Moonika Aava

Moonika Aava (sündis 19. juunil 1979 Rakveres) on Eesti kergejõustiklane. Talle kuulub Eesti rekord naiste odavise tulemusega 61,42 m.
Moonika Aava osales 2004. aasta suveolümpiamängud ja saavutas kokkuvõtes 33. koha (54.96).
2008. aasta suveolümpiamängud sai Moonika Aava 26. koha (56.94).

Saavutused


2001 juunioride Euroopa meistrivõistlustel 3. koht
1995 – Eesti meister 48.82<br>
1996 – Eesti meister 50.68<br>
2000 – Eesti meister 53.70<br>
2001 – Eesti meister 53.01<br>
2002 – Eesti meister 54.16<br>
2004 – Eesti meister 61.42<br>
2005 – Eesti meister 56.48

Areng


1999 – 55.63
2000 – 55.29 Pärnu 20. mai
2001 – 57.98 Tartu 19. juuni
2002 – 55.50 Belém 5. mai
2003 – 59.45 Tartu 17. juuni
2004 – 61.42 Tallinn 2. juuli
2005 – 56.78 Hengelo 29. mai
2008 – 59.88 Tallinn 14. mai

Isiklikku


Moonika Aava on 168 cm pikk ja kaalub 64 kg. Ta elab Pärnus ja Tallinnas ja töötab politseinikuna. Tema treener on Heiko Väät. Varem treenis teda Toomas Merila. Moonika kuulub spordiklubisse Pärnu Altius. Tema hobideks on sport, muusika ja filmid, ta mängib jalgpalli Pärnu JK II naiskonnas.

Välislingid


http://www.sportnet.ee/peking/?artikkel=73844 Moonika Aava: sain olümpialt häid emotsioone
http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Moonika_Aava Biograafia ESBL-is
Kategooria:Eesti odaviskajad
Kategooria:Sündinud 1979
de:Moonika Aava
en:Moonika Aava
pl:Moonika Aava
fi:Moonika Aava

Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel

Pilt:Olympic rings.svg
Pilt:Olympic pictogram Swimming.png
Pilt:Athens Olympic Aquatic Centre.jpg
Ujumine (spordiala) 2004. aasta suveolümpiamängudel toimus 14. august-21. august. Kõige edukam ujuja oli Ateena OM-il 19-aastane ameeriklane Michael Phelps, kes võitis kuus kuld- ja kaks pronksmedalit. Edukamad riigid oli USA (28 medalit), Austraalia (15 medalit) ja Jaapan (8 medalit). Püstitati 8 maailmarekordit.

Võistlusprogramm


Ujumises jagati välja 32 komplekti medaleid, millest võrdselt 16 meeste ja 16 naiste aladel. Mehed võistlesid järgistes ujumisstiilides: 50 m vabalt, 100 m vabalt, 200 m vabalt, 400 m vabalt, 1500 m vabalt, 100 m rinnuli, 200 m rinnuli, 100 m selili, 200 m selili, 100 m liblikat, 200 m liblikat, 200 m kompeksi, 400 m kompleksi, 4 x 100 m vabalt, 4 x 200 m vabalt ja 4 x 100 kombineerutud.
Naistel olid samad alad, ainult 1500 m vabalt ujumise asemel ujusid nemad 800 m.

Eestlaste osalemine


Eestist osalesid Ateenas: Triin Aljand, Jana Kolukanova, Elina Partõka, Jelena Petrova, Danil Haustov ja Aleksandr Baldin.

Meeste tulemused


50 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 20. august
<br>Osavõtjaid: 83
<br>Ujumise maailmarekordid: 21,64 (2000) Aleksandr Popov (ujuja), Venemaa
<br>Ujumise olümpiarekordid: 21,64 (1992. aasta suveolümpiamängud) Aleksandr Popov (ujuja), SRÜ
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt: 21,98 Anthony Ervin, USA
<br>
<br style="clear:both;" />

100 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 18. august
<br>Osavõtjaid: 69
<br>Ujumise maailmarekordid: 48,21 (1994) Aleksandr Popov (ujuja), Venemaa
<br>Ujumise olümpiarekordid: 47,84 (2000. aasta suveolümpiamängud) Pieter van den Hoogenband, Holland
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt: 48,30 Pieter van den Hoogenband, Holland
<br>
<br style="clear:both;" />

200 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 16. august
<br>Osavõtjaid: 59
<br>Ujumise maailmarekordid: 1.44,06 (2001) Ian Thorpe, Austraalia
<br>Ujumise olümpiarekordid: 1.45,35 (2000. aasta suveolümpiamängud) Pieter van den Hoogenband, Holland
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt: 1.45,35 (2000) Pieter van den Hoogenband, Holland
<br style="clear:both;" />

400 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 14. august
<br>Osavõtjaid: 47
<br>Ujumise maailmarekordid: 3.40,08 (2002) Ian Thorpe, Austraalia
<br>Ujumise olümpiarekordid: 3.40,59 (2000. aasta suveolümpiamängud) Ian Thorpe, Austraalia
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt: 3.40,59 Ian Thorpe, Austraalia
<br style="clear:both;" />

1500 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 21. august
<br>Osavõtjaid: 34
<br>Ujumise maailmarekordid: 14.34,56 (2001) Grant Hackett, Austraalia
<br>Ujumise olümpiarekordid: 14.43,48 (1992) Kieren Perkins, Austraalia
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt: 14.48,33 Grant Hackett, Austraalia
<br style="clear:both;" />

100 m seliliujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 16. august
<br>Osavõtjaid: 44
<br>Ujumise maailmarekordid: 53,60 Lenny Krayzelburg, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 53,72 (2000. aasta suveolümpiamängud) Lenny Krayzelburg, USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 53,72 Lenny Krayzelburg, USA
<br style="clear:both;" />

200 m seliliujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 19. august
<br>Osavõtjaid: 36
<br>Ujumise maailmarekordid: 1.54,74 (2004) Aaron Peirsol, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 1.56,76 (2000. aasta suveolümpiamängud) Lenny Krayzelburg, USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 1.56,76 Lenny Krayzelburg, USA
<br style="clear:both;" />

100 m rinnuliujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 15. august
<br>Osavõtjaid: 60
<br>Ujumise maailmarekordid: 59,30 2004 Brendan Hansen, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 1.00,46 (2000. aasta suveolümpiamängud) Domenico Fioravanti, Itaalia
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 1.00,46 Domenico Fioravanti, Itaalia
<br style="clear:both;" />

200 m rinnuliujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 18. august
<br>Osavõtjaid: 46
<br>Ujumise maailmarekordid: 2.09,04 (2004) Brendan Hansen, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 2.10,16 (1992. aasta suveolümpiamängud) Mike Barrowman, USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 2.10,87 Domenico Fioravanti, Itaalia
<br style="clear:both;" />

100 m liblikujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 20. august
<br>Osavõtjaid: 59
<br>Ujumise maailmarekordid: 50,76 (2004) Ian Crocker, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 52,00 (2000. aasta suveolümpiamängud) Lars Frölander, Rootsi
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 52,00 Lars Frölander, Rootsi
<br style="clear:both;" />

200 m liblikujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 17. august
<br>Osavõtjaid: 39
<br>Ujumise maailmarekordid: 1.53,93 (2003) Michael Phelps, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 1.55,35 (2000 m suveolümpiamängud) Tom Malchow, USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 1.55,35 Tom Malchow, USA
<br style="clear:both;" />

200 m kompleksujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 19. august
<br>Osavõtjaid: 49
<br>Ujumise maailmarekordid: 1.55,94 (2003) Michael Phelps, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 1.58,98 (2000. aasta suveolümpiamängud) Massimiliano Rosolino, Itaalia
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 1.58,98 Massimiliano Rosolino, Itaalia
<br style="clear:both;" />

