Funktsioon


Funktsioon üldtähenduses on eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve.
Eri valdkondades võib ''funktsioon'' tähendada erinevaid asju.
Funktsioon (bioloogia)
Organismi funktsioonid
Funktsioon (filosoofia)
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon (programmeerimine)
Funktsioon (muusika)
Psüühiline funktsioon
Psühholoogilised põhifunktsioonid (Jung)

Vaata ka


Vaimsed funktsioonid
Intellektuaalsed funktsioonid
Mõtlemisfunktsioonid
Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid
Funktsionaalsus
id:Fungsi
bs:Funkcija (čvor)
bg:Функция (пояснение)
ca:Funció (desambiguació)
cs:Funkce
da:Funktion
de:Funktion
en:Function
es:Función
eo:Funkcio
eu:Funtzio (argipena)
fr:Fonction
ko:함수 (동음이의)
it:Funzione
lt:Funkcija
lmo:Funziun
nl:Functie
ja:関数
no:Funksjon
nn:Funksjon
pl:Funkcja (ujednoznacznienie)
pt:Função (desambiguação)
ro:Funcție (dezambiguizare)
ru:Функция
simple:Function
sk:Funkcia
sl:Funkcija (razločitev)
sr:Функција
sh:Funkcija (razvrstavanje)
sv:Funktion (olika betydelser)
th:ฟังก์ชัน
uk:Функція
zh:函数 (消歧义)

Francis Bacon


Pilt:The Works of Francis Bacon (1884) Volume 1 008.jpg
Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglismaa filosoofia, riigimees ja essee.
Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23-aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Bacon ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofia propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees.
Filosoofia püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe.
Bacon kirjutas üle 30 filosoofia töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajalugu ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed (Bacon)" (1597–1625). Teine tähtsam filosoofiline teos on "''The Advancement of Learning''" (1605).
Bacon on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" (1627, eesti keeles 2004).
Teoses "''Novum Organum''" esitas ta teadmiste ümberkorraldamise plaani.
Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionism teaduse metodoloogia, mida nimetatakse Baconi meetodiks.

Elulugu


Francis Bacon sündis Londonis Strandis ''York House''<font>'is</font> ja suri Highgate'is.
Francis Baconi isa oli ''sir'' Nicholas Bacon, Elizabeth I aegne Suurpitsati hoidja (''Lord Keeper of the Great Seal''). Francise ema, ''sir'' Nicholase teine abikaasa Ann Cooke Bacon (1528–1610), oli oma aja haritumaid naisi. Anni isa ''sir'' Anthony Cooke oli olnud Edward VI kasvataja. Ann oskas viit keelt (sealhulgas vanakreeka keel ja ladina keelt) ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega. Ta kuulus reformeeritud ehk puritaanlus kirikusse. Ann tõlkis inglise keelde sotsiniaanide ühe juhi Bernardo Ochino jutlused saatusest ja tahtevabadusest ning teisi religioon sisuga raamatuid. Anni õde oli abielus Elizabeth I esimese ministri William Ceciliga. Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim.
Kuigi see pole kindel, võib arvata, et Bacon sai lapsena koduõpetust ning tema tervis oli sel ajal õrn. On aga teada, et 1573 astus ta 13-aastasena Cambridge'i ülikooli ''Trinity College (Cambridge)''<font>'isse</font>. Seal õppis ta hoolsalt kolm aastat, elades oma vanema venna Anthony Baconi (1558–1601) juures.
Õppides Cambridge'i ülikoolis mitmeid teadusi tuli ta järeldusele, et nii nende teaduste meetodid kui ka tulemused olid ekslikud. Kuigi ta austas Aristotelest ennast (teadmata temast nähtavasti küll kuigi palju), ei meeldinud talle kaasaegne aristotellik filosoofia, mis oli tema meelest elukauge ja kasutu. Ta pidas seda viljatuks ja asjatult vaidlushimuliseks ning selle eesmärke valedeks. Ülikoolist lahkudes oli Baconil juba tekkinud esialgne nägemus oma tulevase filosoofia põhiideedest.
27. juunil 1576 võeti Francis ja Anthony vastu Gray's Inni. Et isa püüdis poegi riigiteenistuseks ette valmistada, saatis ta nad mõni kuu hiljem koos ''sir'' Amyas Pauletiga, Inglismaa saadikuga Prantsusmaal, Pariisi. Seal lülitati nad saatkonna koosseisu. Henri III aegse Prantsusmaa katoliiklus ja hugenotid vahelise kodusõja tõttu poliitiliselt ja majanduslikult segane olukord võimaldas neil nii mõndagi õppida. Sellest ajast pärineb töö "The Notes on the State of Christendom", mis tavaliselt lülitatakse Francis Baconi teoste hulka. James Spedding näitas 19. sajandil, et tõenäoliselt pärineb see töö mõnelt Anthony Baconi korrespondendilt.
Isa ootamatu surma tõttu veebruaris 1579 pidi Bacon Inglismaale tagasi tulema. Isa oli kõrvale pannud suure summa raha, et Francise varanduslikuks kindlustamiseks talle mõis osta. Nüüd aga jäi Francisele üksnes viiendik sellest rahast. Francisel tekkis harjumus võlgu võtta ning ta ei vabanenudki enam kunagi võlgadest. Ta pidi omandama elukutse ning läks 1579 tagasi Gray's Inni, et juriidilist haridust omandada.
Fragmendis "''De Interpretatione Naturae Prooemium''", mis on kirjutatud tõenäoliselt 1603. aasta paiku, analüüsib Bacon oma meelelaadi ning toob ilmsiks eesmärgid, mida ta avalikku ellu astumisel silmas pidas. Kuigi esimene lause: "''Ego cum me ad utilitates humanas natum existimarem''" ('kuna arvasin, et olen sündinud inimeste kasuks'), tundub esmapilgul pisut upsakana, võib seda pidada Aristotelese mõistele ''megalopsychos'' 'suurehingeline' ("Nicomachose eetika" IV.3.3, 1123) vastavaks: ta pidas end suurte asjade vääriliseks ning ka oli seda. Bacon nägi oma eluülesannet kolmes asjas: ta tahtis inimsoole tõe väljaselgitamise läbi head teha ning lootis tuua kasu oma kodumaale ning teha midagi oma kiriku heaks. Selleks vajas ta tähtsat riiklikku ametikohta. Püstitatud ülesannete täitmiseks olid tal ka eeldused: tal oli ettenägelik ja terav, kiire ja ometi ettevaatlik, mõtlik, metoodiline ja eelarvamustevaba mõistus. Peale selle paistab, et ta oli väga lahke loomuga.
1580 taotles ta oma onu William Cecili (lord Burghley) kaudu mingit ametikohta õukonnas. Seda ta ei saanud, ja järgmised kaks aastat töötas ta rahulikult Gray's Innis, kuni 1582 ta sai seal ''outer barrister''<font>'iks</font> ning hiljem Gray's Inni õppejõuks.
See ei rahuldanud tema auahnust. 1584 sai ta osava kõnemehena Dorseti krahvkond asuvast Melcombe'ist parlamendisaadikuks. Hoolimata hõimlussidemetest William Ceciliga oli tal raske saavutada poliitilist mõjuvõimu. Ta kirjutas 1584–1585 kuninganna Elizabeth Iile "Nõuandekirja" (''Letter of Advice''), kus ta andis nõu, kuidas kohelda katoliiklus alamaid, ja teose "''An Advertisement Touching the Controversies of the Church of England''", milles ta ründas väärnähtusi anglikaani kirikus. Umbes samal ajal esitas ta lord Burghleyle uue taotluse, püüdes nähtavasti hõlbustada oma edasijõudmist advokaadina. Onu kirjutas talle karmi kirja, noomides teda upsakuse eest, mille olemasolu endal Bacon ägedalt eitas. Et tema edasijõudmine advokatuuris oli ebatavaliselt kiire, on siiski võimalik, et onu mõjuvõim tuli talle kasuks.
Sel ajal sai Bacon tuttavaks kuninganna Elizabeth I i favoriidi Robert Devereux, teine Essexi krahv'ga (1567-1601). 1591. aastal tegutses ta krahvi konfidentsiaalse nõuandjana. Kui kuninganna Elizabeth 1593. aasta veebruaris 1593 kutsus kokku parlamendi, et arutada järjekordset papistide vandenõud, sai Bacon saadikukoha Middlesexi krahvkond.
Baconi käitumine sel hetkel mõjutas tõsiselt tema saatust ja seda on sageli vääriti mõistetud.
Kui 1603 tõusis troonile James I, hakkas Bacon saama kõrgeid ametikohti, sealhulgas peaprokuröri abi (''Solicitor General'') ja kohtuministri (''Attorney General'') omad. Kuninga ja parlamendi vahelistes vaidlustes kaitses Bacon monarhi õigusi.
1603 rüütliks löömine Bacon rüütel. 1618 sai temast lordkantsler ja parun Verulam ning 1621 vikont St. Albans.
1620 esitati Baconile süüdistus altkäemaksuvõtmine ja teistes õiguserikkumistes. Bacon ei eitanud süüdistust, kuid väitis, et altkäemaksud ei mõjutanud tema otsuseid. Bacon mõisteti süüdi. Teda trahviti ning lühikest aega hoiti teda Toweri vanglas.
Ta oli sunnitud avalikust tegevusest loobuma. Bacon tõmbus tagasi oma mõisa Gorhamburys. Ülejäänud elu pühendas ta filosoofiale ja teaduslikele katsetele.
Ta suri Highgate'is 9. aprillil 1626. Surma põhjuseks oli külmetus, mille ta sai, kui ta toppis kana lund täis, et näha, kas kanalihs saab niiviisi säilitada.

Bacon ja Shakespeare'i teosed


William Shakespeare'i näidendite autorlust on omistatud teiste seast Francis Baconile.

Teadusfilosoofia


Kuigi Bacon armastas raha ja luksust, ei olnud ta isekas, vaid püüdis teha mugavuse kättesaadavaks võimalikult suurele osale inimkonnast. See oli tema meelest võimalik ainult tehnika arendamise kaudu, mistõttu ta hakkas ühena esimestest rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlane (sealhulgas alusuuringud tegelevaid teadlasi) ja leiutajaid. Pikas perspektiivis pidas ta tehnika arengut võimalikuks ainult loodusteaduste rakendusena. Looduse käsutamine on võimalik üksnes tänu põhjuslikkus tundmisele.
Bacon pakkus välja ka teadusliku uurimise meetodi. Kuigi tema meetodi detailid on vananenud (ja nendel polegi võib-olla olnud praktilist väärtust), on tänapäevalgi palju pooldajaid tema üldisel lähenemisel – induktsionismil.

Teosed eesti keeles


Renessansi kirjanduse antoloogia, Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk 474–482: katkendeid "Uuest Atlantisest", tõlkinud Villem Alttoa, ning lühiesseed "Ilust", "Surmast" ja "Õpingutest", tõlkinud Arthur Hone; kommentaarid lk 691–692
Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Õnnest". Tõlkinud ja kommenteerinud Ilmar Vene – Looming (ajakiri) 1987, nr 5, lk 649–654
"Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ülikool, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja ühiskonnateaduste labor; koostanud, tõlkinud ja toimetanud Rein Toomla, Tartu 1990
"Uus Atlantis. Valik esseid". Tõlkinud Karin Suursalu; saatesõna: Enn Soosaar. Tallinn: Perioodika, Loomingu Raamatukogu 2004, nr 40, 56 lk; ISBN 9985-853-61-X

Vaata ka


Shakespeare'i teoste autorsus
Induktsionism
Baconi induktsioon
''Natura parendo vincitur''

Kirjandus


Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisünd: Bacon ja Spinoza". Tõlkinud Leo Anvelt. Sari Elav teadus, nr 61, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, 112 lk; 2. trükk (ühes köites): Olion, Tallinn 1998
Aleksandr Subbotin, "Francis Bacon". Vene keelest tõlkinud Aino Lukas. Sari Suuri mõtlejaid, Eesti Raamat, Tallinn 1980, 132 lk (lisa lk 115–125: F. Bacon, "Ettevalmistus looduse ja eksperimentaalse ajaloole...")
Donald Gillies. ''Philosophy of Science in the Twetieth Century: Four Central Themes'', Blackwell 1993 (allikas).

