Benin


Benin (prantsuse keel Bénin) on riik Lääne-Aafrikas. Naaberriikideks on läänes Togo, idas Nigeeria ning põhjas Burkina Faso ja Niger.
1960–1975 oli riigi nimi Dahomee.

Vaata ka


Benini jalgpallikoondis
Pilt:Benini kaart.png
Kategooria:Benin
Kategooria:Aafrika maad
ace:Benin
af:Benin
als:Benin
am:ቤኒን
ar:بنين
an:Benín
roa-rup:Benin
frp:Bènin
ast:Benín
az:Benin
bjn:Benin
id:Benin
ms:Benin
bm:Benin
bn:বেনিন
zh-min-nan:Bénin
jv:Benin
su:Bénin
be:Бенін
be-x-old:Бэнін
bcl:Benin
bo:བེ་ནིན།
bs:Benin
br:Benin
bg:Бенин
ca:Benín
ceb:Benin
cv:Бенин
cs:Benin
sn:Benin
cy:Benin
da:Benin
pdc:Benin
de:Benin
dv:ބެނީން
dsb:Benin
na:Benin
dz:བཱེ་ནིན།
el:Μπενίν
en:Benin
es:Benín
eo:Benino
ext:Benín
eu:Benin
ee:Benin
fa:بنین
hif:Benin
fo:Benin
fr:Bénin
fy:Benyn
ga:Beinin
gv:Benin
gag:Benin
gd:Beinin
gl:República de Benín - République du Bénin
gu:બેનિન
xal:Бенинмудин Орн
ko:베냉
ha:Benin
hy:Բենին
hi:बेनिन
hsb:Benin
hr:Benin
io:Benin
ig:Benin
ilo:Benin
bpy:বেনিন
ia:Benin
ie:Benin
os:Бенин
zu:IBenini
is:Benín
it:Benin
he:בנין
kn:ಬೆನಿನ್
pam:Benin
ka:ბენინი
kk:Бенин
kw:Benin
rw:Bene
ky:Бенин
mrj:Бенин
sw:Benin
kg:Benin
ht:Benen
ku:Bênîn
la:Beninum
lv:Benina
lb:Benin
lt:Beninas
lij:Benin
li:Benin
ln:Bénin
lmo:Benin
hu:Benin
mk:Бенин
ml:ബെനിൻ
mt:Benin
mr:बेनिन
arz:بينين
mzn:بنین
mn:Бенин
my:ဘီနင်နိုင်ငံ
nah:Benin
nl:Benin
ja:ベナン
ce:Бенин
pih:Benin
no:Benin
nn:Benin
nov:Benin
oc:Benin
or:ବେନିନ
uz:Benin
pnb:بنین
ps:بېنين
pms:Benin
nds:Benin
pl:Benin
pt:Benim
kaa:Benin
crh:Benin
ro:Benin
rm:Benin
qu:Binin
ru:Бенин
rue:Бенін
sah:Бенин
se:Benin
sa:बेनिन्
sg:Benëen
sc:Benin
sco:Benin
stq:Benin
st:Benin
nso:Benin
sq:Benini
scn:Benin
simple:Benin
ss:IBhenini
sk:Benin
sl:Benin
szl:Byńin
so:Benin
ckb:بێنین
sr:Бенин
sh:Benin
fi:Benin
sv:Benin
tl:Benin
ta:பெனின்
tt:Бенин
te:బెనిన్
th:ประเทศเบนิน
vi:Bénin
ti:ቤኒን
tg:Бенин
tr:Benin
tk:Benin
udm:Бенин
uk:Бенін
ur:بینن
ug:بېنىن
vec:Benin
vo:Beninän
fiu-vro:Benin
war:Benin
wo:Bene
wuu:贝宁
ts:Benin
yi:בענין
yo:Benin
zh-yue:貝寧
diq:Benin
bat-smg:Benins
zh:贝宁

Bermuda


Bermuda on saarestik ja on Suurbritannia meretagused alad Atlandi ookeani põhjaosas Sargasso meri. Saarestik koosneb 138 saarest.

Majandus


Bermuda põhilised sissetulekuallikad on finantsteenused vahendus ja turism. Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta aastal 2005 oli ostujõudu arvestades 69 900 dollarit. See näitaja on maailma maade seas suurim (et Bermuda ei ole iseseisev riik, loetakse rikkaimaks riigiks Luksemburgi, mille sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005. aastal 69 800 dollarit). Turismi arengule on aluse pannud Bermuda kaunid liivarannad ja soe troopiline kliima.
Rahaühikuks on Bermuda dollar (BMD). Bermuda dollar on seotud USA dollariga kursiga 1:1.

Sport


Bermuda ROK-i kood on BER.
Kategooria:Bermuda
Kategooria:Saarestikud
af:Bermuda
als:Bermuda
ang:Bermuda
ar:جزر برمودا
an:Bermudas
frp:Bèrmudes
ast:Les Bermudes
az:Bermud adaları
id:Bermuda
ms:Bermuda
zh-min-nan:Bermuda
jv:Bermuda
su:Bermuda
be:Бермудскія астравы
be-x-old:Бэрмудзкія астравы
bs:Bermudi
br:Bermuda
bg:Бермудски острови
ca:Bermudes
cs:Bermudy
cy:Bermuda
da:Bermuda
de:Bermuda
dv:ބާމިއުޑާ
dsb:Bermudy
na:Bermuda
dz:བར་མུ་ཌ།
el:Βερμούδες
en:Bermuda
es:Bermudas
eo:Bermudo
eu:Bermuda
fa:برمودا
hif:Bermuda
fo:Bermuda
fr:Bermudes
ga:Beirmiúda
gv:Ny Bermioodee
gd:Bermuda
gl:Bermuda
ko:버뮤다
hy:Բերմուդյան կղզիներ
hi:बरमूडा
hr:Bermudi
io:Bermuda
bpy:বারমুডা
is:Bermúda
it:Bermuda
he:ברמודה
ka:ბერმუდის კუნძულები
kk:Бермудалар
kw:Bermuda
rw:Berimuda
sw:Bermuda
la:Bermuda
lv:Bermuda
lb:Bermuda
lt:Bermuda
lij:Bermudd-a (Naçioin)
li:Bermuda
ln:Bermuda
hu:Bermuda
mk:Бермуда
ml:ബെർമുഡ
mr:बर्म्युडा
xmf:ბერმუდაშ კოკეფი
nl:Bermuda
ne:बर्मुडा
ja:バミューダ諸島
no:Bermuda
nn:Bermuda
nrm:Bèrmude
nov:Bermuda
oc:Bermudas
pnb:برمودا
nds:Bermuda
pl:Bermudy
pt:Bermudas
ro:Insulele Bermude
ru:Бермудские острова
rue:Бермуды
sq:Bermuda
simple:Bermuda
ss:IBhemuda
sk:Bermudy
sl:Bermudi
so:Bermuda
ckb:بەرموودا
sr:Бермуди
sh:Bermudi
fi:Bermuda
sv:Bermuda
tl:Bermuda
ta:பெர்முடா
te:బెర్ముడా
th:เบอร์มิวดา
vi:Bermuda
tr:Bermuda
uk:Бермудські острови
ur:برمودا
ug:بېرمۇدا
war:Bermuda
wo:Bermuda
yo:Bẹ̀rmúdà
zh-yue:百慕達
zh:百慕大

Bhutan


Bhutan (dzongkha keeles འབྲུག་ཡུལ
(''Drukyuel'')) on merepiirita riik riik Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas.
Riik piirneb idast ja lõunast Indiaga ning põhjast ja läänest Hiinaga (Tiibetiga).

Nimi


Nime "Bhutan" päritolu ei ole selge. On arvatud, et see pärineb sanskriti sõnadest ''Bhota-anta'' ('Tiibeti ots') või sõnadest ''Bhu-uttan'' ('mägismaad'). Sõna "Bhutan" on riigi nimena kasutatud alates 19. sajandi lõpust.
Riigi dzongkha keel nimi on ''Drukyuel'' (teises variandis ja tiibeti keeles ''Druk Yul'') 'Kõuedraakonimaa'.
Bhutani on tuntud mitme nime all, sealhulgas ''Lho Mon'' 'Pimeduse Lõunamaa', ''Lho Tsendenjong'' 'Sandalipuu Lõunamaa' ja ''Lhomen Khazhi'' 'Nelja Lähenemise Lõunamaa'.

Loodus

Maastikuline liigendus


Bhutani võib jaotada kõrgmägede piirkonnaks riigi põhjaosas, madalate mägede piirkonnaks riigi keskosas ja Duarsi tasandikuks riigi lõunapiiril (13...16 km laiune riba).

Reljeef


Mägede kõrgus väheneb põhjast lõunasse. Lõunapiiri ääres on Duarsi tasandik. Selle põhjaosas, mägede kõrval on ebatasane maastik.
Kõrgeim tipp on 7570 m kõrgune Gangkhar Puensum (mõnikord peetakse selleks ka 7554 m kõrgust Kula Kangrit).
10% pindalast on igilume ja liustike all. Lõunaosas leidub viljakaid tasandikke, kuid haritav maa moodustab vaid 2...3% riigi pindalast. Madalaim punkt on 97 m kõrgusel merepinnast.

Kliima


Pilt:Thimphu-kliima.svg kliimadiagramm]]
Duarsi tasandik asub lähistroopikas. Piirkond on väga sademeterohke (aasta keskmine sademete hulk on 500...760 mm aastas) ning kuum ja niiske.

Jõed


Suuremad jõed on Drangme Chhu, Sankosh (Puna Tsang Chhu), Wang Chhu ja Amo Chhu. Teiste jõgede seas on Drupthopzampa Chhu, Khili Chhu, Kholong Chhu, Khoma Chhu, Kuri Chhu, Mangde Chhu ja Threwen Chhu.

Taimkate


Riigi pindalast on metsaga kaetud 72,5%. Duarsi tasandikul kasvab lähistroopiline mets. Päris lõunapiiri ääres on rohtla ja bambusedžungel.

Loomastik


Duarsi tasandiku metsades elavad elevandid, hirved ja tiigrid.
Päris lõunapiiri ääres on looduskaitseala, kus muuhulgas elab haruldane languuriliik ''Trachypithecus geei''.

Keskkond


Tänu riigi isoleeritusele ja väikesele rahvaarvule on Bhutani ökosüsteem suures osas säilinud puutumatuna. Seal leidub mitmeid ohustatud loomaliike.

Riik

Riigikord


Bhutan on konstitutsiooniline monarhia.
Parlament on Bhutani Rahvuskogu, mille liikmetest kaks kolmandikku on valitavad.

Haldusjaotus


Pilt:Bhutan-divisions-numbered.png
Bhutan on jagatud 20 ringkonnaks (''dzongkhag''):
Bumthangi ringkond (kaardil 1)
Chhukha ringkond (2)
Dagana ringkond (3)
Gasa ringkond (4)
Ha ringkond (5)
Lhuentse ringkond (6)
Mongari ringkond (7)
Paro ringkond (8)
Pemagatsheli ringkond (9)
Punakha ringkond (10)
Samdrup Jongkhari ringkond (11)
Samtse ringkond (12)
Sarpangi ringkond (13)
Zhemgangi ringkond (20)
Thimphu ringkond (14)
Trashigangi ringkond (15)
Trashi Yangtse ringkond (19)
Trongsa ringkond (16)
Tsirangi ringkond (17)
Wangdue Phodrangi ringkond (18)

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Rahvaarv


Rahvaarv on 2005. aasta seisuga hinnanguliselt 2 230 000.
Varasemad rahvaarvud:
1964: 750 000
1991: 1 476 000 (hinnang)
Riigis on läbi viidud 3 rahvaloendust (1969, 1980 ja 2005).
Ametliku hinnangu kohaselt oli rahvaarv 2004. aastal vaid 752 700.
Suured erinevused hinnangutes tulenevad väidetavalt sellest, et Bhutani valitsus teatas tegelikust suurema rahvaarvu 1971. aastal, sest arvati, et alla 1 miljonilise rahvaarvuga riiki ei võetaks ÜRO liikmeks. Ametivõimude väitel on riigist lahkunud ka hulgaliselt peamiselt nepallastest võõrtöölisi.
Põgenikke esindavad organisatsioonid on väitnud, et Bhutani valitsus üritab varjata nepallaste suurt osakaalu Bhutani elanikkonnas. Umbes 125 000 inimest elab põgenikelaagrites Nepalis.

Asustus


Põhiline asustus on koondunud riigi keskosa orgudesse.
Duarsi tasandiku põhjaosas mägede jalamil on väikesed külad metsalagendikel.

Rahvuslik koosseis


Umbes pool bhutanlastest on bhotiad, kes on kultuuriliselt lähedased tiibetlased. Nad elavad põhiliselt riigi põhja- ja keskosas.
Bhutani lõunaosa rahvastik on mitmerahvuseline. Ülekaalus on Nepalist sisse rännanud nepallased.

Keeled


Bhotiad kõnelevad tiibeti keelele lähedast dzongkha keelt, mis on ka riigikeel.
Nepallased kõnelevad põhiliselt nepali keelt.
Koolides on kõigile kodanikele kohustuslik dzongkha ja inglise keele õppimine. Osa aineid, sealhulgas täppisteadusi, õpetatakse inglise keeles.

Religioon


Bhotiad tunnustavad Tiibeti budismi.
Nepallased on hinduism.

Vaata ka


Bhutani asulate loend

Majandus


Riik on koostanud viisaastakuplaanid majanduse arendamiseks.
Esimesel ja teisel viisaastakul (1961–1966 ja 1966–1971) pandi rõhku transpordi ja side arendamisele.
Viies viisaastakuplaan (1981–1986) töötati välja India abiga. Põhirõhk oli majandusliku sõltumatuse kindlustamisel.

Põllumajandus


Põhiline elatusallikas on põllumajandus, kus on hõivatud 79% elanikest.

Taimekasvatus


Riigi keskosas on suhteliselt tasased laiad, viljaka mullaga orud, mida kasutatakse taimekasvatuseks. Tähtis on kunstlik niisutus.
Põhilised põllukultuurid on riis, mais, apelsinid ja kartul.
Parasvöötmepiirkonnas on riiklikud puuviljaaed, kus kasvatatakse õunu, pirne, virsikuid, ploome, aprikoose ja kreeka pähkel.

Loomakasvatus


Kasvatatakse lammas.
Kõrgmägedes karjatatakse suvel jakke.

Tööstus


Bhutanis on olemas muuhulgas puidutöötlemisettevõtted, konservivabrikud ning mutrite ja kruvide vabrik.
Ida-Bhutanis toodetakse toorsiidi.
Kodutöönduses valmistatakse muuhulgas tuletikud, seepi, rõivad, vaipu ja küünal.

Transport


Riigis on olemas maanteed, kuid mägedes on põhilisteks transpordivahenditeks jakk, muulad ja ponid.
Bhutanis on kaks lennujaama: Paro lennujaam ja Yangphulla lennujaam. 1983. aastast alates tegutseb rahvuslik lennukompanii Druk Air.

Side


Suuremad linnad on ühendatud telefoniliinidega. Välismaale saab helistada ainult pealinnast Thimphust.
Statsionaarse telefoni abonente on 25 200, mobiiltelefonikasutajaid 23 000.
Internetikasutajaid on 15 000.

Ajalugu


Esiajalugu


Kivist tööriistade ja relvade ning suurte kiviehitiste jäänuste põhjal saab öelda, et Bhutan oli asustatud juba 2000 eKr.
Bhutanlased usuvad, et maa algasukad olid lhopud (''Lhop'', ''Doya''; väike tiibeti-birma keeled kõnelev hõim Edela-Bhutanis) ning hiljem tulid nende asemele Mongoolia alalt tiibetlased. Teise arvamuse järgi koosnesid algasukad mitmest hõimust.
Bhutanis praegu enamuse moodustav rahvas bhotiad (''Ngalop''), kes on koondunud riigi kesk- ja lääneosa orgudesse, on ilmses suguluses põhja pool elavate tiibetlased, kellega neid seovad füüsilised, keelelised ja kultuurilised ühisjooned. See asjaolu osutab sellele, et minevikus on üle Himaalaja sisse rännanud märkimisväärsel hulgal tiibetlasi, kellest põlvneb põhiosa praegusest rahvastikust.
On arvatud, et 5. sajand eKr ja Kristuse-järgse 6. sajandi vahel oli seal riik nimega ''Lhomon'' ('lõunapimedus') või ''Monyul'' ('pime maa' Bhutani algasukate monpade järgi). Vanades Bhutani ja Tiibet kroonikates leiduvad nimed ''Lhomon Tsendenjong'' 'sandalipuumaa' ja "Lõuna-Mon" ("nelja lähenemise maa).

Budismi tulek ja varane ajalugu


Kõige varasem ajalooliselt teada olev sündmus Bhutanis on budism pühaku Padmasambhava (guru Rimpotše) viibimine Bhutanis 8. sajandil. Temale omistatakse tavaliselt vadžrajaana-budismi toomine Bhutanisse, kuid Kyichu Lhakhang Paros ja Jambey Lhakhang Bumthangis on ehitatud 659, umbes sajand enne guru Rimpotše saabumist poollegendaarse Tiibeti kuningas Songtsen Gampo poolt. Vadžrajaanast areneski 12. sajandks välja Tiibeti budism. Padmasambhava rajas hulga templeid ja kloostreid, sealhulgas kuulus Taktshangi klooster, mis on ehitatud kõrgele kaljule Paro oru kohal, ja Kurjey Lhakhang Bumthangis.
Bhutani varane ajalugu on ebaselge, sest suurem osa kroonikatest hävis tulekahjus kunagises pealinnas Punakhas 1827. Igatahes oli budism 10. sajandiks juba väga mõjukas. Tekkisid erinevad koolkonnad, mida soosisid erinevad Tiibeti ja Bhutani valitsejad. Pärast mongolite allakäiku 14. sajandil võistlesid need koolkonnad poliitilise ja usulise mõjuvõimu pärast. 16. sajandiks jäi peale drukpa koolkond.

Riigi tekkimine


Bhutani alal asusid 17. sajandini mitmed väikesed omavahel vaenutsevad läänivaldused, kuni need ühendas Tiibeti laama ja sõjapealik Shabdrung Ngawang Namgyal. Pärast tema surma 1652. aastal valitses riigis mõnda aega anarhia.

Lepingud Suurbritanniaga


Aastatel 1710 ja 1730 ründasid Bhutani tiibetlased, kuid mõlemad rünnakud löödi tagasi.
18. sajandil ründas Bhutan Cooch Behari kuningriiki ja okupeeris selle. Aastal 1772 tõrjusid Cooch Behari väed Suurbritannia abiga Bhutani armee välja ja ründasid 1774 Bhutani. Bhutan oli sunnitud oma vallutustest loobuma.

Kodusõjad


19. sajandi lõpus leidis aset mitu kodusõda.
Aastal 1865 oldi sunnitud loovutama osa piiriäärseid alasid Suurbritanniale.

Kuningriigi sünd


Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningas.
Suurbritannia kuningast sai 1910 Bhutani süserään. Pärast India iseseisvumist 1947 otsustas Bhutan Indiaga mitte liituda. Aastal 1949 tunnistas India Bhutani sõltumatust.

Moderniseerumine ja isolatsioonist väljumine


Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks.
Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, kes 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa oma võimust üle Bhutani peaminister.
Riigis on keelatud kilekottide kasutamine.

Turism


Aastal 1974 kutsuti riiki esimesed välismaa külalised seoses praeguse kuninga kroonimisega.
Turismi piiratakse kvootidega ning paljudesse piirkondadesse neid ei lubata. Põhjuseks on püüd säilitada kohalikku kultuuri. Riik püüab seada turistidele tingimuseks, et nad kulutaksid vähemalt 100 USA dollarit päevas.
Enamik hotelle asub Thimphus.

Kuritegevus


Bhutan on püüdnud hoida kuritegevuse madalat taset, mis on olnud tingitud traditsioonilisest elulaadist ja Tiibeti budismi mõjust.

Haridus


Riigis on tasuta keskharidus. Aastal 1968 lõpetasid tasuta 11-klassilise kooli esimesed 18 õpilast.
Aprillis 2002 jõudsid avalikkuse ette mitmed tähelepanu äratanud kuriteod: suur korruptsioonijuhtum, rüüstamised, röövimised, vargused ja mõrvad. Selles nähti moderniseerimise ja välismaa kultuurimõjude (sealhulgas televisiooni) tõttu muutunud elulaadi tagajärge.

Ajakirjandus


Bhutani ainuke legaalne ajaleht on kaks korda nädalas dzongkha, inglise ja nepali keeles ilmuv ''Kuensel''.
Mõned mitteametlikud ajalehed ilmuvad internetis.
Aastal 1973 asutati Bhutani Ringhäälinguteenistus. See edastas algul ainult raadiosaateid. Need levivad üle riigi lühilainetel, Thimphus ka ultralühilainetel.
Televisioon lubati kuninga käsul alles 1999. See oli osa moderniseerimisprogrammist. Juunis 1999 hakkas Ringhäälinguteenistus edastama oma telesaateid ja augustis 1999 anti erafirmadele võimalus saada litsents välismaa satelliittelevisioonisaadete edastamiseks kaabeltelevisiooni teel. Bhutan oli viimane riik maailmas, kus televisioon kasutusele võeti. Varem oli televisioon keelatud. Kättesaadavaks muutus korraga 46 telekanalit, sealhulgas Star TV ööpäevaringsed meelelahutuskanalid. Kui aprillis 2002 käis riigist üle kuritegevuselaine, süüdistati selles televisiooni.

Kultuur

Rõivastus


Bhotia meeste traditsiooniline rõivastus on ''gho'', põlvedeni ulatuv rüü, mis kinnitatakse riidest puusavööga (''kera (vöö)'').
Naised kannavad kederluudeni ulatuvat ''kira (rõivas)''<nowiki>'t</nowiki>, mis seisab ühest õlast koos ning on puusast seotud. ''Kira''<nowiki>'ga</nowiki> käib kaasas pikkade varrukatega pluus, mida kantakse ''kira'' all.
Rõivaste koe, värvi ja kaunistused määrab sotsiaalne staatus. Sotsiaalset positsiooni näitavad ka rätid ja sallid.
Kõrvarõngaid kannavad nii mehed kui ka naised.
Seadus nõuab bodiatele omaste tiibetlike rõivaste kandmist kõigilt Bhutani kodanikelt, sealhulgas kohalikelt nepallastelt.

Toit


Põhitoit on riis ning üha rohkem ka mais.
Mägedes süüakse palju liha, eriti kodulindude ning jaki- ja lambaliha.
Külmal ajal on üks lemmiktoite paprikaga vürtsitatud liha-, riisi- või maisisupp. Paprikakarri on üldse armastatud.
Kuigi piima on vähe, on populaarsed ka piimatoidud, eriti või ja juust, mis on valmistatud jaki- ja lehmapiimast.
Jookidest on levinud võitee ja õlu.

Tubakakeeld


Detsembris 2004 keelati kogu riigis tubakas müük ja avalikus kohas suitsetamine. Bhutan on ainuke sellise keeluga riik maailmas.

Sport


Pilt:Bhutan archery.jpg
Bhutani rahvussport on vibulaskmine. Enamikus külades toimuvad regulaarsed vibulaskmisvõistlused.
Reeglid erinevad rahvusvahelistest reeglitest sihtmärkide asetuse ja muude tehniliste üksikasjade poolest. Samuti on kombeks, et võistlejad joovad palju ja pilkavad üksteist.
Rahvuslik spordiala on ka rahvusvahelise kuulitõuge sarnane ''digor''.
Populaarsust on võitmas jalgpall.

Muusika


''Lähemalt artiklis Bhutani muusika
Traditsioonilise muusika žanride seas on ''zhungdra'' ja ''boedra''.
Populaarmuusikas on valdavaks stiiliks keelpillil mängitav ''Rigsar'' (''Rigsagar''). See tekkis 1960. aastad traditsioonilist muusikat ja lääne populaarmuusika mõjusid kombineeriva India populaarmuusika mõjul.

Arhitektuur


Bhutanile iseloomulik ehitiseliik on kindlusklooster dzong.
Aknaavad avanevad traditsiooniliselt otse vabasse õhku. Halva ilma korral on kasutatud bambuseesriideid, mis lasevad valgust tuppa. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka aknaklaasi.

Pühad


Pilt:Bhutan-masked-dance.jpg
Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste pidustustega. Nende seas on talvise pööripäeva püha (peetakse kuukalendri järgi 1. jaanuari paiku), kuukalendri uusaasta (jaanuaris või veebruaris), kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja algus (22. september), rahvuspäev (17. detsember) ning mitmesugused budistlikud ja hinduistlikud pühad. Ka ilmalike pühade puhul tantsitakse religioosseid tantse ja palutakse päevale õnnistust.
Pühade ajal tantsitakse maskitantse ja etendatakse tantsudraamasid, tavaliselt traditsioonilise muusika saatel. Tantsijad kannavad värvilisi puust või mitmest materjalist maske ning kostüüme, mis kujutavad kangelasi, deemoneid, loomi ja karikatuurseid tavalisi inimesi. Tantsijad on kuninga patronaaži all. Nad hoiavad alal rahva- ja usukombeid ning võimaldavad alal hoida maskitegemise kunsti.

Vaata ka


Bhutani riigipeade loend

Välislink


http://www.kingdomofbhutan.com Ingliskeelne turismisait

Viited


Kategooria:Bhutan
Kategooria:Aasia maad
ace:Bhutan
af:Bhoetan
als:Bhutan
am:ቡታን
ar:بوتان
an:Bután
roa-rup:Bhutan
frp:Botan
as:ভূটান
ast:Bután
gn:Vutã
az:Butan
bjn:Bhutan
id:Bhutan
ms:Bhutan
bn:ভুটান
zh-min-nan:Bhutan
jv:Bhutan
su:Bhutan
be:Бутан
be-x-old:Бутан
bh:भूटान
bcl:Butan
bi:Bhutan
bar:Bhutan
bo:འབྲུག་ཡུལ།
bs:Butan (država)
br:Bhoutan
bg:Бутан
bxr:Бутан
ca:Bhutan
ceb:Bhutan
cv:Бутан (патшалăх)
cs:Bhútán
cy:Bhutan
da:Bhutan
de:Bhutan
dv:ބޫޓާން
nv:Iiʼniʼ Tłʼiishtsoh Bikéyah
na:Butan
dz:འབྲུག་ཡུལ་
el:Μπουτάν
en:Bhutan
es:Bután
eo:Butano
ext:Bután
eu:Bhutan
fa:پادشاهی بوتان
hif:Bhutan
fo:Butan
fr:Bhoutan
fy:Bûtan
ga:An Bhútain
gag:Butan
gd:Butàn
gl:Bután - འབྲུག་ཡུལ
ki:Bhutan
gu:ભૂતાન
xal:Бутанмудин Нутг
ko:부탄
haw:Butana
hy:Բութան
hi:भूटान
hsb:Bhutan
hr:Kraljevina Butan
io:Bhutan
ilo:Butan
bpy:ভুটান
ia:Bhutan
ie:Bhutan
os:Бутан (паддзахад)
is:Bútan
it:Bhutan
he:בהוטן
kn:ಭೂತಾನ್
pam:Bhutan
ka:ბჰუტანი
csb:Bhutan
kk:Бутан Патшалығы
kw:Bhoutan
rw:Butani
ky:Бутан
sw:Bhutan
kv:Бутан
ht:Boutan
ku:Bûtan (dewlet)
lez:Бутан
la:Bhutan
lv:Butāna
lb:Bhutan
lt:Butanas
lij:Bhutan
li:Bhutan
ln:Butáni
lmo:Bhutan
hu:Bhután
mk:Бутан
ml:ഭൂട്ടാൻ
mt:Butan
mr:भूतान
arz:بوتان
mn:Бутан
my:ဘူတန်နိုင်ငံ
nah:Butan
nl:Bhutan
ne:भूटान
ja:ブータン
nap:Bhutan
ce:Бутан
pih:Buuten
no:Bhutan
nn:Bhutan
nov:Butan
oc:Botan
or:ଭୁଟାନ
pnb:بھوٹان
ps:بوتان
pms:Bhutan
nds:Bhutan
pl:Bhutan
pt:Butão
crh:Butan
ro:Bhutan
rm:Bhutan
qu:Butan
ru:Бутан
sah:Бутан
se:Bhutan
sco:Bhutan
stq:Bhutan
sq:Butani
scn:Bhutan
simple:Bhutan
ss:IBhuthani
sk:Bhután
sl:Butan (država)
so:Butaan
ckb:بووتان
sr:Бутан
sh:Butan (država)
fi:Bhutan
sv:Bhutan
tl:Butan
ta:பூட்டான்
tt:Бутан
te:భూటాన్
th:ประเทศภูฏาน
vi:Bhutan
tg:Бутон
tpi:Bhutan
tr:Bhutan
tk:Butan
tw:Butan
udm:Бутан (кун)
uk:Бутан
ur:بھوٹان
ug:بۇتان
vo:Butän
fiu-vro:Bhutan
war:Butan
wo:Butaan
wuu:不丹
yo:Bhùtán
zh-yue:不丹
diq:Butan
bat-smg:Butans
zh:不丹

Boliivia


Pilt:Nevado_Sajama.jpg
Boliivia on merepiirita riik riik Lõuna-Ameerikas Andides. Boliivia piirneb põhjas ja idas Brasiiliaga, lõunas Paraguay ja Argentinaga ning läänes Tšiili ja Peruuga.
Boliivia on koos Paraguayga üks kahest merepiirita riik Ameerikas. Ta kaotas kaotas oma mereäärsed alad 1879 Salpeetrisõda Tšiilile.
Riigi pindala on 1 098 581 km². Ta on pindalalt 28. riik maailmas.

