Carus

Image:Carus.jpg
Carus (Imperator Caesar Marcus Aurelius ''Carus'' Augustus); sünninimi Marcus Aurelius Carus; 224 – august 283) oli Vana-Rooma keiser september 282 kuni surmani.
Lisanimed: Germanicus maximus (283), Persicus Parthicus maximus (283). Suri pikselöögist.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 224
Kategooria:Surnud 283
id:Carus
bs:Kar (car)
bg:Кар (римски император)
ca:Marc Aureli Car
cs:Carus
cy:Carus
da:Carus
de:Carus (Kaiser)
el:Κάρος
en:Carus
es:Caro
eo:Karo
eu:Karo
fa:کاروس
fr:Carus
gl:Caro
hr:Kar (car)
it:Marco Aurelio Caro
he:קארוס
sw:Kaizari Carus
la:Marcus Aurelius Carus
lmo:March Aureli Car
hu:Marcus Aurelius Carus római császár
mk:Кар
nl:Marcus Aurelius Carus
ja:マルクス・アウレリウス・カルス
no:Carus
pl:Karus
pt:Marco Aurélio Caro
ro:Carus
ru:Марк Аврелий Кар
scn:Marcu Aureliu Caru
sr:Кар
sh:Kar (car)
fi:Carus
sv:Carus
tl:Carus
tr:Carus
uk:Гай Марк Аврелій Кар
yo:Carus
zh:卡鲁斯

Carinus

Image:CarinusAureus.jpg
Carinus (Imperator Caesar Divi Cari Marcus Aurelius ''Carinus'' Augustus); sünninimi Marcus Aurelius Carinus; 250 – september 285) oli Vana-Rooma keiser kevad 283 kuni surmani.
Lisanimed: Germanicus maximus (283), Persicus maximus (283), Britannicus maximus (284). Tapeti.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 250
Kategooria:Surnud 285
be:Марк Аўрэлій Карын
bs:Karin
br:Carino
bg:Карин
ca:Carí
cs:Carinus
cy:Carinus
da:Carinus
de:Carinus
el:Καρίνος
en:Carinus
es:Carino
eu:Karino
fa:کارینوس
fr:Carin
hr:Karin, rimski car
it:Marco Aurelio Carino
he:קארינוס
la:Carinus
lmo:March Aureli Carin
hu:Marcus Aurelius Carinus római császár
mk:Карин
nl:Carinus
ja:カリヌス
no:Carinus
pl:Karinus
pt:Carino
ro:Carinus
ru:Марк Аврелий Карин
scn:Marcu Aureliu Carinu
sr:Карин
sh:Karin (car)
fi:Carinus
sv:Carinus
tl:Carinus
tr:Carinus
uk:Марк Аврелій Карін
yo:Carinus
zh:卡里努斯

Constantius I Chlorus

Image:Const.chlorus02 pushkin.jpg
Constantius I Chlorus (täisnimega Gaius Flavius Valerius Constantius Chlorus; 31. märts 250 – 25. juuli 306) oli Vana-Rooma keiser 1. maist 305 kuni surmani.
Lisanimed: Germanicus maximus (293), Gothicus maximus (293), Sarmaticus maximus (294), Persicus maximus (295?), Britannicus maximus (296?), Carpicus maximus (297?), Medicus maximus (298), Adiabenicus maximus (298).
Suri loomulikku surma.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 250
Kategooria:Surnud 306
an:Constancio Cloro
az:I Konstansi Xlor
id:Constantius Chlorus
ms:Constantius Chlorus
br:Constantius Chlorus
bg:Констанций I Хлор
ca:Constanci I Clor
cs:Constantius I. Chlorus
cy:Constantius Chlorus
da:Constantius I Chlorus
de:Constantius I.
el:Κωνστάντιος Α΄ Χλωρός
en:Constantius Chlorus
es:Constancio I
eo:Konstancio Kloro
eu:Konstantzio Kloro
fa:کنستانتیوس کلوروس
fr:Constance Chlore
fy:Konstantius Klorus
gl:Constancio I Cloro
ko:콘스탄티우스 클로루스
hy:Կոնստանդիոս I Քլոր
hr:Konstancije I. Klor
it:Costanzo Cloro
he:קונסטנטיוס כלורוס
sw:Constantius Chlorus
la:Constantius Chlorus
lt:Konstancijus I Chloras
jbo:konstantius.xlorus
hu:I. Constantius római császár
mk:Констанциј I Хлор
mr:कॉन्स्टान्शियस क्लोरस, रोमन सम्राट
nl:Constantius I Chlorus
ja:コンスタンティウス・クロルス
nap:Costànz Clorò
no:Konstantius I
pl:Konstancjusz I Chlorus
pt:Constâncio Cloro
ro:Constantius I
ru:Констанций I Хлор
scn:Custanzu Cloru
sk:Konstantius I. Chlorus
sl:Konstancij Klor
sr:Констанције I Хлор
sh:Konstancije Hlor
fi:Constantius I Chlorus
sv:Constantius I Chlorus
tl:Constantius Chlorus
th:จักรพรรดิคอนสแตนติอัส คลอรัส
vi:Constantius Chlorus
tr:Konstantius Chlorus
uk:Констанцій I Хлор
yo:Constantius Chlorus
zh:君士坦提烏斯一世

Constantinus I Maximus

Constantinus Suur

Constantinus Suur

Pilt:Constantine Musei Capitolini.jpg
Pilt:Yorkconstantine.jpg. aasta skulptuur York]]
Constantinus I Suur (ladina keeles ''Constantinus I Maximus''; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Niš – 22. mai 337) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani.
Lisanimed: ''Persicus maximus'' (312), ''Germanicus maximus'' (313), ''Sarmaticus maximus'' (313), ''Britannicus maximus'' (314?), ''Adiabenicus maximus'' (315?), ''Medicus maximus'' (315?), ''Gothicus maximus'' (315?), ''Cappadocicus maximus'' (318), ''Arabicus maximus'' (318), ''Armenicus maximus'' (318), ''Dacicus maximus'' (336).
Ta sündis Constantius I Chloruse pojana ning teenis Diocletianuse ja Galeriuse sõjaväes. Pärast isa surma 306 nimetas väeosa ta Eburacumis (tänapäeval York) augustuseks. Ta võitles edukalt Reini ääres frangid ja alamannidega, hiljem Doonau ääres goodid ja sarmaadid.
Esialgu olid tema kaaskeisrid Maximilianus, Maximinus ja Valerius Licianus Licinius. Ent ta võttis 310 Maximilianuselt võimu ja alustas pärast Galeriuse surma võitlust ainuvalitsuse eest. Liidus Liciniusega võitis ta 312 Rooma lähedal Mulviuse sild juures Maxentiuse, kes taganemisel Tiberisse uppus, ja saavutas selle võiduga tunnustuse riigi lääneosas. 314 või 316 vallutas ta Liciniuselt suurema osa Balkani poolsaart ning pärast täielikku võitu tema üle 324 haaras võimu kogu riigis.
Rooma impeeriumi arengu seisukohalt oli väga oluline uue pealinna rajamine Konstantinoopolisse (330).
Constantinus Suur suri Nikomedeia lähedal sõjakäigul pärslased vastu pärast lühiajalist haigust esimese kristlus keisrina: veidi enne surma lasi ta end Caesarea piiskopil Eusebiosel ristimine. Ta maeti Konstantinoopolisse Apostlite kirikusse.