Välislingid


http://oregonstate.edu/instruct/phl302/philosophers/bacon.html Portree; ''Instauratio Magna'' tiitelleht
http://wikisource.org/wiki/Author:Francis_Bacon Wikisource
Kategooria:Inglise filosoofid
Kategooria:Suurbritannia poliitikud
Kategooria:Sündinud 1561
Kategooria:Surnud 1626
ar:فرانسيس بيكون
an:Francis Bacon
az:Frensis Bekon
id:Francis Bacon
bn:ফ্রান্সিস বেকন
zh-min-nan:Francis Bacon
be:Фрэнсіс Бэкан
be-x-old:Фрэнсіс Бэкан
bo:ཧྥ་རན་སི་ཨི་སི་བྷེ་ཀན།
bs:Francis Bacon
bg:Френсис Бейкън
ca:Francis Bacon
cs:Francis Bacon
da:Francis Bacon (filosof)
de:Francis Bacon
el:Σερ Φράνσις Μπέικον
en:Francis Bacon
es:Francis Bacon
eo:Francis Bacon
eu:Francis Bacon
fa:فرانسیس بیکن
fr:Francis Bacon (philosophe)
gl:Francis Bacon (filósofo)
ko:프랜시스 베이컨
hy:Ֆրենսիս Բեկոն
hi:फ्रांसिस बेकन
hr:Francis Bacon
io:Francis Bacon
is:Francis Bacon (heimspekingur)
it:Francesco Bacone
he:פרנסיס בייקון
ka:ფრანსის ბეკონი
kk:Фрэнсис Бэкон
ky:Бэкон, Фрэнсис
ku:Francis Bacon
la:Franciscus Bacon
lv:Frānsiss Bēkons
lb:Francis Bacon
lt:Francis Bacon
hu:Francis Bacon
mk:Френсис Бејкон
mr:फ्रांसिस बेकन
arz:فرانسيس بيكون
mwl:Francis Bacon (filósofo)
nl:Francis Bacon (wetenschapper)
ne:फ्रान्सिस बेकन
ja:フランシス・ベーコン (哲学者)
no:Francis Bacon
nn:Francis Bacon
nov:Francis Bacon
oc:Francis Bacon
pnb:فرانسس بیکن
ps:فرانسېس بیکن
pms:Francis Bacon
pl:Francis Bacon (filozof)
pt:Francis Bacon
ro:Francis Bacon (filozof)
ru:Бэкон, Фрэнсис
sq:Francis Bacon
simple:Francis Bacon
sk:Francis Bacon
sl:Francis Bacon
sr:Франсис Бејкон
sh:Francis Bacon
fi:Francis Bacon
sv:Francis Bacon
tl:Francis Bacon
ta:பிரான்சிஸ் பேக்கன்
tt:Фрэнсис Бэкон
th:ฟรานซิส เบคอน
vi:Francis Bacon
tr:Francis Bacon
uk:Френсіс Бекон
ur:فرانسس بیکن
war:Francis Bacon
yo:Francis Bacon
diq:Francis Bacon
zh:弗兰西斯·培根

Füsiokraadid

Füsiokraadid olid rühm valgustusajastu Prantsusmaa mõtlejaid, kes uskusid majandusteadus, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga.
Füsiokraadid ülistasid talupoeglikku elulaadi ning halvustasid linnade kunstlikkust.
Nimetus "füsiokraat" on tuletatud vanakreeka keelest ja lähtub mõistest "füsiokraatia" ('looduse võim'). Füsiokraadid ise nimetasid end ökonomistideks ''économistes''.
Füsiokraatlikud printsiibid esitas esimesena Iirimaa päritolu Prantsusmaa kaupmees Richard Cantillon oma töös ''Essai sur la nature du commerce en géneral'' (''Essee kaubanduse üldisest loomusest''). François Quesnay, Jean Vincent ja teised arendasid tema ideed süsteemiks, mida pooldas füsiokraatide grupp.
Füsiokraadid koondusid õuearst François Quesnay ümber, kelle raamat ''Tableau Économique'' (1759) oli nende õpetuse alusteos. Füsiokraatide siseringi kuulusid markii de Victor de Mirabeau, Mercier de la Rivière, DuPont de Nemours, Guillaime François Le Trosne, abeé Nicolas Baudeau ja mõned teised.
Füsiokraatide meelest määrab rahvuse tõelise rikkuse põllumajandustoodangu ülejääk pärast põllumajanduse kindlustamist (põllutööliste toitmist jne). Teiste majandustegevuse liikide vaatlemisel võeti see põllumajandustoodangu ülejääk ning muundati ta uuteks toodeteks, kasutades põllumajandustoodangu ülejääki nende lisatoodete tootjate toitmiseks. Neid töönduses ja teistes mittepõllumajanduslikes tootmisharudes töötavaid töölisi pidasid füsiokraadid küll kasulikeks, ent "viljatuteks", sest nende sissetulek ei tulene lõppkokkuvõttes mitte nende endi tööst, vaid põllumajandustoodangu ülejäägist.
Kuningas toetas füsiokraate mõningal määral ning võttis neid sageli Versailles'is vastu.
Erinevalt merkantilism, toetasid füsiokraadid takistuste ja kitsenduste kaotamist põllumajanduslikule eksport ning tööstustoodangu import. Võrreldes Prantsusmaa vähearenenud põllumajandust tolleaegse Inglismaa progressiivsusega samas sektoris, leidsid füsiokraadid, et kaubavahetuse piirangute kaotamine tooks endaga kaasa ühelt poolt põllumajandustoodete hindade tõusu ja teiselt poolt suurendaks põllumajanduslikku põhivarasse investeerimise atraktiivsust. Viimane oli aga nende arvates produktiivsuse ja kasumi – riikliku rikkuse - allikaks.

Tuntud füsiokraate


Richard Cantillon
François Quesnay
Jean Vincent
Victor de Riqueti, marquis de Mirabeau
Count de Mirabeau
Pierre Samuel du Pont de Nemours
Kategooria:Majandusteadus
Kategooria:Majandusteadlased
ar:فيزيوقراطية
id:Psiokrat
zh-min-nan:Tiōng-lông-chú-gī
bg:Физиокрация
ca:Fisiocràcia
cs:Fyziokratismus
da:Fysiokrater
de:Physiokratie
el:Φυσιοκράτες
en:Physiocracy
es:Fisiocracia
eo:Fiziokratio
eu:Eskola fisiokratiko
fa:فیزیوکراسی
fr:Physiocratie
gl:Fisiocracia
hy:Ֆիզիոկրատներ
hr:Fiziokratizam
io:Fiziokratio
it:Fisiocrazia
he:האסכולה הפיזיוקרטית
kk:Физиократтар
lt:Fiziokratizmas
nl:Fysiocratisme
ja:重農主義
no:Fysiokratene
pl:Fizjokratyzm
pt:Fisiocracia
ru:Физиократия
simple:Physiocracy
sk:Fyziokratizmus
sl:Fiziokratizem
fi:Fysiokratismi
sv:Fysiokrater
ta:இயல்பு வாதம்
vi:Chủ nghĩa trọng nông
tr:Fizyokrasi
uk:Фізіократи
zh:重农主义

François Quesnay


Pilt:François Quesnay.jpg
François Quesnay (4. juuni 1694 Méré, Yvelines – 16. detsember 1774 Versailles) oli Prantsusmaa majandusteadus füsiokraadid koolkonnast. Ta oli ameti poolest kirurg.
Quesnay sündis töölisperekonnas. 13-aastaselt jäi ta orvuks. Lugema õppis ta alles 11-aastaselt tervisekäsiraamatust. Kohe pärast seda tekkis tal tohutu huvi lugemise ja õppimise vastu. Ta oli lühikest aega õpipoiss, käis mõnda aega Saint-Côme'is koolis ja abiellus Pariisi vürtspoodniku tütrega, mis tähendas suurt sotsiaalset tõusu. Quesnay hakkas Mantes'is maa-habemeajaja-kirurgiks. Ta paistis silma oma hariduse ja oskustega, mis ta oli ise omandanud, ming saades soovituse soovituse järel, jõudis ta kohalike aristokraatide teenistusse. See jättis talle aega, et rohkem lugeda, õppida ja kirjutada.
Quesnay' arvukad traktaadid kirurgiast kindlustasid tema mainet. Ta oli eriti huvitatud sellest, et tõsta kirurgia meditsiinilise teaduse staatusesse (asi, mis arstide meelest oli kohutav). Kuninga edikt, millega 1743 lahutati kirurgid habemeajajatest, ning hilisem kuningliku kirurgide kolleegiumi loomine olid osalt Quesnay' teene.
1749 sai Quesnay kõva soovitusega Louis XV armukese ''madame'' de Jeanne Annette de Pompadouri ihuarstiks. Quesnay asus elama Versailles'sse ning jõudis lõpuks välja kõige kõrgemasse võimusfääri. 1751 valiti ta Teaduste Akadeemiasse.
Quesnay hakkas majanduse vastu huvi tundma 1756, kui tal paluti kirjutada Denis Diderot' ja Jean le Rond d'Alembert'i Diderot' Entsüklopeediale artikleid põlluharimisest. Quesnay hakkas lugema marssal de Sebastien de Vaubani, Pierre Boisguillebert'i ja Richard Cantilloni teoseid ning jõudis neile tuginedes välja omaenda majandusteooriani.
Quesnay'st sai füsiokraadid majandusteadusliku ringi juht. Teised füsiokraadid nimetasid teda Euroopa Konfutsiuseks ja tänapäeva Sokrateseks.
1758 avaldas ta teose ''Tableau économique'', mis pani aluse füsiokraadid ideedele.

Välislingid


http://cepa.newschool.edu/het/profiles/quesnay.htm Portree
Kategooria:Prantsuse majandusteadlased
Kategooria:Sündinud 1694
Kategooria:Surnud 1774
ar:فرنسوا كيناي
be:Франсуа Кенэ
be-x-old:Франсуа Кёнэ
bg:Франсоа Кене
ca:François Quesnay
cs:François Quesnay
co:François Quesnay
da:François Quesnay
de:François Quesnay
el:Φρανσουά Κενέ
en:François Quesnay
es:François Quesnay
eu:François Quesnay
fr:François Quesnay
ko:프랑수아 케네
it:François Quesnay
hu:François Quesnay
nl:François Quesnay
ja:フランソワ・ケネー
no:Francois Quesnay
pl:François Quesnay
pt:François Quesnay
ro:François Quesnay
ru:Кенэ, Франсуа
sk:François Quesnay
fi:François Quesnay
sv:François Quesnay
te:ఫ్రాంకోయిస్ కేనే
vi:François Quesnay
tr:François Quesnay
uk:Франсуа Кене
zh:弗朗索瓦·魁奈

Fotograafia

Pilt:View from the Window at Le Gras, Joseph Nicéphore Niépce.jpg
Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektrooniline seade abil reaalsus objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaat. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamine.

Fotograafia ajalugu

13. sajand


Nimetus "kaamera" pärineb fotograafia eelkäijaks olnud camera obscura'st ehk pimekambrist. Camera obscura oli kasutusel juba 11. sajandil ning 13. sajandi lõpul kasutati seda astronoomide poolt Päikese vaatlemisel. Läätse asemel kasutab see kaamera üksnes väikest auku, mida läbinud valguskiired projetseerivad kambri vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest esemetest.

16. kuni 17. sajand


Läbimurdeks on läätse taasavastamine 1550. aastal, mille abil suudeti luua heledamaid ning samas ka teravamaid kujutisi.

18. sajand: eelkäijad ja eellugu


Vaata ka Laterna magica, panoraam ja dioraam. Keemikud näiteks Humphry Davy hakkasid valgustundlikke aineid uurima ning loodud kujutise kinnisteid otsima.

19. sajand: Varased tehnoloogiad.

Fotograafia alaliigid


Digitaalfotograafia on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida võib vaadata arvutiekraanil või mõne muu seadme vahendusel või muuta see printimise teel paberfotoks. Digitaalgotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona.
Digitaalfotograafia eelis võrreldes filmi peale pildistamisega on vahetu tulemus ning operatiivsus. See lubab pilti näha kohe pärast pildistamist, seda edastada ilma füüsilise kohaleviimiseta, töödelda, kasutada ning väljastada füüsilisel kujul.

Fotograafia stiilid


Pitoreskne fotograafia ehk pitorealism

Vaata ka


Foto
Fotokunst
Fotograaf
Fotograafide loend
Aerofotograafia
Digitaalfotograafia
Loodusfotograafia
Loodusfotograaf
Sõjafotograafia
Refotograafia
Stereofotograafia
Eesti Fotopärand

Kirjandus


Kaljula Teder. "Eesti fotograafia teerajajaid. Sada aastat (1840–1940) arenguteed." Illustreeritud fotodega muuseumide, raamatukogude, arhiivide, klubide ja eraisikute kogudest.) Tallinn, Eesti Raamat 1972. 148 lk.
Moonika Teemus, ''Reisides toas. Pano-, kosmo- ja dioraamadest Tallinnas ja Tartus (1826–1850)''. Tartu 2005. ISBN 9949-11-122-6
Kategooria:Fotograafia
af:Fotografie
ar:تصوير
an:Fotografía
ast:Fotografía
az:Fotoqrafiya
id:Fotografi
ms:Fotografi
bm:Kɔtɛba
zh-min-nan:Hip-siōng
jv:Fotografi
su:Fotografi
be:Фатаграфія
be-x-old:Фатаграфія
bar:Photographie
bo:འོད་པར་རྒྱབ་ཐབས།
bs:Fotografija
br:Luc'hskeudennerezh
bg:Фотография
ca:Fotografia
cv:Фотографи
cs:Fotografie
co:Fotografia
cy:Ffotograffiaeth
da:Fotografi
pdc:Pikder
de:Fotografie
el:Φωτογραφία
en:Photography
es:Fotografía
eo:Fotarto
ext:Fotografia
eu:Argazkigintza
fa:عکاسی
hif:Photography
fr:Photographie
fy:Fotografy
fur:Fotografie
ga:Grianghrafadóireacht
gl:Fotografía
gan:拍相
ko:사진술
hy:Լուսանկարչություն
hi:छायाचित्र
hr:Fotografija
io:Fotografo
ia:Photographia
is:Ljósmyndun
it:Fotografia
he:צילום
kn:ಫೋಟೋಗ್ರಫಿ
ka:ფოტოგრაფია
ks:فَنہِ فوٹوٗ
csb:Fòtografijô
kk:Фотография
ht:Fotografi
ku:Wêne
lo:ການຖ່າຍຮູບ
la:Photographia
lv:Fotogrāfija
lb:Fotografie
lt:Fotografija
li:Fotografie
hu:Fényképezés
mk:Фотографија
ml:ഛായാഗ്രഹണം
arz:فوتوجرافيا
mn:Гэрэл зураг авалт
nl:Fotografie
nds-nl:Fotografie
ja:写真
nap:Fotografia
no:Fotografi
nn:Fotografi
nrm:Photographie
oc:Fotografia
uz:Fotografiya
pnb:فوٹوگرافی
ps:انځوراخيستنه
km:អ្នកថតរូប
pcd:Fotografie
pl:Fotografia
pt:Fotografia
ro:Fotografie
ru:Фотография
rue:Фотоґрафія
sc:Fotografia
sco:Photography
stq:Photographie
sq:Fotografia
scn:Fotu
si:ඡයාරූපකරණය
simple:Photography
sk:Fotografovanie
sl:Fotografija
sr:Фотографија
sh:Fotografija
fi:Valokuvaus
sv:Fotografi
tl:Potograpiya
ta:ஒளிப்படவியல்
te:ఫోటోగ్రఫి
th:การถ่ายภาพ
vi:Nhiếp ảnh
tr:Fotoğrafçılık
uk:Фотографія
ur:عکاسی
vec:Fotografia
fiu-vro:Fotokunst
wa:Fotografeye
vls:Fotografie
war:Pagritrato
wo:Nataal
yi:פאטאגראפיע
yo:Fọ́tòyíyà
zh-yue:影相
bat-smg:Puortėgrapėjė
zh:摄影

Funktsioon (matemaatika)


Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulk iga element (matemaatika) üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda). Varem on funktsioonide all mõistetud peamiselt arvude hulkade vahelisi kujutusi.
Funktsiooni mõistel on keskne koht peaaegu kõikides matemaatika harudes ja kvantitatiivsed meetodid kasutavates teadusharudes.
Funktsiooni mõistele on lähedased teisenduse ja operaator (matemaatika)i mõiste.