Loodus


Boliivia peamised loodusvarad on tina, maagaas, nafta, tsink, volfram, antimon, hõbe, raud, plii, kuld, puit ja hüdroenergia.
Haritava maa osakaal on 2,78% kogu territooriumist.

Kliima


Boliivia jääb peamiselt kahte kliimavöötmesse: ekvatoriaalne kliima ja lähisekvatoriaalne kliima. Mägedes kohtab muusugustki kliimat ja riigi kõrgeimad mäetipud on kaetud igilumi. Suvekuudel (novembrist märtsini) on ilm soojem ja sademeterohkem, talvel külmem ja kuivem. Mägedes võib temperatuur öösel langeda alla nulli ja talvel pole lumigi harv. Vihmametsades on väga palav ja niiske.

Mäed


Boliiviat läbib kaks mäeahelikku. Idapoolesemas mäeahelikus paiknevad Boliivia kaks pealinna: La Paz ja Sucre. Kahe mäeahelikku vahel paikneb 3650 m kõrgudel merepinnast Altiplano kõrgplatoo. Läänepoolsem mäeahelik on jalamil kaetud vihmametsadega, kus on ühtlasi Boliivia Andide kõige sademeterohkem piirkond, kus aastane keskmine sademete hulk võib ulatuda 1350 mm-ni, millest enamus sajab maha vaid kolme kuu jooksul.
Kõrgeim mägi on Sajama vulkaan (6542 m). Talle järgnevad Parinacota (6348 m), Pomerape (6282 m) ja Uturuncu (6008 m). Boliivias on mitukümmend vulkaani, millest enamikku loetakse tegevvulkaanideks, sest nad on pursanud holotseenis ehk viimase 10 tuhande aasta jooksul, ehkki viimase 1000 aasta jooksul on pursanud neist vaid kaks: 5163 m kõrgune Irruputuncu (viimati 1995) ja 5310 m kõrgune Paruma (viimati 1867).
Boliivia põhja- ja idaosas asuvad ulatuslikud madalikud, mis on kaetud lammi, suurte soode ja troopiliste vihmametsadega.
Boliivia madalaim punkt asub Paraguai jõgi ja on 90 m kõrgusel merepinnast.

Taimestik


Võimas Amazonase vihmamets katab enamuse Ida-Boliiviast. 50% Boliiviast on kaetud metsaga. Kuna Boliivia lääneosa läbivad Andid, siis taimestik muutub vastavalt kõrgusele. Kõrg-Andides taimestik puudub. Boliivia alasid katavad pampad ehk rohtlad, mida kasutatakse karjakasvatuseks ja põlluharimiseks.
2008. aastal oli Boliivias 13 rahvusparki.

Loomastik


Boliivia on tänu vihmametsadele loomaliikide poolest väga rikas. Iseloomulikud loomad on jaaguar, paljud rebane alamliik, boliivia orav, kassi alamliigid, laama (loom)d, nahkhiired ja hunt.

Jõed


Pilt:Pilcomayo rio.jpg
Boliivial puudub ligipääs merele, kuid tal on ühendus Atlandi ookeaniga Beni jõe kaudu, mis suubub Madeira jõgi ja see omakorda Amazonasesse, ning Paraguai jõe kaudu, mis suubub Paranásse ja see omakorda La Plata lahte .
Boliivia tähtsaimad jõed on Beni, Madre de Dios, Mamoré, Itonamas, Rio Grande, Pilcomayo ja Paraguai jõgi .
Ehkki Vaikne ookean ei ole Boliivia läänepiirist kaugemal kui 150 km, ei kuulu ükski Boliivia jõgi Vaikse ookeani vesikonda. Atlandi ja Vaikse ookeani vesikonna piir langeb enam-vähem kokku Boliivia ja Tšiili piiriga .

Järved


Pilt:Lake Titicaca on the Andes from Bolivia.jpg
Boliivia suurim veekogu on Peruu ja Boliivia piiril asuv Titicaca järv. See on Lõuna-Ameerika suurim järv, mille pindala on 58 000 km². See asub 3812 m kõrgusel merepinnast ja on ühtlasi maailma kõige kõrgemal asuv laevatatav järv. Titicaca järvel puudub ühendus maailmamerega: sellest voolab välja Desaguadero jõgi, mis suubub merepinnast 3686 m kõrgusel olevasse 1000 km² suurusesse Poopó umbjärve, mille keskmine sügavus on 1 meeter.
Boliivia teised suuremad järves on Yata jõe ja selle lisajõe Benicito ülemjooksul olevad Roguagado, Huaytunasi ja Roguaga järv ning Concepcióni järv, kuhu voolab sisse Parapeti jõgi ja välja San Pablo jõgi .

Riik


Pilt:Plaza del Estudiante La Paz Bolivia.jpg

Haldusjaotus


Boliivia jaguneb 9 departemanguks, mis omakorda jagunevad 100 provintsiks:
Chuquisaca departemang (keskus Sucre)
Cochabamba departemang (Cochabamba)
El Beni departemang (Trinidad (Boliivia))
La Pazi departemang (La Paz)
Oruro departemang (Oruro)
Pando departemang (Cobija)
Potosí departemang (Potosí)
Santa Cruzi departemang (Santa Cruz de la Sierra)
Tarija departemang (Tarija)

Sõjavägi


Pilt:Infantería de marina boliviana encima de lanchas inflables.jpg
Boliivia sõjavägi koosneb maavägi, merevägi (jõgedel ja Titicaca järvel) ning õhuvägi.
Boliivia jaguneb 6 sõjaväeringkond. Sõjavägi jaguneb 10 diviisi. Õhuväel on üheksa baasi, peamiselt suurtes linnades. Baasid asuvad La Pazis, Cochabambas, Santa Cruzis, Puerto Suárezis, Tarijas, Villamontesis, Cobijas, Riveraltas ja Roborés.
Boliivias kehtib vabatahtlik ajateenistus. Vabatahtlikult saab ajateenistusse astuda 18-aastaselt, kuid kui ajateenijatest tekib puudus, siis alandatakse vanusepiiri 14 aastani. Ajateenistus kestab 12 kuud. 20% sõjaväelastest on 14-15-aastased ja veel 20% 16-17-aastased. Armees on umbes 31,5 tuhat meest, neist mereväes 5 tuhat.
Valitsuse iga-aastane kaitsekulutuste eelarve on 130 miljonit USA dollarit. Boliivia sõjaväes on aktiivseid liikmeid 55,000 ringis.

Ajalugu


Pilt:Colors of Altiplano Boliviano 4340m Bolivia Luca Galuzzi 2006.jpg
Pilt:Simón_Bolívar_2.jpg‎
Boliivia on olnud asustatud rohkem kui 2000 aastat, kui sinna rändasid aimaraad. Aimaraad seostavad end Huari–Tiwanaku tsivilisatsiooniga. Selle pealinn Tiwanaku asus Lääne-Boliivias juba umbes 1500 eKr, ehkki polnud siis tänapäeva mõistes rohkemat kui põllumajandusel põhinev küla.
400. aasta paiku hakkas Tiwanaku laienema. Esmalt hõivas ta lisaks Lääne-Boliiviale Lõuna-Peruu ja Põhja-Tšiili, 7. sajandil ka kogu Peruu ranniku peaaegu Ekvadorini. Tiwanaku kattis oma suurima ulatuse ajal 6,5 km² ja seal elas 15–30 tuhat elanikku, ehkki hiljuti on välja pakutud ka sadadesse tuhandetesse ja isegi poolteise miljonini ulatuvaid arve.
950. aasta paiku kliima muutus. Titicaca kandis vähenes sademete hulk oluliselt. Eeldatavalt kestis mitu aastat järjest põud, millele järgnes tohutu näljahäda. Kõigepealt surid välja ülejäänud Titicaca-lähedased asulad, kõige viimasena ka pealinn. 1000. aasta paiku Tiwanaku hävis ja tema impeerium lakkas ühes temaga olemast.
Boliivia sai 15. sajandil inkade riigi osaks, mille 1524–1533 vallutasid Hispaaniast pärist konkistadoorid.
1545 elas Boliivia alal üle 150 tuhande inimese. 1543–1776 kuulus Boliivia Ülem-Peruu nime all Peruu Asekuningriik koosseisu ja hiljem Río de la Plata kuningriigi alla.
Simón Bolívar andis Antonio José de Sucrele valida, kas Ülem-Peruu jääb äsja välja kuulutatud Peruu Vabariigi koosseisu, ühineb Rio de la Plata Ühendatud Provintsidega või kuulutab end iseseisvaks. Sucre otsustas uue riigi kasuks ehk formaalselt kuulutas Ülem-Peruu Peruu Asekuningriigist sõltumatuks ja nimetas vastse riigi Bolivari järgi. Sucrest enesest sai Boliivia esimene president ja tema järgi on nimetatud ka riigi pealinn.
Täpsemalt kuulutas Sucre 6. augustil 1825 välja Bolivari Vabariigi. Mõni päev hiljem tegi Boliivia kongresmen Manuel Martín Cruz ettepaneku: "Kui Romuluse järgi sai nime Rooma, siis Bolivari järgi peaks nime saama Boliivia." See nimi jäi riigile külge ja 3. oktoober 1825 sai ametlikuks nimeks.
Salpeetrisõda (1879–1884) tulemusena pidi Boliivia loovutama oma rannikualad koos Antofagasta sadama ja rikaste salpeeterväljadega Tšiilile.
1932–1935 toimus Chaco sõda Paraguai vastu, mis oli samuti edutu.
2006 valiti riigi ajaloo esimene indiaanlased president Evo Morales.
Boliiviat iseloomustasid sagedased sõjaväelised riigipööre ja riigipöördekatsed. Kuni 1980. aastad elasid maailma kõige innukamad riigipöörajad Boliivias. Umbes 160 iseseisvusaastaga toimus seal 190 riigipööret. Ebastabiilse olukorra põhjustasid rahva madal haritus, keskaeg pärinevad tavad ja raske majandusolukord.
Boliivia on ÜRO asutajaliige.

Rahvastik


Pilt:Uros people-Lake Titicaca.jpg
Boliivia rahvaarvult suurim linn on Santa Cruz de la Sierra (1,451 miljonit elanikku). Järgnevad El Alto (859 tuhat), La Paz (835 tuhat), Cochabamba (595 tuhat) ja Sucre (280 tuhat) (kõik 2007. aasta andmed).
Boliivias elab mitukümmend rahvust. Ametlikke keeli on Boliivias 39. Kõige arvukamad rahvused on ketšuad (2,5 miljonit), aimaraad (2 miljonit), tšikitanod (180 tuhat) ja guaraniid (125 tuhat). Kõige levinumad keeled on 2001. aasta rahvaloenduse andmetel hispaania keel (60,7%), ketšua keel (21,2%) ja aimaraa keel (14,6%). Teisi indiaani keeli räägib 1,2% rahvast, ülejäänud 2,4% jäävad välismaistele keeltele. Boliivia Riikliku Statistikainstituudi 2007. aasta andmetel õpib 28,1% lastest esimese keelena selgeks mõne indiaani keele.
Laias laastus hõlmavad indiaanlased Boliivia elanikest 55%, mestiitsid 30% ja valged 15%. Valged on enamasti päritolult hispaanlased, kes põlvnevad varastest Hispaania kolonistidest. Nii enne kui pärast iseseisvumist on just nemad moodustanud aristokraatia. Palju leidub Boliivias sakslased, itaallased, baskid ja horvaadid, kes on sageli põlvkondade viisi oma kultuuri säilitanud. Näiteks elab Ida-Boliivias 40 tuhat saksa keelt rääkivat mennoniidid.
2006. aastal oli Boliivia rahvastiku kasvukiirus 1,45% aastas.
Enamus rahvast on katoliiklus. Viimasel ajal laieneb märgatavalt paljude teiste maailmavaadete toetajaskond. Riikliku Statistikainstituudi 2001. aasta uurimuse järgi olid 78% boliivlastest katoliiklased, 16% protestantlus ja 3% järgis muid kristlikke religioone. Seevastu 2008. ja 2008. aastal valitsusväline organisatsioon korraldatud gallupi järgi olid boliivlastest 59% katoliiklased, 15% inkade religiooni järgijad, 12% ateism või agnostitsism, 11% protestandid ja 3% ülejäänud religioonide järgijad.

Majandus


Pilt:Piles of Salt Salar de Uyuni Bolivia Luca Galuzzi 2006.jpg
Boliivias on Lõuna-Ameerika kõige väiksem sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta.
Põllumajandus annab Boliivia SKT-st 15%. Põllumajandussaadustest eksporditakse kõige rohkem sojauba, peamiselt Andide ühisturg.
Boliivia majanduslikku kasvu on takistanud kaks asjaolu: tina hindade tohutu langus 1980-ndate alguses ja Külm sõda lõpp. Külma sõja ajal andsid lääneriigid Boliiviale suurt majanduslikku abi selleks, et ta oma majanduse vabana hoiaks, ja pärast Külma sõja lõppu see abi lõppes.
Boliivias asub hinnanguliselt 50%–70% maailma liitiumivarudest. Kuid suur osa sellest asub soolatasandiku Salar de Uyuni all, mis on tähtis turismiobjekt, ja Boliivia valitsused on seni eelistanud omapärast maastikku säilitada.
2000. aastal sõlmis USA ettevõte Bechtel Boliivia tollase presidendi Hugo Banzeriga lepingu, millega Cochabamba linna veevõrk erastati. Pärast erastamist tõstis Bechtel vee hinna linnas kolmekordseks ning keelustas vee võtmise kaevudest ja vihmavee kogumise. Järgnenud rahvarahutuste tulemusena pidi valitsus lepingu tühistama.
Boliivia suurim kaubanduspartner on USA. 2002. aastal eksportis USA Boliiviasse kaupu 283 ja importis 162 miljoni dollari eest.

Vaata ka


Boliivia jalgpallikoondis

Viited


Kategooria:Boliivia
Kategooria:Lõuna-Ameerika maad
ace:Bolivia
af:Bolivië
als:Bolivien
am:ቦሊቪያ
ang:Bolifia
ab:Боливиа
ar:بوليفيا
an:Bolivia
roa-rup:Bolivia
frp:Bolivie
ast:Bolivia
gn:Volívia
ay:Wuliwya
az:Boliviya
id:Bolivia
ms:Bolivia
bm:Bolivia
bn:বলিভিয়া
zh-min-nan:Bolivia
jv:Bolivia
su:Bolivia
ba:Боливия
be:Балівія
be-x-old:Балівія
bcl:Bolibya
bi:Bolivia
bo:བྷོ་ལི་ཝི་ཡ།
bs:Bolivija
br:Bolivia
bg:Боливия
ca:Bolívia
ceb:Bolivia
cv:Боливи
cs:Bolívie
cbk-zam:Bolivia
co:Bolivia
cy:Bolifia
da:Bolivia
de:Bolivien
dv:ބޮލީވިއާ
nv:Bolíbiya
dsb:Boliwiska
na:Boribiya
el:Βολιβία
en:Bolivia
es:Bolivia
eo:Bolivio
ext:Bolívia
eu:Bolivia
ee:Bolivia
fa:بولیوی
hif:Bolivia
fo:Bolivia
fr:Bolivie
fy:Bolivia
ga:An Bholaiv
gv:Yn Volivia
gag:Boliviya
gd:Boilibhia
gl:Bolivia
hak:Pô-li-vì-â
xal:Дала Улста Боливмудин Орн
ko:볼리비아
hy:Բոլիվիա
hi:बोलिविया
hsb:Boliwiska
hr:Bolivija
io:Bolivia
ilo:Bolivia
bpy:বলিভিয়া
ia:Bolivia
ie:Bolivia
os:Боливи
is:Bólivía
it:Bolivia
he:בוליביה
kl:Bolivia
kn:ಬೊಲಿವಿಯ
pam:Bolivia
ka:ბოლივია
kk:Боливия
kw:Bolivi
rw:Boliviya
ky:Боливия
rn:Boliviya
mrj:Боливи
sw:Bolivia
ht:Bolivi
ku:Bolîvya
lez:Боливия
la:Bolivia
ltg:Boliveja
lv:Bolīvija
lb:Bolivien
lt:Bolivija
lij:Bolivia
li:Bolivia
ln:Bolivia
jbo:bolivias
lmo:Bulivia
hu:Bolívia
mk:Боливија
ml:ബൊളീവിയ
mi:Poriwia
mr:बोलिव्हिया
xmf:ბოლივია
arz:بوليفيا
mwl:Bolíbia
mn:Боливи
my:ဘိုလီးဗီးယားနိုင်ငံ
nah:Bolivia
nl:Bolivia
ne:बोलिभिया
new:बोलिभिया
ja:ボリビア
ce:Боливи
frr:Boliiwien
pih:Boliwya
no:Bolivia
nn:Bolivia
nov:Bolivia
oc:Bolívia
mhr:Боливий
or:ବୋଲିଭିଆ
uz:Boliviya
pnb:بولیویا
pap:Bolivia
ps:بولېویا
pms:Bolivia
nds:Bolivien
pl:Boliwia
pt:Bolívia
kaa:Boliviya
crh:Boliviya
ro:Bolivia
rmy:Boliviya
rm:Bolivia
qu:Buliwya
ru:Боливия
sah:Боливия
se:Bolivia
sa:बोलिविया
sco:Bolivie
sq:Bolivia
scn:Bolivia
simple:Bolivia
ss:IBholiviya
sk:Bolívia
sl:Bolivija
szl:Boliwijo
so:Boliifia
ckb:بۆلیڤیا
sr:Боливија
sh:Bolivija
fi:Bolivia
sv:Bolivia
tl:Bulibya
ta:பொலிவியா
tt:Боливия
te:బొలీవియా
tet:Bolívia
th:ประเทศโบลิเวีย
vi:Bolivia
tg:Боливия
chr:ᏉᎵᏫᏯ
tr:Bolivya
uk:Болівія
ur:بولیویا
ug:بولىۋىيە
vec:Bołivia
vo:Bolivän
fiu-vro:Boliivia
wa:Boliveye
zh-classical:玻利維亞
war:Bolivia
wo:Boliibi
wuu:玻利维亚
yi:באליוויע
yo:Bòlífíà
zh-yue:玻利維亞
diq:Bolivya
bat-smg:Buolėvėjė
zh:玻利維亞

Bosnia ja Hertsegoviina


Bosnia ja Hertsegoviina (Bosnia keel, Horvaadi keel ja Serbia keel ''Bosna i Hercegovina'', kirillitsas ''Босна и Херцеговина'') on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Bosnia ja Hertsegoviina piirneb põhjast, läänest ja lõunast Horvaatiaga, idast Serbiaga ning kagust Montenegroga. Merepiiri on Bosnia ja Hertsegoviinal ligikaudu 20 km Aadria meri rannikul Neumi linna ümbruses.

Loodus


Riigi kesk- ja lõunaosa on mägised, loodeosa on künklik ning kirdepiirkond tasase pinnamoega. Kõrgeimaks tipuks on Magliči lava (2386 m) nn. Dinaari mäestik, mille lääneosas on levinud tugevasti karstunud lubjakivilavad rohkete koobastega. Sisemaal valitseb mõõdukas kontinentaalne kliima, mida iseloomustavad kuumad suved ning külmad, lumised talved. Bosnia ja Hertsegoviina lõunatipus valitseb vahemereline kliima. Ligi 50 % maast on kaetud metsadega.

Riik


Riik on detsentraliseeritud võimuga ning koosneb kahest föderatsioon haldusüksusest – Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist (''Federacija Bosne i Hercegovine'', ''Федерација Босне и Херцеговине'') ning Serblaste Vabariik (''Republika Srpska'', ''Република Српска''). Mõlemad föderatiivsed piirkonnad haldavad üheskoos Brčko ringkonda (''Brčko distrikt'', ''Брчко дистрикт'').
Riik on koduks kolmele etnilisele rühmale, keda nimetatakse Bosnia ja Hertsegoviinale ainulaadselt konstitutsioonilisteks rahvasteks ehk kolmeks rahvaks, keda on mainitud riigi põhiseaduses ning kes seetõttu ei saa olla vähemused ega immigrant. Kolmest suurima rühma moodustavad bosnialased, suuruselt teise Bosnia serblased ja kolmanda Bosnia horvaadid.
Iseseisvaks riigiks sai Bosnia ja Hertsegoviina 1990. aastatel Jugoslaavia sõda käigus, olles enne seda Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik osa. Bosnia ja Hertsegoviina on parlamentaarse demokraatliku riigikorraga riik, mis sai 2010. aasta aprillis NATO liikmekandidaadiks. Euroopa Nõukogu liige on Bosnia ja Hertsegoviina alates 24. aprillist 2002.

Ajaloo lühiülevaade


Esimestel sajanditel pKr oli Bosnia Vana-Rooma riigi osa Illüüria provintsina. Pärast Rooma riigi langemist pretendeerisid Bosniale Bütsants ja Rooma riigi järglased Läänes. Slaavlased (serblased), asusid piirkonda elama 7. sajandil. 9. sajandil jagasid Bosnias võimu Serbia ja Horvaatia Serbia ja Horvaatia kuningriik. 11. sajand ja 12. sajandil oli piirkond Ungari kuningriik võimu all. Keskaegne Bosnia kuningriik sai iseseisvaks umbes aastal 1200. Riigi sõltumatus säilis 1463. aastani, mil piirkonna vallutas Osmani impeerium.
Türgi võimu all pöördusid paljud bosnialased Osmani impeeriumi sisepoliitika tõttu kristlusest islamisse. Enne Osmani impeerimi vallutusi olid Bosia elanikud valdavalt bogomiilidide ja Kreeka-Rooma kiriku usutunnistuse järgijad.
1875. aastal toimus Bosnias Osmanivastane ülestõus, millesse Vene-Türgi sõda (1877–1878) Venemaa keisririik, San Stefano San Stefano rahuleping tunnistas Osmani impeerium Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvust, kuid 1879. aastal toinumud Euroopa suurriikide Berliini kongressil määrati Bosnia reaalselt Austria-Ungari Habsburgide valitsemise alla. Sellal kui Bosnia elanikud nautisid Austria-Ungari alamate hüvesid, taotlesid slaavlased Serbias ja mujal lõunaslaavlased riigi loomist.
Esimene maailmasõda algas siis, kui serblased rahvuslus Gavrilo Princip tappis Sarajevos ertshertsog Franz Ferdinandi. Pärast sõda sai Bosniast lõunaslaavlaste riigi Jugoslaavia osa. Teine maailmasõda ajal kuulus Bosnia Horvaatia riigi koosseisu. Külm sõda ajal moodustati Josip Broz Tito juhtimisel kommunism Jugoslaavia liitriik, millesse Bosnia kuulus liiduvabariik oma keskaegsetes piirides.
Oktoober 1991 kuulutas Bosnia välja suveräänsuse. Sellele järgnes veebruaris 1992 iseseisvusreferendum. Bosnia serblased reageerisid Serbia toetusel relvastatud vastupanuga, püüdes Bosniat ja Hertsegoviinat etnilisi piire mööda tükeldada ning serblaste alad ühendada (Suur-Serbia). Märtsis 1994 loobusid bosnialased ja horvaadid omavahelisest võitlusest ning leppisid kokku Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni moodustamises. 21. november 1995 kirjutasid vaenupooled USA Ohio osariigis Dayton (Ohio)is alla vaherahule, mis lõpetas kolm aastat kestnud kodusõda. Lõplikule leppele kirjutati alla Pariisis 14. detsember 1995). Daytoni lepe jagab Bosnia ja Hertsegoviina enam-vähem võrdselt Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni ning Serblaste Vabariik vahel.
Pilt:BIH_kaart.png

Vaata ka


Bosnia ja Hertsegoviina riigipeade loend
Bosnia
Brčko ringkond
Serbia ja horvaadi kirjandus
Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel
Bosnia ja Hertsegoviina linnade loend

Välislingid


Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina
Category:Euroopa maad
ace:Bosnia Hèrzègovina
kbd:Босниэрэ Герцеговинэрэ
af:Bosnië-Herzegowina
als:Bosnien und Herzegowina
am:ቦስኒያና ሄርጸጎቪና
ang:Bosnia and Herzegovina
ar:البوسنة والهرسك
an:Bosnia y Herzegovina
arc:ܒܘܣܢܐ ܘܗܪܬܣܓܘܒܝܢܐ
roa-rup:Bosna shi Hertsegovina
frp:Bosnie-Hèrzègovena
ast:Bosnia y Herzegovina
gn:Vonia ha Hesegovina
az:Bosniya və Herseqovina
id:Bosnia dan Herzegovina
ms:Bosnia dan Herzegovina
bn:বসনিয়া ও হার্জেগোভিনা
zh-min-nan:Bosna kap Hercegovina
jv:Bosnia-Herzegovina
su:Bosnia jeung Hérzégovina
be:Боснія і Герцагавіна
be-x-old:Босьнія і Герцагавіна
bcl:Bosnya asin Hersegobina
bi:Bosnia & Herzegovina
bar:Bosnien-Herzegowina
bo:བྷོསུ་ནིཡ་དང་ཧར་ཛེ་གྷོ་ཝི་ན།
bs:Bosna i Hercegovina
br:Bosnia-ha-Herzegovina
bg:Босна и Херцеговина
ca:Bòsnia i Hercegovina
ceb:Bosnia ug Herzegovina
cv:Босни тата Герцеговина
cs:Bosna a Hercegovina
tum:Bosnia na Herzegovina
co:Bosnia è Erzegovina
cy:Bosnia a Hercegovina
da:Bosnien-Hercegovina
de:Bosnien und Herzegowina
dv:ބޮސްނިޔާ އެންޑް ހެރްޒިގޮވީނާ
nv:Bosna dóó Hetsog Bikéyah
dsb:Bosniska-Hercegowinska
na:Boteniya me Erdegobina
el:Βοσνία και Ερζεγοβίνη
en:Bosnia and Herzegovina
es:Bosnia y Herzegovina
eo:Bosnio kaj Hercegovino
ext:Bósnia Ercegovina
eu:Bosnia-Herzegovina
ee:Bosnia and Herzegovina
fa:بوسنی و هرزگوین
hif:Bosnia and Herzegovina
fo:Bosnia og Hersegovina
fr:Bosnie-Herzégovine
fy:Bosnje
ff:Bosniya
ga:An Bhoisnia-Heirseagaivéin
gv:Bosnia as Herzegovina
sm:Bosnia ma Herzegovina
gag:Bosniya hem Herțegovina
gd:Bosna agus Hearsagobhana
gl:Bosnia e Hercegovina - Босна и Херцеговина
hak:Pô-sṳ-nì-â lâu Het-set-kô-vì-ná
xal:Босмудин болн Херцегудин Орн
ko:보스니아 헤르체고비나
haw:Bosenia me Hesegowina
hy:Բոսնիա և Հերցեգովինա
hi:बॉस्निया और हर्ज़ेगोविना
hsb:Bosniska a Hercegowina
hr:Bosna i Hercegovina
io:Bosnia e Herzegovina
ilo:Bosnia ken Herzegovina
bpy:বসনিয়া বারো হার্জেগোভিনা
ia:Bosnia e Herzegovina
ie:Bosnia e Herzegovina
os:Босни æмæ Герцеговинæ
is:Bosnía og Hersegóvína
it:Bosnia ed Erzegovina
he:בוסניה והרצגובינה
kl:Bosnia-Hercegovina
kn:ಬೊಸ್ನಿಯ ಮತ್ತು ಹೆರ್ಜೆಗೊವಿನ
pam:Bosnia and Herzegovina
ka:ბოსნია და ჰერცეგოვინა
csb:Bòsnijô ë Hercegòwina
kk:Босния және Герцеговина
kw:Bosni–Hercegovina
rw:Bosiniya na Herizegovina
sw:Bosnia na Herzegovina
kv:Босния да Герцеговина
kg:Bosna
ht:Bosni ak Erzegovin
ku:Bosniya û Herzegovîna
lad:Bosnia i Hersegovina
la:Bosnia et Herzegovina
ltg:Bosneja i Hercegovina
lv:Bosnija un Hercegovina
lb:Bosnien-Herzegowina
lt:Bosnija ir Hercegovina
lij:Bòsnia-Erçegòvina
li:Bosnië en Hercegovina
ln:Bosnia na Erzegovina
lmo:Bosnia e Erzegovina
hu:Bosznia-Hercegovina
mk:Босна и Херцеговина
ml:ബോസ്നിയ ഹെർസെഗോവിന
krc:Босния бла Герцеговина
mt:Bożnija u Ħerżegovina
mi:Pōngia-Herekōmina
mr:बॉस्निया आणि हर्झगोव्हिना
xmf:ბოსნია დო ჰერცეგოვინა
arz:البوسنه و الهرسك
koi:Босна-Герцеговина
mdf:Босния ди Херцеговина
mn:Босни ба Херцеговина
my:ဘော့စနီးယားနှင့် ဟာဇီဂိုဗီးနားနိုင်ငံ
nah:Bosnia īhuān Hertzegovina
nl:Bosnië en Herzegovina
ne:बोस्निया र हर्जगोभिना
ja:ボスニア・ヘルツェゴビナ
nap:Bosnia-Erzegovina
ce:Босни а Герцеговина
frr:Bosnien an Herzegowina
pih:Bosnya a' Hersegowinya
no:Bosnia-Hercegovina
nn:Bosnia-Hercegovina
nov:Bosnia e Hertsegovina
oc:Bòsnia e Ercegovina
mhr:Босний да Герцеговина
or:ବୋସନିଆ ଓ ହରଜଗୋଭିନା
uz:Bosniya va Gersegovina
pnb:بوسنیا تے ہرزیگووینا
pap:Bosnia Herzogovina
pms:Bòsnia e Erzegòvina
nds:Bosnien-Herzegowina
pl:Bośnia i Hercegowina
pnt:Βοσνία και Ερζεγοβίνη
pt:Bósnia e Herzegovina
kaa:Bosniya ha'm Gertsegovina
crh:Bosna ve Hersek
ksh:Boßnije-Häzzejovina
ro:Bosnia și Herțegovina
rm:Bosnia-Erzegovina
qu:Busna-Hirsiquwina
ru:Босния и Герцеговина
sah:Босния уонна Херцеговина
se:Bosnia ja Hercegovina
sa:बास्निया
sc:Bòsnia Erzegovina
sco:Bosnie an Herzegovinae
stq:Bosnien un Herzegowina
sq:Bosnja dhe Hercegovina
scn:Bosnia-Erzegovina
si:බොස්නියා සහ හර්සගෝවිනා
simple:Bosnia and Herzegovina
ss:IBhosinya ne Hezegovi
sk:Bosna a Hercegovina
sl:Bosna in Hercegovina
cu:Босна
szl:Bośńa a Hercegowina
so:Bosniya
ckb:بۆسنیا و ھەرزەگۆڤینا
srn:Bosnikondre
sr:Босна и Херцеговина
sh:Bosna i Hercegovina
fi:Bosnia ja Hertsegovina
sv:Bosnien och Hercegovina
tl:Bosnia at Herzegovina
ta:பொசுனியா எர்செகோவினா
roa-tara:Bosnie-Erzegovine
tt:Босния һәм Герцеговина
te:బోస్నియా మరియు హెర్జెగొవీనా
th:ประเทศบอสเนียและเฮอร์เซโกวีนา
vi:Bosna và Hercegovina
tg:Босния ва Ҳерсеговина
chr:ᏆᏍᏂᏯ ᎠᎴ ᎲᏤᎪᏫᎾ
tr:Bosna-Hersek
tk:Bosniýa we Gersegowina
udm:Босния но Герцеговина
uk:Боснія і Герцеговина
ur:بوسنیا و ہرزیگووینا
ug:بوسنىيە ۋە ھېرسېگوۋىنا
vec:Bosnia e Erzegòvina
vep:Bosnii da Gercegovin
vo:Bosnän e Härzegovän
fiu-vro:Bosnia ja Hertsegoviina
war:Bosnya ngan Hersegovina
wo:Bosni
wuu:波斯尼亚
yi:באסניע און הערצעגאווינע
yo:Bósníà àti Hẹrjẹgòfínà
zh-yue:波斯尼亞
diq:Bosna-Hersek
zea:Bosnië-Hercegovina
bat-smg:Bosnėjė ėr Hercuogovėna
zh:波斯尼亚和黑塞哥维那

Burkina Faso


Pilt:Burkina Faso eestikeelne kaart.png
Burkina Faso on merepiirita riik riik Lääne-Aafrikas. Burkina Fasot ümbritseb 6 riiki: Mali põhjas, Niger idas, Benin kagus, Togo ja Ghana lõunas ning Elevandiluurannik edelas. Riik kandis 1984. aastani nime Ülem-Volta.
Riik iseseisvus 5. augustil 1960. Enne seda oli Prantsusmaa asumaa.
Inimarengu indeksilt on Burkina Faso maailma riikide seas tagantpoolt kuues. Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 2008. aastal hinnanguliselt 1200 USD.