400 m kompleksujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 14. august
<br>Osavõtjaid: 36
<br>Ujumise maailmarekordid: 4:08.41 (2004) Michael Phelps, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 4.11,76 (2000. aasta suveolümpiamängud) Tom Dolan, USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 4.11,76 Tom Dolan, USA
<br style="clear:both;" />

4x100 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 15. august
<br>Osavõtjaid: 16 võistkonda
<br>Ujumise maailmarekordid: 3.13,67 (2000) Austraalia
<br>Ujumise olümpiarekordid: 3.13,67 (2000. aasta suveolümpiamängud) Austraalia
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 3.13,67 Austraalia
<br>Michael Klim, Chris Fydler, Ashley Callus, Ian Thorpe
<br style="clear:both;" />

4x200 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 17. august
<br>Osavõtjaid: 14 võistkonda
<br>Ujumise maailmarekordid: 7.04,66 (2001) Austraalia
<br>Ujumise olümpiarekordid: 7.07,05 (2000) Austraalia
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 7.07,05 Austraalia
<br>Ian Thorpe, Michael Klim, Todd Pearson, William Kirby
<br style="clear:both;" />

4x100 m kompleksujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 21. august
<br>Osavõtjaid: 16 võistkonda
<br>Ujumise maailmarekordid: 3.31,54 (2003) USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 3.33,73 (2000) USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 3.33,73 USA
<br>Lenny Krayzelburg, Ed Moses, Ian Crocker, Gary Hall Jr
<br style="clear:both;" />

Naiste tulemused

50 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 21. august
<br>Osavõtjaid: 73
<br>Ujumise maailmarekordid: 24,13 (2000) Inge de Bruijn, Holland
<br>Ujumise olümpiarekordid: 24,32 (2000) Inge de Bruijn, Holland
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 24,32 Inge de Bruijn, Holland
<br style="clear:both;" />

100 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 19. august
<br>Osavõtjaid: 51
<br>Ujumise maailmarekordid: 53,66 (2004) Libby Lenton, Austraalia
<br>Ujumise olümpiarekordid: 53,83 2000 Inge de Bruijn, Holland
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 53,83 Inge de Bruijn, Holland
<br>Jodie Henry ujus poolfinaalus uue maailmarekordi 53,52
<br style="clear:both;" />

200 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 17. august
<br>Osavõtjaid: 41
<br>Ujumise maailmarekordid: 1.56,64 (2002) Franziska van Almsick, Saksamaa
<br>Ujumise olümpiarekordid: 1.57,65 (1988. aasta suveolümpiamängud) Heike Friedrich, Saksa DV
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 1.58,24 Susie O'Neill, Austraalia
<br style="clear:both;" />

400 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 15. august
<br>Osavõtjaid: 38
<br>Ujumise maailmarekordid: 4.03,85 (1988) Janet Evans, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 4.05,80 (2000. aasta suveolümpiamängud) Brooke Bennett, USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 4.05,80 Brooke Bennett, USA
<br style="clear:both;" />

800 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 20. august
<br>Osavõtjaid: 29
<br>Ujumise maailmarekordid: 8.16,22 (1989) Janet Evans, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 8.19,67 (2000. aasta suveolümpiamängud) Brooke Bennett, USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 8.19,67 Brooke Bennett, USA
<br style="clear:both;" />

100 m seliliujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 16. august
<br>Osavõtjaid: 42
<br>Ujumise maailmarekordid: 59,58 (2002) Natalie Coughlin, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 1.00,21 (2000) Diana Mocanu, Rumeenia
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 1.00,21 Diana Mocanu, Rumeenia
<br style="clear:both;" />

200 m seliliujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 20. august
<br>Osavõtjaid: 34
<br>Ujumise maailmarekordid: 2.06,62 (1991) Krisztina Egerszegi, Ungari
<br>Ujumise olümpiarekordid: 2.07,06 (1992. aasta suveolümpiamängud) Krisztina Egerszegi, Ungari
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 2.08,16 Diana Mocanu, Rumeenia
<br style="clear:both;" />

100 m rinnuliujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 16. august
<br>Osavõtjaid: 48
<br>Ujumise maailmarekordid: 1.06,37 (2003) Leisel Jones, Austraalia
<br>Ujumise olümpiarekordid: 1.07,05 (2000) Megan Quann, USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 1.07,05 Megan Quann, USA
<br style="clear:both;" />

200 m rinnuliujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 19. august
<br>Osavõtjaid: 31
<br>Ujumise maailmarekordid: 2.22,44 (2004) Amanda Beard, USA
<br>Ujumise olümpiarekordid: 2.24,35 (2000. aasta suveolümpiamängud) Agnes Kovacs, Ungari
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 2.24,35 Agnes Kovacs, Ungari
<br style="clear:both;" />

100 m liblikujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 15. august
<br>Osavõtjaid: 38
<br>Ujumise maailmarekordid: 56,61 (2000) Inge de Bruijn, Holland
<br>Ujumise olümpiarekordid: 56,61 (2000. aasta suveolümpiamängud) Inge de Bruijn, Holland
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 56,61 Inge de Bruijn, Holland
<br style="clear:both;" />

200 m liblikujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 18. august
<br>Osavõtjaid: 32
<br>Ujumise maailmarekordid: 2.05,78 (2002) Otylia Jędrzejczak, Poola
<br>Ujumise olümpiarekordid: 2.05,88 (2000) Misty Hyman, USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 2.05,88 Misty Hyman, USA
<br style="clear:both;" />

200 m kompleksujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 17. august
<br>Osavõtjaid: 30
<br>Ujumise maailmarekordid: 2.09,72 (1997) Yanyan Wu, Hiina
<br>Ujumise olümpiarekordid: 2.10,68 (2000. aasta suveolümpiamängud) Jana Klotškova, Ukraina
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 2.10,68 Jana Klotškova, Ukraina
<br style="clear:both;" />

400 m kompleksujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev:
<br>Osavõtjaid:
<br>Ujumise maailmarekordid: 4.33,59 (2000) Jana Klotškova, Ukraina
<br>Ujumise olümpiarekordid: 4.33,59 (2000. aasta suveolümpiamängud) Jana Klotškova, Ukraina
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 4.33,59 Jana Klotškova, Ukraina
<br style="clear:both;" />

4x100 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 14. august
<br>Osavõtjaid: 16 võistkonda
<br>Ujumise maailmarekordid: 3.37,91 (1994) Hiina
<br>Ujumise olümpiarekordid: 3.36,61 (2000. aasta suveolümpiamängud) USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 3.36,61 USA
<br>Amy van Dyken, Dara Torres, Courtney Shealy, Jenny Thompson
<br style="clear:both;" />

4x200 m vabaujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 18. august
<br>Osavõtjaid: 14 võistkonda
<br>Ujumise maailmarekordid: 7.55,47 (1987) Saksa DV
<br>Ujumise olümpiarekordid: 7.57,80 (2000. aasta suveolümpiamängud) USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 7.57,80 USA
<br>Samantha Arsenault, Diana Munz, Lindsay Benko, Jenny Thompson
<br style="clear:both;" />

4x100 m kompleksujumine


<div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;">
</div>
<br>
Kuupäev: 21. august
<br>Osavõtjaid: 16 võistkonda
<br>Ujumise maailmarekordid: 4.01,67 (1994) Hiina
<br>Ujumise olümpiarekordid: 3.58,30 (2000. aasta suveolümpiamängud) USA
<br>Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel: 3.58,30 USA
<br>B. J. Bedford, Megan Quann, Jenny Thompson, Dara Torres
<br style="clear:both;" />

