:George Frideric Handel
fr:Georg Friedrich Haendel
fy:Georg Friedrich Händel
ga:Georg Friedrich Händel
gv:George Frideric Handel
gd:Georg Friedrich Händel
gl:Georg Friedrich Händel
ko:게오르크 프리드리히 헨델
hy:Գեորգ Ֆրիդրիխ Հենդել
hr:Georg Friedrich Händel
ia:Georg Friedrich Haendel
is:Georg Friedrich Händel
it:Georg Friedrich Händel
he:גאורג פרידריך הנדל
ka:გეორგ ფრიდრიხ ჰენდელი
kk:Хәндел Георг Фридерик
sw:Georg Friederich Händel
la:Georgius Fridericus Handel
lv:Georgs Frīdrihs Hendelis
lb:Georg Friedrich Händel
lt:Georg Friedrich Händel
lij:Georg Friedrich Händel
li:Georg Friedrich Händel
hu:Georg Friedrich Händel
mk:Георг Фридрих Хендл
ml:ജോർജ്ജ് ഫ്രെഡെറിക് ഹാൻഡൽ
mr:जॉर्ज फ्रीडरिक हान्डेल
arz:جورج فريدريك هانديل
nl:Georg Friedrich Händel
ja:ゲオルク・フリードリヒ・ヘンデル
no:Georg Friedrich Händel
nn:Georg Friedrich Händel
oc:Georg Friedrich Händel
pnb:جارج فریڈریک ہانڈل
pms:Georg Friedrich Händel
nds:Georg Friedrich Händel
pl:Georg Friedrich Händel
pt:Georg Friedrich Händel
ro:Georg Friedrich Händel
qu:Georg Friedrich Händel
ru:Гендель, Георг Фридрих
rue:Ґеорґ Фрідріх Гендел
sc:Georg Friedrich Händel
scn:Georg Friedrich Händel
simple:George Frideric Handel
sk:Georg Friedrich Händel
sl:Georg Friedrich Händel
ckb:جۆرج فرێدریک ھاندڵ
sr:Георг Фридрих Хендл
sh:Georg Friedrich Händel
fi:Georg Friedrich Händel
sv:Georg Friedrich Händel
ta:ஜார்ஜ் ஃபிரிடெரிக் ஹாண்டெல்
th:จอร์จ เฟรดริก ฮันเดล
vi:George Frideric Handel
tr:George Frideric Handel
uk:Георг Фрідріх Гендель
ur:جارج فریدریک ہاندل
vec:George Frideric Händel
vo:Georg Friedrich Händel
war:George Frideric Handel
yi:געארג פרידריך הענדל
zh-yue:韓德爾
bat-smg:Džuordžos Frīdrėks Hendelės
zh:格奥尔格·弗里德里希·亨德尔

Gravelines

Gravelines gravl'iin on linn Prantsusmaal Nordi departemangus Aa (jõgi Prantsusmaal) jõe paremal kaldal suudme lähedal, Dunkerque'i–Calais' joonel 25 km kaugusel kummastki linnast.
Linnas elab üle 12 000 inimese.
Gravelines'is asub Euroopa Liit suuruselt teine tuumaelektrijaam (valminud 1985). 6 surveveereaktori koguvõimsus on 5706 MW.
Kategooria:Prantsusmaa linnad
ms:Gravelines
zh-min-nan:Gravelines
br:Grevelingen (kêr)
ca:Gravelines
ceb:Gravelines
de:Gravelines
en:Gravelines
es:Gravelinas
eu:Gravelines
fr:Gravelines
is:Gravelines
it:Gravelines
la:Gravelina
nl:Grevelingen (stad)
ja:グラヴリーヌ
oc:Gravelines
pl:Gravelines
ro:Gravelines
ru:Гравлин
sk:Gravelines
sv:Gravelines
vi:Gravelines
uk:Гравлін
vo:Gravelines
vls:Grevelingn
war:Gravelines
zh:格拉沃利讷

Géza Csáth


Pilt:Bust of geza csath in subotica.jpg
Géza Csáth g'eeza tš'aat (tegelik nimi József Brenner; 13. veebruar 1887 (teistel andmetel 1888) Subotica (Szabadka) praeguses Serbias – 11. september 1919 Subotica lähedal) oli ungari kirjanik, muusikakriitik ja arst.
Géza Csáthi ja tema loomingu saatust võib pidada tunnuslikuks nii tema ajale kui ka temataolistele loovisikutele.
Csáthi vanemad olid advokaat dr József Brenner ja Etelka Decsy. Ema suri 6. veebruaril 1895 südamehaigusesse.
1896 astus poiss gümnaasiumi. 1902–1904 sai ta mitmetel ülelinnalistel ja koolikonkurssidel auhindu Istvan Széchenyit, Mihály Vörösmartyt, János Aranyit ja Mihály Szabolcskat käsitlevate kirjandite eest. 15. juunil 1904 sooritas ta küpsuseksami.
Csáth ilmutas väga mitmekesiseid andeid juba lapseeas: mängis hiilgavalt viiulit ja klaverit, komponeeris ise muusikat, maalis ning kirjutas luuletusi. Seejuures oli talle kõigil neil aladel algusest peale omane teatud stiililine pluralism. Ise eemalseisjaks jäädes tunnustas ja viljeles ta peaaegu kõiki kunstiliike ja -harusid, üritades neid täielikult vallata.
1903 ilmusid tema esimesed artiklid ajalehes ''Bácskai Hírlap''.
10. jaanuaril 1904 luges Csáth eneseharimisringi koosolekul ette novelli "''A kályha''" (Ahi). See võeti hästi vastu ning kanti ringi teeneteraamatusse. Hiljem saatis ta novelli Jövendö toimetajale Sándor Bródyile, kes pidas noort autorit paljutõotavaks.
Kui Csáth oli 14-aastane, avaldati ajalehes tema esimene muusikaarvustus. Kokku jõudis ta kirjutada ligi 500 muusikakriitilist artiklit. Sügisest 1906 kevadeni 1909 oli ta ajalehe Budapesti Napló muusikakriitik.
Ometi ei õnnestunud tal 1904. aastal sisse saada Muusikaakadeemiasse, ja kuigi ta ise pidas end kunstnikuks, astus ta olude sunnil sama aasta septembris Budapesti meditsiiniülikooli.
Arstipraktika käigus hakkas teda huvitama narkomaania. Aasta pärast essee "Oopium" (1909) sündi sai selles sisalduvaist arutlustest tegelikkus: Csáthist sai morfinism. Ta pidas vastu veidi vähem kui kümme aastat. 1919 tappis ta kolme revolverlasuga oma naise, ja pärast ebaõnnestunud katset põgeneda üle piiri välismaale võttis sisse surmava annuse mürki.
Csáthi esimene novellikogu "A varázsló kertjei" ("Võluri aed") ilmus samal 1908. aastal, kui asutati ajakiri ''Nyugat'' ('Lääs'), mille ümber koondusid Ungari 20. sajandi alguse tähtsamad kultuuriprominendid (nende seas ka Dezső Kosztolányi, Csáthi nõbu). Nelja aasta sees järgnesid eraldi raamatuina ka Csáthi esseed, meditsiini- ja muusikauurimused ning näidendid.
Draamažanr, mis Csáthi enese meelest võimaldanuks tema lahknevate kunstiannete sünteesi, näis talle enam sobivat. Csáthi mõlemat näidendit etendatigi Budapestis juba tema eluajal (ühte neist Csáthi enese muusika saatel). Kogu ülejäänud looming jäi aga igasuguse tähelepanuta kuni 1960. aastateni (varasemad ungari kirjandusteadlased libisevad tema nimest põgusalt üle, enamik Csáthi kaasaegseid ei teadnudki, et psühhiaater József Brenner ja kirjanik Géza Csáth on ükssama isik).
1964 ilmunud novellivalimik "Võluri surm" (eesti keeles "Loomingu" raamatukogu 1997, nr 20) vallandas Csáthi elu ja loomingu vastu plahvatusliku huvi.
Sümbolismile omaselt püüdis Csáth oma novellide keelt ja kompositsioon (kunst)i teadlikult lähendada muusikale. Oluliselt mõjutas teda ka freudism. Csáth oli Ungaris esimesi psühhoanalüüsi asjatundjaid ja propageerijaid, kes oli tuttav ka Carl Gustav Jungi varajaste töödega.
Isiklikud ja arhetüüpsed sümbolid põimuvad Csáthi novellides selgesti äratuntavalt ja varjamatult, eksistentsiaalne ekslikkus peegeldub vormi katkendlikkuses. Csáth ei üritanud oma "demonismi" estetiseerida (nagu näiteks Oscar Wilde). (György Eisemann keskendub oma 1988 ilmunud essees "Lõplikkuse demonism" unenäosümbolitele Csáthi novellides, käsitledes kirjaniku loomemeetodit kui puhtalt "deemonlikku"). Kasutades kunstilise tunnetusvahendina unenägu (kui elu ja surma eraldavat olekut), endaunustust, valu, julmust, muinasjutulikkust, hullumeelsust ja maailma nägemist läbi lapsesilmade, püüdis ta kõigis oma juttudes tabada mõnd inimeksistentsi äärmuslikku ilmingut, otsides situatsioone, milles olemine kas või hetkekski paljastuks sellisena, nagu ta on.

Teosed


''A varázsló kertje'' (''Võluri aed''; esimene novellikogumik)
''Az albíróék és egyéb elbeszélések'' (1909)
''Délutáni álom'' (''Lõunauinak''; kogumik; 1911)
''A Janika'' (1911)
''Zeneszerző portrék'' (''Heliloojate portreed''; 1911)
''Schmith mézeskalácsos'' (''Meepräänikutegija Schmith''; 1912)
''Muzsikusok'' (''Muusikud''; 1913)
''A varázslo halála'' (''Võluri surm''; valimik; 1964; eesti keeles ''Võluri surm ja teisi novelle'' Kaarel Veskise tõlkes (1997)
''Napló'' (''Päevik''; 1992)

Allikad


''Artikkel põhineb eestikeelse novellivalimiku järelsõnal (Kaarel Veskis).''

Välislingid


http://magyarok.sulinet.hu/nagymagyarok/irodalom/csathgeza.html Géza Csáth
http://home.sch.bme.hu/~outsider/Csath/ Foto
http://home.sch.bme.hu/~outsider/Csath/novellak.html Novellide nimekiri ja lingid tekstidele (ungari keeles)
http://home.sch.bme.hu/~outsider/Csath/Naplo.html Väljavõtted päevikust (ungari keeles)
http://uk.youtube.com/watch?v=YlrqhUXhuX8 The Double Borderline of Csáth - opera
Kategooria:Ungari kirjanikud
Kategooria:Muusikakriitikud
Kategooria:Arstid
Kategooria:Sündinud 1887
Kategooria:Surnud 1919
de:Géza Csáth
en:Géza Csáth
es:Géza Csáth
eo:Géza Csáth
fr:Géza Csáth
it:Géza Csáth
hu:Csáth Géza
ja:チャート・ゲーザ
pl:Géza Csáth
ro:Géza Csáth
ru:Геза Чат
fi:Géza Csáth
diq:Geza Çat