Constantinus Suur ja kristlus


Constantinuse ema, Helena, oli kristlane, seetõttu oletatakse, et seetõttu oli kristlus talle sümpaatne religioon.
312. aastal olevat Constantinus saanud dramaatilise kogemuse osaliseks lahingus Mulviuse silla juures, pärast mida ta Rooma keisriks sai. Ta olevat vaadanud päikesesse enne lahingut ja näinud valgusest risti selle kohal, kreekakeelsete sõnadega "ἐν τούτῳ νίκα" ("selle (märgi) all võida!"). Constantinus käskis oma sõduritel oma kilpidele panna see kristlik sümbol (Kreeka tähed Χ ja ρ). Lahing võideti. Ei ole teada, kas ta siis ka kristlane oli, igatahes läbib tervet Constantinuse valitsemise aega soosiv suhtumine kristlusesse. Pärast oma võitu toetas ta kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid, andis kristlastele maksuvabastusi jne. 313. aastal kuulutas ta Milano ediktiga kristluse lubatud religiooniks Roomas. Enne surma Constantinus ka ristiti.
325 kutsus Constantinus Suur kokku I Nikaia kirikukogu, esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoolse kiriku tekkimisele.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Sündinud 272
Kategooria:Surnud 337
af:Konstantyn die Grote
als:Konstantin der Große
ar:قسطنطين الأول
an:Constantín I
az:I Konstantin
id:Konstantinus I
ms:Constantine I
zh-min-nan:Constantinus 1-sè
jv:Konstantin I
be:Канстанцін I Вялікі
be-x-old:Канстантын I Вялікі
bs:Konstantin Veliki
br:Kustentin Iañ (impalaer roman)
bg:Константин I Велики
ca:Constantí I el Gran
ceb:Constantino ang Bantogan
cs:Konstantin I. Veliký
cy:Cystennin I
da:Konstantin den Store
de:Konstantin der Große
el:Κωνσταντίνος Α΄
en:Constantine the Great
es:Constantino I (emperador)
eo:Konstantino la 1-a de la Romia Imperio
eu:Konstantino I.a Handia
fa:کنستانتین یکم
hif:Constantine I (emperor)
fr:Constantin Ier (empereur romain)
fy:Konstantyn de Grutte
ga:Constantine a hAon, Impire na Róimhe
gl:Constantino I o Grande
ko:콘스탄티누스 1세
hy:Կոստանդիանոս Ա Մեծ
hi:कोन्स्टान्टिन प्रथम
hr:Konstantin I. Veliki
is:Konstantínus mikli
it:Costantino I
he:קונסטנטינוס
ka:კონსტანტინე დიდი
kw:Kostentin I a Rom
sw:Konstantino Mkuu
ku:Konstantînê Mezin
la:Constantinus I
lv:Konstantīns I
lt:Konstantinas I
li:Constantien de Groete
hu:I. Constantinus római császár
mk:Константин Велики
ml:കോൺസ്റ്റന്റൈൻ ഒന്നാമൻ
mr:पहिला कॉन्स्टन्टाइन (रोमन सम्राट)
xmf:კონსტანტინე დიდი
arz:قنسطنطين الاول
mwl:Custantino I
my:မဟာကွန်စတန်တိုင်း
nl:Constantijn de Grote
ja:コンスタンティヌス1世
no:Konstantin den store
nn:Konstantin den store
oc:Constantin I lo Grand
pnb:قسطنطین I
nds:Konstantin de Grote
pl:Konstantyn I Wielki
pt:Constantino
ro:Constantin cel Mare
qu:Constantinus I
ru:Константин I Великий
rue:Конштантін I
sa:कान्स्टण्टैन १
sc:Costantinu
sq:Konstandini i Madh
scn:Custantinu I
simple:Constantine the Great
sk:Konštantín Veľký
sl:Konstantin I. Veliki
sr:Константин Велики
sh:Konstantin Veliki
fi:Konstantinus Suuri
sv:Konstantin den store
tl:Constantino I
ta:முதலாம் கான்ஸ்டன்டைன்
th:จักรพรรดิคอนสแตนตินที่ 1
vi:Constantinus I
tr:I. Konstantin
uk:Костянтин Великий
ur:قسطنطین اعظم
war:Constantino nga Harangdon
yi:קאנסטאנטין דער גרויסער
yo:Constantine 1k
zh-yue:君士坦丁大帝
bat-smg:Kuonstantėns I
zh:君士坦丁大帝

Champagne-Ardenne'i piirkond

#redirectChampagne-Ardenne

Ceará osariik


Ceará sjar'aa on Brasiilia osariik (1. järgu haldusüksus) Kirdepiirkond (Brasiilia) (''Nordeste'') Atlandi ookeani rannikul. Ta piirneb põhjast ja kirdest Atlandi ookeaniga, idast Rio Grande do Norte osariik ja Paraíba osariik, lõunast Pernambuco ja läänest Piauí osariik.
Osariigi pindala on 146 348,30 km² (selle sisse ei ole arvatud 2977,4 km² suurust vaidlusalust ala, millele pretendeerib ka Piauí). See moodustab 9,37% Kirderegiooni pindalast ja 1,7% kogu Brasiilia pindalast. Brasiilia osariikide seas on ta pindalalt 17. kohal.
Pealinn on Fortaleza.

Nimi


"Ceará" tähendab sõna-sõnalt "laulab aratinga".
José de Alencari väitel on nimi kokku pandud kohaliku keele sõnadest ''cemo'' 'valjusti laulma' ja ''ara'' 'väike aara või papagoi'.
On ka arvamus, et osariigi nimi tuleb sõnast ''Siriará'' kaldavähkide järgi.

Sümbolid ja tähised


Ceará osariigil on Ceará osariigi lipp, Ceará osariigi vapp ja Ceará osariigi hümn.
Standardi ISO 3166-2 järgi on osariigi tähis BR-CE.

Ajavöönd


Ceará ajavöönd on 3 tundi maailmaaeg maas.

Haldus


Pealinn on Fortaleza.
Ceará kuberner on alates 1. jaanuarist 2007 Cid Gomes (Brasiilia Sotsialistlik Partei).
Osariigis on 7 mesoregiooni ja 33 mikroregiooni.
Omavalitsusüksusi on kokku 183.

Rahvastik


Rahvaarv on 2005. aasta andmetel 8 097 276. Sellega on osariik Brasiilia 1. järgu haldusüksuste seas 8. kohal.
Rahvastiku tihedus on 54,40 in/km² (11. koht Brasiilias).

Inimareng


Inimarengu indeks oli 2000. aastal 0,700 (20. koht Brasiilias).

