Aerosool

Aerosool on gaasi ja väikeste tahkis osakeste või vedeliku piiskade dispersne süsteem. Aerosoolid on olulised atmosfäärikeemia, nähtavuse, pilvede moodustumise, atmosfääri kiirguse ja elekter seisukohalt.
Aerosooliks nimetatakse ka koos gaasiga rõhk all olevat täiteainet, mis täidab aerosooliballoone. Sellised aerosooltooted on deodorant, putukamürk, juukselakk, värvid jms.
Väljenditega "aerosool" ja "aerosooli osake" viidatakse enamasti vedela või tahke aine osakestele, mille väljastamisel gaasi tekib dispersne segu.
dispersne süsteem nimetatakse vähemalt kahest komponendist koosnevat süsteemi. Üks komponentidest on väikeste osakestena jaotatud teises. Ülekaalus olevat komponenti nimetatakse dispersioonikeskkonnaks ning vähemuses olevat komponenti dispersseks faasiks.
Aerosoolide dispersioonikeskkonnaks on gaas ning dispersseks faasiks tahkis osakesed või vedeliku piisad. Dispergeeritud faasi agregaatoleku järgi jagunevad aerosoolid uduks (vedel dispergeeritud faas) ja suitsuks (tahke dispergeeritud faas).

Aerosoolide teke


Pilt:Sha1993 smog wkpd.jpg
Pilt:2010-05-16-ter-heijde-by-RalfR-24.jpg

Jaotus tekkeviisi alusel


Tekkeviisi alusel jagunevad aerosoolid primaarne ja sekundaarne. Aerosoolid kas emiteerimine otse tekkeallikast valmiskujul või tekivad keskkonnas füüsikaliste ja keemiliste protsesside käigus. Primaarseteks on otse allikatest paiskuvad osakesed, nagu vulkaaniline tuhk, meresool, tuule-erosiooni tolm, kaevandamine ja lõhkamistöödel tekkiv tolm, autotransport tolm. Sekundaarsed aerosoolide tekivad erinevate atmosfäärigaaside reageerimisel ja kondenseerumine või jahtumine gaasi kondenseerumisel. Tekkimisel võivad osaleda nii looduslikud gaasid kui ka inimtegevuse poolt õhku paisatud lisandgaasid (vääveldioksiid, ammoniaak, lämmastikoksiidid|NO<sub>x</sub>]], joodi oksiidid, gaasilised orgaanilised ained). Nii tekivad näiteks pilvepiisad ja sudu.

Jaotus tekke-ja emiteerumisallikate alusel


Tekke- ja emiteerumisallikate alusel jagunevad aerosoolid looduslikeks ja inimtekkeline:
Suurem osa õhk aerosoolidest pärineb looduslikest allikatest. Näiteks bioloogilistest allikatest lähtuv taimne materjal, nagu õietolm ja seeme ning lenduvad orgaanilised ühendid (VOC), väikesed elusorganismid, nagu bakterid ja viirused, biomassi põlemine tuhk ja gaasid, maapind tuulte ja turbulentsi poolt õhku tõstetud pinnaseosakesed, vulkaaniline tuhk ja sulfaatsed gaasid, mereveest eralduvate mullide lõhkemisel lenduvad soolaosakesed.
Inimtekkelisi aerosoole on kogu hulgast ligi 20%. Allikatena võib vaadelda sõiduteid, põllumaid, kütuste põletamist ning tööstusprotsesse. Õhku jõuavad osakesed tuulte tõttu, erosiooniga või kõrgetest korstnatest ja transpordivahenditest. Näiteks paiskuvad nii õhku pinnaseosakesed, vingugaas (põlemisprotsessidest), SO<sub>2</sub> (tööstusest), NO<sub>x</sub> (transpordist), lenduvad orgaanilised ühendid (VOC).

Aerosooli osakeste suurus


Pilt:Atmosfääri aerosoolide suurus.jpg‎
Õhu gaasiliste komponentide molekulide diameeter jäävad alla 1 nm (10<sup>-9</sup>m). Aerosooliosakeste mõõtmed on enamasti suuremad, kuid väga varieeruvad, alates mõnest nanomeetrist (10<sup>-9</sup>m) kuni kümnete mikromeetriteni (10<sup>-6</sup>m). Suuruse järgi eristatakse PM10, PM2,5, PM1 osakesi. Need vastavad 10, 2,5 ja 1 mikromeetristele diameetritele. Täpsemalt näitab see jaotus aerodünaamilist diameetrit, mille puhul läbivad osakesed mõõtmisprotsessis 50%-lise efektiivsusega vastava selektiivse sisendi.
PM1 osakesi tekib tööstuses (sulfaadid, nitraat, ammoonium, elementaarne ja orgaaniline süsinik), kütuste põletamisel, maakide sulatamine, metallide tootmisel.
PM2,5 osakeste hulka kuuluvad enamik mehaaniliste protsesside tagajärjel tekkivatest aerosoolidest, nagu erosiooni, tuule, purustamise puhul tekkiv tolm, tolm teedelt, tänavatelt, ehitusest, põllumajandusest, meresool, õietolm, taime eosed, lendtuhk kütuste põletamisest, vulkaaniline tuhk, tulekahjudest lenduvad osakesed.
PM10 osakesi satub palju õhku kevaditi, kui talvise tänavate liivatamise ja naastrehvide kasutamise tõttu eraldub kulutatud asfalt suuremaid osakesi, mis liikluses lenduvad.

Osakeste kasvamine atmosfääris


Suuremad osakesed väljuvad atmosfäärist kiiremini ja pole keemiliselt nii aktiivne, kui väikesed sekundaarsed osakesed. Viimaste suurus on atmosfääris ajas muutuv. Põhiline muundumisskeem on järgmine:
Erinevad keemilised ja füüsikalised protsessid muudavad atmosfääri paisatud ained kergesti kondenseerumine. Molekulide piisava kontsentratsiooni saavutamisel ühinevad need tilkadeks või tahke aine osakesteks. Ühinemisprotsessi nimetatakse nukleatsiooniks ning selle käigus tekivadki sekundaarsed aerosoolid.
Nukleatsiooni produktid kasvavad samade või teiste õhu lisandgaaside molekulide kondenseerumine nende pinnale ja nende osakeste omavahelise liitumise ehk koagulatsiooni käigus.
Sekundaarosakesed ei kasva läbimõõdult suuremaks kui üks mikromeeter, sest läbimõõdu suurenedes kasvuprotsessid aeglustuvad ja väljasadenemine kiireneb.

Aerosoolide kadu


Aerosooliosakesed ei saa atmosfääris igavesti püsida. Õhus viibimise aeg on mõnest päevast kuni mõne nädalani. Osakese eluiga oleneb asukohast ning osakese suurusest. Eemaldumisprotsesse mõjutavad gravitatsioon ja kondenseerumispinnad.

Neelud


Eraldumisteed ehk neelud jagunevad märgväljasadestumiseks, kus osaleb vesi, ja kuivväljasadestumiseks.
Märgdepositsioon jaguneb omakorda lihtsalt väljapesemiseks (''washout''), kus osake ühineb olemasoleva pilvetilgaga, vihmaga väljapesemiseks (''rainout''), kus osake on kondensatsioonituum, ja väljapühkimiseks (''sweepout''), kus osake haaratakse kaasa saju käigus.
Kuivdepositsioon jaguneb omakorda gravitatsiooniliseks ja turbulentseks väljasadestumiseks.

Aerosoolide mõju


Mõju keskkonnale


Atmosfääri aerosooli osakestel on mitmeid olulisi rolle, näiteks põhjustavad atmosfääri hägususe, hajutavad ja neelavad päikesekiirgust, on pilvede ja udude tekkel kondensatsioonituumadeks, seovad kergeid ioone, vähendades oluliselt nende elektrilist liikuvust, muundades sellega laengu jaotust ruumis ja elektriväli, omavad olulist rolli atmosfäärikeemias, mõjutavad kliimat.

Mõju tervisele


Aerosoolide mõju inimese tervisele on väga tugev. Peened aerosoolid võivad põhjustada südame- ja kopsudhaigusi, astmahooge ja mitmeid teisi terviserikkeid. Eriti ohtlikud on väga väikesed saasteosakesed, need läbivad membraane ning kanduvad vereringega organitesse laiali, kahjustades kogu organismi. Kuna aerosoolid sisaldavad erinevaid ohtlike saastegaaside komponente, on kahjulikke mõjusid veel. Näiteks soodustab hingamisteede haigusi SO<sub>2</sub>, mis on ohtlik ka taimedele, kuna lagundab kattekudesid ning pidurdab taime arengut. Ohtlik on ka gaasiliste NO<sub>x</sub> sisaldus, mis mõjutab hemoglobiini kaudu organismi vereringet. Aerosoolide toime on väga keeruline, kuna on raske eristada ühe aine mõju teise omast. Seega on tegemist olulise uurimisvaldkonnaga. Praeguseks on näiteks tõestatud kahjulik toime epideemia ja ka diiselmootori ülipeenete heitgaasiosakeste lühiajalise eksponeerimise mõju uurivas eksperimendis.
Londoni-tüüpi sudu on näide aerosoolide kahjulikkusest. Algselt pärineb nimetus 1905. aastast, mil Londonis söega kütmise tagajärjel eraldus korstnatest palju suitsu (tahma) ning vääveldioksiidi. Tahma aerosooli osakesed on kondenseerumistuumadeks õhuniiskuse ja udupiiskade jaoks.
Tahmas leiduva raudsulfiidi reaktsiooni õhuhapnikuga kirjeldab järgmine valem:
4FeS<sub>2</sub> + 11 O<sub>2</sub> => 8 SO<sub>2</sub> + 2Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>
Tekkiv SO<sub>2</sub> on vees hästi lahustumine ning kogub selle tõttu enda ümber kondenseeruvat vett. Tahmas sisaldub ka metallijääke, mille katalüüsi abil muudetakse SO<sub>2</sub> edasi väävelhape. Tulemuseks on tervist kahjustav aerosool.

Aerosoolide mõõtmine


Aerosooli kontsentratsiooni väljendamiseks kasutatakse kas ruumalaühikus leiduvate osakeste arvu ehk arvkontsentratsiooni või ruumalaühikus leiduvate osakeste massi ehk masskontsentratsiooni. Need näitajad on omavahel seotud ning üksteiseks teisendatavad osakeste kuju ja tiheduse kaudu. Suuruse erinevustest tingitult on väikestel osakestel võrreldes jämedate osakestega masskontsentratsioon väiksem ning arvkontsentratsioon suurem. Aerosooli mõõtmisi tehakse tuginedes osakeste erinevale massile.
Suurusjaotuse spektrites eristuvad selgelt eri suurustega osakeste kogumikud (moodid).
Nukleatsioonimood (u 3–30 nm) – gaasiliste lisandite kondenseerumisel moodustuvad klaster, mis kaovad kiirelt Browni liikumine akumuleerumine tõttu.
Aitkeni mood (u 30–100 nm) – suuremad klaster, mis on peamised kondensatsioonituum pilvetilkade tekkimisel.
Akumulatsioonimood (u 100–1 μm) – tekivad väiksemate osakeste ühinemisel (koagulatsioonil), põlemisel, aurude kondenseerumisel jms protsessides. Need osakesed kogunevad atmosfääris, kuna on liiga suured selleks, et difusiooni teel kiiresti edasi koaguleeruda ja liiga väikesed selleks, et raskusjõud mõjul välja sadestuda. Väljuvad atmosfäärist väljapesemisel sademed.
Mehaanilise tekkega osakeste mood (u. 1–10 μm, mõnikord kuni 100 μm) – osakesed, nagu tolm, lendtuhk, meresool, taimeeosed, mida tekib massi järgi palju, kuid mis sadestuvad gravitatsiooni tõttu kiiresti välja.

Proovide võtmise meetodid


Proovikogumise variantideks on isokineetika proovivõtt, kus õhku imetakse läbi avause mõõteaparaati ning mõõtmised on seotud osakeste liikumisinertsiga, ja filtreerimine, kus osakesed kogutakse filter sellest õhku läbi imedes ning mõõtmised on seotud filtripaberi omaduste muutumisega.

Kontsentratsiooni määramine


Nefelomeeter – põhineb osakeste omadusel oma diameetrist olenevalt valgust hajutada. Selle abil mõõdetakse atmosfääri läbipaistvust.
Etalomeeter – põhineb osakeste peegeldumineomadustel. Määratakse filtrilt peegelduva valgushulga muutumist.
Beeta-nõrgenemine – põhineb osakeste omadusel neelata beetakiirgust. Mõõdetakse beeta-kiirguse nõrgenemist filtri läbimisel.
Resoneeriv mikrotasakaal – põhineb võnkuva elemendi resonantsisagedus muutumisel elemendile sadestuvate aerosooliosakeste tõttu.
Proovikogujad – lehter, millesse teatud perioodi vältel sadestunud osakeste mass mõõdetakse.
Lumikatte proovid – aerosooliosakesed on olnud lumi tekkimisel kondensatsioonituum ning lumeproovis mõõdetakse sisalduvate aerosooliosakeste mass.

Suurusjaotuse ehk spekter määramine


Impaktor – õhuvool sunnitakse kiirelt suunda muutma ning olenevalt suurusest sadestuvad välja suuremad osakesed.
Difusioonipatarei – õhk juhitakse läbi toru. Seintele difundeerumise kiiruse määrab inerts. Suuremad osakesed sadestuvad lühema vahemaa läbimise jooksul, tekib suurusjaotus.
Elektrilise liikuvuse analüsaator – põhineb laetud osakeste triivimisel õhus elektrostaatilise välja toimel. Kuna liikumise suuna muutus kondensaatori katete vahel on määratud osakese laengu ja massiga, saab võrdsete laengute puhul määrata osakeste massid.
Elektriline aerosooli spektromeeter – põhineb aerosooli osakeste sadestumisel kondensaatori katetele toimuval katetelaengu muutusel.
optika osakeste loendur – mõõdetakse laserkiire hajumist keskkonnas.
Kondensatsiooniosakeste loendur – mõõdetakse osakeste esinemist kondensatsioonituum üleküllastunud vee- või alkoholiaurus.

Vaata ka


Aerosoolvärvimine

Viited


Kategooria:Kolloidkeemia
ar:ضبوب
az:Aerozol
id:Aerosol
su:Aérosol
be:Аэразоль
bs:Aerosol
bg:Аерозол
ca:Aerosol
cs:Aerosol
da:Aerosol
de:Aerosol
el:Αερόλυμα
en:Aerosol
es:Aerosol
eo:Aerosolo
eu:Aerosol
fa:هواپخش
fr:Aérosol
gl:Aerosol
ko:에어로졸
hy:Աերոզոլներ
hr:Aerosol
it:Aerosol
kk:Аэрозоль
ky:Аэрозолдор
hu:Aeroszol
ml:എയറോസോൾ
nl:Aerosol
ja:大気エアロゾル粒子
no:Aerosol
nn:Aerosol
nds:Aerosol
pl:Aerozol
pt:Aerossol
ro:Aerosol
ru:Аэрозоль
simple:Aerosol
sk:Aerosól
sl:Aerosol
sr:Аеросоли
fi:Aerosoli
sv:Aerosol
th:ละอองลอย
tr:Aerosol
uk:Аерозолі
zh:气溶胶

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaaniline keemia, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) keemiline side süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.
Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'.