Geraldine Apponyi


Krahvinna Geraldine Margit Virginia Olga Maria Apponyi de Nagy-Appony (või Nagyappony või Nagy Apponyi) (6. august 1915 Budapest (Pest) – 22. oktoober 2002 Tirana) oli lühikest aega albaanlaste kuninganna Geraldina.
Ta sündis Ungaris Budapestis. Tema isa oli krahv Julius (ehk Gyula) Apponyi de Nagy-Appony (või Nagyappony; (15. august 1873 Nagyappony – 27. mai 1924 Budapest) ja tema ema oli ameeriklanna Gladys Virginia Steuart (18. juuli 1891 – 19. november 1947), vanast Virginia perekonnast pärit miljonäri tütar, Richard Nixoni sugulane. Geraldine oli ainuke Euroopa kuningliku perekonna liige, kelles voolas ameerika verd. Geraldine'i isaisa Lajos (ehk Ludwig) Apponyi (2. mai 1849 Baden bei Wien – 11. detsember 1909 Budapest) oli Habsburgide õukonnas kõrge ametnik. Geraldine'i emaisa John Henry Steuart (1831–1892) oli Ameerika Ühendriigid konsul Antwerpenis.
Geraldine'i vanemad said tuttavaks Pariisis 1912. aastal ühel lõunasöögil Austria-Ungari saatkonnas ning nad abiellusid 1914.
Kui Austria-Ungari impeerium kokku varises, siirdus Apponyite perekond Šveitsi. Aastal 1921 naasid nad Ungarisse. Kui aga Geraldine'i ema jäi leseks, otsustas ta võtta oma kolm last (Geraldine, Virginia (sündinud 1916) ja Gyula (ehk Julius; 1923–1946) elama enda juurde suvituskohta Mentoni Lõuna-Prantsusmaal.
Kui ta aga abiellus ühe Prantsuse ohvitseriga, nõudis isa perekond, et lapsed asuksid elama vanaema juurde Ungarisse, et saada haridus Ungaris. Ema jäi nõusse. Lapsed saadeti Pressbaumi Püha Südame internaatkooli Viini lähedal. Vaheaegadel olid lapsed vanaema ning tädide ja onude juures perekonna mõisas.
Kui Geraldine oli 16-aastane, siis vanaema suri. Pärast seda veetsid Geraldine ja Virginia oma vaheajad põhiliselt Szebegényis oma edasipüüdliku tädi krahvinna Fanny Karolyi pool. Seal nad õppisid hommikuti kiirkiri- ja masinakiri.
17-aastasena osales Geraldine, kes peatus Budapestis Karolyi palees, Ungari monarhistide poolt korraldatud ballil.
Geraldine asus tööle raamatukoguhoidja abilisena või postkaartide müüjana Budapesti Rahvusmuuseumis, mille direktor oli tema onu.
Kohe pärast 21-aastaseks saamist sai Geraldine ühelt Albaania kuninga Zog I kuuest õest kutse Albaania õukonda. Zogi õed olid käinud Viinis ja Budapestis pruuti otsimas ning saatnud vennale ballil tehtud foto Geraldine'ist. Kuningas otsis abiellumise eesmärgil ilusat aadlisoost naist, kelle seljataga ei oleks Benito Mussolini, kes soovis Albaaniat oma võimu alla saada. Mussolini lootis, et Zog abiellub Itaalia printsessiga. Kuningas oli näinud Geraldine'i pilti ja sellesse armunud. Foto oli tehtud Ungari monarhistide ballil, kui Geraldine oli 17-aastane. Geraldine oli üks Euroopa aristokraatlikest iludustest, keda hüüti ka "Ungari valgeks roosiks." Enne seda olevat kuningas lasknud otsida kena välimusega pruuti, kelle sissetulek oleks vähemalt miljon USA dollarit aastas.
Kuninga usaldusalune kindral Cyczy külastas Budapestis Geraldine'i ja Apponyite perekonda, et kutset kinnitada. Geraldine'i sõber krahvinna Katherine Teleki saadeti Tiranasse, et ta tänaks kuningat ning vaataks hoolega ringi.
Geraldine kirjutas kirja, milles ta võttis kutse vastu.
Detsembris 1937 sõitis Geraldine koos ühe sõbraga Barist laevaga Durrësesse. Pärast maabumist 1. jaanuaril 1938 (teistel andmetel maabus Geraldine varem, kuid kohtumine kuningaga leidis aset samal päeval) viidi Geraldine villasse, mille kõik toad olid täis punaseid roose. Hilisõhtul esitleti teda kuningale. Nad vestlesid varahommikuni. Kui Geraldine ärkas, oli talle paleest toodud hiigelsuur roosidest süda. Kell 4 päeval tegi kuningas abieluettepaneku, mille Geraldine võttis vastu. Lõplik kihlus (Geraldine'i ametlik nõustumine) leidis aset 10. jaanuaril 1938. Geraldine'i eestkostja krahv Karl Apponyi andis oma nõusoleku. Geraldine'ist sai Albaania printsess.
Kui Geraldine'ile kingiti rahakott, mis sisu oli väärt 500 000 USA dollarit, olevat ta määranud selle summa heategevuseks. Albaanlased võtsid tulevase kuninganna hästi vastu.
27. aprillil 1938 abiellus ta Albaanias Tiranas albaanlaste kuninga Ahmed Zogu-ga. Laulatus oli ilmalik, sest Geraldine oli katoliiklus, ent kuningas oli islam. Üks kuningapoolsetest tunnistajatest oli Galeazzo Ciano, kes oli tulnud Albaaniale survet avaldama, et ta võtaks vastu Itaalia protektoraat.
Geraldine'i loor oli kinnitatud oranžidest õitest moodustatud diadeemi külge. Pruudi valge atlasskleit oli pärlitega ja teemantitega tikitud. Kleidi oli kuningas tellinud Pariisist Worthilt. Geraldine'il oli kuus pruutneitsit. Pulmatort oli kolme meetri laiune. Geraldine lõikas seda oma abikaasa saabel.
50 000 rahvariides last aplodeerisid. Vaenujalal olevad klannid jõid koos veini. Pulmakinkide seas oli helepunane ülekoormatud Mercedes Adolf Hitlerilt. Benito Mussolini kinkis vaskvaase ja Francisco Franco kinkis haruldase vitriinkapi. Ungari riigihoidja admiral Miklós Horthy poolt oli faeton ja neli lipizza hobune. Itaalia kuningas Vittorio Emmanuele III saatis pronksist traguni ratsakuju.
Pärast pulmapidu siirdus noorpaar Durrësesse, kuhu oli rajatud mesinädalad puhuks paviljon.
Geraldine'ist sai maailmas nooruse poolest teisel kohal olev kuninganna. Temast noorem oli ainult Egiptuse kuninga Faruki abikaasa Farida. Samuti oli Geraldine esimene ameeriklanna, kellest sai kuninganna.
Juunis tegid itaallased katse kuninglik paar röövida, tuues ettekäändeks jahisõidu mööda Aadria meri rannikut.
5. aprillil 1939 sündis troonipärija prints Leka (prints).
Zogi võimule tegi lõpu fašistliku Itaalia sissetung Albaaniasse 7. aprillil 1939. Kuninganna, kellel pärast sünnitust tuli alles verd, põgenes koos pojaga (ning arsti ja lapsehoidjaga) Hitleri kingitud Mercedesega mööda keerulisi mägiteid Kreekasse. Kuigi seda on väidetud, ei tühjendanud kuninganna oma pangaarvet. Kaasas olid tal ainult ehted ja pisut muid isiklikke asju. Väikesesse ehetekotti, mida ta hiljem alati kaasas kandis, kühveldas ta natuke Albaania mulda.
Geraldine sai kuningannana Albaania pinnal viibida 354 päeva. Kuningas järgnes talle koos 115 õukondlasega, kes kandsid 10 rasket kasti väärtasjadega.
Kreekasse ei tahtnud nad jääda, et Mussolini Kreeka kuningale, kes neid oli võõrustanud, etteheiteid ei teeks. Kreekast Londonisse Ritzi hotelli jõudmiseks tuli läbida Türgi, Rumeenia (kus kuningas Carol neid vastu võttis), Poola, Baltikum, Rootsi, Holland, Belgia ja Prantsusmaa. Nad seadsid end sisse Pariisi piirkonna korterites, kuid olid sunnitud põgenema sakslaste eest, kes olid selleks ajaks juba sisse tunginud Belgiasse. Kuninglik perekond ja õukond hakkasid hakkasid kolme limusiiniga lõuna poole liikuma, liitudes teiste põgenike aeglase vooriga. Pärast Saksamaa pommituslennukite tule alla sattumist hargneti ning taasühineti Bordeaux's, kust 1940. aasta hilissuvel saadi ümberpiiratud sadamast viimase laevaga Liverpooli ja sealt rongiga Londonisse.
Londonis kuulus kuninga kaaskonda 30 inimest, sealhulgas tema kuus õde. Kogu sõja ajaks jäid nad Inglismaale. Ritzi hotellist kolisid nad ''Parmoor House''<nowiki>'i</nowiki>, maamajja, mille nad rentisid Buckinghamshire'is Chilternsis.
Geraldine'ile pakuti osa Hollywoodi filmis, mis jutustab tema armastusloost, kuid ta keeldus, sest abikaasa kinnitas, et neil on piisavalt raha.
Kui sai selgeks, et USA ja Briti abi puudumise tõttu Albaaniasse naasta ei õnnestu, asus perekond Egiptuse õukonna ametlikul kutsel elama Egiptusesse. Algul elati ühes Giza hotellis Egiptuse püramiidide lähedal, hiljem asuti elama villasse Aleksandria moodsas Ramlehi linnaosas. Aleksandrias elas teisigi endisi monarhe juurde, kellele kuningas Faruk oli varjupaika pakkunud. Geraldine sõbrunes Bulgaaria ekskuninga Simeon II ema Ioannaga.
Kui Gamal Abdel Nasser Faruki 1952 troonilt tõukas ja viimane Egiptusest lahkus (kuninganna vaatas Aleksandrias binoklist Faruki tema jahi pardal), kolis Zog, kelle tervis oli halb, oma perekonna ja kaaskonnaga Prantsusmaale.
Alates 1946. aastast elas Geraldine läbi eksiili väntsutused Prantsusmaal, Inglismaal, Egiptuses, Ameerikas, Rodeesias, Hispaanias ja lõpuks Lõuna-Aafrika kõrgtasandikel.
Kuningas Zog suri Prantsusmaal Suresnes'is 1961.
Nende poeg Leka (prints) nimetas end pärast isa surma albaanlaste kuningaks Leka I-ks.
Pärast poja väljasaatmist 1975 jäi Geraldine Madridi, kuid liitus poja perekonnaga Lõuna-Aafrika Vabariik 1992.
Juunis 2002, pärast amnestiat pojale, kes oli tagaselja süüdi mõistetud relvastatud ülestõusu organiseerimise eest 1997, kutsusid 40 Albaania parlamendi liiget Geraldine'i naasma Lõuna-Aafrikast Tiranasse. Ta tuligi 28. juunil koos pojaga ja tema perekonnaga, kuid väitis endiselt, et tema poeg Leka on Albaania legitiimne valitseja. Albaaniasse naastes nuttis ta rõõmust.
Ilmselt kliimamuutuse tõttu tekkisid Geraldine'il hingamisraskused, mistõttu ta viidi augustis ühte Prantsuse hospidali.
Geraldine suri Tiranas sõjaväehospidalis 22. oktoobri õhtul kell 22.30 või 22.40 pärast korduvaid hingamisraskusi (talle tehti kaks kopsuoperatsiooni) ja nelja südameatakki.
Peaminister Fatos Nano külastas lahkunu perekonda. Ta andis üle kaastundeavalduse, kus oli muuhulgas öeldud, "et Geraldina jättis jälgi Albaania ajalukku. Teda jäädakse mäletama tema rahu- ja kooseksisteerimise sõnumite tõttu, mida ta andis elu lõpuni. On tulnud aeg hinnata monarhia eksisteerimise lühikest ajalugu meie riigi eksisteerimise tähtsa osana. Albaania annab Geraldinale igati au. Valitsusel on valus Albaaniat nii palju armastanud naise kaotuse pärast."
Geraldine'i surnukeha pandi välja Armee Keskmajja. Sellele käis 26. oktoobril austust avaldamas asepeaminister ja välisminister Ilir Meta. Kirstus oli kahe peaga kotkas ja rist.
Ta maeti kõigi auavaldustega (sealhulgas matusepalvus Shen Pjetri katedraalis) 26. oktoober 2002 Sharra avalikku surnuaeda "VIP-ide alale". Matusetalituse viis läbi katoliiklik Tirana, Durrëse ja kogu Albaania peapiiskop Rrok Mirdita. Matustel viibis ka õepoeg, Prantsusmaa välisasjade riigisekretär Renaud Muselier.
13. novembri keskpäeval peeti tema mälestuseks missa Pariisi La Madeleine'i kirikus.

Isiklikku


Kuninganna oli pikka kasvu ja ilus.

Allikas


Geoffrey Hindley. ''Euroopa kuninglikud perekonnad'', Tallinn 2002.