Medalid

Välislingid


http://www.swimrankings.net/index.php?page=meetDetail&meetId=1095137 Tulemused Swim Rankingsi koduleheküljel
http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2004/athensog2004/index.htm Tulemused
Kategooria:2004. aasta suveolümpiamängud
Kategooria:Ujumine olümpiamängudel
ar:السباحة في أولمبياد 2004
ca:Natació als Jocs Olímpics d'estiu de 2004
de:Olympische Sommerspiele 2004/Schwimmen
en:Swimming at the 2004 Summer Olympics
es:Anexo:Natación en los Juegos Olímpicos de Atenas 2004
fr:Natation aux Jeux olympiques d'été de 2004
fy:Swimme op de Olympyske Simmerspullen 2004
hr:Plivanje na OI 2004.
it:Nuoto ai Giochi della XXVIII Olimpiade
he:שחייה באולימפיאדת אתונה (2004)
hu:Úszás a 2004. évi nyári olimpiai játékokon
nl:Zwemmen op de Olympische Zomerspelen 2004
ja:アテネオリンピック (2004年) における競泳競技
no:Svømming under Sommer-OL 2004
pl:Pływanie na Letnich Igrzyskach Olimpijskich 2004
pt:Natação nos Jogos Olímpicos de Verão de 2004
ru:Плавание на летних Олимпийских играх 2004
sl:Plavanje na Poletnih olimpijskih igrah 2004
fi:Uinti kesäolympialaisissa 2004
sv:Simning vid olympiska sommarspelen 2004
th:กีฬาว่ายน้ำในโอลิมปิกฤดูร้อน 2004
zh:2004年夏季奥林匹克运动会游泳比赛

Christian Klein

Christian Klien

Angervaks (perekond)


Angervaks (''Filipendula'' Gerrit Smith Miller) on õistaimede perekond (bioloogia) roosõielised sugukond (bioloogia).
Perekonnas on 12 liiki. Kõik on pärit põhjapoolkera parasvööde. Enamik liike on muljetavaldavad kõrged puhmad. Kamtšatkalt ja Põhja-Jaapanist pärineb kamtšatka angervaks, mis kasvab kuni 3 m kõrguseks.
Harilik angervaks pärineb Kesk-Euroopast.
Angervaksad on püsik rohttaimed (puhmad). Vars on püstine vars, lihtne vars või harunev vars. Leht on suure rootsuga liitleht. Lehekesi palju või vähe, lehekeste vahel palju lisalehekesi. Õis mõlemasuguline, kobara- või luuakujuliselt pöörises. Viis või kuus kreemi kroonlehte. Tolmukas palju.
Kromosoomide arv: 2n=14 (angerpist), 2n=14, 16, 24 (harilik angervaks).
Angervaksad tunnevad end kõige paremini niiske muld, aga poorne muld muld. Nad on valgustaimed või poolvarjutaimed.
Eestis kasvavad angerpist (''Filipendula vulgaris'') ja harilik angervaks (''Filipendula ulmaria'') ning kaks tema alamliiki viltjalehine angervaks ning paljalehine angervaks

Liigid


''Filipendula angustiloba''
''Filipendula glaberrima'' – sile angervaks
''Filipendula kamtschatica'' – kamtšatka angervaks
''Filipendula kiraishiensis''
''Filipendula multijuga''
''Filipendula occidentalis'
''Filipendula palmata'' – ida-angervaks
''Filipendula purpurea'' – purpur angervaks
''Filipendula rubra'' – punane angervaks
''Filipendula ulmaria'' – harilik angervaks
''Filipendula ulmaria'' subsp. ''ulmaria'' – viltjalehine angervaks
''Filipendula ulmaria'' subsp. ''denudata'' – paljalehine angervaks
''Filipendula vestita''
''Filipendula vulgaris'' – angerpist
Kategooria:Roosõielised
ca:Filipendula
da:Mjødurt
de:Mädesüß
dsb:Smalanka
en:Filipendula
es:Filipendula
fr:Filipendula
hsb:Smjetanka
la:Filipendula
lv:Vīgriezes
lt:Vingiorykštė
nl:Spirea
ja:シモツケソウ属
pl:Wiązówka (roślina)
pt:Filipendula
ru:Таволга
se:Skážirat
simple:Filipendula
fi:Angervot
sv:Älggrässläktet
zh:蚊子草属

Filipendula

#suuna Angervaks (perekond)

Limburgi provints (Holland)


Limburgi provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Kategooria:Limburgi provints (Holland)
af:Limburg, Nederland
ar:ليمبورخ (هولندا)
an:Limburgo (Países Baixos)
id:Limburg (Belanda)
ms:Limburg
jv:Limburg (Walanda)
be:Лімбург
be-x-old:Лімбург
br:Limburg (Izelvroioù)
bg:Лимбург (Нидерландия)
ca:Limburg (Països Baixos)
cs:Limburg (nizozemská provincie)
cy:Limburg (Yr Iseldiroedd)
da:Limburg (nederlandsk provins)
de:Provinz Limburg (Niederlande)
el:Λιμβουργία (Ολλανδία)
en:Limburg (Netherlands)
es:Limburgo (Países Bajos)
eo:Limburgo (Nederlando)
eu:Limburg (Herbehereak)
fa:لیمبورخ (هلند)
fr:Province de Limbourg (Pays-Bas)
fy:Limburch (Nederlân)
ga:Limburg (an Ísiltír)
gv:Limburg, y Çheer Injil
gl:Limburgo - Limburg
ko:림뷔르흐 주 (네덜란드)
hy:Լիմբուրխ (Նիդերլանդներ)
hr:Limburg (Nizozemska)
ia:Limburg (Pais Basse)
os:Лимбург (Нидерландтæ)
is:Limburg (Holland)
it:Limburgo (Paesi Bassi)
he:לימבורג
ka:ლიმბურგის პროვინცია (ნიდერლანდი)
sw:Limburg, Uholanzi
la:Limburgum (provincia Nederlandica)
lv:Limburga (Nīderlande)
lb:Provënz Limburg (Holland)
lt:Limburgo provincija (Nyderlandai)
li:Nederlands Limburg
mr:लिमबर्ग
arz:ليمبورج
nl:Limburg (Nederland)
nds-nl:Limburg (Nederlaand)
ja:リンブルフ州 (オランダ)
no:Limburg (Nederland)
nn:Limburg i Nederland
oc:Limborg (Païses Basses)
pnb:لمبرگ
pl:Limburgia (Holandia)
pt:Limburgo (Países Baixos)
ro:Limburg (Țările de Jos)
ru:Лимбург (Нидерланды)
simple:Limburg (Netherlands)
sk:Limbursko (holandská provincia)
so:Limburg
sr:Лимбург (Холандија)
fi:Limburg (Alankomaat)
sv:Limburg (Nederländerna)
th:จังหวัดลิมบูร์ก (เนเธอร์แลนด์)
vi:Limburg (Hà Lan)
tg:Вилояти Лимбург
tr:Limburg, Hollanda
uk:Лімбург (провінція Нідерландів)
vo:Limburg (Nedän)
wa:Limbork (province des Bas Payis)
vls:Hollands Limburg
war:Limburg (lalawigan han Nederlandes)
zea:Nederlands Limburg
zh:林堡省 (荷兰)

Phalacrocorax carbo

Kormoran

Somateria mollissima

Hahk

Saami keeled


Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm soome-ugri keeled, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Jaotus


läänesaami keeled
lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat)
Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat)
põhjasaami keel (meresaami, Finnmark ja Tornio murded; umbes kõnelejat)
idasaami keeled
Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat)
Kemi saami keel (''väljasurnud'')
koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat)
Akkala saami keel (''väljasurnud'')
Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat)
turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat)

Kirjakeeled


Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlus kirikukirjandus. Oma kirjakeel on lõunasaami keel, Lule saami keel, põhjasaami keel, Inari saami keel, koltasaami keel ja Kildini saami keel keelel. Üksnes Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt.