Haldusjaotus


Riik jaguneb 45 provintsiks, mis 2. juulil 2001 rühmitati 13 piirkonnaks.

Provintsid


<table><td><ol>
<li>Balé
<li>Bam
<li>Banwa
<li>Bazèga
<li>Bougouriba
<li>Boulgou
<li>Boulkiemdé
<li>Comoé
<li>Ganzourgou
<li>Gnagna
<li>Gourma
<li>Houé
<li>Ioba
<li>Kadiogo
<li>Kénédougou
</td></ol><td><ol start=16>
<li>Komondjari
<li>Kompienga
<li>Kossi
<li>Koulpélogo
<li>Kouritenga
<li>Kourwéogo
<li>Léraba
<li>Loroum
<li>Mouhoun
<li>Nahouri
<li>Namentenga
<li>Nayala
<li>Noumbiel
<li>Oubritenga
<li>Oudalan
</td></ol><td><ol start=31>
<li>Passoré
<li>Poni provints
<li>Sanguié
<li>Sanmatenga
<li>Séno
<li>Sissili
<li>Soum
<li>Sourou
<li>Ziro
<li>Zondoma
<li>Zoundwéogo
<li>Tapoa
<li>Tui
<li>Yagha
<li>Yatenga
</td></ol></table>
Provintsid jagunevad 301 vallaks.

Vaata ka


Burkina Faso jalgpallikoondis

Välislink


http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2599 Burkina Faso – milleks?
Kategooria:Burkina Faso
Kategooria:Aafrika maad
ace:Burkina Faso
af:Burkina Faso
als:Burkina Faso
am:ቡርኪና ፋሶ
ar:بوركينا فاسو
an:Burkina Faso
roa-rup:Burkina Faso
frp:Burkina Fasô
ast:Burkina Fasu
az:Burkina Faso
bjn:Burkina Paso
id:Burkina Faso
ms:Burkina Faso
bm:Burkina Faso
bn:বুর্কিনা ফাসো
zh-min-nan:Burkina Faso
jv:Burkina Faso
su:Burkina Faso
be:Буркіна-Фасо
be-x-old:Буркіна-Фасо
bcl:Burkina Faso
bo:བུར་ཀི་ན་ཕ་སོ།
bs:Burkina Faso
br:Burkina Faso
bg:Буркина Фасо
ca:Burkina Faso
ceb:Burkina Faso
cv:Буркина Фасо
cs:Burkina Faso
sn:Burkina Faso
cy:Burkina Faso
da:Burkina Faso
de:Burkina Faso
dv:ބުރުކީނާ ފާސޯ
dsb:Burkina Faso
na:Burkinabato
el:Μπουρκίνα Φάσο
en:Burkina Faso
es:Burkina Faso
eo:Burkino
ext:Burquina Fasu
eu:Burkina Faso
ee:Burkina Faso
fa:بورکینافاسو
hif:Burkina Faso
fo:Burkina Faso
fr:Burkina Faso
fy:Bûrkina Faso
ff:Burkina Faso
ga:Buircíne Fasó
gv:Burkina Faso
gag:Burkina Faso
gd:Buirciona Faso
gl:Burquina Faso - Burkina Faso
xal:Буркинапасин Орн
ko:부르키나파소
ha:Burkina faso
haw:Burakina Faso
hy:Բուրկինա Ֆասո
hi:बुर्किना फासो
hsb:Burkina Faso
hr:Burkina Faso
io:Burkina Faso
ig:Burkina Faso
ilo:Burkina Faso
bpy:বুর্কিনা ফাসো
ia:Burkina Faso
ie:Burkina Faso
os:Буркина Фасо
zu:IBukhina Faso
is:Búrkína Fasó
it:Burkina Faso
he:בורקינה פאסו
kn:ಬುರ್ಕೀನ ಫಾಸೊ
pam:Burkina Faso
ka:ბურკინა-ფასო
kk:Буркина-Фасо
kw:Burkina Faso
rw:Burukina Faso
ky:Буркина Фасо
mrj:Буркина Фасо
sw:Burkina Faso
kg:Burkina Faso
ht:Boukinafaso
ku:Burkîna Faso
la:Burkina
lv:Burkinafaso
lb:Burkina Faso
lt:Burkina Fasas
lij:Bòrkinn-a Fäso
li:Burkina Faso
ln:Burkina Faso
lmo:Burkina Faso
hu:Burkina Faso
mk:Буркина Фасо
ml:ബർക്കിനാ ഫാസോ
mt:Burkina Faso
mr:बर्किना फासो
arz:بوركينا فاسو
my:ဘာကီးနားဖားဆိုနိုင်ငံ
nah:Burquina Faso
nl:Burkina Faso
new:बुर्किना फासो
ja:ブルキナファソ
ce:Буркина Фасо
pih:Burkina Faso
no:Burkina Faso
nn:Burkina Faso
nov:Burkina Faso
oc:Burkina Faso
or:ବୁରକିନା ଫାସୋ
uz:Burkina Faso
pnb:برکینا فاسو
ps:بورکینا فاسو
pms:Burkina Faso
nds:Burkina Faso
pl:Burkina Faso
pt:Burkina Faso
kaa:Burkina Faso
crh:Burkina Faso
ro:Burkina Faso
rm:Burkina Faso
qu:Burkina Phasu
ru:Буркина-Фасо
sah:Буркина Фасо
se:Burkina Faso
sa:बुर्कीना-फासो
sg:Burkina Faso
sc:Burkina Faso
sco:Burkina Faso
stq:Burkina Faso
st:Burkina Faso
nso:Burkina Faso
sq:Burkina Faso
scn:Burchina Fasu
simple:Burkina Faso
ss:IBhukhina-Faso
sk:Burkina
sl:Burkina Faso
szl:Burkina Faso
so:Burkina Faso
ckb:بورکینافاسۆ
sr:Буркина Фасо
sh:Burkina Faso
fi:Burkina Faso
sv:Burkina Faso
tl:Burkina Faso
ta:புர்க்கினா பாசோ
tt:Буркина Фасо
te:బర్కీనా ఫాసో
th:ประเทศบูร์กินาฟาโซ
vi:Burkina Faso
tg:Буркина Фасо
tr:Burkina Faso
tk:Burkina Faso
uk:Буркіна-Фасо
ur:برکینا فاسو
ug:بۇركىنا فاسو
vec:Burkina Faso
vo:Burkinän
fiu-vro:Burkina Faso
war:Burkina Faso
wo:Burkinaa Faaso
ts:Burkina Faso
yi:בורקינע פאסא
yo:Bùrkínà Fasò
zh-yue:布基納法索
diq:Burkina Faso
bat-smg:Borkėna Fasos
zh:布吉納法索

Botswana


Pilt:Botswana kaart.png
Botswana (ametlik nimi Botswana Vabariik) on merepiirita riik riik Lõuna-Aafrikas.
Botswanal puudub väljapääs merele ning maismaapiir on tal lõunas ja kagus Lõuna-Aafrika Vabariik, põhjas ja läänes Namiibiaga ning kirdes Zimbabwega. Põhjakirdes on väga väike (umbes 2 km) täpsustamata piirilõik Sambiaga.
Majandus, kus domineerib mäetööstus, on tihedalt seotud Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Turism on kiiresti kasvav majandusharu.
Riik on nime saanud maa suurima etnose – tsvaanade järgi.
Riigi lipul on samad värvid, mis Eesti lipulgi, kuid Botswana lipul on need teises suuruses ja järjekorras.

Haldusjaotus


Botswana jaguneb 9 ringkonnaks:
# Keskringkond (Botswana)
# Ghanzi ringkond
# Kgalagadi ringkond
# Kgatlengi ringkond
# Kwerengi ringkond
# Kirderingkond (Botswana)
# Looderingkond (Botswana)
# Kaguringkond (Botswana)
# Lõunaringkond (Botswana)
Pilt:Botswana districts numbered.png
Aastal 2001. liideti Ngamilandi ringkond ja Chobe ringkond Looderingkonnaks.

Vaata ka


Botswana jalgpallikoondis

Välislingid


http://tartu.postimees.ee/021006/esileht/arvamus/220933.php Lauri Vahtre: Veel üks sinimustvalge, Postimees, 2. oktoober 2006
Kategooria:Aafrika maad
Kategooria:Riigid
Kategooria:Botswana
ace:Botswana
af:Botswana
als:Botsuana
am:ቦትስዋና
ang:Botsƿana
ar:بوتسوانا
an:Botswana
roa-rup:Botswana
frp:Botsouana
ast:Botsuana
az:Botsvana
bjn:Botswana
id:Botswana
ms:Botswana
bm:Botswana
bn:বতসোয়ানা
zh-min-nan:Botswana
jv:Botswana
su:Botswana
be:Батсвана
be-x-old:Батсвана
bcl:Botswana
bo:བྷོ་ཙི་ཝ་ན།
bs:Bocvana
br:Botswana
bg:Ботсвана
ca:Botswana
ceb:Botswana
cv:Ботсвана
cs:Botswana
sn:Botswana
cy:Botswana
da:Botswana
pdc:Botswana
de:Botswana
dv:ބޮޓުސްވާނާ
nv:Tswana Dineʼé Bikéyah
na:Botwana
el:Μποτσουάνα
en:Botswana
es:Botsuana
eo:Bocvano
ext:Botsuana
eu:Botswana
ee:Botswana
fa:بوتسوانا
hif:Botswana
fo:Botsvana
fr:Botswana
fy:Botswana
ff:Botswana
ga:An Bhotsuáin
gv:Yn Votswaan
gag:Botsvana
gd:Botsuana
gl:República de Botsuana - Republic of Botswana
ki:Botswana
hak:Pok-tshṳ-ngá-na̍p
xal:Ботсвамудин Орн
ko:보츠와나
ha:Botswana
hy:Բոտսվանա
hi:बोत्सवाना
hsb:Botswana
hr:Bocvana
io:Botswana
ig:Botswana
ilo:Botswana
bpy:বোৎসোয়ানা
ia:Botswana
ie:Botswana
os:Ботсванæ
zu:IButswana
is:Botsvana
it:Botswana
he:בוטסואנה
kn:ಬೋಟ್ಸ್ವಾನ
pam:Botswana
ka:ბოტსვანა
kk:Ботсвана
kw:Botswana
rw:Botswana
ky:Ботсвана
sw:Botswana
kg:Botswana
ht:Botswana
ku:Botswana
la:Botswana
ltg:Botsvana
lv:Botsvana
lb:Botswana
lt:Botsvana
lij:Bòtswana
li:Botswana
ln:Botswana
jbo:botsuanas
lmo:Botswana
hu:Botswana
mk:Боцвана
ml:ബോട്സ്വാന
mt:Botswana
mr:बोत्स्वाना
arz:بوتسوانا
mzn:بوتسوانا
mn:Ботсвана
nah:Botzhuana
nl:Botswana
ja:ボツワナ
ce:Ботсвана
pih:Botswana
no:Botswana
nn:Botswana
nov:Botswana
oc:Botswana
or:ବୋସଚୱାନା
uz:Botsvana
pnb:بوٹسوانا
pap:Botswana
ps:بوتسوانا
pms:Botswana
nds:Botswana
pl:Botswana
pt:Botswana
kaa:Botsvana
crh:Botsvana
ksh:Botswana
ro:Botswana
rm:Botswana
qu:Butswana
ru:Ботсвана
sah:Ботсуана
se:Botswana
sa:बोत्सवाना
sg:Botswana
sc:Botzuana
sco:Botswana
stq:Botsuana
nso:Botswana
tn:Botswana
sq:Bocvana
scn:Botsuana
simple:Botswana
ss:ÉButjwána
sk:Botswana
sl:Bocvana
szl:Botswana
so:Botswana
ckb:بۆتسوانا
sr:Боцвана
sh:Bocvana
fi:Botswana
sv:Botswana
tl:Botswana
ta:போட்சுவானா
tt:Ботсвана
te:బోత్సువానా
th:ประเทศบอตสวานา
vi:Botswana
ti:ቦትስዋና
tg:Ботсвана
ve:Vhu-Tswana
tr:Botsvana
tk:Botswana
udm:Ботсвана
uk:Ботсвана
ur:بوٹسوانا
ug:بوتسۋانا
vec:Botswana
vo:Zvanän
fiu-vro:Botswana
wa:Boswana
zh-classical:波札那
war:Botswana
wo:Botswana
wuu:博茨瓦纳
ts:Botswana
yo:Bòtswánà
zh-yue:波茨華拿
diq:Botswana
zea:Botswana
bat-smg:Botsvana
zh:波札那

Brasiilia


Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.
Brasiilia on ainus portugali keel riik Ameerikas.

Piir


Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili.

Loodus


Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas).
Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi.
Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse.
Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne kliima, lähisekvatoriaalne kliima, troopiline kliima ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas.
Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks.
Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk.
Brasiilia asub kolmes ajavööde.

Ajalugu


Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Sisuliselt algas koloniseerimine 1534. 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisrisiik, alates 1889 vabariik. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament.

Haldusjaotus


Pilt:Brasiiliahaldus2.gif
Brasiilias on 26 osariiki (''estados'', singular ''estado'') ja 1 liiduringkond (''distrito federal''):
Need osariigid võib jagada 5 piirkonnaks (Põhjapiirkond (Brasiilia), Kirdepiirkond (Brasiilia), Kesk-Läänepiirkond (Brasiilia), Kagupiirkond (Brasiilia) ja Lõunapiirkond (Brasiilia)). Kuigi need on kirjas Brasiilia konstitutsioonis, on see pigem geograafiline jaotus. Need ei ole haldusüksused ja neid kasutatakse peamiselt statistikas.
Kohalik omavalitsus on Brasiilias 5564.

Majandus


Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest.
Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroog ja kasutatakse autokütusena.
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.
Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.

Väliskaubandus


Olulisimate eksportartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi Ameerika Ühendriigid ning sojauba, suhkur ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat Saudi Araabiast ja Nigeeriast, ravimeid USA-st ning mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast.

Vaata ka


Brasiilia neegerorjad
Capoeira
2011. aasta Brasiilia tulvad
Campeonato Brasileiro Série A

Viited

Välislingid


http://estonianobrasil.com/ Brasileiro na Estônia
Kategooria:Brasiilia
Kategooria:Lõuna-Ameerika maad
ace:Brasil
kbd:Бразил
af:Brasilië
als:Brasilien
am:ብራዚል
ang:Brasil
ar:البرازيل
an:Brasil
arc:ܒܪܐܙܝܠ
roa-rup:Brazilia
frp:Brèsil
as:ব্ৰাজিল
ast:Brasil
gn:Pindorama
ay:Wrasil
az:Braziliya
id:Brasil
ms:Brazil
bm:Brazil
bn:ব্রাজিল
zh-min-nan:Pa-se
jv:Brasil
su:Brasil
ba:Бразилия
be:Бразілія
be-x-old:Бразылія
bcl:Brasil
bi:Brazil
bar:Brasilien
bo:པུ་རུ་ཟིལ།
bs:Brazil
br:Brazil
bg:Бразилия
ca:Brasil
ceb:Brasil
cv:Бразили
cs:Brazílie
cbk-zam:Brasil
co:Brasile
cy:Brasil
da:Brasilien
pdc:Brasilien
de:Brasilien
dv:ބުރެޒިލް
nv:Bwazííl
dsb:Brazilska
na:Bradir
dz:བཱརཱ་ཛིལ་
el:Βραζιλία
eml:Brasil
en:Brazil
es:Brasil
eo:Brazilo
ext:Brasil
eu:Brasil
ee:Brazil
fa:برزیل
hif:Brazil
fo:Brasil
fr:Brésil
fy:Brazylje
fur:Brasîl
ga:An Bhrasaíl
gv:Yn Vrasseel
gag:Braziliya
gd:Braisil
gl:Brasil
gan:巴西
ki:Brazil
gu:બ્રાઝિલ
got:𐌱𐍂𐌰𐌶𐌹𐌻
hak:Pâ-sî
xal:Ниицәтә Бразилмудин Орн
ko:브라질
haw:Palakila
hy:Բրազիլիա
hi:ब्राज़ील
hsb:Brazilska
hr:Brazil
io:Brazilia
ig:Brazil
ilo:Brasil
bpy:ব্রাজিল
ia:Brasil
ie:Brasil
os:Бразили
xh:Brasil
zu:IBrazili
is:Brasilía
it:Brasile
he:ברזיל
kl:Brazil
kn:ಬ್ರೆಜಿಲ್
pam:Brazil
ka:ბრაზილია
csb:Brazylskô
kk:Бразилия
kw:Brasil
rw:Burezile
ky:Бразилия
mrj:Бразили
sw:Brazil
kv:Бразилия
ht:Brezil
ku:Brazîl
lad:Brasil
lez:Бразилия
la:Brasilia
ltg:Brazileja
lv:Brazīlija
lb:Brasilien
lt:Brazilija
lij:Braxî
li:Braziel
ln:Brazil
jbo:razgu'e
lmo:Brasil
hu:Brazília
mk:Бразил
mg:Brazila
ml:ബ്രസീൽ
krc:Бразилия
mt:Brażil
mi:Parīhi
mr:ब्राझील
xmf:ბრაზილია
arz:البرازيل
mzn:برزیل
mwl:Brasil
mdf:Бразилие
mn:Бразил
my:ဘရာဇီးနိုင်ငံ
nah:Brasil
nl:Brazilië
nds-nl:Brazilië
ne:ब्राजिल
new:ब्राजिल
ja:ブラジル
nap:Brasile
ce:Бразилия
frr:Brasiilien
pih:Bresel
no:Brasil
nn:Brasil
nrm:Brési
nov:Brasilia
oc:Brasil
mhr:Бразилий
or:ବ୍ରାଜିଲ
uz:Braziliya
pa:ਬ੍ਰਾਜ਼ੀਲ
pag:Brazil
pnb:برازیل
pap:Brazil
ps:برازیل
km:ប្រេស៊ីល
pcd:Brésil
pms:Brasil
nds:Brasilien
pl:Brazylia
pt:Brasil
kaa:Braziliya
crh:Brazil
ty:Brazil
ro:Brazilia
rmy:Brazil
rm:Brasilia
qu:Brasil
ru:Бразилия
rue:Бразілія
sah:Бразилия
se:Brasilia
sa:ब्रासील
sc:Brasile
sco:Brazil
stq:Brasilien
st:Brazil
sq:Brazili
scn:Brasili
simple:Brazil
sk:Brazília
sl:Brazilija
cu:Браꙁїлїꙗ
szl:Brazylijo
so:Barasiil
ckb:بەڕازیل
srn:Brasilkondre
sr:Бразил
sh:Brazil
fi:Brasilia
sv:Brasilien
tl:Brasil
ta:பிரேசில்
kab:Brazil
roa-tara:Brasile
tt:Бразилия
te:బ్రెజిల్
tet:Brazíl
th:ประเทศบราซิล
vi:Brasil
tg:Бразилия
chr:ᏆᏏᎵ
tr:Brezilya
tk:Braziliýa
uk:Бразилія
ur:برازیل
ug:برازىلىيە
za:Bahsih
vec:Braxil
vo:Brasilän
fiu-vro:Brasiilia
wa:Braezi
zh-classical:巴西
vls:Brazilië
war:Brasil
wo:Breesil
wuu:巴西
yi:בראזיל
yo:Brasil
zh-yue:巴西
diq:Brezilya
zea:Brezilië
bat-smg:Brazilėjė
zh:巴西

Brunei


Brunei on riik Kagu-Aasias Kalimantani saarel. Ainsa maismaa naabri Malaisiaga on tal on 381 km ühist riigipiiri.

Vaata ka


Brunei sultan
Brunei riigipeade loend
Brunei jalgpallikoondis

Viited

Välislingid


http://www.brunei.gov.bn/ Brunei valitsuse ametlik lehekülg
Kategooria:Brunei
ace:Brunai
af:Broenei
als:Brunei
am:ብሩናይ
ar:بروناي
an:Brunei
roa-rup:Brunei
frp:Bruneyi
ast:Brunéi
az:Bruney
bjn:Brunai
id:Brunei
ms:Brunei
bn:ব্রুনাই
zh-min-nan:Brunei
map-bms:Brunei
jv:Brunei Darussalam
su:Brunéi
be:Бруней
be-x-old:Брунэй
bcl:Brunei
bar:Brunei
bo:བྷི་རུ་ནི།
bs:Brunej
br:Brunei
bug:Brunei
bg:Бруней
bxr:Бруней
ca:Brunei
ceb:Brunei
cv:Бруней
cs:Brunej
cy:Brunei
da:Brunei
de:Brunei
dv:ބުރުނައީ
nv:Bwoonéí
na:Brunei
el:Μπρουνέι
en:Brunei
es:Brunéi
eo:Brunejo
eu:Brunei
fa:برونئی
hif:Brunei
fo:Brunei
fr:Brunei
fy:Brûnei
ga:Brúiné
gv:Brunei
gag:Bruney
gd:Brùnaigh
gl:Brunei
ki:Brunei
gu:બ્રુનેઈ
hak:Vún-lôi
xal:Брунейгин Нутг
ko:브루나이
haw:Brunei
hy:Բրունեյ
hi:ब्रुनेई
hsb:Brunei
hr:Brunej
io:Brunei
ilo:Brunei
bpy:ব্রুনাই
ia:Brunei
ie:Brunei
os:Бруней
is:Brúnei
it:Brunei
he:ברוניי
pam:Brunei
ka:ბრუნეი
csb:Brunei
kk:Бруней
kw:Bruney
rw:Buruneyi
ky:Бруней
sw:Brunei
kv:Бруней
ht:Brouney
ku:Brûney
la:Bruneium
lv:Bruneja
lb:Brunei
lt:Brunėjus
lij:Brunei
li:Brunei
lmo:Brunei
hu:Brunei
mk:Брунеј
ml:ബ്രൂണൈ
mt:Brunej
mi:Poronai
mr:ब्रुनेई
arz:بروناى
mn:Бруней
my:ဘရူနိုင်းနိုင်ငံ
nah:Brunei
nl:Brunei
ne:ब्रुनेई
new:ब्रुनाइ
ja:ブルネイ
nap:Brunei
ce:Бруней
pih:Bruunii
no:Brunei
nn:Brunei
nov:Brunei
oc:Brunei
or:ବୃନେଇ
uz:Bruney
pa:ਬਰੁਨੇਈ
pnb:برونائی
ps:برونای
km:ប៊្រុយណេ
pms:Brunei
nds:Brunei
pl:Brunei
pt:Brunei
crh:Bruney
ksh:Brunei
ro:Brunei
rm:Brunei
qu:Bruniy
ru:Бруней
sah:Бруней
se:Brunei
sa:ब्रूनै
sg:Brunêi
sco:Brunei
stq:Brunei
sq:Brunei
scn:Brunei
si:බෲනායි
simple:Brunei
ss:IBhruneyi
sk:Brunej
sl:Brunej
so:Barunay
ckb:بروونای
sr:Брунеј
sh:Brunej
fi:Brunei
sv:Brunei
tl:Brunay
ta:புரூணை
tt:Бруней
te:బ్రూనై
tet:Brunei
th:ประเทศบรูไน
vi:Brunei
tg:Бруней
tr:Brunei
tk:Bruneý
udm:Бруней
uk:Бруней
ur:برونائی دارالسلام
ug:برۇنېي
vo:Brunän
war:Brunei
wuu:文莱
yo:Brunei
zh-yue:汶萊
diq:Bruney
zea:Brunei
bat-smg:Bruniejos
zh:文莱

Bulgaaria


Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Must meri läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi.
Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liit liige.

Loodus

Pinnamood


Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgus merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu mäekuru.
Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik.
Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa.
Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila mäed, Pirini mäed läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga.
Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses.

Rahvastik

Linnade loend


Asenovgrad - Blagoevgrad - Botevgrad - Burgas - Čirpan - Dobrič - Elhovo - Gabrovo - Harmanli - Haskovo - Ivajlovgrad - Jambol - Kajnardža - Kǎrdžali - Kazanlǎk - Kjustendil - Kotel - Kubrat - Kula - Lǎki - Loveč - Malko Tǎrnovo - Momčilgrad - Montana (Bulgaaria) - Nova Zagora - Novi pazar - Omurtag - Pazardžik - Pernik - Pleven - Plovdiv - Pomorie - Preslav - Razgrad - Ruse (Bulgaaria) - Sevlievo - Silistra - Slǎnčev brjag - Sliven - Sofia - Stanke Dimitrov - Stara Zagora - Svilengrad - Svištov - Šumen - Zlatni pjasǎci - Zlatograd - Tǎrgovište - Topolovgrad - Varna - Veliko Tǎrnovo - Vidin

Haldusjaotus


Bulgaaria jaguneb 28 piirkonnaks (''област''):
Blagoevgradi piirkond - Burgase piirkond - Dobriči piirkond - Gabrovo piirkond - Haskovo piirkond - Jamboli piirkond - Kǎrdžali piirkond - Kjustendili piirkond - Loveči piirkond - Montana piirkond - Pazardžiki piirkond - Perniki piirkond - Pleveni piirkond - Plovdivi piirkond - Razgradi piirkond - Ruse piirkond - Silistra piirkond - Sliveni piirkond - Smoljani piirkond - Sofia piirkond - Sofija-grad - Stara Zagora piirkond - Šumeni piirkond - Tǎrgovište piirkond - Varna piirkond - Veliko Tǎrnovo piirkond - Vidini piirkond - Vraca piirkond
Piirkonnad jagunevad valdadeks (''община''), mida on kokku 260.