Alkohole

Lihtalkoholid


Metanool ehk metüülalkohol, CH<sub>3</sub>OH
Etanool ehk etüülalkohol, C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>OH
Propanool ehk propüülalkohol, C<sub>3</sub>H<sub>7</sub>OH
Butanool ehk butüülalkohol, C<sub>4</sub>H<sub>9</sub>OH

Mitmealuselised alkoholid


Glütserool, C<sub>3</sub>H<sub>5</sub>(OH)<sub>3</sub>

Nimetused


-OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist.
Näiteks:
CH<sub>3</sub>OH – metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga)
CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH – etanool
CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>OH – propanool
CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>CH2OH – butanool
–OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas.
Näiteks:
HOCH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>OH – 1,2-etaandiool
HOCHCH<sub>2</sub>(OH)CHOH – 1,2,3-propaantriool (glütserool)

Keemilised omadused


Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega:
2CH<sub>3</sub>OH + 2Li -> 2CH<sub>3</sub>OLi + H<sub>2</sub>
Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades Estrid.
Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide.
CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH + HBr -> CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>Br + H<sub>2</sub>O
Kategooria:Alkoholid
af:Alkohol
ar:كحول
an:Alcohol
ast:Alcohol
id:Alkohol
ms:Alkohol
bn:অ্যালকোহল
jv:Alkohol
su:Alkohol
be:Спірты
be-x-old:Сьпірт
bs:Alkohol
br:Alkool
bg:Алкохол
ca:Alcohol
cs:Alkoholy
cy:Alcohol
da:Alkohol (stofklasse)
de:Alkohole
el:Αλκοόλες
en:Alcohol
es:Alcohol
eo:Alkoholo
eu:Alkohol
fa:الکل
hif:Alcohol
fo:Alkohol
fr:Alcool (chimie)
gd:Alcol
gl:Alcohol
ko:알코올
hy:Սպիրտ
hi:सुषव
hr:Alkoholi
io:Alkoholo
ia:Alcohol
is:Alkóhól
it:Alcoli
he:כוהל
kk:Алкогольдер
sw:Alkoholi
ht:Alkòl
ku:Alkol
la:Alcohol
lv:Spirti
lt:Alkoholis
ln:Lotoko
lmo:Alcol
hu:Alkoholok
mk:Алкохол
ml:ചാരായം (രസതന്ത്രം)
nl:Alcohol (stofklasse)
ja:アルコール
no:Alkoholer
nn:Alkohol
oc:Alcòl
pnb:الکحل
nds:Alkohol
pl:Alkohole
pt:Álcool
ro:Alcool
qu:Alkul
ru:Спирты
rue:Алкоголы
sq:Alkoholet
scn:Alcool
simple:Alcohol
sk:Alkohol (hydroxyderivát)
sl:Alkohol
ckb:ئەلکول
sr:Алкохол
sh:Alkoholi
fi:Alkoholit
sv:Alkoholer
tl:Alkohol
ta:மதுசாரம்
te:ఆల్కహాలు
th:แอลกอฮอล์
vi:Ancol
tr:Alkol
uk:Спирти
ur:الکحل
vls:Alcool
war:Alkohol
yi:אלקאהאל
yo:Ọtí
zh-yue:酒精
bat-smg:Alkuoguolis
zh:醇

Alus


Sõnal alus on mitu tähendust. Tavaliselt on alus millegi all, kannab midagi. Viimasel tähendusel rajanevad enamasti ka muud aluse mõisted.

Keemia


Alus (keemia) on keemiline aine, mis Vesilahus Dissotsiatsioon (keemia) annab lahusesse hüdroksiidioone.

Keeleteadus


Alus (keeleteadus) on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.

Matemaatika


Alus on hulknurk esiletõstetud külg või ka selle külje pikkus.
:
Kolmnurk alus on ükskõik milline kolmnurga külgedest, mida mingil põhjusel esile tahetakse tõsta. Tüüpiliselt külg, millele tõmmatakse kõrgus, et arvutada kolmnurga pindala.
:
Võrdhaarne kolmnurk alus on kolmas külg peale võrdsete haarade.
:
Trapetsi alused on kaks külge, mis on omavahel paralleelsus.
Positsiooniline arvusüsteem aluseks nimetatakse fikseeritud arvu ''k'', mis määrab arvusüsteemi ühel arvukohal olevate erinevate number hulga.
Astendamine nimetatakse astme aluseks astendatavat ''a'': a<sup>n</sup>, kus ''a'' on astme alus ja ''n'' astendaja.
Logaritmi alus ''a'' on arv, mille astendamisel logaritmimise tulemiga ''x'' saadakse arv ''N'': x = log<sub>a</sub>N.
Normaali alus on kõverjoone normaalil asuva kõverjoone ja abstsisstelg vahelise lõik ristprojektsioon abstsissteljele.
Puutuja alus on kõverjoone puutujal asuva kõverjoone ja abstsisstelg vahelise lõik ristprojektsioon abstsissteljele.

Filosoofia


Alus (filosoofia) on filosoofias see, mis püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab.

Transport


Alus (laevandus) on inimene kätetööna valminud vesi ujuv asi, kui seda kasutatakse inimese, kauba, meremärkide, posti või muude saadetiste (asjade) veepinnal hoidmiseks või edasitoimetamiseks veepinnal või vee all.
Kaubaalus on kaup transportimiseks ja ladumiseks mõeldud kindlates mõõtudes raam või toestik.

Botaanika


Alus (botaanika)

Viited

Välisviited


http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=alus&F=ALL&O=0&E=0 alus @ ÕS2006 @ eki.ee

Aristoteles


Pilt:Aristoteles Louvre.jpge pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre.]]
Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli Vana-Kreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoofia.
Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.
Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika (bioloogia), esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.

Elulugu


Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr.
Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle.
18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks.
Pärast Platoni surma 347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike-Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12-aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasium (Vana-Kreeka)is, mida kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Kooli hakati nimetama ka peripateetikud kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (''peripatos'') edasi-tagasi jalutades (''peripateō'').
Aristoteles õpetas Lykeionis 335 eKr–322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus.
Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele.

Sissejuhatus


Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates, kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese-eelne filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma.
Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned kirjad. Kuigi varajased dialoogid tegelevad peamiselt teadmine jõudmise meetodiga ning hilisemad põhiliselt õiglusega ja praktilise eetikaga, väljenduvad neis seisukohad eetika, metafüüsika, mõistuse, teadmise ja inimelu küsimustes. Meeled kaudu saadakse Platoni järgi ainult arvamusi, mis on segased ja ebapuhtad, teadmiseni aga jõuab üksnes kontemplatsioon hing, mis pöördub füüsilisest maailmast ära. Ainult hingel saavad olla teadmised ''eidos''test ehk ideedest ehk vormidest, mille ebatäiuslik jäljendus on nähtav maailm. Sellisel teadmisel on nii eetiline kui ka teaduslik tähtsus. Tänapäeva terminites saab Platoni õpetust teatud reservatsioonidega nimetada idealism ja ratsionalism.
Seevastu Aristoteles tähtsustas palju rohkem meelte rolli tunnetus (filosoofia)es, mistõttu ta on lähedasem tänapäeva mõistes materialismile ja empirismile. Aristotelese meetod lõi eeldused hilisema teaduslik meetodi tekkele. Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid nendest on säilinud üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaatvormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel kujul. Seetõttu kipuvad nad olema eklektika, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristotelese tähtsamate teoste seas on ''Füüsika (Aristoteles)'', ''Metafüüsika (Aristoteles)'', ''Nikomachose eetika'', ''Poliitika (Aristoteles)'', ''De Anima'' (''Hingest''), ''Poeetika (Aristoteles)'', ''Kategooriad'', ''De Interpretatione'', ''Esimene analüütika'' ja ''Teine analüütika''.

Ülevaade Aristotelese õpetusest


Aristotelese õpetus modifitseerib Platoni õpetust.

Mateeria ja vorm


Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vorm (filosoofia)i (''eidos''t) füüsiline maailm eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma element (stiihia) vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja Maa (element). Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg-kvaliteetvormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba tegelikult (aktuaalselt) on. (Tõsi küll, see ei ole päris alati nii. Erandiks on näiteks alamate loomade isetärkamine.) Põhjus meenutab alati tagajärge; tagajärg eeldab sama vormiga põhjuse toimet.

Põhjuslikkus


Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofia, et miski ei saa sündida mittemillestki (''ex nihilo nihil fit''). Eelnevalt olemasolev mateeria substraat (filosoofia) (mateeria) muutumine. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine), kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust (aktuaalsust): vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgnevus vormile (on vormi suhtes sekundaarsus). Teiseks lähtus Aristoteles analoogiast sellega, kuidas käsitööline loob mingist materjalist mingi eseme. Vorm, mille käsitööline materjalile annab, peab tema arus juba eelnevalt olemas olema. Looduse toimimine on samamoodi teleoloogia: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid.

Jumal


Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loomine ega kavandavale jumalusele. Loomulik liik fikseeritus ja füüsiline maailm igavene olemasolu tulenevad tema põhjuslikkuseprintsiibist ning mateeria ja vormi lahutamatust ühtsusest. Kui mateeria ei saa kunagi eksisteerida nii, et tal poleks mingit vormi, ning vormid on mateeria staatilised ja dünaamilised tunnused ning kui mateeria omandab vormi üksnes tänu materiaalsele asjale, millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed.
Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab samaaegselt toimivate põhjuste jadal olema esimene liige, millel ei ole põhjust. Et iga tagajärg nõuab põhjust, mis on temast numeeriline erinevus ning antud tagajärje põhjuste lõputu regress seda tagajärge esile ei kutsuks, siis peab olema põhjuseta algpõhjus ehk liikumatu liikumapanija. Sellel ei saa olla mingit võimalikkust (potentsiaalsust), mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu. Aristotelese järgi on see võimalik üksnes juhul, kui algpõhjus iha objektina tõmbab asju külge, ilma et ta ise muutuks. See seletab taevas ja kõikide Maa (planeet) elanike eesmärgipärasus liikumist. Iga asi püüab saada Algpõhjuse sarnaseks, niivõrd kui asja loomus seda võimaldab. Elusolendid paljunemine, et nende liik oleks surematu, ja ka teised asjad jäljendavad Jumala elu. Jumal (Esmane Liikumapanija) naudib igavest õnne, mõeldes kõige väärilisemast mõtlemise objektist – omaenda mõtlemisest. Aristotelese universum on suletud süsteem, mis koosneb taevastest ja maistest substantsidest, mis igavesti liiguvad ja muutuvad vastavalt oma ihale jäljendada Jumalat.

Tunnetus


Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni ''eidos''ed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Kui asjade loomust ja toimimist määravad struktuurid ei ole asjadest lahutatavad, siis on võimalik teadus füüsilisest maailmast. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda ja toimed ei ole takistuste või muude sekkumiste tõttu alati seaduspärased, tuleneb looduslike protsesside üldine ühetaolisus mateerias immanentselt kätkevatest vormidest. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on tal võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mälu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima.
Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsus üksikus asjadest vormid välja abstraheerimine ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest
esiteks, kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega;
teiseks, kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb.
<br>
Et inimaru suudab neid vorme asjadest abstraheerida ning passiivse aruna (passiivne intellekt) neid säilitada, siis puudub vajadus meenutamise (''anamnesis''e) ja hinge eeleksistentsi teooria järele.

Hing


Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik. Nii et mõtlemisvõime sõltub hinge osast, mis elab keha üle. Aktiivne intellekt peab olema kas Jumal või mõni muu mittemateriaalne Jumala-taoline olend. Aristoteles ei ütle kuskil, nagu oleks igal inimesel isiklik aktiivne intellekt, mis tema keha üle elab. Aristotelese õpetuse alusel on voorus hinge teatud toimimisvõime ja Aristoteles jagab hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu Toituv hing, millel puudub kokkupuude mõistusega, eetilise mõõtega (söömine, paljunemine) Püüdlev hing, kust kasvavad välja inimese püüdlused, mis panevad ta tegutsema. See on mõistuslikult kujundatav hingejagu. Mõistuslik hing Praktilise mõtlemise võime on suunatud püüdlevale hingele, püüdes leida loomupüüdlustele voorustega kooskõlastuvat vormi Teoreetilise mõtlemise võime on suunatud teoreetilise tegevuse tarvis vajalike loomutäiuste saavutamisele.

Inimesele iseloomulik täiuslikkus


Inimesele iseloomulik täiuslikkus ja inimese elu eesmärk on teoreetiline elu – maailma loomuse ja maailma Algpõhjuse kontempleerimine. Selle tegevusega jäljendab inimene Jumalat täiuslikemal talle kättesaadaval viisil.

Teadus


Abstraheerimise ja induktsiooni teel jõutakse lõpuks teaduse baaseelduste teadmiseni. Tõelise teadmise omandamine printsiipide ja baaseelduste kohta on sageli uurimistöö staadium, milleni jõutakse kõige viimasena. See, mis on eelnevus loomuse või olemasolu järjekorras, on järgnevus nii muutuste järjekorras kui ka teadmise järjekorras. Me alustame sellest, mis on meile ilmsem tajus, ja kui teaduslik uurimistöö on lõppenud, jõuame lõpuks selleni, mis on paremini teada iseenesest. Seega on avastamine regressiivne. Me alustame segastest tajumuste massidest, analüüsime need osadeks ning jõuame lõpuks nende kogemusmasside koostisosade ja põhjusteni, millest me alustasime. Siis saab teaduse täielikult esitada tõestus süllogismidena, mis esitavad meeltega tajutavate faktide põhjused. Nii et avastuseni jõutakse kogemuse, induktsiooni ja dialektika abil, asjade põhjuste mõistuspärane esitus kasutab aga tõestusi. Tõestus on Aristotelese järgi kehtivus arutlus, mille eeldused on tõesus, paratamatus ja paremini teada kui järeldus. Sellisele ideaalile on kõige lähedasem matemaatika.

Maailm


Maailm on Aristotelese järgi Maa (planeet) kui fikseeritud kese ümber tiirlemine taevakehade suletud süsteem. Taevakehade liikumised leiavad aset paratamatute printsiipide kohaselt, kuid meie teadmine nendest liikumistest ei ole täpne, sest nad on meist liiga kaugel. Kuualune maailm sündmused aga on teataval määral muutlikud (pole selge, kas mängus on ka objektiivne juhuslikkus), kuid meie teadmine neist on täpsem, sest nad on meile lähedal. Seetõttu saame substantside arengust ja käitumisest aru, kui vaatleme, kuidas asjad enamasti on. Kuualuste asjade kohta on võimalik mingi objektiivne teadmine.
Universumi keskmes on liikumatu Maa, mida ümbritseb vesi, õhk ja tuli kiht. Taevakehad asuvad kontsentrilisus sfäärides ning liiguvad koos nende sfääride liikumisega. Ka Maa ise on sfäär, seda tõestas see, et laevad kadusid horisondi taha. Kuu, päike, planeet ja kinnistäht on tehtud viiendast element (stiihia), millel erinevalt õhust, maast, tulest ja veest ei ole muud muutumist peale kohavahetuse. Kõige välimine sfäär sisaldab kinnistähti. Väljaspool universumit ei ole midagi, ei tühja ruumi ega täidetud ruumi, kuid kogu universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda. Igal elemendil on oma loomulik koht. Maiste asjade koht on maakera keskmes, mispärast kõik kehad kukuvad sinnapoole. Vee loomulik koht on maapinna peal, õhul ümber maa ja tule loomulik koht on kõrgel õhus, sellepärast põleb ta alati ülespoole. Asjad universumis moodustavad hierarhia, mis algab elementidest, mille loomulik liikumine viib neid kas alla (vett ja maad) või üles (õhku ja tuld). Edasi tulevad elementide segud, siis elusolendid. Taevasfääride liikumise põhjustavad vaimsed substantsid. Nende liikumise põhjus on lõppkokkuvõttes nende vaimsete substantside iha olla nii sarnane Esmaliigutajale kui võimalik.