Välislingid


http://www.hetedhethatar.hu/master.html?http://www.hetedhethatar.hu/irasok/motesiky20030124.htm Foto pruudina
http://zebegeny.holdon.hu/2002/z-02-10/kepek/kephtml/z0210_03.html Pulmapilt
http://www.tboyle.net/Royalty/Zog_wedding.html Pulmapilt
http://zebegeny.holdon.hu/2002/z-02-10/kepek/kephtml/z0210_04.html Pulmapilt
http://galeria.albasoul.com/album43/image04 Pulmapilt
http://zebegeny.holdon.hu/zeb_kepek/hires/_hires/kephtml/z_hi_06.html Foto kuningannana
http://galeria.albasoul.com/album43/geraldina Foto kuningannana
http://www.french-market.com/albania/Presse/geraldine/23102002geraldine.htm Fotod
http://galeria.albasoul.com/album43/image004 Koos kuningaga
http://galeria.albasoul.com/album43/image010 Koos kuningaga
http://galeria.albasoul.com/album43/image11 Koos kuningaga Durrëses
http://home1.gte.net/eskandar/geraldina2.html Foto: koos Zogiga 1960
http://www.nettyroyal.nl/newsoct02.html Foto kuningannana; matusepildid
http://www.french-market.com/albania/Presse/geraldine/23102002geraldine.htm Matusepildid ja muud fotod
http://www.french-market.com/albania/Presse/geraldine/26102006geraldine/reportage26102002.htm Matusepildid
Kategooria:Albaania inimesed
Kategooria:Sündinud 1915
Kategooria:Surnud 2002
de:Geraldine Apponyi
en:Géraldine Apponyi de Nagyappony
fr:Géraldine d’Albanie
it:Géraldine Apponyi de Nagyappony
hu:Géraldine albán királyné
nl:Geraldine Apponyi
ja:アポニー・ゲーラルディネ
pl:Geraldine Apponyi
ru:Аппоньи, Геральдине
sq:Mbretëresha Geraldinë
fi:Geraldine Apponyi de Nagy-Apponyi
sv:Geraldine Apponyi

Gettieri probleem

Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmine definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustus tõesus uskumus.
Probleem on nime saanud Edmund Gettierilt, kes 1963 (23, ''p.'' 121-3) avaldas ajakirjas ''Analysis'' kolmeleheküljelise artikli "''Is Justified True Belief Knowledge?''" (Kas õigustatud tõene uskumus on teadmine?; eesti keeles ajakirjas ''Akadeemia (ajakiri)'' nr 4, 1998 Anto Unt tõlkes). Seal väidab ta (enamiku filosoofide arvates ka tõestab), et teadmine ei ole sama mis õigustatud tõene uskumus.
Arusaam, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus, oli filosoofide seas laialt levinud, ent Gettier näitas, et on juhtumeid, mille korral õigustatud tõene uskumus ei ole teadmine. Seega näitab Gettieri probleem, et õigustatud tõene uskumus ei ole teadmise piisav tingimus: teadmise olemasoluks on tarvis veel midagi.

Gettieri enda näited


Gettier toob kaks näidet. Mõlemad näited tuginevad tõigale, et kui uskumus, et ''P'', on õigustatud ning propositsiooni ''P'' tõesusest järeldumine propositsiooni ''Q'' tõesus, siis ka uskumus, et ''Q'', on õigustatud.

Gettieri esimene näide


Smith kandideerib koos Jonesiga ühele töökohale, kuid tal on õigustatud uskumus, et kohale valitakse Jones. Samuti on Smithil õigustatud uskumus, et Jonesil on taskus 10 münti. Nüüd teeb Smith deduktsioon järelduse, et mehel, kes valitakse kohale, on taskus 10 münti.
Tegelikult valitakse kohale mitte Jones, vaid Smith. Ent ka Smithil juhtub olema taskus 10 münti. Järelikult on Smithi uskumus, et mehel, kes valitakse kohale, on taskus 10 münti, õigustatud ja tõene. Ometi ei tahaks seda nimetada teadmiseks.

Gettieri teine näide


Smithil on õigustatud uskumus, et Jonesil on Ford. Sellest teeb Smith järelduse, et Jonesil on Ford või Brown on Barcelonas (disjunktsioon). Tegelikult tal pole aimugi, kus Brown võib viibida.
Tegelikult Jonesil Fordi ei ole, ja täiesti juhuslikult Brown ongi Barcelonas. Ka selles näites on Smithil uskumus, mis on tõene ja õigustatud, ent ei ole teadmine.

Väärad eeldused


Mõlemas Gettieri enda näites tekkis õigustatud tõene uskumus õigustatud väärusadest eeldustest järeldamise tulemusel. Seetõttu arvasid mõned filosoofid algul, et teadmise definitsiooni tuleb lihtsalt täpsustada nii, et välistada õigustatud tõese uskumise sõltumine vääradest eeldustest.

Ilma väärade eeldusteta näited


Vääradest eeldustest (ehk "vääradest lemmadest") sõltumise välistamine siiski probleemi ei lahenda. Nimelt on olemas ka niisuguseid Gettieri tüüpi näiteid, mille puhul ei saa öelda, et õigustatud tõene uskumus tuleneb arutluskäigust, mis saab alguse mõnest õigustatud väärast järeldusest.
''Näide''. Smith tuleb tuppa sisse ja talle tundub, et ta näeb Jonesi. Tal kujuneb kohe õigustatud uskumus, et Jones on toas.
Tegelikult ei näinud Smith aga Jonesi, vaid Jonesi vahakuju. Ent juhtumisi on ka Jones ise toas, kuigi Smith ei ole teda veel märganud. Nii et Smithil on jälle õigustatud tõene uskumus, mida ei saa pidada teadmiseks, kuid nüüd ei ole selge, kas võib öelda, et Smith kasutas arutluses mõnd väära eeldust.

Teisi lahendusi


On välja pakutud ka eksternalism lahendusi. Ühe eksternalistliku teooria järgi on teadmine õigustatud tõene uskumus, mille on (õiget tüüpi viisil) põhjustanud asjassepuutuvad faktid. Robert Nozicki järgi on teadmine uskumus, mis on tõene ja mida uskujal ei oleks, kui see uskumus oleks väär. On veel palju teisi teadmise teooriaid.
On veel võimalus öelda, et kuigi teadmine on õigustatud tõene uskumus, tuleb õigustust mõista nii, et õigustatud uskumus ei saaks kunagi olla väär. Ent väga vähesed uskumused on õigustatud nii, et neid saab pidada absoluutselt kindlateks. Seetõttu viib niisugune lähenemine skeptitsismile, mille järgi teadmine on võimatu või enamasti võimatu.

Välislink


http://www.ditext.com/gettier/gettier.html Gettieri artikkel
Kategooria:Epistemoloogia
cs:Gettierův problém
de:Gettier-Problem
el:Πρόβλημα του Γκέτιερ
en:Gettier problem
es:Problema de Gettier
fa:مسئله گتیه
ko:게티어 문제
it:Problema di Gettier
nl:Gettier-probleem
ja:ゲティア問題
pl:Problem Gettiera
sk:Gettierov problém
ckb:کێشەی گەتیەر
fi:Gettierin ongelma
sv:Gettierproblemet
zh:葛梯尔问题

Gjon Buzuku

Gjon Buzuku djon buz'uuku (16. sajand) oli albaania katoliiklus vaimulik, kes kirjutas esimese teadaoleva albaania keel trükitud raamatu.
Gjon Buzuku oli pärit Põhja-Albaaniast ja elas tõenäoliselt Venezias või Venezia lähedal. On ka oletatud, et ta oli kahe Põhja-Albaania piiskopkond piiskop. On väidetud, et Buzuku oli munk.
Image:Buzuku meshari.jpg
Ta kirjutas 20. märtsist 1554 kuni 5. jaanuarini 1555 ja avaldas katoliku missaraamatu tõlke albaania keele geegi murderühm, mille maht oli 188 lehekülge. Vatikani apostellikus raamatukogus on säilinud selle raamatu ainus teadaolev eksemplar, millel on puudu frontispiss ja esimesed 16 lehekülge. Seetõttu pole teada raamatu täpne pealkiri ega ilmumisaasta. Raamatu avastas 1740 Skopje-Petroveci albaania peapiiskop Gjon Nikollë Kazazi. Teistes raamatukogudes on kolm originaali fotokoopiat, sealhulgas üks Tiranas. 1996. aastal ei suutnud raamatukoguhoidjad originaali leida. Seda oli viimati kasutatud 1984. aastal. Eqrem Çabej kirjutas 1968 raamatu kohta monograafia.
Oletatakse, et raamat võidi trükkida Shkodëris. Teise versiooni järgi trükiti see Venezias.
Raamatus on ära toodud tähtsamate kirikupühade liturgiad. On ka talituste ja palvete tekste ning osi katekismusest. Igal leheküljel on kaks veergu. Initsiaalid on kaunistatud. Grammatika ja sõnavara on arhailisem kui 17. sajandi geegi tekstides. Keeleajaloo seisukohast on tekst väga väärtuslik. Sõnavara on küllaltki rikas. Arhailise teksti lugemist hõlbustab see, et raamatus on palju katkendeid Piibelst. Tõlgitud on suurem osa Matteuse evangeelium, Luuka evangeelium ja Johannese evangeeliumist. Psalmid, Jesaja raamat, Jeremija raamat ning 1. kiri korintlastele ja 2. kiri korintlastele ja Saalomoni tarkusesõnad on rikkalikult illustreeritud.
Kirjaviis on omapärane. Kasutatakse ladina kiri, mida on täiendatud lisatähtedega. Ortograafia ja sõnavara järjekindlus näib viitavat varasema kirjatraditsiooni olemasolule.
Albaania keeles on raamat tuntud pealkirja all ''Meshari'' (''Missaraamat''). Kõik, mida me autori kohta teame, pärineb raamatu kolofoonilt, mille Buzuku ise albaania keeles kirjutas.
Kolofooni tõlge:
''Mina, isa Gjon Johannes, Bdek Benedictus Buzuku poeg, võtnud arvesse, et meie keeles pole Pühakiri olemas midagi arusaadavat, soovisin meie rahva pärast proovida, niipalju kui suutsin, valgustada nende vaimu, kes saavad aru, et nad mõistaksid, kui vägev on Issand ja kui andestav nende vastu, kes teda kõigest südamest armastavad. Ma palun Sind alates tänasest päevast käia sagedamini kirikus, et kuulda jumalasõna. Kui Sa seda teed, siis olgu Issand Sulle armuline. Need, kes on tänase päevani kannatanud, ei pea enam kannatama. Olgu Sa Jumala äravalitu. Tema saab olema Sinuga igal ajal, kui Sa oled õige ja hoidud ülekohtust. Kui Sa nõnda teed, siis Issand annab Sulle järelkasvu, sest Sinu saak kestab lõikuseni ja Sinu lõikus kestab külvini. Mina pealegi soovin lõpule viia oma töö, kui see on Jumalale meele järele. Ma alustasin seda aastal 1554 märtsikuu 20. päeval ja lõpetasin selle aastal 1555 jaanuarikuu 5. päeval. Kui ma olen juhtumisi vigu teinud, siis ma palun, et minust õpetatumad parandaksid need. Sest mind ei peaks üllatama, kui ma olen vigu teinud, see on päris esimene teos, suur ja raske meie keelde ümber panna. Nendel, kes selle trükkisid, oli suuri raskusi ja nõnda ei saanud nad jätta vigu tegemata, sest mina ei saanud kogu aeg nende juures olla. Hooldades kirikut pidin ma teenima kahes kohas. Ja nüüd ma palun Teilt kõigilt, et Te paluksite minu eest Issandat.''
Gjon Buzuku nime kannab kirjastus Prishtinas.

