Arunāchal Pradesh


Arunāchal Pradesh on India osariik, mis piirneb läänes Bhutani, põhjas Tiibeti ja idas Birmaga.
Arunāchal Pradesh, mida varem nimetati NEFA (''North East Frontier Agency''), oli 1987. aastani Assami osariigi osa. Talle anti osariigi staatus, arvestades julgeolekukaalutlusi idapiiril ning Hiina ja India vahelisi pingeid. Hiina peab Arunāchal Pradeshi endale kuuluva Tiibeti osaks.

Rahvastik


Pilt:Apatani tribal women.jpg
Osariigi rahvastik on etniliselt mitmekesine. 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli 64,2 % elanikest adivasid, mis on ühisnimetus erinevatele põliselanike hõimudele, mida kokku on osariigis üle 100. Neist 25 on üle 5000 liikmega. Suuremad hõimud on ''Nissi, Adi Gallong, Wancho, Dafla, Monpa, Tagin, Adi Minyong, Nocte, Adi, Apatani, Galong, Mishmi, Nishang, Tangsa, Abor, Mishing (Miri), Khampti'' ja ''Adi Padam''. Ülejäänud elanikkond on sisserännanud.
Põliselanikud räägivad erinevaid tiibeti-birma keeled. Immigrantide seas räägitakse enim bengali keel, nepali keel ja hindi keelt.
34,6 % elanikest on hinduism, 18,7 % kristlased, 13,0 % budistid ja 1,9 % muslimid. 31,6 % tunnistavad teisi, valdavalt animism usundeid.

Haldusjaotus


Osariik jaguneb 16 ringkonnaks:
Anjaw
Changlang
East Kameng
East Siang
Kurung Kumey
Lohit
Lower Dibang Valley
Lower Subansiri
Papum Pare
Tawang
Tirap
Upper Dibang Valley
Upper Subansiri
Upper Siang
West Kameng
West Siang

Vaata ka


Tiibet

Välislink


http://arunachalpradesh.nic.in/ Arunāchal Pradeshi valitsuse kodulehekülg
Kategooria:India
ace:Arunachal Pradesh
ar:أروناجل برديش
an:Arunachal Pradesh
as:অৰুণাচল প্ৰদেশ
id:Arunachal Pradesh
ms:Arunachal Pradesh
bn:অরুণাচল প্রদেশ
zh-min-nan:Arunachal Pradesh
be:Аруначал-Прадэш
be-x-old:Аруначал-Прадэш
bh:अरुणाचल प्रदेश
bo:ཨ་རུ་ནཱ་ཅལ་མངའ་སྡེ།
br:Arunachal Pradesh
bg:Аруначал Прадеш
ca:Arunachal Pradesh
cs:Arunáčalpradéš
cy:Arunachal Pradesh
da:Arunachal Pradesh
de:Arunachal Pradesh
dv:އަރުނާޗަލް ޕްރަދޭޝް
el:Αρουνάτσαλ Πραντές
en:Arunachal Pradesh
es:Arunachal Pradesh
eo:Arunaĉal-Pradeŝo
eu:Arunachal Pradesh
fa:آروناچال پرادش
hif:Arunachal Pradesh
fr:Arunachal Pradesh
gu:અરુણાચલ પ્રદેશ
ko:아루나찰프라데시 주
hy:Արունաչալ Պրադեշ
hi:अरुणाचल प्रदेश
hsb:Arunačal Pradeš
hr:Arunachal Pradesh
bpy:অরুণাচল প্রদেশ
it:Arunachal Pradesh
he:ארונצ'אל פראדש
kn:ಅರುಣಾಚಲ ಪ್ರದೇಶ
pam:Arunachal Pradesh
ka:არუნაჩალ-პრადეში
sw:Arunachal Pradesh
la:Arunachal Pradesh
lv:Arunāčala Pradēša
lt:Arunačal Pradešas
hu:Arunácsal Prades
mk:Аруначал Прадеш
ml:അരുണാചൽ പ്രദേശ്
mr:अरुणाचल प्रदेश
nl:Arunachal Pradesh
ne:अरुणाचल प्रदेश
ja:アルナーチャル・プラデーシュ州
no:Arunachal Pradesh
nn:Arunachal Pradesh
oc:Arunachal Pradesh
or:ଅରୁଣାଚଳ ପ୍ରଦେଶ
pa:ਅਰੁਨਾਚਲ ਪ੍ਰਦੇਸ਼
pnb:اروناچل پردیش
pl:Arunachal Pradesh
pt:Arunachal Pradesh
ro:Arunachal Pradesh
ru:Аруначал-Прадеш
sa:अरुणाचलप्रदेशराज्यम्
simple:Arunachal Pradesh
sk:Arunáčalpradéš
sr:Аруначал Прадеш
sh:Arunachal Pradesh
fi:Arunachal Pradesh
sv:Arunachal Pradesh
ta:அருணாசலப் பிரதேசம்
te:అరుణాచల్ ప్రదేశ్
th:รัฐอรุณาจัลประเทศ
vi:Arunachal Pradesh
tg:Оруночол Прадиш
tr:Arunaçhal Pradesh
uk:Аруначал-Прадеш
war:Arunachal Pradesh
yo:Arunachal Pradesh
zh:阿鲁纳恰尔邦

Andongi Riiklik Ülikool

Andongi Riiklik Ülikool (korea keeles ''안동대학교'' (''andong-daehak-gyeo'')) on ülikool Lõuna-Koreas Andongi linnas.
Ühena noorematest Lõuna-Korea ülikoolidest asutati see 21. juulil 1947 Andongi Normaalkoolina.
1962 muudeti kool Andongi Põllumajanduskolledžiks.
18. jaanuaril 1979 muudeti õppeasutus Andongi Riiklikuks Kolledžiks ja rajati kaheksa õppeosakonda: Hiina-Korea, ajalugu, folkloori, ärijuhtimine, rahvusvaheline kaubandus, muusika, kujutav kunst ja kodumajanduse osakond.
1. märtsl 1979 vannutati ametisse esimene dekaan Kim Hak-su. 1980. aastal lisati inglise keel hariduse osakond ja matemaatika osakond.

Kooli juhtkond


Esimesteks koolijuhtideks olid dekaanid, hiljem muudeti koolikorra seadust ja kooli hakkasid juhtima presidendid.
''Dekaanid''
:1. märts 1979 – 12. märts 1983 Kim Hak-su
:12. märts 1983 – 18. juuni 1984 Lee Ki-baek
:18. juuni 1984 – 22. juuli 1988 Kim Yi
:22. juuli 1988 – 1. märts 1991 Bae Won-dal
''Presidendid''
:1. märts 1991 – 2. märts 1995 Nam Kyu-chang
:2. märts 1995 – 22. märts 1999 Lee Jin-seol
:22. märts 1999 – Kown Young-kon

Välislingid


http://www.andong.ac.kr/english/main.htm Kodulehekülg (''inglise keeles'')
http://www.andong.ac.kr/english/generalinfo/images/41673.jpg Kooli sümboleid
Kategooria:Lõuna-Korea ülikoolid
en:Andong National University
fr:Université nationale d'Andong
ko:안동대학교
ja:安東大学校

Ansan


Ansan (haldusüksusena 안산시, 安山市 (Ansan-si), st 'Ansani linn') on linn Lõuna-Koreas.
Kategooria:Lõuna-Korea linnad
af:Ansan
id:Ansan
ca:Asan
de:Ansan
en:Ansan
es:Ansan (Corea del Sur)
eo:Ansan
fa:آنسان
fr:Ansan
ko:안산시
ia:Ansan
it:Ansan (Corea del Sud)
kk:Ансан
lt:Ansanas
nl:Ansan (Zuid-Korea)
ja:安山市
no:Ansan
pl:Ansan (miasto w Korei Południowej)
pt:Ansan (Coreia do Sul)
ru:Ансан
sk:Ansan
sv:Ansan
tl:Ansan
vi:Ansan
war:Ansan
zh:安山市

Andong

Andong on linn Lõuna-Koreas. Linnaõigused sai 1. jaanuaril 1963. aastal.

Vaata ka


Andongi Riiklik ülikool

Välislink


http://www.andong.go.kr/eng/index.asp Andongi linna kodulehekülg
Kategooria:Lõuna-Korea linnad
ca:Andong
de:Andong
en:Andong
es:Andong
fa:آندونگ
fr:Andong
ko:안동시
it:Andong
lt:Andongas
lmo:Andong
ja:安東市
no:Andong (Nord-Gyeongsang)
pl:Andong
pt:Andong
ru:Андон
sh:Andong
fi:Andong (Korea)
sv:Andong
tl:Andong
th:อันดง
vi:Andong
tr:Andong
uk:Андон
war:Andong
wuu:安东市
zh:安东市

Suhtekorraldus


Suhtekorraldus on inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust. Suhtekorralduse sünonüümid on üldsussuhted ja avalikkussuhted või avalikud suhted, mis on tõlge ingliskeelsest terminist ''public relations'' (lühendina ''PR'').

Definitsioon


Suhtekorraldus on laiaulatuslik mõiste, mistõttu on selle ühese defineerimisega raskusi. Järgnevalt on esitatud mitmeid definitsioone, milles on välja toodud suhtekorraldusele iseloomulikud jooned.
1949. aastal defineeris Avalike Suhete Instituut (''The Institute of Public Relations'') suhtekorraldust kui planeeritud ja toetatud pingutusi hea tahte ja vastastikkuse mõistmise loomiseks ning säilitamiseks organisatsiooni ja avalikkuse vahel.
Lihtsustatud kujul defineeris Avalike Suhete Instituut 1994. aastal suhtekorraldust järgmiselt: suhtekorraldus on reputatsioon, mis on kujunenud selle põhjal, mida sa teed, mida sa ütled ja mida teised ütlevad sinu kohta – teisisõnu, suhtekorraldus on distsipliin, mis aitab kujundada reputatsiooni eesmärgiga olla aktsepteeritud, nii saada kui anda tuge ning mõjutada arvamust ja käitumist.
Mexicos 1978. aastal toimunud Ülemaailmne Suhtekorraldusühingute Assamblee (''World Assambly of Public Relations'') töötasid suhtekorralduspraktikud välja järgmise definitsiooni: suhtekorraldus on kunst ja sotsiaalteadus, mille eesmärk on analüüsida trende, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid nii organisatsiooni kui avalikkuse huve.
Rahvusvaheline Avalike Suhete Assosiatsioon defineeris 1987. aastal suhtekorraldust kui kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi pidevat ja plaanipärast juhtimine eesmärgiga saavutada mõistmine, toetus ja kontakt organisatsiooni või institutsiooni ning teatavate sihtgruppidega, kellega on juba kontakt olemas või kellega soovitakse kontakti saada. Sealjuures väärtustatakse avalik arvamus ning korrelegeeritakse sellega võimaluse piires oma tegevust nii, et etteplaneeritud ja laiahaardelise infovahetuse abil tagada tõhus koostöö ning ühiste huvide elluviimine.
Suhtekorralduse peamiseks eesmärgiks on organisatsiooni eesmärkide saavutamine.

Suhtekorralduse funktsioonid


avalik arvamus ennetamine, analüüsimine, tõlgendamine;
organisatsiooni juhtkonna nõustamine mitmel alal (meediasuhted, finantssuhted, suhted töötajatega, suhted ametivõimudega);
organisatsioonisisene suhtekorraldus arendamine, teostamine ja planeerimine;
organisatsioonis teostavate programmide ja avalikkusega suhtlemise uurimine, juhendamine ja hindamine, et saavutada viimase arusaam organisatsiooni eesmärkidest;
planeerimine või kaasa aitamine organisatsiooni püüdlustele mõjutada või muuta avalikkuse hoiakuid ja seisukohti organisatsioonile soodsas ja soovitud suunas.

Ajalooline ülevaade


Informatsiooni edastamist vaadete või tegevuse mõjutamiseks võib täheldada varajastest tsivilisatsioonidest peale. Näiteks võib suhetekorralduse algelemente leida muistses Indias, kus varases kirjasõnas viidati kuninga spioonidele, kelle ülesanne oli muuhulgas kuninga informeerimine rahva arvamusest, kuninga kaitsmine avalikkuse ees ja valitsusele soodsate kuulujuttude levitamine.
Suhtekorraldus tänapäeva mõistes hakkas arenema 19. saj. lõpus. Ameerika kodusõda järgnenud aastad tähistavad tööstuse ja ettevõtluse tormilist arengut. 1889. aastal asutas Georges Westinghouse oma elektrikorporatsioonis esimese suhtekorraldusosakonna.
Tänapäevasele tegevusele andis suure tõuke Esimene maailmasõda ja USA president Woodrow Wilsoni asutatud Avaliku Informatsiooni Komitee (''Committee on Public Information''). Selle komitee ülesandeks oli mobiliseerida avalik arvamus sõja ja Wilsoni rahueesmärkide toetuseks maal, mis oli sõja väljakuulutamise hetkeks lõhenenud. 1915. aastal asutasid seitse pankurit esimese avalike suhete organisatsiooni, Finantsreklaami Assotsiatsiooni (''Financial Advertisting Association'').
Pärast Esimest maailmasõda tõusis märgatavalt ühiskonnateadlaste huvi suhtekorralduse vastu. Hoogustusid turu-uuringud, sotsiaalsed ülevaated ja avaliku arvamuse küsitlused. 1921. aastal pidas oma esimese ülemaailmse avaliku informatsiooni alase konverentsi Ameerika Inseneride Assotsiatsioon (''American Association of Engineers''). 1923. aastal ilmus Edward L. Bernays'lt esimene raamat suhtekorraldusest "Avalikku arvamust kristalliseerides" ("Crystallizing Public Opinion"). Samal aastal pidas ta esimesed loengud suhtekorraldusest New Yorgi Ülikoolis. Edward L. Bernays'lt pärineb ka avalike suhete mõiste (''public relations'').
1930. aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikud suhted toimivad, tuginedes vastutustundelisel tegevusel ja veenval propagandal. 1930ndate alguses asusid tööle ka esimesed poliitiline kampaania spetsialistid. 1933. aastal asutasid Clem Whitaker ja Leone Baxter San Franciscos esimese poliitilistele kampaaniatele spetsialiseerunud agentuuri. Teine maailmasõda aastad tõid suhtekorralduse peamise töövahendina esiplaanile reklaami, mida kirjeldati väljenditega "avalike suhete reklaam" (''public relations advertising''), "ühiskondliku teenindamise reklaam" (''public service advertising'') või "institutsioonidele tehtav reklaam" (''institutional advertising''). 1942. aastal asutati Sõjareklaami Nõukogu (''War Advertising Council''), mis töötas koos tööstuse ja valitsusega. Selle nõukogu eesmärk oli reklaamist võimsa vahendi kujundamine, mille abil panna inimesed sõja jaoks tootma, ratsioneerima nappivaid ressursse, ostma sõjavõlakirju ja teenima relvajõududes.
Pärast Teist maailmasõda suundus sõjatööstusele orienteeritud majandus teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsus tõusis ning kerkisid esile uued kommunikatsioonivahendid. Kirjutati suhtekorralduse teemalisi raamatuid ja artikleid. Loodi Rahvusvaheline Avalike Suhete Assotsiatsioon (''International Public Relations Association''). Sel ajajärgul edenes jõudsalt ka suhtekorraldusalane haridus. 1945. aastal hakati välja andma ajakirja "Public Relation Journal", millest sai kaks aastat hiljem, 4. augustil 1947, loodud Ameerika Avalike Suhete Ühingu (''The Public Relations Society of America''/PRSA) kuukiri.
Alates 1960. aastatest on suhtekorralduse funktsioonid pidevalt kasvanud tähtsuse ja keerukuse poolest. Suhtekorraldusest on saanud üks olulisemaid tegureid organisatsiooni ja riik arengul.
Eestisse jõudis aktiivsem suhtekorraldus 1990. aastate alguses koos turumajandusega, kui firmades alustasid tööd suhtekorraldajad. Suhtekorralduse kui majandusharu tekkimise algust tähistab aga 1994. aasta, kui avalikult turule tuli esimene suhtekorraldusteenuseid pakkuv PR-firma. 1996. asutati Eesti Suhtekorraldajate Liit, mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis suhtekorralduse alal töötavaid inimesi. Samal aastal hakati Tartu Ülikoolis õpetama suhtekorralduse eriala. 1996. alustati Tartu Ülikoolis ka akadeemilise hariduse andmist suhtekorralduse erialal.