Välislingid


http://www.davemckay.co.uk/philosophy/aristotle Aristotelese teosed (''inglise keeles'')

Aristoteleselt eesti keeles


http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html Nikomachose eetika
http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/index.html Luulekunstist
http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/ennustamine/index.html Ennustamisest une abil
Kategooria:Aristoteles
Kategooria:Loogikud
Kategooria:Vanakreeka filosoofid
Kategooria:Vanakreeka kirjanikud
Kategooria:Sündinud 384 eKr
Kategooria:Surnud 322 eKr
af:Aristoteles
als:Aristoteles
am:አሪስጣጣሊስ
ang:Aristoteles
ar:أرسطو
an:Aristótil
ast:Aristóteles
az:Aristotel
id:Aristoteles
ms:Aristotle
bn:এরিস্টটল
zh-min-nan:Aristotélēs
map-bms:Aristoteles
jv:Aristoteles
su:Aristoteles
ba:Аристотель
be:Арыстоцель
be-x-old:Арыстотэль
bs:Aristotel
br:Aristoteles
bg:Аристотел
ca:Aristòtil
ceb:Aristóteles
cv:Аристотель
cs:Aristotelés
co:Aristotele
cy:Aristoteles
da:Aristoteles
de:Aristoteles
el:Αριστοτέλης
en:Aristotle
es:Aristóteles
eo:Aristotelo
ext:Aristóteli
eu:Aristoteles
fa:ارسطو
hif:Aristotle
fo:Aristoteles
fr:Aristote
fy:Aristoteles
ga:Arastotail
gd:Aristoteles
gl:Aristóteles
gan:亞里斯多德
gu:એરિસ્ટોટલ
ko:아리스토텔레스
hy:Արիստոտել
hi:अरस्तु
hr:Aristotel
io:Aristoteles
ilo:Aristoteles
ia:Aristotele
ie:Aristoteles
os:Аристотель
is:Aristóteles
it:Aristotele
he:אריסטו
kn:ಅರಿಸ್ಟಾಟಲ್‌
ka:არისტოტელე
kk:Аристотель
ky:Аристотель
mrj:Аристотель
sw:Aristoteli
ht:Aristotle
ku:Arîstoteles
lad:Aristoteles
la:Aristoteles
lv:Aristotelis
lb:Aristoteles
lt:Aristotelis
lij:Aristotele
jbo:aristoteles
lmo:Aristotel
hu:Arisztotelész
mk:Аристотел
ml:അരിസ്റ്റോട്ടിൽ
mt:Aristotile
mr:ॲरिस्टॉटल
xmf:არისტოტელე
arz:اريسطو
mzn:ارسطو
cdo:Ā-lī-sê̤ṳ-dŏ̤-dáik
mwl:Aristóteles
mn:Аристотель
my:အရစ္စတိုတယ်
nah:Aristotelēs
nl:Aristoteles
nds-nl:Aristoteles
ne:अरस्तू
new:एरिस्टोटल
ja:アリストテレス
no:Aristoteles
nn:Aristoteles
nov:Aristotéles
oc:Aristòtel
or:ଆରିଷ୍ଟୋଟଲ
uz:Arastu
pag:Aristotle
pnb:ارسطو
ps:ارستو
km:អារីស្តូត
pms:Aristòtil
nds:Aristoteles
pl:Arystoteles
pt:Aristóteles
kaa:Aristotel
ro:Aristotel
qu:Aristotelis
ru:Аристотель
rue:Арістотель
sah:Аристотель
sa:अरिस्टाटल्
sc:Aristotele
sco:Aristotle
sq:Aristoteli
scn:Aristòtili
si:ඇරිස්ටෝටල්
simple:Aristotle
sk:Aristoteles
sl:Aristotel
szl:Arystoteles
ckb:ئەرەستوو
sr:Аристотел
sh:Aristotel
fi:Aristoteles
sv:Aristoteles
tl:Aristoteles
ta:அரிசுட்டாட்டில்
kab:Aristot
tt:Аристотель
te:అరిస్టాటిల్
th:อาริสโตเติล
vi:Aristoteles
tg:Арасту
tr:Aristoteles
uk:Аристотель
ur:ارسطو
vec:Aristotele
vep:Aristotel'
vo:Aristoteles
fiu-vro:Aristoteles
war:Aristóteles
yi:אריסטו
yo:Aristotulu
zh-yue:阿里士多德
diq:Aristoteles
bat-smg:Aristuotelis
zh:亚里士多德

Anatole France

Pilt:Anatole FranceA.jpg
Jacques Anatole François Thibault (16. aprill 1844 Pariis – 12. oktoober 1924 Tours) oli prantsuse kirjanik.
1921 sai France Nobeli kirjandusauhind.
Anatole France sündis raamatukaupmehe perekonnas.
Aastast 1921 kuulus Prantsuse Kommunistlikusse Parteisse.

Looming


France oli oma aja teravaimaid ühiskonnakriitikuid. Tema iroonia põhitooniga loomingus väljendub kõiges kahtlev elutarkus.

Romaanid


"Sylvestre Bonnard'i roim" (1881)
"Thais" (1890)
"Kuningatar Hanejala praeköök" (1893)
"Nüüdisaegne lugu" (neljaosaline romaan, 1897–1901)
"Crainquebille" (jutustus, 1901)
"Pingviinide saar" (1908)
"Jumalad janunevad" (ajalooline romaan, 1912)
"Inglite mäss" (romaan, 1914)

Teosed eesti keeles


Seitsmeköiteline teostevalimik


Aastatel 1968–1988 ilmus eesti keeles kirjastuse Eesti Raamat väljaandel Anatole France'i seitsmeköiteline teostevalimik. Kõik köited on varustatud Ott Ojamaa põhjalike märkuste ja kommentaaridega.
I (1968) "Sylvestre Bonnard'i roim. Punane liilia". Tõlkinud Aita Kurfeldt. Eessõna "Anatole France" lk 5–45: Villem Alttoa
II (1969) "Thais. Kuningatar Hanejala praeköök". Tõlkinud Marta Sillaots ja Aita Kurfeldt
III (1971) "Nüüdisaegne lugu I–II: Vallimäe jalakas; Pajuvitstest mannekeen". Tõlkinud Heiti Kaarde
IV (1972) "Nüüdisaegne lugu III–IV: Ametüstsõrmus; Härra Bergeret Pariisis". Tõlkinud Aino Pärsimägi
V (1975) "Pingviinide saar. Jumalad janunevad". Tõlkinud Henno Rajandi ja Aino Pärsimägi
VI (1976) "Inglite mäss. Nooruslugusid". Tõlkinud Ott Ojamaa ja Nora Kaplinski
VII (1988) "Novellid. Esseed. Kõned". Tõlkinud Aleksander Aspel, Heiti Kaarde, Nora Kaplinski, Leili-Maria Kask, Häidi Kolle, Ott Ojamaa ja Merike Riives
Kategooria:Prantsuse kirjanikud
Kategooria:Sündinud 1844
Kategooria:Surnud 1924
Kategooria:Prantsuse Akadeemia liikmed
ar:أناتول فرانس
an:Anatole France
az:Anatol Frans
id:Anatole France
zh-min-nan:Anatole France
jv:Anatole France
be:Анатоль Франс
be-x-old:Анатоль Франс
bs:Anatole France
bg:Анатол Франс
ca:Anatole France
cs:Anatole France
da:Anatole France
de:Anatole France
el:Ανατόλ Φρανς
en:Anatole France
es:Anatole France
eo:Anatole France
eu:Anatole France
fa:آناتول فرانس
fr:Anatole France
gd:Anatole France
gl:Anatole France
ko:아나톨 프랑스
hy:Անատոլ Ֆրանս
hi:अनातोले फ्रांस
hr:Anatole France
ilo:Anatole France
io:Anatole France
is:Anatole France
it:Anatole France
he:אנטול פראנס
ka:ანატოლ ფრანსი
kk:Франс Анатоль
sw:Anatole France
ku:Anatole France
la:Anatolius France
lv:Anatols Franss
lt:Anatole France
hu:Anatole France
mr:अनतोल फ्रांस
arz:اناتول فرانس
nl:Anatole France (schrijver)
ja:アナトール・フランス
no:Anatole France
nn:Anatole France
oc:Anatole France
pnb:اناطولے فرانس
pms:Anatole France
pl:Anatole France
pt:Anatole France
ro:Anatole France
qu:Anatole France
ru:Франс, Анатоль
sq:Anatol Frans
simple:Anatole France
sk:Anatole France
sr:Anatol Frans
fi:Anatole France
sv:Anatole France
tt:Анатоль Франс
th:อานาตอล ฟร็องส์
vi:Anatole France
tr:Anatole France
uk:Анатоль Франс
ug:ئاناتول فرانس
yo:Anatole France
diq:Anatole France
zh:阿纳托尔·法郎士

A. H. Tammsaare


Pilt:Anton Hansen Tammsaare, 000290.jpg
Pilt:A. H. Tammsaare by Nikolai Triik.jpg söejoonistus, 1927).]]
A. H. Tammsaare ebatäpselt ka ''Anton Hansen Tammsaare'', ''Anton-Hansen Tammsaare'', ''Anton Hansen-Tammsaare'' või ''Anton Tammsaare''; kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 Albu vald (Järva-Madise kihelkond) – 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Elukäik


Pilt:Anton Hansen Tammsaare haud.jpgl]]
Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla (Ambla) koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ja pärast seda Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat. Anton sai siit algoskuse viiulimängus.
Väike-Maarja kihelkonnakoolis käis ta aastatel 1892–1894 ning 1896–1897. 1894–1896 oli ta isal abiks põllutöödel.
1898–1903 õppis Anton Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka Teataja toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi.

Looming


Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)).
Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist "Juudit (näidend)" (1921) ja romaanist "Kõrboja peremees" (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan "Tõde ja õigus" (1926–1933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastad lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) ja näidend "Kuningal on külm" (1936).
Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat.
Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast.

Tunnustus


Pilt:Tammsaare Põhjatalu.jpg
Pilt:Anton Hansen-Tammsaare monument 2.jpg
1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on A. H. Tammsaare muuseum (Vargamäe). Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti Kahekümne viie kroonine pangatäht.
Ka aastakümneid pärast surma on Tammsaare üks kõige loetumaid eesti kirjanikke. Näiteks kuulus Tammsaare 2004. aastal 10 kõige enam autorihüvitist saanud kirjaniku hulka: 8. koht ja 14 892 Eesti krooni, kusjuures esikümnes oli ainult kaks surnud kirjanikku (Tammsaare ja Eno Raud). Seesama kehtib ka 2006. aasta andmete kohta, üksnes autorihüvitis oli 12 431 krooni.
2010. aastal möödus Tammsaare surmast 70 aastat. Seetõttu läksid Tammsaare teosed avalik omand ning nende ostmise ja laenutamise eest enam autorihüvitist ei maksta.

Teenetemärgid


Eesti Punase Risti Teenetemärk II klass – 24. veebruaril 1938

Isiklikku


Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha.

Artiklid


http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=418 Eluvõõrast kirjandusest, Olion_(ajakiri) nr. 3/1930
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=100 Ilukirjanduse tähtsusest tänapäeval, Eesti Kirjandus nr. 12/1936

Kirjandust Tammsaare kohta


Pilt:Grafiti Tartu Vabadussilla all (4), 7. detsember 2011.jpg
Anni, Aug. ''A. H. Tammsaare kui kultuurikriitik ja intellektualismi agoonia''. Tartu: ''Akadeemia'', 1938.
Mihkla, K. ''A. H. Tammsaare elutee ja looming''. Tartu: ''Noor-Eesti'', 1938.
Märka, V. ''Töö kui eesti kirjanduse püha lehm''. ''Vikerkaar'' nr 6, 2006.
Puhvel, H. (koost.) ''Sõna, mõte, inimene: A. H. Tammsaare 100. juubelile pühendatud lühiuurimusi''. Tallinn: ''Eesti Raamat'', 1977.
Siimisker, L. ''A. H. Tammsaare: lühimonograafia''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.
Sillaots, M. ''A. H. Tammsaare looming''. Tartu: ''Noor-Eesti'', 1927.
Elem Treier ''Tammsaare elu härra Hansenina: pühendatud A. H. Tammsaare 125. sünniaastapäevale''. Tallinn: ''Olion'', 2002.
Treier, E. (koost.) ''Tammsaare maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare-uurijat''. Tallinn: ''Olion'', 2001.
Trett, L. ''A.H. Tammsaare, nagu teda tundsin''. Tallinn: Perioodika, 1998.
Tuglas, Fr. ''A. H. Tammsaare: kriitiline essee''. Tartu: Odamees, 1918.
A. H. Tammsaare Albu valla aukodanikuks. Uus Eesti, 31. jaanuar 1938, nr. 30, lk. 4.

Ilmunud artikleid Tammsaare kohta


Marta Sillaots, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=251 A. H. Tammsaare viiekümnendaks sünnipäevaks., Eesti Kirjandus 1928, nr. 1
Gustav Suits, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=292 A. H. Tammsaare tee ja töö., Looming 1928, nr. 1,3
Marta Sillaots, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=276 A. H. Tammsaare naiskujud., Looming 1928, nr. 1
Nigol Andresen, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=275 A. H. Tammsaare: Juudit., Looming 1928, nr. 2
Gustav Suits, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=519 A. H. Tammsaare palgepooli., Eesti Kirjandus 1938, nr. 1
Ernst Raudsepp, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=423 Koomilise sugemeid A. H. Tammsaare loomingus., Eesti Kirjandus 1938, nr. 1
Daniel Palgi, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=384 Kunstlikust võttest Α. H. Tammsaare romaanide ehituses., Eesti Kirjandus 1938, nr. 1
Karl Mihkla, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=542 Tõsielulisi tüüpe ja motiive A. H. Tammsaare teoseis., Eesti Kirjandus 1938, nr. 1
Marta Sillaots, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=258 Iginaiselikust A. H. Tammsaare käsitluses, Looming 1938, nr. 1
Karl Mihkla, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=266 Biosotsioloogiline vaatekoht A. H. Tammsaare toodangus, Looming 1938, nr. 1
Aleksander Looring, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=278 A. H. Tammsaare üliõpilasaastad, Looming 1938, nr. 1
August Annist, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=442 Tammsaare kui kultuurikriitik ja intellektualismi agoonia, Akadeemia_(ajakiri) 1938, nr. 1
Rudolf Sirge, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=254 Fragmente Tammsaare mõtestikust, Varamu 1938, nr. 2
Eduard Laaman, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=263 „Tõe ja õiguse” jälil, Varamu 1938, nr. 2
Paul Ambur, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=274 A. H. Tammsaare „Juudit” maailmakirjanduse taustal, Varamu 1938, nr. 2
Bernhard Linde, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=296 A. H. Tammsaare inimesena, Varamu 1938, nr. 3
Harald Paukson, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1014 Tammsaare looming linnulennult, Varamu 1940, nr. 3
Daniel Palgi, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1018 A. H. Tammsaare., Eesti Kirjandus 1940, nr. 3
Inga-Gretel Linkgreim. http://uudised.err.ee/index.php?06152830 Esmakordselt näevad trükivalgust Tammsaare kirjad tütrele ERR, 29. jaanuar 2009
Maarja Vaino. http://keeljakirjandus.eki.ee/508-520.pdf Anton Petrovitš ja sfääride muusika, Keel ja Kirjandus nr.7/ 2010

Viited

Välislingid


http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/ Majamuuseum Tallinnas
http://tammsaare.albu.ee/ Muuseum Vargamäel
Kategooria:Eesti kirjanikud
Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid
Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased
Kategooria:Metsakalmistule maetud
Kategooria:Sündinud 1878
Kategooria:Surnud 1940
da:Anton Hansen Tammsaare
de:Anton Hansen Tammsaare
en:Anton Hansen Tammsaare
es:Anton Hansen Tammsaare
eo:Anton Hansen Tammsaare
fr:Anton Hansen Tammsaare
gl:Anton Hansen Tammsaare
it:A. H. Tammsaare
hu:Anton Hansen Tammsaare
no:Anton Hansen Tammsaare
nn:Anton Hansen Tammsaare
pl:Anton Hansen Tammsaare
pt:Anton Hansen Tammsaare
ro:Anton Hansen Tammsaare
ru:Таммсааре, Антон Хансен
fi:A. H. Tammsaare
sv:Anton Hansen Tammsaare

Arhitektuur


Pilt:Pläsku in oct 2008.JPGs]]
Arhitektuur (ladina keeles ''architectura''; vanakreeka keel sõnast ''architektōn'' 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks.
Arhitektuuri liigitatakse mitmeti. Üks võimalik jaotus on:
sakraalarhitektuur (tempel, kirik, kabel);
profaanarhitektuur (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned);
maastikuarhitektuur (aed, park).
Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruum (arhitektuur) kui ka tervete asulate kujundamist. Hoonete sisemuse kujundamisega tegeleb sisearhitektuur. Arhitektuurse keskkonna kujundamisele eelneb reeglina ruumiline planeerimine. Planeeringuga määratakse ehitusõigus.
Arhitektuur kuulub ainelisse kultuuri ja kunsti, mistõttu arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast (eriti ehitusmaterjalidest ja konstruktsioonitüüpidest) ning otstarbenõudeist aga ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest.