Ajalugu

Vaata ka


2007. aasta Euroopa Parlamendi valimised (Bulgaaria)
Bulgaaria kirjandus
Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel
Bulgaaria Sotsialistlik Partei
Bulgaaria meedia

Välislingid


wikisource:en:Essential History of Bulgaria in Seven Pages
Kategooria:Bulgaaria
Kategooria:Euroopa maad
ace:Bulgaria
kbd:Болгариэ
af:Bulgarye
als:Bulgarien
am:ቡልጋሪያ
ang:Pulgaraland
ab:Былгариа
ar:بلغاريا
an:Bulgaria
arc:ܒܘܠܓܐܪܝܐ
roa-rup:Vurgaria
frp:Bulgarie
ast:Bulgaria
gn:Vugaria
az:Bolqarıstan
id:Bulgaria
ms:Bulgaria
bn:বুলগেরিয়া
zh-min-nan:Bulgariya
jv:Bulgaria
su:Bulgaria
ba:Болгария
be:Балгарыя
be-x-old:Баўгарыя
bcl:Bulgarya
bi:Bulgaria
bar:Bulgarien
bo:པུ་ར་ག་རི་ཡ།
bs:Bugarska
br:Bulgaria
bg:България
ca:Bulgària
ceb:Bulgaria
cv:Тăнайçи Пăлхарĕ
cs:Bulharsko
co:Bulgaria
cy:Bwlgaria
da:Bulgarien
pdc:Bulgarien
de:Bulgarien
dv:ބަލްގޭރިއާ
nv:Bálgaa Bikéyah
dsb:Bulgarska
na:Borgeriya
el:Βουλγαρία
eml:Bulgarî
en:Bulgaria
myv:Болгария Мастор
es:Bulgaria
eo:Bulgario
ext:Bulgária
eu:Bulgaria
ee:Bulgaria
fa:بلغارستان
hif:Bulgaria
fo:Bulgaria
fr:Bulgarie
fy:Bulgarije
ff:Bulgariya
fur:Bulgarie
ga:An Bhulgáir
gv:Yn Vulgeyr
sm:Bultalia
gag:Bulgariya
gd:Bulgàiria
gl:Bulgaria - България
gu:બલ્ગેરિયા
got:𐌱𐌿𐌻𐌲𐌰𐍂𐌹𐌰
hak:Pó-kâ-li-â
xal:Болгармудин Орн
ko:불가리아
haw:Pulukalia
hy:Բուլղարիա
hi:बुल्गारिया
hsb:Bołharska
hr:Bugarska
io:Bulgaria
ilo:Bulgaria
bpy:বুলগেরিয়া
ia:Bulgaria
ie:Bulgaria
os:Болгари
zu:IBulgariya
is:Búlgaría
it:Bulgaria
he:בולגריה
kl:Bulgaria
kn:ಬಲ್ಗೇರಿಯ
pam:Bulgaria
ka:ბულგარეთი
csb:Bùlgarskô
kk:Болгария
kw:Bulgari
rw:Bulugariya
ky:Болгария
rn:Bulgaria
mrj:Болгари
sw:Bulgaria
kv:Болгария
kg:Balgaria
ht:Bilgari
ku:Bulgaristan
lad:Bulgaria
la:Bulgaria
ltg:Bulgareja
lv:Bulgārija
lb:Bulgarien
lt:Bulgarija
lij:Bulgâia
li:Bölgarije
ln:Bulgaria
jbo:bylgAri,as
lmo:Bülgaria
hu:Bulgária
mk:Бугарија
ml:ബൾഗേറിയ
krc:Болгария
mt:Bulgarija
mi:Purukāria
mr:बल्गेरिया
xmf:ბულგარეთი
arz:بلجاريا
cdo:Bō̤-gă-lê-ā
mwl:Bulgária
koi:Бӧлгария
mdf:Болгарие
mn:Болгар
my:ဘူလ်ဂေးရီးယားနိုင်ငံ
nah:Bulgaria
nl:Bulgarije
nds-nl:Bulgarije
ne:बुल्गेरिया
new:बुल्गेरिया
ja:ブルガリア
nap:Bulgaria
ce:Болгари
frr:Bulgarien
pih:Bulgeriya
no:Bulgaria
nn:Bulgaria
nrm:Bulgarie
nov:Bulgaria
oc:Bulgaria
mhr:Болгарий
or:ବୁଲଗାରିଆ
uz:Bolgariya
pfl:Bulgarije
pnb:بلغاریہ
pap:Bulgaria
ps:بلغاریا
pcd:Bulgarie
pms:Bulgarìa
nds:Bulgarien
pl:Bułgaria
pnt:Βουλγαρία
pt:Bulgária
kaa:Bolgariya
crh:Bulğaristan
ksh:Bulgarije
ro:Bulgaria
rmy:Bulgariya
rm:Bulgaria
qu:Bulgarya
ru:Болгария
rue:Булгарія
sah:Болгария
se:Bulgaria
sa:बुल्गारिया
sc:Bulgaria
sco:Bulgarie
stq:Bulgarien
sq:Bullgaria
scn:Bulgarìa
simple:Bulgaria
ss:IBhulgariya
sk:Bulharsko
sl:Bolgarija
cu:Блъгарїꙗ
szl:Bułgaryjo
so:Bulgaria
ckb:بولگاریا
srn:Bulgarikondre
sr:Бугарска
sh:Bugarska
fi:Bulgaria
sv:Bulgarien
tl:Bulgarya
ta:பல்காரியா
roa-tara:Bulgarie
tt:Болгария
te:బల్గేరియా
tet:Bulgária
th:ประเทศบัลแกเรีย
vi:Bulgaria
tg:Булғористон
tpi:Balgeria
tr:Bulgaristan
tk:Bolgariýa
udm:Болгария
uk:Болгарія
ur:بلغاریہ
ug:بۇلغارىيە
vec:Bulgaria
vep:Bolgarii
vo:Bulgarän
fiu-vro:Bulgaaria
wa:Bulgåreye
zh-classical:保加利亞
vls:Bulgareye
war:Bulgarya
wo:Bulgaari
wuu:保加利亚
yi:בולגאריע
yo:Bùlgáríà
zh-yue:保加利亞
diq:Bulğarıstan
zea:Bulharije
bat-smg:Bulgarėjė
zh:保加利亚

Burundi


Burundi on merepiirita riik Kesk-Aafrikas ekvaatorist veidi lõunas. Ta piirneb Rwanda, Kongo DV ja Tansaaniaga. Ta asetseb lõunalaiuste 2º30' S ja 4º30’ S ning idapikkuste 28º50' E ja 30º53'30" E vahel.
Asukoha tõttu ja territooriumi kuju järgi nimetatakse Burundit ka Aafrika südameks.
Riigi pindala on 27 834 km² või 25 680 km², rahvaarv 9 511 130 (juuli 2010, hinnang).

Piir ja mõõtmed


Pilt:Burundi kaart.png
Burundi piirneb põhjast Rwanda (290 km), kirdest ja läänest Kongo DV (233 km) ning lõunast, edelast ja idast Tansaaniaga (451 km). 24 km piirist Tansaaniaga läbib Tanganjika järve.
Burundi, Kongo DV ja Rwanda piiri kolmikpunkt asetseb Tanganjika järve mediaanjoonel. Kolmikpunkti Rwanda ja Tansaaniaga määravad Mwibu jõgi ja Kagera jõgi voolunõvad. Tanganjika järvest idas on piir märgitud jõgede ja piiripostidega.
Merepiir puudub, aga piir Kongo Demokraatliku Vabariigiga kulgeb suurelt osalt läbi Tanganjika järve.
Praegune Burundi ja Tansaania vaheline piir on määratud Inglise-Belgia protokolliga Tanganjika territoorium-Urundi piiri täpse kindlaksmääramise ja demarkeerimise kohta 5. augustist 1924. Selle järgi jäi Bugufi Briti mandaadi alla. Aastal 1934 lepiti kokku veeõigustes.
Burundi ja Rwanda vaheline piir kulgeb läänest itta Rusizi jõgi ja Kagera jõe vahel. Suurem osa piirist kulgeb mööda jõgesid, millest põhilised on Ruhwa jõgi (Ruwa, Luhwa), Kanyaru jõgi (Akanyaru) ja Kagera jõgi. Samuti läbib piir Cohoha järv ja Rweru järve. Osa piirist moodustavad jõgedevahelised sirglõigud. Pole teada, et Burundi ja Rwanda vahel oleks piiriposte. Piiri määras kindlaks Ruanda-Urundi asekindralkuberneri määrus 14. augustist 1949 nr 21/258.
Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu jõgi ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks.
Burundi pindala on 27 834 km² või 25 680 km² (umbes pool Eesti pindalast).

Loodus


Pilt:Satellite image of Burundi in February 2003.jpg
Pilt:Burundi Topography.png
Burundi asetseb Aafrika suurte järvede ja riftiorgude vööndis.
Suurem osa Burundist asub Kibara vöös.

Pinnamood


Burundi on suuremalt jaolt mägine, enamasti kiltmaa, mille kõrgus merepinnast on 1400...1900 m. Kiltmaa keskmine kõrgus on 1450 m. Läbi Burundi kulgeb Niiluse ja Kongo jõgi jõgikond vaheline veelahe.
Burundi lääneosas on põhja–lõuna-suunaline Mweri ahelik, mille keskmine kõrgus merepinnast on 2000–2500 m. Selles ahelikus on ka riigi kõrgeim tipp, mis on eri andmetel Karonja mägi (üle 2760 m , teistel andmetel 2685 m), Mweri mägi (2670 m) või Heha mägi (2670 m). Mweri ahelik on Kesk-Aafrika murrangu perifeerne osa, mis on kerkinud. Piirkonnas on rida piklikke ahelikke ja palju üle 2500 m kõrgusi massiive. Mweri ahelikust idas on rida 1500...2000 m kõrgusi kiltmaid.
Tansaania piirini idas laskuvad mäenõlvad laugjalt. Idas on Mosso nõgu, kirdes Bugesera nõgu ning Bwery piirkonna tasandik.
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõgu.

Kliima


Pilt:Bujumbura kliimadiagramm.png
Burundi asub Lähisekvatoriaalne kliimavööde, nii et õhutemperatuur aasta jooksul peaaegu ei muutu. Troopikakuumuse teeb mõõdukamaks suur kõrgus. Aasta keskmine õhutemperatuur sõltub kõrgusest üle merepinna: Rusizi jõe äärsel tasandikul ja Tanganjika järve rannikualadel on see +23 °C (sealhulgas pealinnas Bujumburas, kus see on nii jaanuari kui ka juuli keskmine temperatuur), veelahe +16...+17 °C.
Sademed on aasta lõikes ebaühtlaselt jaotunud. Sademete hulk on piirkonniti oluliselt erinev, 500 kuni 2000 mm aastas. Keskmine aastane sademete hulk Burundis on 825 mm. Riigi kirdeosas on sademeid keskmisest veidi rohkem. Lääne mägedes sajab rohkem kui ida kiltmaal. Veelahkmel on aasta keskmine sademete hulk 1300–1600 mm, kiltmaadel umbes 1200 mm, Rusizi jõe äärsel tasandikul 750...1000 mm ümber, Tanganjika järve ääres umbes 750 mm.
Eristub neli aastaaega: pikk kuiv aastaaeg kestab juunist augusti või septembrini, lühike vihmaperiood septembrist või oktoobrist novembrini või detsembrini, lühike kuiv aastaaeg detsembrist jaanuarini ning pikk vihmaperiood veebruarist või märtsist maini.

Veestik


Pilt:Kagera hudrograaf.png vooluhulga muutumine]]
Läbi Tanganjika järve kulgeb osa piirist Kongo DV-ga. Burundile kuulub järve põhjaosa idapool (8% järvest). Põhjapiiril on Cohoha järv ja Rweru järv, Kirundo provintsis on ka Rwihinda järv. Mägedes on palju väikesi järvi.
Mweri ahelik on veelahe Kongo jõgi ja Niiluse jõgikond vahel. Sealt algabki Niiluse lähtejõgi Kagera, mis saab alguse Ruvuvu ja Nyabarongo jõgi jõe ühinedes Gitega linna lähedal. Rusizi jõgi voolab Kivu järvest Tanganjika järve ning moodustab osa Burundi ja Kongo DV piirist. Suuremate jõgede seas on veel Ruhwa jõgi ja Kanyaru jõgi põhjapiiril, põhja poolt Tanganjika järve suubuv Mpanda jõgi, Niiluse lättejõeks loetav Ruvyironza jõgi, kagupiiril voolav Maragarazi jõgi ning osalt idapiiri moodustav Rumpungwe jõgi.
Burundi jõed on lühikesed ja kärestikulised ning aasta läbi veerohked. Veetase muutub aasta jooksul sõltuvalt sademete režiimist.
Soid oli enne põuda üle 120 000 hektari, üle 5% riigi piirkonnast. Orupõhjad on sageli soised. Akyanyary jõgi ja selle lisajõgede ääres on suured turbarabad. Suur osa soodest on juba põlluharimiseks kuivendatud.

Taimestik


Pilt:RusiziRiver.jpg
Varem oli Burundi ala kliima niiskem ning Burundi ala oli üleni kaetud ekvatoriaalne vihmamets. Praegu kasvavad looduslikud metsad peaaegu ainult mäenõlvadel ja moodustavad 2000. aasta andmetel 4% riigi territooriumist (varem 46,3%). Kaks suuremat mägimetsaala on lõunas Bururi provintsis (Bururi looduskaitseala) ja põhjas Kibira rahvuspark. Kibira metsaala jätkub Rwandas Nyungwe metsa rahvuspark. Tanganjika järve ääres Kigwena looduskaitsealal on veel säilinud madalama ala vihmametsa.
Küngaste nõlvadel kasvavad madalad hõrendikud. Vihmavarjusarnaselt laiuva võraga akaatsiad, lühter-piimalilled, õlipalmid, jaanikaunapuud ja astelpõõsastikud varju praktiliselt ei anna. Need "heledad metsad" (''miombo'') soodustavad rohttaimede kasvu, kuid kaitsevad mulda halvasti otseste päikesekiirte ja paduvihmade eest. Seetõttu laguneb huumus kiiresti ja toitaineid uhutakse mullast välja, esineb mullaerosioon. Riigi kiltmaaosa on osaliselt kaetud sekundaarse, kohati pargisavanniga.
Looduslik taimkate on idas ja kagus enamasti mosaiik Ida-Aafrika igihaljast põõsastikust ja sekundaarsest akaatsiapuudega rohumaast. Läänes on Aafrika mägikooslused; läänepoolsetel nõlvadel on üleminekuvihmamets. Imbo tasandikul on dummpalmi-akaatsiapuistud (Rusizi tasandikul) ja miombopuupuistud (Tanganjika järve kaldal).
Põlluharimise survel on looduslik taimkate (lehtmetsad ja puissavann) kiirelt kadumas. Suurem osa maast on põllu- või karjamaa. Sekundaarne, inimtekkeline savann on kohati ülekarjatatud.

Loomad


Loomastik on rikkalik: aafrika elevant, lõvid, leopardid, jõehobud, krokodillid, pühvel, tüügassiga, laanesiga, jõesiga, paavianid ja antiloop. Imetajad on 107 liik (bioloogia). Palju on madusid, sisalikke ja linde.
Jõehobud, vesiantiloop ja arvukalt linnudliik (bioloogia) elavad Tanganjika järve ja Rusizi jõe vahelistel märgaladel.
Endeemseid linnuliike ei ole. Peaaegu 3/4 Tanganjika järve ihtüofaunast on endeemid.
Šimpans ja hüäänkoer on eriti ohustatud liigid imetajate seas.
Pilt:Batwa women in Burundi.jpg

Loodusvarad


Burundis leidub maavaradest nikkel (suurel hulgal), uraani, haruldased muldmetallid oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki (varud on ühed rikkalikumad maailmas) ja tinamaaki. Leidub ka kulda ja plaatinat (viimast veel ei kaevandata), samuti fosforiiti, turvast ja kaoliini. Tanganjika järve all ja Rusizi jõe orus on naftat (ei ole kasutusele võetud). Maavarad ei ole hästi kaardistatud.
Burundis on ka head põlluharimise ja karjakasvatuse ning hüdroenergia tootmise võimalused. 140 km² Burundi territooriumist on niisutatav.
Maakasutus on järgmine (2008):
põllumaa 35,0%
mitmeaastased kultuurid 15,2%
mitmeaastased rohumaad 35,0%
metsad ja põõsastik 6,8%
muu 7,9%
Suure rahvastikutiheduse tõttu napib maad. Seetõttu on maa välja kurnatud ning on tekkinud sotsiaalsed ja poliitilised pinged, mis on muu hulgas viinud hutude ja tutside vaheliste veriste kokkupõrgeteni.

Looduskaitse


Burundis on kolm rahvusparki: Kibira rahvuspark, Rusizi rahvuspark ja Ruvubu rahvuspark.
Kuni 1980ndateni puudusid seadused looduskaitsealade kohta. Sellest ajast saadik on moodustatud 8 uut kaitseala. Nende koguarv on nüüd 13 ja nad katavad 5% riigi territooriumist.
Säilinud troopilistest metsadest on kaitse all 18%.
Looduskaitset korraldab Maakasutus-, Turismi- ja Keskkonnaministeeriumile alluv Institut National pour L'Environnement et la Conservation de la Nature (INECN; varasema nimega Institut National pour la Conservation de la Nature (INCN)), mis juhib rahvusparke, looduskaitsealasid ja loodusmälestisi ning korraldab bioloogiline mitmekesisus ja looduskaitse alast uurimistööd.

Keskkonna seisund


Keskkonnale avaldab tugevat survet suur ja kiiresti kasvav rahvastikutihedus.
Maa nappuse tõttu on hakatud harima järske õhukese mullakihi ja vähese viljakusega suure erosiooniohuga mäenõlvu, mis on intensiivse põlluharimise ja sagedaste tugevate vihmade tõttu erosioon. Tegu on ühe suurema erosiooniprobleemiga maailmas.
Põlluharimine on jõudnud ka madalatele märgaladele, kus kuivendamine ning vee saastumine mäenõlvadelt pärineva aleuriit ja saviga hävitavad väärtuslikke ökosüsteeme. Enamikku soid haritakse oskamatult, mistõttu mõned kuivavad ära. Riik ei hoolitse märgalade säilimise eest.
Suur osa algsetest metsadest on põllumaa laienemise ja puidu varumise tõttu hävinud.
Et puitu pole enam võtta, on kütteks hakatud kasutama õlgi jm kultuurtaimede jääke. See on mulla viljakust veelgi vähendanud.
Maal on puhas vesi normaalselt kättesaadav umbes 49% elanikele.
Pärismaisest loomastikust ja taimestikust on vähe järel. Näiteks elevandid ja gorillad on Burundis välja surnud. Algne looduslik elustik on säilinud ainult Kibira rahvuspark ja Ruvubu rahvuspark ja võib-olla mõnel väikestest metsakaitsealadest.

Sümbolid ja tähised


Burundil on Burundi lipp, Burundi vapp ja riigihümn "Burundi bwacu".
Autode eraldusmärk on BU.
Üladomeen on .bi.

Rahvastik


Demograafilised näitajad


Rahvaarv


Pilt:Burundi-rahvaarv.png
1. juuli 2010 seisuga oli Burundi arvestuslik rahvaarv 9 863 117, kusjuures mehi oli 49,5% ja naisi 50,5%.
Rahvaarvu prognoos 2020. aastaks on 10,318 miljonit.
Rahvaarv on olnud:
1950: 2,5 miljonit
1975: 3,7 miljonit
2000: 6,5 miljonit
2005: 7,4 miljonit
2007: 8 390 505 (1.6.2007; arvestuslik rahvaarv; mehi 49,6%, naisi 50,4%)

Sündimus ja suremus


Burundile on iseloomulik väga kõrge sündimuse üldkordaja (41,43 promilli, teistel andmetel 33,3 promilli) ja madal suremuse üldkordaja (9,87 promilli, teistel andmetel 12,9 promilli), mistõttu on ka loomuliku iibe üldkordaja väga kõrge (vastavalt 31,56 või 20,4 promilli). Aastatel 1995–2000 oli sündimuse üldkordaja keskmiselt 39,7 promilli ja suremuse üldkordaja keskmiselt 17,4 promilli.
Imikusuremus on kõrge (63,38, teistel andmetel 98,3 surma 1000 elussünni kohta).
Keskmine eluiga on madal (58,29 aastat, sealhulgas meestel 56,65 aastat ja naistel 59,98 aastat, teistel andmetel vastavalt 50,3 aastat, meestel 48,8 ja naistel 51,7 aastat). Aastal 2000 oli see meestel 44,6 ja naistel 47,3 aastat. Keskmine eluiga tõuseb. Eluiga mõjutavad malaaria, leetrid, gripp, kiiresti levinud AIDS ja teised haigused, suurest rahvastiku tihedusest ja maanappusest tingitud halvad elutingimused ning kodusõda, massimõrvad, põgenikevood ja alatoitlus.

Vanuseline struktuur


Pilt:Burundi-2010.jpg]]
Laste osakaal rahvastikus on 46,3%, täiskasvanute osakaal 51,2% ja vanurite osakaal 2,5% (teistel andmetel vastavalt 37,9%; 59,3% ja 2,8%).

Ränne


Väljaränne on märkimisväärne.

Asustus


Rahvastiku keskmine tihedus on üle 300 inimese ruutkilomeetril: Burundi on naaberriigi Rwanda kõrval üks kõige tihedamini asustatud maid Aafrikas.
Linnaelanike osakaal on vaid 10%. Suuremad linnad on Bujumbura (374 766 elanikku), Muyinga (100 624), Ruyigi (46 082), Makamba (26 549), Gitega (24 932), Rutana (24 756), Ngozi (24 367), Bururi (22 173), Muramvya (21 864), Kayanza (20 722).
Linnastumine jätkub.

Vaata ka


Burundi linnade loend

Etniline koosseis


Umbes 85% elanikest on hutud, umbes 14% tutsid ja ülejäänutest on enamik pügmeede hulka kuuluvad batvad ehk tvaad. Tutsid on traditsiooniliselt kontrollinud sõjaväge ja valitsust. Põliselanikud on batvad; hutud ja tutsid immigreerisid 14. sajand–15. sajandil. Burundi hutude, tutside ja batvate koondnimetus on rundid.
Burundis elab ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 lõuna-aasialast.
Võrreldes Rwandaga on Burundis etnilised rühmad rohkem segunenud.

Keeled


Ametlikud keeled on rundi keel ja prantsuse keel, kuigi kõneldakse ka suahiili keelt (kaubanduskeel).

Religioon


67% või 80% rahvast on kristlased, sealhulgas 62% või 65% on katoliiklus ja 5% või 14% protestantism, sealhulgas anglikaanid. 23 protsenti või 19% on põlisusundite järgijad ja 8–10% või umbes 1,6% on muslimid.
Katoliku kirikul on Burundis peapiiskop ja kolm piiskoppi.

Inimareng


Inimarengu indeks oli 2007. aastal 0,384 (see andis 169. koha maailmas).

Riik


Pilt:Pierre Nkurunziza.jpeg]]

Riigikord


Riigi ametlik nimi on Burundi Vabariik (''Republika y'u Burundi''), ametlik lühivorm on Burundi.
Riik iseseisvus 1. juulil 1962. Rahvuspüha on iseseisvuspäev 1. juuli.
Burundi 1992. aasta põhiseadus nägi ette pluralistliku süsteemi. 6. juunil 1998 hakkas kehtima Burundi 1998. aasta põhiseadus, mis suurendas Rahvuskogu (Burundi) ja nägi ette kaks asepresidenti.
Õigussüsteem põhineb Saksamaa ja Belgia tsiviilkoodeksil. Rahvusvaheline Kohus kohustuslikku jurisdiktsiooni ei tunnustata.
Kõik täiskasvanud on valimisõiguslikud.
Burundi on presidentaalne vabariik. Riigipea ja täitevvõimu juht on Burundi president (alates 2005. aastast Pierre Nkurunziza). President valitakse 2004. aasta Burundi põhiseaduse järgi üldistel valimistel 5 aastaks; esimese presidendi pärast üleminekuaega valis Rahvuskogu (Burundi) 2005. President on ka valitsusjuht ja tal on kaks Burundi asepresidenti. Üks asepresidentidest peab olema hutud, teine tutsid.
Parlament oli varem ühekoda (parlament) Rahvuskogu (Burundi) (''Assemblée Nationale''), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta Burundi põhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat (Burundi), millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline valimissüsteem. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30 % naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvad.
President nimetab Ministrite Nõukogu (Burundi). 60% ministritest peavad olema hutud ja 40% tutsid. Vähemalt 30% valitsuse liikmetest peavad olema naised.
Kõrgeim kohtuorgan on Ülemkohus (Burundi) (''Cour Suprême''). Esimese astme kohtud on 17 provintsikohust ja 123 väiksemat külakohust. On ka kolm apellatsioonikohust. Peale selle on kaubanduskohus, töökohus ja halduskohus. Uue põhiseaduse järgi rajatakse vabamat kohtusüsteemi; kodusõja tagajärjel on kohtusüsteem lakanud funktsioneerimast. Seadustiku koostamisel on eeskuju võetud Saksamaalt ja Belgialt.

Põhiseadus


Alates 1966. aasta Burundi põhiseadusest on Burundi vabariik ja unitaarriik.
"Üleminekupõhiseadusteks" on nimetatud 1998. aasta Burundi põhiseadus, 2001. aasta Burundi põhiseadus ja 2004. aasta Burundi põhiseadust.

Pealinn


Burundi pealinn on Bujumbura.
Märtsis 2007 kuulutas Burundi president välja, et riigi uueks pealinnaks kavatsetakse teha riigi suuruselt teine linn Gitega, mille asukoht riigi keskel võimaldab elanikke paremini teenindada.

Haldusjaotus


Pilt:Burundi provintsid.png
Burundi koosneb 17 provintsist:
Bubanza provints
Bujumbura linnaprovints
Bujumbura maaprovints
Bururi provints
Cankuzo provints
Cibitoke provints
Gitega provints
Karuzi provints
Kayanza provints
Kirundo provints
Makamba provints
Muramvya provints
Muyinga provints
Mwaro provints
Ngozi provints
Rutana provints
Ruyigi provints

Poliitika


Tihe asustus ja maanappus on tinginud sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid, mis on viinud vägivaldsete kokkupõrgeteni hutude ja tutside vahel. Etnilised vastuolud on olnud riigi poliitilises elus domineerival kohal.
Riigivalitsemine on olnud väga ebastabiilne, sagedased on olnud riigipöörded ja kodusõjad.

Parteid


Mitmeparteisüsteem kehtestati 1998. Põhilised üleriiklikud parteid on:
FRODEBU (Rinne Demokraatia Eest Burundis): põhiliselt hutude partei, mida juhib Jean Minani
UPRONA (Rahvuslik Ühtsuse- ja Progressipartei): põhiliselt tutside partei, mida juhib Luc Rukingama.
Teisi parteisid ja rühmitusi:
PARENA (Rahvusliku Taastamise Partei; tutsid)
ABASA (Burundi Rahvuslik Liit Päästmiseks, tutsid, liider Jean-Baptiste Bagaza)
PRP (Rahva Lepitamise Partei, tutsid)
CNDD/FDD (Rahvuslik Nõukogu Demokraatia Kaitseks, mis koosneb praegu kahest rühmast, hutud)
PALIPEHUTU (Partei hutu rahva vabastamiseks, hutud)
FROLINA/FAP (Rinne Burundi Rahvuslikuks Vabastamiseks/Rahva Relvajõud, hutud).
Märtsis 1992 legaliseeritud opositsiooniparteide seas on
ABASA
Burundi Sotsialistlik Partei (PSB)
RADDES (Koondumine Demokraatia ja Majandusliku ja Sotsiaalse Arengu Eest; esimees Cyrille Sigejeje
PARENA
PRP
Poliitiliseks survegrupiks on ka lõdvalt organiseeritud tutsi vabatahtlikud võitlejad.

Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides


Burundi osaleb järgmistes rahvusvahelistes organisatsioonides:
Aafrika Arengupank
Aafrika Liit
ACP (Lomé konventsioon)
''Agence de coopération culturelle et technique''
CEEAC
CEPGL
ECA
G-77
Ida- ja Lõuna-Aafrika Ühisturg
IFAD
IFRCS
IMF
Intelsat (ei ole alla kirjutanud)
Interpol
ITU
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon
Maailmapank
Maailma Terviseorganisatsioon
Maailma Tolliorganisatsioon
Maailma Turismiorganisatsioon
mitteühinemisliikumine
Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon
Rahvusvaheline Punane Rist
Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon
Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon
ROK
UNESCO
UNIDO
WIPO
WTO
Ülemaailmne Meteoroloogiaorganisatsioon
Ülemaailmne Postiliit
ÜRO
ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents
ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon

Burundi riigipühad


1. jaanuar Uusaasta
5. veebruar Ühtsuspäev
1. mai
taevaminemispüha
1. juuli Iseseisvuspäev
15. august Maarja Uinumispüha
13. oktoober Rwagasore päev
21. oktoober Ndadaye päev
1. november pühakutepäev
28. november Vabariigi päev
25. detsember jõulupüha

Riigikaitse


Burundi kaitsejõududesse kuulus 2006. aastal 35 000 inimest. Poolsõjaväeliste üksuste koosseisus on 31 000 inimest.