Välislingid


http://www.shkoder.net/en/buzuku.htm Allikas
http://www.albasoul.com/letersia/Doreshkrime/meshari.htm Kolofoon albaania keeles
http://www.albanianliterature.com/html/authors/images/buzuku.html Lehekülg raamatust
http://titus.uni-frankfurt.de/texte/etcs/alban/buzuku/buzuk.htm?buzuk001.htm Kogu tekst
Kategooria:Albaania vaimulikud
de:Gjon Buzuku
en:Gjon Buzuku
es:Gjon Buzuku
eo:Gjon Buzuku
fr:Gjon Buzuku
it:Gjon Buzuku
hu:Gjon Buzuku
pl:Gjon Buzuku
ru:Бузуку, Гён
sq:Gjon Buzuku
sr:Иван Бузук
sh:Ivan Buzuk
sv:Gjon Buzuku
diq:Gjon Buzuku

Gabriel Garcia Marquez

Gabriel García Márquez

Gabriel García Márquez

Pilt:Gabriel Garcia Marquez, 2009.jpg
Pilt:Gabriel Marquez Signature.png]]
Gabriel José de la Concordia García Márquez (sündinud 6. märtsil 1927 Aracatacas) on Colombia kirjanik, stsenarist ja publitsist. Aastal 1982 sai ta Nobeli kirjandusauhind.
Perekond ja sõbrad kutsuvad teda hellitusnimega Gabito või Gabo. Viimast hakkas esimesena kasutama ajalehe El Espectador toimetaja Eduardo Zalamea Borda.
Kirjanikuna viljeleb ta maagiline realism. Tema tuntuimat romaani "Sada aastat üksildust" (''Cien años de soledad'') peetakse selle kirjandusvoolu üheks tüüpilisemaks teoseks.

Elulugu


Lapsepõlv ja noorus


Gabriel José de la Concordia García Márquez sündis Colombias Magdalena departemangus Aracatacas 6. märtsil 1927 kell 9 hommikul Gabriel Eligio García ja Luisa Santiaga Márquez Iguaráni vanima pojana. Tema vanematel sündis abielust 11 last, isal oli 2 last ka enne abielu ning üks poeg abieluvälisest suhtest.
Emapoolne vanaisa kolonel Nicolás Ricardo Márquez Mejía vastustas oma tütre Luisa suhet Aracatacasse telegrafistina tööle tulnud Gabriel Eligio Garcíaga, sest too oli vallaslaps, kuulus Colombia Konservatiivne Partei ning oli naistemehe kuulsusega. Et noori lahutada, saadeti Luisa linnast välja, kuid Gabriel Eligio jätkas tema võlumist viiuliserenaadide, armastusluuletuste, lugematute kirjade ja sagedaste telegrammidega. Lõpuks andis perekond järele ja Luisa sai loa Gabriel Eligioga abielluda. Nad laulatati 11. juunil 1926 Santa Martas. See tragikoomiline kosimise lugu inspireeris nende poega kirjutama romaani "Armastus koolera ajal".
Varsti pärast esikpoja sündi hakkas isa apteekriks. Ta oli iseõppinud homöopaat. Aastal 1929 asusid isa ja ema elama Baranquillasse. Gabriel jäeti Aracatacasse, kus teda kasvatasid emapoolsed vanavanemad donja Tranquilina Iguarán ja kolonel Nicolás Ricardo Márquez Mejía. Vanaisal, keda noor Gabriel hüüdis Papaleloks, oli tema varajasele lapsepõlvele suur mõju. Vanaisa oli nooruses duellil tapnud ühe mehe ning tal oli peale kolme ametliku lapse veel üheksa abieluvälist last erinevate naistega. Kolonel Márquez oli liberaal ja Tuhandepäevane sõda veteran, kes oli aatekaaslaste seas väga austatud. Ta oli saanud tuntuks sellega, et keeldus maha vaikimast banaaniistanduse veresauna (''Masacre de las Bananeras''), United Fruit Company banaaniistanduse streikivate tööliste tapmist Colombia sõdurite poolt. Vanaisa, keda García Márquez on nimetanud oma "nabanööriks ajaloo ja tegelikkusega", oli ka suurepärane jutuvestja ning õpetas teda sagedasti sõnaraamatut kasutama, viis ta igal aastal tsirkusesse ning oli esimene, kes tutvustas oma lapselapsele jää "imet" United Fruit Company poes. Tihti ütles ta: "Sa ei tea, mis surnu kaalub," pidades silmas tohutut koormat, mida tuleb kanda, kui oled tapnud inimese; seda motiivi on García Márquez hiljem ka oma teostes kasutanud.
Vanaema Tranquilina Iguarán Cotes, keda García Márquez kutsub vanaema Minaks ning keda ta nimetab "suure kujutlusvõimega ebausklikuks naiseks", täitis maja kummituslugude, eelaimduste ja märkidega. Tal oli García Márquezele sama suur mõju kui vanaisal ning kirjanik on teda maininud kui oma esimest ja peamist kirjanduslikku mõjutajat: teda inspireeris viis, kuidas vanaema jutustas ebatavalistest asjadest kui täiesti loomulikest; olenemata sellest, kui fantastilised ja ebatõenäolised tema lood olid, rääkis ta neist kui vääramatust tõest. Peale selle on vanaema Mina romaani "Sada aastat üksildust" tegelase Úrsula Iguaráni prototüüp.
Vanaisa suri 1936, kui Gabriel oli kaheksa-aastane. Et vanaema oli pime, läks Gabriel elama oma vanemate juurde Sucre (Sucre departemang)sse Sucre departemangus, kus isa oli avanud apteegi.

Õpingud


Varsti pärast poisi Sucresse saabumist otsustati, et ta peab hakkama koolis käima, ning ta saadeti internaatkooli Barranquillasse, sadamalinna Magdalena jõgi suudmes. Sealses koolis teati teda kui ujedat poissi, kes kirjutab humoorikaid luuletusi ja joonistab koomikseid. Et ta oli tõsine ja tegi vähe sporti, sai ta klassikaaslastelt hüüdnimeks El Viejo ('Vana').
14-aastaselt sai Gabriel stipendiumi ja alustas õpinguid Rahvuslütseumis Zipaquirás, pealinna Bogotá lähedal.
1947. aastal astus ta Bogotá Rahvusülikooli õigusteaduskonda, nagu oli oma vanematega kokku leppinud. Ülikooliõpingute ajal meeldis talle väga istuda kohvikus El Molino ja raamatuid lugeda, nautides värskelt Colombiasse jõudnud maailmakirjandust sellistelt autoritelt nagu Jorge Luis Borges, D. H. Lawrence, Graham Greene. Eriti inspireeris teda Franz Kafka "Metamorfoos", mis esimesest reast andis tema elule uue suuna. Teda vaimustas mõte kirjutada - mitte traditsioonilise kirjanduse, vaid oma vanaema juttudele sarnases stiilis, milline sisaldab ebatavalisi sündmusi ja anomaaliaid, justkui oleks need lihtsad aspektid igapäevaelust. "Metamorfoosist" inspireerituna kirjutas ta justustuse "Kolmas resignatsioon" ("La tercera resignación"), mis avaldati päevalehes "El Espectador". Oma jutustuse pealkirja värske ajalehe kaanel nähes tabas noort kirjanikku teadmine, et tal pole viit sentaavot ajalehe ostmiseks.
Aastal 1950 katkestas ta õpingud ning hakkas Cartagena ja Barranquilla ajalehtedele kaastööd tegema. Ta kirjutas ka poliitilisi artikleid ajakirjale El Heraldo.
Aastast 1955 oli Gabriel García Márquez ajakirja El Espectador korrespondent.
Roomas elades ja korrespondendina töötades õppis ta filmikunsti. Korrespondendina külastas ta Genfi, Pariisi ja Nõukogude Liitu.
Aastal 1958 Gabriel García Márquez abiellus ning kolis elama Venezuela pealinna Caracasesse. Aasta hiljem sõitis ta Kuubasse. Ta avas Bogotás Kuuba uudisteagentuuri ''Presna Latina'' ning töötas ka ise mõned kuud selle korrespondendina.
Aastal 1959 sündis perre poeg Rodrigo García.
Aastal 1961 asus Gabriel García Márquez elama Méxicosse, kus filmistsenaariumide kirjutamise kõrvalt valmis romaan "Sada aastat üksildust". Méxicos elas ta aastani 1967.
Aastatel 1967–1975 elas ta Barcelonas.
Pilt:Gabogabo.jpg
Viimastel aastakümnetel on kirjanik elanud nii Mehhikos kui ka kodumaal. Ta töötas TV uudisteprogrammi Gabo peatoimetajana ning oli ajakirja ''Gambio'' kaasomanik ja toimetaja. Aastal 1994 asutas ta ajakirjanike kooli.
Aastal 1999 avastati tal vähkkasvaja.
2006. aasta 25. jaanuaril ilmus hispaania ajalehes ''La Vanguardia'' intervjuu, milles kirjanik teatas, et loobub kirjutamisest.

Teosed


"Kõdulehed" (1955)
"Sada aastat üksildust" (1967; eesti keeles 1975, 2002, 2006; tõlkija Aita Kurfeldt) ISBN 9985-65-379-3
"Kadunud aja meri" (novellid; eesti keeles 1980 kirjastuses Perioodika (kirjastus); tõlkija Jüri Talvet)
"Merehädalise jutustus" (eesti keeles 1991; tõlkija Ruth Lias)
"Patriarhi sügis" (1975; eesti keeles 2005 kirjastuses Eesti Raamat; tõlkija Ruth Lias) ISBN 9985-65-488-9
"Ühe ettekuulutatud surma kroonika" (1985; eesti keeles "Väljakuulutatud mõrva kroonika"; 1995; tõlkija Ruth Lias)
"Armastus koolera ajal" (1985; eesti keeles 1995 kirjastuses Varrak (kirjastus) ja 2006 Eesti Raamat; tõlkija Marin Mõttus) ISBN 9985-807-77-4
"Minu mälestused kurbadest hooradest" (eesti keeles 2006 kirjastuses Eesti Raamat; tõlkija Külli Artmann) ISBN 9985-65-571-0
"Elada, et sellest jutustada" (kolmeköitelisena kavandatud memuaaride esimene raamat; eesti keeles 2007; tõlkija Ruth Lias) ISBN 9789-98-565-6211
"Armastusest ja teistest deemonitest" (eesti keeles 2007; tõlkija Ruth Lias) ISBN 9789-98-565-6341
"Kaksteist kummalist palverändurit" (eesti keeles 2009; kirjastus Eesti Raamat, tõlkija Kätlin Kaldmaa) ISBN 9789-98-565-7348

Ekraniseeringud


"Ühe ettekuulutatud surma kroonika (film)" (1987, lavastaja Francesco Rosi, peaosades Ornella Muti, Rupert Everett, Gian Maria Volonté jt)
"Armastus koolera ajal (film)" (2007, lavastaja Mike Newell, peaosades Javier Bardem, Giovanna Mezzogiorno jt)

Márquez'i looming Eesti teater


"Sada aastat ..." (Vanemuine (teater); lavastaja Hendrik Toompere juunior; näidendi autor Toomas Hussar; esietendus 28. jaanuaril 2006)