Hoonete liike


ait - buleuteerion - bussijaam - elamu - eramu - haigla - hotell - kastell - kastell-linnus - katedraal - kino - kirik (pühakoda) - klooster - klubi - kool - kortermaja - kreml - kultuurikeskus - küün - laut - loss - linnus - magasiait - mošee - mõisahoone - noortekeskus - onn - palee - raudteejaam - rehielamu - saun - staadion - sünagoog - talumaja - teater - tehas - tempel - tuletorn - velodroom - villa

Arhitektuuristiile


barokk - blobism - dooria stiil - funktsionalism - gooti stiil - historitsism (neorenessanss, neogootika, neobarokk) - heimatstiil - hilisbarokk - joonia stiil - juugend - klassitsism - korintose stiil - Lombardia romaani stiil - modernism - Nõukogude arhitektuur - postmodernism - renessanss - rokokoo - romantism - sakraalarhitektuur - varaklassitsism

Eesti arhitektuuriteoseid


Pilt:Keri saar.jpg]]
Emajõe Ärikeskus - Pääsküla raamatukogu - Sakala keskus - Tallinna Linnahall - Tallinna Olümpiapurjespordikeskus - Tallinna vanalinn - Tartu Kaubahoov - Tartu Ülikooli peahoone - Tigutorn

Välisriikide arhitektuuriteoseid


1 Canada Square - Austria parlamendihoone - Burj Khalīfah - Colosseum - Commerzbank Tower - Doodžide palee - Eiffeli torn - ''Empire State Building'' - Erechtheion - Euroopa torn - Hagia Sophia - Heraion - Jin Mao Tower – Kapitoolium - Kapitoolium (Washington) - Lõunatorn - Parthenon - Petronas Towers – Rundetårn - Saint-Sulpice - Schönbrunni loss - Sears Tower - Shanghai World Financial Center - Sydney ooperiteater - Tadž Mahal - Taipei 101 - Talvepalee - The Shard - Torre Agbar - Tour Montparnasse - Umeda Sky Building - Yokohama Landmark Tower

Loendid


Välismaa arhitektide loend
Eesti arhitektide loend
Eesti linnuste loend
Eesti kirikute loend haldusüksuste kaupa
Eesti mõisate loend
Eesti tuletornide loend
Kirikud
Tallinna kõrghooned
Raudteejaamade loend

Vaata ka


Arhitektuuri mõisteid
Ateena harta
Venezia harta

Välislingid


http://www.epl.ee/artikkel/482613 "Arhitektuuripärlid ja -käkid" Eesti Päevaleht, 14. november 2009 - Arhitektuuriprofid toovad välja parima ja halvima, mis on juhtunud taasiseseisvunud Eesti hooneehituskunstis.
Kategooria:Arhitektuur
Kategooria:Planeerimine
af:Argitektuur
als:Architektur
ar:عمارة
an:Arquitectura
ast:Arquiteutura
gn:Jogapokuaa
az:Memarlıq
id:Arsitektur
ms:Seni bina
bn:স্থাপত্য
zh-min-nan:Kiàn-tio̍k
jv:Arsitèktur
su:Arsitéktur
be:Архітэктура
be-x-old:Архітэктура
bar:Architektur
bo:ཁང་རྩིག་བཟོ་རིག
bs:Arhitektura
br:Arkitektouriezh
bg:Архитектура
ca:Arquitectura
ceb:Arkitektura
cv:Архитектура
cs:Architektura
co:Architittura
cy:Pensaernïaeth
da:Arkitektur
de:Architektur
el:Αρχιτεκτονική
en:Architecture
es:Arquitectura
eo:Arkitekturo
ext:Arquitetura
eu:Arkitektura
fa:معماری
hif:Architecture
fr:Architecture
fy:Boukeunst
fur:Architeture
ga:Ailtireacht
gv:Ard-obbrinys
gd:Ailtireachd
gl:Arquitectura
gan:建築學
ko:건축
hy:Ճարտարապետություն
hi:वास्तुशास्त्र
hr:Arhitektura
io:Arkitekturo
ia:Architectura
ie:Architectura
iu:ᐃᒡᓗᕐᔪᐊᑦ ᐋᖅᑭᒃᓯᒪᓂᖏᑦ
os:Архитектурæ
is:Byggingarlist
it:Architettura
he:אדריכלות
kl:Ilusilersugaaneq
ka:არქიტექტურა
ks:فَنہِ تعمیٖرات
csb:Architektura
kk:Сәулет өнері
ky:Архитектура
sw:Ujenzi
ht:Achitekti
lad:Arkitektura
lo:ສະຖາປັດຕະຍະກຳ
la:Architectura
lv:Arhitektūra
lb:Architektur
lt:Architektūra
li:Architectuur
lmo:Architetüra
hu:Építészet
mk:Архитектура
mg:Maritrano
ml:വാസ്തുവിദ്യ
mr:वास्तुशास्त्र
xmf:არქიტექტურა
arz:عماره
mwl:Arquitetura
mdf:Аркитектурсь
mn:Архитектур
my:ဗိသုကာပညာ
nah:Calmanaliztli
nl:Architectuur
nds-nl:Architektuur
ja:建築
nap:Architettura
frr:Arkitäktuur
pih:Aarkitekchur
no:Arkitektur
nn:Arkitektur
nrm:Architectuthe
nov:Arkitekture
oc:Arquitectura
pnb:آرکیٹکچر
pap:Arkitectura
pl:Architektura
pt:Arquitetura
ro:Arhitectură
qu:Sumaq wasichay kamay
ru:Архитектура
rue:Архітектура
sah:Архитектура
sa:वास्तुशास्त्रम्
sco:Airchitectur
stq:Baukunst
sq:Arkitektura
scn:Architittura
si:ගෘහ නිර්මාණ ශිල්පය
simple:Architecture
sk:Architektúra
sl:Arhitektura
ckb:تەلارسازی
sr:Архитектура
sh:Arhitektura
fi:Arkkitehtuuri
sv:Arkitektur
tl:Arkitektura
ta:கட்டிடக்கலை
tt:Архитектура
te:భవన నిర్మాణ శాస్త్రం
th:สถาปัตยกรรม
vi:Kiến trúc
tg:Меъморӣ
tr:Mimarlık
uk:Архітектура
ur:معماری
vec:Architetura
fiu-vro:Ehitüskunst
war:Arkitektura
yi:ארכיטעקטור
zh-yue:建築學
zea:Architectuur
bat-smg:Arkėtektūra
zh:建筑

August Gailit

File:August Gailit, kirmus.jpg
August Gailit (9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Örebro, Rootsi) oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.

Elukäik


Pilt:Kaupmehe 8.IMG 1089.JPG
pilt:Gailiti haud.jpg
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas.
Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonnakool ja linnakoolis, aastatel 1905–1907 Tartu linnakoolis.
Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916–1918 Eestis.
Ta võttis osa Vabadussõda sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana.
Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru".
Aastatel 1922–1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas.
Aastatel 1932–1934 oli ta Vanemuine (teater) direktor.
Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvy Gailit (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.
Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembril Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp.

Looming


Gailiti varane, rohke erootika ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantism laad (romaanid "Muinasmaa (Gailit)" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)).
1920. aastad pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927).
Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud.
Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda.
Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945).
Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika.

Teosed


Pilt:Muinasmaa 1920.jpg
"Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910
"Saatana karussell" (novellikogu), 1917
"Muinasmaa" (romaan), 1918
"Klounid ja faunid" (följetonid), 1919
"Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919
"August Gailiti surm" (novellikogu), 1919
"Purpurne surm" (romaan), 1924
"Idioot (Gailit)" (novellikogu), 1924
"Vastu hommikut" (novellikogu), 1926
"Aja grimassid" (följetonid), 1926
"Ristisõitjad" (novellikogu), 1927
"Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928
"Isade maa" (romaan), 1935
"Karge meri" (romaan), 1938
"Kogutud novellid I-III" (novellikogu), 1940-1942
"Ekke Moor" (romaan), 1941
"Leegitsev süda" (romaan), 1945
"Viimane romantik" (novellikogu), 1949
"Üle rahutu vee" (romaan), 1951
"Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosažanri), 1951–1959
"Põhjaneitsi" (novellikogu), 1991

Kogutud novellid I-III


"Kogutud novellid I" ilmus 1940. aastal. Väljaandja kirjastus-osaühing "Kultuurkoondis". Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Eduard Ole. Sisu: "Viimne romantik" (1925), "Libahunt" (1926), "Laatsarus" (1923), Barrabas (1925), "Nurjatum roim" (1925) ja "Punased hobused" (1926)
"Kogutud novellid II" ilmus 1940. aastal. Väljaandja kirjastus-osaühing "Kultuurkoondis". Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, Ferdinand Sannamehe skulptuuri järgi. Sisu: "Peetrus Kuppelvaar" (1925), "Üksindus" (1924), "Vastu hommikut" (1926), "Meri" (1926), "Tema Kuninglik Kõrgus" (1926)
"Kogutud novellid III" ilmus 1942. aastal. Väljaandja "Eesti Kirjastus". Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Aleksander Bergmann-Vardi. Sisu: "Kangelane partneriga" (1927), "Põhjaneitsi" (1927), "Ristisõitjad" (1927) ja "Taevaskoja asunik" (1927)

Tõlked


Toomas Nipernaadi
"Nippernach und die Jahrzeiten" Berlin, 1931
"Meisjes van één zomer" Amsterdam, 1937
"Tomas Nipernadis" Kaunas, 1938, 2. tr. Chicago 1952, 3. tr. Vilnius 1971
"Toms Nipernadijs" Riga, 1943, 2. tr. New York 1953
"Toomas Nippernaati" Helsinki, 1942, 2. tr. 1955
"Toomas Nipernaadi" Bruxelles & Paris, 1946
"Dziwny świat Tomasza Nipernaadiego" Warszawa 1988
"Тоомас Нипернаади" Taллинн, 1993
Isade maa
"Das Lied der Freiheit" Berlin, 1938
"Senču zeme" Riga, 1943, 2. tr. New York 1954
Karge meri
"Die Insel der Seehundsjäger" Berlin, 1939
"Ankara meri" Helsinki, 1939
"Människor på en ö]]" Stockholm, 1940
"Ostrov lovcu tulenu" Praha, 1941
"Skarba jura" Riga, 1943, 2. tr. 1952
"Mennesker paa en Ø" København, 1944
"Das rauhe Meer" Memmingen, 1985
Ekke Moor
"Eke Mors" Esslingen, 1948, 2.tr New York 1975
Leegitsev süda
"Liekihtivä sydän" Helsinki, 1947
"Liešmojoša sirds" Esslingen, 1947
"Brinnade hjärtan" Vadstena, 1948
Üle rahutu vee
"Pari Bangainiem udeniem" Esslingen, 1951
Kas mäletad mu arm
"Vai atceries, mana mila?" New York, 1952
"Levijas kundzes greksudze" New York, 1956
"Dienas senajas" New York, 1959
Novellikogumikud
"A tenger. Elbeszélések" Gyoma, 1933
"Pedejais romantikis" New York, 1954

Kirjavahetused


"August Gailiti kirjad Ilja Trotskile 1930–1932". Koostanud Gabriel Superfin (München), vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Rein Kruus – Keel ja Kirjandus 1989, nr 10, lk 618–624
"August Gailiti kirjad Friedebert Tuglasele ajavahemikust 1917–1926" (69 kirja). Sissejuhatus ja kommentaarid: Margus Kasterpalu. Sari Litteraria, nr 10, Eesti Kirjandusmuuseum ja Virgela, Tartu 1996, 96 lk
August Gailit, "Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile" (102 kirja). Koostanud, eessõna ja kommentaarid: Janika Kronberg. Sari Litteraria, nr 15, EKM, Tartu 1999, 148 lk
Piret Noorhani, "Kirjanikult kirjastajale. August Gailiti kirjad Andres Laurile" – Tuna 2007, nr 1, lk 116–126 ja nr 2, lk 112–124
Ella Ilbak, August Gailit, "Kirjad 1952–1961" (36 kirja). Koostanud ja eessõna: Piret Noorhani. Tänapäev, Tallinn 2009, 140 lk

Kirjandus


"August Gailit 1891–1960. Mälestusteos". Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1961, 160 lk; autorid: August Gailit (lühipala "Kotkas"), Kalju Lepik (luuletus), August Mälk, Valev Uibopuu, Karl Ast, Ain Kalmus, Ella Ilbak, Gert Helbemäe, Raimond Kolk, Arved Viirlaid, Peeter Lindsaar, Bernard Kangro, Arvo Mägi
Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1981, lk 369–383 ja bibliograafia lk 392–393, ülevaate autorid Reet Krusten ja Endel Sõgel
Harald Peep, "Gailitlik stiilifenomen" – Looming (ajakiri) 1984, nr 11, lk 1555–63
Endel Nirk, "Avardumine. Vaatlusi eesti romaani arenguteelt", ER, Tallinn 1985, lk 128–143 ("Peiarimängud elu sügavike kohal")
Heino Puhvel, "Romantilise teekonna algus (Tähelepanekuid August Gailiti varasemast loomingust)" – Keel ja Kirjandus 1991, nr 1, lk 1–13
Karl Gailit, "August Gailitit meenutades" – Looming 1991, nr 1, lk 88–95
Toomas Liiv, "Infernaalne Gailit" (varasemast loomingust, 1910–24) – Looming 1991, nr 8, lk 1098–1103
Jaanus Vaiksoo, "Gailit ja Nipernaadi". Kirjastus Koolibri (kirjastus), Tallinn 1995, 96 lk
Ülo Matjus, "Kõrb kasvab", Ilmamaa, Tartu 2003, lk 134–155 ("Isade maa", "Kas mäletad, mu arm?" ja "Üle rahutu vee" saatesõnade uustrükid)
Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, Tallinn 2008, lk 35–41 ja bibliograafia lk 58 (proosa, ülevaate autor Jaanus Vaiksoo), lk 618 ja bibliograafia lk 633–634 (tõlked, Hilve Rebane)

Välislingid


Jaan Undusk. http://www.epl.ee/artikkel/457857 Eesti lugu: August Gailit "Isade maa" Eesti Päevaleht, 6. veebruar 2009
Jaan Undusk. http://www.epl.ee/artikkel/466518 Eesti lugu: August Gailit „Üle rahutu vee” Eesti Päevaleht, 24. aprill 2009
Kategooria:August Gailit
Kategooria:Eesti kirjanikud
Kategooria:Vabadussõja veteranid
Kategooria:Väliseestlased
Kategooria:Sündinud 1891
Kategooria:Surnud 1960
cs:August Gailit
de:August Gailit
en:August Gailit
hu:August Gailit
pt:August Gailit
fi:August Gailit

August Kitzberg


Pilt:A. Kitzberg, ERM Fk 2668-106.jpg
August Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna kasutas varjunime Tiibuse Jaak; 29. detsember 1855 Laatre vald, Halliste kihelkond – 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjandus.