Majandus


Majanduse üldnäitajad


Pilt:Karuzi Burundi goats.jpg
Burundi on loodusvarade poolest vaene merepiirita riik, üks maailma kümnest vaesemast riigist.
Majanduses on ülekaalus põllumajandus, selle osa sisemajanduse kogutoodangust umbes 35% ja hõivatus on üle 90% rahvastikust. Majandus ja eksport on põllumajandusest tugevas sõltuvuses.
Sekundaarne sektor on madala arengutasemega.
Burundi sisemajanduse kogutoodang on väga väike: sisemajanduse kogutoodang ostujõupariteedi järgi on 2009. aasta andmetel 3,245 miljardit USA dollarit. Selle põhjuste seas on etniliste põhjustega kodusõjad, mille tagajärjel oli hukkunud üle 200 000 inimest ning üle 48 000 inimest põgenesid Tansaaniasse ja 140 000 elanikke kolisid riigi sees.
Burundi rahvamajanduse kogutoodang inimese kohta on 105 USA dollarit (2007).
Riigis on kõrge korruptsioon, hariduse kättesaamatus (kahest lastest ainult üks käib koolis) ning HIV ja AIDS, mis on peaaegu igal täiskasvanul. Riigis on toidu, ravimite ja elektri nappus.
Elatist hangitakse põhiliselt traditsioonilisel viisil. Raske on toime tulla, rääkimata tulu saamisest.
Põlluharimisest, karjakasvatusest, metsandusest ja kalapüügist saadakse 33,4% sisemajanduse kogutoodangust, nende arvele tuleb umbes 90% ekspordist ning need hõivavad 93,6% tööjõust (2009). Viimastest enamik on naturaalmajanduslikud talunikud, kellest 90% on naised. Tööstuse osa SKT-s on 20,7% ja hõivatud 2,3%, teeninduse osa on 45,9% ja hõivatud 4,1% rahvastikust.
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990ndate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.
Kodusõda halvendas tunduvalt Burundi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. 1990ndate keskel elas umbes 60% rahvastikust absoluutses vaesuses (enne kodusõja algust 1993 umbes 30%). Umbes 15% rahvastikust põgenes riigist; see vähendas tunduvalt toidu tootmist ning suurendas alatoitlust.
Aastatel 2004–2006 kasvas Burundi SKT igal aastal umbes 4% võrra. Poliitiline stabiilsus ja kodusõja lõpp parandasid abi saamise võimalusi, kasvas äriaktiivsus. Vaeste inimeste suur osakaal, madal haridustase ning juriidilise süsteemi ja võimu nõrkus võivad viia majandusreformide läbikukkumiseni. Burundi sõltub jätkuvalt välisabist.
Peamised eksportkaubad on kohv (valdav ekspordiartikkel) ning tee (jook), mis annavad 90% valuutatulust. Ekspordi osakaal SKT-s on väga väike. Ekspordi maht ja tulud sõltuvad ilmastikust ja maailmaturu kohvi- ja tee hindadest. Kohvikaubandust kontrollivad tutsid.
Burundi on liitunud Ida-Aafrika Ühendusega, mis võib parandada riigi kaubandussidemeid.
Burundi majandus on väga sõltuv välisabist, sealhulgas otsesest eelarvetoetusest. Peamised doonorid on Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapan. Abi osutavad ka Euroopa Liit ja teised rahvusvahelised organisatsioonid. Aastal 1986 hakati Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud lepingu alusel ellu viia programmi majanduse struktuuri mitmekesistamiseks, et vähendada Burundi sõltuvust kohviekspordist.

Põllumajandus


Pilt:Burundi - Lake Tanganyika fisheries.jpg on Burundi jaoks oluline nii kalapüügikohana kui ka veeteena.]]
Burundi on kivine maa, kus inimesed elatuvad naturaalmajanduslikust põlluharimisest või karjakasvatusest. Umbes 90% töötajatest on tegev põllumajanduses. Põllumajandus moodustab umbes 50% rahvuslikust kogutoodangust.

Maaharimine


Peamine kaubanduslik põllukultuur ja eksportartikkel on kohvipuu (Kohviuba moodustavad 90% ekspordist). Kohvi kasvatavad hutud, töötlevad ja turustavad aga tutsid. Kaubaks kasvatatakse ka teepõõsast ja puuvilla. Oma tarbeks kasvatatakse uba, maniokki, maisi, riisi, bataati, jamssi, maapähkel, hernest ja sorgot. Kasvatatakse ka banaane, sojauba, aafrika õlipalmi ja suhkruroogu. Jamssi, maniokki, riisi, bataati ja ube kasvatatakse madalamatel nõlvadel. Kõrgemal kasvatakse hirssi, nisu ja oder.
Toidu tootmine on maa nappuse ja mulla viljakuse vähenemise tõttu katastroofiliselt vähenenud.
Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990ndate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud.

Karjakasvatus


Väheviljakaid alasid kasutatakse karjamaadena, kus peetakse kitsi, lammas, veiseid. Karjatamise intensiivsus on suur. Karjamaad katavad umbes kolmandiku riigi pindalast. Veiseid ja kitsi kasvatatakse liha- ja piimaloomadena. Kasvatatakse ka siga. Tootlikkus on madal. 1990ndate alguses olid ka nahad tähtis ekspordiartikkel. Sõda kahjustas
ka karjakasvatust.

Metsandus


Metsad on maanappuse ning puiduga kütmise tõttu väheseks jäänud.

Kalandus


Tanganjika järv on kalarikas. Seal toimub palju väikekalapüüki, millel pole rahvamajanduslikku tähtsust. 1990ndatel vähenes kalapüük sõja tõttu tunduvalt. Kala püütakse ka teistest veekogudest.

Tööstus


Tööstusettevõtteid on vähe. Peamiselt töötlevad nad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu. Vähesel määral töödeldakse puitu.
Kohalik turg võimaldab põhiliselt ainult kohaliku tooraine töötlemist sisetarbimiseks. Tööstuse arengut pärsib kaugus sadamatest. Seda on pidurdanud ka 1990. aastate kodusõda ja majandussanktsioonid.
Koos Kongo DV-ga on rajatud hüdroelektrijaam Rusizi jõele. Burundi impordib elektrienergiat rohkem kui ekspordib.
Burundi rikkalikud maavarad on põhiliselt kasutusele võtmata. Mõnesid neist saaks kasutada põllumaa viljakuse tõstmiseks. Takistuseks on olnud muu hulgas väljaveosadamate kaugus ja vähene julgeolek. Toodetakse mingil määral kulda, volframit ja kolumbiit-tantaliiti. Suur osa väljaveetavast kullast pärineb Kongo DV-st ja Tansaaniast. Paljud kaevandamise projektid peatas 1990. aastate kodusõda.

Transport


Pilt:BujumburaAirport.jpg]]
Kaubandust takistavad halvad transpordiolud.
Raudteid ei ole. 1987. aastal esitleti plaani ühendada Burundi ja Rwanda raudteega, mis viib Mombasast (Kenya) Kampalasse (Uganda) ning Kigomasse (Tansaania); neid ei ole ellu viidud.
Maanteede võrk on tihe, kuid nad on halvad.
Põhiosa ekspordist käib läbi Bujumbura, suundudes Kigoma-Ujiji (Tansaania sadama Tanganjika järve ääres) kaudu mööda raudteed Tansaania peamisse sadamasse Dar es Salaami või Kalemie järvesadama (Kongo DV) kaudu mööda raudteed ja jõgesid Matadisse.
Pealinnas ja suurimas linnas Bujumburas on Bujumbura rahvusvaheline lennujaam.

Väliskaubandus


Tähtsamad ekspordiartiklid on kohv, tee ja suhkur.
Burundil on suur väliskaubanduse defitsiit. Ta on sõltuv tähtsaimast ekspordiartiklist kohvist; 1980ndate lõpust on tähtis tuluallikas ka tee.
Tähtsaimad eksporditurud on Suurbritannia ja Saksamaa.
Tähtsamad impordimaad on Belgia, Prantsusmaa, Sambia ja Tansaania.
Väliskaubandust pärsib meresadamate kaugus ja vajadus transiidiks kolmandate riikide kaudu. Tähtsamad väliskaubandussadamad on Dar es Salaam Tansaanias (1400 km Bujumburast) ja Mombasa Kenyas (2000 km Bujumburast). Kaubad liiguvad üle järve Tansaaniasse ning vähesel määral Kongo DV-sse ja maitsi Rwanda ning Uganda kaudu Kenyasse. 1990ndate keskpaigas kehtestatud sanktsioonide tõttu naaberriikide poolt kasutas Burundi teisi teid, eriti Sambia kaudu Durbanisse (Lõuna-Aafrika Vabariik).

Valuuta


Valuuta rahaühik Burundi frank (valuutakood BIF). See jaguneb 100 santiimiks.

Ajalugu


Maa esmaasukad olid praegu valitseva seisukoha järgi batvad ehk tvaade esivanemad.
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (''tutsi'' tähendab 'veisterikas' ja ''hutu'' 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.
Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (''mwami'') oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (''gwana'') eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksudu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt.
18. sajandil kindlustasid tutsidest kuningad oma võimu maa (majandus), tootmine ja jaotamise üle, arendades välja ''ubugabire'' süsteemi: elanikud olid kuninga kaitse all ning pidid selle eest maksma andamit ja jätma maa kuninga valdusse.
19. sajandil pidid Burundi elanikud end kaitsma Ida-Aafrika orjakaubanduse eest: Aafrika idarannikult tulnud araablased orjakaupmees pidasid orjajahti.
Kuigi Euroopa maadeuurijad ja misjonärid külastasid seda piirkonda juba 1856. Esimesed nimeliselt teada olevad eurooplased, kes praeguse Burundi alal viibisid, olid Richard Francis Burton ja John Hanning Speke. Niiluse lätted otsides jõudsid nad Tanganjika järveni. Neile järgnesid 1871 Henry Morton Stanley ja David Livingstone. Järgmistena tulid 1879 misjonärid valged isad ordust; aastal 1881 süüdistati neid sõpruses orjakaupmeestega ning kohalikud tapsid nad.
Kongo konverentsil määrati Burundi ala 8. november 1884 Saksamaa mõjupiirkonda. Esialgu sakslased maad ei hõivanud. Aastal 1885 määrati kindlaks piir Kongoga, 1886 Briti aladega. Aastal 1892 käis austerlane Oscar Baumann maal, mis moodustas Ruanda-Urundi ala Saksa Ida-Aafrika koosseisus. Alles 1896 saabusid esimesed saksa sõdurid ja misjonärid. Rajati sõjaline jaam Usumbura (praegu Bujumbura linn).
Pilt:Karte Deutsch-Ostafrika.PNG sinisega ning ülejäänud Saksamaa kolooniad halliga.]]
Aastal 1899 sai Burundi alast osa Ruanda-Urundi protektoraat Saksa Ida-Aafrika koosseisus; pealinnaks sai Usumbura. Saksa koloniaalvõimud valitsesid maad kohaliku kuninga ja aadlike abiga. Kuni 1906 moodustas Burundi ala sõjaväelise ringkonna, hiljem oli ta tsiviilhalduse all.
Aastal 1916 okupeerisid Ruanda-Urundi protektoraadi Esimene maailmasõda käigus Belgia väed. Versailles' rahuga anti Burundi ala 28. juunil 1919 Belgiale. Aastal 1923 andis Rahvasteliit Belgiale mandaatterritoorium Ruanda-Urundi üle, mis hõlmas tänapäeva Rwanda ja Burundi territooriumi. Belglased haldasid seda ala kaudselt, toetudes ülikkonnale, milles domineerisid tutsid. Aastal 1924 keelustas Belgia igasuguse orjanduse. Alates 1925. aastast valitseti Burundi ala Kongost.
Pärast Teine maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsember 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.
Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. september 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoober 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoober 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister.
6. juunil 1962 otsustas ÜRO anda iseseisvus Rwandale ja Burundile eraldi. 1. juulil 1962 iseseisvusid Rwanda Vabariik ja Burundi Kuningriik. Burundis tekkis konstitutsiooniline monarhia tutsi kuninga Mwambutsa IV juhtimisel, mis nägi ette hutude ja tutside võrdse esindatuse võimu juures.
1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariik. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid 1965. aasta Burundi parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei (Burundi) sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorraline seisukord. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoober 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Ntare V. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye.
8. juulil 1966 kukutas kuningas Mwambutsa tema poeg prints Charles Ndizeye (Ntare V) ja põhiseaduse kehtivus peatati. 11. juulil 1966 sai Biha asemel valitsusjuhiks Michel Micombero Ntare V asus troonile 1. september.

Esimene Vabariik


28. november 1966, kui kuningas viibis välismaal, kukutas ta veretu riigipöördega peaminister kapten Michel Micombero, kes kuulutas välja vabariigi ja enda selle presidendiks. Michel Micomberost sai esimene Burundi Vabariigi president. Seda loetakse Esimese Vabariigi alguseks. Ühtlasi kaotati peaministri ametikoht. Tegelikult tekkis sõjaväeline režiim. Micombero oli Rahvusliku Revolutsiooninõukogu (kaotati 1968) eesotsas.
Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ''ganwa'' esindajat.
Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnevatel kuudel 100 000 kuni 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 kuni 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastad lõpus ja 1970. aastad alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud.
Juulis 1972 taastas president peaministriga valitsuse. 15. juulist 1972 oli radikaalne tutside liider Albin Nyamoya veel kord peaminister. 11. juulil 1974 peatas Micombero põhiseaduse kehtivuse ja võttis endale täieliku võimu. Parlament saadeti laiali ning Micombero oli nii riigipea, valitsusjuht kui ka valitseva partei esimees.

Teine Vabariik


1. november 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgem Revolutsiooniline Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. november 1976 kuni 13. oktoober 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast 1981. aasta Burundi põhiseadus vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye.

Esimene Buyoya periood


Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses.
1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist.
FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel.
1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.
1998 kuulutas Buyoya välja üleminekupõhiseaduse ning partnerluse valitsuse ja opositsioonilise Rahvuskogu vahel. Kui rahuvahendaja Julius Nyerere oktoobris 1999 suri, nimetasid piirkonna riigijuhid Arusha rahuprotsessi rahuvahendajaks Nelson Mandela, kelle juhtimisel rahuprotsess taastus ja saavutati märgatavat edu. 2001 loodi hutude ja hutside ühisvalitsus. 2003 sai asepresident Domitien Ndayizeye vastavalt võimujagamise leppele presidendiks.
Burundi kodusõda lõppes ametlikult 2006. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigi vahendatud relvarahuleppega viimase mässuliste rühmitusega PALIPEHUTU-FNL. Leppe alusel see rühmitus 2009. aastal desarmeeriti, demobiliseeriti ning registreeriti parteina FNL.
Valitsus taastab infrastruktuuri ning suhteid naaberriikidega.
Burundi riigipead on loetletud Burundi riigipeade loendis.

Haridus


Ametlikult kehtib kuueaastane koolikohustus (algkool). Aastal 2000 käis algkoolis umbes 65% lastest ning edasi õppis umbes 10% vastavas eas lastest.
Õppetöö toimub rundi keeles, 3. klassist hakatakse õpetama prantsuse keelt ja 5. klassist kasutatakse prantsuse keelt õppekeelena.
2000. aastal oli umbes 52% elanikest kirjaoskamatud.
Burundi ainus ülikool on Burundi Ülikool Bujumburas. Üle 10% üliõpilastest õpib erakõrgkoolides.

Rahvatervis ja tervishoid


Probleemiks on malaaria, leetrid, gripp, kiiresti levinud AIDS ja teised haigused. Malaariaepideemiaid on põhjustanud metsade raie. Umbes 8% kõigist 15–49 aastastest on nakatunud HIV-i; Burundi on üks suurema HIV-i ja AIDS-i levikuga riike. Sagedased on kõhulahtisushaigused, eriti düsenteeria. Mägise asendi tõttu napib joodi, mistõttu kilpnäärmehaigused on epideemilised.
Toidu ebapiisava tootmise tõttu kannatab 2/3 rahvastikust alatoitluse all (päevane toit sisaldab alla 2100 kalori energiat).
1990ndate kodusõda halvendas tervishoiusüsteemi. 1990ndatel tervishoid detsentraliseeriti. Kohalikel omavalitsustel osutus raskeks tervise olukorda parandada. Keskvõimud viivad ellu vaktsineerimine ja elutähtsate ravimitega varustamise programme. Samuti on käigus perekonna planeerimine ja AIDS-i tõkestamise programm.
Umbes 60 protsendil rahvastikust on juurdepääs arstiabile. Umbes 10% rahvastikust elab heades sanitaartingimustes.
Tervishoiule kulutatakse umbes 4% rahvamajanduse kogutoodangust.

Ajakirjandus


Kolm korda nädalas ilmub ainus, prantsuskeelne ajaleht Le Renouveau du Burundi, mis on riigi kontrolli all ja mida annab välja UPRONA. Selle trükiarv on umbes 20 000.
Riigiringhääling Radiodiffusion et Television Nationale du Burundi (varem Voix de la Révolution) edastab raadiosaateid prantsuse, inglise, rundi ja suahiili keeles. Raadiosaateid alustati 1960, telesaateid 1985.
Aastal 1996 hakkas tööle Euroopa Liidu finantseeritav eraraadiojaam Radio Umwizero (Raadio Lootus), mis püüab kaasa aidata rahvuslikule leppimisele.

Kultuur


Pilt:Irembo.JPG

Rahvaluule


Kultuur on rohkem suuline kui kirjalik. On palju rahvaluulet, mis hõlmab jutte, legende ja valme ning luulet ja laule.

Rahvatants


Burundi rahvatants on maailmakuulus.
Pilt:Gitega drums.JPG]]

Rahvamuusika


Oluline osa Burundi kultuuripärandist on trummimäng. Tavaline on ''ingoma''-trummide ansambel 24 trummiga poolringis ning trummiga keskel.
Muusika on pentatoonika. Eriti tutsidel on lauludes peenemaid kõrguseristusi, mis võivad olla mõjutatud araabia muusikast.
Tähtsaim keelpill on sittertaoline ''inanga'', mida mängitakse nii soolopillina kui ka laulu saateks. Tavalised on ka ühekeeleline viiul, ''likembe'' (''mbira'') ning flöödid.
Laul on enamasti ühehäälne, kuid batvadel polüfoonia ja joodeldamine sisaldav.

Toit


Üks põhitoiduaineid Burundi köögis on oad, eriti punased oad. Neid sööb enamik burundulasi vähemalt kord päevas. Viimasel ajal on põhitoiduaineks saanud ka riis. Levinud on ka banaan, bataat, maniokk, herned ja mais.
Paljud perekonnad saavad liha endale lubada ainult paar korda kuus. Need, kes ise kasvatavad veiseid, lambaid ja kitsi, peavad neid staatusesümboliteks ega taha neid hea meelega tappa.
Magustoite eriti ei tehta, süüakse maapähkleid, suhkruroogu ja puuvilja.
Teatud pidustustel juuakse banaanikoduveini (''urwarwa''). Sorgost tehakse tehaseõlut ja koduõlut (''impeke''). Koduõlut joovad sõbrad ja perekonnaliikmed ühtsuse märgiks kõrrega ühest suurest anumast.

Viited


Kategooria:Riigid
Kategooria:Aafrika maad
Kategooria:Burundi
ace:Burundi
af:Burundi
als:Burundi
am:ቡሩንዲ
ar:بوروندي
an:Burundi
roa-rup:Burundi
frp:Burundi
ast:Burundi
az:Burundi
bjn:Burundi
id:Burundi
ms:Burundi
bm:Burundi
bn:বুরুন্ডি
zh-min-nan:Burundi
jv:Burundi
su:Burundi
be:Бурундзі
be-x-old:Бурундзі
bcl:Burundi
bo:བུ་རུན་ཌི།
bs:Burundi
br:Burundi
bg:Бурунди
ca:Burundi
ceb:Burundi
cv:Бурунди
cs:Burundi
sn:Burundi
cy:Bwrwndi
da:Burundi
de:Burundi
dv:ބުރުންޑީ
nv:Wóndii Dineʼé Bikéyah
dsb:Burundi
na:Burundi
el:Μπουρούντι
en:Burundi
es:Burundi
eo:Burundo
ext:Burundi
eu:Burundi
ee:Burundi
fa:بوروندی
hif:Burundi
fr:Burundi
fy:Bûrûndy
ff:Burunndi
ga:An Bhurúin
gv:Burundee
gag:Burundi
gd:Burundaidh
gl:República de Burundi - Republika y'u Burundi
ki:Burundi
xal:Бурундин Орн
ko:부룬디
ha:Burundi
hy:Բուրունդի
hi:बुरुण्डी
hsb:Burundi
hr:Burundi
io:Burundi
ig:Burundi
ilo:Burundi
bpy:বুরুন্ডি
ia:Burundi
ie:Burundi
os:Бурунди
zu:IBurundi
is:Búrúndí
it:Burundi
he:בורונדי
kn:ಬುರುಂಡಿ
pam:Burundi
ka:ბურუნდი
kk:Бурунди
kw:Burundi
rw:Uburundi
rn:Uburundi
mrj:Бурунди
sw:Burundi
kg:Burundi
ht:Bouroundi
ku:Burundî
la:Burundia
ltg:Burundi
lv:Burundi
lb:Burundi
lt:Burundis
lij:Burundi
li:Boeroendi
ln:Burundi
lmo:Burundi
hu:Burundi
mk:Бурунди
ml:ബറുണ്ടി
mt:Burundi
mr:बुरुंडी
arz:بوروندى
mzn:بوروندی
mn:Бурунди
my:ဘူရွန်ဒီနိုင်ငံ
nah:Burundi
nl:Burundi
ne:बुरूण्डी
new:बुरुन्डी
ja:ブルンジ
pih:Burundi
no:Burundi
nn:Burundi
nov:Burundi
oc:Burundi
or:ବୁରୁଣ୍ଡି
uz:Burundi
pnb:برنڈی
ps:بروندي
pms:Burundi
nds:Burundi
pl:Burundi
pt:Burundi
kaa:Burundi
crh:Burundi
ro:Burundi
rm:Burundi
qu:Burundi
ru:Бурунди
sah:Бурунди
se:Burundi
sa:बुरुंडी
sg:Burundïi
sc:Burundi
sco:Burundi
stq:Burundi
st:Burundi
nso:Burundi
sq:Burundi
scn:Burundi
simple:Burundi
ss:IBurundi
sk:Burundi
sl:Burundi
szl:Burůndi
so:Burundi
ckb:بوروندی
sr:Бурунди
sh:Burundi
fi:Burundi
sv:Burundi
tl:Burundi
ta:புருண்டி
tt:Бурунди
te:బురుండి
th:ประเทศบุรุนดี
vi:Burundi
tg:Бурунди
tr:Burundi
uk:Бурунді
ur:برونڈی
ug:بۇرۇندى
vec:Burundi
vo:Rundiyän
fiu-vro:Burundi
war:Burundi
wo:Buruundi
wuu:布隆迪
ts:Burundi
yi:בורונדי
yo:Bùrúndì
zh-yue:布隆迪
diq:Burundi
bat-smg:Burundis
zh:蒲隆地

Bahrein


Bahrein on saareriik Pärsia laht.
Bahreini lähimad ülemerenaabrid on Saudi Araabia ja Katar. Esimesega ühendab Bahreini alates 1986. aastast Kuningas Fahdi tamm, Katari–Bahreini tamm Katariga on rajamisel ja peaks valmima 2013. aastal.
Bahreini Kuningriik asub 33 saarel, millest suurim on Bahreini saar. Kõik suuremad linnalised asulad, kaasa arvatud pealinn Al-Manāmah, paiknevad just sellel saarel. Saart ühendab Saudi Araabiaga 25 km pikkune sildtamm.

Nimi


Bahreini nimi tuleb araabia keel sõnast ''baḩr'', mis tähendab "meri". Sõna ''al-Baḩrayn'' on kaksusevorm ja nii võib riigi nime eesti keelde tõlkida kui "kaks merd". Selles tähenduses on sõna kasutatud viiel korral ka Koraanis. Bahreini saarestikule kinnistus see nimi tõenäoliselt alles millalgi pärast 15. sajandit, vanad kreeklased tundsid neid saari Tylose nime all ja araablased Awali nime all.
Millist kahte merd on Bahreini saarestiku puhul silmas peetud, ei ole kindel.

Loodus

Topograafia


Bahrein on 33 saarest koosnev saarestik, mis asub Pärsia laht Saudi Araabia idarannikul. Bahreini saarestiku suurimad saared on Bahreini saar, Al-Muḩarraqi saar, Umm an-Na'sān ja Sitra.
Bahreini kogupindala on 665 km². Umbes sama suur on maailma riikidest Singapur. Eestiga võrreldes võib öelda, et Bahrein moodustab umbes kaks kolmandikku Hiiumaast või on veidi suurem kui kolm Muhumaad. Bahreini rannajoone pikkuseks on 161 km. Kuna tegemist on saarestikuga, siis maismaapiir puudub.
Bahreini pinnamood on valdavalt tasane. Enamust riigi pindalast katavad kuivad kõrbetasandikud ja haritavat maad on vaid 2,82%. Jõgesid ega järvi saartel ei ole. Saarestiku kõrgeim punkt, 134 meetri (teistel andmetel 122 meetri) kõrgune Jabal ad-Dukhān ehk Suitsumägi asub Bahreini saare keskosas.

Kliima


Bahreinil on ariidne kliima. Eristatakse kahte aastaaega: kõrgete temperatuuridega suve ja mahedat talve. Aasta keskmine kõrgeim õhutemperatuur on 30,1 °C ja keskmine madalaim õhutemperatuur 23,1 °C.
Suvine keskmine õhutemperatuur ulatub 38 °C, sageli ületab suvel õhusoojus 40 °C piiri. Juunis ja juulis tekitavad Saudi Araabiast ja Iraak puhuvad edela- ja loodetuuled saartel tolmu- ja liivatorme.
Talv kestab novembrist märtsini ja õhutemperatuur on siis mõõdukas, jäädes vahemikku 10–25 °C. Sel perioodil domineerivad kagutuuled, mis toovad saarte kohale niisket õhku ja võivad tõsta õhuniiskuse taset isegi üle 90%.
Bahreinil on vähe sademed, keskmine aastane sademete hulk on 72 mm ja sajupäevi on aastas keskmiselt kokku 9,9. Sajab tavaliselt ainult talvel.

Riigikord


Bahrein on konstitutsiooniline monarhia, mis iseseisvus Suurbritannia võimu alt 15. augustil 1971. Esimene põhiseadus võeti vastu 1973. aastal, praegu kehtiv teine põhiseadus kiideti heaks 2002. aastal.
Bahreini riigipea on alates 2002. aastast Bahreini kuningas, kellele kuulub vaatamata põhiseaduslikele piirangutele peaaegu absoluutne võim. Aastatel 1971–2002 oli riigipea tiitliks Bahreini emiir.
Täidesaatvat võimu teostab alates 1971. aastast valitsuskabinet eesotsas Bahreini peaminister, kelleks on valitseva kuninga onu Khalīfah ibn Salmān Āl Khalīfah. Peaministri nimetab ametisse ja vabastab ametist kuningas. Vastavalt 2002. aasta põhiseadusele on kuningal õigus ka teisi valitsuskabineti liikmeid otse ametisse nimetada ja ametist vabastada.
Seadusandlik võim kuulub riigis kahekojalisele parlamendile. Konsultatiivnõukogu (ülemkoja) 40 liiget nimetab ametisse kuningas, Rahvuskogu (alamkoja) 40 liiget valitakse ametisse iga nelja aasta järel toimuvatel parlamendivalimistel. Naistele anti esmakordselt valimis- ja kandideerimisõigus 2002. aasta Bahreini parlamendivalimised.