Mõisted


Logo
Meediasuhted
Kategooria:Majandus
Kategooria:Sotsioloogia
Kategooria:Suhtekorraldus
af:Openbare betrekkinge as sakefunksie in ondernemings
ar:علاقات عامة
az:İctimaiyyətlə əlaqələr
id:Hubungan masyarakat
bg:Връзки с обществеността
ca:Relacions públiques
cs:Public relations
da:PR
de:Öffentlichkeitsarbeit
el:Δημόσιες Σχέσεις
en:Public relations
es:Relaciones públicas
eo:Publikaj rilatoj
eu:Harreman publikoak
fa:روابط عمومی
fr:Relations publiques
ko:PR (마케팅)
hi:जनसंपर्क
hr:Odnosi s javnošću
is:Almannatengsl
it:Pubbliche relazioni
he:יחסי ציבור
kn:ಸಾರ್ವಜನಿಕ ಬಾಂಧವ್ಯಗಳು
kk:Паблик рилейшнз
ltg:Ļaudyskuos saitys
lv:Sabiedriskās attiecības
lt:Ryšiai su visuomene
hu:Public relations
mk:Односи со јавноста
mn:PR
my:ပြန်ကြားရေးနှင့်ပြည်သူ့ဆက်ဆံရေးဦးစီးဌာန
nl:Public relations
ja:パブリック・リレーションズ
no:Informasjon og samfunnskontakt
pl:Public relations
pt:Relações públicas
ro:Relații cu publicul
ru:Связи с общественностью
sk:Práca s verejnosťou
sl:Odnosi z javnostmi
sr:Односи са јавношћу
sh:Odnosi s javnošću
fi:Tiedotus- ja suhdetoiminta
sv:Public relations
tl:Ugnayang pampubliko
ta:பொதுத் தொடர்புகள்
th:การประชาสัมพันธ์
vi:Quan hệ công chúng
tr:Halkla ilişkiler
uk:Зв'язки з громадськістю
yi:פארהאנדלונג באציאונגען
zh-yue:公關
zh:公共关系

Allah

Image:Allah-green.svg
Allah (الله اللّه اللّٰه ﺍﷲ) on araabia keel sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määrav artikkel ''al'' ja sõnast ''ilah'' 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlus ja teised.
Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet.
Kategooria:Islam
Kategooria:Jumal
ace:Allah
af:Allah
am:አላህ
ar:الله (إسلام)
ast:Alá
av:Аллагь
az:Allah
id:Allah
ms:Allah
bn:আল্লাহ
jv:Allah
su:Alloh
ba:Аллаһ
be:Алах
be-x-old:Паняцьце Бога ў ісламе
bs:Allah
br:Allah
bg:Аллах
ca:Al·là
cs:Alláh
cy:Al-lâh
da:Allah
de:Allah
dv:ﷲ
el:Αλλάχ
en:Allah
es:Alá
eo:Alaho
eu:Allah
fa:الله
fr:Allah
gl:Alá
ko:알라
hy:Ալլահ
hi:अल्लाह
hr:Alah
ia:Allah
is:Allah
it:Allah
he:אללה
kn:ಅಲ್ಲಾಹ
ka:ალაჰი
kk:Аллаһ
ky:Аллах
mrj:Аллах
sw:Allah
ku:Xweda
lez:Аллагь
lv:Allāhs
lb:Allah
lt:Alachas
ln:Allah
hu:Allah
mk:Алах
ml:അല്ലാഹു
mt:Alla
nl:Allah
nds-nl:Allah
ja:アッラーフ
ce:Аллахl
no:Allah
nn:Allah
mhr:Аллах
uz:Alloh
pnb:الله
pl:Allah
pt:Alá
ro:Allah
ru:Аллах
sah:Аллаах
sq:Allahu
scn:Allah
simple:Allah
sd:الله
ss:Allah
sk:Alah
sl:Alah
so:Allaah
ckb:خوا لە ئیسلامدا
sr:Алах
sh:Allah
fi:Allah
sv:Allah
ta:அல்லாஹ்
tt:Allah
th:อัลลอฮ์
vi:Allah
tg:Оллоҳ
tr:Allah
uk:Аллах
ur:اللہ
yo:Allah
zh:安拉

Anatoomia

Anatoomia on botaanikas, zooloogias ja meditsiinis õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust. Anatoomia all mõistetakse tavaliselt palja silmaga nähtavat ehitust käsitlevat teadusharu (makroanatoomia), mikroskoopilise anatoomiaga tegeleb histoloogia (mikroanatoomia).
Sõna "anatoomia" tuleb vanakreeka keel sõnast ''anatomē'' 'lahtilõikamine või väljalõikamine'.

Tuntud anatoome


Galenos
Andreas Vesalius
William Harvey
Marcello Malpighi
August Rauber

Vaata ka


Anatoomia mõisteid
Inimese anatoomia
Võrdlev anatoomia
Anatoomia ajalugu
Anatoomilised asenditähistused
Embrüoloogia
Histoloogia
Taimeanatoomia

Välislingid


Kategooria:Anatoomia
af:Anatomie
ar:تشريح
an:Anatomía
arc:ܝܘܠܦܢ ܨܪܘܝܘܬܐ
as:শৰীৰস্থান
ast:Anatomía
az:Anatomiya
id:Anatomi
ms:Anatomi
bn:শারীরস্থান
zh-min-nan:Kái-phò-ha̍k
jv:Anatomi
su:Anatomi
ba:Анатомия
be:Анатомія
be-x-old:Анатомія
bo:གཤག་བཅོས་རིག་པ།
bs:Anatomija
br:Korfadurezh
bg:Анатомия
ca:Anatomia
cv:Анатоми
cs:Anatomie
cy:Anatomeg
da:Anatomi
de:Anatomie
el:Ανατομία
en:Anatomy
es:Anatomía
eo:Anatomio
ext:Anatomia
eu:Anatomia
fa:کالبدشناسی
hif:Anatomy
fr:Anatomie
fy:Anatomy
ga:Anatamaíocht
gd:Eòlas-bodhaig
gl:Anatomía
ko:해부학
hy:Կազմախոսություն
hi:शरीररचना-विज्ञान
hr:Anatomija
io:Anatomio
ia:Anatomia
os:Анатоми
is:Líffærafræði
it:Anatomia
he:אנטומיה (גוף האדם)
pam:Anatomy
ka:ანატომია
kk:Анатомия
sw:Anatomia
ku:Anatomî
la:Anatomia
lv:Anatomija
lb:Anatomie
lt:Anatomija
hu:Anatómia
mk:Анатомија
ml:ശരീരശാസ്ത്രം
mr:शरीररचनाशास्त्र
arz:تشريح
mwl:Anatomie
my:ခန္ဓာဗေဒ
nl:Anatomie
ja:解剖学
no:Anatomi
nn:Anatomi
nrm:Anatonmie
nov:Anatomia
oc:Anatomia
mhr:Анатомий
pnb:اناٹومی
nds:Anatomie
pl:Anatomia
pt:Anatomia
kaa:Anatomiya
ro:Anatomie
qu:Kurkumanta yachay
ru:Анатомия
rue:Анатомія
sah:Анатомия
stq:Anatomie
scn:Anatumìa
si:කායවිච්ඡේදවේදය
simple:Anatomy
sk:Anatómia
sl:Anatomija
ckb:توێکاری
sr:Анатомија
sh:Anatomija
fi:Anatomia
sv:Anatomi
tl:Anatomiya
ta:உடற்கூற்றியல்
tt:Анатомия
te:శరీర నిర్మాణ శాస్త్రము
th:กายวิภาคศาสตร์
vi:Giải phẫu học
tg:Анатомия
tr:Anatomi
uk:Анатомія
ur:تشریح
fiu-vro:Anatoomia
war:Anatomiya
yi:אנאטאמיע
diq:Anatomiye
bat-smg:Anatuomėjė
zh:解剖学

Agafja Lõkova

Agafja Karpovna Lõkova (Агафья Карповна Лыкова; sündinud 1945) on Hakassias erakutena elanud vanausulised perekonna viimane esindaja.

Välislink


http://www.rian.ru/society/20081106/154532306.html Elulugu saidil rian.ru
http://www.1tv.ru/owa/win/ort6_main.main?p_news_title_id=61251&p_news_razdel_id=0&p_pagenum=2 Videoreportaaž
Category:Venemaa inimesed
Kategooria:Vanausulised
Kategooria:Sündinud 1945

Andrija Radović

Pilt:Andrija Radovic.jpg
Andrija Radović (28. jaanuar 1872 Montenegro, Martinici küla – 1947 Belgrad) oli Montenegro poliitik.
Lõpetas keskkooli Montenegros. Edasi õppis inseneriks Itaalias. Oli rahandusminister 6. detsember 1905 kuni 11. november 1906. Peaminister, välisminister ning sõja- ja rahandusministri esindaja Prantsusmaal alates 19. jaanuarist kuni 4. aprillini 1907. Rahandusminister alates 20. detsember 1915 kuni 29. aprill 1916. Peaminister ja välisminister alates 29. aprillist 1916 kuni 4. jaanuarini 1917.
Ta oli ka Montenegro Rahvapartei juht. Lõi aastal 1917 Montenegro Rahvusliku Ühinemise Komitee. Edasi oli Podgorica Suure Rahvuskogu Esimees, mis hääletas Serbiaga ühinemise poolt 26. november 1918. Oli ka Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriigi Pariisi Rahukonverentsi delegatsiooni liige. Valiti Konstitutsiooni Assamblee esimeheks, Demokraatliku Partei esindajana. Demokraatlike Saadikute Klubi asepresident. Monopolide Direktoraadi liige alates 1921 ja Rahvuspanga kuberner Belgradis.

Avaldatud tööd


''Montenegro ja Serbia ühinemine'' (Genf 1917)
''Le Montenegro, son passé et son avenir'' (''Montenegro, tema minevik ja tulevik''; Pariis 1918)
''Question de Scutari'' (''Shkodëri küsimus''; Pariis 1919)

Välislingid


http://www.mfa.gov.yu/History/MinistriCG/ARadovic_e.html (allikas; portree)
Kategooria:Montenegro inimesed
Kategooria:Sündinud 1872Kategooria:Surnud 1947
en:Andrija Radović
hr:Andrija Radović
it:Andrija Radović
sr:Андрија Радовић

Aegukga

Aegukga (애국가, 愛國歌) on Lõuna-Korea (Korea Vabariigi) riigihümn. Pealkiri tähendab 'Laul armastusest kodumaa vastu'.
Võeti kasutusele riigihümnina 1948. Sõnade autorid on Yun Ch'I-Ho (윤치호, 尹致昊) (1865–1946) ja An Ch'Ang-Ho (안창호, 安昌浩) (1878–1938), muusika kirjutas An Ik Tae (안익태, 安益泰) (5. detsember 1906 – 16. september 1965).

Sõnad


동해 물과 백두산이 마르고 닳도록<br>
하느님이 보우하사 우리나라 만세
''Refrään:'' 무궁화 삼천리 화려강산<br>
대한사람 대한으로 길이 보전하세
남산 위에 저 소나무 철갑을 두른 듯<br>
바람서리 불변함은 우리 기상일세
''Refrään.''
가을 하늘 공활한데 높고 구름 없이<br>
밝은 달은 우리 가슴 일편단심일세
''Refrään.''
이 기상과 이 맘으로 충성을 다하여<br>
괴로우나 즐거우나 나라 사랑하세
''Refrään.''

Ladina transkriptsioon


1. Donghae mulgwa Baekdusani mareugo daltorok<br>
Haneunimi bouhasa urinara manse<
''Refrään:'' Mugunghwa samcheonli hwaryeogangsan<br>
Daehansaram daehaneuro giri bojeonhase
2. Namsan wie jeo sonamu cheolgabeul dureun deut<br>
Baram seori bulbyeonhameun uri gisangilse
''Refrään.''
3. Ga-eul haneul gonghwalhande nopgo gureum eopsi<br>
Balgeun dareun uri gaseum ilpyeondansimilse
''Refrään.''
4. I gisanggwa i mameuro chungseong-eul dahayeo<br>
Goerouna jeulgeouna nara saranghase
''Refrään.''
Kategooria:Riigihümnid
Kategooria:Lõuna-Korea sümboolika
Kategooria:Lõuna-Korea muusika
az:Cənubi Koreya dövlət himni
id:Aegukga
ms:Aegukga
jv:Aegukga
bg:Егука
cs:Korejská hymna
de:Aegukga
el:Aegukga
en:Aegukga
es:Himno nacional de la República de Corea
fa:سرود ملی کره جنوبی
fr:Aegukga
ko:대한민국의 국가
io:Aegukga
it:Aegukga
he:המנון קוריאה הדרומית
lt:Pietų Korėjos himnas
hu:Dél-Korea himnusza
nl:Aegukga (Zuid-Korea)
ja:愛国歌 (大韓民国)
no:Aegukga
pl:Hymn Korei Południowej
pt:Aegukga
ro:Aegukga
ru:Гимн Республики Корея
sq:Aegukga
simple:Aegukga
sk:Ägukka (Kórejská republika)
fi:Aegukga
sv:Aegukga
tl:Aegukga
th:เอกุกกา (เกาหลีใต้)
vi:Aegukga
tr:Aegukga
uk:Егукка
zh:愛國歌 (大韓民國)

Alam-Sileesia vojevoodkond


Alam-Sileesia vojevoodkond on vojevoodkond Edela-Poolas. Poolakeelsed ametlikud vojevoodkondade nimetused on adjektiivlised. Poolakeelne substantiivline vorm on ''Dolny Śląsk'' 'Alam-Sileesia'.
Vojevoodkond loodi omavalitsusreformi käigus 1. jaanuaril 1999 endistest Wrocławi vojevoodkond, Legnica vojevoodkond, Wałbrzychi vojevoodkond ja Jelenia Góra vojevoodkond vojevoodkonnast.
Vojevoodkonnale on nimi pandud ajalooline piirkond Alam-Sileesia (''Dolny Śląsk'') järgi.
Suurem osa piirkonnast kuulus 1870–1945 Saksamaale.
Alam-Sileesia vojevoodkond piirneb Saksamaaga, Tšehhiga, Lubuszi vojevoodkond, Suur-Poola vojevoodkond ja Opole vojevoodkond.