Lapsepõlv


August Kitzberg elas lapsena (1857–1871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku.
Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum.
Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele.

Looming


Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja
"Rätsep Õhk" (1903; aluseks külajutt "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", 1892). Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunst draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise teater kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama "Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt (Kitzberg)" (1911, ka filmitud) ja draama "Kauka jumal" (1915).
Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus).

Valik teoseid


"Valitud näidendid" (1943)
"Külajutud" (1971; 2002)
"Libahunt (raamat)" (1969)
"Piibelehe-Neitsi" (1969)
"Libahunt. Kauka jumal" (1976)
"Lastejutte" (1979; 2002)
"Kuri kuningatütar" (1986)
"Valik lühijutte ja näidendeid" (1997)
"Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001)

Mälestuse jäädvustamine


August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuias. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Endise nimega Karksi-Nuia Gümnaasium on saanud oma nime kirjaniku järgi, nüüdseks kannab kool nime August Kitzbergi nimeline Gümnaasium.
Mitmes Eesti asulas on Kitzbergi järgi nimetatud tänav.

Kirjandus


Villem Alttoa, "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 92 lk
Villem Alttoa, "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 632 lk
""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat, Tallinn 1979
Luule Epner, "Kitzbergist Hugo Raudsepp: eesti näitekirjandus 1906–1940" (õpik). Koolibri (kirjastus), Tallinn 1997; 2. trükk 2002
Ants Järv, "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006

Välislingid


Linda Kaljundi. http://www.epl.ee/artikkel/579492 August Kitzberg „Ühe vana „tuuletallaja” noorpõlve mälestused”, EPL, 2. juuli 2010
Kategooria:Eesti kirjanikud
Kategooria:Sündinud 1855
Kategooria:Surnud 1927
de:August Kitzberg
en:August Kitzberg

Arv


Arv on üks matemaatika algmõisteid, mis hõlmab loendamisel ehk lõplik hulk võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet, kui ka selle mitmesuguseid üldistusi, nagu täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.

Liigitamine


Naturaalarvud


Kõige tuntumad arvud on naturaalarvud 0, 1, 2, ..., mida kasutatakse loendamine ja mis moodustavad hulk <math>\mathbb{N}</math> (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja).

Täisarvud


Kui naturaalarvudele lisada negatiivne arv, saadakse täisarvud, mis moodustavad hulga <math>\mathbb{Z}</math>.

Ratsionaalarvud


Täisarvude jagatisi nimetatakse ratsionaalarvudeks, mis moodustavad hulga <math>\mathbb{Q}</math>.

Reaalarvud


Kui lisada mitteperioodiline lõpmatu kümnendmurd, saadakse reaalarvud, mis moodustavad hulga <math>\mathbb{R}</math>. Reaalarvud jagunevad ratsionaal ja irratsionaalarv.

Kompleksarvud


Kui lisada reaalarvudele kõikide reaalarvuliste koefitsientidega algebraline võrrand lahendid, saame kompleksarvud, mis moodustavad hulga <math>\mathbb{C}</math>.

Üldistused


Üldistades võib arve käsitelda kui abstraktne objekt, mida seostatakse mingi konkreetse kvantiteet.

Hüperkompleksarvud


Üheks arvu mõiste üldistuseks on hüperkompleksarv, mis kuulub mõnda ühikelement lõplikumõõtmeline algebra algebrasse üle reaa
larvude korpuse <math>\mathbb{R}</math>.

Kardinaalarvud


Kardinaalarv mõõdab hulkade võimsus (matemaatika)t.

Aritmeetika


Aritmeetiline tehe, nagu näiteks liitmine ja korrutamine, üldistab abstraktne algebra, mis tegeleb algebraline struktuur, näiteks rühm (matemaatika), ring (algebra) ja korpus (matemaatika).

Ajalugu


Arvu mõiste on arenenud koos matemaatikaga. Naturaalarvu mõiste tekkis vajadusest esemeid loendamine. Kõik rahvad, kes on tundnud kiri (lingvistika), on vallanud naturaalarvu mõistet ning kasutanud mingit arvutaminesüsteemi. Ratsionaalarvude kasutamise kohta on andmeid perioodist enam kui 3000 aastat tagasi.
Negatiivsete arvude kasutamise kohta on teateid II sajandist ekr. Hiina matemaatikute töödest. Euroopasse jõudsid negatiivsed arvud nähtavasti araablaste vahendusel Indiast. Neid hakati Euroopa matemaatikute hulgas laialdaselt kasutama alles pärast prantsuse matemaatiku René Descartes (1596–1650) tööde ilmumist. Üksikuid irrratsionaalarve tunti ja kasutati juba antiikajal. Seda mitmetest geomeetrilistest ülesannetest lähtudes. Reaalarvude matemaatiliselt korrektse käsitluse andsid 19. sajandi teisel poolel R. Dedekind (1831–1916), G. Cantor (1845–1918) ja K. Weierstrass (1815–1897).
Esimesed teated imaginaararvu kasutamisest ulatuvad 16. sajandisse. On teada, et 1545. aastal avaldas Itaalia matemaatik G. Cardano (1501–1576) töö, milles vaadeldi võrrandit x<sup>3</sup>-12x+16=0. Lahendamisel kasutas ta avaldist <math>\sqrt{-243}</math> ning leidis selle abil lahendid <math>x_1=x_2=2</math>, <math>x_3=-4</math>. Laialdaselt kasutas kompleksarve Peterburi Teaduste akadeemia akadeemik Leonhard Euler (1707–1783), kes muuhulgas võttis kasutusele sümboli i imagnaarühiku tähisena. Alles 18. sajandi lõpus anti kompleksarvude geomeetriline tõlgendus.

Arve


null
kaks
gross
ruutjuur kahest
kuldlõike suhtarv ''φ''
Pii
e (arv)
googol

Vaata ka


Arvusüsteem
Arvu standardkuju

Viited


Kategooria:Arvuteooria
Kategooria:Elementaarmatemaatika
ang:Rīm
ab:Ахыҧхьаӡара
ar:عدد
an:Numero
arc:ܡܢܝܢܐ
as:সংখ্যা
ast:Númberu
gn:Papaha
az:Ədəd
bjn:Wilangan
id:Bilangan
ms:Nombor
bn:সংখ্যা
zh-min-nan:Sò͘-ba̍k
jv:Wilangan (matématika)
su:Wilangan
be:Лік
be-x-old:Лік
bo:གྲངས་ཀ།
bs:Broj
br:Niver
bg:Число
bxr:Тоо
ca:Nombre
cv:Хисеп
cs:Číslo
sn:Nhamba
cy:Rhif
da:Tal
de:Zahl
el:Αριθμός
en:Number
es:Número
eo:Nombro
eu:Zenbaki
fa:عدد
fo:Tal
fr:Nombre
fy:Getal
ff:Limle
gd:Àireamh
gl:Número
gan:數
xal:Тойг
ko:수 (수학)
hi:संख्या
hr:Broj
io:Nombro
ia:Numero
os:Нымæц
is:Tala (stærðfræði)
it:Numero
he:מספר
kn:ಸಂಖ್ಯೆ
ka:რიცხვი
kk:Сан
ht:Nonm
ku:Hejmar
lbe:Аьдад
lo:ຈຳນວນ
la:Numerus
lv:Skaitlis
lt:Skaičius
jbo:namcu
lg:Ennamba
hu:Szám
mk:Број
mg:Isa
ml:സംഖ്യ
mr:संख्या
mwl:Númaro
my:ကိန်း
nah:Tlapōhualli
nl:Getal (wiskunde)
ne:अंक
ja:数
no:Tall
nn:Tal
nrm:Neunmétho
nov:Nombre
oc:Nombre
mhr:Шотпал
uz:Son
pnb:نمبر
nds:Tahl
pl:Liczba
pt:Número
ro:Număr
qu:Yupay
ru:Число
rue:Чісло
sah:Ахсаан
sg:Nömörö
nso:Nomoro
sq:Numri
scn:Nùmmuru
simple:Number
sk:Číslo (matematika)
sl:Število
szl:Nůmera
ckb:ژمارە
sr:Број
sh:Broj
fi:Luku
sv:Tal (matematik)
tl:Bilang
ta:எண்
kab:Amḍan
roa-tara:Numere
tt:Сан
te:సంఖ్య
th:จำนวน
vi:Số
ti:ቁጽሪ
tg:Адад
tr:Sayı
uk:Число
ur:عدد
vec:Nùmaro
fiu-vro:Arv
war:Ihap
yi:צאל
yo:Nọ́mbà
zh-yue:數
bat-smg:Skaitlios
zh:数

Arvukorpus

Arvukorpus on kompleksarvude korpuse C mis tahes alamkorpus. Arvukorpused on näiteks C, ratsionaalarvude korpus Q (kõige kitsam), reaalarvude korpus R, algebraline arvukorpus Q(''µ'') ja transtsendentne arvukorpus, nagu näiteks Q(''&pi;'').
Kategooria:Matemaatika

Algriim

Algriim on sõnade algushäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena.
Algriim jaotub alliteratsiooniks, mispuhul korduvad kaashäälikud ("Siniseida sugrusida..."), ja assonantsiks, kus korduvad täishäälikud koosesinemisel ("Oleks minu olemine..."; "Kalevite kangem poega...").
Algriim on levinud Põhja-Euroopa rahvalaulus ja vanemas luules. Näiteks on see iseloomulik anglosaksi kirjandus ("Beowulf"), Skandinaavia rahvaluule ("Vanem Edda") ja läänemeresoome ("Kalevala") traditsioonile, sealhulgas eesti Regivärss ("Kalevipoeg").

Näide


Algriimi kasutamine ajaleheartikli pealkirjas: Tartu Postimees, Martin Pau: "http://www.tartupostimees.ee/901454/suvine-sats-sodurpoisse-soitis-sojavakke/ Suvine sats sõdurpoisse sõitis sõjaväkke"

Vaata ka


Lõppriim
Riim
Kategooria:Folkloristika
Kategooria:Keeleteadus
Kategooria:Kirjandusteadus

Alliteratsioon

Alliteratsioon on sõna alguskaashääliku kordumine samas värss või lauses, nt: "Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul).
Alliteratsioon on eesti regivärss tuntuim kujundusvõte, sageli kaasneb sellega assonants.
Alliteratsiooni kasutatakse ka vanasõnades, mõistatustes, kõnekäändudes ja kunstluules.

Vaata ka


Algriim
Assonants
Kategooria:Folkloristika
Kategooria:Keeleteadus
af:Alliterasie
ar:سجع ابتدائي
id:Aliterasi
jv:Purwakanthi
su:Purwakanti
be:Алітэрацыя
be-x-old:Алітэрацыя
bg:Алитерация
ca:Al·literació
cs:Aliterace
cy:Cyflythreniad
da:Allitteration
de:Alliteration
en:Alliteration
es:Aliteración
eo:Aliteracio
eu:Aliterazio
fr:Allitération
fy:Alliteraasje
gl:Aliteración
gan:頭韻法
hy:Բաղաձայնույթ
hr:Aliteracija
io:Aliteraco
ia:Alitteration
os:Аллитераци
it:Allitterazione
he:אליטרציה
kk:Аллитерация
lt:Aliteracija
mk:Алитерација
nl:Alliteratie
ja:頭韻法
no:Allitterasjon
nn:Bokstavrim
oc:Alliteracion
uz:Alliteratsiya
pl:Aliteracja
pt:Aliteração
ro:Aliterație
ru:Аллитерация
sq:Aliteracioni
scn:Allittirazzioni
simple:Alliteration
sk:Aliterácia
sr:Алитерација
fi:Alkusointu
sv:Allitteration
tl:Aliterasyon
tr:Aliterasyon
uk:Алітерація

Assonants

Assonants on keeleteaduses sõna esimese silp täishääliku kordumine samas värss või lauses, nt: "Ostsin Otilt ma hobuse" (rahvalaul). Assonants on eesti regivärss kujundusvõte, seda leidub ka vanasõnades, kõnekäändudes jm, sageli koos alliteratsiooniga.

Vaata ka


Algriim
Alliteratsioon
Kategooria:Folkloristika
Kategooria:Keeleteadus
ar:جناس مصوت
bg:Асонанс
ca:Rima assonant
cs:Asonance
de:Assonanz (Lyrik)
en:Assonance
es:Rima asonante
eo:Asonanco
fr:Assonance
fy:Healrym
gan:類韻
hy:Առձայնույթ
hr:Asonanca
io:Asonanco
it:Assonanza
he:אסונאנס
ka:ასონანსი
kk:Ассонанс
mk:Асонанца
nl:Halfrijm
ja:類韻
no:Assonans
pl:Asonans
pt:Assonância
ru:Ассонанс
sq:Asonanca
sk:Asonancia
sl:Asonanca
sr:Асонанца
sv:Assonans
tr:Asonans
wa:Assounance

Albaania keel

Albaania keel (''gjuha shqipe'', ''shqip'') kuulub indoeuroopa keelkond, moodustades selles omaette keelerühma. Ta on satem-keeled.
Aastal 1854 tõestati, et albaania keel on indoeuroopa keel. Albaania keelt peetakse kunagise illüüria keele ainsaks järglaseks. Lähemat sugulust teiste indoeuroopa keelerühmadega ei ole leitud. Mõnede uurijate põlvneb albaania keel traakia keelest või on tekkinud keelte keeruka kokkusulamise tulemusena.

Levik


Kõnelejad on albaanlased.
Albaanias (3,3 miljonit kõnelejat) ja Kosovos (2 miljonit kõnelejat) on albaania keel riigikeeleks.
Märkimisväärne hulk kõnelejaid elab ka Montenegros ja Serbias (kokku ligi 1 miljon), Makedoonias (700 000), Kreekas (Atikas, Boiootias, Lõuna-Euboial ja Salamisel ning Ipeiroses ja Ateenas kokku 140 000), Türgis (300 000) ja Itaalias (90 000).
Kõnelejate koguarv on umbes 6 miljonit, teistel andmetel 7 või 8 miljonit.

Murded


Kaks suurt murderühma on toski murderühm (''toskë'') ehk lõuna- ja geegi murderühm (''gegë'') ehk põhjarühm.
Tänapäeva kirjakeel kujunes 19. sajandil vastavalt kahes variandis. Albaanias domineerib praegu toski kirjakeel, kuid kuni Teise maailmasõjani oli kirjakeelena kasutusel üks lõunageegi dialekt. Albaania keele geegi variant on rikas sajanditepikkuste kultuuritraditsioonide poolest, selles on välja antud palju ilu- ja teaduskirjandust ning kuni 1960. aastateni oli ta Põhja-Albaanias suhtluskeeleks. Kuid pärast Teine maailmasõda on ülemaaliselt hakanud ajakirjandus-, haridus- ja teaduskeelena levima albaania keele toski variant. Aastal 1972 toimus Tiranas Albaania keeleteadlaste kongress, kus kinnitati lõplikult tänapäeva albaania keele ühtse kirjakeele norm toski variandi alusel. Selle on omaks võtnud ka Kosovo albaanlased.
Toski murdeid kõneldakse Lõuna-Albaanias (Shkumbini jõest lõuna pool), Kreekas (Kreeka albaanlased: Ipeirose albaanlased ja arvaniidid) ja albaania keelesaartel Sitsiilias ja Calabrias (Itaalia; Itaalia albaanlased ehk ''Arbëreshët''), samuti väikestes albaania immigrantide kogukondades Ukrainas, Türgis, Egiptuses ja Ameerika Ühendriigid.
Geegi murdeid kõneldakse endises Põhja-Albaanias, Montenegro ja Serbia albaaniakeelsetes piirkondades ning Põhja- ja Lääne-Makedoonias.
Albaanias kõneleb 2/3 kõnelejaist geegi murret, üks kolmandik toski murret.
Geegi ja toski murrete kõnelejad saavad enamasti üksteisest aru.
On ka teisi murdeid, millest arusaamine võib enamikule albaanlastele olla võimatu.
Erinevused kirjakeele geegi ja toski variandi vahel avalduvad foneetikas, mõnes grammatilises vormis ja käibesõnavara iseärasustes.
Üksikutes kohtades Bulgaarias ja Dalmaatsias kõneldakse väga arhailisi murrakuid.