Rahvastik


Inimasustus Bahreini saarel ulatub tagasi eelajaloolistesse aegadesse, mistõttu on seda peetud üheks võimalikuks Eedeni aed asukohaks.
Viimased kaks rahvaloendust toimusid Bahreinis 2001. ja 2010. aastal. Kõik andmed vahepealsest ja hilisemast perioodist on hinnangulised.
Riigi põliselanikeks on araablased. Põliste Bahreini araablaste hulk on siiski üsna madal, moodustades 2010. aasta rahvaloenduse andmetel veel ainult 46% kogu riigi elanikkonnast. Ülejäänud 54% moodustasid sisserännanud. Immigrantide arv ja osakaal rahvastikust on pidevalt kasvanud. Kõige suurema immigrantide rühma moodustavad Aasia riikidest saabunud inimesed – nende koguarv oli 2010. aastal 562 040. Nende seas on omakorda kõige enam Indiast pärit immigrante, teisel kohal on Iraanist saabunud võõrtöölised.
Bahrein on üks tihedama inimasustusega riike maailmas, kus ühel ruutkilomeetril elab umbes 1857 inimest. 90% riigi elanikkonnast elab Bahreini saare põhjaosa linnades. Suurimad linnalised asulad on Al-Manāmah, Al-Muḩarraq, Ar-Rifā‘, Madīnat Ḩamad ja Madīnat ‘Īsá.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 1 234 571 inimest. Demograafiliste andmete võrdlus näitab rahvaarvu järjekindlat kasvu:
:
Sooliselt on Bahreinis tugev meeste ülekaal – 2010. aastal elas riigis 768 414 meest ja 466 157 naist, moodustades vastavalt 62,2% ja 37,8% elanikkonnast. ÜRO andmetel perioodi 2005–2010 kohta oli keskmine oodatav eluiga riigis 75,6 eluaastat, meestel 74,3 ja naistel 77,5.
Kuigi Bahreini riigikeel on araabia keel, räägitakse laialdaselt ka inglise keelt. Samuti on levinud suurimate vähemuskogukondade keeled, pärsia keel ja urdu keel.
Valdav ja ametlik religioon on islam, seda usku tunnistas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 866 888 inimest ehk 70,2% elanikkonnast. Islami osakaal on aastate jooksul immigratsiooni tulemusel pidevalt vähenenud, veel 2001. aastal moodustasid muslimid 81,2% riigi rahvastikust.
Arvatakse, et islamiusulistest umbes kaks kolmandikku on šiiidid ja üks kolmandik sunniidid.
Muude religioonide esindajaid on umbes 29,8% elanikkonnast, suurimad vähemususkkonnad on kristlus ja hinduism.

Vaata ka


2011. aasta Bahreini rahutused‎
Bahreini riigipeade loend
Bahreini valitsusjuhtide loend
Bahreini jalgpallikoondis

Viited


Kategooria:Bahrein
Kategooria:Aasia maad
ace:Bahrain
kbd:Бахрейн
af:Bahrein
als:Bahrain
am:ባሕሬን
ang:Bahrain
ar:البحرين
an:Bahrein
arc:ܒܚܪܝܢ
roa-rup:Bahrein
frp:Bahreyin
ast:Baḥréin
az:Bəhreyn
id:Bahrain
ms:Bahrain
bn:বাহরাইন
zh-min-nan:Bahrain
jv:Bahrain
su:Bahrain
be:Бахрэйн
be-x-old:Бахрэйн
bcl:Bahrein
bar:Bahrain
bo:བྷཧ་རཡིན།
bs:Bahrein
br:Bahrein
bug:Bahrain
bg:Бахрейн
bxr:Бахрейн
ca:Bahrain
ceb:Bahrayn
cv:Бахрейн
cs:Bahrajn
cy:Bahrain
da:Bahrain
de:Bahrain
dv:ބަޙްރައިން
dsb:Bahrajn
na:Bahrain
dz:བཧ་རེན་
el:Μπαχρέιν
en:Bahrain
es:Baréin
eo:Barejno
ext:Bahrein
eu:Bahrain
fa:بحرین
hif:Bahrain
fo:Barein
fr:Bahreïn
fy:De Barein
ga:Bairéin
gv:Bahrain
gag:Bahreyn
gd:Bachrain
gl:Bahrain - البحرين
ki:Bahrain
gu:બહેરીન
hak:Pâ-lìm
xal:Бахрейнин Нутг
ko:바레인
haw:Baharaina
hy:Բահրեյն
hi:बहरीन
hsb:Bahrain
hr:Bahrein
io:Bahrain
ilo:Bahrain
bpy:বাহরাইন
ia:Bahrain
ie:Bahrain
os:Бахрейн
is:Barein
it:Bahrain
he:בחריין
kl:Bahrain
kn:ಬಹರೇನ್
pam:Bahrain
ka:ბაჰრეინი
csb:Bahrajn
kk:Бахрейн
kw:Bahreyn
rw:Bahirayini
sw:Bahrain
kv:Бахрейн
ht:Barayn
ku:Behreyn
lez:Багьрейн
la:Baharina
lv:Bahreina
lb:Bahrain
lt:Bahreinas
lij:Bahrain
li:Bahrein
lmo:Bahrain
hu:Bahrein
mk:Бахреин
ml:ബഹ്റൈൻ
krc:Бахрейн
mt:Baħrejn
mr:बहरैन
arz:البحرين
mzn:بحرین
mn:Бахрейн
my:ဘာရိန်းနိုင်ငံ
nah:Bahrein
nl:Bahrein
nds-nl:Bagraain
ja:バーレーン
ce:Бахрейн
pih:Barain
no:Bahrain
nn:Bahrain
nov:Barayn
oc:Bahrayn
or:ବାହାରିନ
uz:Bahrayn
pa:ਬਹਿਰੀਨ
pnb:بحرین
ps:بحرین
pms:Bahrain
nds:Bahrain
pl:Bahrajn
pt:Bahrein
crh:Bahreyn
ro:Bahrain
rm:Bahrain
qu:Bahrayn
ru:Бахрейн
rue:Бахрейн
sah:Баhрейн
se:Bahrain
sa:बहरैन
sco:Bahrain
stq:Bahrain
sq:Bahraini
scn:Bahrain
simple:Bahrain
ss:IBhaharayi
sk:Bahrajn
sl:Bahrajn
szl:Bahrajn
so:Baxrayn
ckb:بەحرەین
sr:Бахреин
sh:Bahrein
fi:Bahrain
sv:Bahrain
tl:Bahrain
ta:பக்ரைன்
tt:Бәхрәйн
te:బహ్రయిన్
th:ประเทศบาห์เรน
vi:Bahrain
tg:Баҳрайн
tr:Bahreyn
tk:Bahreýn
udm:Бахрейн
uk:Бахрейн
ur:بحرین
ug:بەھرېيىن
vec:Bahrein
vep:Bahrein
vo:Bahruäns
fiu-vro:Bahrein
zh-classical:巴林
war:Barein
wo:Bahrayni
wuu:巴林
yi:באכריין
yo:Báháráìnì
zh-yue:巴林
diq:Behreyn
bat-smg:Bahreins
zh:巴林

Bahama


Bahama on saareriik Atlandi ookeanis Florida ranniku lähedal.

Geograafiline asend


Pilt:Satellite image of Bahamas in April 2000.jpg
Riik asub Kariibi meri paiknevatel Bahama saartel, kuhu kuulub umbes 700 korallsaart ja ligi 2000 korallrahu. Saarestik asub Põhja-Ameerika mandri lähedal, Florida poolsaarest kagu pool ja Kuuba saarest põhja pool.

Ajalugu


Arvatavasti maabus Kolumbus 1492. aastal Ameerikat avastades Bahamale kuuluval San Salvadori saar (Bahama). Tollal elasid saartel tainod indiaanlased.
1718. aastal sai Bahamast Suurbritannia valdus. 1964. aastal sai omavalitsuse ja 1973. aastal kuulutati iseseisvaks riigiks.

Rahvastik


85% elanikest on mustanahalised neegerorjade järeltulijad, 12% on valgenahalisi.
Bahamalased on väga religioossed inimesed. Peamine usund on kristlus (suuremad rühmad on baptistid, anglikaanid ja katoliiklased).

Vaata ka


Bahama kindralkuberneride loend
Bahama valitsusjuhtide loend
Bahama jalgpallikoondis
Kategooria:Riigid
Kategooria:Põhja-Ameerika maad
Kategooria:Bahama
Kategooria:Rahvaste Ühendus
Kategooria:Saarestikud
af:Bahamas
als:Bahamas
am:ባሃማስ
ar:البهاما
an:Bahamas
roa-rup:Bahamas
frp:Bahamas
ast:Les Bahames
az:Baham adaları
id:Bahama
ms:Bahamas
bm:Bahamasi
bn:বাহামা দ্বীপপুঞ্জ
zh-min-nan:Bahamas
jv:Bahama
su:Bahama
be:Багамскія Астравы
be-x-old:Багамы
bcl:Bahamas
bo:བ་ཧ་མཱ་སི།
bs:Bahami
br:Bahamas
bg:Бахамски острови
ca:Bahames
ceb:Bahamas
cv:Пахам утравĕсем
cs:Bahamy
cy:Y Bahamas
da:Bahamas
de:Bahamas
dv:ބަހާމަސް
dsb:Bahamy
na:Bahamat
dz:བཱ་ཧ་མས྄།
el:Μπαχάμες
en:The Bahamas
es:Bahamas
eo:Bahamoj
ext:Baamas
eu:Bahamak
ee:Bahamas
fa:باهاما
hif:The Bahamas
fo:Bahamaoyggjar
fr:Bahamas
fy:Bahama's
ga:Na Bahámaí
gv:Ny Bahamaghyn
gag:Bahamalar
gd:Na h-Eileanan Bhathama
gl:Bahamas
hak:Pâ-hâ-mâ
xal:Багамуд Арлин Ниицән
ko:바하마
hy:Բահամյան Կղզիներ
hi:बहामास
hsb:Bahamy
hr:Bahami
io:Bahama
ilo:Bahamas
bpy:বাহামা
ia:Bahamas
os:Багамы сакъадæхтæ
is:Bahamaeyjar
it:Bahamas
he:איי בהאמה
kn:ಬಹಾಮಾಸ್
pam:Bahamas
ka:ბაჰამის კუნძულები
kk:Бағамалар
kw:Ynysow Bahama
rw:Bahamasi
mrj:Багамвлӓ
sw:Bahamas
ht:Bahamas
ku:Bahama
la:Insulae Bahamenses
lv:Bahamas
lb:Bahamas
lt:Bahamos
lij:Bahamas
li:Bahama's
ln:Bahamas
lmo:Bahamas
hu:Bahama-szigetek
mk:Бахами
mg:Bahamasy
ml:ബഹാമാസ്
mr:बहामास
arz:باهاماس
mwl:Bahamas
my:ဘဟားမားနိုင်ငံ
nah:Bahamas
nl:Bahama's
ja:バハマ
ce:Багаман Гlайреш
frr:Bahaamas
pih:Bahaamas
no:Bahamas
nn:Bahamas
nov:Bahamas
oc:Bahamas
or:ବାହାମା
uz:Bagamalar
pnb:باہاما
pap:Bahamas
pms:Bahamas
nds:Bahamas
pl:Bahamy
pt:Bahamas
crh:Bahamalar
ro:Bahamas
rm:Bahamas
qu:Bahamakuna
ru:Багамские Острова
rue:Багамы
sah:Баhамалар
se:Bahama
sa:बहामास
sco:The Bahamas
stq:Bahamas
sq:Bahamet
scn:Bahamas
simple:The Bahamas
ss:IBhahamasi
sk:Bahamy
sl:Bahami
so:Bahamas
ckb:بەھاما
sr:Бахаме
sh:Bahami
fi:Bahama
sv:Bahamas
tl:Bahamas
ta:பகாமாசு
tt:Багамалар
te:బహామాస్
tet:Bahamas
th:ประเทศบาฮามาส
vi:Bahamas
tr:Bahamalar
tk:Bagama Adalary
uk:Багамські Острови
ur:بہاماس
ug:باھاما
vec:Bahamas
vep:Bagaman Sared
vo:Bahamuäns
fiu-vro:Bahama
war:Bahamas
wo:Bahamas
yi:באהאמאס
yo:Àwọn Bàhámà
zh-yue:巴哈馬
diq:Bahama
bat-smg:Bahamas
zh:巴哈马

Betti Alveri auhind

Betti Alveri kirjandusauhind on Betti Alveri nimeline kirjandusauhind, mida annab välja Eesti Kirjanike Liit Tartu osakond, Betti Alveri testamendis väljendatud viimse soovi alusel. Auhind antakse välja igal aastal kirjaniku sünniaastapäeval, 23. november, Tartu Kirjanduse Majas. Auhinna väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Betti Alveri kirjandusauhind määratakse aasta jooksul ilmunud silmapaistvama kirjandus debüütteose autorile.
Aastatel 2007–2010 oli auhinna suuruseks 15 000 krooni.

Auhinna laureaadid


1990: Valeria Ränik (luulekogu). Jaan Undusk, "Kuum" (romaan)
1991: Hannes Varblane, "Vihkamiseta" (luulekogu)
1998: Kirsti Oidekivi, "Tigudele" (luulekogu)
1999: Kalju Kruusa, "Meeleolu" (luulekogu)
2000: Jürgen Rooste, "Sonetid" (luulekogu)
2001: Mehis Heinsaar, "Vanameeste näppaja" (novellikogu)
2002: Ülar Ploom, "Üks ja kogu" (luulekogu). Leo Kunnas, "Sõdurjumala teener" (romaan)
2003: Erkki Luuk , "Ornitoloogi pealehakkamine"
2004: Lauri Pilter, "Lohejas pilv" (romaan lühijuttudes)
2005: Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand, "Jaak Rand ja teisi jutte"
2006: Tiit Aleksejev, "Valge kuningriik" (romaan)
2007: Lemming Nagel, "Tahtetuse triumf"
2008: Urmo Mets, "Toimumata tulvade toimik" (luulekogu)
2009: Sandra Jõgeva, "Draamapunkt". Triin Tasuja "Provintsiluule"
2010: Nirti, "Ja anna meile andeks meie võlad" (romaan)
2011: Margus Tamm, "Unesnõiduja" (lühiproosa kogumik)
Kategooria:Eesti kirjandusauhinnad

Biograafiad

''Siin loetletakse nii seni eestikeelsest Vikipeediast loetavad biograafiaid kui ka biograafiaid, mis võiksid Vikipeedias olla.
__NOTOC__

#


''Vaata Biograafiad (#)
Thomas 15X Johnson (Khalil Islam), Malcolm X-i mõrvas süüdimõistetu
Norman 3X Butler (Muhammad Abdul al-Aziz), Malcolm X-i mõrvas süüdimõistetu (1938–)
50 Cent, USA räppar (1975–)
6025, USA muusik

A


''Vaata Biograafiad (A)''

B


''Vaata Biograafiad (B)''

C


''Vaata Biograafiad (C)''

D


''Vaata Biograafiad (D)''

E


''Vaata Biograafiad (E)''

F


''Vaata Biograafiad (F)''

G


''Vaata Biograafiad (G)''

H


''Vaata Biograafiad (H)''

I


''Vaata Biograafiad (I)''

J


''Vaata Biograafiad (J)''

K


''Vaata Biograafiad (K)''

L


''Vaata Biograafiad (L)''

M


''Vaata Biograafiad (M)''

N


''Vaata Biograafiad (N)''

O


''Vaata Biograafiad (O)''

P


''Vaata Biograafiad (P)''

Q


''Vaata Biograafiad (Q)''

R


''Vaata Biograafiad (R)''

S


''Vaata Biograafiad (S)''

Š


''Vaata Biograafiad (Š)''

Z


''Vaata Biograafiad (Z)''

Ž


''Vaata Biograafiad (Ž)''

T


''Vaata Biograafiad (T)''

U


''Vaata Biograafiad (U)''

V


''Vaata Biograafiad (V)''

W


''Vaata Biograafiad (W)''

Õ


''Vaata Biograafiad (Õ)''

Ä


''Vaata Biograafiad (Ä)''

Ö


''Vaata Biograafiad (Ö)''

Ü


''Vaata Biograafiad (Ü)''

X


''Vaata Biograafiad (X)''

Y


''Vaata Biograafiad (Y)''
Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid
ar:ملحق:قوائم التراجم
bs:Biografski indeks
br:Roll an dud arroudennet
en:Lists of people
eo:Listo de biografioj
fy:List fan biografyen
fur:Biografiis
ga:Liosta daoine
ko:사람 목록
hr:Dodatak:Popis osoba
xh:Uluhlu lwabantu
li:Biografielies op alfabet
nl:Biografielijst
ja:人名一覧
pl:Noty biograficzne
pt:Anexo:Listas de pessoas
ro:Listă de biografii
sq:Lista e biografive sipas emrit
scn:Biografìi
sh:Spisak ljudi
sl:Seznam osebnosti
sr:Списак људи
zea:Biografieën
zh:人名表

Baski keel


Baski keel (''euskara'') on peamiselt Baskimaal kõneldav keel (keeleteadus), mis moodustab omaette keelkond.
Pilt:Euskara.png
Pilt:Basque Country location map.png

Staatus ja kõnelejad


Baski keelt kõnelevad peamiselt baskid.
Baski autonoomne piirkond Hispaania on ta kõrvuti hispaania keel ametlik keel. Baski keel on osaliselt säilinud ka Navarra provintsis Iruñea linnast põhja pool. Prantsusmaa Pyr&eacute;n&eacute;es-Atlantiques departemangus Bayonne linnast lõuna pool on ta kõrvuti prantsuse keel käibel kõnekeelena.
Baskimaalt väljarändajate järeltulijad (ränne toimus 17. sajand–19. sajandil) räägivad baski keelt peamiselt Argentinas, Brasiilia, Ameerika Ühendriigid (peamiselt Californias, Idahos ja Nevadas) ja Kanada.
Kõnelejate koguarv on 600 000–700 000 (Hispaanias 450 000, Prantsusmaal 70 000, Ameerikas 80 000). Enamik kõnelejaid on kakskeelsed.
Keskajal oli baski keele leviala Euroopas laiem kui praegu. Baski keel on taganenud peamiselt hispaania ja katalaani keel ees.

Kiri


Veel 20. sajandi algul oli kasutusel paljude diakriitiline märk ortograafia. Aastal 1964 võeti kasutusele uus ortograafia, kus on ainult üks diakriitiline märk ühe hääliku märkimiseks. Osa häälikuid märgitakse kahe tähe ühendiga.

Foneetika ja hääldus


Kõlapilt meenutab hispaania keelt, sest baski keel on hispaania keele hääldust mõjutanud. Täishäälikute süsteem on peaaegu sama, kaashäälikutest on lähedased põrisev ''r'' ning peenendatud ''l'' ja ''n''. Peenendus (palatalisatsioon) on baski keeles palju rohkem levinud. Sarnane hispaania keelega on ka heliliste sulghäälikute teisenemine sõna sees.
Hääldustabel:
dd peenendatud (palatalisatsioon) d
j olenevalt murdest j, dž või h
ll peenendatud (palatalisatsioon) l
ñ peenendatud (palatalisatsioon) n
s olenevalt murdest kas s või š sarnane häälik
tt peenendatud (palatalisatsioon) t
x š
z s
Image:Basque Dialects.svg

Murded


Hoolimata väikesest levialast on baski keelel palju murdeid. Eristatakse 6 või 9 murret, millel omakorda on palju murrakuid.
Hääldus on murdeti erinev, kuid erinevused pole siiski väga suured.

Päritolu


Baski keelt peetakse jäänukiks kunagi Lääne-Euroopas levinud keelkonnast. Ta ei sarnane ühegi oma naaberkeelega. Baski keelt on siiski seostatud nii kaukaasia keeled (eriti kartveli keeled) keeltega (mõned silmatorkavad grammatilised iseärasused on baski keelel ühised gruusia keel) kui ka berberi keeled.

Grammatika


Üks baski keele eripära võrreldes teiste Euroopa keeltega on ergatiivne lausekonstruktsioon: kui öeldiseks on sihiline tegusõna, siis on alus (keeleteadus) ergatiivses käändes (käändelõpp -''k''), sihitis aga ilma käändelõputa absolutiivses käändes. Kui öeldiseks on sihitu tegusõna, on ka alus absolutiivis.
Käändelõpud ei lisandu üksikutele sõnadele, vaid tervetele fraasidele. kääne on 13 või 15 ja käändelõppe on raske eristada arvukatest sufiksitest. Tegusõnade vormide süsteem on keeruline, sest neile võivad lisanduda nelja tüüpi isikutunnused. (Tegusõna ühildumine aluse, kaudsihitise ja sihitisega isikus ja arvus ning tunnus märgib ka isikut, kellega räägitakse.) Adressaadi isikutunnustel on ainsana baski keele grammatikas sooerinevus. Legendi järgi ei olevat isegi Kurat suutnud baski keele tegusõnavorme ära õppida. Tegusõna vormide arv ulatub tuhandetesse. Tõsi küll, enamiku tegusõnade puhul kasutatakse vormide moodustamiseks abitegusõnu.
Sõnatuletus sufiksite abil ja sõnade liitmine on väga arenenud.

Sõnavara


Baski keeles on palju ladina, hispaania ja prantsuse laene, samuti mõned keldi ja araabia laenud. Baski keelest on laenatud näiteks hispaania sõnad ''izquierdo'' 'vasak' ja ''chatarra'' 'vanaraud, koli' ning võib-olla prantsuse sõna ''bizarre'' 'veider, pentsik' (baski ''bizar'' 'habe'; siit ka eesti ''bisarne'').
Sõnavara on väga rikas. Baski keelele on omane ka rikkalik onomatopöa.

Ajalugu


Vanimad jäljed baski keelest on esimestest sajanditest pKr pärinevatel Akvitaania (Gallia osa, Gaskoonia) ladina kirjas raidkirjadel säilinud inimeste, jumaluste ja hõimude nimed, näiteks "Andere" ('naine'), "Nescato" (''neskato'' 'neiu'), "Cison" (''gizon'' 'mees'), ning samuti mõned omadussõnad ja sufiksid. Seda keelt nimetatakse akvitaania keeleks.
Kaks baskikeelset sõna leidub aastast 950 pärinevas ladinakeelses käsikirjas. Esimesed baskikeelsed tekstid (eri murretes) pärinevad 15. sajandist, esimene trükitud raamat (luulekogu) ilmus 1545.
Alates 1960. aastatest on välja arendatud ühtne baski kirjakeel ''Euskara batua'', mis põhineb peamiselt Gipuzkoa ja Lapurdia murretel.
20. sajandil on baski keel jäänud oma levialal vähemuskeeleks. Franco valitsusajal oli baski keele kasutamine karistatav, kuid viimastel aastakümnetel on keel Hispaanias oma positsiooni tugevdanud. Piirkondades, kus koolis õpitakse baski keelt, kasvab keeleoskus noorte seas ja ka paljud täiskasvanud õpivad keele ära. Maal on baski keel eriti elujõuline. Baskikeelset kirjandust on ilmunud tohutult, ilmub palju nädalalehti. Kuni 20. veebruarini 2003 ilmus ka üleni baskikeelne päevaleht ''Euskalduon egunkaria'', kuid võimud sulgesid selle. Raadiojaamu on arvukalt ja töötab ka üks telekanal. Baskimaa ülikoolis on (küll mitte ainsa) õppekeelena tarvitusel baski keel.

Vaata ka


Baski kirjandus

Viited

Välislingid


http://lepo.it.da.ut.ee/~svenerik/baski.html Baski-eesti sõnastik
http://www.miksike.ee/lisa/5klass/5eestim/mida1.htm Paul Ariste protoeuroopa keeltest
http://kodu.ut.ee/~kunnap/fennougristika_alused.html Ago Künnap baski keele esiajaloost
http://eu.wikipedia.org/ Baskikeelne Vikipeedia
http://www.eki.ee/keeljakirjandus/KoksTorn.pdf Helen Koks, Reeli Torn-Leesik "Baski keele kursus Tartu Ülikoolis" Keel ja Kirjandus 1-2, 2008 (PDF)
Kategooria:Sugulaskeelteta keeled
Kategooria:Baskimaa
af:Baskies
als:Baskische Sprache
ar:لغة بشكنشية
an:Idioma vasco
ast:Vascu
az:Bask dili
id:Bahasa Basque
ms:Bahasa Basque
be:Баскская мова
be-x-old:Басконская мова
bcl:Basko
bar:Baskische Sproch
bs:Baskijski jezik
br:Euskareg
bg:Баски език
ca:Basc
ceb:Pinulongang Basko
cs:Baskičtina
co:Lingua basca
cy:Basgeg
da:Baskisk (sprog)
de:Baskische Sprache
dsb:Baskiska rěc
el:Βασκική γλώσσα
en:Basque language
es:Euskera
eo:Eŭska lingvo
ext:Luenga vasca
eu:Euskara
fa:زبان باسکی
hif:Basque bhasa
fr:Basque
fy:Baskysk
fur:Lenghe basche
ga:An Bhascais
gv:Bascish
gd:Basgais
gl:Lingua éuscara
ko:바스크어
hy:Բասկերեն
hi:बास्क भाषा
hsb:Baskišćina
hr:Baskijski jezik
io:Baskiana linguo
ilo:Pagsasao a Basko
is:Baskneska
it:Lingua basca
he:בסקית
ka:ბასკური ენა
kw:Baskek
kv:Эускара кыв
ku:Zimanê baskî
lad:Lingua vaska
la:Lingua Vasconica
lv:Basku valoda
lt:Baskų kalba
li:Baskisch
lmo:Lengua basca
hu:Baszk nyelv
mk:Баскиски јазик
mr:बास्क भाषा
xmf:ბასკური ნინა
arz:باسكى
nah:Vascotlahtōlli
nl:Baskisch
nds-nl:Baskies
ja:バスク語
no:Baskisk
nn:Baskisk
oc:Basc
pnb:باسک
pms:Lenga basca
pl:Język baskijski
pt:Língua basca
ro:Limba bască
qu:Yuskara simi
ru:Баскский язык
sc:Limba basca
sco:Basque leid
stq:Baskisk
sq:Gjuha baske
scn:Lingua basca
simple:Basque language
sk:Baskičtina
sl:Baskovščina
szl:Baskijsko godka
sr:Баскијски језик
sh:Baskijski jezik
fi:Baskin kieli
sv:Baskiska
ta:பாஸ்க் மொழி
tt:Баск теле
tet:Basku
th:ภาษาบาสก์
vi:Tiếng Basque
tr:Baskça
uk:Баскійська мова
ur:باسک زبانیں
ug:باسكى تىلى
vec:Łéngua basca
fiu-vro:Baski kiil
wa:Basse (lingaedje)
zh-classical:巴斯克語
wuu:巴斯克语
yi:באסקיש
zh:巴斯克語

Birma keel


Birma keel kuulub Hiina-Tiibeti keeled Tiibeti-Birma keeled rühma. See on Birma ametlik keel. Enamik Birma elanikke kõneleb seda emakeelena ning enamik ülejäänud birmalastest valdab seda. Emakeelseid kõnelejaid on umbes 30 000 000.
Sõnavaras on palju laen (keeleteadus)e paali keelest. Kirjakeele ja kõnekeele vahel on märkimisväärne erinevus.
Kasutatakse lõunaindia kirjade hulka kuuluvat silpkiri. Vanim keelemälestis pärineb 1113. aastast.

Välislingid


http://myanmar3source.googlecode.com/files/mm3.ttf Birma keele True Type Font unicode'i jaoks - Seda on mõtet installeerida juhul, kui brauser ei näita tähti vaid näiteks kastikesi
Kategooria:Tiibeti-Birma keeled
Kategooria:Birma
af:Burmees
ar:لغة بورمية
az:Birman dili
id:Bahasa Myanmar
ms:Bahasa Burma
bn:বর্মী ভাষা
jv:Basa Myanmar
bo:འབར་མའི་སྐད།
br:Birmaneg
bg:Бирмански език
ca:Birmà
cs:Barmština
cy:Byrmaneg
de:Birmanische Sprache
en:Burmese language
es:Idioma birmano
eo:Birma lingvo
eu:Birmaniera
fa:زبان برمه‌ای
hif:Burmese bhasa
fr:Birman (langue)
ko:버마어
hi:बर्मी भाषा
bpy:বর্মী ঠার
is:Búrmíska
it:Lingua birmana
ka:ბირმული ენა
kv:Бирма кыв
la:Lingua Birmanica
lt:Mjanmų kalba
hu:Burmai nyelv
mk:Мјанмарски јазик
mr:बर्मी भाषा
arz:بورمى
my:မြန်မာဘာသာစကား
nl:Birmaans
new:बर्मेली भाषा
ja:ビルマ語
no:Burmesisk
nn:Burmesisk
pnb:برمی بولی
pms:Lenga Burmese
pl:Język birmański
pt:Língua birmanesa
qu:Birmanu simi
ru:Бирманский язык
sco:Burmese leid
stq:Birmanisk
simple:Burmese language
fi:Burman kieli
sv:Burmesiska
tl:Wikang Burmes
ta:பருமிய மொழி
th:ภาษาพม่า
vi:Tiếng Miến Điện
tr:Burmaca
uk:Бірманська мова
ug:بىرما تىلى
zh:缅甸语

Burrel


Burrel on kahe linna nimi:
Burrel (Albaania), linn Albaanias.
Burrel (California), linn Californias.
Kategooria:Täpsustusleheküljed
en:Burrel (disambiguation)

Balkani poolsaar


Pilt:Balkan_topo_blank.jpg
Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemeri ja Must meri ääres, Anatoolia ja Apenniini poolsaare vahel. Poolsaart piiravad läänest Aadria meri ja Joonia meri, idast Must meri ja Marmara meri, kagust Egeuse meri. Aasiast eraldavad poolsaart Marmara meri, Bosporuse väin ja Dardanellid.
Ta on üks kolmest Lõuna-Euroopa suurest poolsaarest (koos Pürenee poolsaare ja Apenniini poolsaarega).
Nimetuse "Balkani poolsaar" võttis esmakordselt kasutusele saksa geograaf August Zeune aastal 1808.
Põhja pool on ta umbes 1300 km laiune ning ulatub Sava ja Doonau jõest umbes 1030 km (teise arvestuse järgi 950 km) lõuna poole oma lõunatipu Tainaroni neemeni Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Balkani poolsaare pindala on 629 000 ruutkilomeetrit ning ta jaguneb mitme riigi vahel. Need on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Kreeka, Rumeenia, Serbia, Kosovo, Sloveenia, ja Türgi (Euroopa-osa; İstanbulist lääne pool, kreeklased nimetavad seda Ida-Traakiaks). See jaotus tuleneb sellest, et Balkani poolsaare piiri on püütud samastada riigipiiriga, sealhulgas 1991. aasta eelse Jugoslaavia piiriga. Füüsilises geograafias loetakse poolsaare põhjapiiriks tavaliselt Doonau ja Sava jõge ning Julia Alpid (või mööda joont Rijeka–Ljubljana). Sel juhul jääb Balkani poolsaarelt välja Sloveenia, põhiosa Rumeeniast, väike osa Serbiast (Vojvodina) ja Horvaatia põhjaosa. Ala kogupindala on sel juhul 550 000 ruutkilomeetrit, millel elab 53 miljonit inimest. Maa on üldiselt mägine ja mitte eriti viljakas ning inimesed elavad paljudel juhtudel omavahel peaaegu isoleeritud kogukondadena. Poolsaare ajalugu on olnud rahutu, sõdade-, sissetungide- ja verivaenuderohke.