Demograafilised näitajad


Keskmine eluiga oli 2000. aastal 69, 6 aastat (meestel 65,3, naistel 74,1 aastat; 21. koht Brasiilias).
Imikusuremuskordaja oli 2000. aastal 32,1 tuhande elussünni kohta (20. koht Brasiilias).
Kirjaoskamatusmäär oli 2000. aastal 21,8% (22. koht Brasiilias).

Asustus


Lisaks pealinnale Fortalezale on teised suuremad linnad Crato, Juazeiro do Norte, Sobral ja Canindé.

Majandus

Üldnäitajad


2004. aastal oli sisemajanduse kogutoodang 33 260 672 000 USA dollarit (13. koht Brasiilias). Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 4170 USA dollarit (22. koht).

Põllumajandus


Põlluharimine: uba; mais; riis; puuvill; suhkruroog; tomatid; banaanid; apelsinid; kookospähkel.
Loomakasvatus: veised; siga; kitsed; hobune; kodulinnud; eesel.

Tööstus


Tööstus: mäetööstus; rõivatööstus; toiduainetetööstus; metallurgia; tekstiilitööstus; keemiatööstus; jalatsitööstus.
Mäendus: raud; mineraal; lubjakivi; savi; magneesium; graniit; nafta; looduslik gaas; meresool.

Ajalugu


Ceará hakkas arenema alles pärast tema lahutamist Pernambucost (1799). Osariigis on alati olnud poliitilisi võitlusi ja relvastatud liikumisi. See ebastabiilsus jätkus Brasiilia impeeriumi ja Esimese vabariigi ajal.
Normaliseerumine leidis alles 1945, kui riik sai jälle põhiseadusliku võimu.

Kolonisatsioonieelne aeg


On teateid, et enne Pedro Álvares Cabrali retke Brasiiliasse on Ceará randa jõudnud Hispaania meresõitjad Vicente Yáñez Pinzón ja Diego de Lepe.
Osariigi koloniseerimist, mis algas 17. sajandil, raskendas indiaanlased hõimude vastupanu. Koloniseerimine võttis hoogu, kui Pajeú jõe suue ehitati Hollandi fort Schoonenborch, mille 1654 vallutasid portugallased. Fordile anti uus nimi Fortaleza de Nossa Senhora de Assunção.
19. sajandil oli Cearás tugev abolitsionism kampaania, mille tulemusel orjus kaotati 25. märtsil 1884 enne orjuse kaotamist kogu riigis 1888.

Tuntud cearálasi


Kunstnikud


Kirjanikud


Aderson Borges de Carvalho, ajakirjanik ja kirjanik
Aldenor Jaime de Alencar Benevides, kirjanik
Amalia Xavier de Oliveira, kirjanik
Antônio Sales, kirjanik, liikumise Padaria espiritual üks kahest rajajast
Adolfo Caminha, kirjanik, liikumise Padaria espiritual liige
Araripe Júnior, kriitik ja esseist, Brasiilia Kirjandusakadeemia rajaja
Artur Eduardo Benevides, luuletaja, esseist ja jutukirjanik, üle neljakümne raamatu autor
Batista de Lima, kirjanik, esseist ja õppejõud
Caio Porfirio Carneiro, kirjanik
Domingos Olímpio, kirjanik, ajakirjanik
Geraldo Menezes Barbosa, kirjanik
Joaquim Lobo de Macêdo, kirjanik
José de Alencar
Justiniano de Serpa, kirjanik, üks Ceará Kirjandusakadeemia kahest asutajast
Napoleão Tavares Neves, arst ja kirjanik
Oliveira Paiva, kirjanik
Pedro Henrique Saraiva Leão, arst ja kirjanik, Ceará Kirjandusakadeemia liige
Rachel de Queiroz, kirjanik, esimene naine Brasiilia Kirjandusakadeemias
Tomás Pompeu de Sousa Brasil Filho, advokaat, poliitik ja kirjanik, Ceará Kirjandusakadeemia rajaja

Välislingid


http://www.ceara.gov.br/portal/page?_pageid=214,1&_dad=portal&_schema=PORTAL Ametlik kodulehekülg (''portugali keeles'')
http://www.ceara.com.br/ Ceará turismisait (''portugali keeles'')
http://www.canoa-quebrada.es/ Ceará (''portugali keeles'')
Kategooria:Ceará osariik
af:Ceará
ar:سيارا
ast:Ceará
gn:Ceara
id:Ceará
ms:Ceará
zh-min-nan:Ceará
be:Штат Сеара
br:Ceará
bg:Сеара
ca:Ceará
cs:Ceará
co:Ceará
cy:Ceará
da:Ceará
de:Ceará
eml:Ceará
en:Ceará
es:Ceará
eo:Cearao
eu:Ceará
fa:سئارا
fr:Ceará
ga:Ceará
gl:Ceará
ko:세아라 주
hi:सियारा
hr:Ceará
io:Ceará
bpy:কিয়েরা
ia:Ceará
os:Сеара
is:Ceará
it:Ceará
he:סיארה
ka:სეარა
kw:Ceará
sw:Ceará
la:Ceara
lv:Seara
lt:Seara
hu:Ceará
mg:Ceará
mr:सियारा
nl:Ceará
ja:セアラー州
no:Ceará
oc:Ceará
pnb:کیارا
pms:Cearà
pl:Ceará
pt:Ceará
ro:Ceará
qu:Ceará suyu
ru:Сеара
sco:Ceará
simple:Ceará
sk:Ceará
sr:Сеара
sh:Ceará
fi:Ceará
sv:Ceará
th:รัฐเซอารา
vi:Ceará
tg:Сеара
tr:Ceará
uk:Сеара
vo:Ceará
war:Ceará
yo:Ceará
zh-yue:塞阿拉州
zh:塞阿腊

Ch'unch'ŏn


Chuncheon on linn Lõuna-Korea kirdeosas, Gangwoni provintsi halduskeskus.
Elanike arv (2001): 252 019.

Välislink


http://www.chuncheon.go.kr/Eng/ Chuncheoni linna koduleht (''inglise keeles'')
Kategooria:Lõuna-Korea linnad
ar:شونشيون
id:Chuncheon
ca:Chuncheon
cs:Čchunčchon
de:Chuncheon
en:Chuncheon
es:Chuncheon
eo:Ĉunĉon
fa:چانچنئون
fr:Chuncheon
ko:춘천시
it:Chuncheon
lt:Čunčonas
lmo:Chuncheon
nl:Chuncheon
ja:春川市
no:Chuncheon
pl:Chuncheon
pt:Chuncheon
ru:Чхунчхон (город)
sco:Chuncheon
sk:Čchunčchon
sv:Chuncheon
tl:Chuncheon
vi:Chuncheon
war:Chuncheon
zh:春川市

Chonnami Riiklik Ülikool

Chonnami Riiklik Ülikool (korea keeles 천남대학교; ''Cheon-nam daehak-gyeo'') on ülikool Lõuna-Koreas Gwangjus.
Õppeasutus rajati 1909. aasta juunis Gwangju põllumajanduskoolina. 1952. aastal sai sellest ülikool. Tänapäevaks on koolist kasvanud üks suuremaid ülikoole Koreas. Ülikoolil on 14 kolledžit ja 6 kraadiõppekooli, mis annavad haridust mitmes eluvaldkonnas.