Definitsioon


Funktsioon on "masin", mis teisendab mis tahes korrektse sisendi üheksainsaks väljundiks. Näiteks ''f''(''x'')=''x''<sup>–1</sup> teisendab iga arvu, mis ei võrdus nulliga, selle arvu pöördarvuks. Selles näites ei ole arv 0 korrektne sisend.

Formaalne definitsioon seose kaudu


Formaalselt võib funktsiooni ''f'' sisendväärtuste hulk ''X'' võimalike väljundväärtuste hulka ''Y'' (kirjutatakse ''f'': ''X'' &rarr; ''Y'') defineerida binaarne seos ''X'' ja ''Y'' vahel, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
#''f'' on ''täielik'': iga ''x'' puhul hulgast ''X'' eksisteerib ''y'' hulgast ''Y'', nii et ''x f y'' (''x'' on ''y''-ga seoses ''f''), see tähendab iga sisendväärtuse puhul on vähemalt üks väljundväärtus hulgast ''Y''.
#''f'' on ''funktsionaalne'': kui ''x f y'' ja ''x f z'', siis ''y'' = ''z''. see tähendab iga sisendväärtuse puhul on ainult üks võimalik väljundväärtus.
Seda definitsiooni saab lühemalt väljendada nii: funktsioon hulgast ''X'' hulka ''Y'' on otsekorrutise ''X'' &times; ''Y'' alamhulk ''f'', mille korral iga elemendi ''x'' puhul hulgast ''X'' on hulgas ''Y'' niisugune üheselt määratud element ''y'', et järjestatud paar (''x'', ''y'') on hulga ''f'' element.

Kõnepruuk ja tähistused


Iga sisendväärtuse ''x'' korral määramispiirkonnast tähistatakse vastavat üheselt määratud väljundväärtust ''y'' kõigi võimalike väljundväärtuste hulgast avaldisega ''f''(''x'').
Seda olukorda kirjeldatakse teiste sõnadega veel järgmistel viisidel:
hulga ''X'' igale elemendile ''x'' on üheselt vastavusse seatud hulga ''Y'' element (matemaatika) ''y'', mida tähistatakse ''f''(''x'')
muutuja ''y'' on muutuja ''x'' funktsioon
muutuja ''y'' sõltub muutujast ''x''

Ajalugu


Matemaatikas võttis termini "funktsioon" kasutusele Gottfried Leibniz (aastal 1694), et rääkida kõveraga seotud suurustest, näiteks kõvera tõus (matemaatika)ust. Tänapäeva matemaatilises kõnepruugis öeldakse, et funktsioonid, mida Leibniz vaatles, on diferentseeruv funktsioon. Mittematemaatikud puutuvad kõige sagedamini kokku just selliste funktsioonidega. Sääraste funktsioonide puhul saab rääkida piirväärtustest ja tuletis (matemaatika)test. Mõlemad mõõdavad sisendväärtuste muutusega kaasnevat väljundväärtuste muutust. Need konstruktsioonid on aluseks matemaatiline analüüs.
Sõna "funktsioon" kasutas hiljem (18. sajandi keskel) Leonhard Euler argumentidega avaldiste ja valemite kohta, näiteks ''f''(''x'') = sin(''x'') + ''x''<sup>3</sup>.
19. sajandil hakkasid matemaatikud kõiki matemaatikaharusid formaliseerima. Karl Weierstrass pooldas matemaatilise analüüsi rajamist aritmeetikale, mitte geomeetriale, mistõttu Euleri definitsiooni eelistati Leibnizi omale (vaata matemaatilise analüüsi aritmetiseerumine).
Funktsiooni mõiste laiendamine võimaldas matemaatikutel uurida sääraseid veidraid matemaatilisi objekte nagu pidev funktsioon, mis ei ole kuskil diferentseeruvad. Algul peeti neid lihtsalt teoreetilisteks kurioosumiteks ning veel 19. ja 20. sajandi vahetusel nimetati neid monstrumiteks. Hiljem leiti, et sellised funktsioonid on kasulikud Browni liikumine taoliste füüsikaliste nähtuste modelleerimine.
19. sajandi lõpupoole hakkasid matemaatikud katsuma formaliseerimine kogu matemaatikat hulgateooria abil ning püüdsid iga matemaatilist objekti defineerida hulk. Tänapäeval kasutatava formaalse definitsiooni andis funktsioonile Peter Gustav Lejeune Dirichlet.
Dirichlet' definitsiooni järgi on funktsioon seos (matemaatika)e erijuht. Enamiku praktiliste rakenduste puhul ei mängi erinevused Euleri ja Dirichlet' definitsiooni vahel peaaegu mingit rolli.

Funktsiooni uurimine ja liigitamine


Ühe muutuja funktsioonid


Kui igale muutuja x (argumendi) väärtusele mingisugusest piirkonnast X on vastavusse seatud üks muutuja y(funktsiooni) kindel väärtus piirkonnast Y, siis muutujat y nimetatakse muutuja x funktsiooniks.
Funktsioone saab esitada:
tabelina
:
graafikuna
:Pilt:Tasand3.svg
analüütiliselt
# ilmutatud kujul <math>\,(y=2x) </math>
# ilmutamata kujul <math>\,(2x-y=0) </math>
# funktsiooni parameetrilisel esitusviisil <math>\,\left\{
\begin{array}{c} x=2t \\ y=t
\end{array}
\right.</math>

Funktsiooni liigitamine


#Funktsiooni <math>\,y=f(x)</math> nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui <math>\,(x \in X)</math> korral <math>\,f(-x)=f(x)</math>
#Funktsiooni <math>\,y=f(x)</math> nimetatakse paarituks, kui <math>\,(x \in X)</math> korral <math>\,f(-x)=-f(x)</math>
#Funktsiooni <math>\,y=f(x)</math> nimetatakse perioodiliseks, kui leidub selline reaalarv <math>\,(T\neq 0)</math> , et <math>\,(x \in X)</math> korral <math>\,f(x+T)=f(x)</math>
#Funktsiooni <math>\,y=f(x)</math> nimetatakse kasvavaks, kui kahe mis tahes argumendi <math>\,(x_1,x_2 \in X)</math> korral, rahuldavad tingimust <math>\,(x_1<x_2)</math>, on <math>\,(f(x_1)<f(x_2))</math>.
#Funktsiooni <math>\,y=f(x)</math> nimetatakse monotoonselt kasvavaks, kui kahe mis tahes argumendi <math>\,(x_1,x_2 \in X)</math> korral, rahuldavad tingimust <math>\,(x_1<x_2)</math>, on <math>\,(f(x_1) \leqslant f(x_2))</math>.
#Funktsiooni <math>\,y=f(x)</math> nimetatakse kahanevaks, kui kahe mis tahes argumendi <math>\,(x_1,x_2 \in X)</math> korral, rahuldavad tingimust <math>\,(x_1<x_2)</math>, on <math>\,(f(x_1)>f(x_2))</math>.
#Funktsiooni <math>\,y=f(x)</math> nimetatakse monotoonselt kahanevaks, kui kahe mis tahes argumendi <math>\,(x_1,x_2 \in X)</math> korral, rahuldavad tingimust <math>\,(x_1<x_2)</math>, on <math>\,(f(x_1)\geqslant f(x_2))</math>.

Pöördfunktsioon


Pöördfunktsiooni saame, kui vaatleme funktsiooni <math>\,y=f(x)</math> muutujat <math>\,x</math> muutuja <math>\,y</math> funktsioonina <math>\,x=\Gamma (y)=f^-1(x)</math>. Pöördfunktsiooni <math>\,x=\Gamma(y)</math> graafiku saame funktsiooni <math>\,y=f(x)</math> graafiku peegeldamise teel sirge <math>\,y=x</math> suhtes. Kõigil funktsioonidel ei leidu pöördfunktsiooni.

Funktsiooni pidevus


Funktsioon on pidev punktis <math>\,a</math>, kui leidub <math>\,f(a)</math>, leidub <math>\,\lim_{x\to a} \, f(x)</math> ja <math>\,\lim_{x\to a}=f(a)</math>
Funktsioon on pidev piirkonnas X, kui funktsioon on pidev selle piirkonna igas punktis. Piisav tingimus selleks on <math>\,\lim_{\Delta x\to 0} \, \Delta y = 0</math>

Liitfunktsioon


Kui kõigepealt rakendada argumendile <var>x</var> funktsiooni <var>f</var>:&nbsp;<var>X</var>&nbsp;&rarr;&nbsp;<var>Y</var> ja seejärel rakendada tulemile funktsiooni <var>g</var>:&nbsp;<var>Y</var>&nbsp;&rarr;&nbsp;<var>Z</var>, saame liitfunktsiooni, mida nimetame funktsioonide ''f'' ja ''g'' funktsioonide kompositsioon ja märgitakse nii: <var>g</var>&nbsp;<small>o</small>&nbsp;<var>f</var>: <var>X</var>&nbsp;&rarr;&nbsp;<var>Z</var>. See funktsioon on defineeritud järgmiselt: (<var>g</var>&nbsp;<small>o</small>&nbsp;<var>f</var>)(<var>x</var>)&nbsp;:= <var>g</var>(<var>f</var>(<var>x</var>)) mis tahes <var>x</var> korral hulgast <var>X</var>.
Oletame näiteks, et lennuki kõrgus ajahetkel <var>t</var> on antud funktsiooniga <var>h</var>(<var>t</var>) ning et hapniku kontsentratsioon kõrgusel <var>x</var> on antud funktsiooniga <var>c</var>(<var>x</var>).
Siis (<var>c</var>&nbsp;<small>o</small>&nbsp;<var>h</var>)(<var>t</var>) on funktsioon, mis kirjeldab hapniku kontsentratsiooni lennuki ümber ajahetkel <var>t</var>.
Kui
<var>Y</var>&sub;<var>X</var>,
siis saab rääkida funktsiooni
<var>f</var> kompositsioonist iseendaga; mõnikord märgitakse seda nii:
<var>f</var><sup>&nbsp;2</sup>. (Sel juhul ei peeta silmas funktsiooni väärtuse korrutist iseendaga nagu näiteks avaldises cos&sup2; ''x''.)

Määramispiirkond ja muutumispiirkond


Funktsiooni ''f'' sisendväärtuste hulka ''X'' nimetatakse funktsiooni ''f'' määramispiirkond. Funktsiooni ''f'' muutumispiirkond on tegelike väljundite hulk {''f''(''x'') : ''x'' on määramispiirkonna element}.
Informaatikas määravad funktsiooni (alamprogrammi) määramispiirkonna argumentide andmetüüp ning võimalike väärtuste hulga tagastusväärtuse andmetüüp. Seega on muutumispiirkond ja võimalike väärtuste hulk piirangud, mis funktsiooniga algusest peale seostatakse.