Vaata ka


Saami kirjandus

Kirjandus


Eek, Arvo. "Lapi keele- ja kultuuriprobleemid arutlusel", Keel ja Kirjandus 1984, lk 382-384.
Kategooria:Saami keeled
Kategooria:Lapimaa
af:Samies
als:Samische Sprachen
ar:لغات السامي
id:Bahasa Sami
be-x-old:Саамскія мовы
br:Samieg
bg:Саамски езици
ca:Llengües sami
cs:Sámské jazyky
da:Samiske sprog
de:Samische Sprachen
el:Σαμί γλώσσες
en:Sami languages
myv:Саамань кельтне
es:Lenguas sami
eo:Samea lingvo
eu:Samiera
ee:Samigbe
fa:زبان‌های سامی (اورالی)
fo:Sámiskt mál
fr:Langues sames
gd:Sàmais
gl:Linguas saami
ko:사미어
hsb:Samiske rěče
hr:Laponski jezici
is:Samísk tungumál
it:Lingue sami
he:סאמי
kv:Саами кывъяс
ku:Zimanên laponî
la:Linguae Samicae
lv:Sāmu valodas
lt:Samių kalbos
li:Samisch
hu:Számi nyelvek
mk:Лапонски јазици
nl:Samisch
ja:サーミ語
no:Samiske språk
nn:Samiske språk
mhr:Саам йылме
pl:Języki lapońskie
pt:Línguas sami
ro:Limba sami
ru:Саамские языки
sah:Саамнар тыллара
se:Sámegielat
simple:Sami language
sk:Saamske jazyky
sr:Лапонски језици
fi:Saamelaiskielet
sv:Samiska
tr:Laponca
uk:Саамські мови
zh:萨米语

An-Najaf


An-Najaf (eesti keeles kasutatakse ka nimekuju ''Najaf''; varasem nimekuju ''Nadžaf''; araabia keeles النجف või نجف) on linn Iraak Eufrati paremal kaldal, umbes 160 km Bagdadist lõuna pool, An-Najafi kubernerkond keskus.

Rahvastik


Elanike arv oli 2003. aasta hinnangul 585 600. Teiselt poolt, 2004. aasta seisuga räägitakse ka umbes 200 000 elanikust. Sõjatingimuste tõttu on elanike arvu kindlakstegemine raskendatud.

Religioon


An-Najaf on üks šiiidid (eriti imamiidid) kõige pühamaid linnu ning šiiitide poliitilise võimu keskus Iraagis.
Image:Meshed ali usnavy (PD).jpg
''Meshed Ali'' (Ali Haud) ehk imaam Ali mošee asub suures ehitises, millel on kuldamine võlv ning mille müüridest on palju väärtuslikke objekte. Kõik Najafi peatänavad suubuvad tähekujuliselt selle mošee juurde ning lõpevad mošeed kaitsvate kõrgete müüride ees. Mošee tõmbab ööl ja päeval ligi palverändureid. Sugulased toovad sinna surnuid lihtsates puukirstudes, et enne linna äärde matmist imaam Alilt õnnistust paluda. Läheduses paikneb ''Wadi-us-Salaam'' (Rahuorg), mis on väidetavalt suurim kalmistu islamimaailmas (ja võib-olla suurim kalmistu kogu maailmas). Seal on mitmete teiste prohvetite hauad. Paljud usklikud teistest maadest igatsevad saada sinna maetud, et tõusta viimne kohtupäev ülestõusmine koos imaam Aliga. Sajandite vältel on pühamu ümber kerkinud arvukalt varjupaikasid, koole, raamatukogusid ja sufismde kloostreid, nii et linnast on saanud šiiitliku hariduse ja teoloogia keskus. Saddam Husseini ajal said paljud neist kannatada, sest läbi Wadi-us-Salaami rajati maantee.

Poliitika


An-Najaf on ka võimukeskus, sest seal asub mõjukate šiiidi õpetlaste ühendus Hawza. Iga kokkulepe iraaklaste ja olupatsioonivõimu vahel muutub stabiilsemaks, kui Hawza seda toetab.

Majandus


An-Najaf on tähtis transpordi- ja kaubanduskeskus teel Saudi Araabiasse.

Ajalugu


Linna olevat asutanud 791 pKr (178. aastal islami ajaarvamine järgi) Abbasiidide kaliif Harun ar-Rašid.
An-Najaf sai kuulsaks kohana, kuhu on maetud ‘Alī ibn Abī Ţālib ehk imaam ‘Alī, šiiididi rajaja ning esimene imaam. Mõned usuvad siiski, et tema haud on Afganistanis Mazār-e Sharīfis. An-Najaf on praegu palverännakute sihtkoht kogu islamimaailmale. Rohkem islamiusulisi palverändureid käib ainult Mekas ja Mediinas.
Osmanite riik võimu all olid An-Najafil rasked ajad, sest araablased kõrbehõimud tegid sinna korduvalt rüüsteretki ning veest oli alatasa puudus. 16. sajandi alguseks oli 3000 asustatud majast alles jäänud üksnes 30. 18. sajandi lõpus vallutasid linna vahhabiidid. Veepuudusest saadi lõpuks jagu 1803. aastal, kui rajati Hindiyya kanal. Nüüd kasvas linna elanike arv kiiresti 30 000-lt 60 000-le. Siiski minetas An-Najaf oma positsiooni tähtsaima usukeskusena 19. sajandil Iraani linna Qomi kasuks ning taastas selle alles 20. sajandi lõpuks.
Osmanite võimust vabaneti 1915. aastal ülestõusuga, ja pärast seda langes linn Briti impeeriumi võimu alla. An-Najafi šeik tapsid Briti kuberneri ning lõikasid ära viljavarustuse Suurbritanniaga liidus olevale Anaza hõimule. Kättemaksuks hõivasid britid linna ning lõikasid ära veevarustuse. Mäss suruti maha ja šeikide võimule tehti lõpp.
Aastal 1979 valmistas ajatolla Rūḩollāh Khomeynī Iraani islamirevolutsiooni ette An-Najafis, kuhu ta oli 1965 põgenenud.
Et Iraagi šiiidi enamus olid iraanlaste usuvennad, oli Saddam Husseini režiim, mis toetus põhiliselt sunniidid, Najafi suhtes umbusklik ja šiitlik tegevus oli tugevasti pärsitud. Lahesõda lõpus 1991 puhkes massiline ülestõus, mille Iraagi sõjavägi julmalt maha surus, tekitades linnale palju kahju. Neist kahjudest saadi suuremalt jaolt peagi jagu, kuid kibestumus Saddami režiimi suhtes jäi kauaks püsima.
Veebruaris 1999 mõrvati Najafi ülemvaimulik Mohammad Sadeq al-Sadr koos kahe pojaga. See oli kolmas vaimulike tapmine linnas vähem kui aasta jooksul. Kuigi Iraagi valitsus väitis, et tapjad on kätte saadud ja hukatud, panid kõik šiiidid juhid, kellest üks oli tol ajal vangis, paljud opositsioonitegelased ja tavalised šiiidid panid tapmised süüks Saddami režiimile: see püüdis süstemaatiliselt alla suruda šiiidikogukonna sõltumatuid hääli. Linna ülemvaimulikuna sai al-Sadri järglsaseks suurajatolla Ali al-Sistani, kuid üks al-Sadri järelejäänud poegi Muqtada al-Sadr on omandanud väljapaistva poliitilise rolli, kuigi tema formaalne teoloogiline ettevalmistus oli suhteliselt napp.
2003. aasta sissetung Iraaki oli An-Najaf sissetungivate USA vägede üks põhilisi sihtmärke. Ägedate lahingutega 26. märtsil 2003 piirati linn sisse, kuid ameeriklased keeldusid seda vallutamast, ilmselt kartes An-Najafi pühamute kahjustamise tagajärgi. Lõpuks andis linn umbes 10 päeva pärast, umbes samal ajal Bagdadi langemine, rahumeelselt alla.
Pärast Bagdadi langemist aprill 2003 endcautonoomseks kuulutanud Bagdadi šiiidi enklaavi Saddami linna (praegu Sadri linn) väitsid, et nad saavad korraldusi An-Majafi juhtvaimulikelt.
29. augustil 2003 plahvatas autopomm imaam Ali mošees, parajasti siis, kui iganädalane palvus oli lõppemas. Üle 80 (teistel andmetel üle 120) inimese sai surma, sealhulgas mõjukas mõõdukaks peetud vaimulik ajatolla Sayed Mohammed Baqir al-Hakim, Iraagi Islamirevolutsiooni Ülemnõukogu šiiidist liider. Veel kümneid inimesi sai vigastada. Plahvatuse korraldajad olid nähtavasti Iraagi uue režiimi vastased, kuid keegi ei võtnud vastutust enda peale. Saddam ise, kes sel ajal varjas end põranda all, eitas lindistatud sõnumis mis tahes seotust selle plahvatusega. USA ajakirjanduses oli pikalt-laialt juttu sellest, et terroriakti taga võisid olla It al-Qaida terroristid, kuid hiljem pani USA süü radikaalsele vaimulikule Muqtada al-Sadrile, kes tollal osales võimuvõitluses al-Hakimi kildkonnaga.
Aprill 2004 vallutasid radikaalse islamivaimuliku Muqtada al-Sadri pooldajad Al-Kūti linna kõrval ka An-Najafi. Aprillis ja mais 2004 puhkesid An-Najafis lahingud USA vägede ja al-Sadri al-Mahdi armee vahel (Mahdi on šiiitidel "varjatud" imaam, kes pärimuse järgi kadus lapsena jäljetult, kuid ilmub välja enne maailma lõppu ning taastab maa peal õigluse). Al-Sadr vallandas koordineeritud ülestõusu kogu Kesk- ja Lõuna-Iraagis, püüdes nähtavasti saavutada kontrolli riigi üle enne võimu üleminekut uuele Iraagi valitsusele, mis oli kavandatud 30. juuniks 2004. Mais al-Sadr osaliselt taganes. Olukord tekitas Iraagi ja Iraagi šiidikogukonnale suurt muret, sest tulevahetused leidsid aset mõne meetri kaugusel peamistest pühamutest, mis said asja käigus väljastpoolt kannatada. Ülestõus lõppes okupatsioonivõimudega sõlmitud relvarahuga. Muqtada al-Sadri autoriteet kasvas ning ta kindlustus an-Najafis, mis läks Poola väekontingendi vastutusalasse.
4. augustil 2004 algas ülestõus uue jõuga.