Kolledžid


Inimökoloogia kolledž


elava teaduse teaduskond:
kodunduse osakond;
toidu osakond;
rõivaste ja tekstiili osakond

Ärijuhtimise kolledž


ärijuhtimise osakond;
ärijuhtimise eriala;
rahvusvahelise kaubanduse eriala;
raamatupidamise eriala
majandusteaduse osakond;
majandusteaduse eriala;
regionaalse arengu eriala;

Tehnikakolledž


arhitektuuri osakond;
tsiviilehituse, mäenduse ja keskkonnatehnika osakond;
tsiviilehituse eriala
mäenduse ja energeetika eriala
keskkonnatehnika eriala
autode osakond;
masinaehituse eriala
autode eriala
materjaliõpetuse osakond;
metallurgia eriala
keraamika eriala
elektroonika ja arvutite osakond;
elektroonika eriala
arvutite eriala
keemiatehnika osakond;
keemiatehnika süsteemi eriala
materjalikeemia eriala
biokeemiatehnika eriala
rakenduskeemia osakond;
polümeeride eriala
tekstiili eriala
peenkeemia eriala
keemiatehnoloogia eriala
tööstuse ja elektrotehnika teaduskond;
tööstuse osakond
elektrotehnika osakond

Põllumajanduse ja eluteaduste kolledž


rakendusbotaanika osakond;
agronoomia eriala
aianduse eriala
põllumajandusbioloogia eriala
metsanduse ja maastikuarhitektuuri osakond;
metsanduse eriala
maastikuarhitektuuri eriala
metsasaaduste ja metsandustehnoloogia eriala
rakendusbioloogia ja biotehnoloogia osakond;
põllumajanduskeemia eriala
toiduainete ja toitlustamise tehnoloogia eriala
geenitehnoloogia eriala
zooloogia osakond;
põllumajandustebnika osakond;
põllumajandusehituse eriala
põllumajandusmasinate ja -tehnoloogia eriala
põllumajandusökonoomia osakond;

Õiguskolledž


õigusteaduskond
õigusteaduse osakond;
haldusjuhtimise osakond

Pedagoogikakolledž


korea keele didaktika osakond;
inglise keele didaktika osakond;
prantsuse keele didaktika osakond;
pedagoogika osakond;
eelkoolipedagoogika osakond;
sotsiaalteaduste didaktika osakond;
geograafiaõpetaja eriala
ajalooõpetaja eriala
ühiskonnaõpetuse eriala
eetika didaktika osakond;
äriõpetuse didaktika osakond;
matemaatika didaktika osakond;
loodusteaduste didaktika osakond;
füüsikaõpetaja eriala
keemiaõpetaja eriala
bioloogiaõpetaja eriala
geoloogiaõpetaja eriala
looduaõpetuse õpetaja eriala
kodunduse didaktika osakond;
muusikaõpetuse didaktika osakond;
kunstiõpetuse didaktika osakond;
kehalise kasvatuse didaktika osakond;

Sotsiaalteaduste kolledž


politoloogia ja rahvusvaheliste suhete osakond;
sotsioloogia osakond;
psühholoogia osakond;
raamatukogunduse ja infoteaduse osakond;
kommunikatsiooni osakond;
geograafia osakond;
antropoloogia osakond;

Veterinaarmeditsiini kolledž


veterinaarmeditsiini osakond

Farmaatsia kolledz


farmaatsia osakond
farmaatsia osakond
farmaatsiatööstuse osakond

Kunstide kolledž


kunsti osakond;
korea maali eriala
lääne maali eriala
skulptuuri eriala
disaini eriala
käsitöö eriala
muusika osakond;
laulu eriala
klaveri eriala
orkestrimuusika eriala
kompositsiooni eriala
korea traditsioonilise muusika osakond;
korea traditsioonilise laulu eriala
korea traditsioonilise instrumentaalmuusika eriala
korea traditsioonilise muusika teooria ja kompositsiooni eriala

Meditsiinikolledž


meditsiini osakond;
õenduse osakond;

Humanitaarkolledž


korea filoloogia osakond;
inglise filoloogia osakond;
saksa filoloogia osakond;
prantsuse filoloogia osakond;
hiina filoloogia osakond;
jaapani filoloogia osakond;
ajaloo osakond;
filosoofia osakond;

Loodusteaduste kolledž


meditsiini eelõppe osakond;
stomatoloogia eelõppe osakond;
veterinaarmeditsiini eelõppe osakond;
matemaatika ja statistika osakond;
matemaatika eriala
statistika eriala
füüsika-keemiateaduskond;
füüsika osakond
keemia osakond
bioloogia osakond;
Maa süsteemide ja keskkonnateaduse osakond;
geoloogilise keskkonna eriala
okeanograafilise keskkonna eriala
arvuti- ja infoteaduse osakond;

Stomatoloogiakolledž


stomatoloogia osakond

Välislingid


http://web.chonnam.ac.kr/en/ Ülikooli koduleht (''inglise keeles')
Kategooria:Lõuna-Korea ülikoolid
de:Universität Chonnam
en:Chonnam National University
fr:Université nationale de Chonnam
ko:전남대학교
ja:全南大学校
zh:全南大学

Põhja-Ch'ungch'ŏngi provints


Põhja-Ch'ungch'ŏngi provints (Lõuna-Korea omaladinas ''Chungcheong-bukdo'') on 1. järgu haldusüksus Lõuna-Koreas. See on Lõuna-Korea ainus merepiirita provints.
Põhja-Ch'ungch'ŏngi provintsis on 3 linna, 8 ''gun''<nowiki>'</nowiki>i, 1 provintsi harukontor, 91 ''myŏn''<nowiki>'</nowiki>it, 61 ''tong''<nowiki>'</nowiki>i ja 5 ''myŏn''<nowiki>'</nowiki>i harukontorit.
2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas provintsis 1 489 361 inimest.