Keeleliit


Keel kuulub koos rumeenia keel, bulgaaria keel ja kreeka keelega Balkani keeleliitu (nendel keeltel on rida ühiseid tunnuseid, kuigi nad ei ole omavahel lähedases suguluses). Bulgaaria ja rumeenia keelega on ühine määrav artikkel paiknemine sõna lõpus (''mik'', ''miku'' 'sõber'; ''qen'', ''qeni'' 'koer'). Teine ühine tunnus (uuskreeka ja bulgaaria keelega) on tuleviku moodustamine muutumatu sõna 'tahab' (albaania ''do'', uuskreeka ''tha'', bulgaaria ще (''šte'')) abil, mis kõikide tegusõnavormide ette lisatakse. Oletatakse, et need ühisjooned tulenevad illüüria keele mõjust.

Hääldus ja kirjutamine


Rõhk (keel) on enamasti eelviimasel silbil. Vokaalid on rõhuline silp pikad, rõhututes silpides lühikesed. Kinniste ja lahtiste vokaalide vahel fonoloogilist opositsiooni ei ole. Pikkadel häälikutel e ja o on tendents kinnisusele.
Hääldustabel:
''ë'' - ə - švaa sarnane; rõhulises silbis ö, rõhutus silbis ə nagu e prantsuse sõnas ''de''), absoluutses lõpus peaaegu kunagi ei hääldu.
''y'' - [y
- ü
''c'' - ʦ - ts
''ç'' - ʧ - tš
''dh'' - ð - nagu inglise "th" sõnas "this"
''gj'' - ɟ - kokkusulanud "dj"
''ll'' - ɫ - "kõva" "l" (umbes nagu vene л)
''nj'' - ɲ - peenendatud palatalisatsioon "n"
''q'' - c - kokkusulanud "tj"
''rr'' - r - tugevasti põrisev "r" nagu hispaania keele "rr"
''sh'' - ʃ - š
''z'' - z - z
''zh'' - ʒ - ž
''th'' - θ - nagu inglise "th" sõnas "thanks"
''x'' - ʣ - dz
''xh'' - ʤ - dž
Tähed ''b'', ''d'' ja ''g'' häälduvad heliliselt, kuid sõna lõpus helitult.
Aastal 1908 võeti kasutusele ladina tähestik. Tähestikus (''alfabet'') on 36 märki, mis enam-vähem vastavad foneemidele. Nendest 29 on konsonant ja 7 vokaalid.
A a (a) on ümardamata madal tagavokaal.
B b (be) on heliline häälik bilabiaalne klusiil, mis sõna lõpus muutub helitu häälikks, näiteks ''plumbi'' pl'uumbi, ''plumb'' pluump 'kuul, tina (definiitvorm- ja indefiniitvorm)'; ''kombi'' k'oombi, ''komb'' koomp 'rahvus (definiitvorm- ja indefiniitvorm)'.

Morfoloogia


Morfoloogia on suhteliselt keeruline, eriti verbl (2 aspekt (keel)i, 8 aeg (keel)a, 6 kõneviisi). Käändsõnadel on 5 käänet. Genitiivi, daativi ja ablatiivi käändelõpp langevad enamasti kokku. Sugu (keel) on kaks.
Pronoomenvormide küllus annab albaania keelele paindlikkuse ja ühtlasi täpsuse, mis valmistab tõlkimisel raskusi.
Nimisõnal (''emri'') on neli kategooriat: definiitsus/indefiniitsus, sugu, kääne ja arv.

Süntaks


Sõnajärg on suhteliselt vaba, enamasti SVO. Adjektiivlised täiendid paiknevad põhisõna järel.

Sõnavara


Albaania keeles on palju ladina keel, itaalia keel, kreeka keel, türgi keel ja slaavi keeled laene.
Ladina keel laenud on näiteks ''mik'' (>''amicus'') 'sõber', ''shok'' 'sõber', ''mjekër'' 'habe', ''qytet'' (>''civitas'') ''linn', ''pushtet'' (>''potestas'') 'võim'.
Slaavi keeled laenud on näiteks ''grusht'' 'rusikas', ''prag'' 'lävi', ''çekiç'' 'haamer', zakon 'traditsioon'.
Türgi keel laenud on näiteks ''çarçaf'' 'lina', ''perde'' 'kardin', ''sahat'' 'kell', ''tepsi'' 'kandik'.
Sõnade tuletamiseks kasutatavaid sufikseid:
-''i'' (omadust tähistava substantiiv moodustamiseks)
-''im'' (tegevuse või abstraktsiooni tähistamiseks)
-''isht'' (adverb moodustamiseks)
-''it'' (adjektiiv moodustamiseks)
-''oj'' (verbi moodustamiseks)
-''or'' (adjektiiv moodustamiseks)
-''on'' (verbi moodustamiseks)
-''os'' (verbi moodustamiseks)
-''uar'' (mineviku partitsiip moodustamiseks)
-''ues'' (preesens partitsiip moodustamiseks
Mõned sõnad:
''po'' - jaa
''jo'' - ei
''faleminderit'' - aitäh
''një'' - üks
''dy'' - kaks
''tre'' - kolm
''baba'' - isa
''nënë'', ''Mama'' - ema
''burrë'' - mees
''grua'' - naine
''ditë'' - päev
''natë'' - öö

Ajalugu


Musa Ahmeti väidab, et on leidnud albaaniakeelse käsikirja aastast 1210, mille autoriks on Teodor Shkodrani.
Albaania keelt on mainitud Dubrovnikust leitud ürikus, mis on dateeritud 14. juuliga 1284. Seal on öeldud: ''Ja kuulsin häält, mis hüüdis mägedes albaania keeles'' (''Et audiui unam uocem clamantem in monte in lingua albanesesca'').
Prantsusmaa dominiiklased isa Brocardus, tollane Tivari peapiiskop, kirjutas ühes ladina keel kirjas aastast 1332: "Kuigi arbëritel (albaanlastel) on ladina keelest erinev keel, on neil siiski igapäevases kasutuses, nagu ka kõigis oma raamatutes ladina tähed." Seega pidi hiljemalt 14. sajandi alguses eksisteerima albaaniakeelne kirjakultuur.
Esimeseks keelemälestiseks on seni peetud ristimisvormelit, mis pärineb 1462. aastast. Esimene raamat (Gjon Buzuku missaraamat) trükiti 1555. 16. sajand pärineb ka äripabereid ja sõnastikke.
Albaania kirjandus hakkas märkimisväärsemas mahus ilmuma ärkamisajal (Rilindja kombëtare) 19. sajandil.

Keelekoodid


Keelekood on standardi ISO 639 järgi sq või siis sqi või alb.

Albaania keele uurimine


Albaania keele tähtsamad uurijad on olnud Johann Georg von Hahn, Franz Bopp, Gustav Meyer, Norbert Jokl, Eqrem Çabej, Stuart Edward Mann, Carlo Tagliavini, Wacław Cimochowski, Eric Pratt Hamp ja Agnia Desnitskaja.

Välislingid


Kategooria:Albaania keel
af:Albanees
als:Albanische Sprache
ang:Albanisc sprǣc
ar:لغة ألبانية
an:Idioma albanés
arc:ܠܫܢܐ ܐܠܒܢܝܐ
roa-rup:Limba arbinsheascã
ast:Albanés
az:Alban dili
id:Bahasa Albania
ms:Bahasa Albania
bn:আলবেনীয় ভাষা
jv:Basa Albania
be:Албанская мова
be-x-old:Альбанская мова
bs:Albanski jezik
br:Albaneg
bg:Албански език
ca:Albanès
ceb:Pinulongang Albanes
cv:Албан чĕлхи
cs:Albánština
co:Lingua albanese
cy:Albaneg
da:Albansk (sprog)
de:Albanische Sprache
dsb:Albanšćina
el:Αλβανική γλώσσα
en:Albanian language
es:Idioma albanés
eo:Albana lingvo
eu:Albaniera
fa:زبان آلبانیایی
hif:Albanian bhasa
fo:Albanskt mál
fr:Albanais
ga:An Albáinis
sm:Gagana Kosovo
gag:Alban dili
gd:Albàinis
gl:Lingua albanesa
glk:آلبانیکی زوانؤن
ko:알바니아어
hy:Ալբաներեն
hi:अल्बेनियन भाषा
hsb:Albanšćina
hr:Albanski jezik
io:Albaniana linguo
ia:Lingua albanese
is:Albanska
it:Lingua albanese
he:אלבנית
ka:ალბანური ენა
kk:Албан тілі
kw:Albaynek
rw:Icyalubaniya
kv:Штип кыв
ku:Zimanê albanî
la:Lingua Albanica
lv:Albāņu valoda
lt:Albanų kalba
li:Albanees
lmo:Albanés
hu:Albán nyelv
mk:Албански јазик
mr:आल्बेनियन भाषा
koi:Штиптар кыв
nl:Albanees
new:अल्बेनियन भाषा
ja:アルバニア語
pih:Elbanyan
no:Albansk
nn:Albansk
oc:Albanés
pnb:البانوی
nds:Albaansche Spraak
pl:Język albański
pt:Língua albanesa
ro:Limba albaneză
qu:Albanya simi
ru:Албанский язык
se:Albánagiella
sco:Albanie leid
sq:Gjuha shqipe
scn:Lingua arbanisa
simple:Albanian language
sk:Albánčina
sl:Albanščina
ckb:زمانی ئالبانی
sr:Албански језик
sh:Albanski jezik
fi:Albanian kieli
sv:Albanska
ta:அல்பானிய மொழி
th:ภาษาแอลเบเนีย
vi:Tiếng Albania
tg:Забони албанӣ
tpi:Tokples long Albenia
tr:Arnavutça
uk:Албанська мова
ur:البانوی
ug:ئالبان تىلى
vep:Albanijan kel'
yo:Èdè Albáníà
diq:Arnawutki
zh:阿尔巴尼亚语

Amhara keel


Amhara keel ehk amhari keel (varasemas kirjanduses ''amhaara keel'') kuulub semi keeled hulka. On levinud Etioopias, põhiliselt Abessiinia mägismaal (Addis Abeba lähedal ja sellest põhja pool). Kõnelejaid on umbes 20 miljonit (umbes veerand Etioopia elanikkonnast). On Etioopia riigikeel.
Koos mõne väiksema keelega moodustab semi keelte etioopia rühma (etiosemi keeled). Semi keeled jõudsid Araabia poolsaarelt Etioopiasse ilmselt esimesel aastatuhandel eKr.
Esimesed teadaolevad amhara keele mälestised pärinevad 14. sajandist.
Amhari keel kasutab etioopia kiri. Seda kirjutati algul paremalt vasakule, hiljem hakati kreeka keele mõjul kirjutama vasakult paremale. Etioopia kirjas kirjutatakse iga kahe sõna vahele kaks punkti.

Välislink


http://am.wikipedia.org/ Vikipeedia amhara keeles
Kategooria:Semi keeled
Kategooria:Etioopia
af:Amharies
am:አማርኛ
ar:لغة أمهرية
az:Amhar dili
bjn:Bahasa Amhar
id:Bahasa Amhar
ms:Bahasa Amhara
bn:আমহারীয় ভাষা
be:Амхарская мова
bs:Amharski jezik
br:Amhareg
bg:Амхарски език
ca:Amhàric
cs:Amharština
cy:Amhareg
da:Amharisk
de:Amharische Sprache
el:Αμχαρική γλώσσα
en:Amharic language
es:Idioma amhárico
eo:Amhara lingvo
eu:Amharera
fa:زبان امهری
hif:Amharic bhasa
fr:Amharique
ga:An Amairis
gu:અમ્હારિક ભાષા
ko:암하라어
hy:Ամհարերեն
hi:अम्हारिक
hsb:Amharšćina
hr:Amharski jezik
io:Amhara linguo
is:Amharíska
it:Lingua amarica
he:אמהרית
ka:ამჰარული ენა
kw:Amharek
sw:Kiamhari
kv:Амхара кыв
lez:Амхар чӀал
lv:Amharu valoda
lt:Amharų kalba
lij:Lengua amharica
hu:Amhara nyelv
mk:Амхарски јазик
mg:Fiteny amharika
ml:അംഹാറിക്ക്
mr:अम्हारिक भाषा
nl:Amhaars
new:आम्हारिक भाषा
ja:アムハラ語
no:Amharisk
nn:Amharisk
pnb:امہارک بولی
pms:Lenga amàrica
nds:Amhaarsch
pl:Język amharski
pt:Língua amárica
ro:Limba amharică
qu:Amhara simi
ru:Амхарский язык
sc:Limba amarica
simple:Amharic language
sk:Amharčina
sl:Amharščina
cu:Амхарьскъ ѩꙁꙑкъ
so:Amxaari
ckb:زمانی ئەمھەری
sr:Амхарски језик
sh:Amharski jezik
fi:Amharan kieli
sv:Amhariska
ta:அம்ஹாரிய மொழி
vi:Tiếng Amhara
ti:ኣምሓረኛ ፊደል
tr:Amharca
uk:Амхарська мова
ug:ئامخارا تىلى
yo:Èdè Àmháríkì
bat-smg:Amharu kalba
zh:阿姆哈拉语

Armeenia keel


Armeenia keel (Հայերեն լեզու 'hajeren lesu') moodustab omaette rühma indoeuroopa keelkond seas. Peale Armeenia kõneldakse seda Venemaal, Gruusias ja Aserbaidžaanis ning ka Süürias, Liibanonis, Ameerika Ühendriigid, Iraanis ja Prantsusmaal.
Armeenia kirjakeele ajaloos eristatakse kolme perioodi.
Vanaarmeenia keel on teada alates 5. sajandist, mil loodi armeenia tähestik. Vanaarmeenia kirjakeelt nimetatakse grabariks. Vanaarmeenia keelt lakati kõnelemast 11. sajandil, kuid grabar käibis uue kirjakeelega võisteldes 19. sajandi lõpuni ning on kultusekeelena säilinud tänini.
Keskarmeenia periood hõlmab 12. sajand–16. sajandi.
Uusarmeenia kirjakeel kujunes alates 17. sajandist kahes variandis. Idaarmeenia kirjakeel on kasutusel Armeenia (ajaloolise Armeenia idaosa) ja osaliselt Iraani armeenlaste seas. Läänearmeenia kirjakeel on kasutusel Liibanoni, Süüria, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Itaalia ja teiste maade armeenlaste seas, kelle esivanemad on pärit ajaloolise Armeenia lääneosast (praeguse Türgi territooriumil). Osaliselt läänearmeenia keeles toimub õppetöö armeenia õppeasutustes Venezias, Küprosel, Beirutis ja mujal. Idaarmeenia kirjakeel on grabarile lähemal kui läänearmeenia kirjakeel. Nende erinevused ei takista arusaamist.