Vaata ka


Iraagi asulate loend
Pühade linnade loend

Välislink


Kategooria:Iraagi linnad
ar:النجف
an:Nachaf
az:Nəcəf
id:Najaf
ms:Najaf
bg:Наджаф
ca:Najaf
cs:Nadžaf
da:Najaf
de:Nadschaf
en:Najaf
es:Nayaf
eo:Naĝafo
eu:Najaf
fa:نجف
fr:Nadjaf
ga:Najaf
gl:Najaf - نجف
ko:나자프
hi:नजफ़
it:Najaf
he:נג'ף
kl:Najaf
lmo:Najaf
hu:Nedzsef
ml:നജാഫ്
mi:Najaf
arz:النجف
mzn:نجف
nl:Najaf
ja:ナジャフ
no:Najaf
nn:Najaf
pnb:نجف
pl:An-Nadżaf
pt:An-Najaf
ro:Najaf
ru:Ан-Наджаф
sco:Najaf
simple:An Najaf
sr:Наџаф
sh:Nadžaf
fi:Najaf
sv:Najaf
tr:Necef
uk:Ан-Наджаф
ur:نجف
war:Najaf
zh:納杰夫

Samojeedi keeled

Samojeedi keeled on uurali keeled hulka kuuluvad keeled, mida kõnelevad samojeedi rahvad (Venemaal Euraasia äärmises põhjaosas).
Samojeedi keeled on
neenetsi keel (31 311 kõnelejat):
tundraneenetsi keel – ohustatud keel (Neenetsi autonoomne ringkond ja Jamali Neenetsi autonoomne ringkond ning Krasnojarski krai Taimõri rajoonis)
metsaneenetsi keel – tõsiselt ohustatud keel (Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond)
eenetsi keel (119 kõnelejat) – peaaegu kadunud keel Põhja-Siberis Taimõri autonoomses ringkonnas Jenissei jõe alamjooksul
nganassaani keel (505 kõnelejat) – tõsiselt ohustatud keel Siberis Taimõri poolsaarel
sölkupi keel (1641 kõnelejat) – tõsiselt ohustatud keel Lääne-Siberis Obi ja Jenissei jõe vahel
kamassi keel – väljasurnud keel (viimane kõneleja Klavdija Plotnikova suri 1989)
matori keel – väljasurnud keel
koibali keel – väljasurnud keel

Keeleajalugu


Uurali keelkonna sisemiste jagunemiste kohta pole täielikku selgust, kuid keeleteadlaste hulgas peaaegu üldiselt levinud arvamuse kohaselt oli esimene jagunemine samojeedi ja soome-ugri keelteks. Samojeedi keeli arvatakse põlvnevat osalt migratsiooni ja osalt keelelise ekspansiooni kaudu ida poole levinud Uurali algkeelest, mis selle leviku käigus omandas eripärased jooned ja eripärase sõnavara.
Samojeedi algkeelt kõnelnud kogukond pidi Daniel Abondolo hinnangul olema väga väike ning tema hinnangul pole põhjust arvata, et see märkimisväärselt suurenes enne lahknemist, mis võis toimuda sajanditel vahetult enne Kristust.
Juha Janhuneni järgi võib samojeedi ühissõnavaraks kindlalt pidada 650 juurmorfeemi, millest 150 on ühised uurali algkeelega. Selline soome-ugri ja samojeedi keelte ühise sõnavara võrdlemisi väike osatähtsus viitab Janhuneni hinnangul sellele, et Uurali keelte esialgne hargnemine soome-ugri ja samojeedi haruks võis toimuda kuus aastatuhandet tagasi või veel varem, arvestades algsamojeedi rahvastiku arvatavaid sotsioloogilisi ja demograafilisi omadusi ja sellest tulenevat võimalikku muutuste kiirust.
Paljud samojeedi algkeele järglaskeeled on Daniel Abondolo hinnangul praeguseks jäljetult kadunud. 17. sajandist saati on maadeuurijad ja 1854. aastast saati keeleteadlased alustades Matias Aleksanteri Castréniga kirjeldanud kuut eraldi samojeedi keelt, mis põhja poolt lõuna poole lugedes on nganassaani keel (varasema nimega tavgi keel), eenetsi keel (varasema nimega jenisseisamojeedi keel), neenetsi keel (varasema nimega juraki keel), sölkupi keel (varasema nimega ostjakisamojeedi keel), kamassi keel ja matori keel.
Kamassi ja matori keelt tänapäeval enam ei kõnelda. Matori keele kõnelejad võtsid 19. sajandi esimesel poolel omaks turgi keeled murded. Matori keelt tuntakse tänapäeval sõnaloendite ja nende kallal tehtud intensiivse filoloogilise töö kaudu. Viimane kamassi keele emakeelne kõneleja suri aastal 1989.
Samojeedi keeltest on suurima kõnelejaskonnaga neenetsi keel, millel on ligikaudu 27 000 kõnelejat. Suurte omavaheliste murdeerinevustega sölkupi keelt kõneleb vähem kui 2000 inimest, nganassaani keelt ligikaudu 600 inimest ja eenetsi keelt arvatavasti 100 inimest.