Tunnustused


1972 Rómulo Gallegose auhind
1972 Neustadti kirjandusauhind
1982 Nobeli kirjandusauhind

Märkused

Välislingid


http://www.vabaeuroopa.org/Article.aspx?ID=C19215B4-63A3-4612-BF7C-837249008F39&m=2&y=2001 "Vähihaige Márquez kirjutab memuaare"
Gabriel García Márquez, http://www.epl.ee/artikkel/66037 "Ladina-Ameerika üksildus" (katkendid Nobeli-loengust 1982), kommenteerinud Toomas Raudam – Eesti Päevaleht/Arkaadia 15. aprill 2000, lk 8
Jüri Talvet, http://www.epl.ee/artikkel/86530 "Gabriel García Márqueze proosa vaibumatu lumm" – Eesti Päevaleht/Arkaadia 27. juuli 2001, lk 14–15; ilmunud ka J. Talveti kogumikus "Tõrjumatu äär", Tartu 2005, lk 454–458
Aivar Kull, http://vana.www.postimees.ee/index.html?number=919&op=lugu&id=93014 "Sajandi romaani üksildus" – Postimees 14. märts 2003, lk 17; ilmunud ka A. Kulli kogumikus "Kulli pilk", Tartu 2005, lk 70–72
Kadri Kõusaar, http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A9FC821A02DE7C3BC225738A004EC6B8 "Portree geeniusest noore mehena" – Eesti Ekspress 8. november 2007, lk B14
Kategooria:Colombia kirjanikud
Kategooria:Sündinud 1927
af:Gabriel García Márquez
am:ጋብሬል ጋርሺያ ማርኬዝ
ar:غابرييل غارسيا ماركيز
an:Gabriel García Márquez
ay:Gabriel García Márquez
az:Qabriel Qarsiya Markes
id:Gabriel García Márquez
ms:Gabriel García Márquez
bn:গাব্রিয়েল গার্সিয়া মার্কেস
zh-min-nan:Gabriel García Márquez
be:Габрыэль Гарсія Маркес
be-x-old:Габрыель Гарсія Маркес
bs:Gabriel García Márquez
br:Gabriel García Márquez
bg:Габриел Гарсия Маркес
ca:Gabriel García Márquez
cs:Gabriel García Márquez
cy:Gabriel García Márquez
da:Gabriel García Márquez
de:Gabriel García Márquez
el:Γκαμπριέλ Γκαρσία Μάρκες
en:Gabriel García Márquez
es:Gabriel García Márquez
eo:Gabriel García Márquez
eu:Gabriel García Márquez
fa:گابریل گارسیا مارکز
hif:Gabriel Garcia Marquez
fr:Gabriel García Márquez
ga:Gabriel García Márquez
gd:Gabriel José García Márquez
gl:Gabriel García Márquez
ko:가브리엘 가르시아 마르케스
hy:Գաբրիել Գարսիա Մարկես
hi:गेब्रियल गार्सिया मार्ख़ेस
hr:Gabriel García Márquez
io:Gabriel García Márquez
ilo:Gabriel García Márquez
is:Gabriel García Márquez
it:Gabriel García Márquez
he:גבריאל גארסיה מרקס
ka:გაბრიელ გარსია მარკესი
kk:Маркес Габриэль Гарсиа
mrj:Гарсиа Маркес, Габриэль
sw:Gabriel García Márquez
ku:Gabriel García Márquez
la:Gabriel García Márquez
lv:Gabriels Garsija Markess
lt:Gabriel García Márquez
lmo:Gabriel García Márquez
hu:Gabriel García Márquez
mk:Габриел Гарсија Маркес
ml:ഗബ്രിയേൽ ഗർസിയ മാർക്വേസ്
mr:गॅब्रियेल गार्सिया मार्केझ
arz:جابرييل جارسيا ماركيز
mn:Габриель Гарсиа Маркес
my:ဂေဘရီယယ် ဂါဆီယာ မားကွိဇ်
nah:Gabriel García Márquez
nl:Gabriel García Márquez
ja:ガブリエル・ガルシア=マルケス
no:Gabriel García Márquez
nn:Gabriel García Márquez
oc:Gabriel García Márquez
mhr:Габриэль Гарсиа Маркес
pnb:گیبرل مارکویئز
km:ហ្គ្រាប្រីអ៊ែល ហ្រ្គារ៉ាស្សៀ​ ម៉ារ៉ាហ្គេស
pms:Gabriel García Márquez
pl:Gabriel García Márquez
pt:Gabriel García Márquez
kaa:Gabriel Garcia Marquez
ro:Gabriel García Márquez
qu:Gabriel García Márquez
ru:Гарсиа Маркес, Габриэль
rue:Ґабрієл Ґарсія Маркес
sah:Габриэл Гарсиа Маркес
sco:Gabriel García Márquez
sq:Gabriel García Márquez
simple:Gabriel García Márquez
sk:Gabriel García Márquez
sl:Gabriel García Márquez
ckb:گابریێل گارسیا مارکێز
sr:Gabrijel Garsija Markes
sh:Gabriel García Márquez
fi:Gabriel García Márquez
sv:Gabriel García Márquez
ta:கபிரியேல் கார்சியா மார்க்கேஸ்
tt:Габриэль Гарсиа Маркес
vi:Gabriel García Márquez
tr:Gabriel García Márquez
tk:Gabriel Garsia Markes
uk:Габрієль Гарсія Маркес
ur:گیبریل گارشیا مارکیز
vo:Gabriel García Márquez
war:Gabriel García Márquez
wuu:伽孛里艾勒 伽勒西亚 马勒概斯
yo:Gabriel García Márquez
diq:Gabriel García Márquez
bat-smg:Gabriel García Márquez
zh:加夫列尔·加西亚·马尔克斯

Galiitsia


Galiitsia (poola keeles ''Galicja'' ehk ''Halicz'', ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), saksa keeles ''Galizien'') on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaadid, loodest Visla jõega, põhjast San (Visla)i jõe suudme ja Zbrutši jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutši, Dnestri ja Tšeremoši jõega.
Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaadid lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldova (piirkond) põhjas ja loodes.
Ala moodustas terviku 1772–1918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas.

Nimi


Galiitsia on nime saanud oma kunagise keskuse, Ukrainas asuva Galõtši (ukraina keeles Галич, poola keeles ''Halicz'') järgi.
Mõned ajaloolased arvavad, et Galiitsia nimi on jälg selle kunagistest asukatest idagallialased, kellelt on võib-olla nime saanud ka Galaatia Anatoolias ning Galați maakond
Rumeenias. Teise oletuse kohaselt on Galiitsia nimi seotud Galõtši ümbruses nähtud vareste või künnivarestega. Mõned ajaloolased arvavad, et see nimi kanti Moldova linnale Galațile üle 13. sajand või 14. sajandil, kui Galiitsia-Volõõnia riik ulatus päris-Galiitsiast üle Moldova Must meri välja.

Ajalugu


Arvatavasti oli suur osa Galiitsiast Suur-Määri vürstiriik koosseisus.
Ühe kroonika järgi võttis Kiievi-Vene riik valitseja 981 sõjaretkel Poola piirile üle Puna-Vene linnad.
11. sajandil läks piirkond lühikeseks ajaks (1018–1031) Poola võimu alla ning seejärel tagasi Venele.
Aastatel 1087–1253 oli Galiitsia Kiievi-Vene õigusjärglasena autonoomne vürstiriik. Umbes 1200 ühendati Galiitsia Volõõniaga Kiievi-Venest eraldunud Galiitsia-Volõõnia riigiks. Aastatel 1253–1340 oli see riik Kuldhordi vasallkuningriik. Sel ajal viisid Galiitsia vürstid pealinna üle Galõtšist Lvivi. Nad püüdsid leida paavstilt tuge ja Euroopast liitlasi momgolid vastu.
1340–1349 oli Galiitsia iseseisev kuningriik kuningas Lubarti (Lubko, Lubartas, Dymitr; ca 1300 – 1384) valitsemisel. Umbes 1340–1349 vallutati Galiitsia Poola kuninga Kazimierz III poolt ning liidendati 1349 Poola provintsiks. 1372–1387 kuulus Galiitsia Ungarile. Volõõnia koos Kiieviga läks Leedu Suurvürstiriik kontrolli alla.
Pärast seda oli Galiitsia Poola valdus, mida nimetati Ruteenia vojevoodkonnaks. Lisaks kohalikule idaslaavi elanikkonnale asus sinna palju poolakaid ning samuti arvukalt juudid ja armeenlased. Sel ajal ehitati palju kastelle ning rajati mõned uued linnad: Stanisławów (praegu Ivano-Frankivsk ja Krystynopol (praegu Tšervonograd).
1772 kaotas Rzeczpospolita suurema osa Galiitsiast Esimene Poola jagamine käigus Austriale. Austria Habsburgid omandasid Galiitsia, tuginedes Ungari vanale pretensioonile selle territooriumi peale. Austria osana nimetati seda Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik kahe keskaegse idaslaavi vürstiriigi Galiitsia ja Włodzimierz Wołyński järgi. Piirkonna tuumikala oli tuntud Puna-Vene nime all. Austria Galiitsia koosseisu lisati ka suur osa Väike-Poolast. Pealinn oli Łwów (Lemberg; praegune Lviv), kus täielikult domineeris poola aristokraatia, kuigi provintsi idaosas elasid idaslaavlased (ukrainlased ehk ruteenid, nagu Habsburgid oma riigi sisse jäävaid ukrainlased nimetasid). Galiitsia idaosas elas ka arvukalt poolakas ja juute. Austria Galiitsia vastliidetud lääneosas olid valdavas ülekaalus poolakad. Galiitsia oli Austria suurim kroonimaa, ja üks vaesemaid.
Kui Austria surus maha Krakówi Vabariik iseseisvuse, läks see linn 1846 Austria Galiitsia koosseisu. 1786–1849 kuulus Galiitsia koosseisu Bukoviina.
Alates 1868. aastast oli Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik Austria-Ungari kroonimaa (ametlikult võrdväärne 16 ülejäänud kroonimaaga), kus ametlikuks keeleks oli poola keel.
Image:Galicia_physical1914.jpg
Esimene maailmasõda ajal võitlesid Austria-Ungari ja Venemaa ägedalt Galiitsia pärast.
26. juulil 1917 sai Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik täiesti iseseisvaks. 1. november 1918 sai Lääne-Galiitsia taastatud Poola Vabariigi osaks. Ida-Galiitsia kuulutas end 14. november Biała Cerkiewis (praegu Bila Tserkva) koos Bukoviina ja Taga-Karpaatiaga iseseisvaks Lääne-Ukraina Vabariik nime all ja püüdis moodustada koos Ida-Ukrainaga ühtset Ukraina riiki. Varsti võtsid Ida-Galiitsia üle poolakad. Ida-Galiitsia taasühendamine sai rahvusvahelise tunnustuse 1923. Poola valitses seda osaliselt ukraina elanikkonnaga piirkonda 1939. aastani, mil Nõukogude Liit pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist okupeeris selle ja liidendas Ukraina NSV-ga. 1939 okupeeris Saksamaa Lääne-Galiitsia. Galiitsia juudid hävitati.
Liitlasriigid tunnustasid 1945 Ida- ja Lääne-Galiitsia vahelist piiri.
Pärast Teine maailmasõda oli Ida-Galiitsia jälle Ukraina NSV koosseisus. Poolakad asustati ümber Poola, põhiliselt sellele alale, mida varem olid koloniseerinud sakslased. Ukrainlased asustati ümber Ukraina NSV-sse. 1991. aastast kuulub Ida-Galiitsia iseseisva Ukraina koosseisu.

Linnad


Põhilised linnad on Lviv (Lvov, Lwów, Lemberg, Leopolis; suurim linn) idas ning Kraków ja Przemyśl (ukraina keeles Перемишль)läänes ning Ivano-Frankivsk (Івано-Франківськ; poola keeles Stanisławów).