Välislingid


http://www.cb21.net/english_html/index.jsp Provintsi koduleht (inglise keeles)
Kategooria:Lõuna-Korea provintsid
ace:Chungcheongbuk-do
id:Chungcheong Utara
bg:Чхунчхън-Пукто
ca:Chungcheongbuk-do
de:Chungcheongbuk-do
en:Chungcheongbuk-do
es:Chungcheong del Norte
fa:چونگچیونبوک-دو
fr:Chungcheongbuk
ko:충청북도
it:Nord Chungcheong
sw:Chungcheongbuk-do
lt:Šiaurės Čungčongo provincija
lmo:Chungcheongbuk-do
nl:Chungcheongbuk-do
ja:忠清北道
no:Nord-Chungcheong
pl:Ch'ungch'ŏng Północny
pt:Chungcheong do Norte
ru:Чхунчхон-Пукто
fi:Pohjois-Chungcheon
sv:Nordchungcheong
vi:Chungcheong Bắc
uk:Північна провінція Чхунчхон
zh-classical:忠清北道
zh:忠清北道

Lõuna-Ch'ungch'ŏngi provints


Lõuna-Ch'ungch'ŏngi provints (Lõuna-Korea omaladinas Chungcheong-namdo) on 1. järgu haldusüksus Lõuna-Korea lääneosas.
Provintsis on 1398 kooli ja 520 000 õpilast.
Sõprussidemed:
Kumamoto prefektuur Jaapanis
Hebei provints Hiinas
Amuuri oblast Venemaal
Misionese provints Argentinas,
Suur-Poola vojevoodkond Poolas
Kategooria:Lõuna-Korea provintsid
ace:Chungcheongnam
id:Chungcheong Selatan
mn:Өмнөд Чүнчон
ms:Chungcheong Selatan
bg:Чхунчхън-Намдо
ca:Chungcheongnam-do
de:Chungcheongnam-do
en:South Chungcheong Province
es:Chungcheong del Sur
fa:چونگچئونگنام-دو
fr:Chungcheong du Sud
ko:충청남도
it:Sud Chungcheong
sw:Chungcheongnam-do
lt:Pietų Čungčongo provincija
lmo:Chungcheongnam-do
nl:Chungcheongnam-do
ja:忠清南道
no:Sør-Chungcheong
pl:Chungcheong Południowy
pt:Chungcheong do Sul
ru:Чхунчхон-Намдо
sco:Chungcheongnam-do
fi:Etelä-Chungcheong
sv:Sydchungcheong
th:จังหวัดชุงช็องใต้
vi:Chungcheong Nam
uk:Південна провінція Чхунчхон
zh-classical:忠清南道
zh:忠清南道

Roheneemesaared


Roheneemesaared on riik (ametlik nimi Cabo Verde Vabariik, lühendatult Cabo Verde; portugali keeles 'roheline neem', kohalikus kreooli keeles Kabu Verdi) ja saarestik Atlandi ookeanis Aafrika läänerannikust 640 km kaugusel.
Saarestik koosneb Tuulepealsed saared (Aafrika) ja Tuulealused saared (Aafrika).
Asustamata Roheneemesaared avastasid portugallased 15. sajandil.

Kliima


Valitseb kirdepassaatidega troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 22...27 °С. Sademeid on 100...250 mm aastas.

Vaata ka


Roheneemesaarte riigipeade loend
Roheneemesaarte valitsusjuhtide loend
Morna (muusika)
Roheneemesaarte jalgpallikoondis

Välislingid


http://www.capeverdebreaks.com Cape Verde info and pictures en/http://www.vacacionesencaboverde.es es/http://www.ferieninkapverde.de de
Kategooria:Aafrika maad
Kategooria:Roheneemesaared
Kategooria:Saarestikud
af:Kaap Verde
als:Kap Verde
am:ኬፕ ቨርድ
ar:الرأس الأخضر
an:Cabo Verde
frp:Cap-Vèrd
ast:Cabu Verde
az:Kabo-Verde
bjn:Tanjung Verde
id:Tanjung Verde
ms:Tanjung Verde
bm:Kap Verdi
bn:কেপ ভার্দ
zh-min-nan:Chheⁿ-kak Kiōng-hô-kok
jv:Tanjung Verde
su:Tanjung Verdé
be:Каба-Вердэ
be-x-old:Каба-Вэрдэ
bcl:Kabo nin Berde
bar:Kap Verde
bo:ཁེབ་ཝར་ཌི།
bs:Zelenortska Ostrva
br:Kab Glas
bg:Кабо Верде
ca:Cap Verd
ceb:Cape Verde
cv:Кабо Верде
cs:Kapverdy
sn:Cape Verde
co:Capu Verde
cy:Cabo Verde
da:Kap Verde
de:Kap Verde
dv:ކޭޕް ވާޑޭ
nv:Tónteel Bibąąh Dootłʼizhí
dsb:Kap Verde
na:Keip Berde
el:Πράσινο Ακρωτήριο
en:Cape Verde
es:Cabo Verde
eo:Kaboverdo
ext:Cabu Verdi
eu:Cabo Verde
ee:Cape Verde
fa:کیپ ورد
hif:Cape Verde
fo:Grønhøvdaoyggjarnar
fr:Cap-Vert
fy:Kaapverdje
ga:Rinn Verde
gv:Yn Rheynn Ghlass
gag:Kabo Verde
gd:Cape Verde
gl:Cabo Verde
xal:Ноһаномгудин Орн
ko:카보베르데
hy:Կանաչ Հրվանդան
hi:केप वर्दे
hsb:Kap Verde
hr:Zelenortska Republika
io:Kabo Verda
ig:Cape Verde
ilo:Kabo Berde
bpy:কেপ ভের্দ
ia:Capo Verde
ie:Cap Verd
os:Кабо-Верде
zu:IKhepi Vedhi
is:Grænhöfðaeyjar
it:Capo Verde
he:כף ורדה
pam:Cape Verde
ka:კაბო-ვერდე
kk:Кабо-Верде
kw:Pennrynn Gwyrdh
rw:Kapu Veri
mrj:Кабо-Верде
sw:Cabo Verde
kg:Kap Verde
ht:Kap Vè
ku:Kap Verde
la:Promontorium Viride
lv:Kaboverde
lb:Kap Verde
lt:Žaliasis Kyšulys
lij:Cappo Verde
li:Kaapverdië
ln:Cap-Vert
lmo:Cap Verd
hu:Zöld-foki Köztársaság
mk:Зелен ’Рт
ml:കേപ്പ് വേർഡ്
mt:Kape Verde
mi:Kēpa Weriti
mr:केप व्हर्दे
xmf:კაბო-ვერდე
arz:كابو فيردا
mwl:Cabo Berde
my:ကိတ်ဗာဒီနိုင်ငံ
nah:Cabo Xoxoctic
nl:Kaapverdië
ne:केप भर्डे
ja:カーボベルデ
pih:Cape Verde
no:Kapp Verde
nn:Kapp Verde
nrm:Vèrt Cap
nov:Kabe Verdi
oc:Cap Verd
or:କେପ ଭର୍ଡ
uz:Kabo Verde
pnb:کیپ وردی
pap:Kabu Verdi
pms:Cap Verd
nds:Kap Verde
pl:Republika Zielonego Przylądka
pt:Cabo Verde
crh:Kabo Verde
ro:Republica Capului Verde
qu:Q'umir Kawu
ru:Кабо-Верде
sah:Кабо Верде
se:Kap Verde
sa:केप वर्डी
sg:Azûâ tî Kâpo-Vêre
sc:Cabu Birde
sco:Cape Verde
stq:Kap Verde
nso:Cape Verde
sq:Kepi i Gjelbër
scn:Capu Virdi
simple:Cape Verde
ss:Sihlenge Lesiluhlata
sk:Kapverdy
sl:Zelenortski otoki
so:Kab Ferde
ckb:کەیپڤەرد
sr:Зеленортска Острва
sh:Zelenortska Republika
fi:Kap Verde
sv:Kap Verde
tl:Kabo Berde
ta:கேப் வேர்ட்
tt:Кабо-Верде
te:కేప్ వర్దె
tet:Kabuverde
th:ประเทศเคปเวิร์ด
vi:Cabo Verde
tg:Ҷазираҳои Димоғаи Сабз
tr:Yeşil Burun Adaları
tk:Kabo-Werde
uk:Кабо-Верде
ur:کیپ ورڈی
ug:يېشىل تۇمشۇق ئاراللىرى
vec:Capo Verde
vo:Kabovärduäns
fiu-vro:Cabo Verde
war:Cabo Verde
wo:Kap Weert
ts:Cape Verde
yo:Kepu Ferde
zh-yue:維德角
diq:Kap Verde
bat-smg:Žalėjė Ėškīšolė Respoblėka
zh:佛得角