Viited

Välislink


http://www.britannica.com/eb/image?id=02030 Samojeedi keelte leviala kaart Encyclopædia Britannicas
Kategooria:Samojeedi keeled
af:Samojeedse tale
als:Samojedische Sprachen
ar:لغات سامودية
br:Yezhoù samoyedek
bg:Самоедски езици
ca:Llengües samoiedes
cs:Samojedské jazyky
de:Samojedische Sprachen
en:Samoyedic languages
es:Lenguas samoyedas
eo:Samojedaj lingvoj
fa:زبان‌های سامویدی
fr:Langues samoyèdes
ga:Teangacha Samódacha
it:Lingue samoiede
la:Linguae Samoiedicae
lt:Samodų kalbos
hu:Szamojéd nyelvek
mk:Самоједски јазици
nl:Samojeedse talen
ja:サモエード諸語
no:Samojediske språk
nn:Samojediske språk
pl:Języki samojedzkie
pt:Línguas samoiedas
ro:Limbi samoedice
ru:Самодийские языки
sk:Samodijské jazyky
sl:Samojedski jeziki
fi:Samojedikielet
sv:Samojediska språk
vi:Hệ ngôn ngữ Samoyed
tr:Samoyed dilleri
uk:Самодійські мови
vep:Samodižed keled
bat-smg:Samuodu kalbas
zh:萨莫耶德语族

Najaf

An-Najaf

Nadžaf

An-Najaf

Tšuvaši keel


Tšuvaši keel (tšuvaši keeles ''чăваш чĕлхи'') on turgi keeled hulka kuuluv keel, mida kõnelevad tšuvašid.
Et tšuvaši keelel on palju sarnaseid jooni soome-ugri keeled, siis peeti seda keelt veel 19. sajandi lõpu poolegi ekslikult soome-ugri keelte hulka kuuluvaks.
Hoolimata suhteliselt suurest kõnelejate arvust loetakse tšuvaši keelt ohustatud keeleks.

Murded


Tšuvaši keelel on kaks suurt murret &ndash; ''anatri'' ja ''virjal''.

Kirjakeel


Kirjakeel on teada 18. sajandist. Alates 1872. aastast kasutatakse kirillitsat.

Aaped


Tšuvaši aaped ja nende ladinakirjalised vasted (NB! Ei ole transkriptsioon eesti keelde):
<table border=0 color=#ffffff><tr bgcolor=#ffffcc align=center class=unicode>
<td width="2%" height="35px">&#1040;</td>
<td width="2%">&#1232;</td>
<td width="2%">&#1041;</td>
<td width="2%">&#1042;</td>
<td width="2%">&#1043;</td>
<td width="2%">&#1044;</td>
<td width="2%">&#1045;</td>
<td width="2%">&#1025;</td>
<td width="2%">&#1238;</td>
<td width="2%">&#1046;</td>
<td width="2%">&#1047;</td>
<td width="2%">&#1048;</td>
<td width="2%">&#1049;</td>
<td width="2%">&#1050;</td>
<td width="2%">&#1051;</td>
<td width="2%">&#1052;</td>
<td width="2%">&#1053;</td>
<td width="2%">&#1054;</td>
<td width="2%">&#1055;</td>
<td width="2%">&#1056;</td>
<td width="2%">&#1057;</td>
<td width="2%">&#1194;</td>
<td width="2%">&#1058;</td>
<td width="2%">&#1059;</td>
<td width="2%">&#1266;</td>
<td width="2%">&#1060;</td>
<td width="2%">&#1061;</td>
<td width="2%">&#1062;</td>
<td width="2%">&#1063;</td>
<td width="2%">&#1064;</td>
<td width="2%">&#1065;</td>
<td width="2%">&#1066;</td>
<td width="2%">&#1067;</td>
<td width="2%">&#1068;</td>
<td width="2%">&#1069;</td>
<td width="2%">&#1070;</td>
<td width="2%">&#1071;</td>
</tr>
<tr bgcolor=#ffffcc align=center class=unicode>
<td height="35px">&#1072;</td>
<td>&#1233;</td>
<td>&#1073;</td>
<td>&#1074;</td>
<td>&#1075;</td>
<td>&#1076;</td>
<td>&#1077;</td>
<td>&#1105;</td>
<td>&#1239;</td>
<td>&#1078;</td>
<td>&#1079;</td>
<td>&#1080;</td>
<td>&#1081;</td>
<td>&#1082;</td>
<td>&#1083;</td>
<td>&#1084;</td>
<td>&#1085;</td>
<td>&#1086;</td>
<td>&#1087;</td>
<td>&#1088;</td>
<td>&#1089;</td>
<td>&#1195;</td>
<td>&#1090;</td>
<td>&#1091;</td>
<td>&#1267;</td>
<td>&#1092;</td>
<td>&#1093;</td>
<td>&#1094;</td>
<td>&#1095;</td>
<td>&#1096;</td>
<td>&#1097;</td>
<td>&#1098;</td>
<td>&#1099;</td>
<td>&#1100;</td>
<td>&#1101;</td>
<td>&#1102;</td>
<td>&#1103;</td>
</tr>
<tr bgcolor=#ffffff align=center class=unicode>
<td height="35px">a</td>
<td>&#259;</td>
<td>b</td>
<td>v</td>
<td>g</td>
<td>d</td>
<td>e/je</td>
<td>&nbsp;</td>
<td>ö</td>
<td>&nbsp;</td>
<td>z</td>
<td>i</td>
<td>j</td>
<td>k</td>
<td>l</td>
<td>m</td>
<td>n</td>
<td>o</td>
<td>p</td>
<td>r</td>
<td>s</td>
<td>ś</td>
<td>t</td>
<td>u</td>
<td>ü</td>
<td>f</td>
<td>h</td>
<td>c</td>
<td>č</td>
<td>š</td>
<td>&nbsp;</td>
<td>&quot;</td>
<td>&nbsp;</td>
<td>&nbsp;</td>
<td>e</td>
<td>ju</td>
<td>ja</td>
</tr>
</table>

Kood


ISO 639-1 kood: cv<br>
ISO 639-2 kood: chv

Viited

Välislingid


http://raadioteater.err.ee/raadioteater/keelekorv/koodivahetus_tshuvashi_keelest_ja_meelest_eestis_iraida_zahharova_lugu Koodivahetus. Tšuvaši keelest ja meelest Eestis. Iraida Zahharova lugu Keelekõrv, 14. november 2009
http://cvlat.blogspot.com/2010/11/blog-post.html Эктор Алос-и-Фонт. Оценка языковой политики в Чувашии
http://anticor-21.livejournal.com/209000.html 15 июня 2012 года в Чебоксарах состоялся пикет в защиту чувашского языка
Kategooria:Tšuvaššia
Kategooria:Turgi keeled
Kategooria:Venemaa keeled
als:Tschuwaschische Sprache
az:Çuvaş dili
id:Bahasa Chuvash
ms:Bahasa Chuvash
ba:Сыуаш теле
be:Чувашская мова
be-x-old:Чуваская мова
br:Tchouvacheg
bg:Чувашки език
ca:Txuvaix
cv:Чăваш чĕлхи
cs:Čuvaština
de:Tschuwaschische Sprache
en:Chuvash language
myv:Ветькень кель
es:Idioma chuvasio
eo:Ĉuvaŝa lingvo
fa:زبان چوواشی
fr:Tchouvache
ga:An tSuvaisis
gag:Çuvaş dili
ko:추바시어
hi:चुवाश भाषा
hr:Čuvaški jezik
it:Lingua ciuvascia
he:צ'ובשית
ka:ჩუვაშური ენა
kk:Шуаш тілі
rw:Igicuvashi
ky:Чуваш тили
kv:Чуваш кыв
lv:Čuvašu valoda
lt:Čiuvašų kalba
hu:Csuvas nyelv
mk:Чувашки јазик
koi:Чуваш кыв
nl:Tsjoevasjisch
new:चुवाश भाषा
ja:チュヴァシ語
no:Tsjuvasjisk
nn:Tsjuvasjisk
mhr:Чуваш йылме
uz:Chuvash tili
pnb:شواش
pms:Lenga chuvash
nds:Tschuwasch’sche Spraak
pl:Język czuwaski
pt:Língua tchuvache
crh:Çuvaş tili
ro:Limba ciuvașă
qu:Chuwash simi
ru:Чувашский язык
sah:Чуваш тыла
scn:Lingua ciuvascia
sk:Čuvaština
cu:Чьвашьскъ ѩꙁꙑкъ
sr:Чувашки језик
fi:Tšuvassin kieli
sv:Tjuvasjiska
ta:சுவாசு மொழி
tt:Çuaş tele
th:ภาษาชูวัช
vi:Tiếng Chuvash
tr:Çuvaşça
tk:Çuwaş dili
udm:Чуваш кыл
uk:Чуваська мова
ug:چۇۋاش تىلى
vep:Čuvašan kel'
bat-smg:Čiovašu kalba
zh:楚瓦什語