Pinnamood


Nimi ''Balkan'' tuleneb türgi keel sõnast, mis tähendab 'metsaga kaetud mäge'. Poolsaar on saanud nime Balkani mägede ehk Stara planina (erinevalt teistest maadest kasutatakse Bulgaarias ainult viimast nime) järgi. Need mäed ulatuvad Kesk-Bulgaariast Serbiani. Varem olid Balkani mäed tuntud nime ''Haemus Mons'' all. See nimi arvatakse tulenevat traakia keel sõnast ''saimon'' 'ahel'. Suurem osa piirkonnast koosneb loode-kagusuunalistest mäeahelikest. Peaahelikud on Dinaari mäed (Dinaari Alpid) Horvaatias ja Bosnias, mis jätkuvad Šar-Píndose massiivina, mis ulatub Albaaniast Makedoonia kaudu Kreekasse. Bulgaarias on Balkani mäed ehk Stara Planina ja Rodope mäed Kreeka piiri ääres ida-läänesuunalised. Rumeenias on Karpaadid suur kaar osa teisest mäestikust, kuid on lõuna poolt seotud Stara Planinaga. Kuigi paljud neist ahelikest on sakilised, ulatuvad vähesed mäetipud kõrgemale 2900 meetrist. Kõrgeim tipp on Mussala Rila-Rhodopes (2925 m). Karpaatide lõunaaheliku ja Stara Planina vahel laiub piki Doonau alamjooksu Alam-Doonau madalik. Doonau on piirkonna peamine kaubanduslik veetee. Teine suurem madalik on Maritsa madalik Bulgaarias. Madalikud asuvad põhiliselt idas ja rannikul.

Kliima


Põhjas ja mägedes on kliima karm. Talvel on pakane ja sajab lund, suvel on kuum ja kuiv. Lõunas on talved mahedamad. Mere ääres on kliima vahemereline, mereline paraskliima ja niiske subtroopiline, sisemaal paraskontinentaalne.

Taimestik


Sajandite kestel on paljud metsad maha raiutud ning nad on asendunud võsa ja põõsastega. Lõunaosas ja mere ääres kasvab igihaljas (vahemereline) taimkate, sisemaal kasvavad Kesk-Euroopale iseloomulikud metsad (tamme- ja pöök-, mägedes nulg-- ja mändmetsad). Metsa ülempiir on 1800–­2000 meetrit.

Mullad


Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks.

Rahvad


Balkani poolsaarel on üle 75 miljoni elaniku. Nad on enamasti slaavlased, kuid leidub ka teisi rahvaid. Slaavlaste hulka kuuluvad serblased (11 miljonit), horvaadid (4,5 miljonit), bosnialased (2,4 miljonit), makedoonlased (1,9 miljonit) ja bulgaarlased (7 miljonit). Albaanlased (6 miljonit, neist umbes 3,3 miljonit Albaanias), kreeklased (10,8 miljonit) ja rumeenlased kõnelevad mitteslaavi keeli (rumeenia keel kuulub romaani keeled hulka). On ka ungarlased, sakslased, türklased (9,2 miljonit Türgi Euroopa-osas) ja mustlased.
Mitmed Balkani poolsaare keeled moodustavad Balkani keeleliit.
Et slaavlased rändasid 6. sajandil pKr piirkonda rohkearvuliselt sisse, mõjutas nende kultuur kohalikke mitteslaavi rahvaid, kelle keeltes on rohkesti slaavi laene. Teised mõjud on kaldunud tekitama piirkonnas kultuurilisi erinevusi. Enamik serblasi, bulgaarlasi, rumeenlasi ja makedoonlasi on õigeusk, kuna aga horvaadid on põhiliselt katoliiklus. Osa alade sajanditepikkune okupatsioon türklaste poolt tõi kaasa paljude slaavlaste ja teiste pöördumise islamiusku. Moslemeid on eriti palju Serbias (Kosovos; albaanlased), Bosnias ja Hertsegoviinas, (bosnialased), Albaanias, Makedoonias (albaanlased) ja Bulgaarias (türklased). Lõuna-Albaanias (kreeklaste jaoks Põhja-Epeiroses) on valdavalt õigeusulisi Albaania kreeklased.
Albaanias on levinud islam, õigeusklik kristlus ja katoliiklus. Kuigi Albaaniat nimetatakse valdavalt islamiriigiks, tähistavad inimesed nii kristlikke kui ka islami usupühasid. Kuigi enamik albaanlasi peab end moslemiteks, ei peeta islamist rangelt kinni. Bosnias ja Hertsegoviinas on levinud nii islam, õigeusk kui ka katoliiklus. Makedoonias on makedoonlased valdavalt õigeusulised, albaanlased valdavalt moslemid. Kosovos, mis nimeliselt on Serbia osa, on enamuses valdavalt moslemitest albaanlased. Ka Makedoonias elab palju albaanlasi. Põhja-Kreeka provintsis Makedoonia (Kreeka)s ja Edela-Bulgaarias elab makedoonlased. Ida-Kreekas Traakia piirkonnas elab islami vähemus. Kreekas on ka albaania vähemus Epeiroses ja hiljutisi albaania sisserändajaid. Keskajal Kreekasse rännanud albaanlased arvaniidid on õigeusulised kristlased, kes kõnelevad albaania keele lõunamurret, mille nimi on Arvanitika.
Paljudes Balkani riikides on kommunismi mõju tõttu palju ateism.
Ka mitmed Balkani poolsaare kristlikud rahvad on olnud Türgi kultuuri tugeva mõju all, millest annavad tunnistust tavad, toit, rõivad ja muusika.

Konnotatsioonid


Mõned inimesed peavad nime ''Balkan'' poliitiline korrektsus või koguni teotavaks. Ungarlased peavad Balkani riigiks nimetamist solvavaks ja ka rumeenlased ei armasta seda nimetust. Korrektne nimetus oleks "Kagu-Euroopa". See tuleb nähtavasti sellest, et Balkani poolsaarel on ebastabiilse piirkonna, omavahel vaenujalal olevate väikeriikide plahvatusohtliku piirkonna kuulsus ("Euroopa püssirohutünn"). Esimene maailmasõda sai alguse Balkanilt. Juba Klemens von Metternich ütleb, et Balkan algab maanteelt (Viini 3. linnaosast). Otto von Bismarck olevat öelnud, et Balkan ei ole väärt üheainsagi Pommeri grenaderi luid. Erinevalt paljudest teistest Balkani poolsaare rahvastest on bulgaarlastel oma Balkani identiteedisse positiivne suhtumine.

Geopoliitika ja rahvusvahelised suhted


Minevikus on Balkani poolsaar olnud poliitiliselt ühendatud Rooma riik, Bütsantsi ja Osmani impeeriumi koosseisu. Ikka ja jälle on Balkani poolsaarel olnud konflikte, kodusõdu ja etnilisi rahutusi.
Balkani poolsaar, mis kunagi oli Euroopa kõige arenenum osa, on viimase 550 aasta jooksul olnud kõige mahajäänum. Selle põhjuseks on olnud Euroopa kaubandusliku ja poliitilise keskuse nihkumine lääne poole ja Balkani poolsaare suhteline kõrvalejäämine majanduslikust arengust Türgi impeeriumi koosseisus.
Balkani rahvad hakkasid taasiseseisvuma 19. sajandist, ning Balkani sõjad käigus 1912–1913 tõmbus Türgi territoorium kokku praegustesse piiridesse.
Esimene maailmasõda puhkemise (1914) ajendiks oli Austria ershertsogi Franz Ferdinandi mõrvamine praeguses Bosnia ja Hertsegoviina pealinnas Sarajevos.
Pärast Teine maailmasõda mängisid Balkani poolsaarel väga tähtsat rolli Nõukogude Liit ja kommunism. Külm sõda ajal olid Balkani riigid peale Kreeka ja Türgi kommunistlikud. Jugoslaavial ja Albaanial oli küll kommunistlik valitsus, kuid nad langesid Nõukogude Liit mõjusfäärist välja. Jugoslaavial oli teistsugune poliitika ning ta sai paremini läbi Läänega. Hiljem võttis ta koos paljude kolmas maailm riikidega osa mitteühinemisliikumine. Albaania oli Hiina satelliit või liitlane ning hiljem ajas isolatsionistlikku poliitikat.
Ainult Kreeka ja Türgi olid NATO liikmed. Bulgaaria, Rumeenia ja Sloveenia said 2004 NATO liikmeteks ning Sloveenia sai 2004 ka Euroopa Liit liikmeks.
1990. aastad mõjutas Balkani piirkonda tugevalt sõjaline konflikt endise Jugoslaavia territooriumil, millesse Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos (mille kaitseks pommitati Serbiat) ja Makedoonias sekkusid ka NATO relvajõud. Aastaks 2004 teevad kõik Balkani riigid koostööd Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriigid. Kosovo albaanlaste staatus on lahendamata.
Ühine kõikidele Balkani maadele on kunagine kuulumine Türgi impeeriumi koosseisu, rahvusriikide hiline tekkimine ning etniline killustatus ja seetõttu pidev sõja- ja kodusõjaoht.
Balkani riigid kontrollivad otseseid maismaaühendusi Lääne-Euroopa ning Väike-Aasia ja Lähis-Ida vahel. Balkani poolsaar on olnud Siiditee nõelasilmaks. Venemaa ja endise Nõukogude Liit jaoks on tegemist ühega vähestest juurdepääsudest maailmameri.
Sajandite vältel on Balkani poolsaarel põrkunud katoliiklus ja idakirikud ning islam ja kristlus.
Kui 19. sajandi esimesel poolel asus Kaspia meri ääres Bakuus üle poole tollal maailmas teada olevatest naftavarudest, algas maailmariikide (põhiliselt Venemaa, Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid) võidujooks juurdepääsu pärast Kaukaasiale.
Kreeka on olnud Euroopa Liit liige alates 1981. aastast. Sloveenia sai liikmeks 2004. Bulgaaria ja Rumeenia püüavad saada liikmeks 2007. aastast. Türgi on avalduse Euroopa Liiduga liikumiseks esitanud juba 1963, kuid liitumine on ikka veel küsimärgi all.
Makedoonia ja Horvaatia on sõlminud Euroopa Komisjoniga esialgsed lepped liitumisprotsessile kaasaaitamiseks, kuid nad ei ole ametlikult Euroopa Liidu liikmekandidaadiks arvatud ning liitumistähtaega ei ole kindlaks määratud. Arvatav liitumistähtaeg on 2008 või hiljem.
Kõik teised riigid on avaldanud soovi tulevikus Euroopa Liiduga liituda.

Loodusvarad


Balkani poolsaare loodusvarad on piiratud. Piirkond on liiga mägine, kliima on suvel liiga kuiv ja mullad on liiga kehvad, et põlluharimine saaks olla edukas peale piiratud kohtade, kus kasvatatakse oliive ja viinamari. Energiaressursse napib. On mõned kvaliteetse kivisüsi maardlad, millest tähtsamad asuvad Bulgaarias, Rumeenias, Serbias ja Bosnias. Halvema kvaliteediga pruunsüsi maardlaid on rohkem, kuid sellel on piiratud kasutusvõimalused. Naftat napib, välja arvatud Rumeenias, kus ainsana Balkanil seda märkimisväärsel hulgal toodetakse. Väikesi naftaleiukohti on Serbias, Horvaatias, Albaanias ja Bulgaarias. Ka looduslikku gaasi toodetakse vähe, välja arvatud Rumeenias. See-eest kasutatakse elektrienergia tootmiseks laialt hüdroelektrijaamu, seda nii mägijõgedel kui ka Doonaul. Metallimaake on üldiselt rohkem kui teisi tooraineid. Rauamaaki on vähe, kuid mõnes Balkani riigis leidub märkimisväärsel hulgal vaske, tina, tsinki, kromiiti, mangaani, magnesiiti ja boksiiti. Mõnda neist metallidest eksporditakse.

Vaata ka


Balkani sõjad
Balkaniseerumine
Bütsants
Idaekspress
İstanbul
Konstantinoopol
Kosovo
Põhja-Epeiros
Rumeelia

Välislingid


H. Fischer, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=521 Venemaa Balkani-poliitika Balkani sõdade ajastul (okt. 1912 kuni okt. 1913). – Ajalooline Ajakiri nr. 2,3-4/1936
Marta Sorgsepp, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=522 Austria-Ungari Balkani-poliitika aastail 1912—1913. – Ajalooline Ajakiri nr. 3-4/1936
Kategooria:Euroopa poolsaared
af:Balkan
als:Balkanhalbinsel
ar:البلقان
an:Peninsula Balcanica
frp:Balcans
ast:Balcanes
az:Balkan yarımadası
id:Balkan
ms:Balkan
bn:বলকান অঞ্চল
zh-min-nan:Balkan Poàn-tó
jv:Balkan
be:Балканскі паўвостраў
be-x-old:Балканскі паўвостраў
bs:Balkan
br:Balkanioù
bg:Балкански полуостров
ca:Balcans
cv:Балкан çурутравĕ
cs:Balkán
cy:Balcanau
da:Balkanhalvøen
de:Balkanhalbinsel
dsb:Balkańska połkupa
el:Βαλκάνια
en:Balkans
es:Península balcánica
eo:Balkana duoninsulo
eu:Balkanak
fa:بالکان
fo:Balkanhálvoyggin
fr:Balkans
fy:Balkan (skiereilân)
fur:Balcans
ga:Na Balcáin
gag:Balkan
gd:Na Balcain
gl:Balcáns
ko:발칸 반도
hy:Բալկանյան թերակղզի
hi:बाल्कन
hsb:Balkanska połkupa
hr:Balkanski poluotok
os:Балканы æрдæгсакъадах
is:Balkanskagi
it:Penisola balcanica
he:חבל הבלקן
ka:ბალკანეთის ნახევარკუნძული
kk:Балқан түбегі
sw:Balkani
ku:Balkan
lad:Balkanos
la:Balcania
lv:Balkānu pussala
lb:Balkan
lt:Balkanai
li:Balkan (sjiereiland)
lmo:Balcan
hu:Délkelet-Európa
mk:Балкански Полуостров
mg:Balkana
mr:बाल्कन
mn:Балканы хойг
nl:Balkan (schiereiland)
new:बाल्कन
ja:バルカン半島
no:Balkan
nn:Balkan
nrm:Balkans
oc:Balcans
pnb:بلقان
ps:بالکان
pl:Półwysep Bałkański
pt:Bálcãs
crh:Balqan yarımadası
ro:Peninsula Balcanică
ru:Балканский полуостров
sah:Балкаан
se:Balkannjárga
sc:Balcànus
sq:Gadishulli Ballkanik
scn:Pinìsula balcànica
simple:Balkans
sk:Balkánsky polostrov
sl:Balkan
szl:Bałkany
ckb:بالکان
sr:Балканско полуострво
sh:Balkan
fi:Balkan
sv:Balkanhalvön
tl:Balkan
ta:பால்கன் குடா
tt:Балкан ярымутравы
th:บอลข่าน
vi:Balkan
tr:Balkanlar
uk:Балканський півострів
ur:بلقان
ug:بالقانلار
za:Bahwjgan buendauj
vec:Penìxoła balcànega
zh-classical:巴爾幹半島
war:Balkan
yi:באלקאן לענדער
zh:巴尔干半岛

Boriss Jeltsin


Pilt:Boris Yeltsin 1993.jpg
Boriss Nikolajevitš Jeltsin bor'iss nikol'aajevitš j'eltsin (Борис Николаевич Ельцин) (1. veebruar 1931 Sverdlovski oblasti Butka küla – 23. aprill 2007 Moskva) oli Nõukogude Liit ja Venemaa poliitik, Venemaai esimene president (1991–1999).

Noorpõlv


Boriss Jeltsin sündis 1. veebruaril 1931 Butka külas Sverdlovski oblastis Talitsa rajoonis. Samal aastal tehti tema vanaisa kulakuks ja küüditati. Vanemad asusid varsti elama Kaasanisse, kus isa töötas ehitusel. Isa mõisteti süüdi nõukogudevastane propaganda eest ja viibis kolm aastat vangilaagris. Varsti pärast isa vabanemist asus perekond elama Bereznikisse Permi oblastis. Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel Uurali Polütehniline Instituut Sverdlovskis. Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32-aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks.

Boriss Jeltsini parteikarjäär


Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (astus välja juulis 1990) ning 1969 asus parteitööle.
Kui Jeltsin oli saanud Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Sverdlovski oblastikomitee tööstussekretäriks, suunati ta 1976 Moskvasse NLKP Keskkomitee juures asuvasse Ühiskonnateaduste Akadeemiasse kuuajalistele kursustele. Kahe nädala pärast kutsuti ta vestlusele NLKP Keskkomiteesse ning 2. novembril 1976 määrati NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks.
Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht, kellena ta muuhulgas käskis Nõukogude juhtkonna käsul lammutada Ipatjevi maja, kus hukati tsaar Nikolai II. Maja lammutati üleöö koos vundamendiga ja viidi prügimäele, koht kaeti asfaldiga.
3. aprillil 1985, pärast Mihhail Gorbatšovi võimuletulekut tehti Jeltsinile ettepanek asuda juhatama NLKP Keskkomitee ehitusosakonda. 12. aprillil asus ta sellel ametikohal tööle. NLKP Keskkomitee juunipleenumil 1985 valiti ta NLKP keskkomitee ehitussekretäriks.
22. detsember 1985 tegi Mihhail Gorbatšov Jeltsinile ettepaneku hakata Viktor Grišini asemel Moskva parteijuhiks. 24. detsember 1985 vabastas NLKP Moskva Linnakomitee pleenum, millel võttis sõna Mihhail Gorbatšov, Viktor Grišini tema kohalt "omal soovil ja seoses pensionile minekuga" ning valis ühehäälselt Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. 18. veebruaril 1986 valiti Jeltsin NLKP Keskkomitee pleenumil NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaadiks ning jäi sellele kohale 1988. aasta kevadeni. Pärast Poliitbüroo liikmekandidaatide seast väljaarvamist jäi ta NLKP Keskkomitee liikmeks.
Jeltsin võeti Moskva parteijuhi kohalt maha, sest oli NLKP keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Mihhail Gorbatšovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. Kuigi Jeltsin oli südameveaga haiglas, viisid KGB agendid ta Mihhail Gorbatšovi käsul vägisi NLKP Moskva Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril 1987 maha võeti.
Jeltsini ajal renoveeriti Arbat.
Jeltsin püüdis asjatult saada 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX üleliidulise konverentsi delegaadiks Moskva või Jekaterinburgi poolt. Lõpuks ta sai viimasel minutil konverentsi delegaadiks Karjala ANSVst.
NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas (rahvuslik-territoriaalses ringkonnas nr 1) ning ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest ning tema rivaali, Lihhatšovi-nimelise autotehase direktori Jevgeni Brakovi poolt 6,9% valijatest. Jeltsini valimisplatvormi kuulus muuhulgas üleskutse kärpida Nõukogude Liidu kosmoseuuringute programmi.
Esimesel Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil esitas Gennadi Burbulis Jeltsini kandidatuuri NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe kohale alternatiivina Mihhail Gorbatšovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates parteidistsipliinile. NSV Liidu Ülemnõukogu valimistel ei kogunud Jeltsin vajalikku arvu hääli, kuid Aleksei Kazannik loovutas talle oma koha Ülemnõukogus. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus- ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest.
Jeltsin kandideeris Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi Jekaterinburgis ühenduse "Demokraatlik Venemaa" kandidaadina. Jeltsini usaldusisik ja tema valimiskampaania tegelik korraldaja oli Gennadi Burbulis. Selleks ajaks oli ta tuntud Gorbatšovi ja vanameelsete kommunistide karmi kriitikuna. Jeltsini arvates tuli reformide käiku kiirendada ning konservatiividega karmilt ümber käia. Liiduvabariikidele tuli rohkem võimu anda.

Boriss Jeltsin Venemaa juhina


29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV esimesel Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressil bloki "Demokraatlik Venemaa" aktiivsel toetusel Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. Jeltsini põhiline konkurent sellele ametikohale oli Ivan Polozkov, kellest hiljem sai Vene NFSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Pärast kahte tulemusteta hääletusvooru, milles Jeltsin sai 531 vajalikust häälest vastavalt 497 ja 503 häält, esitas kommunistlik partei mõõdukama kandidaadi – Vene NFSV Ministrite Nõukogu esimehe Aleksandr Vlassovi. Saadikute ees esines Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, kes oli Jeltsini valimise vastu. Pärast seda võitis Jeltsin kohe esimeses hääletusvoorus, kogudes 535 häält.
12. juunil 1990 kuulutas Vene NSFV Rahvasaadikute Kongress välja Vene NFSV suveräänsusdeklaratsiooni. 12. juunit tähistatakse praegu Venemaa iseseisvuspäevana.
16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin ning tema asetäitjaks Ülemnõukogu esimehe esimene asetäitja Ruslan Hasbulatov.
Juulis 1990 NLKP XXVIII kongressil astus Jeltsin NLKP-st välja. Ta põhjendas oma sammu sellega, et kui ta valiti Ülemnõukogu esimeheks, lubas ta astuda välja kõikidest parteidest ja poliitilistest liikumistest.
Augustis 1990 kirjutasid Jeltsin ja Mihhail Gorbatšov alla dokumendile, mille kohaselt tuli koostada uus majandusprogramm ning kooskõlastada keskvalitsuse ja liiduvabariikide vahelised suhted. Majandusprogramm sai tuntuks 500 päeva programmi nime all. Selle autoriteks oli grupp majandusteadlasi eesotsas Grigori Javlinski ja Stanislav Šataliniga. 1990. aasta sügisel loobus Mihhail Gorbatšov programmi toetamast ning seda ei viidudki ellu.
Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust.
Mõnede Venemaa rahvasaadikute algatusel otsustati korraldada referendum Vene NFSV presidendi ametikoha sisseseadmise üle. Referendum määrati samale päevale üleliidulise referendumiga Nõukogude Liidu säilitamise üle.
19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin teleesinemises teravalt Mihhail Gorbatšovi ning kutsus teda üles presidendi ametikohalt tagasi astuma ja andma võimu üle Föderatsiooninõukogule, mis koosneks liiduvabariikide juhtidest.
17. märtsil 1991 peetud referendumil hääletas enamik inimesi Nõukogude Liidu säilitamise poolt, ent ka Venemaa presidendi ametikoha sisseseadmise poolt.
28. märtsil 1991 avati kolmas Vene NFSV Rahvasaadikute Kongress. Mitme saadiku nõudmisel keelas Nõukogude Liidu valitsus ära Jeltsini pooldajate miitingu ja tõi Moskvasse täiendavaid väeüksusi "saadikute julgeoleku tagamiseks". Kongressil anti Jeltsinile täiendavaid volitusi.
Mihhail Gorbatšov otsis kompromissi ning Novo-Ogarjovos algasid läbirääkimised liidulepingu üle. 23. aprillil 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise liiduvabariigi esindajatega (välja jäid Eesti, Läti, Leedu, Moldova, Gruusia ja Armeenia) ja Nõukogude Liidu president alla "9+1" leppele, mis pani aluse uue liidulepingu väljatöötamisele. See oleks andnud liiduvabariikidele Nõukogude Liidu raames suurema iseseisvuse.
Venemaa demokraatlikel presidendivalimistel 12. juunil 1991 sai Jeltsin 57% häältest. Jeltsin kandideeris koos Aleksandr Rutskoiga, kes kandideeris asepresidendi ametikohale, ja võitis esimeses voorus. Teised pretendendid Venemaa president ametikohale olid Nikolai Rõžkov, Vladimir Žirinovski, Vadim Bakatin, Albert Makašov ja Aman Tulejev.
Seoses Vene NFSV presidendiks valimisega loobus Jeltsin Nõukogude Liidu rahvasaadiku volitustest.
Juunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. Selle tööd koordineeris riigisekretäriks määratud Gennadi Burbulis.
20. juulil andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil.
Liidulepingu allakirjutamine oli määratud 20. augustile 1991. 29. juunil oli Mihhail Gorbatšovil, Jeltsinil ja Kasahstani presidendil Nursultan Nazarbajevil Novo-Ogarjovos mitteametlik kohtumine, kus lepiti kokku, et pärast liidulepingu sõlmimist vahetatakse välja KGB juht Vladimir Krjutškov, kaitseminister Dmitri Jazov ja peaminister Vladimir Pavlov ning Nursultan Nazarbajevist saab Nõukogude Liidu peaminister. KGB lindistas selle jutuajamise.

Augustiputš


18. augustil 1991 isoleeriti Gorbatšov Vladimir Krjutškovi poolt juhitud riigipöörajate käsul tema suveresidentsi Krimmis. Järgmisel päeval teatati, et Gorbatšovi volitused presidendina on läinud üle asepresident Gennadi Janajevile. Jeltsin kihutas oma residentsist Arhangelskojes Moskva Valge maja (Vene NFSV nõukogude maja) juurde, et riigipöördele vastu panna, ning viibis seal kuni augustiputši lõpuni 21. augustil. Ta mõistis riigipöörde hukka ja kutsus üles vastupanule. Riigipöörde juhtide poolt moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee käsul oli Valge maja sõjaväe poolt ümber piiratud. Samas toimusid massilised rahvademonstratsioonid. Tuhanded relvastamata kodanikud kaitsesid Valget maja. Üks Tamani diviisi tankiüksus tuli Jeltsini poolele üle. Jeltsin pidas mälestusväärse kõne tankilt nr 110. Ka Tula diviisi dessantväelased olid valmis Valget maja kaitsma. Nende komandör kindral Aleksandr Lebed andis Vene NFSV asepresidendile Aleksandr Rutskoile ja kindral Kobetsile, kes oli Vene NFSV Ülemnõukogu sõjaväereformikomitee esimees, nõu, kuidas soomusmasinaid paigutada. Riigipöördekatse ajal andis Jeltsin välja mitmeid seadlusi, mis laiendasid Vene NFSV presidendi volitusi relvajõudude ja korrakaitseorganite üle ning tõid Vene NFSV alluvusse üle mitmed üleliidulised ministeeriumid ja ametkonnad. Riigipöördekatse ebaõnnestus. Rahva vastupanu, Jeltsini kiire tegutsemise ja hunta otsustusvõimetuse tõttu ei antudki käsku Valget maja rünnata. Kolm Valge maja kaitsjat hukkus, kui nad püüdsid 20. augusti ööl takistada soomusmasinate lähenemist hoonele. 21. augusti hommikul põgenes mitu riigipöörde juhti, sealhulgas Vladimir Krjutškov, Krimmi, taotledes kohtumist Gorbatšoviga. Gorbatšov keeldus kohtumisest. Jeltsin saatis Gorbatšovile järele päästemeeskonna, mida juhtis Aleksandr Rutskoi. Enamik riigipöörde organiseerijatest arreteeriti riigireetmine süüdistusega. Marssal Ahromejev, siseminister Pugo ja Krutšina sooritasid enesetapu. Liidulepingut ei kirjutatudki alla.
22. augustil 1991 peatas Jeltsin Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei tegevuse ning seejärel keelustas selle. NLKP vara konfiskeeriti.
Oktoobris 1991 asus Jeltsin esimehena juhtima Venemaa uut valitsust. Samal ajal esitas Jeltsin radikaalsete reformide programmi, mille eesmärgiks oli üleminek turumajandusele.
Viiendal Venemaa Rahvasaadikute Kongressil (28. oktoober – novembri algus 1991) anti Jeltsinile erakorralised volitused, sealhulgas õiguse reformivalitsuse juhina välja anda normatiivseid seadlusi.
Septembris 1991 toetas Jeltsin Gorbatšovi ideed Nõukogude Liidu ümberkujundamisest Suveräänsete Vabariikide Liiduks ning oktoobris teatas, et "Venemaa ei esine kunagi Liidu lagundamise algatajana".