1931. aasta demograafilised andmed


1931. aastal elas Poola Krakówi vojevoodkond (17 600 km²) 2 300 100 inimest. Lwówi vojevoodkond (28 400 km²) elas 3 126 300 inimest, neist 44,9% poolakad. Tarnopoli vojevoodkond (16 500 km²) elas 1 600 400 inimest, neist 49,3% poolakad. Stanisławówi vojevoodkond (16 900 km²) elas 1 480 300 inimest, neist 22,4% poolakad.
Järgnevas tabelis on Ida-Galiitsia rahvastikuandmed 1931. aastast. Tõenäoliselt on Łwówi vojevoodkonna puhul arvestatud ainult vojevoodkonna idaosa.
''Tabel vajab toimetamist''
<table BORDER="2" CELLSPACING="0" BORDERCOLOR="#FF0000" CELLPADDING="2" WIDTH="729" style="border-collapse: collapse"> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Koht</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Kokku </b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Poolakaid </b></font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">%</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Ukrainlasi </b></font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">%</b></font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Juute </b></font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">%</b></font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Teisi </b></font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">%</b></font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Edela-Poola</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5 053 186 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2 007 215 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">39,7%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2 650 997 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">52,5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">353 928 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">7,0%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">41 046 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,8%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT"><u>Lwówi vojevoodkond</u></b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Bóbrka maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">97 124 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">30 762 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">31,7%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">60 444 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">62,2%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5533 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,7%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">385 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,4%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Dobromili maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">93 970 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">35 945 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">38,3%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">52 463 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">55,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4997 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,3%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">565 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,6%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Drohobyczi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">194 456 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">91 935 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">47,3%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">79 214 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">40,7%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">20 484 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">10,5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2823 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,5%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Gródek Jagielloński maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">85 007 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">33 228 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">39,1%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">47 812 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">56,2%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2975 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3,5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">992 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,2%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Jaworówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">86 762 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">26 938 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">31,0%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">55 868 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">64,4%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3044 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3,5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">912 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Lvivi linn</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">312 231 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">198 212 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">63,5%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">35 137 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">11,3%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">75 316 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">24,1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3566 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Lwówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">142 800 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">80 712 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">56,5%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">58 395 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">40,9%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1569 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2124 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,5%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Mościska maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">89 460 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">49 989 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">55,9%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">37 196 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">41,6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2164 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2,4%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">111 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Rudki maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">79 170 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">38 417 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">48,5%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">36 254 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">45,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4247 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,4%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">252 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,3%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Sambori maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">133 814 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">56 818 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">42,5%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">68 222 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">51,0%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">7794 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">980 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,7%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Żółkiewi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">95 507 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">35 816 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">37,5%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">56 060 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">58,7%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3344 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3,5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">287 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,3%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Brzozówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">10 109 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4484 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">44,4%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5120 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">50,6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">338 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3,3%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">167 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,7%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Jaroslawi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">47 668 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">29 482 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">61,8%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">17 212 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">36,1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">706 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">268 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,6%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Lesko maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">60 120 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">17 837 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">29,7%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">34 457 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">57,3%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">6960 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">11,6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">866 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,4%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Lubaczówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">51 885 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">23 686 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">45,7%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">24 470 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">47,2%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3503 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">6,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">226 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,4%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Przemyśli maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">104 361 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">55 108 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">52,8%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">47 380 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">45,4%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1638 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">235 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,2%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Rawa Ruska maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">107 594 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">23 063 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">21,4%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">72 638 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">67,5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">10 325 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">9,6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1568 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,5%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Sanoki maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">12 395 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">6140 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">49,5%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5891 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">47,5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">363 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2,9%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,0%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Sokali maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">55 677 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">21 681 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">38,9%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">30 867 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">55,4%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2826 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">303 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,5%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Turka maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">112 385 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">25 673 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">22,8%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">78 884 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">70,2%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">7492 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">6,7%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">336 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,3%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Kokku</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1 972 495 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">885 926 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">44,9%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">903 984 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">45,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">165 618 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">8,4%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">16 967 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,9%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Tarnopoli vojevoodkond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Borszczówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">103 277 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">46 153 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">44,7%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">52 612 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">50,9%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4302 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4,2%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">210 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,2%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Brody maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">91 48 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">32 43 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">36,%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">50 490 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">55,3%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">7640 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">8,4%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">275 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,3%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Brzeżany maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">103 824 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">48 168 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">46,4%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">51 757 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">49,9%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3716 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3,6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">183 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,2%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Buczaczi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">139 062 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">60 523 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">43,5%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">70 336 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">50,6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">8059 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">144 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Czortkówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">84 008 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">36 486 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">43,4%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">40 866 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">48,6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">6474 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">7,7%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">182 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,2%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Kamionka Strumiłowa maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">82 111 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">41 693 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">50,8%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">35 178 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">42,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4737 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">503 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,6%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Kopyczyńce maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">88 614 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">38 158 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">43,1%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">45 196 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">51,0%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5164 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">96 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Podhajce maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">95 663 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">46 710 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">48,8%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">45 031 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">47,1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3464 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3,6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">458 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,5%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Przemyślany maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">89 908 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">52 269 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">58,1%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">32 777 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">36,5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4445 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4,9%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">417 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,5%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Radziechówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">69 313 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">25 427 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">36,7%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">39 970 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">57,7%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3277 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4,7%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">639 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,9%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Skałati maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">89 215 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">60 091 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">67,4%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">25 369 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">28,4%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3654 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4,1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">101 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Tarnopoli maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">142 220 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">93 874 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">66,0%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">42 374 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">29,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5836 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4,1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">136 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Trembowla maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">84 321 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">50 178 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">59,5%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">30 868 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">36,6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3173 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">102 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Zaleszczyki maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">72 021 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">27 549 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">38,3%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">41 147 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">57,1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3261 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4,5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">64 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Zbarażi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">65 579 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">32 740 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">49,9%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">29 609 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">45,2%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3142 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4,8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">88 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Zborówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">81 413 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">39 624 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">48,7%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">39 174 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">48,1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2522 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3,1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">93 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Złoczówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">118 609 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">56 628 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">47,7%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">55 381 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">46,7%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">6066 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">534 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,5%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Kokku</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1 600 406 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">789 114 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">49,3%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">728 135 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">45,5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">78 932 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4,9%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4225 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">0,3%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"></td> </tr> <tr> <td WIDTH="30%" COLSPAN="2" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Stanisławówi vojevoodkond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Dolina maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">118,373 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">21,158 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">17.9%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">83,880 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">70.9%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">9,031 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">7.6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4,304 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3.6%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Horodenka maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">92,894 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">27,751 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">29.9%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">59,957 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">64.5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,031 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5.4%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">155 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">.2%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Kałuszi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">102,252 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">18,637 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">18.2%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">77,506 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">75.8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,109 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5.0%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,000 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1.0%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Kołomyja maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">176,000 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">52,006 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">29.5%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">110,533 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">62.8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">11,191 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">6.4%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2,270 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1.3%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Kosówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">93,952 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">6,718 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">7.2%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">79,838 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">85.0%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">6,730 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">7.2%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">666 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">.7%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Nadwórna maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">140,702 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">16,907 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">12.0%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">112,128 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">79.7%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">11,020 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">7.8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">647 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">.5%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Rohatyni maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">127,252 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">36,152 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">28.4%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">84,875 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">66.7%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">6,111 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4.8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">114 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">.1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Stanisławówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">198,359 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">49,032 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">24.7%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">120,214 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">60.6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">26,996 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">13.6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">2,117 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1.1%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Stryj maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">152,631 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">25,186 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">16.5%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">106,183 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">69.6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">15,413 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">10.1%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5,849 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3.8%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Śniatyńi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">78,025 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">17,206 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">22.1%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">56,007 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">71.8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4,341 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5.6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">471 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">.6%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Tłumaczi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">116,028 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">44,958 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">38.7%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">66,659 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">57.5%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3,677 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">3.2%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">734 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">.6%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Żydaczówi maakond</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">83,817 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">16,464 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">19.6%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">61,098 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">72.9%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">4,728 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">5.6%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,527 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1.8%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"><b> <p ALIGN="LEFT">Kokku</b></font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,480,285 </font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">332,175 </font></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">22.4%</font></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1,018,878 </font></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">68.8%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">109,378 </font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">7.4%</font></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">19,854 </font></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"><font FACE="Arial" SIZE="2"> <p ALIGN="RIGHT">1.3%</font></td> </tr> <tr> <td WIDTH="20%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="8%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="11%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="7%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="9%" HEIGHT="17"></td> <td WIDTH="6%" HEIGHT="17"></td> </tr>
</table>
''Vajab täiendamist''
Kategooria:Poola
Kategooria:Ukraina
ar:غاليسيا (أوروبا الوسطى)
ast:Galicia (Europa central)
id:Galisia (Eropa Tengah)
be:Галічына
br:Galitsia
bg:Галиция
ca:Galítsia
cs:Halič
da:Galicien (Centraleuropa)
de:Galizien
en:Galicia (Eastern Europe)
es:Galitzia
eo:Galicio
eu:Galitzia
fr:Galicie
gl:Galitsia
ko:갈리치아
hr:Galicija (srednja Europa)
it:Galizia (Europa Centrale)
he:גליציה
ka:გალიცია
la:Galicia
lv:Galīcija
lt:Galicija
hu:Galícia
nl:Galicië (Centraal-Europa)
ja:ガリツィア
no:Galicia (Sentral-Europa)
nn:Galizia
pl:Galicja (Europa Środkowa)
pt:Galícia (Europa Central)
ro:Galiția
ru:Галиция
scn:Galizzia (Europa cintrali)
sk:Halič (región)
sl:Galicija
sr:Галиција
sh:Galicija (srednja Europa)
fi:Galitsia
sv:Galizien
tr:Galiçya (Orta Avrupa)
uk:Галичина
yi:גאליציע
zh:加利西亚 (中欧)

Gregorius XV


Gregorius XV (Alessandro Ludovisi, 9. jaanuar 1554 – 8. juuli 1623) oli paavst 1621–1623. Ta oli 234. paavst.
Alessandro Ludovisi sündis Bolognas aadliku Pompeo Ludovisi ja Camilla Bianchini 8-lapselises peres kolmanda pojana. Tema vanaisa oli Samoggia krahv. Alessandro Ludovisi õppis 1569–1571 Rooma jesuiidid kolleegiumis ja temast sai esimene paavst, kes oli hariduse omandanud jesuiitide käest. Hiljem õppis ta Germaani kolleegiumis (''Collegium Germanicum'') õigusteadust ja 4. juunil 1575 kaitses Bologna ülikoolis doktorikraadi. 23. juunil 1575 saabus ta Rooma. Bologna peapiiskopina vahendas ta 1616 rahulepingu sõlmimist Savoia hertsogi Carlo Emmanuele I ja Hispaania kuningas Felipe III vahelises tülis Monferrato hertsogkonna pärast.

Ametid


Kapitooliumi kohtunik
13. juuli 1593 ''Signatura gratiae'' tribunali referent
13. august 1596 kardinal Girolamo Rusticucci leitnant
2. aprill 1597 – mai 1598 Rooma regent
17. august 1599 Rota Romana audiitor
Rooma La Sapienza ülikooli leitnant
12. märts 1612 – 9. veebruar 1621 Bologna peapiiskop (pühitseti 1. mail 1612)
13. august 1616 nuntsius Savoias
19. september 1616 kardinal
3. september 1618 – 9. veebruar 1621 Santa Maria in Traspontina kardinalpreester

1621. aasta konklaav


File:C_o_a_Gregorio_XV.svg
Gregorius XV valiti paavstiks 9. veebruaril 1621 Vatikani Capella Paolina kabelis ja krooniti 14. veebruaril kardinal Andrea Baroni Peretti Montalto poolt. Ta valis nime arvatavasti Gregorius XIII järgi, kes oli pärit samuti Bolognast.
8. veebruar – 9. veebruarini 1623 toimunud konklaavil osales 51 ja sellelt puudus 19 kardinali. See on suurim hulk konklaavilt puudunud kardinale ajaloos. Gregorius XV osutus valituks kardinal Scipione Caffarelli Borghese soovitusel peetud aklamatsioonhääletusel. Ta jäi viimaseks paavstiks, keda ei valitud skrutiiniumidega hääletamisel.
Konklaavi algus viibis, kuna Rooma kuberner ei sulgenud Prantsusmaa suursaadiku François Anibal d'Estreesi käsul kabeli ust enne, kui saadik oli jõudnud külastada Prantsusmaa jaoks meelepäraseid kardinale. Konklaavil tekkis 6 fraktsiooni: vanad kardinalid Montalto juhtimisel, kardinal Pietro Aldobrandini juhitud fraktsioon, kardinal Scipione Caffarelli-Borghese juhitud fraktsioon, Hispaania fraktsioon, Prantsusmaa fraktsioon ja Firenze fraktsioon.
Konklaav sai alata alles kell 2 öösel. Aldobrandini oli vahetult enne konklaavi algust haigestunud. Soosikuteks olid kardinal Pietro Campori, Roberto Bellarmino, Francesco Maria Bourbon del Monte Santa Maria ja Ludovisi, kuid Campori ei saanud algul piisavalt toetust. Esimeses voorus enim hääli saanud Bellarmino keeldus paavstiks saamast ja soovis François de La Rochefoucald' valimist. Too ei viibinud konklaavil ja teised kardinalid ei soovinud teda uue paavstina näha. Kardinal Bourboni vastu esitas aga Hispaania veto. Paavstiks sooviti valida ka Federico Borromeod ja Camporit, kes Bellarmino eeskujul keeldusid ametit vastu võtmast. Ludovisi saabus konklaavile järgmisel päeval ja leiti olevat sobiv kandidaat, mistõttu ta kuulutati üksmeelselt paavstiks.

Konklaavi protseduuride reform


Gregorius XV avaldas 15. november 1621 apostelliku konstitutsiooni 'Aeterni patris' ja 12. märtsil 1622 'Decet romanum pontificem', milles ta sätestas detailselt konklaavi tegevuse ja konklaavil kasutatavad tseremooniad. Ta kinnitas Coelestinus V 1294. aasta otsust, et paavsti saab konklaavil valida kolmel viisil: aklamatsioonhääletusel, kompromisshääletusel ja skrutiiniumitega valimisel.