Kategooria:Iraak

Category:Araabia
Category:Lähis-Ida riigid
Category:Pärsia lahe riigid
ace:Kawan:Irak
kbd:Category:Ирак
af:Kategorie:Irak
ar:تصنيف:العراق
an:Categoría:Iraq
arc:ܣܕܪܐ:ܥܝܪܐܩ
ast:Categoría:Iraq
az:Kateqoriya:İraq
id:Kategori:Irak
ms:Kategori:Iraq
bn:বিষয়শ্রেণী:ইরাক
zh-min-nan:Category:Iraq
jv:Kategori:Irak
su:Kategori:Irak
be:Катэгорыя:Ірак
be-x-old:Катэгорыя:Ірак
bs:Kategorija:Irak
br:Rummad:Iraq
bg:Категория:Ирак
ca:Categoria:Iraq
ceb:Kategoriya:Irak
cv:Категори:Ирак
cs:Kategorie:Irák
cy:Categori:Irac
da:Kategori:Irak
de:Kategorie:Irak
dsb:Kategorija:Irak
na:Category:Irak
el:Κατηγορία:Ιράκ
en:Category:Iraq
es:Categoría:Irak
eo:Kategorio:Irako
ext:Category:Iraq
eu:Kategoria:Irak
fa:رده:عراق
hif:vibhag:Iraq
fr:Catégorie:Irak
fy:Kategory:Irak
ga:Catagóir:An Iaráic
gv:Ronney:Yn Earack
gl:Categoría:Iraq
ko:분류:이라크
hy:Կատեգորիա:Իրաք
hi:श्रेणी:इराक़
hsb:Kategorija:Irak
hr:Kategorija:Irak
io:Kategorio:Irak
ia:Categoria:Irak
os:Категори:Ирак
is:Flokkur:Írak
it:Categoria:Iraq
he:קטגוריה:עיראק
kl:Sumut atassuseq:Iraq
kn:ವರ್ಗ:ಇರಾಕ್
ka:კატეგორია:ერაყი
kk:Санат:Ирак
rw:Category:Irake
mrj:Категори:Ирак
sw:Jamii:Iraq
kv:Категория:Ирак
ku:Kategorî:Iraq
la:Categoria:Iracum
lv:Kategorija:Irāka
lb:Kategorie:Irak
lt:Kategorija:Irakas
ln:Catégorie:Irak
jbo:Category:raksygu'e
lmo:Categuria:Iraq
hu:Kategória:Irak
mk:Категорија:Ирак
mi:Category:Īrāki
mr:वर्ग:इराक
arz:تصنيف:العراق
mwl:Catadorie:Eiraque
mdf:Категорие:Ирак
mn:Ангилал:Ирак
nah:Neneuhcāyōtl:Irac
nl:Categorie:Irak
ja:Category:イラク
no:Kategori:Irak
nn:Kategori:Irak
oc:Categoria:Iraq
pnb:Category:عراق
ps:وېشنيزه:عراق
pms:Categorìa:Irak
nds:Kategorie:Irak
pl:Kategoria:Irak
pt:Categoria:Iraque
crh:Kategoriya:Iraq
ro:Categorie:Irak
qu:Katiguriya:Iraq
ru:Категория:Ирак
sco:Category:Iraq
scn:Catigurìa:Iraq
simple:Category:Iraq
sk:Kategória:Irak
sl:Kategorija:Irak
szl:Kategoryjo:Irak
so:Category:Ciraaq
sr:Категорија:Ирак
sh:Kategorija:Irak
fi:Luokka:Irak
sv:Kategori:Irak
tl:Kategorya:Irak
ta:பகுப்பு:ஈராக்
roa-tara:Category:Iraq
te:వర్గం:ఇరాక్
th:หมวดหมู่:ประเทศอิรัก
vi:Thể loại:Iraq
tpi:Grup:Irak
tr:Kategori:Irak
tk:Kategoriýa:Yrak
udm:Категория:Ирак
uk:Категорія:Ірак
ur:زمرہ:عراق
vo:Klad:Lirakän
fiu-vro:Katõgooria:Iraak
wa:Categoreye:Irak
war:Kaarangay:Irak
wo:Wàll:Iraak
yi:קאַטעגאָריע:איראק
yo:Ẹ̀ka:Ìrák
zh-yue:Category:伊拉克
diq:Kategoriye:Iraq
zh:Category:伊拉克

Marko Albert

Marko Albert (sündinud 25. juunil 1979 Tallinnas) on Eesti triatlon.

Saavutused


2004


2004. aasta suveolümpiamängud olümpiatriatlonis sai Marko Albert 21. koha, kaotades võitjale Uus-Meremaa sportlasele, 33-aastasele Hamish Carterile 4.19. 25-aastane eestlane alustas tublilt, tulles 1,5 km ujumise järel veest neljandana ja kuuludes pärast 40 km rattasõitu teise gruppi, kusjuures kaotust liidrile oli vaid 47 sekundit.
49 startija hulgas oli maailma edetabelis 84. kohal olevast Albertist tagapool vaid viis triatleeti. Eestlase paremust pidid tunnistama ka kolm eksmaailmameistrit.
Albert alustas särtsakalt, vedades ujujate rivi esimesel kolmandikul ja sai kuivale maale neljandana, kaotust aja 18.01 saanud USA Andy Pottsile 12 sekundit. Eestlasest olid ees ka Paulo Myuashiro Brasiiliast ja Venemaa Igor Sõsojev. Vahetusalas tegutses aga Albert kiiresti ja pääses rattasõidule kolmandana, olles möödunud Sõsojevist.
Rattadistantsi teiseks 8 km ringiks oli formeerunud 15-liikmeline juhtgrupp, kuhu kuulus ka Marko. Kolmanda ringi tõusu järel pääsesid eest kuus meest, kes distantsi teise poolega suurendasid vahe enne jooksu jälitajatega enam kui 40 sekundile. Albert pedaalis vapralt teises 9-liikmelises grupis ja sai rattasõidu järel 15. vaheaja.
Albert, kes oli enne olümpiat hädas jalavigastusega, saabus esimeselt jooksuringilt 18. kohaga, kaotust juhtijatele 2.02. Järgmisel ringil oli eestlane langenud kahe koha võrra ja vahe juhtijatega suurenenud veel minuti võrra.
"Esimene ring polnud hea, kuid teisel ja kolmandal hakkasin juba liikuma," rääkis Albert.

2008


2008. aasta suveolümpiamängud sai Marko Albert 41. koha. Ta kaotas võitjale 5.20,30. Pärast ujumist oli ta 10. ning pärast rattasõitu 43. kohal.

2011


Marko Albert sai 2011. aasta Hawaii Ironmanil ajaga 8:35:18 13. kohaga. See oli võistluse eestlaste seni parim aeg ja parima koha kordamine.