Armeenia tähestik


Armeenia tähestiku lõi mõningasel kreeka tähestiku eeskujul Mesrop Maštots.
Tabeli esimeses reas on toodud suurtähed, teises väiketähed ja kolmandas latinisatsioon. Armeenia nimede kirjutamiseks kehtivad eraldi transkriptsioonireeglid, mida siinkohal hetkel toodud ei ole. Neljandana reana on tabelis latinisatsioonile ligikaudu vastavad eesti tähed.
NB! Seda tabelit ei saa kasutada armeenia nimede eesti keeles kirjutamisel.
<table border=0 color=#ffffff><tr bgcolor=#ffffcc align=center class=armen>
<td dir="ltr" width="2%" height="35px">&#1329;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1330;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1331;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1332;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1333;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1334;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1335;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1336;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1337;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1338;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1339;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1340;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1341;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1342;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1343;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1344;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1345;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1346;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1347;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1348;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1349;</td>
<td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1350;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1351;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1352;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1353;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1354;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1355;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1356;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1357;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1358;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1359;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1360;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1361;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1362;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1363;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1364;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1365;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1366;</td></tr>
<tr bgcolor=#ffffcc align=center class=armen>
<td dir="ltr" width="2%" height="35px">&#1377;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1378;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1379;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1380;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1381;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1382;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1383;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1384;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1385;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1386;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1387;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1388;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1389;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1390;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1391;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1392;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1393;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1394;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1395;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1396;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1397;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1398;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1399;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1400;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1401;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1402;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1403;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1404;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1405;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1406;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1407;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1408;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1409;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1410;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1411;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1412;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1413;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#1414;</td></tr>
<tr bgcolor=#ffffff align=center class=unicode>
<td dir="ltr" width="2%" height="35px">a</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">b</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">g</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">d</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">e</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">z</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#275;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#601;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#7789;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#382;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">i</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">l</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#7830;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">c</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">k</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">h</td><td dir="ltr" width="2%" height="0"><u>dz</u></td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#289;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#269;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">m</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">y</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">n</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#353;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">o</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#269;&#803;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">p</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#487;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#345;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">s</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">v</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">t</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">r</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">c&#803;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">u</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#7767;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#7731;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">&#333;</td><td dir="ltr" width="2%" height="0">f</td></tr>
<tr bgcolor=#f5f5f5 align=center class=unicode>
<td dir="ltr" width="2%" height="35px">a</td>
<td dir="ltr" width="2%">b</td>
<td dir="ltr" width="2%">g</td>
<td dir="ltr" width="2%">d</td>
<td dir="ltr" width="2%">e</td>
<td dir="ltr" width="2%">z</td>
<td dir="ltr" width="2%">e</td>
<td dir="ltr" width="2%">õ</td>
<td dir="ltr" width="2%">th</td>
<td dir="ltr" width="2%">ž</td>
<td dir="ltr" width="2%">i</td>
<td dir="ltr" width="2%">l</td>
<td dir="ltr" width="2%">hh</td>
<td dir="ltr" width="2%">ts</td>
<td dir="ltr" width="2%">k</td>
<td dir="ltr" width="2%">h</td>
<td dir="ltr" width="2%">dz</td>
<td dir="ltr" width="2%">gh</td>
<td dir="ltr" width="2%">tš</td>
<td dir="ltr" width="2%">m</td>
<td dir="ltr" width="2%">j</td>
<td dir="ltr" width="2%">n</td>
<td dir="ltr" width="2%">š</td>
<td dir="ltr" width="2%">o</td>
<td dir="ltr" width="2%">tšh</td>
<td dir="ltr" width="2%">p</td>
<td dir="ltr" width="2%">dž</td>
<td dir="ltr" width="2%">r</td>
<td dir="ltr" width="2%">s</td>
<td dir="ltr" width="2%">v</td>
<td dir="ltr" width="2%">t</td>
<td dir="ltr" width="2%">r</td>
<td dir="ltr" width="2%">tsh</td>
<td dir="ltr" width="2%">u</td>
<td dir="ltr" width="2%">ph</td>
<td dir="ltr" width="2%">kh</td>
<td dir="ltr" width="2%">o</td>
<td dir="ltr" width="2%">f</td></tr></table>

Armeenia nimede kasutamine eesti keeles


Armeenia kohanimed tuleb eesti tekstis esitada armeenia kujul, vahetades armeenia tähed eesti tähtedega transkriptsioonitabeli järgi. Armeenia nimede transkribeerimise juhised võeti vastu 1975. aastal, need koostasid Mart Remmel ja Henn Saari. Tänapäeval kasutatav transkriptsioon erineb sellest mõnevõrra. Uued kohanimede latiniseerimise reeglid ja nende vahekord vanade reeglitega on kirjeldatud Eesti Keele Instituudi kohanimede andmebaasis.
Eesti ümberkirjutussüsteem rahvusvahelistega ei kattu. ISO süsteemis kehtib armeenia keele kohta standard ISO 9985:1986. ÜRO kohanimede latiniseerimise süsteemi ega omaladinat armeenia keele jaoks pole.

Hääldus (idaarmeenia variant)


Täht ը annab edasi eesti keel ''ö''- või ''õ''-taolist redutseeritud vokaali (ebamäärast täishäälikut), mida võib tähistada märgiga ә. Sõna keskel konsonant vahel jäetakse see häälik kirjas märkimata.
Tähed թ, փ ja ք annavad edasi tugevalt aspireeritud (tugeva hõngusega) klusiiluid, mis kõlavad umbes nagu ''th'', ''ph'' ja ''kh''.
Täht հ annab edasi häälikut, mida eesti keeles märgib täht ''h''.
Tähed ձ, ծ, ջ ja ճ märgivad afrikaate, mida eesti tähtedega saab edasi anda nii: ''dz'', ''ts'', ''dž'' ja ''tš''. Nendes häälikutes on d või t ja järgnev z, ž, s või š liitunud üheks häälikuks.
Täht խ märgib helitu häälik, mis tekib Keel (anatoomia)e tagumise osa hõõrdumisel vastu pehme suulagi. Sarnane häälik on olemas ka vene keeles, kus seda märgib täht х.
Häälik ղ erineb häälikust խ ainult selle poolest, et ղ on heliline häälik: selle hääldamisel on häälepaelad pingul.
Täht ե annab sõna algul ja täishääliku järel edasi häälikukombinatsiooni ''je'', teistes positsioonides häälikut ''e''.
Täht և annab sõna algul, täishääliku järel või eraldi edasi häälikukombinatsiooni ''jev'', teistes positsioonides häälikukomninatsiooni ''ev''.
Täht või tähekombinatsioon ու märgib häälikut ''u''.
Täht ո annab sõna alguses edasi häälikukombinatsiooni ''vo'', teistes positsioonides häälikut ''o''.
Tähed է ja օ annavad edasi vastavalt häälikuid ''e'' ja ''o'' ning neid kasutatakse ainult sõna alguses.
Täht ր märgib palatalisatsioon (peenendatud) häälikut ''r'', täht ռ ilma palatalisatsioonita käälikut ''r'', mis on eriti põrisev.
Tähte լ (''l'') hääldatakse palataliseeritult ainult tähtede ե ja ի ees.
Teistel kaashäälikutel palatalisatsiooni ei esine.
Sõnarõhk on viimasel silp.

Välislingid


http://www.eki.ee/knab/lat/kblhy.pdf Armeenia kohanimede latinisatsiooni reeglid (KNAB)

Kirjandus


Tiiu Erelt "Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. 1. Murdenimetuste kirjutamine. 2. Vene, ukraina, valgevene, gruusia ja armeenia nimed eesti kirjas." Emakeele Seltsi Aastaraamat 22/1976 (1977), lk 243–258

Viited


Kategooria:Indoeuroopa keeled
Kategooria:Armeenia
af:Armeens
am:አርሜንኛ
ar:لغة أرمنية
an:Idioma armenio
arc:ܠܫܢܐ ܐܪܡܢܝܐ
ast:Armeniu
az:Erməni dili
id:Bahasa Armenia
ms:Bahasa Armenia
bn:আর্মেনীয় ভাষা
jv:Basa Arménia
su:Basa Arménia
be:Армянская мова
be-x-old:Армянская мова
bg:Арменски език
ca:Armeni
ceb:Pinulongang Armenyanhon
cv:Эрмен чĕлхи
cs:Arménština
cy:Armeneg
da:Armensk (sprog)
de:Armenische Sprache
dsb:Armeńšćina
el:Αρμενική γλώσσα
en:Armenian language
es:Idioma armenio
eo:Armena lingvo
eu:Armeniera
fa:زبان ارمنی
hif:Armenian bhasa
fr:Arménien
fy:Armeensk
ga:An Airméinis
gv:Armeainish
gl:Lingua armenia
glk:أرمنی زوان
ko:아르메니아어
hy:Հայերեն
hi:आर्मीनियाई भाषा
hsb:Armenšćina
hr:Armenski jezik
io:Armeniana linguo
ilo:Pagsasao nga Arménio
os:Сомихаг æвзаг
is:Armenska
it:Lingua armena
he:ארמנית
ka:სომხური ენა
rw:Icyarumeniya
kv:Армен кыв
ku:Zimanê ermenî
lad:Lingua ermeni
la:Lingua Armenica
lv:Armēņu valoda
lt:Armėnų kalba
lij:Lengua armenn-a
li:Armeens
hu:Örmény nyelv
mk:Ерменски јазик
mr:आर्मेनियन भाषा
xmf:სომეხური ნინა
arz:ارمنلى
cdo:Ā-mī-nà̤-ā-ngṳ̄
mdf:Армянонь кяль
nl:Armeens
ne:अर्मेनियाली भाषा
new:आर्मेनियन भाषा
ja:アルメニア語
no:Armensk
nn:Armensk
oc:Armèni
uz:Arman tili
pnb:آرمینیائی
pms:Lenga armen-a
nds:Armeensche Sprake
pl:Język ormiański
pt:Língua arménia
ro:Limba armeană
qu:Arminya simi
ru:Армянский язык
se:Armeenalaš gielat
sco:Armenie leid
sq:Gjuha armene
scn:Lingua armena
simple:Armenian language
sk:Arménčina
sl:Armenščina
szl:Uormjańsko godka
ckb:زمانی ئەرمەنی
sr:Јерменски језик
sh:Jermenski jezik
fi:Armenian kieli
sv:Armeniska
ta:அருமேனிய மொழி
tt:Әрмән теле
th:ภาษาอาร์เมเนีย
vi:Tiếng Armenia
tg:Забони арманӣ
tr:Ermenice
udm:Армян кыл
uk:Вірменська мова
ur:آرمینیائی زبان
ug:ئەرمەن تىلى
vep:Armenijan kel'
wa:Årmenyin
yo:Èdè Arméníà
diq:Ermenki
zh:亚美尼亚语

Aserbaidžaani keel


Aserbaidžaani keel kuulub turgi keeled hulka. Peale Aserbaidžaani kõneldakse seda Gruusias, Armeenias, Iraanis, Iraak ja Türgis.
Aserbaidžaani keel kuulub oguusi keeled hulka, kuid tal on ka kõptšaki keeled omaseid jooni.
Aserbaidžaani kirjakeel, mis pärineb 13. sajandist, rajanes 1929. aastani araabia kiri, seejärel võeti kasutusele ladina kiri ning 1939 vene tähestikul põhinev tähestik. Aastal 1991 mindi üle ladina kiri.
Hääldustabel:
c - dž<br>
ç - tš<br>
ə - ä<br>
g - peenendatud ehk palatalisatsioon g<br>
ğ - γ (g sarnane frikatiiv)<br>
ı - õ<br>
j - ž<br>
q - k<br>
ş - š<br>
x - h või hh<br>
y - j
Rõhk on viimasel silbil.
Tähestikkude vastavuse tabel:
<table border=0 color=#ffffff><tr bgcolor=#ffffcc align=center class=unicode>
<td dir="ltr" width="2%" height="35px">A</td><td dir="ltr" width="2%">B</td><td dir="ltr" width="2%">C</td><td dir="ltr" width="2%">&#199;</td><td dir="ltr" width="2%">D</td><td dir="ltr" width="2%">E</td><td dir="ltr" width="2%">&#399;</td><td dir="ltr" width="2%">F</td><td dir="ltr" width="2%">G</td><td dir="ltr" width="2%">&#286;</td><td dir="ltr" width="2%">H</td><td dir="ltr" width="2%">X</td><td dir="ltr" width="2%">I</td><td dir="ltr" width="2%">&#304;</td><td dir="ltr" width="2%">J</td><td dir="ltr" width="2%">K</td><td dir="ltr" width="2%">Q</td><td dir="ltr" width="2%">L</td><td dir="ltr" width="2%">M</td><td dir="ltr" width="2%">N</td><td dir="ltr" width="2%">O</td><td dir="ltr" width="2%">Ö</td><td dir="ltr" width="2%">P</td><td dir="ltr" width="2%">R</td><td dir="ltr" width="2%">S</td><td dir="ltr" width="2%">&#350;</td><td dir="ltr" width="2%">T</td><td dir="ltr" width="2%">U</td><td dir="ltr" width="2%">Ü</td><td dir="ltr" width="2%">V</td><td dir="ltr" width="2%">Y</td><td dir="ltr" width="2%">Z</td><td dir="ltr" width="2%"></td ></tr>
<tr bgcolor=#ffffcc align=center class=unicode>
<td dir="ltr" width="2%" height="35px">a</td><td dir="ltr" width="2%">b</td><td dir="ltr" width="2%">c</td><td dir="ltr" width="2%">&#231;</td><td dir="ltr" width="2%">d</td><td dir="ltr" width="2%">e</td><td dir="ltr" width="2%">&#1241;</td><td dir="ltr" width="2%">f</td><td dir="ltr" width="2%">g</td><td dir="ltr" width="2%">&#287;</td><td dir="ltr" width="2%">h</td><td dir="ltr" width="2%">x</td><td dir="ltr" width="2%">&#305;</td><td dir="ltr" width="2%">i</td><td dir="ltr" width="2%">j</td><td dir="ltr" width="2%">k</td><td dir="ltr" width="2%">q</td><td dir="ltr" width="2%">l</td><td dir="ltr" width="2%">m</td><td dir="ltr" width="2%">n</td><td dir="ltr" width="2%">o</td><td dir="ltr" width="2%">ö</td><td dir="ltr" width="2%">p</td><td dir="ltr" width="2%">r</td><td dir="ltr" width="2%">s</td><td dir="ltr" width="2%">&#351;</td><td dir="ltr" width="2%">t</td><td dir="ltr" width="2%">u</td><td dir="ltr" width="2%">ü</td><td dir="ltr" width="2%">v</td><td dir="ltr" width="2%">y</td><td dir="ltr" width="2%">z</td><td dir="ltr" width="2%">'</td></tr>
<tr bgcolor=#ffffff align=center class=unicode>
<td dir="ltr" width="2%" height="25px"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td>
<td dir="ltr" width="2%"> </td></tr>
<tr bgcolor=#f5f5f5 align=center class=unicode>
<td dir="ltr" width="2%" height="35px">А</td><td dir="ltr" width="2%">Б</td><td dir="ltr" width="2%">&#1208;</td><td dir="ltr" width="2%">Ч</td><td dir="ltr" width="2%">Д</td><td dir="ltr" width="2%">E</td><td dir="ltr" width="2%">&#1240;</td><td dir="ltr" width="2%">Ф</td><td dir="ltr" width="2%">&#1180;</td><td dir="ltr" width="2%">&#1170;</td><td dir="ltr" width="2%">&#1210;</td><td dir="ltr" width="2%">Х</td><td dir="ltr" width="2%">Ы</td><td dir="ltr" width="2%">И</td><td dir="ltr" width="2%">Ж</td><td dir="ltr" width="2%">К</td><td dir="ltr" width="2%">Г</td><td dir="ltr" width="2%">Л</td><td dir="ltr" width="2%">М</td><td dir="ltr" width="2%">Н</td><td dir="ltr" width="2%">О</td><td dir="ltr" width="2%">&#1256;</td><td dir="ltr" width="2%">П</td><td dir="ltr" width="2%">Р</td><td dir="ltr" width="2%">С</td><td dir="ltr" width="2%">Ш</td><td dir="ltr" width="2%">Т</td><td dir="ltr" width="2%">У</td><td dir="ltr" width="2%">&#1198;</td><td dir="ltr" width="2%">В</td><td dir="ltr" width="2%">J</td><td dir="ltr" width="2%">З</td><td dir="ltr" width="2%"></td ></tr>
<tr bgcolor=#f5f5f5 align=center class=unicode>
<td dir="ltr" width="2%" height="35px">а</td><td dir="ltr" width="2%">б</td><td dir="ltr" width="2%">&#1209;</td><td dir="ltr" width="2%">ч</td><td dir="ltr" width="2%">д</td><td dir="ltr" width="2%">е</td><td dir="ltr" width="2%">&#1241;</td><td dir="ltr" width="2%">ф</td><td dir="ltr" width="2%">&#1181;</td><td dir="ltr" width="2%">&#1171;</td><td dir="ltr" width="2%">&#1211;</td><td dir="ltr" width="2%">x</td><td dir="ltr" width="2%">ы</td><td dir="ltr" width="2%">и</td><td dir="ltr" width="2%">ж</td><td dir="ltr" width="2%">к</td><td dir="ltr" width="2%">г</td><td dir="ltr" width="2%">л</td><td dir="ltr" width="2%">м</td><td dir="ltr" width="2%">н</td><td dir="ltr" width="2%">о</td><td dir="ltr" width="2%">&#1257;</td><td dir="ltr" width="2%">п</td><td dir="ltr" width="2%">р</td><td dir="ltr" width="2%">с</td><td dir="ltr" width="2%">ш</td><td dir="ltr" width="2%">т</td><td dir="ltr" width="2%">у</td><td dir="ltr" width="2%">&#1199;</td><td dir="ltr" width="2%">в</td><td dir="ltr" width="2%">j</td><td dir="ltr" width="2%">з</td><td dir="ltr" width="2%">'</td></tr></table>