Rahvastik


Suurim linn on Wrocław.
Teised tähtsamad linnad on Legnica, Jelenia Góra, Wałbrzych, Jawor, Lubin, Chojnów, Złotoryja,
Głogów, Zgorzelec, Bielawa, Bogatynia, Bolesławiec, Dzierżoniów, Kłodzko, Oleśnica, Oława ja Świdnica.

Elanike arv


2004 – 2 894 900
2008 – 2 878 400

Majandus


Turism


Kudowa Zdrój on turismipiirkond.
Enamik turiste külastab kuulsaid suusataminekuurorte Karkonosze mägedes (keskused Szklarska Poręba ja Karpacz).
Wrocław, Jelenia Góra ja Legnica on vaatamisväärsused.

Haldusjaotus


Alam-Sileesia vojevoodkonnas on 26 maakonda ja 169 valda. Maakonna õigustega linnu on 4. Linna-valdu on 36, sealhulgas 4 maakonna õigustega. Maa-linna-valdu on 54 ja maa-valdu 79.
Maakonna õigustega linnad on:
Jelenia Góra
Legnica
Walbrzych
Wrocław
Teised maakonnad on:
Bolesławieci maakond (''powiat bolesławiecki'')
Dzierżoniówi maakond (''powiat dzierżoniowski'')
Góra maakond (''powiat górowski'')
Głogówi maakond (''powiat głogowski'')
Jawori maakond (''powiat jaworski'')
Jelenia Góra maakond (''powiat jeleniogórski'')
Kamienna Góra maakond (''powiat kamiennogórski'')
Kłodzko maakond (''powiat kłodzki'')
Legnica maakond (''powiat legnicki'')
Lubańi maakond (''powiat lubański'')
Lubini maakond (''powiat lubiński'')
Lwówek Śląski maakond (''powiat lwówecki'')
Milicze maakond (''powiat milicki'')
Oława maakond (''powiat oławski'')
Oleśnica maakond (''powiat oleśnicki'')
Polkowice maakond (''powiat polkowicki'')
Środa Śląska maakond (''powiat średzki (śląski)'')
Strzelini maakond (''powiat strzeliński'')
Świdnica maakond (''powiat świdnicki'')
Ząbkowice Śląskie maakond (''powiat ząbkowicki'')
Zgorzeleci maakond (''powiat zgorzelecki'')
Złotoryja maakond (''powiat złotoryjski'')
Trzebnica maakond (''powiat trzebnicki'')
Wałbrzychi maakond (''powiat wałbrzyski'')
Wołówi maakond (''powiat wołowski'')
Wrocławi maakond (''powiat wrocławski'')

Vaata ka


Poola haldusjaotus
Sileesia
Alam-Sileesia
Opole vojevoodkond
Sileesia vojevoodkond

Välislink


http://www.umwd.pl/ Województwo dolnośląskie
Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkond
ar:محافظة سيلزيا السفلى
id:Provinsi Dolnośląskie
ms:Wilayah Dolnoslaskie
be:Ніжнесілезскае ваяводства
be-x-old:Ніжнесылескае ваяводзтва
bs:Donjošlesko vojvodstvo
bg:Долносилезко войводство
ca:Voivodat de Baixa Silèsia
cs:Dolnoslezské vojvodství
da:Województwo dolnośląskie
de:Woiwodschaft Niederschlesien
en:Lower Silesian Voivodeship
es:Voivodato de Baja Silesia
eo:Malsuprasilezia Provinco
eu:Silesia Behereko voivoderria
fr:Voïvodie de Basse-Silésie
gv:Queiggey ny Sileesh Eeaghtyragh
gl:Baixa Silesia
ko:돌니실롱스크 주
hsb:Delnjošleske wojewódstwo
hr:Donjošlesko vojvodstvo
it:Voivodato della Bassa Slesia
ka:ქვემო სილეზიის სავოევოდო
csb:Dólnoszląsczé wòjewództwò
lv:Lejassilēzijas vojevodiste
lt:Žemutinės Silezijos vaivadija
hu:Alsó-Sziléziai vajdaság
mr:डॉल्नोश्लोंस्का प्रांत
nl:Neder-Silezië (woiwodschap)
ja:ドルヌィ・シロンスク県
no:Nederschlesiske voivodskap
nn:Nederschlesiske voivodskap
pnb:صوبہ تھلواں سائیلیشیا
pap:Voivodat di Baho Silesia
pl:Województwo dolnośląskie
pt:Voivodia da Baixa Silésia
crh:Aşağı Sileziya voyevodalığı
ro:Voievodatul Silezia Inferioară
ru:Нижнесилезское воеводство
simple:Lower Silesian Voivodeship
sk:Dolnosliezske vojvodstvo
szl:Dolnoślůnske wojewůdztwo
sr:Војводство Доње Шлеско
fi:Ala-Sleesian voivodikunta
sv:Nedre Schlesiens vojvodskap
tet:Województwo dolnośląskie
vi:Dolnośląskie
tr:Aşağı Silezya Voyvodalığı
uk:Нижньосілезьке воєводство
war:Uruubos nga Silesya (lalawigan)
zea:Neder-Silezië (woiwodschap)
zh:下西里西亚省

Argentina riigipeade loend

Argentina presidentide loend
<table border=1 cellspacing=0 cellpadding=0>
<tr><th>Daatumid <th>President
<tr><td>1826–1827 <td>Bernardino Rivadavia
<tr><td>1827–1827 <td>Vicente López y Planes
<tr><td>1854–1860 <td>Justo de Urquiza
<tr><td>1860–1861 <td>Santiago Derqui
<tr><td>1862–1868 <td>Bartolomé Mitre
<tr><td>1868–1874 <td>Domingo Sarmiento
<tr><td>1874–1880 <td>Nicolás Avellaneda
<tr><td>1880–1886 <td>Julio Argentino Roca
<tr><td>1886–1890 <td>Miguel Juárez Celman
<tr><td>1890–1892 <td>Carlos Pellegrini
<tr><td>1892–1895 <td>Luis Sáenz Peña
<tr><td>1895–1898 <td>José Uriburu
<tr><td>1898–1904 <td>Julio Argentino Roca (teist korda)
<tr><td>1904–1906 <td>Manuel Quintana
<tr><td>1906–1910 <td>José Figueroa Alcorta
<tr><td>1910–1914 <td>Roque Sáenz Peña
<tr><td>1914–1916 <td>Victorino de la Plaza
<tr><td>1916–1922 <td>Hipólito Yrigoyen
<tr><td>1922–1928 <td>Marcelo de Alvear
<tr><td>1928–1930 <td>Hipólito Yrigoyen (teist korda)
<tr><td>1930–1932 <td>José Félix Uriburu (teist korda; ''de facto'')
<tr><td>1932–1938 <td>Agustín Justo
<tr><td>1938–1942 <td>Roberto Ortiz
<tr><td>1942–1943 <td>Ramón Castillo
<tr><td>1943–1944 <td>Pedro Ramírez (''de facto'')
<tr><td>1944–1946 <td>Edelmiro Julián Farrel (''de facto'')
<tr><td>1946–1955 <td>Juan Perón
<tr><td>1955 <td>Eduardo Lonardi (''de facto'')
<tr><td>1955–1958 <td>Pedro Aramburu (''de facto'')
<tr><td>1958–1962 <td>Arturo Frondizi
<tr><td>1962–1963 <td>José Guido (''de facto'')
<tr><td>1963–1966 <td>Arturo Illia
<tr><td>1966–1970 <td>Juan Onganía
<tr><td>1970–1971 <td>Roberto Levingston (''de facto'')
<tr><td>1971–1973 <td>Alejandro Lanusse (''de facto'')
<tr><td>1973 <td>Héctor Cámpora
<tr><td>1973 <td>Raúl Lastiri
<tr><td>1973–1974 <td>Juan Perón (teist korda)
<tr><td>1974–1976 <td>Isabel Perón
<tr><td>1976 <td>sõjaväehunta (''de facto'')
<tr><td>1976–1981 <td>Jorge Videla (''de facto'')
<tr><td>1981 <td>Roberto Viola (''de facto'')
<tr><td>1981–1982 <td>Leopoldo Galtieri (''de facto'')
<tr><td>1982–1983 <td>Reynaldo Bignone (''de facto'')
<tr><td>1983–1989 <td>Raúl Alfonsín
<tr><td>1989–1999 <td>Carlos Menem
<tr><td>1999–2001 <td>Fernando de la Rúa
<tr><td>2001 <td>Ramón Puerta (kohusetäitja)
<tr><td>2001–2002 <td>Adolfo Rodríguez Saá (ajutine)
<tr><td>2002 <td>Eduardo Camaño (kohusetäitja)
<tr><td>2002–2003 <td>Eduardo Duhalde (ajutine)
<tr><td>2003–2007<td>Néstor Kirchner
<tr><td>2007– <td>Cristina Fernández de Kirchner
</table>
Kategooria:Riigipeade loendid
Category:Argentina
Kategooria:Argentina ajalugu
id:Daftar Presiden Argentina
bg:Президент на Аржентина
cs:Seznam představitelů Argentiny
cy:Arlywyddion yr Ariannin
de:Liste der Präsidenten von Argentinien
en:List of heads of state of Argentina
es:Gobernantes de Argentina
fr:Liste des chefs d'État argentins
gl:Lista de presidentes de Arxentina
ko:아르헨티나의 대통령 목록
io:Listo di prezidisti di Arjentinia
it:Presidenti dell'Argentina
ka:არგენტინის პრეზიდენტების სია
lv:Argentīnas valsts vadītāji
lt:Sąrašas:Argentinos prezidentai
nl:Lijst van presidenten van Argentinië
ja:アルゼンチンの大統領
no:Liste over Argentinas presidenter
oc:Lista dels presidents d'Argentina
pl:Prezydenci Argentyny
pt:Anexo:Lista de presidentes da Argentina
sk:Zoznam prezidentov Argentíny
sl:Seznam predsednikov Argentine
zh:阿根廷总统列表

ATTAC

ATTAC (''Association pour la Taxation des Transactions pour l' Aide aux Citoyens'' 'Kodanike Abiks Tehingute Maksustamise Assotsiatsioon') on aktivistide organisatsioon, mis taotleb börsitehingutele maks (rahandus)u kehtestamist.
ATTAC, mis algselt oli valuutaspekulatsioonile niinimetatud Tobini maksu kehtestamist nõudev liikumine, pühendub nüüd globaliseerumine seotud probleemide laiale ringile, seirates Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) otsuseid. ATTAC on kohal G8 kohtumispaikades, et mõjutada poliitikute otsuseid.
Kuigi ATTAC kritiseerib majandusliku globaliseerumine valdavalt uusliberalism ideoloogiat, ei ole ta globaliseerumisvastane. Ta toetab globaliseerumispoliitikaid, mis on jätkusuutlik areng ja sotsiaalne õiglus. Üks ATTAC-i juhtlauseid on "Maailm ei ole kaup": ATTAC on ühiskonna kaubastumine vastu.

Välislingid


http://www.attac.org/ Attac.org
Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid
ca:Attac
da:Attac
de:Attac
en:Association for the Taxation of Financial Transactions and for Citizens' Action
es:Attac
eo:ATTAC
fr:Association pour la taxation des transactions financières et pour l'action citoyenne
hr:ATTAC
is:Attac samtökin
it:ATTAC
ku:Attac
nl:ATTAC
ja:ATTAC
no:Attac
pl:ATTAC
pt:ATTAC
ro:ATTAC
simple:Attac (organization)
fi:ATTAC
sv:Attac
zh:ATTAC

Alvin Goldman

Alvin I. Goldman (sündinud 1938) on USA filosoof.
Sai doktorikraadi Princetoni ülikoolist.
Oli 2002. aastani Arizona ülikooli filosoofiaprofessor ja teadur kognitiivteaduse alal. Töötab alates 2002. aastast Rutgersi ülikoolis.
On olnud Filosoofia ja Psühholoogiaseltsi ning Ameerika filosoofiaühingu Vaikse ookeani divisjoni president.
Tema põhilised uurimisvaldkonnad on epistemoloogia, vaimufilosoofia ja kognitiivteadus. Ta on kirjutanud ka metafüüsikast, poliitika- ja õigusteooriast ning teadusfilosoofiast.
Epistemoloogias on ta pooldanud kausaalne teadmisteooria (artikkel "''A causal account of knowing''"), relevantsete alternatiivide lähenemist teadmine ja religabilismi õigustus (epistemoloogia)teoorias.
Raamat ''Epistemology and Cognition'' (''Epistemoloogia ja tunnetus (filosoofia)'') 1986) uurib epistemoloogia ja kognitiivteaduse vahelisi seoseid.
Raamat ''Knowledge in a Social World'' (''Teadmine sotsiaalses maailmas''; 1999) väljendab tõde orienteeritud sotsiaalse epistemoloogia kontseptsiooni ja näitab, kuidas tõe poole püüdlemist võivad edendada hea inimestevaheline argumenteerimine ja hästi projekteeritud avaliku kommunikatsiooni tehnoloogiad ja institutsioonid. Jutt on teadusest, õigusest, demokraatiast ja haridusest.
Raamatusse ''Pathways to Knowledge'' (''Teed teadmiseni''; 2002) on koondatud uuemad artiklid internalism (epistemoloogia), aprioorsest volitus (epistemoloogia) (''warrant''), filosoofilistest intuitsioonidest ja usaldusest ekspertide vastu.
Goldman kirjutab raamatut inimesetundmine simulatsiooniteooriast, ühendades vaimufilosoofiast, arengupsühholoogiast ja kognitiivne neuroteadus pärit lähenemisi.

Raamatud


''A Theory of Human Action'' (''Inimtegevuse teooria''; 1970)
''Values and Morals'' (''Väärtused ja moraal''; toimetaja koos Jaegwon Kimiga; 1978)
''Epistemology and Cognition'' (''Epistemoloogia ja tunnetus''; 1986).
''Liaisons: Philosophy Meets the Cognitive and Social Sciences'' (''Sidemed: Filosoofia kohtub kognitiiv- ja sotsiaalteadused''; 1992)
''Philosophical Applications of Cognitive Science'' (''Kognitiivteaduse filosoofilised rakendused''; 1993)
''Readings in Philosophy and Cognitive Science'' (''Lugemine filosoofiast ja kognitiivteadusest''; toimetaja; 1993
''Knowledge in a Social World'' (''Teadmine sotsiaalses maailmas''; 1999)
''Pathways to Knowledge: Private and Public'' (''Teed teadmiseni: privaatne ja avalik''; 2002)

Välislingid


http://philosophy.rutgers.edu/FACSTAFF/BIOS/goldman.html Foto, praegune aadress, tähtsamad publikatsioonid
http://info-center.ccit.arizona.edu/~phil/faculty/agoldman.htm Foto, viimased artiklid
http://info-center.ccit.arizona.edu/~phil/faculty/extra/agoldman_publications.htm Publikatsioonide nimekiri
Category:Ameerika Ühendriikide filosoofid
Kategooria:Sündinud 1938
ca:Alvin Goldman
de:Alvin Goldman
en:Alvin Goldman
es:Alvin Goldman
fr:Alvin Goldman
ja:アルヴィン・ゴールドマン
pt:Alvin Goldman
fi:Alvin Goldman

A causal account of knowing

"A causal account of knowing" ("Üks kausaalne teadmise teooria") on Alvin Goldmani artikkel, milles ta esitab kausaalne teadmisteooria esimese variandi.
Artikkel ilmus ajakirja Journal of Philosophy köites LXIV, numbris 12, 22. juunil 1967. Hiljem on see ilmunud autori raamatus "Liaisons: Philosophy Meets the Cognitive and Social Sciences" (1992).