Jiang Jieshi

Pilt:Chiang_Kai-shek.jpg
Generalissimus Chiang Kai-shek (''Jiǎng Jièshí'' 蔣介石); ameeriklased hüüdnimi ''Gimo''; 31. oktoober 1887 (või 1888) – 5. aprill 1975) oli Guomindangi (Hiina Rahvusliku Partei) juht. Ta oli Hiina Vabariik president 1948. aastast kuni surmani.
Ta sündis nimega Chiang Chou-tai (''Jiǎng Zhōutài'' 蔣周泰); tema teine nimi oli Chiang Chung-cheng (''Jiǎng Zhōngzhèng'' 蔣中正). Ta sündis Zhejiangi provintsis Fenghua maakonnas (奉化縣) Ningbos. Tema vanemad olid Chiang Zhaocong (蔣肇聰) ja Wang Caiyu (王采玉). "Kai-shek" on tema Hiina viisakusnimi ühes kantoni omaladinas.
Tema esimene abikaasa (äramääratud abielus) oli Mao Fumei (毛福梅). Chiang õppis pärast alghariduse saamist Hiinas kaks aastat (1908–1910) ühes Jaapani sõjaväeakadeemias. Seal astus ta Sun Yatseni Revolutsioonilisse Liigasse. 1910 naasis ta Hiinasse ja oli aastaid seotud Shanghai allilmaga. 1920. aastad alguses alustas ta uuesti sõjalist ja poliitilist karjääri Guangzhous. Temast sai väljapaistev tegelane Qingi dünastia kukutamist taotlevas liikumises.
Chiangi, kes oli Sun Yatseni õpilane ja tema lese Soong Qinglingi noorema õe mees, ja tema uut abikaasat Soong May-lingi, keda tavaliselt nimetatakse "''madame'' Chiang Kai-shek", toetas Teine maailmasõda ajal ja pärast seda kindlalt USA Hiina lobi, mis nägi nendes lootust kristlus ja demokraatia Hiinale. Chiang Kai-sheki poliitika oli kristlikkusest ja demokraatlikkusest kaugel, kuid see jäi USA avalikkusele teadmata, sest sõja-aastatel ja pärast seda oli Hiinas tugev riiklik tsensuur ja USA-s enesetsensuur. USA toetas Chiang Kai-sheki võitlust Jaapani vallutajate vastu Teise maailmasõja ajal ning hiljem võimu eest Hiinas peetud Hiina kodusõda Hiina Kommunistlik Partei Rahvavabastusarmee vastu, mida juhtis Mao Zedong.
Pilt:Chiangs and Stilwell.jpg koos<br /> Joseph Stilwelliga Myanmar 1942]]

Võimuletulek


Kui võimule oli tulnud Yuan Shikai vabariiklik valitsus, sai Chiang Sun Yatseni soosik ning ta jagas oma aega eksiili vahel Jaapanis ja varjupaiga vahel Shanghai väliskontsessioonialadel. Shanghais olid Chiangil ka sidemed kuritegeliku allilmaga, mida valitses kurikuulus Roheline bande, ning teenis hiljem ohvitserina Guangzhou sõjapealiku Ch'en Chiung-mingi armees. 1923 asus ta tegutsema Guangzhousse ning tegi Kominterni abiga Guomindangis reformi ja rajas revolutsioonilise liikumise. 1923 saatis Sun Chiang Kai-sheki kolmeks kuuks Moskvasse Nõukogude Liit poliitilist ja sõjaväelist süsteemi õppima. Chiang naasis Guangzhousse ja 1924 sai temast tähtsa Whampoa Sõjaväeakadeemia ülem. Seal sai ta esimestel aastatel kasvatada endale ustavate noorte ohvitseride kaadrit. Aastaks 1925 saavutas tema protoarmee võite kohalike rivaalide üle Guangdongi provintsis.
Pärast Sun Yatseni surma 1925 oli Chiang mässitud võimuvõitlusse Guomindangis pahempoolsete elementide vastu.
Kategooria:Taiwani inimesed
Kategooria:Hiina Vabariigi presidendid
Kategooria:Sündinud 1888
Kategooria:Surnud 1975
af:Tsjiang Kai-sjek
ar:شيانج كاي شيك
id:Chiang Kai-shek
ms:Chiang Kai-shek
zh-min-nan:Chiúⁿ Kài-se̍k
jv:Chiang Kai-shek
be:Чан Кайшы
be-x-old:Чан Кайшы
bs:Čang Kaj-šek
bg:Чан Кайшъ
ca:Chiang Kai-shek
cs:Čankajšek
cy:Chiang Kai-shek
da:Chiang Kai-shek
de:Chiang Kai-shek
el:Τσιανγκ Κάι Σεκ
en:Chiang Kai-shek
es:Chiang Kai-shek
eo:Ĉiang Kai-ŝek
eu:Chiang Kai-shek
fa:چیانگ کای‌شک
fr:Tchang Kaï-chek
fy:Tjiang K'ai-sjek
ga:Chiang Kai-shek
gl:Chiang Kai Chek
gan:蔣中正
hak:Chiông Kie-sa̍k
ko:장제스
hi:चेंग कै शेक
hr:Čang Kai-šek
it:Chiang Kai-shek
he:צ'יאנג קאי שק
ka:ჩან კაი-ში
kk:Чан Кайши
sw:Chiang Kai-shek
la:Chiang Kai-Shek
lv:Čans Kaiši
lt:Čiang Kai-ši
hu:Csang Kaj-sek
my:ချန်ကေရှိတ်
nl:Chiang Kai-shek
ja:蒋介石
no:Chiang Kai-shek
nn:Chiang Kai-shek
pnb:چیانگ کائی شیک
pl:Czang Kaj-szek
pt:Chiang Kai-shek
ro:Chiang Kai-Shek
qu:Chiang Kai-shek
ru:Чан Кайши
simple:Chiang Kai-shek
sk:Ťie-š’ Ťiang
sl:Čang Kaj-Šek
sr:Чанг Кај Шек
sh:Chiang Kai-shek
fi:Tšiang Kai-šek
sv:Chiang Kai-shek
tl:Chiang Kai-shek
ta:சங் கை செக்
th:เจียง ไคเชก
vi:Tưởng Giới Thạch
tg:Чианг Каи-шек
tr:Çan Kay Şek
uk:Чан Кайші
ur:چیانگ کائی شیک
ug:جىياڭ جىشى
wa:Tchiang Kay Chek
war:Chiang Kai-shek
zh-yue:蔣介石
zh:蔣中正

Draama

''Draama all võidakse mõista ka näidendit või dramaatikat; selles artiklis on jutt näitekirjanduse žanrist
----
Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend.
kirjandusžanrina kujunes draama välja 18. sajandil.
Draamas on ühendatud koomika ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Käsitletakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskond toimuvat.
Kõnekeeles nimetatakse draamaks ka vapustavat sündmust.