Sõltumatute Riikide Ühendus


Detsembri alguses toimus Ukrainas rahvahääletus, kus hääletati iseseisvuse poolt. 7.–8. detsembril 1991 rajasid Venemaa ja Ukraina president ning Valgevene Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Białowieża laass Sõltumatute Riikide Ühenduse. 24. detsembril võttis Venemaa üle Nõukogude Liidu koha ÜRO-s. Järgmisel päeval astus president Mihhail Gorbatšov tagasi ning Nõukogude Liit lakkas eksisteerimast.
21. detsember 1991 toimus Almatõs mitme liiduvabariik juhi kohtumine, millega Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmete arv suurenes 11-le.
2. jaanuaril 1992 liberaliseeriti valitsuse määrusega, millele eelnes analoogilise sisuga presidendi seadus, enamiku tarbekaupade hinnad. 14. jaanuaril esines Ruslan Hasbulatov nõudmisega, et valitsus astuks tagasi. Sarnasele positsioonile asus ka Venemaa asepresident Aleksandr Rutskoi.
Suurem osa Jeltsini valitsuse igapäevasest tööst 1992. aastal toimus asepeaministri Jegor Gaidari juhtimisel. 16. juunil määras Jeltsin Gaidari peaministri kohusetäitjaks. Gaidari meeskond alustas suurt majandusreformi. Reform hõlmas hindade liberaliseerimise, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamise, riigiettevõtete massilise privatiseerimise ja sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Jeltsini majandusalase asjatundmatuse ja inflatsiooni pooldajate mõju tõttu oli reform varsti ohus. Novembris 1992 määras Jeltsin kõige mõjukama inflatsiooni pooldaja, Nõukogude Liit Keskpanga endise juhi Viktor Geraštšenko Venemaa Keskpanga juhiks. Kui Venemaa Ülemnõukogu oli selle määramise heaks kiitnud, siis oli seda raske ära muuta. Keskpank oli Ülemnõukogu kontrolli all ning Keskpank oli Jeltsini oponentide juhi Ruslan Hasbulatovi kontrolli all. Majanduse stimuleerimise ettekäändel andis Geraštšenko kommertspankadele odavaid laene, samal ajal kui reformimeelne valitsus kärpis eelarvet, püüdes inflatsiooni vähendada. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste palgad. Impordimaksud olid väga madalad, kuid Venemaa tootjate maksud olid väga kõrged. Kodumaine tootmine langes järsult. Reformide esimest staadiumi hakati nimetama "šokiks ilma teraapiata".
1992. aasta jaanuari lõpus esines Jeltsin relvastuse vähendamise algatustega ning teatas, et nüüdsest peale ei sihita endise Nõukogude Liit relvi Ameerika Ühendriigid linnadele. See avaldus oli üks põhilisi küsimusi, mida arutati Jeltsini visiitidel Ameerika Ühendriigid, Kanadasse ja Prantsusmaale 30. jaanuaril kuni 8. veebruaril.
2. veebruaril 1992 teatasid Jeltsin ja Ameerika Ühendriigid president Camp Davidis, et algab kvalitatiivselt uus etapp kahe maa suhetes.
16. märtsil 1992 kirjutas Jeltsin alla seadlusele Venemaa Kaitseministeeriumi loomisest. Kaitseministri ajutiseks kohusetäitjaks sai Jeltsin ise (7. mail määrati sellele ametikohale Pavel Gratšov).
31. märtsil 1992 kirjutasid autonoomne vabariikide, kraide ja oblastite ning autonoomne ringkond ja föderaalse tähtsusega linnade esindajad alla Föderatsioonilepingule, mis sisaldas mitu dokumenti võimujaotuse kohta Venemaa Föderatsiooni ja selle subjektide vahel.
1. detsember 1992 algas Moskvas seitsmes Venemaa Rahvasaadikute Kongress. Kongress tunnistas valitsuse töö Jegor Gaidari juhtimisel mitterahuldavaks. Valitsusevastase kõnega esines asepresident Aleksandr Rutskoi. Jeltsin pani kongressile ette kompromisslahenduse, mille kohaselt kolme jõuministri määramine oleks nõudnud kandidatuuride kooskõlastamist Ülemnõukoguga. Sellega lootis Jeltsin, et saadikud kinnitavad Jegor Gaidari peaministriks, kuid 9. detsember lükkas Kongress selle kandidatuuri tagasi ning võttis vastu mitu konstitutsiooniparandust, mis piirasid presidendi volitusi.
10. detsember 1992 esines Jeltsin Kongressil pöördumisega kaaskodanike poole, teatades, et edasine koostöö Rahvasaadikute Kongressiga ja spiiker Ruslan Hasbulatoviga on võimatu. Ta kuulutas 1993. aasta jaanuariks välja üldrahvaliku referendumi küsimusega: "Kellele Te usaldate riigi väljaviimise majanduslikust ja poliitilisest kriisist, Kongressi ja Ülemnõukogu praegusele koosseisule või Venemaa presidendile?" Jeltsin tegi oma pooldajatele ettepaneku saalist lahkuda, lootes et Kongress kaotab kvoorumi. Ometi jäi saali üle 2/3 saadikutest. Paljud saadikud leidsid, et presidendi sammud tähendavad riigipöördekatset.
11.–12. detsembril 1992 kirjutati Konstitutsioonikohtu poolt vahendatud läbirääkimistel alla Kongressi ja presidendi vahelisele leppele. Jeltsin pani Kongressile "pehmeks reitinguhääletamiseks" ette kolm kandidatuuri valitsuse esimehe ametikohale: Juri Skokovi, Viktor Tšernomõrdini ja Jegor Gaidari. Hääletuse tulemusel määras Jeltsin peaministriks Viktor Tšernomõrdini. Kongressil kinnitati lõppenuks Venemaa presidendi täiendavad volitused majandusreformide läbiviimisel lõppenuks. 15. detsember 1992 sai Viktor Tšernomõrdin peaministriks. Jegor Gaidar lahkus valitsusest.
1993. aasta aprillile määrati referendum uue konstitutsiooni põhialuste kohta. Kongressi poolt vastu võetud konstitutsiooniparandused, mis puudutasid presidendi volitusi, külmutati kuni referendumini.
7. märtsil saatis Jeltsin Ülemnõukogusse referendumi küsimuste projekti (kahekojaline parlament; presidentaalne vabariik; projekt, et konstitutsioon võetakse vastu konstitutsiooninõupidamise poolt; õigus maa eraomandile). 9. märtsil teatas ta Venemaai vabariikide presidentide nõukogu istungil, et on valmis kompromissiks: ta loobub referendumist, kui uue konstitutsioonileppega laiendatakse presidendi volitusi.
10. märtsil võeti kaheksandal Venemaa Rahvasaadikute Kongressil vastu resolutsioon, mis detsembrileppe täielikult tühistas.
20. märtsil esines Jeltsin telepöördumisega rahva poole, milles ta teatas, et on alla kirjutanud seadlusele, mis nägi ette riigivalitsemise erikorra kuni konstitutsioonilise kriisi ületamiseni. Seadlus nägi ette, et 25. aprillil toimub referendum, mille teemadeks on usaldus presidendi ja asepresidendi vastu, uue konstitutsiooni projekt ja uue föderaalparlamendi uue valimisseaduse projekt. Peale selle kuulutas Jeltsin kehtetuks kõik Ülemnõukogu ja Kongressi otsused presidendi seadlused tühistada või nende kehtimine peatada.
21. märtsil varsti pärast südaööd esinesid televisioonis asepresident Aleksandr Rutskoi, Konstitutsioonikohtu esimees Valeri Zorkin ja peaprokurör Valentin Stepankov, kes mõistsid presidendi otsused hukka, nimetades neid konstitutsioonivastasteks. Hasbulatov nimetas Jeltsini samme riigipöördekatseks. Kiiresti kutsuti kokku Ülemnõukogu, mis kutsus 26. märtsiks kokku üheksanda Rahvasaadikute Kongressi.
25. märtsil avaldati oluliselt muudetud presidendi seadlus üldrahvaliku referendumi läbiviimisest 25. aprillil. Selles ei mainitud valitsemise erikorda.
Üheksandal Kongressil kritiseeriti Jeltsinit jälle teravalt. 28. märtsil esitas Ruslan Hasbulatov Kongressile öösel Jeltsini ja Ruslan Hasbulatovi poolt kooskõlastatud määruseprojekti, mis nägi ette üheaegsed ennetähtaegsed presidendi- ja kongressivalimised. Enamiku saadikufraktsioonide esindajad mõistsid hukka Ruslan Hasbulatovi tegevuse "kongressi selja taga", lükkasid tema ettepaneku kategooriliselt tagasi ja püstitasid küsimuse presidendi tagandamisest ja Ruslan Hasbulatovi tagasiastumisest. Ent hääletamise tulemusena säilitasid mõlemad oma koha. Hääletamisel presidendi tagandamise kohta andis poolthääle 617 saadikut. Otsuse vastuvõtmiseks jäi puudu 72 häält.
Kongress otsustas viia 25. aprillil läbi üldrahvalik referendum, mille teemad olid: usaldus Vememaa presidendi vastu; presidendi ja valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitika heakskiitmine; ennetähtaegsete presidendivalimiste korraldamine; ennetähtaegsete rahvasaadikute valimiste korraldamine. Jeltsin kutsus valijaid üles hääletama jaatavalt kõigis neljas küsimuses.
25. aprillil 1993 toimuski referendum. 58,5% hääletajaid avaldas usaldust presidendile ja 52,8% toetas tema sotsiaal- ja majanduspoliitikale. Ennetähtaegseid rahvasaadikute ja presidendivalimisi pooldas küll üle 50% hääletajaid, kuid alla poole valikate üldarvust. Seetõttu nendes konstitutsioonilistes küsimustes otsust ei tehtud. Pärast referendumit kuulutas Jeltsin, et "reformipoliitika on nüüd rahva kaitse all".
1993. aasta augustis teatas Jeltsin kohtumisel telekompaniide juhtidega, et kavatseb võimuküsimuse lõplikult lahendada juba enne aasta lõppu. Samal ajal külastas ta mitmeid sõjaväeosi. Parlamendi juhtkond avaldas arvamust, et Jeltsin valmistub riigipöördeks.
21. september 1993 andis Jeltsin välja seadluse nr 1400 "Venemaa Föderatsiooni etapiviisilisest konstitutsioonilisest reformist". Selle seadusega saadeti Ülemnõukogu ja Rahvasaadikute Kongress laiali. Uued parlamendivalimised määrati 12. detsembrile 1993. 22. septembril arutas Jeltsin peaminister Viktor Tšernomõrdiniga võimalust asendada Viktor Geraštšenko Keskpanga kohal Boriss Fjodoroviga. Viktor Tšernomõrdin kaitses Viktor Geraštšenkot.
Kohe pärast seadluse nr 1400 väljakuulutamist kokku tulnud Konstitutsioonikohus kuulutas seadluse ja Jeltsini pöördumise Venemaa kodanike poole konstitutsioonivastaseks ning juhtisid tähelepanu sellele, et nad annavad aluse Jeltsini tagandamiseks. Seejärel tagandati Kongressi erakorralisel istungil Jeltsin ametist ning tema kohustused läksid üle asepresident Aleksandr Rutskoile. Ent Ülemnõukogu saadikud ja nende pooldajad isoleeriti miilitsa ja sõjaväe poolt hoonesse ja selle juures olevale väljakule. Elutegevust tagavad kommunikatsioonid lõigati läbi. 3. oktoober murdsid Aleksandr Rutskoi ja Ruslan Hasbulatovi relvastatud pooldajad piiramisrõngast läbi ning algasid Ülemnõukogu pooldajate kokkupõrked miilitsa ja sõjaväega. Hõivati Moskva linnapea büroo. Püüti tormijooksuga vallutada telekompanii "Ostankino" hooneid. Hukkus 32 inimest.
Jegor Gaidar pöördus Jeltsini ja demokraatia pooldajate poole, kutsudes neid tulema oma relvadega kaitsma Moskva Kremli ja Moskva nõukogu. Venemaa TV edastas saateid salajasest kohast Moskva lähedal, mis oli ette nähtud tuumasõja puhuks. 4. oktoobril sisenesid Moskvasse Jeltsinile lojaalsed väeüksused. Ülemnõukogu hoone (Moskva Valge Maja) piirati ümber, seda tulistati tankimürskudega ning hoone süttis. Hukkus üle 100 inimese. 6. oktoobril 1993 vallutati hoone tormijooksuga. Ülemnõukogu juhid eesotsas Aleksandr Rutskoi ja Ruslam Hasbulatoviga andsid alla ja arreteeriti. Jeltsin peatas oma seadlusega Vene Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu tegevuse. Kogu täidesaatev ja seadusandlik võim koondus kuni uue parlamendi valimisteni Jeltsini kätte.
Presidendi seadlusega keelati erakorralise seisukorra ajaks kõik organisatsioonid, mis olid osalenud relvastatud mässus, samuti opositsioonilised väljaanded.
Hiljem alustas Jeltsin kõikide tasandite nõukogude laialisaatmist.
12. detsember 1993 hääletasid Venemaa kodanikud parlamendivalimistel ja referendumil uue konstitutsiooni kohta. Konstitutsioon läks läbi ja presidendi volitused suurenesid märgatavalt. Jegor Gaidari Venemaa valik sai Riigiduuma kõige suuremaks fraktsiooniks. Siiski kontrollisid reformimeelsed uues parlamendis ainult ühte kolmandikku häältest. Ühega oma esimestest aktidest andis Riigiduuma amnestia 1991. ja 1993. aasta riigipöörete juhtidele.
10. juunil 1994 kirjutas Jeltsin alla kuuele majandusalasele seadlusele. Kõige keerulisemaks nimetas ta seadlust "Vene Föderatsiooni pangasüsteemi töö täiustamisest". Teised seadlused puudutasid eluasemelaene, eluasemesertifikaatide käibele laskmist, pooleli olevate elumajade lõpuni ehitamise tagamise meetmeid ning kodanike tarbijaõiguste kaitsmist.
Kui Viktor Geraštšenko määrati 1992 Keskpanga juhiks, oli rubla vahetuskurss 400 rubla = 1 USA dollar. 10. oktoobril 1994 langes kurss 2896 rublalt 3081 rublale 1 USA dollarilt. 11. oktoober 1994 sai tuntuks "musta teisipäevana". Rubla kaotas dollari suhtes ühe viiendiku oma väärtusest, langedes 3926 rublale dollarilt. Kolm päeva hiljem sundis Jeltsin Viktor Geraštšenko tagasi astuma.
Oktoobris 1994 kaotas president ära regioonide täitevvõimu juhtide valimised. Presidendi arvates oli seda tarvis teha täitevvõimu vertikaali kindlustamiseks.

I Tšetseenia sõda


9. detsember 1994 andis Jeltsin välja seadluse "Meetmetest ebaseaduslike relvastatud formeeringute tegevuse lõpetamiseks Tšetšeenia territooriumil ja osseedi-inguši konflikti tsoonis". 11. detsember sisenesid Tšetšeenia territooriumile Venemaa Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi väed. See oli katse teha lõpp Tšetšeenia kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele.
19. jaanuaril 1995 avaldati Venemaa presidendi avaldus, milles märgitakse, et "sõjaline etapp Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni kehtivuse taastamisel Tšetšeenia territooriumil on praktiliselt lõpuni viidud. Edasine seaduslikkuse, korra ja elanikkonna kodanikuõiguste taastamise missioon läheb üle Siseministeeriumi kompetentsi."
Kevadeks 1995 vallutasid föderaalväed Tšetšeenia pealinna Groznõi. Pommitamise tagajärjel hukkus tuhandeid Tšetšeenia tsiviilisikuid. Gregori Javlinski, Jegor Gaidar ja paljud teised poliitikud mõistsid sõja hukka ning loobusid Jeltsinit toetamast. Jeltsini populaarsus langes kõikide aegade kõige madalamale tasemele. Tema toetusprotsent stabiliseerus 6% tasemel.
26. aprillil 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Täiendavatest abinõudest olukorra normaliseerimiseks Tšetšeenias".
4. juulil 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele Venemaa relvajõudude dislotseerimisest Tšetšeenia territooriumil "eesmärgiga tagada sõjalis-poliitiline stabiilsus Tšetšeenias, Venemaa Föderatsiooni riikliku ja territoriaalse terviklikkuse kaitse". See seadlus andis ametliku kinnituse vägede dislotseerumisele Tšetšeenias.
18. september 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Venemaa Föderatsiooni subjektide riigivõimuorganite ja kohaliku omavalitsuse organite valimistest". Selle seadluse alusel pidid Föderatsiooni subjektide haldusjuhtide valimised toimuma 1996. aasta detsembris. Oma seadlusega soovitas president ka riigivõimuorganitel, mille volituste tähtaeg ei ole kindlaks määratud, otsustada valimised üle viia 1997. aasta juunile. Neile tehti ülesandeks vormistada õiguslikud dokumendid vastavate Föderatsiooni subjektide haldusjuhtide ja kohaliku omavalitsuse organite valimiste läbiviimise reglementeerimiseks.
6. detsember 1995 kirjutas Jeltsin alla seadusele Föderatsiooninõukogu moodustamise korrast. Sellega hoiti ära konstitutsiooniline kriis, mis oleks niisuguse seaduse puudumise korral võinud tekkida pärast 17. detsember parlamendivalimisi. Seaduses öeldakse muuhulgas, et Venemaa Föderatsiooni subjektide täitevvõimuorganite juhtide valimised peavad olema lõpule viidud hiljemalt 1996. aasta detsembriks. Sealjuures määras enamiku kohalike administratsioonide juhte president.
25. märtsil 1996 esitas initsiatiivgrupp, kes oli Jeltsini kandidatuuri üles seadnud teiseks ametiajaks Venemaa presidendina, esitas 1 372 000 allkirja tema kandidatuuri registreerimise toetuseks. 16. juunil 1996 kogus Jeltsin presidendivalimiste esimeses voorus 35,28% häältest ja sai edasi teise vooru. 3. juulil 1996 valiti teiseks ametiajaks Venemaa presidendiks. Ta kogus 53,82% valijate häältest.
5. november 1996 tehti Jeltsinile südameaort ja koronaararterite šunteerimise operatsioon.

II Tšetseenia sõda

Mabetexi korruptsiooniafäär


1999. aastal algatati Venemaa prokuratuuri poolt kriminaalasi, milles kahtluste kohaselt said Jeltsin, ta tütred ja Kremli kinnisvara haldav Pavel Borodin Šveitsi ehitusfirmalt Mabetex miljoneid dollareid. Mabetex Project Engineering ja Mercata Trading said omakorda sai tellimuse remontida 335 miljoni dollari eest Moskva Kremlit ja valitsushooneid. Jeltsinile olevat tehtud krediitkaart ja kantud tema arvele Ungarisse miljon dollarit. Allhankijana teise restaureerimishanke saanud Šveitsi firmale Mercatale teostas Moskvas Kremli restaureerimistöid Eesti Ehitus. Remondi korraldamise eest hoolitses Jeltsini lähiringi kuuluv Kremli asjadevalitseja Pavel Borodin – mees, kelle hallata oli kogu valitsusaparaadi vara. Eri valitsushoonete remondi eest maksti Šveitsi firmadele 335 miljonit dollarit, peale Kremli palee osales Mabetex augustiputšis tankisuurtükkide tules kannatanud endise Riigiduuma ja praeguse Venemaa valitsushoone ehk Valge Maja (Moskva) remondis.
Jeltsin jäi Venemaa presidendiks 31. detsember 1999, kuid tema tähetund jäi 1991. aastasse. Järgmiseks presidendiks sai Vladimir Putin.

Matused


Image:Grust elcin.jpg
24. aprillil 2007 toodi Jeltsini surnukeha Lunastaja Kristuse Peakirikusse, kus rahvas sai temaga hüvasti jätta. 25. aprillil 2007 toimus seal hingepalvus ning Boriss Jeltsin maeti Novodevitšje kalmistule. Päev oli kuulutatud riiklikuks leinapäevaks. Matustel viibis ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Töökohad


1955–1957 ehitustrusti "Uraltjažtrubstroi" ehitusvalitsuse meister<br>
1957–1963 ehitustrusti "Južgorstroi" töödejuhataja, vanemtöödejuhataja, peainsener ja ehitusvalitsuse ülem Jekaterinburg<br>
1963–1965 Jekaterinburgi Elamuehituskombinaadi peainsener<br>
1965–1967 Jekaterinburgi Elamuehituskombinaadi direktor<br>
1968–1975 Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Sverdlovski Oblastikomitee ehitusosakonna juhataja<br>
1975–1976 Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Sverdlovski Oblastikomitee tööstussekretär<br>
1976–1985 Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Sverdlovski Oblastikomitee esimene sekretär<br>
1978–1989 NSV Liidu Ülemnõukogu saadik (Liidunõukogu liige)<br>
1979–1984 NSV Liidu Ülemnõukogu transpordi- ja sidekomisjoni liige<br>
1981–1990 NLKP Keskkomitee liige<br>
1981–1985 NLKP Keskkomitee ehitusosakonna juhataja<br>
1984–1985 ja 1986–1988 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi liige<br>
1985 (juuni–detsember) MLKP Keskkomitee ehitussekretär<br>
Detsember 1985–november 1987 Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Moskva Linnakomitee esimene sekretär<br>
NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaat 1985–1988<br>
1988 – 1989 Nõukogude Liit Riikliku Ehituskomitee esimehe – Nõukogude Liit ministri – esimene asetäitja<br>
Märtsis 1989 valiti NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks<br>
Juuni 1989 – detsember 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu)) liige<br>
Märtsis 1990 valiti [Vene NFSV rahvasaadikuks<br>
29. mai 1990 – 12. juuni 1991 Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees<br>
12. juuni 1991 – 31. detsember 1999 Vene NFSV, hiljem Venemaa president

Raamatud


"''Исповедь на заданную тему''" ("Pihtimus etteantud teemal"; 1990; antud välja eesti keeles)
"''Записки президента''" ("Presidendi märkmed")
"''Президентский марафон''" ("Presidendimaraton"; 2000)

Tunnustused


1981 Lenini orden<br>
Kaks Tööpunalipu ordenit (1971, 1974)<br>
Kaks Austuse märk (1966, 1981)<br>
Rahvusvaheline kirjanduspreemia "Capri-90"<br>
12. november sai demokraatiamedali, mille 1982 asutas Rahvusvaheline poliitikakonsultantide assotsiatsioon<br>
Itaalia Suurristi kavaler<br>
Malta ordu kavaler<br>
Läti Kolmetähe orden (2000; anti üle 2006)
Sverdlovski oblasti aukodanik (postuumselt 2009)
Sõjaväeline auaste: erupolkovnik. Polkovniku auastme sai ta mittesõjaväekohuslasena Jekaterinburgis parteitööl.

Isiklikku


Jeltsin abiellus 1956 Naina (Anastassija) Jossifovna Girinaga (sündinud 1932). Naina on pärit talupoja perekonnast. Lõpetas 1955 Sergei Kirovi-nimelise Uurali Polütehnilise Instituudi ehitusinseneri kvalifikatsiooniga ning töötas 1955–1985 Jekaterinburgi instituudis "Vodokanalprojekt" insenerina, vaneminsenerina ja projekti peainsenerina.
Tütar Jelena Okulova (sündinud 1957) lõpetas Sergei Kirovi-nimelise Uurali Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna. Töötab Moskvas ehitusnäitusel. Tema abikaasa Valeri Okulov on elukutseline piloot. 1987. aastal pärast äia tagandamist Moskva parteijuhi kohalt võeti ta maha rahvusvahelistelt lendudelt. 13. märtsil 1997 määrati Aerofloti direktori kohusetäitjaks, hiljem sai direktoriks. Sellel ametikohal oli enne teda marssal Jevgeni Šapošnikov, kes määrati presidendi abiks kosmonautika ja lennunduse arendamise alal. Opositsioon nägi selles määramises onupojapoliitikat. Jelenal ja Valeril on tütred Jekaterina (sündinud 1979) ja Maria (sündinud 1983) ja poeg Ivan. Jekaterina on abielus ja tal on poeg.
Teine tütar Tatjana Djatšenko sündis 1960. Ta lõpetas Moskva Riiklik Ülikool arvutusmatemaatika- ja küberneetikateaduskonna. Töötas konstrueerimisbüroos "Saljut" ja selle Moskva filiaalis "Zarja Urala". Kevadel 1996 oli Boriss Jeltsini riigipea kohale tagasivalimise kampaania koordinatsioonibüroo liige. 30. juunil 1997 määrati Venemaa presidendi nõunikuks mainekujunduse alal. Oli sellel ametikohal 1999. aastani.
Tatjana esimene abikaasa oli ülikoolikaaslane baškiirid Vilen Hairullin. Teine abikaasa Aleksei Djatšenko lõpetas Moskva lennundustehnika instituudi. On ettevõtte "Interural" (Uurali piirkonna metallurgiatööstuse eksportöör) suuraktsionär. Kolmas abikaasa Valentin Jumašov on endine presidendi administratsiooni juht.
Tatjanal on esimesest abielust poeg Boriss Jeltsin (sündinud 1981). Perekonnanimi anti talle vanaisa palvel, et nimi edasi kanduks. Õppis Moskvas inglise keele kallakuga koolis, 1996. aastast Millfieldi koolis Suurbritannias Somersetis. Teine poeg esimesest abielust Gleb Djatšenko sündis 30. augustil 1995. Kolmandast abielust sündis tütar Marija.
Jeltsin tegeles kooliajast peale aktiivselt spordiga. Eriti võrkpalliga. Ta on olnud mitmel spordialal linna õpilaste meister ja oblasti meister võrkpallis. Ülikoolis õppides kuulus Jekaterinburgi võrkpallikoondisse, mis osales Nõukogude Liit meistrivõistluste kõrgemas liigas.
Mängis kuni kolm õhtut nädalas tennist.
Oli kirglik jahimees.
Kuigi Jeltsin tegeles spordiga, oli tal kalduvus alkoholi kuritarvitada. Joomatuuride ajal oli ta korduvalt pikemat aega poliitiliselt areenilt lahkunud.

Välislingid


[http://www.cs.indiana.edu/~dmiguse/Russian/bybio.html Foto

http://www.cnn.com/SPECIALS/cold.war/kbank/profiles/yeltsin/ Foto
http://www.geocities.com/CapitolHill/Lobby/9802/yeltsin.html Foto

Viited


Kategooria:Venemaa poliitikud
Kategooria:Venemaa presidendid
Kategooria:Sündinud 1931
Kategooria:Surnud 2007
af:Boris Jeltsin
ab:Борис Ельцин
ar:بوريس يلتسن
az:Boris Yeltsin
id:Boris Yeltsin
ms:Boris Yeltsin
zh-min-nan:Boris Yeltsin
jv:Boris Yeltsin
be:Барыс Мікалаевіч Ельцын
be-x-old:Барыс Ельцын
bcl:Boris Yeltsin
bs:Boris Jeljcin
br:Boris Yeltsin
bg:Борис Елцин
ca:Borís Ieltsin
cv:Ельцин Борис Николаевич
cs:Boris Jelcin
cy:Boris Yeltsin
da:Boris Jeltsin
de:Boris Nikolajewitsch Jelzin
el:Μπορίς Γιέλτσιν
en:Boris Yeltsin
es:Borís Yeltsin
eo:Boris Jelcin
eu:Boris Jeltsin
fa:بوریس یلتسین
fr:Boris Eltsine
ga:Boris Yeltsin
gl:Boris Ieltsin
ko:보리스 옐친
hy:Բորիս Ելցին
hi:बोरिस येल्तसिन
hr:Boris Jeljcin
io:Boris Yelcin
os:Ельцин, Борис Николайы фырт
is:Boris Jeltsín
it:Boris Nikolaevič El'cin
he:בוריס ילצין
ka:ბორის ელცინი
kk:Борис Николаевич Ельцин
ky:Борис Ельцин
sw:Boris Yeltsin
ku:Borîs Yeltsîn
la:Boris Ieltsin
lv:Boriss Jeļcins
lb:Boris Nikolajewitsch Jelzin
lt:Borisas Jelcinas
hu:Borisz Nyikolajevics Jelcin
mk:Борис Елцин
ml:ബോറിസ് യെൽത്സിൻ
mt:Boris Yeltsin
mr:बोरिस येल्त्सिन
mn:Борис Ельцин
nl:Boris Jeltsin
ja:ボリス・エリツィン
no:Boris Jeltsin
nn:Boris Jeltsin
oc:Borís Ieltzin
mhr:Ельцин, Борис Николаевич
uz:Boris Yeltsin
pl:Borys Jelcyn
pt:Boris Iéltsin
ro:Boris Elțin
qu:Boris Yeltsin
ru:Ельцин, Борис Николаевич
sah:Борис Ельцин
se:Boris Jeltsin
scn:Boris Eltsin
simple:Boris Yeltsin
sk:Boris Nikolajevič Jeľcin
sl:Boris Jelcin
szl:Boris Jelcin
sr:Борис Јељцин
sh:Boris Jeljcin
fi:Boris Jeltsin
sv:Boris Jeltsin
tl:Boris El’cin
ta:போரிஸ் யெல்ட்சின்
tt:Boris Yeltsin
th:บอริส เยลต์ซิน
vi:Boris Nikolayevich Yeltsin
tr:Boris Yeltsin
uk:Єльцин Борис Миколайович
ur:بورس یلسن
vep:Jel'cin Boris
war:Boris Yeltsin
yo:Boris Yeltsin
zh-yue:葉利欽
bat-smg:Borisos Jelcins
zh:鲍里斯·叶利钦