Ümberjutustus artiklist


Edmund Gettier meenutas meile 1963, et väljendi "''S'' teadmine, et ''p''" traditsiooniline mõisteanalüüs ei ole adekvaatne (vaata Gettieri probleem). (Sellele osutas juba Bertrand Russell raamatus ''The Problems of Philosophy'' (''Filosoofia probleemid'' (1912).)
Seda analüüsi on hiljem mitu korda püütud korrigeerida: Michael Clark, "Knowledge and Grounds: A Comment on Mr. Gettier's Paper", Analysis, 1963; Ernest Sosa, "The Analysis of 'Knowledge that ''p'' ' ", Analysis, 1964; Keith Lehrer, "Knowledge, Truth, and Evidence", Analysis, 1965.
Selles artiklis ma püüan pakkuda väljendile "''S'' teab, et ''p''" uue analüüsi, mis Gettieri probleemi ära hoiab. Ma tegelen ainult empiiriline propositsioon propositsioonidega, sest ma arvan, et aprioorne tõde korral on traditsiooniline analüüs adekvaatne.
Vaatleme Gettieri teist vastunäidet (vaata Gettieri probleem) lühendatud kujul. Smith uskumus, et
(''q'') Jonesil on Ford,
ja tal on selle kohta väga tugev tõendmaterjal. Näiteks: Jonesil on aastaid Ford olnud ja ta äsja sõidutas Jonesi Fordiga. Smithil on üks tuttav, kelle nimi on Brown ja kelle asukohast tal pole aimugi. Smith valib huupi ühe linna ja konstrueerib propositsiooni
(''p'') Jonesil on Ford või Brown on Barcelonas.
Propositsioonist ''q'' järeldumine propositsioon ''p''. Smith jõuab järeldamine, et ''p'' on tõesus. Et tal on ''q'' kohta adekvaatne tõendmaterjal, siis tal on adekvaatne tõendmaterjal ka ''p'' kohta. Oletame aga, et Jonesil tegelikult Fordi ei ole (ta sõidutas Smithi üüritud autoga), aga Brown ongi juhuslikult Barcelonas. Siis propositsioon ''p'' on tõene, Smith usub propositsiooni ''p'' ja Smithil on ''p'' kohta adekvaatne tõendusmaterjal. Kuid Smith ei teadmine, et ''p''.
Selle seletamiseks, et Smith ei tea, et ''p'', saab püstitada mitmesuguseid hüpoteese. Näiteks Michael Clark osutab asjaolule, ''q'' on väärus, ning oletab, et sellepärast ei saagi öelda, et Smith teab, et ''p''. Seda juhtumit üldistades ütleb Clark, et selleks, et ''S'' mingit propositsiooni teaks, peavad ''S''-i kõik alus (epistemoloogia) olema tõesed, samuti nende aluste kõik alused jne. Mina esitan teise hüpoteesi selle seletamiseks, et ei saa öelda, et Smith teab, et ''p'', ja üldistan selle hüpoteesi väljendi "''S'' teab, et ''p''" uueks analüüsiks.
Pöörake tähelepanu sellele, et propositsiooni ''p'' teeb tõeseks asjaolu, et Brown on Barcelonas, kuid sel asjaolul ei ole sellega, et Smith usub, et ''p'', mingit pistmist. Puudub põhjuslik seos Browni Barcelonas olemise ja Smithi uskumise vahel, et ''p''. Kui Smith oleks hakanud propositsiooni ''p'' uskuma sellepärast, et ta luges Browni kirja, millel on Barcelona postitempel, siis me saaksime öelda, et Smith teab, et ''p''. Või kui Jonesil oleks olnud Ford ja ta siis oleks Smithi sõidutanud ja see oleks pannud Smithi uskuma, et ''p'', siis me ütleksime, et Smith, teab, et ''p''. Nii et üks asi, mis paistab Gettieri näites puuduvat, on põhjuslik seos fakti vahel, mis teeb ''p'' tõeseks (ehk: fakti vahel, et ''p''), ja Smithi uskumuse vahel, et ''p''. Säärase põhjusliku seose nõude ma tahangi traditsioonilisele analüüsile lisada.
Selleks, et näidata, et kõikidel (empiirilise) teadmise juhtudel on see nõue rahuldatud, tuleb sääraseid põhjuslikke seoseid lähemalt uurida.

Taju


Kõige lihtsam kausaalne ahel, mis seob mingit fakti, et ''p'', kellegi uskumusega, et ''p'', on vast taju. Ma lähtun siin kausaalne tajuteooria, mis on lähedane Herbert Paul Grice'i kausaalne tajuteooria ("The Causal Theory of Perception", Proceedings of the Aristotelian Society, 1961). Oletame, et ''S'' nägemine, et tema ees on vaas. Kuidas on see mõisteliselt analüüsitav? Ma ei püüa seda täielikult analüüsida, kuid üks tarvilik tungimus selleks, et ''S'' näeks, et tema ees on laud, on see, et vaasi kohaloleku ja ''S''-i uskumise vahel, et vaas on kohal, oleks teatavat tüüpi põhjuslik seos. Ma ei püüa seda põhjuslikku seost täpselt kirjeldada. Suurelt jaolt ei ole see mitte filosoofia, vaid eriteaduste ülesanne. Aga mingi kausaalne protsess seal aset leiab, nimelt see, mis tavaliselt aset leiab, kui me ütleme, et keegi midagi näeb. Seda, et meie tavaline nägemisemõiste (nägemise abil saadud teadmise mõiste) sisaldab mingit põhjuslikkusenõuet, näitab asjaolu, et kui asjakohane põhjuslik seos puudub, siis me nägemisest ei räägi. Oletame, et kuigi vaas on otse ''S''-i ees, on vaasi ja ''S''-i vahel hologramm, mis varjab vaasi ''S''-i pilgu eest ära. Ent hologrammil on vaas (üks teine vaas), ja kui laser seda valgustab, paistab ta ''S''-ile täpselt samasugusena nagu päris vaas. ''S'' hakkab valgustatud hologrammi nähes uskuma, et tema ees on vaas. Me ei ütleks sel juhul, et ''S'' näeb, et tema ees on vaas, sest päris vaas on tema pilgu eest täielikult varjul, nii et tal pole ''S''-i uskumuse kujunemises mingit kausaalset rolli. Muidugi võib S seda, et tema ees on vaas, teada ka siis, kui hologramm selle tema pilgu eest ära varjab. Keegi teine, kes vaasi näeb, võib ''S''-ile öelda, et tema ees on vaas. Sel juhul võib vaasi kohalolek olla ''S''-i uskumuse kausaalne eellane, kuid kausaalne protsess ei ole (puht)tajuline. Ei saaks öelda, et ''S'' näeb, et tema ees on vaas. Et viimane oleks tõsi, selleks on tarvis erilist tüüpi kausaalset protsessi, mis seob vaasi kohalolekut ''S''-i uskumusega.
Ma eeldan allpool, et faktide tajumuslik teadmine on mittejärelduslik teadmine. See on lihtsustus, mis minu teooriat ei kitsenda. Igatahes ei järeldamine tajuja fakte füüsiline ese kohta oma aju seisundist ega oma meeleelundite stimuleeritusest. Ta ei pruugi nendest asjadest üldse midagi teada. Aga mõned epistemoloogia, et me tajume vahetult meelteandmed ning järeldame nendest füüsiliste esemetega seotud fakte. Minu analüüsi saaks sellise arusaamaga kohandada. Ma võiksin öelda, et füüsiliste esemetega seotud faktid põhjustavad meelteandmeid, inimesed tajuvad otseselt meelteandmeid ja nad järeldavad füüsiliste esemetega seotud fakte meelteandmetest.

Mälu


Vaatleme nüüd teadmist, mis osaliselt põhineb mälul. Nagu taju, nii ka mäletamist tuleb vaadelda kausaalse protsessina. ''S'' mäletab propositsiooni ''p'' ajahetkel ''t'' ainult juhul, kui ''S''-i uskumine, et ''p'', mingil varasemal ajahetkel põhjustas tema uskumise, et ''p'', ajahetkel ''t''. Muidugi ei ole igasuguse põhjusliku seose puhul varasema ja hilisema uskumuse vahel tegemist mäletamisega. Kuid ma ei hakka seda protsessi täpsemalt kirjeldama. Selle asemel viitame lihtsalt mäletamise näidisjuhtudele ja ütleme, et mäletamine on seda tüüpi protsess.
Põhjuslik seos propositsiooni ''p'' mingi varasema uskumise (või teadmise) ja selle mingi hilisema uskumise (teadmise) vahel on igatahes mäletamise olemuslik koostisosa. Mingi fakti mäletamine ei ole lihtsalt selle uskumine hetkel ''t''<sub>0</sub> pluss selle uskumine hetkel ''t''<sub>1</sub>. Samuti ei järeldu sellest, et keegi teab mingit fakti hetkel ''t''<sub>0</sub> ning teab seda hetkel ''t''<sub>1</sub>, et ta seda hetkel ''t''<sub>1</sub> mäletab. Võib ju olla nii, et hetkel ''t''<sub>0</sub> ta tajus seda fakti, siis unustas ära ja hetkel ''t''<sub>1</sub> sai selle uuesti teada, sest keegi ütles talle seda. Samuti ei taga see, et kellelgi on mäletamisetunne või -mulje, et ta tõesti mäletab. Oletame, et ''S'' tajub hetkel ''t''<sub>0</sub>, et ''p'', kuid hetkel ''t''<sub>1</sub> unustab selle. Hetkel ''t''<sub>2</sub> hakkab ta uuesti uskuma, et ''p'', sest keegi ütleb talle, et ''p'', kuid hetkel ''t''<sub>2</sub> tal ei ole muljet, et ''p''. Hetkel ''t''<sub>3</sub> kutsutakse ''S''-il kunstlikult esile mulje, et ta mäletab, et ''p''. Sellest ei järeldu, nagu ''S'' hetkel ''t''<sub>3</sub> mäletaks, et ''p''. Selle juhtumi kirjelduse järgi ei ole sellel, et ''S'' hetkel ''t''<sub>0</sub> usub, et ''p'', mingit kausaalset mõju sellele, et ta hetkel ''t''<sub>3</sub> usub, et ''p''. Seetõttu me ei ütleks, et ta hetkel ''t''<sub>3</sub> mäletab, et ''p''.

Järeldamine


Teadmiseni on võimalik jõuda taju ja mälu koostoimel. Hetkel ''t''<sub>0</sub> põhjustab fakt, et ''p'', taju kaudu selle, et ''S'' usub, et ''p''. ''S''-i uskumine hetkel ''t''<sub>0</sub>, et ''p'', põhjustab mälu kaudu selle, et ''S'' usub hetkel ''t''<sub>1</sub>, et ''p''. Nõnda osaleb fakt, et ''p'', selle põhjustamisel, et ''S'' hetkel ''t''<sub>1</sub> usub, et ''p'', ning võib öelda, et ''S'' hetkel teab, et ''p''. Aga mitte igasugune teadmine ei sünni üksnes tajust ja mälust. Muuhulgas põhineb suur osa teadmisest järeldamine.
Ma kasutan sõna "järeldamine" siin niisuguses tähenduses, et see, et ''S'' teab, et ''p'', järeldamise kaudu, ei tähenda tingimata, et ''S'' oleks läbi teinud eksplitsiitse, teadvustatud järeldamisprotsessi. Ta ei pea tingimata olema "iseendaga rääkinud", öeldes midagi taolist: "Et see ja see on tõsi, siis ka ''p'' peab olema tõene." Minu uskumus, et kuskil lähedal on tulekahju, põhineb minu uskumusel (on järeldatud minu uskumusest), et ma kuulen tuletõrjeauto sireeni. Kuid ma ei ole läbi teinud eksplitsiitset arutlemisprotsessi, öeldes: "Seal on tuletõrje auto; järelikult peab kuskil siin olema tulekahju." Kui sõna "järeldamine" tavaliselt kasutatakse ainult siis, kui on tegemist eksplitsiitse järeldamisega, siis mina kasutan seda terminit mõnevõrra laiemas tähenduses.
Oletame, et ''S'' tajub, et mitmel pool maal on hangunud laavat. Toetudes sellele uskumusele pluss taustuskumustele laava tekkimise kohta, jõuab ''S'' järeldusele, et lähedal asuv tulemägi on sajandeid tagasi pursanud. Oletame, et see on väga tugev induktsioon järeldus, mis annab ''S''-ile adekvaatse tõendmaterjali uskumiseks, et sajandeid tagasi tõesti oli vulkaanipurse. Oletame ka, et see propositsioon on tõene. Kas siis ''S'' teab seda? See sõltub selle kausaalse protsessi iseloomust, mis selle uskumuseni viis. Kui on olemas katkematu kausaalne ahel, mis tema meelest seob fakti, et vulkaan purskas, sellega, et tema seda fakti usub, siis ''S'' teab seda. Kui aga säärast kausaalset ahelat ei ole, siis ''S'' seda propositsiooni ei tea.
Oletame, et mägi purskab, jättes ümbrusesse laavat. Laava jääb sinna, kuni ''S'' tajub seda ja järeldab, et mägi purskas. Aga oletame nüüd, et pärast vulkaanipurset keegi kuidagi koristas kogu laava ära. Sajand hiljem otsustab üks teine inimene (kes ei teagi, et seal vulkaanipurse oli) jätta mulje, nagu seal oleks olnud vulkaan, ja paneb sellepärast siia-sinna laavat. Veel hiljem satub ''S'' selle laava peale ning teeb järelduse, et sajandeid varem on seal olnud vulkaanipurse. Sel juhul ei saa öelda, et ''S'' propositsiooni teab. Asi on selles, et vulkaanipurse ei olnud selle põhjuseks, et ''S'' usub, et vulkaanipurse aset leidis. Tarvilik tingimus selleks, et ''S'' teaks, et ''p'', on see, et tema uskumus, et ''p'' oleks kausaalse ahela kaudu ''p''-ga seotud.
Tekib aga küsimus, kas ahela järelduslik osa on ise kausaalne ahel. Teiste sõnadega, kas ''S''-i uskumine, et ''q'', on põhjuseks tema uskumisele, et ''p''? Sellele küsimusele ma ei püüa üheselt vastata. Ma kaldun ütlema, et järeldamine on kausaalne protsess, kuid ma ei taha, et minu tees sõltuks sellest väitest. Seetõttu ma väidan üksnes seda, et kui kausaalsele ahelale on "liidetud" järelduste ahel, siis kogu ahel on kausaalne.
(Mingi fakt võib olla mingi uskumuse põhjuseks ka juhul, kui uskumus ei ole sellest faktist alguse saanud. Oletame, et ma usun, et teatud maakohas on järv, ning see uskumus sai alguse nii, et sellel polnud seost järve olemasoluga. Mul on ikka veel see uskumus, ja ma lähen kohale ning tajun seal järve. Nüüd muutub järve olemasolu selle põhjuseks, et ma järve olemasolu usun. See on nagu lauaplaadiga, mis toetub neljale jalale. Kui lisada viies sama pikk jalg, saab ka sellest jalast põhjus, miks lauaplaat ei kuku, kuigi plaadil oli ka varem kindel tugi.)