Kirjandust


Vidadi Mamedov, "Aseri-eesti sõnaraamat", Eesti Keele Sihtasutus 2000. ISBN 9985-9260-5-6

Välislingid


http://az.wikipedia.org Vikipeedia aserbaidžaani keeles
Kategooria:Oguusi keeled
Kategooria:Aserbaidžaan
af:Azerbeidjans
ar:لغة أذرية
ast:Azerbaixanu
az:Azərbaycan dili
id:Bahasa Azeri
ms:Bahasa Azeri
bn:আজারবাইজানি ভাষা
su:Basa Azerbaijan
be:Азербайджанская мова
be-x-old:Азэрбайджанская мова
bs:Azerbejdžanski jezik
br:Azereg (yezh)
bg:Азербайджански език
ca:Àzeri
cv:Азербайджан чĕлхи
cs:Ázerbájdžánština
cy:Aserbaijaneg
da:Aserbajdsjansk
de:Aserbaidschanische Sprache
el:Αζερική γλώσσα
en:Azerbaijani language
es:Idioma azerí
eo:Azerbajĝana lingvo
eu:Azerbaijanera
fa:زبان ترکی آذربایجانی
hif:Azerbaijani bhasa
fr:Azéri
ga:An Asarbaiseáinis
gv:Asserbajaanish
gag:Azerbaycan dili
gl:Lingua azerí
hak:Â-set-pai-kiông-ngî
ko:아제르바이잔어
hy:Ադրբեջաներեն
hi:अज़ेरी भाषा
hr:Azerski jezik
os:Азербайджайнаг æвзаг
is:Aserbaídsjanska
it:Lingua azera
he:אזרית
kl:Aserbajdsjaniskisut
ka:აზერბაიჯანული ენა
kk:Әзірбайжан тілі
kw:Azerek
rw:Ikinyazeribayijani
ky:Азербайжан тили
sw:Kiazeri
kv:Азербайджан кыв
ku:Zimanê azerî
lez:Азербайжан чӀал
la:Lingua Atropatenica
lv:Azerbaidžāņu valoda
lt:Azerbaidžaniečių kalba
li:Azerbaidzjaans
hu:Azeri nyelv
mk:Азербејџански јазик
mr:अझरबैजानी भाषा
xmf:აზერბაიჯანული ნინა
arz:اذرى
mzn:آذری
koi:Азербайджан кыв
mdf:Азербайджанонь кяль
mn:Азербайжан хэл
nl:Azerbeidzjaans
new:अजेरी भाषा
ja:アゼルバイジャン語
no:Aserbajdsjansk
nn:Aserbajdsjansk
mhr:Азербайджан йылме
uz:Ozarbayjon tili
pa:ਅਜ਼ੇਰੀ ਬੋਲੀ
pnb:آذری بولی
pms:Lenga Azerbaijan setentrional
nds:Aserbaidschaansche Spraak
pl:Język azerski
pt:Língua azeri
crh:Azerbaycan tili
ro:Limba azeră
qu:Asar simi
ru:Азербайджанский язык
sco:Azerbaijani leid
sq:Gjuha azerbajxhane
simple:Azerbaijani language
sk:Azerbajdžančina
ckb:زمانی ئازەربایجانی
sr:Азерски језик
fi:Azerin kieli
sv:Azerbajdzjanska
ta:அசர்பைஜான் மொழி
tt:Азәрбайҗан теле
th:ภาษาอาเซอร์ไบจาน
vi:Tiếng Azerbaijan
tg:Забони озарбойҷонӣ
tr:Azerice
udm:Азербайджан кыл
uk:Азербайджанська мова
ur:آذربائیجانی
ug:ئەزەربەيجان تىلى
vep:Azerbaidžanan kel'
yo:Èdè Azerbaijani
bat-smg:Azėrbaidžanėitiu kalba
zh:阿塞拜疆语

Albaania lipp


Albaania lipp on Albaania ametlik lipp.

Riigi- ja rahvuslipp


Riigilipp ja rahvuslippu praegune kuju võeti ametlikult kasutusele 7. aprillil 1992, see on punasel põhjal must kahe peaga kotkas. Must kotkas on Albaania ametlik sümbol. Kahe peaga kotkas pärineb Bütsantsist. Seda kasutas Albaania rahvuskangelane Skanderbeg oma pitserina. Kotka kahepealisust tõlgendatakse Põhja- ja Lõuna-Albaania ühendamise sümbolina. Kui Albaania sai 1912 iseseisvaks, võeti see kasutusele riigilipuna.

Albaania ajaloolised lipud


Pilt:Flag of Albania 1946.svg
Albaania Kuningriigi ajal oli lipul kotka kohal "Skanderbegi kiiver". Kui 1946 Albaania kuulutati rahvavabariigiks, asendati see kollase servaga punase tähega, mis eemaldati 1989.

Vaata ka


Albaania vapp

Välislingid


http://www.worldstatesmen.org/Albania.htm Albaania lipu kujud läbi ajaloo
Kategooria:Albaania sümboolika
Kategooria:Riigilipud
am:የአልባኒያ ሰንደቅ ዓላማ
ar:علم ألبانيا
an:Bandera d'Albania
roa-rup:Flãmbura-a Arbinishiiljei
ast:Bandera d'Albania
az:Albaniya bayrağı
id:Bendera Albania
ms:Bendera Albania
bn:আলবেনিয়ার জাতীয় পতাকা
be:Сцяг Албаніі
be-x-old:Сьцяг Альбаніі
bs:Zastava Albanije
bg:Национално знаме на Албания
ca:Bandera d'Albània
cs:Albánská vlajka
cy:Baner Albania
da:Albaniens flag
de:Flagge Albaniens
el:Σημαία της Αλβανίας
en:Flag of Albania
es:Bandera de Albania
eo:Flago de Albanio
eu:Albaniako bandera
fa:پرچم آلبانی
fr:Drapeau de l'Albanie
gl:Bandeira de Albania
ko:알바니아의 국기
hy:Ալբանիայի դրոշ
hi:अल्बानिया का ध्वज
hr:Zastava Albanije
bpy:আলবেনিয়ার ফিরালহান
it:Bandiera dell'Albania
he:דגל אלבניה
lv:Albānijas karogs
lt:Albanijos vėliava
hu:Albánia zászlaja
mk:Знаме на Албанија
nl:Vlag van Albanië
ja:アルバニアの国旗
no:Albanias flagg
nn:Det albanske flagget
pl:Flaga Albanii
pt:Bandeira da Albânia
ro:Drapelul Albaniei
ru:Флаг Албании
sco:Banner o Albanie
sq:Flamuri i Shqipërisë
scn:Bannera albanisa
simple:Flag of Albania
sk:Vlajka Albánska
sr:Застава Албаније
sh:Zastava Albanije
fi:Albanian lippu
sv:Albaniens flagga
th:ธงชาติแอลเบเนีย
vi:Quốc kỳ Albania
tpi:Plak bilong Albenia
tr:Arnavutluk bayrağı
uk:Прапор Албанії
vep:Albanijan flag
yo:Àsìá ilẹ̀ Albáníà
zh-yue:阿爾巴尼亞旗
zh:阿尔巴尼亚国旗

Alfred Moisiu

File:AlfredMoisiu.png
Alfred Spiro Moisiu (sündis 1. detsember 1929 Shkodëris) on Albaania poliitik, Albaania Vabariigi president 24. juulist 2002 kuni 24. juuli 2007. Ta on Spiro Moisiu poeg.
Osales 1943–1945 kooliõpilasena Albaania partisaniliikumises Saksa okupatsiooni vastu. Saadeti 1946 Nõukogude Liitu õppima. Lõpetas 1948 Leningradis inseneriväekooli. Seejärel teenis Tiranas Ühendatud Ohvitseridekooli rühmakomandörina (1948–1949) ja Sõjaväeakadeemia õppejõuna (1949–1951). Astus 1952 Moskvas inseneriväeakadeemiasse ning lõpetas selle 1958 kuldmedaliga. Albaanias jätkas Moisiu oma sõjaväelist karjääri Kaitseministeeriumi inseneride osakonnas. Kuulas 1967–1968 Tirana Kaitseakadeemias kindralstaabi kõrgemaid kursusi, juhatades samal ajal pontoonibrigaadi Kavajës (1966–1971). Sai 1971 Kaitseministeeriumi inseneriasjanduse ja kindlustuste büroo juhatajaks (Enver Hoxha ajal rajati Albaanias tuhandeid betoonkasematte kaitseks paljude vaenulikeks peetavate riikide vastu). Omandas 1979 sõjateaduste doktori kraadi. Sai 1981 aseministriks ning teenis sel ametikohal ministrite Beqir Balluku, Mehmet Shehu ja Kadri Hasbiu alluvuses kuni oktoobrini 1982 (peaminister Shehu suri detsembris 1982). Teenis 1982–1984 Burrel (Albaania) insenerikompanii komandörina.
Tegevteenistusest kindrali aukraadis lahkunud Moisiu tuli avalikku ellu tagasi detsembris 1991, kui ta nimetati Vilson Ahmeti spetsialistide valitsuse kaitseministriks. Ta jäi sellele ametikohale aprillini 1992, kui moodustati Demokraatliku Partei valitsus eesotsas Aleksander Meksiga. Uus täitevvõim kutsus Moisiu tööle Kaitseministeeriumi nõunikuks ning 1994 nimetas Safet Zhulali ta aseministriks, kelle ülesandeks oli riigikaitsepoliitika väljatöötamine. Moisiu soovitas suunata jõupingutused halvas seisukorras olevate relvajõudude ümberkorraldamisele, võttes suuna NATO-ga ühinemisele. Asutas 1994 Albaania Atlandi Assotsiatsiooni ja valiti selle presidendiks. Kirjutas 24. jaanuaril 1995 alla individuaalsele assotsiatsioonileppele, mis sidus Albaania NATO assotsiatsiooniga rahu nimel. Osales 1995. aastast NATO kolledžis Roomas VIP-ide kursustel.
Kui juulis 1997 tulid võimule sotsialistid, kaotas Moisiu oma ametikoha ministeeriumis. Järgnevatel aastatel osales Moisiu aktiivselt valitsusvälises tegevuses, korraldades rahvusvahelisi ja üleriiklike kaitseteemalisi konverentse, kus arutati regiooni julgeoleku ja kaitse küsimusi, relvastuskontrolli ja relvade ärakorjamist tsiviilisikutelt. Moisiu sai 2002 peamiste parteide konsensuslikuks kandidaadiks Albaania Vabariigi presidendi ametikohale pärast Rexhep Meidani mandaadi lõppemist. Ta sobis sellele kohale, sest ta oli teadlane, apoliitiline, lepitajaomadustega (see omadus on sisetülidele kalduvas Albaanias väga hinnatud) ning otsustavalt Läänele ja NATOle orienteeritud.
Valiti 24. juunil 2002 viieks aastaks Albaania Vabariigi presidendiks. Ta sai Kogus 97 poolt- ja 19 vastuhäält. 14 saadikut jäid erapooletuks.
Ajakirjandus tõstis esile peaaegu erakordset koostöövaimu Sotsialistliku ja Demokraatliku Partei vahel, mis lubas esitada ühiskandidaadiks Moisiu, keda kiitsid nii Sali Berisha kui ka Fatos Nano. Parteide juhtkonnad püüdsid leida neljandaks demokraatlikult valitud presidendiks inimest, kes saaks kaks kolmandikku häältest. Seepärast loobus Fatos Nano kandideerimisest. Senine president Meidani loobus kandideerimast teiseks ametiajaks, sest konservatiivsed saadikud ei oleks teda toetanud tema läheduse tõttu sotsialistidele.
24. juulil 2002 vannutati Moisiu viieks aastaks Albaania Vabariigi presidendiks. Pärast 1998. aasta novembri põhiseadusreformi on poliitika jäänud põhiliselt valitsuse hooleks. Moisiu lubas kaasa aidata parlamentaarse demokraatia tugevdamisele ja õigussüsteemi stabiliseerimisele ning Albaania integreerimisele euroatlantilistesse struktuuridessse. Järgmisel päeval pärast ametisse astumist astus sotsialistist peaminister Pandeli Majko tagasi ning president nimetas peaministriks Sotsialistliku Partei juhi Fatos Nano. See muutus demonstreeris parteisiseseid lahkhelisid ning oli Nanole kompensatsiooniks presidendikohast loobumise eest.
Hiljem on ta Nanot teravalt kritiseerinud võimu liigse koondamise ja reformide aegluse eest.
Valdab vene, itaalia ja inglise keelt. On kirjutanud palju artikleid ja uurimusi sõjateadusest ning kaitse- ja julgeolekuküsimustest.

Välislingid


http://www.bbc.co.uk/albanian/020625104414.shtml Foto
http://www.bjoerna.dk/albanien/Moisiu.htm Foto
Kategooria:Albaania presidendid
Kategooria:Sündinud 1929
ar:الفريد مويسيو
id:Alfred Moisiu
bg:Алфред Моисиу
ca:Alfred Moisiu
cs:Alfred Moisiu
da:Alfred Moisiu
de:Alfred Moisiu
el:Αλφρέντ Μοϊσίου
en:Alfred Moisiu
es:Alfred Moisiu
eo:Alfred Moisiu
fr:Alfred Moisiu
gl:Alfred Moisiu
ko:알프레드 모이지우
hr:Alfred Moisiu
io:Alfred Spiro Moisiu
it:Alfred Moisiu
he:אלפרד מויסיו
hu:Alfred Moisiu
mr:आल्फ्रेड मॉइसियु
nl:Alfred Moisiu
ja:アルフレッド・モイシウ
no:Alfred Moisiu
nn:Alfred Moisiu
oc:Alfred Moisiu
pl:Alfred Moisiu
pt:Alfred Moisiu
ro:Alfred Moisiu
ru:Мойсиу, Альфред
sq:Alfred Moisiu
sk:Alfred Moisiu
sl:Alfred Moisiu
fi:Alfred Moisiu
sv:Alfred Moisiu
tr:Alfred Moisiu
uk:Альфред Мойсю
zh:阿尔弗雷德·莫伊休