Isiklikku


Marko Albert on 189 cm pikk ja kaalub 79 kg. Ta elab Tallinnas ja kuulub klubisse Triatloniklubi 21CC. Tema treener on Jüri Käen. Marko lõpetas 1997. aastal Eesti Spordigümnaasiumi ujumise erialal ja 2001 Sisekaitseakadeemia. Ujumisega tegeles üksteist aastat, triatloniga alates 1997. aastast. Tema eeskujuks triatleetidest on Kirill Litovtšenko. Eesmärk spordis on saada paremaks. Hobideks on filmid, lugemine ja hispaania keel.

Viited

Välislingid


http://www.marko.ee/ Marko Alberti kodulehekülg
http://www.marko.ee/index.php?leht=tulemused.html Tulemused
Kristi Vahemaa, http://www.epl.ee/artikkel/471203 "Marko Albert: mingit porgandit on vaja, mis sunniks enam tööle", Eesti Päevaleht, 13. juuni 2009
http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Marko_Albert Biograafia ESBL-is
Kategooria:Eesti triatleedid
Kategooria:Sündinud 1979
en:Marko Albert
nl:Marko Albert

Tšuvašid


Tšuvašid (endanimetus ''Чӑваш'') on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul. Nad räägivad tšuvaši keelt.
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on Tšuvaššia, Tatarstan ja Baškortostan. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas Tšuvaššias. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši.
Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:
mäetšuvašid (''вирьял'', ''тури''; Tšuvaši Vabariik põhja- ja kirdeosas);
niidutšuvašid (''анат енчи''; Tšuvaši Vabariigi kesk- ja edelaosa) ning
orutšuvašid (''анатри''; Tšuvaši Vabariigi lõunaosa ning väljaspool Tšuvaššiat).

Materiaalne kultuur


Materiaalses kultuuris ja eriti ornamentikas on tšuvaššidel palju ühisjooni Soome-ugri rahvad, arvataksegi, et tšuvašid on turgi keelele üle läinud soome-ugrilased.
Üldiselt peetakse tšuvašše koos bulgaarlased bulgaaride järeltulijaiks.

Viited

Välislink


http://www.oval.ru/cgi-bin/enc.cgi/82812.html Большая Советская Энциклопедия artikkel "Чуваши"
Category:Rahvad
Category:Venemaa
Category:Tšuvaššia
ar:تشوفاش
an:Chuvaixes
av:Чувашал
az:Çuvaşlar
ba:Сыуаштар
be:Чувашы
be-x-old:Чувашы
bar:Tschuwaschen
bg:Чуваши
ca:Txuvaixos
cv:Чăвашсем
cs:Čuvaši
da:Tjuvasjer
de:Tschuwaschen
en:Chuvash people
myv:Ветькеть
es:Pueblo chuvasio
eo:Ĉuvaŝoj
fa:مردم چواش
fr:Tchouvaches
gag:Çuvaşlar
ko:추바시인
hr:Čuvaši
it:Ciuvasci
he:צ'ובשים
ka:ჩუვაშები
kk:Шуаштар
lt:Čiuvašai
hu:Csuvasok
mk:Чуваши
krc:Чувашлыла
koi:Чуваш отир
mn:Чуваш ястан
nl:Tsjoevasjen
ja:チュヴァシ人
no:Tsjuvasjer
nn:Tsjuvasjar
uz:Chuvashlar
pl:Czuwasze
pt:Chuvaches (povo)
ro:Ciuvași
ru:Чуваши
sah:Чуваштар
scn:Ciuvasci
sk:Čuvaši
sr:Чуваши
sh:Čuvaši
fi:Tšuvassit
sv:Tjuvasjer
tt:Чуашлар
tr:Çuvaşlar
udm:Чувашъёс
uk:Чуваші
ug:ﭼﯘﯞﺍﺵ ﻣﯩﻠﻠﯩﺘﻰ
zh:楚瓦什人

Marko Aleksejev

Marko Aleksejev (sündinud 14. veebruaril 1979 Tartus) on Eesti kergejõustiklane (kõrgushüpe).

Saavutused


2001 Universiaadil 6. koht
2004 Ületanud 2004. aasta suveolümpiamängud nii 2.10 kui 2.15 esimesel katsel, ei suutnud Marko kolmel üritusel jagu saada kõrgusest 2.20 ning sellega olid Ateena olümpiamängud tema jaoks lõppenud. 2.15 andis talle 31. koha jagamise. Olümpiakulla võitis Rootsi Stefan Holm tulemusega 2.36, olles ainus selle kõrguse ületaja.

Isiklikku


Marko Aleksejev on 196 cm pikk ja kaalub 80 kg. Isiklik rekord on 2.27 (2004) ja eesmärk on Eesti rekordit parandada. Praegu on rekord 2.30 (5. juuni 1996, Rakvere) ja kuulub Marko Turbanile. Marko Aleksejev elab Tallinnas ja kuulub klubisse Audentese SK. Tema treener on Allan Elerand. Hobideks on jaht ja kalastamine.

Välislingid


http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Marko_Aleksejev Biograafia ESBL-is
Kategooria:Eesti kõrgushüppajad
Kategooria:Sündinud 1979

Mikoła Jermałovič

Image:Litva (Yermalovich).svg
Mikoła Jermałovič (kasutatakse ka nimekuju ''Mikola Jermalovitš''; valgevene keel ''Мікола Іванавіч Ермаловіч''; 29. aprill 1921 Malyja Navasiołki küla, praegune Dziaržynski rajoon, praegune Minski oblast - 5. märts 2000, Minsk) oli Valgevene kirjanik ja ajaloolane.

Teoseid


1970 - "''Дарагое беларусам імя''"
1989 - "''Па слядах аднаго міфа''"
1990–1994 - "''Старажытная Беларусь''" (ajalooline uurimus):
"''Старажытная Беларусь: Полацкі і Новагародскі перыяды''" (1990)
"''Старажытная Беларусь: Віленскі перыяд''" (1994)
2000 – "''Беларуская дзяржава Вялікае Княства Літоўскае''"

Välislink


http://slounik.org/80994.html Lühike biograafia
http://txt.knihi.com/jermalovic/ Jermałoviči teosed e-kujul
Category:Valgevene kirjanikud
Category:Sündinud 1921
Category:Surnud 2000
be:Мікола Іванавіч Ермаловіч
be-x-old:Мікола Ермаловіч
en:Mikola Yermalovich
ru:Ермолович, Николай Иванович

Kastuś Kalinoŭski

File:Kanstantyn_Kalinoŭski_stamp.jpg
Kastuś Kalinoŭski (valgevene keel ''Кастусь Каліноўскі''; vene keel ''Вицент-Константин Калиновский''; Poola keel ''Wincenty Konstanty Kalinowski''; 21. jaanuar 1838 - 10. märts 1864) oli Valgevene revolutsionäär-demokraat, publitsist, 1863-1864 aasta ülestõusu üks juhte Valgevenes.
Lõpetas 1860 Peterburi ülikooli õigusalal. 1862-1863 andis välja illegaalset ajalehte "''Мужыцкая праўда''", millel oli suur mõju valgevene rahvusliku vabastusliikumise tõusule.
Arreteeriti tsaarivõimude poolt jaanuaris 1864 ja hukati sama aasta märtsis Vilniuses.

Välislink


http://slounik.org/120784.html Biograafia vene keeles
Kategooria:Valgevene inimesed
Kategooria:Sündinud 1838
Kategooria:Surnud 1864
be:Вінцэнт-Канстанцін Каліноўскі
be-x-old:Кастусь Каліноўскі
de:Kastus Kalinouski
en:Konstanty Kalinowski
eo:Kastus Kalinoŭski
fr:Kastus Kalinowski
lt:Konstantinas Kalinauskas
ja:カストゥーシュ・カリノーウスキ
pl:Konstanty Kalinowski
ru:Калиновский, Константин Семёнович
uk:Кастусь Каліновський