Kuulsaid draamakirjanikke


Bertolt Brecht
Henrik Ibsen
August Strindberg
Anton Tšehhov

Eesti draamakirjanikke


August Kitzberg
Juhan Smuul
Anton Hansen Tammsaare
Enn Vetemaa
Eduard Vilde

Vaata ka


Komöödia
Näitekirjanike loend
Tragöödia
Kategooria: Kirjandus
Kategooria: Teater

Dadaism


Dadaism on modernistlik kirjandusvool ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916–1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New York ja selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray.
Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu.
Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks.

Dadaismi tunnused


mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
agressivne suhtlemine publikuga
provokatsioonid
luule visuaalse külje tähtsustamine
kõlaefektidele rajatud luuletused
automaatkirjutamise rakendamine
dogmade, loogilise mõtlemise eitamine
Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaažitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole.
Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Mõned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma.
Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus Sürrealism, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana.

Välislingid


http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=567 Kes on dadaistid?, Looming nr. 6 1931
Kategooria:Kunst
als:Dadaismus
ar:دادا
az:Dadaizm
id:Dadaisme
zh-min-nan:Dada
jv:Dadaisme
be:Дадаізм
be-x-old:Дадаізм
bs:Dadaizam
br:Dada
bg:Дадаизъм
ca:Dadaisme
cs:Dadaismus
da:Dadaisme
de:Dadaismus
el:Ντανταϊσμός
en:Dada
es:Dadaísmo
eo:Dadaismo
eu:Dadaismo
fa:دادائیسم
fr:Dada
fy:Dadaïsme
gd:Dada
gl:Dadaísmo
ko:다다이즘
hy:Դադաիզմ
hi:डाडावाद
hr:Dadaizam
io:Dadaismo
ia:Dadaismo
it:Dadaismo
he:דאדא
ka:დადაიზმი
lv:Dadaisms
lt:Dadaizmas
hu:Dadaizmus
mk:Дадаизам
ml:ദാദായിസം
my:ဒါဒါဝါဒ
nl:Dadaïsme
ja:ダダイスム
no:Dadaisme
oc:Dadaïsme
uz:Dadaizm
pnb:ڈاڈا
pcd:Dadaïsme
pl:Dadaizm
pt:Dadaísmo
ro:Dadaism
ru:Дадаизм
sq:Dadaizmi
simple:Dadaism
sk:Dadaizmus
sl:Dadaizem
szl:Dadajizm
sr:Дадаизам
sh:Dadaizam
fi:Dada
sv:Dadaism
tl:Dadaismo
ta:ஆடுகுதிரைவாதம் (டாடா)
th:ดาดา
vi:Dada
tr:Dadaizm
uk:Дадаїзм
zh:达达主义

Dmitri Šostakovitš


Pilt:Dmitri1.jpg
Dmitri Dmitrijevitš Šostakovitš (Дмитрий Дмитриевич Шостакович; 25. september 1906 Peterburi – 9. august 1975 Moskva) oli Nõukogude Venemaa helilooja ja pianist. Ta oli üks tunnustatumaid heliloojaid 20. sajandil.

Elulugu


Dmitri Šostakovitši isa oli keemik, ema pianist. Ta lõpetas Peterburi Konservatoorium pianisti ja heliloojana (1925). Olnud lisaks viljakale heliloomele 1937. aastast peale tegev ka muusikaõppejõuna, aga sattus 1948 lõplikult Stalini põlu alla, misjärel sai elatist teenida vaid filmimuusikat kirjutades. Teda süüdistati eeskätt formalismis. Põlu alt vabanes alles 1960. aastaiks. Tema poeg Maksim Šostakovitš on tuntud dirigent ja pianist.

Looming


Dmitri Šostakovitš on kirjutanud 15 sümfooniat, millest kõige tuntum on arvatavasti sümfoonia nr 5 (Šostakovitš), 2 ooperit ning suurtsükkel "24 prelüüdi ja fuugat".

Tsitaat


Te ju mõistate, et mina olen vanglas, kardan oma pere ja iseenda pärast, kuid tema (Pablo Picasso) on vabaduses ega tarvitse valetada!... Kes teda keelest sikutas? Nad kõik – Hewlett Johnson, Frédéric Joliot-Curie ja Pablo Picasso on tõprad. Elavad maailmas, kus vahest polegi nii hõlbus põli, aga kus saab tõtt rääkida ja tööd teha, tegelda sellega, mida sa vajalikuks pead. Picassost, näe, sai rahutuvi!

Vaata ka


Sümfoonia nr 4 (Šostakovitš)

Kirjandus


Genrihh Orlov, "Dmitri Šostakovitš. Lühike ülevaade elust ja loomingust". Tõlkinud L. Kukk. Eesti Raamat, Tallinn 1971, 104 lk.
Rein Laul, "Šostakovitši muusika bolševistliku ideoloogia ja praktika valguses" (artikkel) – Teater. Muusika. Kino 1996, nr. 9 (tõlkinud Margus Pärtlane; artikkel ilmus vene keeles kogumikus ''Д. Д. Шостакович: Сборник статей к 90-летию со дня рождения'', 1996); ka Rein Laulu artiklikogumikus "Sissevaateid muusikasse", Ilmamaa, Tartu 1999, lk. 245–263
Dmitri Šostakovitš, "Tunnistus. Dmitri Šostakovitši mälestused". Kirja pannud Solomon Volkov. Vagabund, Tallinn 2002, 268 lk.
Solomon Volkov, "Šostakovitš ja Stalin: kunstnik ja tsaar". Vene keelest tõlkinud Toomas Huik. Tänapäev, Tallinn 2005, 362 lk.