Tunnistus


Vaatleme nüüd tunnistus (epistemoloogia)el põhinevat teadmist. Ka seda saab kausaalselt analüüsida. Fakt, et ''p'', põhjustab taju kaudu selle, et isik ''p'' usub, et ''p''. See, et ''T'' usub, et ''p'', põhjustab selle, et ta väitmine, et ''p''. See, et ''T'' väidab, et ''p'', põhjustab kuulmistaju kaudu selle, et ''S'' usub, et ''T'' väidab, et ''p''. ''S'' järeldab, et ''T'' usub, et ''p'', millest ta omakorda järeldab, et ''p'' on fakt. On olemas pidev kausaalne ahel ''p''-lt ''S''-i uskumisele, et ''p'', ja kui eeldada, et ''S''-i järeldused on iga kord õigustatud, siis võib öelda, et ''S'' teab, et ''p''.
Siin, nagu ka laava näites, teab ''S'', et ''p'', sellepärast, et ta rekonstrueeris õigesti kausaalse ahela, mis viib ''p''-lt tõendmaterjalini ''p'' kohta, mida ''S'' tajub, käesoleval juhul selleni, et ''T'' väidab, et ''p''. Säärane õige rekonstruktsioon on järeldamisel põhineva teadmise tarvilik tungimus. Et seda mõista, vaatleme järgmist näidet. Ajakirjanik vaatleb ''p''-d ja teatab sellest oma ajalehele. Aga trükkimisel tehti viga, nii ajalehes väidetakse ''p'' eitust. Ent lugeja ei pane sõna "ei" tähele, ja arvab, et ajaleht väidab, et ''p''. Usaldades ajalehte, järeldab ta, et ''p'' on tõene. Siin on meil pidev kausaalne ahel, mis viib ''p''-lt ''S''-i uskumiseni, et ''p''. Ometi ''S'' ei tea, et ''p''. ''S'' arvab, et ''p'' põhjustas selle, et ajalehele teatati ''p''-st, ja see omakorda põhjustas selle, et väide ''p'' trükiti lehes ära. Seega ta rekonstrueerib kausaalse ahela valesti. Selleks aga, et ta teaks, et ''p'', ei tohi tema rekonstruktsioonis vigu olla. Ta ei pea küll rekonstrueerima kausaalse ahela kõiki üksikasju, kuid ta peab rekonstrueerima kõik tähtsad seosed. Lisanõue järeldamisel põhinevale teadmisele on see, et teadja järeldused oleksid õigustatud: propositsioonid, millele tema uskumus, et ''p'', tugineb, peavad ''p''-d tõesti väga tugevalt kinnitus (epistemoloogia)], olgu siis deduktsioon või indiktsioon. Kausaalse ahela rekonstrueerimine lihtsalt äraarvamise teel ei anna teadmist.

Clarki analüüs


Teadmise traditsiooniline analüüs esitab teadmisele kolm nõuet. Esiteks, ''p'' peab olema tõene. Teiseks, ''S'' peab uskuma, et ''p''. Kolmandaks, kui ''S'' midagi järeldab, siis need järeldused peavad olema õigustatud. Michael Clark esitab teadmisele veel ühe nõude. Ta nõuab, et iga uskumus ''S''-i järeldamisahelas peab olema tõene. Teiste sõnadega, kui traditsiooniline analüüs nõuab, et ''S''-i uskumusele, et ''p'', vastaks mingi fakt, siis Clark nõuab, et igale ''S''-i uskumusele, millele tema uskumus, et ''p'', toetub, vastaks mingi fakt.
Clarki analüüs jätab välja kausaalsed seosed. Kuid ta saaks oma analüüsi niiviisi ümber sõnastada, et ta implitsiitselt nendele põhjuslikele seostele osutaks. Kui ta nõuaks, et teadja uskumuste seas oleksid (asjakohast tüüpi) kausaalsed uskumused, siis tema nõue, et need uskumused oleksid tõesed, taanduks nõudele, et oleksid olemas seda tüüpi kausaalsed ahelad, mida mina nõuan. Clarki analüüsi selline tõlgendus teeks ta minu omaga peaaegu ekvivalentseks ning võimaldaks tal vältida mõningaid vastuväiteid, mis talle on esitatud. Kuid ta ei ole oma analüüsi eksplitsiitselt niimoodi sõnastanud, ja seetõttu jääb see selles suhtes puudulikuks.

Hargnevad ahelad


Enne kui hakkame vaatama raskusi, mis Clarki analüüsi puhul tekivad, tuleb öelda veel midagi minu enda analüüsi kohta. Seni on minu näidetest jäänud mulje, et kui ''S'' teab, et ''p'', siis fakt, et ''p'' põhjustab tema uskumust, et ''p''. Ent see ei peaks ilmselt paika. Oletame, et mul on võimalik teada tuleviku fakte. Kui sel juhul nõuda, et fakt, mida teatakse, põhjustaks teadja uskumust, siis meil tuleks tegemist teha "tagurpidi" põhjuslikkusega. Minu analüüsil aga seda raskust ei teki. Analüüs nõuab, et ''p'' ja ''S''-i uskumise vahel oleks kausaalne seos, mitte tingimata seda, et ''p'' oleks ''S''-i uskumuse põhjus. ''p'' ja ''S''-i uskumus, et ''p'', võivad olla kausaalselt seotud viisil, mis annab teadmise juhul, kui ''p''-l ja ''S''-i uskumisel, et ''p'', on ühine põhjus. Seda võib illustreerida nii.
''T'' kavatsus esmaspäeval linna minna. Pühapäeval räägib ''T'' ''S''-ile oma kavatsusest. ''S'' kuuleb, et ''T'' ütleb, et ta läheb linna, ja järeldab, et ''T'' tõesti kavatseb linna minna. Ja sellest teeb ''S'' järelduse, et ''T'' läheb esmaspäeval linna. Oletame nüüd, et ''T'' teeb oma kavatsuse teoks ja lähebki esmaspäeval linna. Kui üldse võib öelda, et meil on tuleviku kohta teadmine, siis siin on tegemist niisuguse teadmise mõistliku kandidaadiga. Nii et ütleme, et ''S'' tõesti teadis seda propositsiooni. Kuidas minu analüüs saab ''S''-i teadmist seletada? See, et ''T'' läheb esmaspäeval linna, ei saa muidugi olla selle põhjuseks, et ''S'' pühapäeval usub, et ''T'' esmaspäeval linna läheb. Aga sellel, et ''T'' läheb linna, ja sellel, et ''S'' usub, et ''T'' linna läheb, on ühine põhjus, nimelt see, et ''T'' pühapäeval kavatseb linna minna. Selle kavatsuse tõttu ''T'' läks linna ja ''S'' uskus, et ''T'' läheb linna. See põhjuslik seos ''S''-i uskumuse ja fakti vahel, mida ta usub, võimaldab meil öelda, et ''S'' teab, et ''T'' läheb linna.
Põhjuslikul seosel ''q'' ja ''p'' vahel on oluline roll selles, et ''S'' teab, et ''p''. Oletame, et ''T'' pühapäevane kavatsus linna minna ei põhjusta seda, et ta esmaspäeval linna läheb. Oletame, et ''T'' ütleb ''S''-ile, et läheb linna, aga pärast mõtleb ümber. Aga esmaspäeval sunnitakse ta relva ähvardusel linna minema. Selles näites leiavad aset nii ''q'' kui ka ''p'', kuid nende vahel puudub põhjuslik seos. Kui muud asjaolud on samad mis eelmises näites, siis ei saa öelda, et ''S'' teab, et ''p''. Oleks väär öelda, et ''T'' läheb esmaspäeval linna.
Sirge kausaalse ahela korral räägime teadmise esimest tüüpi (''Pattern 1'') juhtudest , hargneva ahela korral teist tüüpi (''Pattern 2'') juhtudest. Viimased ei piirdu teadmisega tuleviku kohta. Ma tean, et eelmisel õhtul tuli minu korstnast suitsu. Ma tean seda sellepärast, et mäletan, et tajusin eelmisel õhtul oma kaminas tuld, ning ma järeldan, et tuli põhjustas selle, et korstnast tuli suitsu. Siin on tegemist teist tüüpi teadmise juhuga. See, et korstnast suitsu tuli, ei osalenud minu uskumuse põhjustamises. Ent fakt, et kaminas oli tuli, oli põhjuseks nii minu uskumusele, et korstnast tuli suitsu, kui ka faktile, et korstnast tuli suitsu. Kui me seda juhtumit pisut täiendame, siis me võime siin rääkida nii esimest kui ka teist tüüpi teadmisest. Oletame, et sõber ütles mulle täna, et tema tajus, et eelmisel õhtul, tuli minu korstnast suitsu, ja ma toetan, selle, et ma seda fakti jätkuvalt usun, tema tunnistusele. Siis oli see fakt põhjuseks sellele, et ma seda parajasti uskusin, aga ka ühe teise, minu uskumust põhjustanud fakti tagajärg. Üldjuhul võib antud fakti ja selle vahel, et antud isik seda fakti usub, olla mitmesugust tüüpi põhjuslikke seoseid.

Clarke'i analüüsi raskused, mille minu analüüs ületab


Vaatleme nüüd mõningaid vastuväiteid Clarki analüüsile ja vaatame, kuidas siin esitatud analüüs nendega toime tuleb. John Turk Saunders ja Narayan Champawat on esitanud Clarki analüüsile järgmise vastuväite ("''Mr. Clark's Definition of 'Knowledge' ''", Analysis, 1964).
Oletame, et Smith usub, et
(''p'') Jonesil on Ford,
sest Smithi sõber Brown, kellest ta teab, et ta on üldiselt usaldusväärne ja aus, ütles eile Smithile, et Jonesil on alati Ford olnud. Browni informatsioon oli õige, aga täna müüb Jones oma Fordi ära ja asendab selle Volkswageniga. Tund aega hiljem leiab Jones oma suureks rõõmuks, et ta on kahe auto omanik: tal vedas ja ta võitis loteriil Fordi. Smithi uskumus, et ''p'' ei ole mitte üksnes õigustatud ja tõene, vaid ka kõik lülid Smithi aluste ahelas on tõesed. Selge, et Smith ei tea, et ''p''. Ometi tundub, et Clarki analüüsi järgi peaks teadmine olemas olema.
Seda, miks Smithil teadmist ei ole, saab minu analüüsi põhjal seletada. Smith ei tea, et ''p'', sest sellel, et ta usub, et ''p'', puudub põhjuslik seos sellega, et ''p'' (et Jonesil on praegu Ford).
Kui me Clarki analüüsi ülalpool toodud viisil täiendame, siis saab seda tollest vastunäitest päästa. Kuigi Saunders ja Champawat seda otseselt ei maini, on eeldatavasti üks Smithi uskumustest see, et kui Jonesil eile oli Ford, siis see põhjustab seda, et tal praegu on Ford. Kahtlemata oli see üks aluseid, miks ta uskus, et Jonesil on praegu Ford. Et aga see uskumus on väär, siis annaks Clarki analüüs õige tulemuse, et Smith ei tea, et ''p''. Kahjuks ei pannud Clark ise seda nähtavasti tähele, sest Saundersi ja Champawati oletatavatele vastuväitele pole vastu vaieldud.
Saunders ja Champawat ning ka Keith Lehrer on esitanud ühe teistsuguse vastunäite, millele Clarki analüüs vastu ei pane. Esitan sellest probleemist Lehreri näite ülalmainitud näitest. Oletame, et Smithi uskumus
(''p'') Kellelgi Smithi töökaaslastest on Ford
tugineb neljale propositsioonile:
(''q'') Jonesil on Ford
(''r'') Jones on Smithi töökaaslane
(''s'') Brownil on Fordil
(''t'') Brown on Smithi töökaaslane
Tegelikult Smith teab propositsioone ''q'', ''r'' ja ''t'', kuid ta ei tea propositsiooni ''s'', sest ''s'' on väär. Et ''s'' on väär, siis ei ole mitte kõik Smithi alused uskunisele, et ''p'', tõesed, ja seetõttu Clarki analüüsi järgi Smith ei tea, et ''p''. Ometi on selge, et Smith teab, et ''p''. Nii et Clarki analüüs on liiga tugev.
Põhjuslikke ahelaid arvestades on lihtne Clarki nõudeid korrigeerida, nii et liiga nõrgaks ei muutu. Pole vaja nõuda, et kõik ''S''-i alused oleksid tõesed. Ainult nii paljud neist peavad tõesed olema, et ''p'' ja ''S''-i uskumuse vahel, et ''p'', oleks vähemalt üks põhjuslik seos. Lehreri näites arvab Smith, et tal on kaks viisi, kuidas ta teab, et ''p'': propositsioonide ''q'' ja ''r'' konjunktsioon (loogika)i teadmise kaudu ja propositsioonide ''q'' ja ''r'' konjunktsiooni teadmise kaudu. Tegelikult tal on ainult üks põhjuslik seos, kuid sellest piisab.
Teine tüüp juhtumeid, mille puhul mõni ''S''-i alustest uskumiseks, et ''p'' võib olla väär, ilma et see takistaks ''S''-il teadmist, et ''p'', on need, kus väär propositsioon on mõni ebaoluline tausteeldus. Oletame, et ''S'' toetab oma uskumuse, et ''p'', 17 tausteeldusele, kuid ainult 16 neist on tõesed. Kui need 16 on küllalt tugevad, et ''p''-d kinnitada, siis seitsmeteistkümnes on ebaoluline. Võib öelda, et ''S'' teab, et ''p'', kuigi üks tema alustest on väär.
Sellest näitest on näha, et kausaalse ahela mõistet tuleb täiendavalt selgitada. Varem ma ütlesin, et kausaalsed ahelad, millele on liidetud järeldamist, on kausaalsed ahelad. Nüüd ma tahan lisada, et kausaalsed ahelad, millele on liidetud loogika seoseid, on kausaalsed ahelad. Muidu on raske mõista, kuidas sellised faktid nagu "Mõnel Smithi töökaaslasel on Ford" ja "Kõik inimesed on surelikud" saavad nende faktide uskumisega kausaalses seoses olla.
Kasulik on järgmine printsiip: Kui ''x'' on ''y''-iga loogilises seoses ja ''y'' on ''z''-i põhjus, siis ''x'' on ''z''-i põhjus. Oletame, et ''q'' põhjustab selle, et ''S'' usub, et ''q'', ja ''r'' põhjustab selle, et ''S'' usub, et ''r''. Oletame veel, et ''S'' järeldab propositsiooni ''q''konjunktsioon (loogika)''r'' oma uskumusest, et ''q'' ja oma uskumusest, et ''r''. Siis faktid ''q'' ja ''r'' on põhjuseks ''S''-i uskumisele, et ''q''&''r''. Ent fakt, et ''q''&''r'', on loogilises seoses faktiga, et ''q'', ja faktiga ''r''. Seetõttu võib ülalpool sõnastatud printsiipi kasutades öelda, et fakt, et ''q''&''r'', on selle põhjuseks, et ''S'' usub, et ''q''&''r''.