Funktsiooni graafik


Pilt:kuupfunktsioon.png
Funktsiooni ''f'' graafik on kõikide järjestatud paaride (''x'', ''f''(''x'')) hulk, kus ''x'' on määramispiirkond ''X'' element.
On teoreeme, mida on kõige lihtsam sõnastada ja tõestada graafiku mõiste kaudu, näiteks kinnise graafiku teoreem.
Kui ''X'' ja ''Y'' on reaalsirged, siis see definitsioon vastab tavalisele funktsiooni graafiku mõistele. Joonisel on kuupfunktsiooni f(x) = 8(x/3)<sup>3</sup> - x/3 graafik:

Kujutised ja algkujud


Elemendi ''x''&isin;''X'' kujutis (matemaatika) funktsiooni ''f'' korral on väljund ''f''(''x'').
Alamhulga <var>A</var>&sub;''X'' kujutis funktsiooni ''f'' korral on hulga ''Y'' alamhulk, mis defineeritakse nii:
:''f''(<var>A</var>)&nbsp;:= {''f''(<var>x</var>)&nbsp;: <var>x</var>&isin;<var>A</var>}.
Funktsiooni ''f'' muutumispiirkond on selle määramispiirkonna kujutis ''f''(''X''). Ülaltoodud funktsiooni puhul on hulga {2,3} kujutis funktsiooni ''f'' korral ''f''({2, 3}) = {c, d} ja funktsiooni ''f'' muutumispiirkond on {a, c, d}.
Siintoodud definitsiooni järgi tuleb välja, et kujutis ''f'' on funktsioon, mille määramispiirkond on hulga ''X'' kõikide alamhulkade hulk (ehk hulga ''X'' astmehulk) ja mille võimalike väärtuste hulk on hulga ''Y'' astmehulk. Algsel funktsioonil ''f'' ja kujutisel on sama tähistus. Kontekstist tuleb aru saada, mida silmas peetakse.
Hulga <var>B</var> &sub; <var>Y</var> algkuju funktsiooni ''f'' korral on hulga <var>X</var> alamhulk, mis defineeritakse nii:
:''f''<sup>&nbsp;&minus;1</sup>(<var>B</var>)&nbsp;:= {<var>x</var>&isin;''X''&nbsp;: ''f''(<var>x</var>)&isin;<var>B</var>}.
Ülaltoodud funktsiooni puhul on hulga {a, b} algkuju ''f''<sup>&nbsp;&minus;1</sup>({a, b}) = {1}.
Selle definitsiooni järgi tuleb välja, et ''f''<sup>&nbsp;&minus;1</sup> on funktsioon, mille määramispiirkond on hulga ''Y'' astmehulk ja mille võimalike väärtuste hulk on hulga ''X'' astmehulk.
Nendest definitsioonidest järeldub, et:
<var>f</var>(<var>A</var><sub>1</sub>&nbsp;&cup;&nbsp;<var>A</var><sub>2</sub>)&nbsp;= <var>f</var>(<var>A</var><sub>1</sub>)&nbsp;&cup;&nbsp;<var>f</var>(<var>A</var><sub>2</sub>).
<var>f</var>(<var>A</var><sub>1</sub>&nbsp;&cap;&nbsp;<var>A</var><sub>2</sub>)&nbsp;&sube; <var>f</var>(<var>A</var><sub>1</sub>)&nbsp;&cap;&nbsp;<var>f</var>(<var>A</var><sub>2</sub>).
<var>f</var><sup>&nbsp;&minus;1</sup>(<var>B</var><sub>1</sub>&nbsp;&cup;&nbsp;<var>B</var><sub>2</sub>)&nbsp;= <var>f</var><sup>&nbsp;&minus;1</sup>(<var>B</var><sub>1</sub>)&nbsp;&cup;&nbsp;<var>f</var><sup>&nbsp;&minus;1</sup>(<var>B</var><sub>2</sub>).
<var>f</var><sup>&nbsp;&minus;1</sup>(<var>B</var><sub>1</sub>&nbsp;&cap;&nbsp;<var>B</var><sub>2</sub>)&nbsp;= <var>f</var><sup>&nbsp;&minus;1</sup>(<var>B</var><sub>1</sub>)&nbsp;&cap;&nbsp;<var>f</var><sup>&nbsp;&minus;1</sup>(<var>B</var><sub>2</sub>).
<var>f</var>(<var>f</var><sup>&nbsp;&minus;1</sup>(<var>B</var>))&nbsp;&sube;&nbsp;<var>B</var>.
<var>f</var><sup>&nbsp;&minus;1</sup>(<var>f</var>(<var>A</var>))&nbsp;&supe;&nbsp;<var>A</var>.
Need seosed kehtivad määramispiirkonna suvaliste alamhulkade ''A'', ''A''<sub>1</sub> ja ''A''<sub>2</sub> ning võimalike väärtuste hulga suvaliste alamhulkade ''B'', ''B''<sub>1</sub> ja ''B''<sub>2</sub> korral.
Kujutiste ja algkujude seosed ühisosade ja ühenditega kehtivad mitte ainult alamhulkade paaride, vaid alamhulkade mis tahes kogumite korral.

Injektiivsed, sürjektiivsed ja bijektiivsed funktsioonid


Järgmised mõisted on väga kasulikud:
Injektiivne funktsioon (üksühesed) funktsioonid seavad eri argumentidele vastavusse eri väärtused; teiste sõnadega, kui ''x'' ja ''y'' on funktsiooni ''f'' määramispiirkonna elemendid, siis ''f''(''x'') = ''f''(''y'') ainult juhul, kui ''x'' = ''y''. Ülaltoodud funktsioon on injektiivne.
Sürjektiivne funktsioon funktsioonidel on kõik võimalikud väärtused tegelikud; teiste sõnadega, kui ''y'' on funktsiooni ''f'' võimalik väärtus, siis leidub vähemalt üks ''x'', mille korral ''f''(''x'') = ''y''. Ülaltoodud funktsioon ei ole sürjektiivne.
Bijektiivne funktsioon on korraga injektiivsed ja sürjektiivsed; sageli kasutatakse neid selleks, et hulki ''X'' ja ''Y'' kuidagi "samastada".

Mitme muutuja funktsioonid


Rakendustes on sageli tarvis mitme muutuja funktsioone: nende väärtused sõltuvad mitmest eri tegurist. Matemaatika nõuab, et funktsionaalses seoses (funktsionaalses sõltuvuses) oleksid kõik sõltumatud muutujad välja toodud: "varjatud" tegurid ei ole lubatud.
Matemaatika seisukohast ei ole ühe ja mitme muutuja funktsioonidel põhimõttelist erinevust: näiteks kolme reaalarvulise muutuja funktsiooni saab vaadelda reaalarvude järjestatud kolmikute funktsioonina. Järgmises lõigus öeldakse sedasama formaalsemas keeles.
Kui funktsiooni määramispiirkond on <var>n</var> hulga otsekorrutise alamhulk, siis nimetatakse seda funktsiooni <var>n</var>-aarseks funktsiooniks ehk <var>n</var> muutuja funktsiooniks.
Näiteks seose ''dist'' määramispiirkond on <b>R</b>&nbsp;&times;&nbsp;<b>R</b> ning seetõttu ta kujutab endast binaarne funktsioon (2-aarset funktsiooni ehk kahe muutuja funktsiooni).
Sellistel juhtudel ei kirjutata tavaliselt mitte ''dist''((<var>x</var>,<var>y</var>)), vaid lihtsalt ''dist''(<var>x</var>,<var>y</var>).
Mõnda liiki mitme muutuja funktsioone nimetatakse teheteks. Abstraktne algebra väljendatakse binaarseid funktsioone tehtemärkide (näiteks "*" abil). Näiteks avaldis ''x''*''y'' märgib õigupoolest funktsiooni
(''x'',''y''), kuid teeb seda mugavamal viisil (infiksnotatsioonis). Ka näiteks tavaline liitmistehe arvudega kujutab endast funktsiooni: me võiksime kirjutada "2+3" asemel +(2,3), kus + on funktsioon.

Mitmeväärtuseline funktsioon ja osaline funktsioon


Seos hulkade ''X'' ja ''Y'' vahel, mille puhul on täidetud tingimus (1), on mitmeväärtuseline funktsioon. Iga funktsioon on mitmeväärtuseline funktsioon, kuid iga mitmeväärtuseline funktsioon ei ole funktsioon.
Seos hulkade ''X'' ja ''Y'' vahel, mille puhul on täidetud tingimus (2), on osaline funktsioon. Iga funktsioon on osaline funktsioon, kuid iga osaline funktsioon ei ole funktsioon.
Vaatame järgmist kolme näidet:

Intuitiivne sissejuhatus


Intuitiivselt võib funktsiooni all mõista "eeskirja", mis seab igale antud sisendile vastavusse üheselt määratud väljundi. Toome mõned näited:
Igal inimesel on lemmikvärv järgmise 6 värvi hulgast: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, lilla. Lemmikvärv on inimese funktsioon. Näiteks Jaani lemmikvärv on punane ja Tiina lemmikvärv on lilla. Sisendiks on siin inimene ja väljundiks on üks 6 värvist.
Lapsed müüvad suvel limonaadi. Müüdud limonaadi hulk pudelites mingil päeval on selle päeva maksimaalse õhutemperatuuri funktsioon. Näiteks kui temperatuur on 22 kraadi, siis nad müüvad 10 pudelit limonaadi, ja kui temperatuur on 26 kraadi, siis nad müüvad 25 pudelit limonaadi.
Mingit kivi visatakse alla kõrghoone eri korrustelt. Aeg, mille jooksul kivi maapinnani jõuab, on korruse funktsioon. Näiteks kukub kivi kolmandalt korruselt 2 sekundit ja 11. korruselt 4 sekundit.
"Eeskirja", millega funktsioon on määratud, saab väljendada valemi (funktsiooni üldavaldise abil, seose abil või lihtsalt tabeli abil, mis loetleb sisendid ja neile vastavad väljundid.
Funktsiooni kõige iseloomulikum omadus on see, et ta on determinism: samale sisendile vastab alati sama väljund. Seetõttu võib funktsiooni kujutleda "masinana" või "must kast", mis muundab lubatavus sisendi üheselt määratud väljundiks. Sisendit nimetakse sageli funktsiooni argument (matemaatika) ning väljundit funktsiooni väärtus (matemaatika)eks.
Kõige tavalisemal juhul on nii argument kui ka funktsiooni väärtused arvud, funktsionaalset seost (funktsionaalne sõltuvus) väljendatakse valemiga ning funktsiooni väärtuse saamiseks asendamine argument otseselt valemisse. Vaatame näiteks funktsiooni
:<math>f(x)=x^{2}</math>,
mis seab igale arvule ''x'' vastavusse selle arvu ruut (aritmeetika).
Funktsiooni mõistet saab üldistada nii, et funktsioon võib sõltuda mitmest argumendist. Näiteks
:<math>g(x,y) = xy</math>
on funktsioon, mis võtab kaks arvu ''x'' ja ''y'' ning seab neile vastavusse nende korrutise ''xy''. Võib paista, nagu sel juhul poleks tegemist funktsiooniga ülalkirjeldatud mõttes, sest see "eeskiri" sõltub kahest sisendist. Ent kui me võtame need kaks sisendit kokku üheksainsaks järjestatud paariks (''x'', ''y''), siis me võime tõlgendada asja nii, et ''g'' on funktsioon, mille argument on järjestatud paar (''x'', ''y'') ning mille väärtus on ''xy''.
Teaduses on sageli tegemist funktsioonidega, mis ei ole esitatud valemitega. Võtame näiteks temperatuuri jaotuse maapinnal eri aegadel: see on funktsioon, mille argumentideks on koht ja aeg ning mis annab väljundiks temperatuuri antud kohas antud hetkel.
Nägime, et intuitiivne funktsioonimõiste ei piirdu arvutustega, mis kasutavad üksikuid arve, ega üldse arvutustega. Matemaatiline funktsioonimõiste on veel üldisem ega piirdu olukordadega, kus on tegemist arvudega. Funktsioon seob oma määramispiirkond (sisendite hulk) oma võimalike väljundite hulgaga nõnda, et igale määramispiirkonna elemendile seatakse vastavusse täpselt üks element võimalike väljundite hulgast. Allpool näeme, kuidas funktsioone abstraktselt defineeritakse seos (matemaatika)te kaudu. Nii üldiselt mõistetud funktsioon on fundamentaalne mõiste peaaegu kõikides matemaatika harudes.

Näiteid


Seos Eesti elanike ja nende kaalude vahel.
Seos riikide ja nende pealinnade vahel (kuigi tegelikult on mõnel riigil mitu pealinna).
Seos naturaalarvude <var>n</var> ja nende ruut (aritmeetika)ude vahel.
Seos ''ln'' positiivne arv reaalarvude <var>x</var> ja nende naturaallogaritmide ln(<var>x</var>) vahel. Seos reaalarvude ja nende naturaallogaritmide vahel ei ole funktsioon, sest igal reaalarvul ei ole naturaallogaritmi; teiste sõnadega, see seos ei ole täielik.
Seos ''dist'' tasandi <b>R</b><sup>2</sup> Punkt (matemaatika)ide ja nende kauguste vahel koordinaatide algpunktist (0,0).
Kõige tavalisemate matemaatiliste funktsioonide seas on liitmine, jagamine, astendamine, logaritmid, korrutamine, polünoomid, juur (arutmeetika)ed, lahutamine ja trigonomeetrilised funktsioonid. Mitteelementaarfunktsioonid (erifunktsioonid) on näiteks Besseli funktsioonid ja gammafunktsioonid.