Välislingid


http://www.naxos.com/composer/shostako.htm Tutvustus (inglise keeles)
http://us.imdb.com/name/nm0006291/ Tutvustus (inglise keeles)
Kategooria:Venemaa heliloojad
Kategooria:Sündinud 1906
Kategooria:Surnud 1975
af:Dmitri Sjostakowitsj
ar:دميتري شوستاكوفيتش
az:Dmitri Şostakoviç
id:Dmitri Shostakovich
jv:Dmitri Shostakovich
be:Дзмітрый Дзмітрыевіч Шастаковіч
be-x-old:Дзьмітры Шастаковіч
br:Dmitriy Chostakovitch
bg:Дмитрий Шостакович
ca:Dmitri Xostakóvitx
cs:Dmitrij Šostakovič
cy:Dmitri Shostakovich
da:Dmitrij Sjostakovitj
de:Dmitri Dmitrijewitsch Schostakowitsch
el:Ντμίτρι Σοστακόβιτς
en:Dmitri Shostakovich
es:Dmitri Shostakóvich
eo:Dmitrij Ŝostakoviĉ
eu:Dmitri Xostakovitx
fa:دمیتری شوستاکوویچ
fr:Dmitri Chostakovitch
fy:Dmitri Sjostakovitsj
ga:Dmitri Shostakovich
gl:Dmitri Shostakovich
ko:드미트리 쇼스타코비치
hy:Դմիտրի Շոստակովիչ
hr:Dmitrij Šostakovič
io:Dmitri Shostakovich
os:Шостакович, Дмитрий Дмитрийы фырт
is:Dímítríj Sjostakovítsj
it:Dmitrij Dmitrievič Šostakovič
he:דמיטרי שוסטקוביץ'
ka:დიმიტრი შოსტაკოვიჩი
kk:Шостакович Дмитрий Дмитриевич
la:Demetrius Szostakowicz
lv:Dmitrijs Šostakovičs
lb:Dmitri Schostakowitsch
hu:Dmitrij Dmitrijevics Sosztakovics
nl:Dmitri Sjostakovitsj
ja:ドミートリイ・ショスタコーヴィチ
no:Dmitrij Sjostakovitsj
nn:Dmitrij Sjostakovitsj
pms:Dmitrij Šostakovič
pl:Dymitr Szostakowicz
pt:Dmitri Shostakovitch
ro:Dmitri Șostakovici
ru:Шостакович, Дмитрий Дмитриевич
simple:Dmitri Shostakovich
sk:Dmitrij Dmitrijevič Šostakovič
sl:Dmitrij Šostakovič
sr:Дмитриј Шостакович
sh:Dmitrij Šostakovič
fi:Dmitri Šostakovitš
sv:Dmitrij Sjostakovitj
th:ดิมิทรี ชอสตาโกวิช
vi:Dmitry Dmitrievich Shostakovich
tg:Дмитрий Шостакович
tr:Dmitri Şostakoviç
uk:Шостакович Дмитро Дмитрович
war:Dmitri Shostakovich
zh:德米特里·德米特里耶维奇·肖斯塔科维奇

Diogenes Laërtios

Diogenes Laertios

Damasias

Damasias oli Ateena linnriik esimene arhont (eponüüm) 583 eKr–581 eKr.
Pärast esimest ametiaega ei tahtnud ta võimult lahkuda ning pikendas oma ametiaega veel üheks aastaks. Ta valitses kokku 26 kuud. Kui ta tahtis võimule jääda ka kolmandaks arhondiaastaks, sunniti ta jõuga võimust loobuma, arvatavasti vältimaks türanniat.
Pärast Damasiase kukutamist suurendati arhontide arvu üheksalt kümnele.
----
Samanimeline arhont valitses ka 639 eKr–638 eKr.

Viited


Kategooria:Vanakreeka poliitikud
Kategooria:Sündinud 6. sajandil eKr
de:Damasias (Athener Archon 582–580 v. Chr.)
fr:Damasias
it:Damasia

Dialektoloogia

Dialektoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib murre.
Category:Dialektoloogia
ar:علم اللهجات
bn:উপভাষাতত্ত্ব
be:Дыялекталогія
be-x-old:Дыялекталёгія
bg:Диалектология
ca:Dialectologia
cv:Диалектологи
cs:Dialektologie
cy:Tafodieitheg
de:Dialektologie
dsb:Dialektologija
en:Dialectology
es:Dialectología
fa:گویش‌شناسی
fr:Dialectologie
gl:Dialectoloxía
hy:Բարբառագիտություն
hi:उपभाषा विज्ञान
hsb:Dialektologija
hr:Dijalektologija
it:Dialettologia
ka:დიალექტოლოგია
kk:Диалектология
mrj:Диалектологи
lb:Dialektologie
mk:Дијалектологија
nl:Dialectologie
nds-nl:Dialektologie
ja:方言学
pl:Dialektologia
pt:Dialetologia
ru:Диалектология
sl:Dialektologija
sr:Дијалектологија
sh:Dijalektologija
fi:Dialektologia
sv:Dialektologi
tt:Диалектология
uk:Діалектологія
wa:Diyalectolodjeye
zh:方言学

Delfi oraakel


Delfi oraakel oli Vama-Kreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Vana-Kreeka ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi.
Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust.
Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud ümber püha Kastaalia allikas. Sajandite vältel rajati Delfisse mitmeid templeid valguse-, luule- ja muusika- ning prohvetliku kuulutamise jumala Apolloni auks.
Antiikajal oli Delfis maa sees lõhe. Preestritar, keda nimetati püütiaks, istus kolmjalg selle lõhe kohal. Pärast Kastaalia allikas suplemist, enda pärgamist loorberilehtedega ja püha loorberi lehtede söömist istus ta kolmjalale, hingas sisse uimastavaid aure ning läks transsi. Tema nägu muutis värvi ja ta häälitses oiates ja kaeveldes. Tema silmad sätendasid ning suu vahutas ning selles seisundis tõi ta kuuldavale mõned seosetud häälikud. Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati nii, et neil oleks mitu tähendust.
Sageli vaieldi oraakli õige tõlgenduse üle, kuid kui toodi uusi ande, võidi oraaklilt saada täiendav kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem, et Ateena linnriik võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu.
Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks.
Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles. Tänapäeval on väljakaevamiste käigus avastatud templivaremeid, skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju.
Püütia vastustest võisid oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele.
Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristlus Rooma keiser Hadrianus.
Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraakel. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Vana-Egiptus, Babüloonias ja teistes maades.

Välislingid:


http://hot.ee/indrme/delfi1.htm Delfi oraakel, pilt
http://www.geocities.com/athens/parthenon/6670/doc/glry.html foto oraaklikoha varemetest: neljas foto
http://library.thinkquest.org/17709/cities/delphi.htm slaidiprogramm
http://news.nationalgeographic.com/news/2001/08/0814_delphioracle.html National Geographic: Delphic Oracle's Lips May Have Been Loosened by Gas Vapors
Kategooria:Religioon
Kategooria:Vana-Kreeka
bg:Делфийски оракул
ca:Oracle de Delfos
da:Oraklet i Delfi
de:Orakel von Delphi
el:Μαντείο των Δελφών
en:Delphic Sibyl
es:Oráculo de Delfos
eo:Orakolejo de Delfo
eu:Delfosko orakulua
fr:Oracle grec#Apollon pythien
it:Oracolo di Delfi
he:האורקל מדלפי
lb:Orakel vun Delphi
hu:Delphoi Szibülla
nl:Orakel van Delphi
no:Oraklet i Delfi
pl:Wyrocznia delficka
pt:Oráculo de Delfos
ro:Sibyla Delfică
ru:Дельфийский оракул
sk:Delfská veštiareň
fi:Delfoin oraakkeli
uk:Дельфійський оракул
yi:אראקעל פון דעלפי