Üldistus


Teadmise analüüsi võib nüüd sõnastada nii:
'''''S'' teab, et ''p'', siis ja ainult siis, kui<br>
fakt, et ''p'' on "õiget tüüpi" (''appropriate'') viisil põhjuslikus seoses sellega, et ''S'' usub, et ''p'''''.
Teadmisele viivad "õiget tüüpi" kausaalsete protsesside seas on järgmised:
1) taju
2) mälu
3) esimest või teist tüüpi kausaalne ahel, mis on õigesti rekonstrueeritud järelduste abil, mis on õigustatud<br>
(taustpropositsioonid aitavad järeldust õigustada ainult juhul, kui nad on tõesed; tuleb vist nõuda, et neid teatakse; siin ei teki vigane ring, sest jutt ei ole propositsiooni ''p'' teadmisest; nii võib tekkida rekursiivne definitsioon)
4) kolme esimese kombinatsioonid
Nägime, et see analüüs on teatud mõttes rangem kui traditsiooniline analüüs: vanemas analüüsis põhjusliku seose ja õige rekonstruktsiooni nõuet ei ole. Need lisanõuded võimaldavad vältida Gettieri vastunäiteid traditsioonilisele analüüsile. Kuid mõnes mõttes on ta traditsioonilisest analüüsist leebem. Vähemalt traditsioonilise analüüsi ühe populaarse tõlgenduse järgi peab teadja oskama õigustada iga propositsiooni, mida ta teab. Selleks et ''S'' hetkel ''t'' teaks, et ''p'', peab ''S'' hetkel ''t'' oskama öelda, mis õigustab seda, et ta usub, et ''p''. Minu analüüs seda ei nõua, ja selle nõude puudumine võimaldab mul seletada teadmise juhtumeid, mille traditsiooniline analüüs ekslikult välja jätaks.
Näiteks ma tean praegu, et Abraham Lincoln sündis 1809. aastal. (Seda tüüpi juhtum on pärit Gilbert Harmani käsikirjalisest artiklist.) Oletame, et ma sain sellest esimest korda teada entsüklopeediast. Ma uskusin, et see entsüklopeedia on usaldusväärne ning et selle põhjuseks, et seal on öeldud, et Lincoln sündis 1809. aastal, on see, et ta sündiski 1809. aastal. Nii et ma sain selle fakti alguses teada õigustatud järeldamise teel. Aga nüüd ma seda järeldust enam ei mäleta. Ma mäletan, et Lincoln sündis 1809, kuid mitte seda, et see mõnes kindlas entsüklopeedias kirjas on. Mul ei ole enam mingeid asjakohaseid uskumusi, mis tugevalt kinnitaksid propositsiooni, et Lincoln sündis 1809. Sellegipoolest ma praegu tean seda propositsiooni. Minu algse teadmise on praeguseni säilitanud mälu kausaalne protsess.
Traditsioonilise analüüsi pooldajad kahtlemata eitaksid, et ma tõesti tean Lincolni sünniaastat. Aga paistab küll, et nad tahavad sellega lihtsalt oma analüüsi kaitsta. Tundub igatahes ilmne, et paljude asjade puhul, mida me teame, me ei mäleta, kuidas me selle algselt teada saime. Kui eitada, et nendel puhkudel on tegemist teadmisega, siis jääb meil teadmist küll hulga vähemaks.
Minu analüüs lubaks ka muud laadi teadmist ilma eksplitsiitse tõendmaterjalita. Ma ei sulgenud "õiget tüüpi" kausaalsete protsesside nimekirja. Mõned praegu vaieldavad kausaalsed protsessid võivad hiljem osutuda "õiget tüüpi" olevat. Üheks näiteks on meelteväline taju. Ka sellisel juhul oleks tegemist teadmisega, mille puhul teadja ei oska oma uskumust õigustada ega kaitsta.
Spetsiaalset kommentaari vajab teadmine omaenda vaimuseisundute kohta. See on väga keeruline ja vaidlusalune teema. Tõenäoliselt on selliseid vaimuseisundeid, mis selgelt erinevad subjekti uskumusest, et ta on selles vaimuseisundis. Sellisel juhul on eeldatavalt olemas kausaalne protsess, mis seob nende seisundite olemasolu sellega, et subjekt neid usub. Seda laadi protsessi võib lisada "õiget tüüpi" kausaalsete protsesside hulka. Keerulisemad juhtumid on need, mille puhul seisund on vaevalt eristatav subjekti uskumisest, et ta selles seisundis on. See, et mul on valus, ja see, et ma usun, et mul on valus, on vaevalt erinevad asjad. Kui siin ei ole erinevust uskumise ja usutava vahel, siis kuidas saab nende vahel olla põhjuslik seos? Siinse analüüsi puhuks võib samasus (filosoofia)t vaadelda põhjusliku seose "piirjuht" või "kõdunud juht", nii nagu nulli võib vaadelda arvu piirjuhuna. Ei ole üllatav, kui iseenda vaimuseisundi teadmine osutub teadmise piir- või kõdunud juhuks. Filosoofid on selle iseäralikku staatust ammu tunnistanud. Mõned filosoofid on pidanud seda teadmise paradigmaatiliseks juhtumiks, teised on väitnud, et meil ei ole üldse omaenda vaimuseisundite "teadmist". Teadmisteooria, mis teeb omaenda vaimuseisundite teadmise erinevaks mõne aiataimesordi teadmisest, on seetõttu aktsepteeritav ja isegi teretulnud.
Lõpetuseks tahaksin vastata mõnele võimalikule vastuväitele oma analüüsile. Võidakse kahelda, kas kausaalne analüüs väljendab õigesti sõna "teab" või lause(skeemi) "''S'' teab, et ''p''" tähendust. Aga ma ei räägigi lauseskeemi "''S'' teab, et ''p''" tähendusest, vaid üksnes selle tõesustingimused. Ma väidan, et ma andsin lauseskeemi "''S'' teab, et ''p''" tõesustingimuste ühe õige komplekti. Lause tõesustingimused ei anna alati selle tähendust. Vaatleme näiteks järgmist tõesustingimuste sõnastust: "Lause "Võistkond ''T'' võidab pesapallimängu siis ja ainult siis, kui võistkonnal ''T'' on mängu lõpus rohkem punkte kui vastasvõistkonnal." See sõnastus ei ütle, mis tähendab "Võistkond ''T'' võidab pesapallimängu", sest ta jätab välja selle lause tähenduse olulise osa, nimelt et mängu võitmine tähendab selle mängu mängimise eeldatava eesmärgi täitmist. Keegi võib ülaltoodud tõesustingimusi küll täielikult mõista, ent lause tähendusest ikkagi mitte aru saada, sest ta ei saa aru üldisest võitmisemõistest.
Tõesustingimusi ei tohi segi ajada verifitseerimistingimused. Minu analüüs lauseskeemile "''S'' teab, et ''p''", ei püüa anda protseduure selleks, et välja selgitada, kas üks või teine isik (seal hulgas ise) antud propositsiooni teab. Kahtlemata me mõnikord ikkagi teame, et inimesed teavad teatud propositsioone, sest mõnikord me teame, et nende uskumused on (õiget tüüpi) põhjuslikus seoses faktidega, mida nad usuvad. Teiselt poolt võib sageli olla raske või isegi võimatu kindlaks teha, kas see tingimus antud propositsiooni ja antud isiku puhul on täidetud. Näiteks võib mul olla võimatu limdlaks teha, kas ma tõesti mäletan teatud fakti, mille puhul mulle tundub, et ma seda mäletan. Kuid need raskused ei ole minu analüüsi raskused.
Samas vaimus tuleb märkida, et ma ei teinud katset anda vastust skeptitsism probleemidele. Minu analüüs ei anna vastust skeptikule, kes küsib, kuidas ma oma kogemuse sisust lähtudes tõestus, et ma tean, et on olemas materiaalne maailm, minevik jne. Ma ei leia, et see kuuluks lauseskeemi "''S'' teab, et ''p''" tõetingimuste andmise juurde.
Siin esitatud analüüs hakkab vastu epistemoloogia juurdunud traditsioonile, mille kohaselt epistemoloogia küsimused on loogika või õigustuse küsimused, mitte kausaalsed ega geneetilised küsimused. Ent see traditsiooniline arusaam ei tohi jääda väljakutseta. Ma leian, et minu analüüs näitab, et küsimus, kas keegi teatud propositsiooni teab, on osalt kausaalne küsimus, kuigi muidugi küsimus, mis on lauseskeemi "''S'' teab, et ''p''" õige analüüs, ei ole kausaalne küsimus.

Välislingid


http://liberalarts.unlv.edu/Philosophy/440goldmanreading1.htm Artikli tekst
Kategooria:Filosoofiateosed

Bioloogia


<div class="thumb tright" style="background-color: #f9f9f9; border: 1px solid #CCCCCC; margin:0.5em;">
<div style="border: none; width:200px;"><div class="thumbcaption">Bioloogia uurib eluga seonduvat, piltidel kolibakter, sõnajalgtaim, gasell, koljatmardikas</div></div></div>
File:Guriezo Adino vaca toro terneras.jpg
File:Zboże.jpg
File:Morchella esculenta 08.jpg
File:Fucus serratus2.jpg
File:Gemmatimonas aurantiaca.jpg
File:Halobacteria.jpg
File:Gamma phage.png
Bioloogia (vanakreeka keel sõnadest βίος 'elu' ja λόγος 'logos'; varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse teadusharu, mis uurib elu.
Bioloogia uurib kõiki Maa (planeet) elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi.
Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat.
Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse).
Elusorganismidega seotud saladused on inimesi köitnud ajast aega. Üks osa uudishimust johtub tahtest kontrollida eluprotsesse ning kasutada loodusressursse. Paljudele küsimustele on leitud ka vastuseid ning see on tunduvalt parandanud meie elukvaliteeti.
Inimest, kes tegeleb sügavamalt bioloogiliste probleemidega, nimetatakse bioloogiks.
Kitsamas mõttes nimetatakse bioloogiaks mingi taime- või loomaliigi (-rühma) eluviisi.

Valdkonnad


Bioloogiasse kuulub hulk uurimisvaldkondi, mida sageli vaadeldakse ka omaette distsipliinidena. Nad uurivad elu eri tasandeid ja aspekte:
aatomite ja molekulide tasandit (molekulaarbioloogia, biokeemia, biofüüsika)
rakktasandit (rakubioloogia)
kudede ja elundite tasandit (füsioloogia, anatoomia ja histoloogia)
isendi arengut ehk ontogeneesi (arengubioloogia)
pärilikkust (geneetika)
käitumist (etoloogia)
kommunikatsiooni (zoosemiootika)
liikide põlvnemist (evolutsioonibioloogia, süstemaatika, fülogeenia)
organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid elupaikadega (ökoloogia)
eri tasandite vahelisi suhteid, et mõista, kuidas kogu tervik töötab (süsteemibioloogia)
Suuremaid organismide rühmi käsitlevad viroloogia (viirused), mikrobioloogia (bakterid, arhed ja protistid), botaanika (taimed), mükoloogia (seened) ja zooloogia (loomad)
Bioloogia üldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad üldbioloogia, teoreetiline bioloogia ja biosemiootika.

Elusolendite tähtsamad rühmad


Viirused


Viirused Viiruste loend
Prioonid, Viroidid

Bakterid


Bakterid Bakterite loend

Arhed ehk arhebakterid


Arhed Arhede loend

Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid


:Eukarüoodid

Protistid


Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad)

Taimed


Taimed, Taimede loend
Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad)
Sammaltaimed
Sõnajalgtaimed
Paljasseemnetaimed
Õistaimed ehk katteseemnetaimed.

Seened


Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend
Samblikud

Loomad


Käsnad
Ainuõõssed
Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid)
Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad)
Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid)
Okasnahksed
Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad,<br>Linnud, Imetajad)

Eesti elusloodus


Eesti taimestik
:*Eesti rohevetikate nimestik
:*Eesti samblikud
:*Eesti samblad
:*Eesti sõnajalgtaimede nimestik
:*Eesti paljasseemnetaimede süstemaatiline nimestik
:*Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik
:*Eesti kaheiduleheliste nimestik
Eesti seenestik
:*Eesti seente süstemaatiline nimestik
Eesti loomastik
:*Eesti putukad
:*Eesti kalastik - Eesti kalade süstemaatiline nimestik - Eesti kalade loend
:*Eesti kahepaiksed Eesti roomajad
:*Eesti linnud Eesti lindude süstemaatiline nimestik
:*Eesti imetajad Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

Evolutsioon


Elu teke
Darvinism
Evolutsioon (Molekulaarne evolutsioon, Evolutsiooni mehhanismid)
Inimese evolutsioon
Paleontoloogia

Ökoloogia


Ökoloogia
Biosfäär, Aineringe
Populatsioon
Biogeograafia
Keskkonnakaitse
Kooslused
Fenoloogia

Bioloogia ajaloost


Pilt:Carl von Linné.jpg
Mõiste "bioloogia" elusorganisme käsitleva teaduse nimetusena võeti kasutusele 19. sajandi algul. Varasemaid bioloogilisi uuringud tehti üldise loodusteaduse, filosoofia või meditsiini raames.
Vanaaja bioloogilised teadmised ja uuringud olid peamiselt kirjeldavat laadi, ehkki pakuti välja ka (tänapäeva mõistes naiivseid) seletusi eluprotsesside põhjuste kohta. Olulisemaid kirjutisi on teada Theophrastoselt, Hippokrateselt, Aristoteleselt, Plinius Vanemalt, Galenoselt jt.
Keskaeg tõi bioloogiasse vähe uut. Kvalitatiivne areng algas taas Renessans koos üldise huvi kasvuga loodusteaduste vastu. Väga oluliseks sammuks oli mikroskoop leiutamine 17. sajandil, mis võimaldas vaadelda väiksemaid eluvorme ja avastada organismide rakk ehituse.
18. sajandil jätkus maailma bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamine ning arvelevõtmine, mis viis organismide teadusliku süstemaatika väljatöötamiseni, millele vahest suurima panuse andis Karl von Linné välja töötatud binaarne nomenklatuur.
19. sajandist pärineb mitu pöördelise tähtsusega saavutust: evolutsiooniteooria väljatöötamine (Charles Darwin), rakuõpetuse teke (Rudolf Wirchow jt.), embrüoloogia teke (Georges Cuvier, Karl Ernst von Baer), mikrobioloogia teke (Robert Koch, Louis Pasteur), biokeemia teke (Emil Fischer, Otto Warburg jt.). Sajandivahetusel hakkasid välja kujunema ka geneetika (Gregor Mendel, Thomas Hunt Morgan) ja ökoloogia.
Uued suuremad läbimurded järgnesid 20. sajandi teisel poolel pärilikkuse mehhanismide selgitamisega (James Watson, Francis Crick, Jacques Monod, Edward Lawrie Tatum jpt). Molekulaarbioloogia kiire areng tõi kaasa arengu ka teistes bioloogia harudes: ilmusid uued vaated evolutsioonile (Motoo Kimura, Ernst Mayr, Richard Dawkins jt.), biosüstemaatikale (Lynn Margulis, Carl Woese jt.) arengubioloogiale (Christtiane Nüsseln-Vollhard, Edward B. Lewis jt). 20. sajandi lõpu tähtsaimaks saavutuseks võib pidada mitmete organismide (kaasa arvatud inmese) genoomide täielike järjestuste kindlakstegemist.