Vaata ka


Funktsiooni üldavaldis
Funktsionaal
Operaator (matemaatika)
Tehe

Viited


Kategooria:Matemaatika
Kategooria:Funktsioonid
af:Funksie
am:አስረካቢ
ar:دالة رياضية
an:Función matematica
az:Funksiya (riyaziyyat)
id:Fungsi (matematika)
ms:Fungsi
bn:ফাংশন (গণিত)
su:Fungsi (matematika)
be:Функцыя
be-x-old:Функцыя (матэматыка)
bar:Funktion
bs:Funkcija (matematika)
bg:Функция
ca:Funció matemàtica
cs:Funkce (matematika)
da:Funktion (matematik)
de:Funktion (Mathematik)
el:Συνάρτηση
en:Function (mathematics)
es:Función matemática
eo:Funkcio (matematiko)
eu:Funtzio (matematika)
fa:تابع
fr:Fonction (mathématiques)
ga:Feidhm (matamaitic)
gl:Función
gan:函數
xal:Даалһвр
ko:함수
hi:फलन
hr:Funkcija (matematika)
io:Funciono
is:Fall (stærðfræði)
it:Funzione (matematica)
he:פונקציה
ka:ფუნქცია (მათემატიკა)
kk:Функция аргументі
lo:ຕຳລາ (ຄະນິດສາດ)
la:Functio
lv:Funkcija
lt:Funkcija (matematika)
jbo:fancu
lmo:Funziú (matemàtega)
hu:Függvény (matematika)
mk:Функција (математика)
ml:ഫലനം
mt:Funzjonijiet (matematika)
mr:फल (गणित)
mn:Функц (математик)
my:ဖန်ရှင်
nl:Functie (wiskunde)
ja:関数 (数学)
nap:Funzione (matematica)
no:Funksjon (matematikk)
nn:Matematisk funksjon
oc:Aplicacion (matematicas)
pms:Fonsion
pl:Funkcja
pt:Função
ro:Funcție
qu:Kinraysuyu
ru:Функция (математика)
scn:Funzioni
simple:Function (mathematics)
sk:Zobrazenie (matematika)
sl:Funkcija
sr:Функција (математика)
sh:Funkcija
fi:Funktio
sv:Funktion
tl:Punsiyon (matematika)
ta:சார்பு
th:ฟังก์ชัน (คณิตศาสตร์)
vi:Hàm số
tr:Fonksiyon
uk:Функція (математика)
ur:دالہ (ریاضیات)
ug:فۇنكسىيە
zh-classical:映射
war:Funcion matematica
yi:פונקציע
zh:函数

Filosoofid

Filosoof

Filosoof

Pilt:Auguste Rodin - Grubleren 2005-02.jpgi skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis]]
Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles, kes just on filosoof, nagu selleski, mis on üldse filosoofia.

Ajalugu


Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles ''philósophos'') võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega.
Oma Platoni dialoogid "Phaidon" kirjeldab Platon filosoofi kui isikut, kes tegeleb suremise või surnud olemisega. Ka üldsus olevat arvamusel, et filosoofid on vähemalt kahel põhjusel surma ära teeninud: kuna (1) nad ise suretavad ennast ega hooli tavalistest maistest asjadest nagu head road, hea riietus ja armurõõmud ning (2) nad tekitavad tavapärast eluviisi kritiseerides paljudes inimestes surmavihani küündivat meelepaha.
Dialoogis "Pidusöök" kirjeldab Platon filosoofi kui targa ja nõmeda vahepealset, kusjuures targad on ainsana jumalad, kuna neil on surematutena ligipääs igavesele tarkusele, ja nõmedad on need, kes peavad ennast surelikena tarkadeks ja arvavad, et nad teavad juba kõike, st peavad ennast jumalasarnaseks ega huvitu enam teadmiste omandamisest. Filosoof oleks siis aga see, et kes surelikuna tunnistab oma küündimatust ja püüdleb pidevalt surematu tarkuse poole. Selle võiks ta aga saavutada alles vabanedes oma surelikkuse seisusest, st surres.
Filosoof tegeleb surematu tarkuse, headuse ja ilu püüdlemisega ning teeb seda loomingus (''poiesis''). Loomingu liikidest on surematusele kõige lähedasem tarkust püüdlev looming, st kaunid kõned ja filosoofilised mõtted. Kunstilooming, kogu käsitöö jms on kaduv nagu kogu looming, mis vajab meediumiks mingitlaadi kehalisust või ka ihulisust (laste sünnitamine kui looming).
Dialoogis "Phaidros" täiendab Platon "Pidusöögis" antud filosoofi kirjeldust ja veenab, et filosoof on oma armuiha suunanud kehade ilu asemel hingelisele ilule (vt platooniline armastus). Filosoofi püüdlus hingelise, st tõelise ilu poole põhjendatakse müüt hingede taassündimisest. Kehaline ilu tekitab Platoni järgi filosoofis küll rõõmu, aga see pole suunatud mitte konkreetsele kehale, vaid keha ilu tekitab filosoofis igatsuse tõelise ilu järgi, mille suhtes on keha ilu ainult osaline ja puudulik. Selle igatsusega tegelejaid võib nimetada filosoofideks.
Platoni mitmekesisele filosoofi kuvandile lisandub aga ka filosoofi vastutus teiste inimeste ees, st filosoofid peavad oma surematut tarkust ära kasutades püüdma olla kasulikud riigile. Platoni tuntuim teos "Politeia" käsitleb just riigikorraldust, milles ülimateks otsustajateks riigiasjade üle on filosoofid, kes sõelutakse kodanike seast välja vastavalt korraldatud haridussüsteemi abil.

Suured filosoofid


Tihti räägitakse ka "suurtest filosoofidest" või "filosoofia ajaloo suurkujudest". Nende all võidakse pidada silmas filosoofe, kes on mõtestanud erilise selgusega mõne pöördepunkti filosoofia ajaloos ning andnud mõistelise kuju millelegi, mida võib filosoofias uudseks pidada.
Nt keskaeg nimetati Aristotelest lihtsalt "Filosoofiks", kuna tema mõtted olid tolle aja filosoofias kõige aluseks.

Tänapäeva filosoofid


Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiižikuse järgi.
Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel, populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures, konverentsidel või koolitustel ja annavad intervjuusid. Mõnikord võtavad endale sellise populaarfilosoofi rolli kunagised edukad akadeemilised filosoofid, kes on vanaks jäänud või kellel pole akadeemilises plaanis enam midagi uut ütelda.
Filosoofideks nimetatakse tihti ka teoreetikuid, kes tegelevad mingite uute ideede populariseerimisega mõnes valdkonnas, kuid ei oma otsest seost filosoofia traditsioonilise distsipliiniga. Nt võiks käia siia alla poliitikud, sotsiaal- ja majandusteadlased aga ka New Age'i jms vasakpoolsed teoreetikud.

Vaata ka


Välismaa filosoofide loend
Eesti filosoofide loend
Kategooria:Filosoofid
ar:فيلسوف
an:Filosofo
az:Filosof
bar:Philosoph
bg:Философ
de:Philosoph
eo:Filozofo
fa:فیلسوف
fr:Philosophe
ja:思想家
ko:철학자
hy:Փիլիսոփա
he:פילוסוף
ku:Fîlozof
lt:Filosofas
nl:Filosoof
qu:Yachay wayllukuq
simple:Philosopher
sl:Filozof
ru:Философ
stq:Philosoph
ckb:فەیلەسووف
fi:Filosofi
sv:Filosof
th:นักปรัชญา
uk:Філософ
zh:哲学家

Francois Truffaut

François Truffaut

François Truffaut


François Roland Truffaut franssu'aa trüf'oo (6. veebruar 1932 Pariis – 21. oktoober 1984 Neuilly-sur-Seine) oli Prantsusmaa filmilavastaja, prantsuse "uus laine" üks rajajaid. Ta oli ka stsenarist, produtsent ja näitleja.
Truffaut sündis 6. veebruaril 1932, väljaspool abielu. Ta ei näinud oma bioloogilist isa, kes oli juudi hambaarst. Tema ema uus abikaasa Roland Truffaut aktsepteeris teda kui oma poega ja andis talle oma perekonnanimi. Oma varajase nooruse veetis ta lapsehoidjate ja vanaema seltsis. See oli vanaema, kes nakatas teda suure huviga raamatute ja muusika vastu. Ta elas koos vanaemaga kuni tema surmani. Truffaut oli kümne aasta vanune kui ta hakkas elama koos oma vanematega.
Truffaut veetis enamuse ajast sõpradega ning püüdis viibida väljaspool kodu nii palju kui võimalik. Kino oli see koht, mis andis talle võimaluse põgeneda mitterahuldavast kodust elust. Ta oli kaheksa aastane, kui nägi oma esimene film, milleks oli Abel Gance's "Paradis perdu"(1939). Seal algas tema tuline kiindumus filmide vastu.Pärast seda kui teda oli välja visatud mitmest koolist, otsustas ta end ise õpetama hakata. Tema eesmärgiks oli nädalas vaadata vähemalt kolm filmi ja lugeda läbi kolm raamatut.Truffaut külastas sagedasti Henri Langlois "Cinémathèque Française" kus ta vaatas filme kogu maailmast. Talle meeldis Ameerika kinokunst ning sellised filmitegijad nagu John Ford, Howard Hawks, Nicholas Ray ja Alfred Hitchcock.
Pärast seda kui ta avas oma filmiklubi 1948. aastal, kohtus Truffaut André Baziniga, kes avaldas talle erakordselt suurt mõju.
Truffaut astus Prantsuse armeesse 1950 aastal, kuid järgmised kaks aastat üritas ta korduvalt sealt põgeneda.Ta arreteeriti ning teda süüdistati desterteerumises. Bazin kasutas oma erinevaid poliitilisi kontakte, et teda vabastada ja tal õnnestus Truffaut palgata uus film ajakirja Cahiers du cinema toimetusse.
Truffaut´st sai filmikriitik ja hiljem selle legendaarse filmiajakirja toimetaja. Ta oli tuntud kui "prantsuse film hauakaevaja" ja teda ei lubatud isegi Cannes'i filmifestival 1958. Samal ajal arendas ta välja ühe tolle aja mõjuvõimsama filmiteooria, auteur teooria.
1954. aastal kirjutas Truffaut artikli "Une Certaine tava du Film Français" ( "Teatud Prantsuse Film Kalduvused"), kus ta ründas avalikult tolleaegset Prantsuse filmikunsti, see aga vallandas vaidluste laviini ühiskonnas.
Olles olnud kriitik otsustas Truffaut hakata väntama filme, mis pidid põhinema tema isiklikel veendumusel ja arusaamisel filmikunstist. Ta alustas lühifilmi "Une Visite" võtetega. Pärast Orson Welles "Touch of Evil" filmi nägemist Expo 58-l sai ta inspiratsiooni oma esimese mängufilmi "Les Quatre Cents Coups "("400 lööki") jaoks.
Truffaut oli abielus Madeleine Morgenstern´ga 1959-1965, ja neil sündis kaks tütart, Laura (sünd. 1959) ja Eva (sünd. 1961). Truffaut ja näitlejanna Fanny Ardant elasid koos alates 1981 kuni 1984 ja neil sündis tütar, Joséphine Truffaut (sündinud 28. septembril 1983).
1983. aastal diagnoositi Truffaut´l ajukasvaja. Ta suri 21. oktoobril 1984. Ta on maetud Montmartre kalmistule Pariisi.

Filmograafia


"Külaskäik" (''Une Visite'') (1955)
"Pahategijad" (''Les Mistons'') (1957)
"400 lööki" (''Les quatre cents coups'') (1959)
"Tuld klaverimängija pihta" (''Tirez sur le pianiste'') (1960)
"Vee lugu" (''Une histoire d'eau'') (1961)koos Jean-Luc Godard´ga
"Jules ja Jim" (''Jules et Jim'') (1962)
"Antoine ja Colette" (''Antoine et Colette'') (1962)
"Pehme ihu" (''La peau douce'') (1964)
"Fahrenheit 451" (1966)
"Pruut, kes kandis musta" (''La Mariée était en noir'') (1968)
"Varastatud suudlused" (''Baisers volés'') (1968)
"Mississippi merineitsi" (''La sirène du Mississippi'') (1969)'')
"Metslane" (''L'Enfant sauvage'') (1970)'')
"Abieluvoodi" (''Domicile conjugal'') (1970)
"Kaks inglannat ja kontinent" (''Les deux anglaises et le continent'') (1971)
"Tüdruk nagu mina" (''Une belle fille comme moi'') (1972)
"Ameerika öö" (''La nuit américaine'') (1973)
"Adele O lugu" (''L'Histoire d'Adèle H.'') (1975)
"Väikesed muutused" (''L'Argent de poche'') (1976)
"Mees, kes armastas naist" (''L'Homme qui aimait les femmes'') (1977)
"Roheline tuba" (''La chambre verte'') (1978)
"Põgenev armastus" (''L'amour en fuite'') (1979)
"Viimane metroo" (''Le dernier métro'') (1980)
"Naine kõrvalmajast" (''La femme d'à côté'') (1981)
"Lõbus pühapäev" (''Vivement dimanche!'') (1981)

Välislingid


http://www.imdb.com/name/nm0000076/ IMDb: François Truffaut
http://archive.sensesofcinema.com/contents/directors/03/truffaut.html
http://www.indianauteur.com/feb_1_filmedu_truffaut.php
Kategooria:Prantsusmaa filmilavastajad
Kategooria:Sündinud 1932
Kategooria:Surnud 1984
an:François Truffaut
id:François Truffaut
bn:ফ্রঁসোয়া ত্রুফো
zh-min-nan:François Truffaut
be:Франсуа Труфо
be-x-old:Франсуа Труфо
bs:François Truffaut
br:François Truffaut
bg:Франсоа Трюфо
ca:François Truffaut
cs:François Truffaut
da:François Truffaut
de:François Truffaut
el:Φρανσουά Τρυφό
en:François Truffaut
es:François Truffaut
eo:François Truffaut
eu:François Truffaut
fa:فرانسوا تروفو
fr:François Truffaut
gl:François Truffaut
ko:프랑수아 트뤼포
hi:फ़्राँस्वा त्रुफ़ो
hr:François Truffaut
io:François Truffaut
it:François Truffaut
he:פרנסואה טריפו
ka:ფრანსუა ტრიუფო
la:Franciscus Truffaut
lv:Fransuā Trifo
lb:François Truffaut
lt:François Truffaut
hu:François Truffaut
mk:Франсоа Трифо
ml:ഫ്രാൻസ്വാ ത്രൂഫോ
mzn:فرانسوا تروفو
nl:François Truffaut
ja:フランソワ・トリュフォー
no:François Truffaut
nn:François Truffaut
oc:François Truffaut
pl:François Truffaut
pt:François Truffaut
ro:François Truffaut
ru:Трюффо, Франсуа
scn:François Truffaut
simple:François Truffaut
sk:François Truffaut
sl:François Truffaut
sr:Франсоа Трифо
sh:François Truffaut
fi:François Truffaut
sv:François Truffaut
th:ฟร็องซัว ทรูว์โฟ
vi:François Truffaut
tr:François Truffaut
uk:Франсуа Трюффо
zh-yue:杜魯福
zh:法蘭索瓦·杜魯福

Filmikunst


Filmikunst on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid.