Välispoliitika


Image:Tomb_Gregorius_XV_Sant_Ignazio.jpg
Gregorius XV välispoliitika eesmärk oli tagada ühtsus katoliiklike valitsejate seas. Ta sai võimule Kolmekümneaastane sõda ajal, soovides katoliikluse taastamist protestantide valduses olevatel aladel.

Kolmekümneaastane sõda


Gregorius XV saatis nuntsius Carlo Carafa Saksa-Rooma keiser õukonda ja annetas keisrile suure summa raha võitluseks oma põhimõtete eest. Carafa ja munk Giacinto da Casale soovitusel pakkus paavst 1623 protestantlikule Pfalzi hertsogile kuuluvat kuurvürsti tiitlit Baieri hertsog Maximilian I (Baieri kuurvürst), saavutades sellega katoliiklaste enamuse Saksa Rooma keisri valimistel. Maximilian kinkis paavstile tänutäheks Heidelbergi raamatukogu ja paavst saatis Leo Allutiuse Heidelbergi, et see tooks hinnalised käsikirjad Rooma.
Tema ajal sai katoliiklaseks Saksi hertsog Rudolf Maximilian.

Suhted Prantsusmaaga


Gregorius XV rõhutas hugenotid vastase võitluse pidamise vajadust religioosse ühtsuse taastamiseks Prantsusmaal. Ta muutis Pariisi peapiiskopkond peapiiskopkonnaks ja pühitses kardinaliks Luçoni piiskopi kardinal Richelieu.

Suhted Hispaaniaga


Gregorius XV soovis, et Hispaania kuningas Felipe III katkestaks Madalmaadega sõlmitud 12-aastase vaherahu. Kui Hispaania ja Austria vahel ähvardas puhkeda sõda Valtellina pärast, okupeerisid paavsti väed Orazio Ludovisi juhtimisel vaidlusaluse ala. Selle otsusega soovis paavst ära hoida katoliiklike suurriikide vahel puhkeda võiva sõja.

Suhted Inglismaaga


Gregorius XV oli valmis tunnustama abielu prints Charles Ii ja Hispaania printsessi Maria vahel, milles nägi võimalust leevendada Inglismaa katoliiklaste vastu kasutatavaid repressioone. See abielu ei saanud teoks.

Suhted Poolaga


Gregorius XV toetas Poola kuningas Zygmunt III võitluses türklastega.

Kiriku institutsioonide reformid


1621 lubas Gregorius XV frantsisklased reformaatidel omada kindralvikaari.
1621 tunnustas ta mertsedariaanide kongregatsiooni.
17. mail 1621 tunnustas ta benediktlased mauriste
8. november 1621 tunnustas ta Lucca Jumalaema kongregatsiooni.
18. november 1621 tunnustas ta piariste.
6. jaanuaril 1622 rajas ta Usupropaganda kongregatsiooni, mille volitused kinnitas 22. juunil 1622 bullaga 'Inscrutabili'. Uue ametkonna peaülesandeks sai misjoni koordineerimine.
1622 tunnustas ta paljasjalgseid augustiinlased.
7. aprillil 1623 tunnustas ta teatiini nunnaordut
Ta tunnustas benediktlaste nunnaordu Kolgata Jumalaema kongregatsiooni, ''Pii Operariit'', Jumalaema preestreid ja birgitiinid preestreid Belgias.
Ta kehtestas haudriettidele augustiinlaste reeglid.

Liturgilised otsused


4. juulil 1622 sätestas Gregorius XV Porziuncola indulgentsi kõikidele usklikele, kes pärast pihti ja armulauda külastavad samal päeval teatavaid kirikuid. 12. oktoober 1622 kehtestas ta sarnase indulgentsi kaputsiinidele.
30. augustil 1622 avaldatud bullas 'Universi Gregis' kinnitas ta ''solitsitatsiooni'' (''sollicitare'').
Ta kohustas 1622 Toledo peapiiskopkonnas tähistama 17. september Neitsi Maarja nimepäevana.
31. jaanuaril 1623 kirjas 'Romanae sedis' kinnitas ta Roberto de' Nobili ettepaneku põhjal Indias malabari riituse kasutamise.

Teoloogilised vaidlused


Gregorius XV tühistas 1622 Neitsi Maarja pärispatt saamise doktriini üle peetavas arutelus dominiiklased poolt kasutatud mõiste "sanctificatio".
Gregorius XV oli Hispaanias levinud valgustusteoloogia (illuminaadid) vastane.

Uued piiskopkonnad


1622 Inglismaa apostellik vikariaat
20. oktoober 1622 muutis ta Pariisi piiskopkonna peapiiskopkonnaks.
5. detsember 1622 Itaalias San Miniato piiskopkond

Kanoniseerimised


Gregorius XV kanoniseeris 5 isikut 12. märtsil 1622:
# Teresa Ávilast
# Ignatius Loyola
# Filippo Neri
# Talupoeg Isidor
# Franciscus Xavier
Ta kuulutas õndsaks 3 isikut:
# Pedro de Alcantara 18. aprillil 1622
# Albertus Magnus 1622
# Aloysius Gonzaga
Gregorius XV kinnitas 1621 Joosepi austamise, 1622 Joakimi ja Ambrogio Sansedoni austamise ja 17. veebruaril 1623 Bruno austamise.

Onupojapoliitika


Gregorius XV noorim vend Orazio Ludovisi abiellus Lavinia Albergatiga. Nende poeg Ludovico Ludovisi sai 1621 kardinaliks, Bologna peapiiskopiks ja 1622 Zagarolo hertsogiks. Orazio tütar Ippolita Ludovisi abiellus esmalt Rossano vürsti Giorgio Aldobrandiniga, seejärel Bracciano hertsogi Flavio I Orsiniga. Orazio Ludovisi oli paavsti vägede kindral ja Fiano hertsog.
Gregorius XV kaugem sugulane Giulio Ludovisi sai Aleksandria titulaarpatriarhiks.

Kardinalide pühitsemised


Gregorius XV pühitses 11 kardinali 4 konsistooriumil. Lisaks itaallastele said kardinalideks 2 hispaanlast ja 1 prantslane.
#konsistoorium 15. veebruar 1621
## Ludovico Ludovisi
#konsistoorium 19. aprill 1621
## Ippolito Aldobrandini (kardinal)
## Francesco Boncompagni
## Antonio Caetani
## Francesco Sacrati
#konsistoorium 21. juuli 1621
## Marcantonio Gozzadini
## Lucio Sanseverino
#konsistoorium 5. september 1622
## Alfonso de la Cueva-Benavides y Mendoza-Carrillo
## Kardinal Richelieu
## Ottavio Ridolfi
## Cosimo de Torres

Gregorius XV kultuuriloos


File:Pope_Gregory_XV,_Gian_Lorenzo_Bernini,_c._1621-1622_-_IMG_1612.JPG büst, 1622. ]]
Gregorius XV oli Giovanni Barbieri ja Domenichino patroon. Tema ihuarst oli Giambattista Castellani.
Gregorius XV rajas 18. märtsil 1621 benediktlased kolleegiumi Roomas.
1621 avaldatud bullas 'In eminenti' kinnitas ta jesuiitidele privileegi teaduskraade välja anda Ameerika ülikoolides.
Ta rajas 1621 Pamplonas dominiiklaste seminari.
22. september 1622 kinnitas ta Lissabonis asuva inglise kolleegiumi rajamist.
Ta avaldas nõidade ja maagide vastu 20. märtsil 1623 bulla 'Omnipotentis Dei'. See jäi viimaseks paavsti üleskutseks võidelda jõumeetmetega nõiduse vastu.
Gian Lorenzo Bernini tegi temast 1622. aasta paiku büsti, kunstnik Giovanni Francesco Barbieri (Il Guercino) on temast teinud portree.

Legendid


Olles lähetatud Chambrey'sse ametiülesandeid täitma, tutvus Ludovisi seal kalvinism Lesdiguieres'i hertsogiga, kelle Prantsusmaa kuningas oli saatnud kaitsma oma huve. Kui Ludovisi volitused hakkasid lõppema, olevat hertsog naerdes lisanud, et Ludovisi võib tulevikus saada paavstiks. Ludovisi vastanud talle, et kui see juhtub, võiks hertsogist saada katoliiklane. Hertsogil polnud selle ettepaneku vastu midagi. Paavstina tuletas Gregorius XV 84-aastasele hertsogile kunagi antud lubadust meelde ja hertsogist sai katoliiklane.

Surm


Gregorius XV suri 8. juulil 1623 Roomas Palazzo del Quirinale palees ja maeti Rooma Peetri kirik. 13. juunil 1634 maeti tema säilmed ümber Rooma kolleegiumi Annunziata kabelisse ja hiljem maeti tema säilmed ümber Rooma San Ignazio kirikusse.

Välislingid


http://www.newadvent.org/cathen/07004b.htm Artikkel Gregorius XV kohta. ''(inglise keeles)''
http://www2.fiu.edu/~mirandas/bios1616.htm#Ludovisi Gregorius XV elulugu. ''(inglise keeles)''
http://www2.fiu.edu/~mirandas/conclave-xvii.htm#1621 1621. aasta konklaav. ''(inglise keeles)''
http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1621.html 1621. aasta konklaav. ''(inglise keeles)''
http://www2.fiu.edu/~mirandas/consistories-xvii.htm#GregoryXV Gregorius XV määratud kardinalid.
http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1621-1623-_Gregorius_XV.html Gregorius XV dokumendid.
http://catholic-hierarchy.org Piiskopkonnad.
http://www.sardimpex.com Ludovisi suguvõsa.
http://www.newadvent.org/cathen/01007e.htm Artikkel abtissist. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/01099a.htm Artikkel aklamatsioonist. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/01317b.htm Artikkel Allatiusest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/15201a.htm Artikkel Ameerika ülikoolidest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/01543a.htm Artikkel annuntsiaadi ordust. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/07281a.htm Artikkel augustiinlastest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/02785a.htm Artikkel birgitiinidest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/06281a.htm Artikkel frantsisklastest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/07150c.htm Artikkel haudriette kongregatsioonist. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/03354a.htm Artikkel karmeliitidest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/03190e.htm Artikkel kongregatsioonist. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/04192a.htm Artikkel konklaavist. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/09558b.htm Artikkel malabari ülikoolist. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/10069b.htm Artikkel mauristidest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/10197b.htm Artikkel mertsedariaanidest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/10673b.htm Artikkel Neitsi Maarja kirikupühast. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/12018b.htm Artikkel Nerist. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/15674a.htm Artikkel nõidusest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/12181a.htm Artikkel Poolast. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/12286a.htm Artikkel Porziuncolast. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/12456a.htm Artikkel propaganda kongregatsioonist. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/13588a.htm Artikkel regulaarvaimulikest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/04052b.htm Artikkel regulaarvaimulikest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/14120a.htm Artikkel sodaliteedist. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/14134b.htm Artikkel solitsitatsioonist. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/03780c.htm Artikkel tsistertslastest. ''(inglise keeles)''
http://www.newadvent.org/cathen/15218b.htm Artikkel Urbanus VIII kohta. ''(inglise keeles)''