Vaata ka


Portaal:Bioloogia
Bioloogide loend
Bioloogia mõisteid
Anatoomia mõisteid
Botaanika mõisteid
Füsioloogia mõisteid
Meditsiini mõisteid
Mikrobioloogia mõisteid
Molekulaarbioloogia ja geneetika mõisteid
Rakubioloogia mõisteid
Zooloogia mõisteid
Ökoloogia mõisteid
Lemmikloomad
Põllumajandus
Meditsiin

Välislingid


http://en.citizendium.org/wiki/Biology Citizendiumi artikkel (''inglise keeles'')
Kategooria:Bioloogia
af:Biologie
als:Biologie
am:ሥነ ሕይወት
ab:Абиологиа
ar:علم الأحياء
an:Biolochía
roa-rup:Biologhia
frp:Biologia
ast:Bioloxía
az:Biologiya
bjn:Biologi
id:Biologi
ms:Biologi
bn:জীববিজ্ঞান
zh-min-nan:Seng-bu̍t-ha̍k
map-bms:Biologi
jv:Biologi
su:Biologi
ba:Биология
be:Біялогія
be-x-old:Біялёгія
bi:Baeoloji
bar:Biologie
bo:སྐྱེ་དངོས་རིག་པ།
bs:Biologija
br:Bevoniezh
bug:ᨅᨗᨕᨚᨒᨚᨁᨗ
bg:Биология
ca:Biologia
cv:Биологи
cs:Biologie
ch:Bioloyia
sn:Ketaupenyu
co:Biologia
cy:Bioleg
da:Biologi
de:Biologie
dv:ދިރުމާބެހޭ އިލްމު
el:Βιολογία
en:Biology
myv:Биологиясь-эриеньсодамось
es:Biología
eo:Biologio
ext:Biologia
eu:Biologia
fa:زیست‌شناسی
hif:Jiu vigyan
fo:Lívfrøði
fr:Biologie
fy:Biology
fur:Biologjie
ga:Bitheolaíocht
gv:Bea-oaylleeaght
sm:Paiolo
gd:Bith-eòlas
gl:Bioloxía
ki:Bayorojĩ
gu:જીવવિજ્ઞાન
hak:Sâng-vu̍t-ho̍k
xal:Биолог
ko:생물학
haw:Kālaimeaola
hy:Կենսաբանություն
hi:जीव विज्ञान
hsb:Biologija
hr:Biologija
io:Biologio
ilo:Biolohia
ia:Biologia
ie:Biologie
iu:ᐆᒪᔅᓱᓯᖃᕐᑐᓕᕆᓂᖅ
os:Биологи
xh:IBayoloji
is:Líffræði
it:Biologia
he:ביולוגיה
kl:Uumassusililerineq
kn:ಜೀವಶಾಸ್ತ್ರ
pam:Biologia
ka:ბიოლოგია
csb:Biologijô
kk:Биология
kw:Bywonieth
ky:Биология
sw:Biolojia
ht:Biyoloji
ku:Biyolojî
lad:Biolojiya
lez:Биология
lo:ຊີວະສາດ
la:Biologia
lv:Bioloģija
lb:Biologie
lt:Biologija
li:Biologie
ln:Mambí ma bomɔi
jbo:mivyske
lmo:Biulugìa
hu:Biológia
mk:Биологија
mg:Biolojia
ml:ജീവശാസ്ത്രം
mt:Bijoloġija
mr:जीवशास्त्र
arz:بيولوجيا
mwl:Biologie
mn:Биологи
my:ဇီဝဗေဒ
nah:Yōlizmatiliztli
nl:Biologie
nds-nl:Biologie
ne:जीवशास्त्र
new:जीवशास्त्र
ja:生物学
nap:Biologgia
frr:Biologii
pih:Biiolojii
no:Biologi
nn:Biologi
nrm:Biologie
nov:Biologia
oc:Biologia
mhr:Биологий
uz:Biologiya
pa:ਜੀਵ ਵਿਗਿਆਨ
pfl:Bioloschie
pnb:جیون پڑھت
pap:Biologia
ps:ژونپوهنه
km:ជីវវិទ្យា
nds:Biologie
pl:Biologia
pt:Biologia
kaa:Biologiya
crh:Ayatiyat
ro:Biologie
qu:Kawsay yachay
ru:Биология
rue:Біолоґія
sah:Биология
sa:जीवशास्त्रम्
sc:Biologia
sco:Biology
stq:Biologie
nso:Thutaphedi
sq:Biologjia
scn:Bioluggìa
si:ජීව විද්‍යාව
simple:Biology
ss:Ibhayoloji
sk:Biológia
sl:Biologija
so:Bayoloji
sr:Биологија
sh:Biologija
fi:Biologia
sv:Biologi
tl:Biyolohiya
ta:உயிரியல்
tt:Биология
te:జీవ శాస్త్రము
th:ชีววิทยา
vi:Sinh học
ti:ባዮሎጂ
tg:Биология
tpi:Save long laip
tr:Biyoloji
uk:Біологія
ur:حیاتیات
ug:بىئولوگىيە
vec:Biołogia
vo:Lifav
fiu-vro:Bioloogia
wa:Biyolodjeye
zh-classical:生物學
vls:Biologie
war:Biyolohiya
yi:ביאלאגיע
zh-yue:生物學
diq:Biyolociye
zea:Biologie
bat-smg:Bioluogėjė
zh:生物学

Barbados


Barbados on Atlandi ookeani ja Kariibi meri vahel asuv saareriik. Peasaar Barbadose saar kuulub Väikesed Antillid hulka ja asub 434,5 kilomeetrit Venezuela rannikust kirde pool.
Barbadose lähimad naaberriigid on Saint Lucia ja Saint Vincent ja Grenadiinid.
Halduslikult jaguneb riik 11 vallaks.
Tänapäeval on Barbadose peamine majandusharu on turism.

Vaata ka


Barbadose kindralkuberneride loend
Barbadose valitsusjuhtide loend

Viited


Kategooria:Barbados
Kategooria:Lääne-India
af:Barbados
als:Barbados
am:ባርቤዶስ
ang:Barbados
ar:بربادوس
an:Barbados
roa-rup:Barbados
frp:Barbâda
ast:Barbados
az:Barbados
id:Barbados
ms:Barbados
bn:বার্বাডোস
zh-min-nan:Barbados
jv:Barbadhos
su:Barbados
be:Барбадас
be-x-old:Барбадас
bcl:Barbados
bo:བར་བ་ཌོ་སི།
bs:Barbados
br:Barbados
bg:Барбадос
ca:Barbados
ceb:Barbados
cs:Barbados
cy:Barbados
da:Barbados
de:Barbados
dv:ބާބަޑޮސް
nv:Hashkʼaan Bikéyah
dsb:Barbados
na:Barbadot
el:Μπαρμπάντος
en:Barbados
es:Barbados
eo:Barbado
ext:Barbaus
eu:Barbados
ee:Barbados
fa:باربادوس
hif:Barbados
fr:Barbade
fy:Barbados
ga:Barbadós
gv:Barbados
gag:Barbados
gd:Barbados
gl:Barbados
xal:Барбадосин Орн
ko:바베이도스
hy:Բարբադոս
hi:बारबाडोस
hsb:Barbados
hr:Barbados
io:Barbados
ig:Barbados
ilo:Barbados
bpy:বার্বাডোস
ia:Barbados
os:Барбадос
is:Barbados
it:Barbados
he:ברבדוס
kn:ಬಾರ್ಬಡೋಸ್
pam:Barbados
ka:ბარბადოსი
kk:Барбадос
kw:Barbados
rw:Barubadosi
mrj:Барбадос
sw:Barbados
ht:Lababad
ku:Barbados
la:Barbata
lv:Barbadosa
lb:Barbados
lt:Barbadosas
lij:Barbados
li:Barbados
ln:Barbados
lmo:Barbados
hu:Barbados
mk:Барбадос
ml:ബർബാഡോസ്
mr:बार्बाडोस
xmf:ბარბადოსი
arz:باربيدوس
mdf:Барбадос
mn:Барбадос
nah:Barbados
nl:Barbados
ne:बार्बाडोस
new:बार्बाडोस
ja:バルバドス
ce:Барбадос
frr:Barbados
no:Barbados
nn:Barbados
nov:Barbados
oc:Barbados
mhr:Барбадос
or:ବାରବାଡସ
uz:Barbados
pnb:باربادوس
pap:Barbados
ps:باربادوس
pms:Barbados
nds:Barbados
pl:Barbados
pt:Barbados
crh:Barbados
ro:Barbados
rm:Barbados
ru:Барбадос
rue:Барбадос
sah:Барбадос
se:Barbados
sa:बार्बाडोस
sco:Barbados
sq:Barbadosi
scn:Barbados
simple:Barbados
ss:IBhadosi
sk:Barbados
sl:Barbados
szl:Barbados
so:Barbados
ckb:باربادۆس
sr:Барбадос
sh:Barbados
fi:Barbados
sv:Barbados
tl:Barbados
ta:பார்படோசு
tt:Барбадос
te:బార్బడోస్
tet:Barbadus
th:ประเทศบาร์เบโดส
vi:Barbados
tr:Barbados
uk:Барбадос
ur:بارباڈوس
ug:باربادوس
vec:Barbados
vep:Barbados
vo:Barbadeän
fiu-vro:Barbados
wa:Barbåde
war:Barbados
wo:Barbados
yo:Bárbádọ̀s
zh-yue:巴巴多斯
diq:Barbados
bat-smg:Barbaduosos
zh:巴巴多斯

Bangladesh


Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali laht põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Bangladesh tähendab täht-tähelt "''Bengali maa''".

Riik


Haldusjaotus


Bangladesh jaguneb kuueks 1. järgu haldusüksuseks (jaotiseks), mis omakorda jagunevad 64 ringkond. Jaotised on:
Barisāli jaotis
Chittagongi jaotis
Dhaka jaotis
Khulna jaotis
Rājshāhi jaotis
Sylheti jaotis

Vaata ka


Bengali kirjandus
Bangladeshi jalgpallikoondis
Kategooria:Aasia maad
Kategooria:Bangladesh
ace:Bangladesh
af:Bangladesj
als:Bangladesch
am:ባንግላዴሽ
ang:Bængladesc
ar:بنغلاديش
an:Bangladesh
roa-rup:Bangladesh
frp:Banglladèch·e
as:বাংলাদেশ
ast:Bangladex
gn:Vangyladẽ
az:Banqladeş
bjn:Bangladesh
id:Bangladesh
ms:Bangladesh
bn:বাংলাদেশ
zh-min-nan:Bangladesh
jv:Bangladesh
su:Bangladés
ba:Бангладеш
be:Бангладэш
be-x-old:Банглядэш
bcl:Banglades
bar:Bangladesch
bo:བྷང་ལ་རྡེ་ཤུ།
bs:Bangladeš
br:Bangladesh
bg:Бангладеш
bxr:Бангладеш
ca:Bangla Desh
ceb:Bangladesh
cv:Бангладеш
cs:Bangladéš
cy:Bangladesh
da:Bangladesh
de:Bangladesch
dv:ބަންގާޅު
nv:Bangla Bikéyah
dsb:Bangladeš
na:Bangradet
dz:བངྒ་ལ་དེཤ
el:Μπανγκλαντές
en:Bangladesh
es:Bangladés
eo:Bangladeŝo
ext:Bangladesh
eu:Bangladesh
fa:بنگلادش
hif:Bangladesh
fo:Bangladesj
fr:Bangladesh
fy:Banglades
fur:Bangladesh
ga:An Bhanglaidéis
gv:Yn Vangladesh
gag:Bangladeş
gd:Bangladais
gl:Bangladesh - বাংলাদেশ
gan:孟加拉
ki:Bangladesh
hak:Men-kâ-lâ-koet
xal:Бенгалмудин Улс Орн
ko:방글라데시
haw:Banagaladesa
hy:Բանգլադեշ
hi:बांग्लादेश
hsb:Bangladeš
hr:Bangladeš
io:Bangladesh
ilo:Banglades
bpy:বাংলাদেশ
ia:Bangladesh
ie:Bangladesh
os:Бангладеш
is:Bangladess
it:Bangladesh
he:בנגלדש
kl:Bangladesh
kn:ಬಾಂಗ್ಲಾದೇಶ
pam:Bangladesh
ka:ბანგლადეში
csb:Bangladesz
kk:Бангладеш
kw:Bangladesh
rw:Bangaladeshi
ky:Баңгладеш
sw:Bangladesh
kv:Бангладеш
ht:Bangladèch
ku:Bangladeş
lez:Бангладеш
la:Bangladesha
lv:Bangladeša
lb:Bangladesch
lt:Bangladešas
lij:Bangladesh
li:Bangladesj
ln:Bángaladɛ́si
lmo:Bangladesh
hu:Banglades
mk:Бангладеш
ml:ബംഗ്ലാദേശ്
krc:Бангладеш
mt:Bangladexx
mr:बांगलादेश
arz:بانجلاديش
mzn:بنگلادش
mn:Бангладеш
my:ဘင်္ဂလားဒေ့ရှ်နိုင်ငံ
nah:Bangladex
nl:Bangladesh
ne:बंगलादेश
new:बंगलादेश
ja:バングラデシュ
ce:Бангладеш
pih:Bangladash
no:Bangladesh
nn:Bangladesh
nov:Bangladesh
oc:Bangladèsh
or:ବଙ୍ଗଳାଦେଶ
uz:Bangladesh
pa:ਬੰਗਲਾਦੇਸ਼
pi:बंगलादेश
pnb:بنگلہ دیش
pap:Bangladesh
ps:بنګله دېش
km:បង់ក្លាដែស្ស
pms:Bangladesh
nds:Bangladesch
pl:Bangladesz
pt:Bangladesh
crh:Bangladeş
ro:Bangladesh
rm:Bangladesch
qu:Banladish
ru:Бангладеш
rue:Банґладеш
sah:Баҥладеш
se:Bangladesh
sa:बंगलादेशः
sco:Bangladesh
stq:Bangladesch
sq:Bangladeshi
scn:Bangladesci
si:බංගලාදේශය
simple:Bangladesh
sd:بنگلاديش
ss:IBhangladeshi
sk:Bangladéš
sl:Bangladeš
szl:Bangladesz
so:Bangladesh
ckb:بەنگلادێش
sr:Бангладеш
sh:Bangladeš
fi:Bangladesh
sv:Bangladesh
tl:Bangglades
ta:வங்காளதேசம்
roa-tara:Bangladesh
tt:Бангладеш
te:బంగ్లాదేశ్
tet:Bangladexe
th:ประเทศบังกลาเทศ
vi:Bangladesh
tg:Бангладеш
tr:Bangladeş
tk:Bangladeş
udm:Бангладеш
uk:Бангладеш
ur:بنگلہ دیش
ug:بانگلادېش
vec:Bangladesh
vep:Bangladeš
vo:Bangladejän
fiu-vro:Bangladesh
war:Bangladesh
wo:Banglaades
wuu:孟加拉
yi:באנגלאדעש
yo:Bangladẹ́shì
zh-yue:孟加拉國
diq:Bengladeş
bat-smg:Bangladešos
zh:孟加拉国

Belgia


Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga.
Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuse keelne Valloonia, hollandi keelne Flandria ja Pealinna Brüsseli piirkond.
Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriik, mis koosnes Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoober 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningas.
Belgia on 1957. aastast Euroopa Liit liige.

Majandus


Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.

Eksport


Belgia suurimad ekspordiartiklid on
masinad ja varustus
kemikaalid
viimistletud teemandid
metall ja metallitooted
toidukaubad
Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 19,58%, Prantsusmaa 17,71%, Holland 11,84%, Suurbritannia 7,21%, Ameerika Ühendriigid 5,37%, Itaalia 4,77% (2009).