Žanrid


Filmide jaotus žanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on: dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sündmustest, armastusfilmid armastusest jne. Žanride alla kuuluvaks võib lugeda ka ekraniseeringut, samas võib ekraniseeringuid viia erinevate filmižanride alla.
Žanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele žanritele. Samuti on võimalik žanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia.

Dokumentaalfilm


Dokumentaalfilm
Poliitiline dokumentaalfilm
Muusikafilm
Propagandafilm

Animafilm ehk multifilm


Animatsioon
Anime
Hentai
Nukufilm
Lamenukufilm
3D raal-animafilm
flash - vektorgraafiline animafilm
Piksillatsioon ehk inimese animeerimine

Mängufilm


Dokumentaaldraama
Draamafilm
Eksperimentaalfilm
Fantaasiafilm
Komöödiafilm
Krimifilm
Kunstfilm
Lühifilm
Melodraama
Märul ''(action-film)''
Muusikafilm
Poliitiline film
Pornofilm
Põnevik
''Road movie'' (teekonnafilm)
Romantilinefilm
Seiklusfilm
vestern
Sõjafilm
''Thriller''
Poliitiline thriller
Psühholoogiline thriller
Tummfilm
Ulmefilm
Õudusfilm

Muusikavideo

Reklaamfilm

Stiilid


Filmi stiil on rühm tavasid, mida filmitegijad kasutavad, et lisada oma töödesse köitvust, tähendusrikkust või sügavust. See võib puudutada filmi mis tahes aspekti: dialoogi, operaatoritööd, suhtumist-hoiakut.
Kuigi osa stiile on tihedalt seotud konkreetse žanriga, saab iga stiili rakendada igale žanrile: näiteks võib välja tulla sürrealistlik seiklusfilm.
''Avant garde''
Ekspressionism
''Film noir''
Formalism (film)
Küberpunk
New Wave (Uus Laine)
No Wave
Psühhoanalüüs
Punkfilm
Remodernism
Romantism
Sotsialistlik realism
Strukturalism
Sürrealism
Uusrealism

Filmifestivalid


Animated Dreams
Berliini filmifestival
Cannes'i filmifestival
Kinobuss
Matsalu Loodusfilmide Festival
Pärnu Antropoloogiafilmide Festival
Sundance'i filmifestival
Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival
Tartu Maailmafilm
Venezia filmifestival

Filmiauhinnad


Eesti Filmiajakirjanike Ühingu Aasta filmi auhind
Kuldgloobus
Kuldlõvi
Kuldpõrnikas (filmiauhind)
Kuldne Palmioks
Oscar

Vaata ka


Filmi ajalugu
Filmide loend
Eesti filmide loend
Seriaalide loend
Režissööride loend
Filminäitlejate loend
Filmioperaatorite loend
Filmiprodutsentide loend
Stsenaristide loend
Filmitegelaste loend
A-film
Kategooria:Filmikunst
an:Zine
bg:Кинофилм
gv:Filmyn
pt:Cinema

Fejzi Alizoti

Fejzi Bej Alizoti (1874–1945) oli Albaania poliitik.
Oli 22. jaanuarist 7. märtsini 1914 Albaania Keskadministratsiooni esimees.
Alizoti oli Albaania rahandusminister 1918–1920, 1927 ja 1939–1940.
Kui Itaalia oli vallutanud suure osa Jugoslaaviast, anti Benito Mussolini otsusega 29. juunil Albaaniale üle albaanlastega asustatud alad Itaalia okupatsiooni all olevast Jugoislaaviast: suurem osa Kosovo provintsist, Lääne-Makedoonia (Tetovo, Gostivari, Kitshevo, Debari ja Struga distrikt) ning väike osa Montenegrost. Alizoti määrati nende alade ülemkomissariks (tsiviilkuberneriks). Ta nõudis selle ala muutmist etniliselt ja konfessionaalselt homogeenseks, nii et seal elaksid ainult albaanlased ja islam. Alizoti jäi sellele ametikohale kuni 3. detsember, mil need alad ametlikult anneksioon.
Kategooria:Albaania poliitikud
en:Fejzi Alizoti
fr:Fejzi Bej Alizoti
hu:Fejzi Alizoti
nl:Fejzi Alizoti
sq:Fejzi Bej Alizoti
sv:Fejzi Bej Alizoti
uk:Фейзі Алізоті

Fjodor Dostojevski


Pilt:Dostoevsky 1872.jpgi portree)]]
Fjodor Mihhailovitš Dostojevski (vene keeles ''Фёдор Михайлович Достоевский''; 11. november (vana kalendri järgi 30. oktoober) 1821 Moskva – 9. veebruar (vana kalendri järgi 28. jaanuar) 1881 Peterburi) oli venelased kirjanik.

Elukäik


Dostojevski pärines põlisaadel. Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest.

Elukäik


Fjodor Dostojevski oli hariduselt insener. Lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli.
Aastast 1847 olid Dostojevskil sidemed Mihhail Petraševski ringiga, mille tegevus kuulutati riigivastaseks. Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremoonia täitmist (ära jäi ainult käsklus "Tuld").
Aastad 1850–1854 veetis Dostojevski sunnitööl. Aastatel 1854–1859 oli ta väeteenistuses lihtsõdurina.
25. jaanuaril 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja 28. jaanuari õhtul ta suri.

Seosed Eestiga


Pilt:Dostojevski.IMG 2821.JPG
3. juulil 1843 saabus Fjodor Dostojevski aurikul Storfursten Tallinna. Uus tänav (Tallinn), majas, mis kannab praegu numbrit 10, asus Tallinna Insenerikomando, kuhu sõjaväeteenistuse korras oli suunatud Dostojevski vend Mihhail.
Pilt:Uus tänav, 10.JPG
Kirjanik, kes õppis tol ajal Peterburis, külastas teda 1843. aastal, olles võtnud 28päevase puhkuse, et ravida end “Tallinna tervisevetel”.
9. juunil 1845 tuli Dostojevski Tallinnasse teist korda. Sel aastal veetis ta Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse “Teisik” kallal.
25. mail 1846 sõitis Dostojevski Tallinnasse viimast korda. Paljudest kirjaniku Tallinna tuttavatest said tema raamatu kangelaste prototüübid. Dostojevski ühe kuulsama teose “Sortsid” (mis kannab uues tõlkes pealkirja “Kurjad vaimud”) tegevus pidi algul toimuma Tallinnas.

Teosed


"Maria Stuart" (draama, 1840)
"Boriss Godunov" (draamad, 1841)
"Vaesed inimesed" (''Бедные люди''; 1844; eesti keeles 1964; tõlkija Aleksander Raid), "Teisik" (''Двойник''; eesti keeles 1982; tõlkija Aleksander Raid), "Härra Prohhartsin" (1846)
"Valged ööd" (1848; eesti keeles 1971; tõlkija Aleksander Raid)
"Nitotška Nezvanova" (1849)
"Alandatud ja solvatud" (''Униженные и оскорбленные''; 1861, eesti keeles 1939)
"Märkmeid surnud majast" (''Записки из мертвого дома''; 1861-1862, eesti keeles 1940)
"Talviseid märkmeid suvistest muljetest" (''Зимние заметки о летних впечатлениях''; 1863)
"Ülestähendusi põranda alt" (''Записки из подполья''; 1864; eesti keeles 1971, 2004; tõlkijad Andres Ehin, Lembe Hiedel)
"Kuritöö ja karistus" (''Преступления и наказания''; 1866; eesti keeles 1929, 1958, 1987; tõlkija A. H. Tammsaare)
"Mängur" (''Игрок''; 1866)
"Idioot (Dostojevski)" (''Идиот''; 1868; eesti keeles 1940, 1975, 2002; tõlkija Marta Sillaots)
"Kurjad vaimud (romaan)" (''Бесы''; 1871-1872; eesti keeles 1940 (Sortsid), 1997; tõlkija Virve Krimm, värsid Harald Rajamets)
"Kirjaniku päevik" (1873)
"Nooruk" (''Подросток''; 1875, eesti keeles 1940)
"Kirjaniku päevik" (1876-1877)
"Vennad Karamazovid" (''Братья Карамазовы''; 1879-1880; eesti keeles 1939, 2001; tõlkija Aita (Justa) Kurfeldt)
"Kirjaniku päevik" (1880-1881)

Dostojevski looming Eesti teater


"Sortsid" (lavastaja Kalev Kudu "Projekt 2" Tartu Lasteteatris; esietendus 16. veebruaril 1998)
"Kuritöö ja karistus" (Tallinna Linnateater; lavastaja Elmo Nüganen; esietendus 19. arillil 1999)
"Idioot" (Vene Draamateater; lavastaja Juri Jerjomin; esietendus 25. veebruaril 2000)
"Alandatud ja solvatud" (Ugala (teater); lavastaja Vjatšeslav Gvozdkov; esietendus 31. augustil 2001)
"Idioodid Dostojevski järgi" (põhineb romaanil "Idioot"; Teater NO99; lavastaja Aleksandr Pepeljajev; esietendus 3. aprillil 2005)
"Valged ööd" (Theatrum; lavastaja Lembit Peterson; esietendus 2. oktoobril 2006)
"Sortsid" (lavastaja Kalev Kudu Tartu Üliõpilasteatris; esietendus 14. detsembril 2006)

Varia


Vene keeles avaldati aastatel 1972–1990 Dostojevski täielikud kogutud teosed 30 köites.
Eesti keeles avaldati aastatel 1939–1940 Dostojevski "Kogutud teosed" 15 köites.
1981. aastal ilmus eesti keeles raamat "Inimene on saladus" (Loomingu Raamatukogu nr. 27–33, valinud, tõlkinud ja kommenteerinud Peeter Torop, toimetanud Lembe Hiedel), mis sisaldab valimiku katkendeid kogu Dostojevski mitteilukirjanduslikust loomingust (artiklid, kirjavahetus, "Kirjaniku päevik").
2003. aastal ilmus eesti keeles kirjaniku teise naise Anna Dostojevskaja mälestusraamat Dostojevski elu viimasest veerandist "Elu Fjodor Dostojevski kõrval". Eesti keelde tõlkis Maret Kaik.

Kirjandus


Oskar Urgart, "Dostojevski". Sari Suurmeeste elulood nr 33, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1936
A. H. Tammsaare, "Sissejuhatuseks" – Looming (ajakiri) 1969, nr 8; ka Tammsaare Valitud artiklites (1976) ja Kogutud teoste 16. köites (1988, lk 619–648)
Zara Mints, "Inimese probleem F. Dostojevski loomingus" – Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 641–646
Stefan Zweig, "Kolm meistrit: Honoré de Balzac, Charles Dickens, Dostojevski". Saksa keelest tõlkinud Jaan Kross. Eesti Raamat, Tallinn 1985
Hermann Hesse, "Vennad Karamazovid ehk Euroopa allakäik" (essee). Tõlkinud Krista Läänemets – Looming 1995, nr 1, lk 92–101
Peeter Torop, "Kultuurimärgid". Ilmamaa, Tartu 2000; ISBN 9985878485
Vladimir Iljaševitš, "Dostojevski ja Reval" (suurinkvisiitori ja teiste tegelaste prototüüpidest). Tõlkinud Jüri Pärni. Tarbeinfo, Tallinn 2003, 118 lk; ISBN 9985940393
Maire Jaanus, "Sissejuhatus "Vendadesse Karamazovitesse"". Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga – Vikerkaar (ajakiri) 2010, nr 12, lk 68-89
Olev Remsu, München. Hitler ja Dostojevski,Go Group, 2012