Kirjandus


Jacopo Accarisi: ''Vita Gregorii XV''. 1645.
Dieter Albrecht: ''Der Heilige Stuhl und die Kurübertragung von 1623''. "Quellen und Forschungen aus Italienischen Archiven und Bibliotheken" 34, 1954: 236-249.
Dieter Albrecht: ''Die deutsche Politik Papst Gregors XV''. München, 1956.
Johannes Anthieny: ''Der päbstliche Nuntius Carl Caraffa: ein Beitrag zur Geschichte des dreissigjährigen Krieges''. Berlin, 1869.
Luigi Arezio: ''La politica della Santa Sede rispetto alla Valtellina dal Concordato d'Avignone alla morte di Gregorio XV, 12 nov. 1622 - 8 luglio 1623, con molti documenti inediti''. Cagliari, 1899.
Antje Bräcker: ''Das Begräbniszeremoniell für die Päpste Paul V. (1550 - 1621) und Gregor XV. (1554 – 1623)''. Joachim Poeschke, "Praemium virtutis" II. Münster, 2005: 29-39.
Karl Christian Bähr: ''Die Entführung der Heidelberger Bibliothek nach Rom''. Leipzig, 1845.
Giuseppe Gabrieli: ''Il conclave di Gregorio XV. Relazione del principe Federico Cesi''. "Archivio della Società Romana di Storia Patria" 50, 1927: 5-32.
Bernard Jacqueline: ''La Sacrée Congrégation „De propaganda fide“ (1622) et ja France sous le pontificat de Grégoire XV''. "Revue d'histoire ecclésiastique" 66, 1970: 46.
Klaus Jaitner: ''Die Hauptinstruktionen Gregors XV. für die Nuntien und Gesandten an den europäischen Fürstenhöfen 1621-1623''. II. Tübingen, 1997.
Klaus Jaitner: ''Kurie und Politik. Der Pontifikat Gregors XV''. A. Koller, "Kurie und Politik. Stand und Prospektiven der Nuntiaturberichtsforschung". Tübingen 1998: 1-16.
John Norman Davidson Kelly: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
Andreas Kraus: ''Das päpstliche Staatssekretariat im Jahre 1623. Eine Denkschrift des ausscheidenden Sostituto an den neuernannten Staatssekretär''. "Römische Quartalschrift für Christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 52, 1957: 93-122.
Denis Mahon: ''Guercino as a portraitist and his "Pope Gregory XV"''. "Apollo" 113, 230 (1981): 230-235.
Antonio Miguel Navas Gutiérrez: ''Mediacion del papa Gregorio XV en un proyecto de matrimonio hispano-ingles''. "Miscelánea Augusto Segovia". Granada, 1986: 179-204.
Antonio Miguel Navas Gutiérrez: ''Los nuncios en España durante el pontificado de Gregorio XV''. "Archivo Teológico Granadino" 50, 1987: 357-403.
Anton Pieper: ''Die Propaganda-Congregation und die nordischen Missionen im siebzehnten Jahrhundert''. Köln, 1886: 1-15.
A. Ploncher: ''Lettere inedite di Monsignor Zacchia nunzio in Venezia al cardinale Ludovisi segretario di Stato ed al cardinal Barberini sulla morte di Fra Paolo Sarpi''. "Archivio Storico Italiano" 9, 1882: 144-162.
Stefan Samerski: ''Akten aus dem Staatssekretariat Pauls V. und Gregors XV. im Archiv des Kardinals Alderano Cibo (1613-1700) in Massa''. "Archivum Historiae Pontificiae" 33, 1995: 303-314.
Josef Semmler: ''Das päpstliche Staatssekretariat in den Pontifikaten Pauls V. und Gregors XV. 1605-1623''. Roma, 1969.
Augustin Theiner: ''Schenkung der Heidelberger Bibliothek durch Maximilian I. Herzog und Kurfürst von Bayern, an Papst Gregor XV. und ihre Versendung nach Rom''. München, 1844.
Giovanni Luigi Valesio: ''Apparato funebre dell'anniversario a Gregorio XV celebrato a Bologna''. Bologna 1624.
Günther Wassilowsky: ''Vorsehung und Verflechtung. Theologie und. Mikropolitik im Konklavezeremoniell Gregors XV (1621/22)''. G. Wassilowsky, Hubert Wolf, "Werte und Symbole im frühneuzeitlichen Rom". Münster, 2005: 67-82.
Günther Wassilowsky: ''Die Konklavereform Gregors XV. (1621/22): Wertekonflikte, symbolische Inszenierung und Verfahrenswandel im posttridentinischen Papsttum''. Stuttgart 2010.
Kategooria:Paavstid
Kategooria:Sündinud 1554
Kategooria:Surnud 1623
af:Pous Gregorius XV
ar:غريغوري الخامس عشر
id:Paus Gregorius XV
jv:Paus Gregorius XV
be:Рыгор XV, Папа Рымскі
be-x-old:Грыгорыюс XV
br:Gregor XV
bg:Григорий XV
ca:Gregori XV
cs:Řehoř XV.
da:Pave Gregor 15.
de:Gregor XV.
el:Πάπας Γρηγόριος ΙΕ΄
en:Pope Gregory XV
es:Gregorio XV
eo:Gregorio la 15-a
eu:Gregorio XV.a
fa:گرگوری پانزدهم
fr:Grégoire XV
gl:Gregorio XV, papa
ko:교황 그레고리오 15세
hr:Grgur XV.
ilo:Papa Gregorio XV
is:Gregoríus 15.
it:Papa Gregorio XV
he:גרגוריוס החמישה עשר
ka:გრიგოლ XV
sw:Papa Gregori XV
la:Gregorius XV
lt:Grigalius XV
hu:XV. Gergely pápa
mk:Папа Грегориј XV
mr:पोप ग्रेगोरी पंधरावा
nl:Paus Gregorius XV
ja:グレゴリウス15世 (ローマ教皇)
no:Gregor XV
pl:Grzegorz XV
pt:Papa Gregório XV
ro:Papa Grigore al XV-lea
ru:Григорий XV
sk:Gregor XV.
sl:Papež Gregor XV.
sh:Grgur XV.
fi:Gregorius XV
sv:Gregorius XV
tl:Gregorio XV
th:สมเด็จพระสันตะปาปาเกรกอรีที่ 15
vi:Giáo hoàng Grêgôriô XV
uk:Григорій XV
vec:Papa Gregorio XV
war:Papa Gregorio XV
yo:Pópù Gregory 15k
zh:額我略十五世

Galba

Image:Galba.jpg
Galba (Servius Sulpicius ''Galba'' Imperator Caesar Augustus; sünninimi Servius Sulpicius Galba; 24. detsember 3 eKr - 15. juuni 69 pKr) oli Vana-Rooma keiser 8. juunist 68 kuni surmani.
Galba lintšimine sõdurite poolt.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 3 eKr
Kategooria:Surnud 69
an:Sulpicio Galba
az:Qalba
be:Гальба
bg:Галба
ca:Galba
cs:Galba
cy:Galba
da:Galba
de:Galba
en:Galba
es:Galba
eo:Galbo
eu:Galba
fa:گالبا
fr:Galba
gl:Servio Sulpicio Galba, emperador
ko:갈바
hy:Գալբա
hr:Galba
is:Galba
it:Servio Sulpicio Galba (imperatore romano)
he:גלבה
ka:გალბა
sw:Galba
la:Servius Sulpicius Galba
lt:Servijus Sulpicijus Galba
lmo:Servi Sulpici Galba
hu:Servius Sulpicius Galba római császár
mk:Галба
mr:गॅल्बा
nl:Galba (keizer)
ja:ガルバ
no:Galba
nn:Galba av Romarriket
pl:Galba
pt:Galba
ro:Galba
ru:Гальба
simple:Galba
sk:Galba
sl:Galba
sr:Галба
sh:Galba
fi:Galba
sv:Galba
tl:Galba
th:จักรพรรดิกาลบา
vi:Galba
tr:Servius Sulpicius Galba
uk:Ґальба
yo:Galba
diq:Galba
zh:塞尔维乌斯·苏尔皮基乌斯·加尔巴

Geta


Pilt:Geta.jpg
Publius Septimius Geta (''Imperator Caesar Divi Septimii Severi Pii Divi Marcus Antonini Publius Septimus Severus Geta Antoninus''; 7. mai 189 Rooma – 19. detsember 211 Rooma) oli Vana-Rooma keiser 4. veebruarist 211 kuni surmani.
Ta oli Septimius Severuse ja tema teise naise Julia Domna poeg. Geta sai oma vanaisa nime. Geta suhted oma venna Caracallaga olid alati halvad ning ema pidi sageli vendi lepitama. See oli vastuolus õnneliku perekonna pildiga, mida isa laskis avalikkuse ees etendada: isa kui keiser, Caracalla kui troonipärija, ema kui nõuandja ning Geta hooleks jäid administratiivsed ülesanded ja bürokraatia.
Juba noorelt hakkas Geta poliitikas osalema, tehes 197 kaasa sõjakäigu Partia vastu. 197. või 198. aastal sai Geta tseesari tiitli, millega ta aga rahule ei jäänud, sest Caracalla sai samal ajal augustus (lisanimi) tiitli. Alles 202 naasis keisriperekond koos Getaga Rooma, 203–204 külastas keisri sünnilinna Leptis Magnat Liibüas. Aastal 209 andis isa ka Getale augustuse tiitli ja vendade suhted pisut paranesid.
Aelius Spartianuse kirjelduse kohaselt olnud Geta ilus noormees, kogelenud kergelt, ent olnud sellegipoolest laulva häälega. Tema elus olid kaks kirge: vein ja riietus, eriti viimane. Riiete peale kulutanud ta niisugusel hulgal vara, et isegi isa naernud tema üle. Tema hobiks nimetas Spartianus kirjandust ja filoloogiat: teda huvitanud sõnade tähenduse tundmaõppimine. Sõdurite hulgas oli ta üsna populaarne, eriti Partia II Leegionis.
Pärast isa surma (211 York sõjaretke ajal britid vastu) kuulutati vennad kaaskeisriteks ja nad naasid Rooma, kus Caracalla peatselt Geta tappis. Caracalla lasi oma venna mälestuse äraneedmine ning tema nimi kõrvaldati kõigist dokumentidest ja tema skulptuurid hävitati. Üleüldse korraldas Caracalla oma poliitiliste ja muude vastaste hävitamise kampaania, mille käigus tapeti kuni 20 tuhat inimest.
Geta elulugu tuntakse peamiselt Cassius Dio ja Herodianuse kirjelduse järgi.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 189
Kategooria:Surnud 211
ar:غيتا (امبراطور روماني)
be:Луцый Публій Септымій Гета
bg:Публий Септимий Гета
ca:Publi Septimi Geta
cs:Geta
da:Publius Septimius Geta
de:Geta (Kaiser)
diq:Publius Septimius Geta
el:Γέτας
en:Publius Septimius Geta
es:Publius Septimius Geta
eu:Geta
fa:پوبلیوس سپتیموس گتا
fr:Publius Septimius Geta
fy:Geta
gl:Xeta
hr:Publije Septimije Geta
is:Geta
it:Geta
ka:გეტა
sw:Kaizari Geta
la:Geta (imperator)
lt:Geta
hu:Publius Septimius Geta római császár
nl:Geta (keizer)
ja:プブリウス・セプティミウス・ゲタ
no:Geta
pl:Geta (cesarz)
pt:Geta
ro:Publius Septimius Geta
ru:Гета
sk:Publius Septimius Geta
sr:Гета
sh:Geta (car)
fi:Geta (Rooman keisari)
sv:Geta (kejsare)
tl:Publius Septimius Geta
th:จักรพรรดิพูบลิอัส เซ็พติมิอัส เกธา
tr:Publius Septimius Geta
uk:Ґета (імператор)
yo:Publius Septimius Geta
zh:塞普提米乌斯·盖塔

Gordianus I

Pilt:Gordianus elder pushkin.jpg
Gordianus I (Imperator Caesar Maecii Marvilli Marcus Antonius Gordianus Sempronianus Romanus Africanus Senior Augustus, sünninimi Marcus Antonius Gordianus Sempronianus; 158 – 20. jaanuar 238) oli Vana-Rooma keiser 1. jaanuarist 238 kuni surmani.
Lõpetas elu enesetapuga.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 158
Kategooria:Surnud 238
ar:جورديان الأول
ms:Gordian I
bg:Гордиан I
ca:Gordià I
cs:Gordianus I.
cy:Gordian I
da:Gordian 1. (romersk kejser)
de:Gordian I.
el:Γορδιανός Α'
en:Gordian I
es:Gordiano I
eo:Gordiano la 1-a
eu:Gordiano I.a
fa:گوردیان یکم
fr:Gordien Ier
fy:Gordianus I
gl:Gordiano I
ko:고르디아누스 1세
hr:Gordijan I.
it:Gordiano I
he:גורדיאנוס הראשון
ka:გორდიანე I
sw:Gordian I
la:Gordianus I
hu:I. Marcus Antonius Gordianus római császár
mk:Гордијан I
nl:Gordianus I
ja:ゴルディアヌス1世
no:Gordian I
pl:Gordian I
pt:Gordiano I
ro:Gordian I
ru:Гордиан I
sk:Gordián I.
sr:Гордијан I
sh:Gordijan I
fi:Gordianus I
sv:Gordianus I
tl:Gordian I
th:จักรพรรดิกอร์เดียนที่ 1
tr:I. Gordian
uk:Гордіан I
yo:Gordian 1k
zh:戈尔迪安一世