Import


Belgia suurimad impordiartiklid on
toorained
masinad ja varustus
kemikaalid
teemandid
ravimid
toidukaubad
transpordivarustus
õlitooted
Belgia tähtsaimad impordipartnerid on Holland 17,93%, Saksamaa 17,14%, Prantsusmaa 11,69%, Iirimaa 6,26%, Ameerika Ühendriigid 5,74%, Suurbritannia 5,07%, Hiina 4,09% (2009).

Demograafia


2011. aasta 31. detsembri seisuga elas Belgias 11 071 483 inimest. 97% elanikkonnast elab linnades.
Sündimuskordaja on 10,1 promilli ja suremuskordaja 10,5 promilli (2010. aasta seisuga).

Haldusjaotus


File:Regions of Belgium.svg / hollandikeelne ala<br/><font color=#2385d2>&nbsp;■</font>Pealinna Brüsseli piirkond / mõlemad keeled<br/><font color=#f2536b>&nbsp;■</font>Valloonia / prantsuse- ja saksakeelne ala]]
Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis omakorda jagunevad 589 vallaks.

Provintsid


}|float=}}}
}|text=Antwerpeni provints}}
}|text=}}
}|text=Limburgi provints (Belgia)}}
}|text=}}
}|text=Flaami Brabant}}
}|text=}}
}|text=}}
}|text=Ida-Flandria}}
}|text=}}
}|text=Lääne-Flandria}}
}|text=}}
}|text=Hainaut}}
}|text=}}
}|text=Vallooni Brabant}}
}|text=}}
}|text=Namuri provints}}
}|text=}}
}|text=Liège'i provints}}
}|text=}}
}|text=Luxembourg'i provints}}
}|text=}}
Belgial on 10 provintsi:
Antwerpeni provints (keskus Antwerpen)
Limburgi provints (Belgia) (Hasselt)
(Leuven)
(Gent)
(Brugge)
(Mons)
(Wavre)
Namuri provints (Namur)
Liège'i provints (Liège)
Luxembourg'i provints (Arlon)

Ringkonnad


Belgia jaguneb Belgia haldusringkonnad ja Belgia kohturingkonnad.

Suuremad linnad

Meedia


Kuna Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui saksa keel, on ka kogu Belgia meediasüsteem üles ehitatud kolmekeelsena.
Belgias on 21 tasulist päevalehte, millest kõige suurema tiraažiga hollandikeelne ajaleht on De Standaard ja prantsuskeelne Le Soir.
Belgias on 25 telekanalit. Flandrias on kõige populaarsem telekanal Een, mille vaadatavus oli 2008. aastal 31,7%. Valloonias on kõige vaadatum RTL-TVI (19,3%).

Vaata ka


Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel
Belgia linnade loend
Belgia lennukompaniide loend
Belgia jalgpallikoondis

Välislingid


http://www.belgium.be/ belgium.be Belgia föderaalvalitsuse Belgiat tutvustav portaal
http://www.ilotsacre.be/ Brüsseli kaart
http://www.epl.ee/artikkel/435648 Kas Belgia liigub ikkagi kaheks lagunemise suunas?, Eesti Päevaleht, 17. juuli 2008

Viited


Kategooria:Belgia
Kategooria:Euroopa maad
Kategooria:Hollandikeelsed riigid
ace:Bèlgia
kbd:Белгэ
af:België
als:Belgien
am:ቤልጅግ
ang:Belgice
ar:بلجيكا
an:Belchica
arc:ܒܠܓܝܩܐ
roa-rup:Belghia
frp:Bèlg·ique
ast:Bélxica
gn:Véyhika
ay:Bilkiya
az:Belçika
id:Belgia
ms:Belgium
bn:বেলজিয়াম
zh-min-nan:Belgien
jv:Bèlgia
su:Bélgia
ba:Бельгия
be:Бельгія
be-x-old:Бэльгія
bcl:Belhika
bi:Belgium
bar:Bäigien
bo:པེར་ཅིན།
bs:Belgija
br:Belgia
bug:Belgia
bg:Белгия
bxr:Бельги
ca:Bèlgica
ceb:Belhika
cv:Бельги
cs:Belgie
tum:Belgium
co:Belgica
cy:Gwlad Belg
da:Belgien
pdc:Belgien
de:Belgien
dv:ބެލްޖިއަމް
nv:Bélgii Bikéyah
dsb:Belgiska
na:Berdjiyum
dz:བེལ་ཇིཡམ
el:Βέλγιο
eml:Bélgi
en:Belgium
es:Bélgica
eo:Belgio
ext:Bélgica
eu:Belgika
ee:Belgium
fa:بلژیک
hif:Belgium
fo:Belgia
fr:Belgique
fy:Belgje
fur:Belgjo
ga:An Bheilg
gv:Yn Velg
gag:Belgiya
gd:A' Bheilg
gl:Bélxica - België - Belgique - Belgien
hak:Pí-li-sṳ̀
xal:Бельҗмудин Нутг
ko:벨기에
haw:Pelekiuma
hy:Բելգիա
hi:बेल्जियम
hsb:Belgiska
hr:Belgija
io:Belgia
ilo:Belhika
bpy:বেলজিয়াম
ia:Belgica
ie:Belgia
os:Бельги
is:Belgía
it:Belgio
he:בלגיה
kl:Belgia
pam:Belgium
ka:ბელგია
csb:Belgijskô
kk:Бельгия
kw:Pow Belg
rw:Ububiligi
ky:Бельгия
sw:Ubelgiji
kv:Бельгия
kg:Belezi
ht:Bèljik
ku:Belgiya
lad:Beljika
lez:Бельгия
la:Belgica
ltg:Beļgeja
lv:Beļģija
lb:Belsch
lt:Belgija
lij:Belgiò
li:Belsj
ln:Bɛ́ljika
jbo:beldjym
lmo:Belgi
hu:Belgium
mk:Белгија
mg:Belzika
ml:ബെൽജിയം
krc:Бельгия
mt:Belġju
mi:Pehiamu
mr:बेल्जियम
xmf:ბელგია
arz:بلجيكا
cdo:Bī-lé-sì
koi:Белгия
mdf:Бельгие
mn:Бельги
my:ဘယ်လ်ဂျီယမ်နိုင်ငံ
nah:Belgica
nl:België
nds-nl:België
ne:बेल्जियम
ja:ベルギー
nap:Belge
ce:Бельги
frr:Bälgien
pih:Beljum
no:Belgia
nn:Belgia
nrm:Belgique
nov:Belgia
oc:Belgica
mhr:Бельгий
or:ବେଲଜିଅମ
uz:Belgiya
pa:ਬੈਲਜੀਅਮ
pfl:Belgje
pnb:بیلجیم
pap:Bélgika
ps:بلجیم
pcd:Bergike
pms:Belgi
nds:Belgien
pl:Belgia
pnt:Βέλγιον
pt:Bélgica
kaa:Belgiya
crh:Belçika
ksh:Belgien
ro:Belgia
rmy:Beljiya
rm:Belgia
qu:Bilhika
ru:Бельгия
rue:Белґія
sah:Бельгия
se:Belgia
sa:बेल्जियम्
sg:Bêleze
sco:Belgium
stq:Belgien
sq:Belgjika
scn:Belgiu
simple:Belgium
ss:IBhelijiyamu
sk:Belgicko
sl:Belgija
cu:Бєлгїѥ
szl:Belgijo
so:Beljim
ckb:بەلجیکا
srn:Belgikondre
sr:Белгија
sh:Belgija
fi:Belgia
sv:Belgien
tl:Belgium
ta:பெல்ஜியம்
kab:Biljik
roa-tara:Bèlge
tt:Бельгия
te:బెల్జియం
tet:Béljika
th:ประเทศเบลเยียม
vi:Bỉ
tg:Белгия
tpi:Beljiam
chr:ᏇᎵᏥᎥᎻ
tr:Belçika
tk:Belgiýa
udm:Бельгия
uk:Бельгія
ur:بلجئیم
ug:بېلگىيە
vec:Belgio
vep:Bel'gii
vo:Belgän
fiu-vro:Belgiä
wa:Beldjike
vls:België
war:Belhika
wo:Belsik
wuu:比利时
yi:בעלגיע
yo:Bẹ́ljíọ̀m
zh-yue:比利時
diq:Belçıka
zea:Belhië
bat-smg:Belgėjė
zh:比利时

Belize


Belize <code>bel'i:z</code> on riik Kesk-Ameerikas Kariibi meri ääres Yucatáni poolsaare kaguosas. Ta piirneb põhjast Mehhikoga ning läänest ja lõunast Guatemalaga. Vähim kaugus Hondurasest, mis paikneb kagu pool teisel pool Hondurase lahte, on 75 km.
Belize'i varasem nimi oli Briti Honduras. Praeguse nime on ta saanud Belize (linn)'i linna ja Belize'i jõgi järgi. Belize'i linn on riigi ainus linna mõõtu asula, põhiline sadam ja Briti Hondurase endine pealinn (aastani 1970). Hispaania keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju ''Belice''.

Sümbolid


Rahvuslill: Must orhidee ''(Encyclia Cochleatum)''
Rahvuspuu: Mahagonipuu ''(Swietenia Macrophilla)''
Rahvuslind: Tuukan ''(Ramphastos Solfurantus)''
Rahvusloom: Taapir ''(Tapirello Bairdii)''

Haldusjaotus


Pilt:Belize_districts_named.png
Belize on halduslikult jaotatud kuueks ringkonnaks, mis on omakorda jagatud 31 valimisringkonnaks. Suurimad linnad on Belize (linn), San Ignacio, Belmopan, Orange Walk, Dangriga ja San Pedro (Belize).

Majandus


CIA maailma faktiraamatu kohaselt on Belize'is kõrgeim töötuse määr Kesk-Ameerikas – 9,4%. 33,5% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri.
Majanduses on valdav põllumajandus, toiduainetööstus ja turism. Eksport üle poole moodustavad suhkur ja banaanid.
Toledo ringkond asuvad naftavarud, kuid seniajani pole neid veel kaevandatud. Riigis on piirkonna kõige kallim elekter.
Sisemajanduse kogutoodang oli 2005 aastal 2,1 miljardit USA dollarit ja SKT elaniku kohta 7800 USA dollarit. Majanduse kasvutempo aastal 2005 oli 3,8%

Loodus


File:Great Blue Hole.jpg Belize'i Vallrahus.]]
Pinnamood on tasane kuni kergelt künklik, välja arvatud Maya mäed (1122 m) sisemaal.
Kliima on troopiline kliima, vahelduva niiskusega.
Taimkatte moodustavad troopiline vihmamets, üksikud mändsavannid ning sood ja rannikualadel kasvavad mangroovid.
Ranniku lähedal on arvukalt korallsaari. Belize'i Vallrahu on 290km pikk ning seega läänepoolkera kõige suurem korallrahu.

Rahvastik


Rahvusrühmad jagunevad järgmiselt: kreoolid 39,7%, mestiitsid 33,1%, maajad 9,5%, garifunad 7,6%, indialased 2,1%, teisi 8,0%.
Belize'is räägitakse inglise, hispaania keel ja garifuna keelt, maaja keeled ja alamsaksa keelt.

Religioon


1980. aasta andmetel olid 62% elanikest katoliiklus, 12% anglikaani kirik, 6% metodism, 4% mennoniidid, 3% adventistid, 2% nelipühilased, 1% Jehoova tunnistajad ja 2% mitteusklikud.

Ajalugu


Pilt:Xunantunich09.jpg on iidne maiade asula]]
21. september 1981 iseseisvus Briti võimu alt.
Enne eurooplaste tulekut asus Belize'i aladel maiade impeerium ning sellest ajast on säilinud paljud iidsed asulakohad (Altun Ha, Caracol, Cahal Pech, Xunantunich, Lamanai, El Pilar, Lubaantun).

Vaata ka


Belize'i kindralkuberneride loend

Viited


Kategooria:Belize
Kategooria:Põhja-Ameerika maad
Kategooria:Rahvaste Ühendus
ace:Belize
af:Belize
als:Belize
am:ቤሊዝ
ar:بليز
an:Belize
roa-rup:Belize
frp:Belize
ast:Belize
gn:Mbelise
ay:Wilisi
az:Beliz
id:Belize
ms:Belize
bm:Belize
bn:বেলিজ
zh-min-nan:Belize
jv:Belize
su:Bélis
be:Беліз
be-x-old:Бэліз
bcl:Belisa
bo:བེ་ལི་ཛི།
bs:Beliz
br:Belize
bg:Белиз
ca:Belize
ceb:Belize
cv:Белиз
cs:Belize
cy:Belize
da:Belize
de:Belize
dv:ބެލީޒު
dsb:Belize
na:Berij
dz:བེ་ལིཛ།
el:Μπελίζε
en:Belize
es:Belice
eo:Belizo
ext:Belici
eu:Belize
ee:Belize
fa:بلیز
hif:Belize
fo:Belis
fr:Belize
fy:Belize
ga:An Bheilís
gv:Yn Veleesh
gag:Beliz
gd:Beilise
gl:Belice - Belize
xal:Белсин Орн
ko:벨리즈
hy:Բելիզ
hi:बेलीज़
hsb:Belize
hr:Belize
io:Belize
ilo:Belis
bpy:বেলিজ
ia:Belize
ie:Belize
os:Белиз
zu:Belize
is:Belís
it:Belize
he:בליז
kn:ಬೆಲೀಜ್
pam:Belize
ka:ბელიზი
kk:Белиз
kw:Belisa
rw:Belize
mrj:Белиз
sw:Belize
ht:Beliz
ku:Belîze
la:Beliza
lv:Beliza
lb:Belize
lt:Belizas
lij:Belize
li:Belize
ln:Belize
jbo:beliz
lmo:Belize
hu:Belize
mk:Белизе
ml:ബെലീസ്
mr:बेलिझ
arz:بيليز
mn:Белиз
my:ဘလိဇ်နိုင်ငံ
nah:Belice
nl:Belize (land)
ja:ベリーズ
ce:Белиз
frr:Belize
pih:Beles
no:Belize
nn:Belize
nov:Beliz
oc:Belize
mhr:Белиз
or:ବେଲିଜ
uz:Beliz
pnb:بیلیز
pap:Belize
ps:بېلیز
pms:Belize
nds:Belize
pl:Belize
pt:Belize
crh:Beliz
ro:Belize
rm:Belize
qu:Bilisi
ru:Белиз
rue:Беліз
sah:Белиз
se:Belize
sa:बेलीज
sco:Belize
sq:Beliza
scn:Belizi
simple:Belize
ss:IBhelizi
sk:Belize
sl:Belize
so:Belise
ckb:بەلیز
sr:Белизе
sh:Belize
fi:Belize
sv:Belize
tl:Belis
ta:பெலீசு
tt:Белиз
te:బెలిజ్
th:ประเทศเบลีซ
vi:Belize
tg:Белиз
tr:Belize
uk:Беліз
ur:بیلیز
ug:بېلىز
vec:Belize
vo:Belisän
fiu-vro:Belize
war:Belize
wo:Beliis
yi:בעליזע
yo:Bẹ̀lísè
zh-yue:伯利茲
diq:Beliz
zea:Belize
bat-smg:Belėzos
zh:伯利兹