Välislingid


http://www.kiosek.com/dostoevsky/links.html Dostojevskist inglise keeles
http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=54&lang=est Fjodor Dostojevski Ernst Jüngeri mõtlemises
http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=75&lang=est Fjodor Dostojevski konservatiivse revolutsiooni mõjutajana
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=467 Dostojevski vaated kunstile., Looming nr. 1/1931
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=299 Et mõista Dostojevskit, Looming nr. 8/1938
Kategooria:Vene kirjanikud
Kategooria:Sündinud 1821
Kategooria:Surnud 1881
af:Fjodor Dostojefski
am:ፍዮዶር ዶስቶየቭስኪ
ar:فيودور دوستويفسكي
an:Fyodor Dostoevsky
ast:Fiódor Dostoyevski
az:Fyodor Dostoyevski
id:Fyodor Dostoyevsky
ms:Fyodor Dostoyevsky
bn:ফিওদোর দস্তয়েভ্‌স্কি
zh-min-nan:Fyodor Dostoevsky
jv:Fyodor Dostoyevsky
ba:Достоевский, Фёдор Михаил улы
be:Фёдар Міхайлавіч Дастаеўскі
be-x-old:Фёдар Дастаеўскі
bcl:Fyodor Dostoevsky
bs:Fjodor Dostojevski
br:Fyodor Dostoyevskiy
bg:Фьодор Достоевски
ca:Fiódor Dostoievski
cs:Fjodor Michajlovič Dostojevskij
cy:Fyodor Dostoievski
da:Fjodor Dostojevskij
de:Fjodor Michailowitsch Dostojewski
dsb:Fjodor Michajlowič Dostojewskij
el:Φιοντόρ Ντοστογιέφσκι
en:Fyodor Dostoyevsky
es:Fiódor Dostoyevski
eo:Fjodor Dostojevskij
ext:Fiódor Dostoyevski
eu:Fedor Dostoievski
fa:فیودور داستایفسکی
hif:Fyodor Dostoevsky
fr:Fiodor Dostoïevski
fy:Fjodor Dostojevski
ga:Fyodor Dostoyevsky
gl:Fiódor Dostoievski
gan:多托頁夫斯基
ko:표도르 도스토옙스키
hy:Ֆեոդոր Դոստոևսկի
hi:फ़्योद्र दोस्तोयेव्स्की
hr:Fjodor Mihajlovič Dostojevski
io:Fyodor Dostoyevski
ilo:Fyodor Dostoyevsky
os:Достоевский, Фёдор Михаилы фырт
is:Fjodor Dostojevskíj
it:Fëdor Dostoevskij
he:פיודור דוסטויבסקי
ka:თედორე დოსტოევსკი
kk:Фёдор Михайлович Достоевский
ky:Достоевский, Фёдор Михайлович
sw:Fyodor Dostoyevski
ku:Fyodor Dostoyevskî
la:Theodorus Dostoevskij
lv:Fjodors Dostojevskis
lb:Fjodor Michailowitsch Dostojewski
lt:Fiodoras Dostojevskis
hu:Fjodor Mihajlovics Dosztojevszkij
mk:Фјодор Михајлович Достоевски
ml:ഫിയോദർ ദസ്തയേവ്‌സ്കി
mr:फ्योदर दस्तयेवस्की
xmf:თეოდორ დოსტოევსკი
arz:فيودور دوستويفسكى
mzn:فئودور داستایوسکی
mwl:Fiódor Dostoiévski
mn:Фёдор Достоевский
nl:Fjodor Dostojevski
ja:フョードル・ドストエフスキー
no:Fjodor Dostojevskij
nn:Fjodor Dostojevskij
oc:Fiodor Dostoievskii
mhr:Федор Достоевский
uz:Fyodor Dostoyevskiy
pag:Fyodor Dostoevsky
pnb:دوستوفسکی
pms:Fëdor Dostoevskij
pl:Fiodor Dostojewski
pt:Fiódor Dostoiévski
kaa:Fyodor Dostoevskiy
ro:Feodor Dostoievski
ru:Достоевский, Фёдор Михайлович
rue:Федор Достоєвскый
sah:Достоевскай Федор Михайлович
sc:Fedor Dostoevskij
sco:Fyodor Dostoevsky
sq:Fëdor Michajlovič Dostoevskij
scn:Fëdor Mikhailovič Dostoevskij
simple:Fyodor Dostoevsky
sk:Fiodor Michajlovič Dostojevskij
sl:Fjodor Mihajlovič Dostojevski
ckb:فیۆدۆر دەستۆیێڤسکی
sr:Фјодор Достојевски
sh:Fjodor Mihajlovič Dostojevski
fi:Fjodor Dostojevski
sv:Fjodor Dostojevskij
tl:Fëdor Dostoevskij
ta:பியோதர் தஸ்தயெவ்ஸ்கி
tt:Федор Достоевский
th:ฟีโอดอร์ ดอสโตเยฟสกี
vi:Fyodor Mikhailovich Dostoevsky
tg:Фёдор Михайлович Достоевский
tr:Fyodor Dostoyevski
tk:Fýodor Dostoýewskiý
uk:Достоєвський Федір Михайлович
ur:فیودر دوستوئیفسکی
vep:Dostojevskii Födor
vo:Fyodor Mihailovic Dostoyevskiy
fiu-vro:Dostojevski Fjodor
wa:Fyodor Mixhaylovitch Dostoyevskiy
war:Fyodor Dostoyevsky
yi:פיאדאר דאסטאיעווסקי
yo:Fyodor Dostoyevsky
zh-yue:杜斯托也夫斯基
diq:Fjodor Dostojevskij
bat-smg:Fiuoduors Duostuojėvskis
zh:費奧多爾·陀思妥耶夫斯基

Filippo Brunelleschi

Pilt:Bunelleschi.jpg
Filippo Brunelleschi brunell'eski (1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessanss esimene suur Firenze arhitektuur. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes.
Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore Firenze toomkirik (''Duomo'') kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikaeg saadik.
Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks 1401 jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravad" pronks reljeef (kunst)id. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. Bargello muuseumis võib näha mõlema kunstniku võistlustööd – reljeefe Iisaki ohverdamise teemal.
Brunelleschi veetis tõenäoliselt järgmised kolm aastat oma sõbra Donatello juures Roomas skulptuuri ja arhitektuuri õppides. Ta huvitus ka matemaatikast (ta oli Paolo dal Pozzo Toscanelli sõber) ja tehnikast ning antiikmälestiste uurimisest, kaldudes rohkem arhitektuuri kui kullassepakunsti poole. Ta katsetas esimeste seas perspektiivi maalimisel ja leiutas hüdraulika mehhanismi ja keeruka kellavärk, mis kumbki pole säilinud. Brunelleschit mäletatakse eeskätt arhitektina, kes kehtestas uued klassikalised kaanonid (rahulikud rütmid, selge geomeetria ja sümmeetria) ning kasutas sageli kõige lihtsamaid materjale (hall ''pietra serena'' ja lubjatud krohv).
Brunelleschi on kuulus oma julgete ja tehniliselt uudsete projektide poolest ning antiikarhitektuuri vormide taaskasutuselevõtu poolest.
Alates 1409. aastast keskendus ta Firenze toomkiriku (firenzelased kutsuvad seda hellitavalt ''Duomo'' 'ks) ehitusele, eriti kuulsale kupli probleemile, mis pakkus talle tehnilist huvi. Tema projekt, mis nägi ette kupli ehitamise spiraalsete tellisekihtidena kahe lihtsa raamistikuna ilma tellisteta, võitis 1418. aasta võistluse ning 1423 jäi temale kogu vastutus kiriku ehituse eest. Selle lõpuleviimiseks kulus suurem osa tema elust. Põhistruktuur valmis 1434. aastal ning sellele lisati 1436 Andrea del Verrocchio katuselatern ja 1438 neli poolkupliga tribüüni apsiidis.
Kuppel on sellepärast nii revolutsiooniline, et ta ei nõua tugipiilareid ega kandepalke. Ülevalt ja alt tulevat rõhku tasakaalustades oli võimalik ehitada tavalisest suurem kuppel. Siis aga oleks tarvis olnud tugikonstruktsioone. Brunelleschi uus konstruktsioon neid enam ei vajanud, nii et kuppel nägi nii väljast kui ka seest ilus välja. Sellest kuplist sai alguse renessanssarhitektuur.
Toomkiriku ehituse ajal kavandas ja ehitas Brunelleschi Firenzes ''Capella de' Pazzi'' Santa Croce kirik (Firenze)u kloostris, mida alustati 1429, ja leidlaste varjupaiga (''Spedale degli Innocenti''; 1421–1424); Andrea della Robbia klaasitud terrakotarondellidega. Samuti rekonstrueeris ta San Lorenzo kirik (Firenze)u (1421–1440) ja kavandas Santo Spirito kirik (Firenze)u. Brunelleschi muutis Firenze arhitektuuri iseloomu ja vajutas linnale oma pitseri.
Brunelleschi ehitas veel Sagrestia Vecchia, Cosimo de Medici kabeli San Lorenzo kiriku küljes Firenzes, Ponte a Mare Pisas ja Palazzo di Parte Guelfa (1425) Firenzes ning lõpetamata jäi tal Rotonda degli Angeli (1434) Firenzes. Praegu on arutuse all, kas Brunelleschi tõesti tegi Pitti palee algsed joonised.
Kui Brunelleschi suri, maeti ta Firenze toomkirikusse nii tagasihoidlikusse hauda, et see oli sajandeid kadunud ning leiti üles alles 1972.
Tema elust ei ole palju teada. Seda kirjeldas Giorgio Vasari raamatus ''Vite''.

Välislingid


Kategooria:Itaalia arhitektid
Kategooria:Sündinud 1377
Kategooria:Surnud 1446
ar:فيليبو برونليسكي
az:Filippo Brunelleski
be:Філіпа Брунелескі
be-x-old:Філіпа Брунэльлескі
bs:Filippo Brunelleschi
bg:Филипо Брунелески
ca:Filippo Brunelleschi
cs:Filippo Brunelleschi
da:Filippo Brunelleschi
de:Filippo Brunelleschi
en:Filippo Brunelleschi
es:Filippo Brunelleschi
eu:Filippo Brunelleschi
fa:فیلیپو برونلسکی
fr:Filippo Brunelleschi
gl:Filippo Brunelleschi
ko:필리포 브루넬레스키
hr:Filippo Brunelleschi
io:Filippo Brunelleschi
it:Filippo Brunelleschi
he:פיליפו ברונלסקי
ka:ფილიპო ბრუნელესკი
kk:Брунеллески Филиппо
la:Philippus Brunelleschi
lt:Filipas Bruneleskis
hu:Filippo Brunelleschi
mk:Филипо Брунелески
nl:Filippo Brunelleschi
ja:フィリッポ・ブルネレスキ
no:Filippo Brunelleschi
pl:Filippo Brunelleschi
pt:Filippo Brunelleschi
ro:Filippo Brunelleschi
ru:Брунеллески, Филиппо
simple:Filippo Brunelleschi
sk:Filippo Brunelleschi
sl:Filippo Brunelleschi
sr:Филипо Брунелески
sh:Filippo Brunelleschi
fi:Filippo Brunelleschi
sv:Filippo Brunelleschi
th:ฟีลิปโป บรูเนลเลสกี
tr:Filippo Brunelleschi
uk:Філіппо Брунеллескі
zh:菲利波·布鲁内莱斯基

Filosoofilised uurimused

''Filosoofilised uurimused'' (''Philosophische Untersuchungen'') on üks Ludwig Wittgensteini kahest tähtsamast teosest kõrvuti ''Loogilis-filosoofiline traktaatga.
Wittgenstein töötas selle raamatu kallal aastaid ning see avaldati 1953 saksa keel-inglise keel paralleelväljaandena. Trükkitoimetajad olid G. E. M. Anscombe ja Rush Rhees. Inglise keelde tõlkija oli Anscombe ning raamatu pealkiri inglise keeles on ''Philosophical Investigations''.
''Filosoofilisi uurimisi'' peavad paljud 20. sajandi, kui mitte kõigi aegade filosoofia üheks tähtteoseks.
Raamatul on filosoofiale ainulaadne lähenemine. Enamik filosoofiaraamatuid teeb kokkuvõtte juba mõeldud mõtetest; Wittgenstein toob lugeja mõttelaborisse, kus tal tuleb teha mõtteline eksperiment, seega ise filosofeerida. Filosoofilistele järeldustele peab lugeja ise tulema.
Wittgensteini meelest tulevad filosoofiline probleem sellest, et filosoofid mõistavad keele reegleid vääriti. Filosoof küsib näiteks: "Mis on ilu?", eeldades, et peab olema mingi olemuslik asi, mis teeb ilusad asjad ilusaks. Wittgensteini järgi on aga tegemist grammatika (Wittgenstein)veaga, mis tuleneb küsimuse "Mis ''on'' ilu?" vormist. Wittgenstein osutaks tavakogemusele viidates, et sõna "ilus" õigeks kasutamiseks ei ole tarvis mõista ilu olemust. Grammatika poolt eksitatuna räägivad nad veidraid asju, millest keegi teine ei saa aru. Wittgenstein paneb ette hoopis vaadata, kuidas sõna "ilus" tegelikult kasutatakse, sealhulgas seda, kuidas lastele selle sõna kasutamist õpetatakse.
Wittgensteini ideed sõnastatakse tavaliselt nii: tähendus ongi kasutus. Sõnade tähendust ei määratle asjad, vaid sõnade kasutamise viis. Ei ole tarvis postuleerida, et lisaks ilusatele asjadele on olemas veel ilu. Sellega raamatu sisu siiski ei piirdu.
Wittgenstein teeb lugejale ettepaneku defineerida sõna "mäng". Selgub, et ei ole olemas tunnust, mille alusel saaks mänge eristada mittemängudest. Ometi me oskame sõna "mäng" kasutada. Kuigi meil puudub definitsioon, oskame öelda ka seda, millal sõna "mäng" kasutatakse valesti.
Kuidas see võimalik on?
Eesti keeles on raamat ilmunud 2005. aastal Andres Luure tõlkes (Tartu: Ilmamaa,
ISBN 9985-77-080-3).
Kategooria:Filosoofiateosed
Kategooria:Analüütiline filosoofia
Kategooria:Keelefilosoofia
Kategooria:Semiootika
ca:Investigacions filosòfiques
de:Philosophische Untersuchungen
en:Philosophical Investigations
es:Investigaciones filosóficas
fa:پژوهش‌های فلسفی
fr:Investigations philosophiques
ko:철학 탐구
is:Rannsóknir í heimspeki
nl:Filosofische onderzoekingen
ja:哲学探究
pl:Dociekania filozoficzne
pt:Investigações Filosóficas
ru:Философские исследования (Витгенштейн)
fi:Filosofisia tutkimuksia
sv:Filosofiska undersökningar
zh:哲学研究

Florianus

Image:Antoninianus Florianus-unpub ant hercules.jpg
Florianus (Imperator Caesar Marcus Annius ''Florianus'' Augustus); sünninimi teadmata; ? – september 276) oli Vana-Rooma keiser juulist 276 kuni surmani.
Kategooria:Vana-Rooma keisrid
Kategooria:Surnud 276
br:Florian
bg:Флориан
ca:Florià
cs:Florianus
cy:Florianus
de:Florianus
el:Φλωριανός
en:Florianus
es:Floriano
eo:Floriano
eu:Floriano
fa:فلوریانوس
fr:Florien
fy:Florianus
hr:Florijan
it:Marco Annio Floriano
he:פלוריאנוס
la:Marcus Annius Florianus
lmo:Florian
hu:Marcus Annius Florianus római császár
mk:Флоријан
nl:Florianus (keizer)
ja:フロリアヌス
no:Florian
pl:Florian (cesarz rzymski)
pt:Marco Ânio Floriano
ro:Florianus
ru:Флориан
scn:Marcu Anniu Florianu
sr:Флоријан
sh:Florijan
fi:Florianus
sv:Florianus
tl:Florianus
vi:Floriano
tr:Florianus
uk:Флоріан
yo:Florianus
zh:弗洛里安努斯

Folkung

Folkungid

Folkungid


File:COA family sv Folkungaätten.svg
Rootsi Folkungi dünastia pead
Folke Paks
Bengt Snivil
–1202 Birger Brosa
1250–1266 Birger Jarl
1250–1275 Valdemar Birgersson
1275–1290 Magnus Aidalukk
1290–1298 Torgils Knutsson
1290–1318 Birger Magnusson
1318–1319 Mathias Kettilmundsson
1319–1364 Magnus Eriksson
1356–1359 Erik Magnusson
1362–1364 Håkan Magnusson
Kategooria:Dünastiad
Kategooria:Rootsi
de:Folkunger
en:Folkung
es:Folkung
fr:Folkung
hu:Folkung-ház
no:Folkunger
pt:Folkung
fi:Folkung
sv:Folkungar

Filippo Tommaso Marinetti

Pilt:FilippoTommasoMarinetti.jpg
Filippo Tommaso Marinetti (sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti; 22. detsember 1876 Egiptus, Aleksandria – 2. detsember 1944 Itaalia, Bellagio) oli itaalia luuletaja, kes kirjutas itaalia keel ja prantsuse keeles.
Sünninime arvatavasti kunagi ei kasutatud. Nime "Filippo Tommaso" võttis ta endale ise. Tema enda andmetel oli ta eesnimi tegelikult Filippo Achille Giulio. Bakalaureusediplomil seisis "Philippe Achille Emile", doktoridiplomil "Filippo", sõjaväepiletil "Emilio". Koduste jaoks oli ta Tom.
Ta oli kirjandusliku futurismi rajaja ja teoreetik.
Kõige tuntumad on Futurismi esimene manifest (1909, Kirjandusliku futurismi tehniline manifest (1912) ja helipoeem "Zang Tumb Tumb".

Elulugu


Marinetti sündis Aleksandrias rikka ja eduka advokaadi Enrico Marinetti teise pojana.
Marinetti õppis prantsuse keel jesuiitide kolleegiumis algul Aleksandrias ja pärast sellest koolist väljaheitmist Pariisis. Ta sai bakalaureusekraadi Pariisis ja õppis Pavias ja Genovas õigusteadust, saades viimasest doktorikraadi.
Kuigi Marinetti arvatavasti algul planeeris juristikarjääri, oli tema kireks kirjandus. Juba kooliõpilasena avaldas ta 1892. ja 1894. aasta vahel midagi ühes kirjandusajakirjas. 1898 ilmus tema esimene vabavärss töö.
1900. aastaks oli ta otsustanud pühenduda täielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele.
Prantsuse luuletajad Catulle Mendès ja Gustave Kahn märkasid tema luuletust "''Les vieux marins''" (Vanad meremehed).
Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsuse keel näidendi ''Le roi Bombance'' (''Kuningas Bombance'').
1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni ja süntaksi kammitsaist. Oma ajakirjas propageeris ta vabavärssi.
1910 ilmus tema esimene romaan ''Mafarka le futuriste'' (''Futurist Mafarka'').
Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Figaro "''Manifeste technique de la littérature futuriste''" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid.
1919 astus Marinetti ühena esimestest fašistlikku parteisse. Et ta toetas fashism režiimi, valiti ta Itaalia Akadeemiasse.

Teosed


''Le roi Bombance'' (1905)
''Mafarka le futuriste''/''Mafarka il futurista'' (1910; avaldati korraga prantsuse ja itaalia keeles)

Välislingid


http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU2/luule/marinetti_semper.html Luuletused "Raskus ja lõhn" Johannes Semperi tõlkes
http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU2/luule/marinetti_kom.html Hasso Krulli kommentaar Semperi Marinetti-tõlgetele
http://lepo.it.da.ut.ee/~lkk/konspektid/maailmak/Futurismw.htm Katkendid, sealhulgas manifestidest
{{JÄRJESTA:Marinetti, Filippo Tommaso
Category:Itaalia kirjanikud
Category:Sündinud 1876
Category:Surnud 1944
Kategooria:Futurism
ar:فيليبو توماسو مارينيتي
an:Filippo Tommaso Marinetti
bg:Филипо Томазо Маринети
ca:Filippo Tommaso Marinetti
cs:Filippo Tommaso Marinetti
da:Filippo Tommaso Marinetti
de:Filippo Tommaso Marinetti
el:Φιλίππο Τομάζο Μαρινέτι
en:Filippo Tommaso Marinetti
es:Filippo Tommaso Marinetti
eu:Filippo Tommaso Marinetti
fr:Filippo Tommaso Marinetti
gl:Filippo Tommaso Marinetti
hr:Filippo Tommaso Marinetti
it:Filippo Tommaso Marinetti
he:פיליפו תומאזו מארינטי
la:Philippus Thomas Marinetti
lt:Filippo Tommaso Marinetti
hu:Filippo Tommaso Marinetti
arz:فيليبو توماسو مارينيتي
nl:Filippo Marinetti
ja:フィリッポ・トンマーゾ・マリネッティ
no:Filippo Tommaso Marinetti
pl:Filippo Tommaso Marinetti
pt:Filippo Tommaso Marinetti
ru:Маринетти, Филиппо Томмазо
sh:Filippo Tommaso Marinetti
sv:Filippo Tommaso Marinetti
th:ฟีลิปโป ตอมมาโซ มารีเนตตี
tr:Filippo Tommaso Marinetti
uk:Філіппо Томмазо Марінетті
zh:菲利波·托马索·马里内蒂

Funktsioon (bioloogia)

Organismi mõne anatoomilise, füsioloogilise või käitumusliku omaduse (tunnuse) funktsiooniks nimetatakse selle bioloogilist otstarvet. Viidet funktsioonile kasutatakse selle omaduse seletusena.

Funktsiooni mõiste kriitika


Funktsioon (bioloogia)i mõiste niisugust kasutamist on peetud problemaatiliseks, sest tundub, nagu sellega vihjataks, et funktsioon on saadud üleloomuliku konstrueerija (Jumala) teadliku tegevuse tulemusena. Funktsiooni mõiste kasutajatele on ette heidetud ka vitalismi (erilise "elujõu" eeldamist), ajas tagasi kulgev põhjuslikkus põhjuslikkust (tulevik tagajärg seletus olevik tunnus (bioloogia)), ühitamatust mehhanitsism seletusmustriga, mentalismi (vaim (filosoofia) toimimise tarbetut eeldamist) ja empiirilise kontrollimise võimatust.
Osa uurijaid on seisukohal, et Charles Darwin evolutsiooniteooria teeb funktsiooni mõiste ja funktsionaalsed (funktsioonil põhinevad) seletused bioloogias tarbetuks.

Funktsiooni mõiste kasutamine ja selle õigustus


Paljud bioloogid ja filosoofid leiavad, et bioloogia seletused ei saa läbi ilma funktsiooni mõisteta ning etteheited selle kasutamisele ei ole põhjendatud.
Erinevad lähenemised funktsiooni mõistele bioloogias võib Coli Alleni järgi rühmitada teleomentalismiks ja teleonaturalismiks. Teleomentalism mõistab funktsiooni teadliku tegevuse tulemusena. Teleonaturalism tõlgendab funktsiooni mõistet nii, et teadlikku tegevust poleks vaja eeldada.

Teleomentalism


Teleomentalismi sirgjooneline vorm on kreatsionism.
Teine teleonaturalismi variant leiab küll, et funktsiooni mõiste eeldab teadlikku tegevust, ent peavad selle rakendamist bioloogias metafoorseks. Enamasti leiavad nad, et bioloogia saaks läbi ka ilma niisuguse metafoorita.

Teleonaturalism


Osa teleonaturaliste taandab funktsiooni mõistet kasutavad kirjeldus- ja seletusviisid väljaspool bioloogiat (näiteks küberneetikas ja süsteemiteoorias) kasutatavale kirjeldus- ja seletusmustritele.
Teised taandavad selle bioloogia raames kas nn loomulik väärtus (näiteks sellele, mis on konkreetsele isendile või liik (bioloogia) hea) või looduslik valik või mõlemale koos.

Taandamine looduslikule valikule


Kui funktsiooni mõiste taandatakse looduslik valik, siis tunnuse seletust, mis viitab funktsioonile, tõlgendatakse selle tunnuse olemasolu või säilimise kausaalne seletus loodusliku valiku kaudu.
Mõned autorid käsitlevad eraldi tunnuse ilmumist ja selle säilimist. Osa uurijaid peab funktsiooni seisukohast oluliseks ainult vaadeldava tunnuse neid efekte, mis selle valimisele populatsioonis on kaasa aidanud; teised neid efekte, mis praegu või tulevikus selle säilimisele populatsioonis potentsiaalselt kaasa aitavad.

Vaata ka


Funktsioon (filosoofia)
Kohastumus
Eksaptatsioon
''Natural design''

Viited

Kirjandus


Morton Beckner. ''The Biological Way of Thought'', 1959, ptk 6; 1968.
John Canfield. Teleological explanations in biology. – ''British Journal for the Philosophy of. Science, 1964, kd 14, lk 284–295.
Morton Beckner. Function and teleology. – ''Journal of the History of Biology'', kd 2, nr 1, 1969, lk 151–164.
Francisco J. Ayala. Teleological explanations. – Theodosius Dobzhansky (toim). ''Evolution'', San Francisco: W.H. Freeman and Co. 1977, lk 497–504. Ümbertrükk kogumikus Allen, Bekoff, Lauder 1998.
Peter Achinstein. Function statements. – ''Philosophy of Science'', 1977, 44, lk 360–376. http://www.jstor.org/pss/187388 JSTOR
Fred Adams. http://www.udel.edu/Philosophy/papers/adams1979.pdf A goal-state theory of function attributions. (pdf) – ''Canadian Journal of Philosophy'', 9, lk 493–518.
Peter Achinstein. ''The Nature of Explanation'', 1985, lk 263–290. http://books.google.ee/books?id=TkULPY-xMNsC&pg=PA277&lpg=PA277&dq=achinstein+function+statements&source=bl&ots=fR_EmtpF27&sig=cP90pHCkKtw_j9PDmaHhanxxGuI&hl=et&ei=dD4GTLC-H5T44gbt7KytDA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CBUQ6AEwAg#v=onepage&q&f=false
Ron Amundson. George Lauder. – Function without purpose: the uses of causal role function in evolutionary biology. – ''Biology and Philosophy'', 9, 1994, lk 443–469. Ümbertrükk kogumikus Allen, Bekoff, Lauder 1998.
Colin Allen, Mark Bekoff. Biological function, adaptation, and natural design. – ''Philosophy of Science'', 1995, 62, lk 609–622. Ümbertrükid kogumikes Allen, Bekoff, Lauder 1998 ja Buller 1999. http://books.google.ee/books?id=JhaZfLcHJ5QC&pg=PA243&lpg=PA243&dq=Biological+function,+adaptation,+and+natural+design&source=bl&ots=puMUz2Hi0_&sig=S29hw8ixYLkAeOJZwXkEvpIWMmo&hl=et&ei=DT0GTJOpHciL4gbfyZHcDA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=5&ved=0CB4Q6AEwBA#v=onepage&q=Biological%20function%2C%20adaptation%2C%20and%20natural%20design&f=false Google Books
Colin Allen, Mark Bekoff, George Lauder (toim). ''Nature's Purposes: Analyses of Function and Design in Biology'', Cambridge, MA: MIT Press 1998.
David Buller (toim). ''Function, Selection, and Design'', Albany, NY: SUNY Press 1999. http://books.google.ee/books?id=JhaZfLcHJ5QC&printsec=frontcover&dq=Function,+Selection,+and+Design&source=bl&ots=puMUz2Ig35&sig=1vroSinSipoARdcZCp8DC9_J3ic&hl=et&ei=UkAGTKvpC4ix4QbO9P2iDA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CAYQ6AEwAA#v=onepage&q&f=false Google Books

Välislingid


Colin Allen. http://plato.stanford.edu/entries/teleology-biology/ Teleological Notions in Biology, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, 2003
Kategooria:Bioloogia
en:Function (biology)
es:Función (biología)
pt:Função (biologia)